Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Teie 12.06.2019 nr HTM/19-0580/-
1K; 8-1/19/2320/
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.07.2019 nr 1.2-3/1578-2
[email protected]
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
koostamise kooskõlastamine
Lugupeetud ministrid
Täname kooskõlastamiseks esitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021-2035 koostamise ettepaneku eest. Dokument on hea baas
edasiseks arengukava väljatöötamiseks. Sotsiaalministeeriumi ettepanekud, millega palume
arvestada, on toodud allpool.
Arenguvajadused:
- palume pöörata tähelepanu ka teaduse tegemiseks vajalike tugistruktuuridega seotud
väljakutsetele, konkreetsemalt eetikakomiteede küsimusele. Hetkel on käimas
arutelud eetikakomiteede optimaalse struktuuri üle, mistõttu on nendega seotud
väljakutsete käsitlemine arengukavas igati asjakohane;
- oleme nõus, et kõrge konkurentsisurve tõttu projekti- ja uurimistoetuste saamiseks
puudub teadlastel erinevaid arenguteid võimaldav ja stabiilsust pakkuv karjäärimudel,
aga seda peamiselt akadeemilises sektoris. Erasektoris on probleemiks teadlaste
vähesus, mille leevendamiseks tuleks tegeleda teadlase karjäärimudeli
arendamisega. Siinjuures tuleb arvestada ka kõrghariduse muutuvat õpikäsitlust ja
leida lahendus, kuidas juba haridust andes õppijaid ja ettevõtteid siduda,
praktilisemat õpet soodustada ning toetada igakülgset koostööd erinevate sektorite
vahel;
- lisaks sellele, et teadusaparatuur vananeb kiiresti, on väljakutseks ka nende
kasutamiseks vajaliku metoodika väljatöötamine. Näiteks on küll aparatuur uue
keemilise aine töökeskkonna ohutegurite nimekirja lisamiseks, aga laboritel puudub
metoodika selle testimiseks, ettevõtjad ei soovi selle väljatöötamisse rahaliselt
panustada, rääkimata mõõtmiste tellimisest. Töökeskkonna ohutuse tagamise vaatest
on see suureks väljakutseks;
- oleme nõus, et riigi targaks juhtimiseks ja arendamiseks tuleks suuremal määral
rakendada teadus- ja arendustegevuste tulemusi ning innovatsiooni, ent soovitame
peatüki 3.1.3 sõnastada ümber selliselt, et teadlased ei jääks selles protsessis
passiivsesse rolli. Pealkirja „Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi“ võiks ümber sõnastada pealkirjaks
„Teadlaste panust Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisse tuleb
tõsta“ ja väljakutse „Ühiskonnaliikmete sh ettevõtjate oskus uurimisküsimusi püstitada
ja teadustulemusi kasutada on madal“ juures võiks tähelepanu pöörata ka sellele, et
tõsta teadlaste valmisolekut ja oskusi saada aru ettevõtjate ning tavainimeste
probleemidest ja sõnastada teadustöö tulemusi neile arusaadavamalt. Loodava
arengukava raames võiks rohkem mõelda just sellele, mida saaks aktiivsemalt teha
teadlase ja teadussüsteemi vaatest, et olla aktiivsemalt ühiskonnaellu kaasatud;
- oleme nõus, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks olulisi väljakutseid, mis
muuhulgas pärsib innovatsiooni ja Eesti konkurentsivõimet. Kui ettevõtetel puuduvad
pädevad inimesed, et näiteks uut tehnoloogiat kasutusele võtta või rakendada, siis on
väga keeruline innovatsiooniga kaasas käia. Samas ei lahene oskuste valitsemise
probleem üksnes muudatustega haridussüsteemis, sest noori lõpetajaid on tööturu
vajadusi arvestades liiga vähe. Enim vajavad uuendamist just täiskasvanute oskused,
muuhulgas digi-, sotsiaalsed ja erialased oskused. Eelnevast lähtuvalt leiame, et
oskustega seotud väljakutsetele tuleks tähelepanu pöörata nii käesolevas strateegias
kui ka eraldi, oskustega seotud strateegias, mis peaks valmima Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning sotsiaalpartnereid kaasates;
- palume täpsustada, mida on silmas peetud väites, et tööturu vähene paindlikkus ei
soosi uudsete lahenduste ja ettevõtlusvormide kasutuselevõttu? Kas tööjõu
paindlikkust (inimeste oskusi, haridust vms) või siis töölepingu regulatsiooni? Viimane
on üks paindlikemaid Euroopas, mistõttu me ei saa selle väitega nõustuda;
- väljakutsete kõrval võiks arengukavas tähelepanu pöörata ka võimalustele. Näiteks
kipume vananevat ühiskonda nägema üksnes murekohana, ent ettevõtluse ja
innovatsiooni vaatest on tegemist ka võimalusega rakendada meid sellises uues
turusegmendis nagu hõbemajandus. Eakate tööturg ja neile mõeldud kaupade-
teenuste arendamine, hoolduskoormuse leevendamine – need on väljakutsed, mis
pakuvad võimalusi nii teadlastele kui ka ettevõtetele.
Sooline võrdõiguslikkus:
- nii arengukava koostamisel kui ka selle elluviimisel palume tähelepanu pöörata ka
soolise võrdõiguslikkuse küsimusele. Näiteks moodustavad Statistikaameti andmetel
ettevõtluses endiselt kaks kolmandikku ettevõtjatest mehed. 2014. aastal asutatud
ettevõtetest moodustasid naiste poolt loodud ettevõtted vaid 28,53%. Seega on üks
probleemidest ka ettevõtjate profiili ühekülgsus. Tehnoloogiavaldkonna
innovatsioonihüppele aitaks kaasa laialdasem talendivaru, mis kaasaks rohkem naisi;
- 2007.-2017. aastatel on Tööjõu-uuringu andmetel naistöötajate osakaal IKT
valdkonnas isegi langenud (36%-lt 19%-le) ning kui muidu moodustavad naised
kõrghariduse üliõpilaste seas 59%, on neid Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel
IKT valdkonnas vaid 28%;
- kuigi naised moodustavad kõrghariduses enamiku, on neid igal kõrgemal
akadeemilisel tasandil aina vähem, eriti neil positsioonidel, kus ülekaalus
teadustegevus. Ekstreemne naiste alaesindatus on ka Teadus- ja Arendusnõukogus.
Usume, et küsimus ei ole siinkohal mitte sugude erinevas akadeemilises võimekuses,
vaid soolistes stereotüüpides, mis endiselt suunavad poiste ja tüdrukute erialavalikuid
koolides ning kujundavad naiste akadeemilisi karjääre, eriti siis, kui pildile ilmuvad
perekohustused;
- segregatsioon kinnistab ja taastoodab eeskujude ja nende puudumise kaudu
ühiskonnas olemasolevaid stereotüüpe, kujundades erialavalikuid ning mõjutades
seeläbi ka tuleviku tööturgu ja ühiskonda. Seetõttu on oluline tegeleda
segregatsiooniga ja püüelda sooliselt tasakaalustatud otsustustasandi poole nii
teaduses kui ettevõtluses.
Teadusarenduse ja innoveerimise võimekus riigis mõjutab otseselt kõikide teiste
valdkondade arengut. Lahendused, kuidas seda võimekust suurendada ja teadlasi senisest
3
enam poliitikakujundamisse ning ettevõtlusesse kaasata, tuleb leida koostöös, mistõttu
ootame, et arengukava väljatöötamisel tehakse laiapõhjalist koostööd kõigi partneritega,
sealhulgas ka Sotsiaalministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]