dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 koostamise kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2019
Viit
1.2-3/1578-2
Registreeritud
2. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31578-2 02.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc225 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Teie 12.06.2019 nr HTM/19-0580/- 1K; 8-1/19/2320/ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.07.2019 nr 1.2-3/1578-2 [email protected] Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 koostamise kooskõlastamine Lugupeetud ministrid Täname kooskõlastamiseks esitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 koostamise ettepaneku eest. Dokument on hea baas edasiseks arengukava väljatöötamiseks. Sotsiaalministeeriumi ettepanekud, millega palume arvestada, on toodud allpool. Arenguvajadused: - palume pöörata tähelepanu ka teaduse tegemiseks vajalike tugistruktuuridega seotud väljakutsetele, konkreetsemalt eetikakomiteede küsimusele. Hetkel on käimas arutelud eetikakomiteede optimaalse struktuuri üle, mistõttu on nendega seotud väljakutsete käsitlemine arengukavas igati asjakohane; - oleme nõus, et kõrge konkurentsisurve tõttu projekti- ja uurimistoetuste saamiseks puudub teadlastel erinevaid arenguteid võimaldav ja stabiilsust pakkuv karjäärimudel, aga seda peamiselt akadeemilises sektoris. Erasektoris on probleemiks teadlaste vähesus, mille leevendamiseks tuleks tegeleda teadlase karjäärimudeli arendamisega. Siinjuures tuleb arvestada ka kõrghariduse muutuvat õpikäsitlust ja leida lahendus, kuidas juba haridust andes õppijaid ja ettevõtteid siduda, praktilisemat õpet soodustada ning toetada igakülgset koostööd erinevate sektorite vahel; - lisaks sellele, et teadusaparatuur vananeb kiiresti, on väljakutseks ka nende kasutamiseks vajaliku metoodika väljatöötamine. Näiteks on küll aparatuur uue keemilise aine töökeskkonna ohutegurite nimekirja lisamiseks, aga laboritel puudub metoodika selle testimiseks, ettevõtjad ei soovi selle väljatöötamisse rahaliselt panustada, rääkimata mõõtmiste tellimisest. Töökeskkonna ohutuse tagamise vaatest on see suureks väljakutseks; - oleme nõus, et riigi targaks juhtimiseks ja arendamiseks tuleks suuremal määral rakendada teadus- ja arendustegevuste tulemusi ning innovatsiooni, ent soovitame peatüki 3.1.3 sõnastada ümber selliselt, et teadlased ei jääks selles protsessis passiivsesse rolli. Pealkirja „Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi“ võiks ümber sõnastada pealkirjaks „Teadlaste panust Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisse tuleb tõsta“ ja väljakutse „Ühiskonnaliikmete sh ettevõtjate oskus uurimisküsimusi püstitada ja teadustulemusi kasutada on madal“ juures võiks tähelepanu pöörata ka sellele, et tõsta teadlaste valmisolekut ja oskusi saada aru ettevõtjate ning tavainimeste probleemidest ja sõnastada teadustöö tulemusi neile arusaadavamalt. Loodava arengukava raames võiks rohkem mõelda just sellele, mida saaks aktiivsemalt teha teadlase ja teadussüsteemi vaatest, et olla aktiivsemalt ühiskonnaellu kaasatud; - oleme nõus, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks olulisi väljakutseid, mis muuhulgas pärsib innovatsiooni ja Eesti konkurentsivõimet. Kui ettevõtetel puuduvad pädevad inimesed, et näiteks uut tehnoloogiat kasutusele võtta või rakendada, siis on väga keeruline innovatsiooniga kaasas käia. Samas ei lahene oskuste valitsemise probleem üksnes muudatustega haridussüsteemis, sest noori lõpetajaid on tööturu vajadusi arvestades liiga vähe. Enim vajavad uuendamist just täiskasvanute oskused, muuhulgas digi-, sotsiaalsed ja erialased oskused. Eelnevast lähtuvalt leiame, et oskustega seotud väljakutsetele tuleks tähelepanu pöörata nii käesolevas strateegias kui ka eraldi, oskustega seotud strateegias, mis peaks valmima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning sotsiaalpartnereid kaasates; - palume täpsustada, mida on silmas peetud väites, et tööturu vähene paindlikkus ei soosi uudsete lahenduste ja ettevõtlusvormide kasutuselevõttu? Kas tööjõu paindlikkust (inimeste oskusi, haridust vms) või siis töölepingu regulatsiooni? Viimane on üks paindlikemaid Euroopas, mistõttu me ei saa selle väitega nõustuda; - väljakutsete kõrval võiks arengukavas tähelepanu pöörata ka võimalustele. Näiteks kipume vananevat ühiskonda nägema üksnes murekohana, ent ettevõtluse ja innovatsiooni vaatest on tegemist ka võimalusega rakendada meid sellises uues turusegmendis nagu hõbemajandus. Eakate tööturg ja neile mõeldud kaupade- teenuste arendamine, hoolduskoormuse leevendamine – need on väljakutsed, mis pakuvad võimalusi nii teadlastele kui ka ettevõtetele. Sooline võrdõiguslikkus: - nii arengukava koostamisel kui ka selle elluviimisel palume tähelepanu pöörata ka soolise võrdõiguslikkuse küsimusele. Näiteks moodustavad Statistikaameti andmetel ettevõtluses endiselt kaks kolmandikku ettevõtjatest mehed. 2014. aastal asutatud ettevõtetest moodustasid naiste poolt loodud ettevõtted vaid 28,53%. Seega on üks probleemidest ka ettevõtjate profiili ühekülgsus. Tehnoloogiavaldkonna innovatsioonihüppele aitaks kaasa laialdasem talendivaru, mis kaasaks rohkem naisi; - 2007.-2017. aastatel on Tööjõu-uuringu andmetel naistöötajate osakaal IKT valdkonnas isegi langenud (36%-lt 19%-le) ning kui muidu moodustavad naised kõrghariduse üliõpilaste seas 59%, on neid Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel IKT valdkonnas vaid 28%; - kuigi naised moodustavad kõrghariduses enamiku, on neid igal kõrgemal akadeemilisel tasandil aina vähem, eriti neil positsioonidel, kus ülekaalus teadustegevus. Ekstreemne naiste alaesindatus on ka Teadus- ja Arendusnõukogus. Usume, et küsimus ei ole siinkohal mitte sugude erinevas akadeemilises võimekuses, vaid soolistes stereotüüpides, mis endiselt suunavad poiste ja tüdrukute erialavalikuid koolides ning kujundavad naiste akadeemilisi karjääre, eriti siis, kui pildile ilmuvad perekohustused; - segregatsioon kinnistab ja taastoodab eeskujude ja nende puudumise kaudu ühiskonnas olemasolevaid stereotüüpe, kujundades erialavalikuid ning mõjutades seeläbi ka tuleviku tööturgu ja ühiskonda. Seetõttu on oluline tegeleda segregatsiooniga ja püüelda sooliselt tasakaalustatud otsustustasandi poole nii teaduses kui ettevõtluses. Teadusarenduse ja innoveerimise võimekus riigis mõjutab otseselt kõikide teiste valdkondade arengut. Lahendused, kuidas seda võimekust suurendada ja teadlasi senisest 3 enam poliitikakujundamisse ning ettevõtlusesse kaasata, tuleb leida koostöös, mistõttu ootame, et arengukava väljatöötamisel tehakse laiapõhjalist koostööd kõigi partneritega, sealhulgas ka Sotsiaalministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel