dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2019
Viit
1.8-2/981-1
Registreeritud
2. juuli 2019
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎Töövõtuleping nr 1_8-2981-1_02.07.2019.bdoc3261 KB

Sisu (failidest)

Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile Riigihanke viitenumber: 206533 Pakkuja kontaktisik: Mai 2019 UURIMISPROBLEEM UURIMISPROBLEEM JA -KÜSIMUSED Tervis on inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguse või häire puudumine1. Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Heaolu arengukava (2016-2020)2 esimeseks alameesmärgiks on muuhulgas tööhõive kõrge taseme tagamine ja töötingimused, mis toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Pikaajalisuse kõrval on oluline osa ka paindlikul töökorraldusel, mis võimaldaks tööturul osaleda ka inimestel, kelle tervislik vm üldseisund (nt rasedusaegne ja -järgne periood, kroonilised haigused) ei võimalda 100%-list tööalast aktiivsust või kes tervisliku seisundi tõttu vajab töökohal eritingimusi, aega oma terviseprobleemidega tegelemiseks, meetmeid terviseseisundi stabiilsena hoidmiseks ning digitaalset süsteemi, mis võimaldab ravi-, pere- ja töötervishoiuarstil olla inimese terviseseisundi osas ühtses infoväljas. Rahvastiku tervise arengukava (RTA, 2009-2020) täiendab neid eesmärke, osutades, kui vajalik on töökeskkonda arendada ja terviseriske vähendada. Uue RTA (2020- 2030) järgi on plaanis arendada koostööd tervishoiuteenuste osutamisel era- ja kolmanda sektori asutuste vahel, vähendada ebavõrdsust terviseküsimustes, suurendada innovatsiooni ja soodustada inimesekeskset tervishoidu, millest töötervishoiu praegune süsteem - kui pigem kliiniline lähenemine - valdavalt ei lähtu. Kokkuvõtteks on riigi jaoks oluline nii ennetavate tegevuste kui töötervisekontrolli abil säilitada ja kaitsta tööealise elanikkonna tervist ning tagada töötajate vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu. Kavandatav uuring selgitab, millised on tervisekontrolli süsteemi praegused probleemid ja millised on lahendused, et Eestis töötavate inimeste tervist tulevikus paremini toetada. Üheks töötajate heaolu edendamise võtteks on senini olnud töötajate tervisekontrolli võimaluste laiendamine, aga ka tööandjatele piirangute ja kohustuste seadmine. Praeguses töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS)3 sätestatakse, et tööandja vastutab töökeskkonna eest ning tagab selle, et töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid ei ohusta töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Seadus käsitleb ka tööandja kohustusi töökoha kujundamisel. Seda ei ole aga sugugi lihtne tagada, sest tänapäeval on töötamisviisid väga mitmekesised ning alati (nt töö kodukeskkonnas) ei ole ka tööandjal võimalik tagada töötamiskoha ohutusele seatud kriteeriume või ei saa ta neid vajalikul määral muuta ja parendada. Seadus toob välja küll tervisekontrolli töö ohutusest lähtuvalt erisused, kuid erinevaid, nt paindlikke töövorme selles määratletud ei ole ja neid ei võeta praegu ka tervisekontrollis arvesse. On võimalik, et tavapärasest erinevate töövormide korral ei ole töökeskkonna riskianalüüs alati kohane, sh sellest lähtuvad soovitused ja parendusettepanekud. Samuti tuleb tööandjal korraldada tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. Tervisekontrolli teeb töötervishoiu arst või töötervishoiu õde. Et tööst tingitud tervisekahjudel võivad olla nii vaimsed, füüsilised kui ka sotsiaalsed tagajärjed, peavad tervisekontrolli tegijail olema väga mitmekesised teadmised nii materjalide, keemiliste ainete, füüsikaliste protsesside, füüsilise aktiivsuse, toitumise, sotsiaalse keskkonna, vaimse stressi ja pinge ja paljude muude tegurite toime kohta. Võrdlemisi keeruline on hinnata ka seda, kuidas töötaja nende teguritega toime tuleb, sest risk terviseprobleemi tekkeks ei pruugi tähendada, et see ka tegelikult juhtub. Palju sõltub iga töötaja enda teadmistest, toimetulekust, oskustest ja vahenditest. Töökeskkonda või tervist parandavate soovituste andmiseks tähendaks kõige selle välja selgitamine töötervishoiu arstile väga põhjalikku uurimistööd. 1 WHO, https://www.who.int/about/who-we-are/constitution 2 (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 3 vt TTOS paragrahv 3 lõige 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016039?leiaKehtiv 2 Tervikliku, st nii vaimset, füüsilist kui sotsiaalset keskkonda arvesse võtva ja toimetulekuoskusi hindava uuringu tegemine ei ole tervisekontrolli tegijate, selle tellijate (tööandjate) ja töötajate aja- ja ressursikulu, teadmisi ja soove ning üldist Eesti töökultuuri arvesse võttes enamasti võimalik. Sellele viitab ka asjaolu, et varasemate uuringute järgi peavad paljud Eesti tööandjad tervisekontrolli ebakvaliteetseks45. Tervisekontroll võib jääda pinnapealseks mitme teguri koostoimel. Takistuseks on nii töötervishoiuarstide suur koormus ja –arstide arvu vähenemine6 kui ka tegevused, mis on tervise hindamise osaks. Enamasti kontrollitakse tervisenäitajaid, mida on võimalik kiirelt mõõta, näiteks vereanalüüs (kolesterool jm), füüsiline vorm, nägemine, kuulmine, emotsionaalne enesetunne (skriiningtest) jm, mis võimaldavad läheneda töötaja terviseprobleemidele peamiselt kliinilisest (nn. biomeditsiiniline lähenemine) mitte holistlikust vaatenurgast7. Muutused tööturul ja sellega koos muutuvad terviseprobleemid nagu näiteks depressioon vajavad muutuseid ka selles, mida töötervise kontrollis mõõdetakse. Depressioon mõjutab peamiselt tööealist elanikkonda8, depressioonisümptome on seotud töölt puudumiste ja langenud sooritusvõimega9 ning vaimse tervise probleemide ennetamine töökohal on kulutõhus10. Nö uute või tõusvate probleemide ennetamine sõltub sellest, milline on pakett, mille tööandja on teenuse osutajaga sõlminud. Selliste uute probleemide puhul on tähtis arvestada, et töötaja ei pruugi oma sümptomeid ära tunda või soovib neid töö säilitamiseks isegi varjata. Kuigi sarnaseid protseduure töötervishoiuarstiga saavad teha ka perearstid, ei ole töötervishoiuarstide ja perearstide vahel ladusat suhtlust (nt ei ole ühtset kliiniliste andmete süsteemi/andmebaasi) ning seetõttu tuleb ette nii dubleerimist (koormus tervishoiu rahastusele) kui ka oluliste probleemide ravimata jätmist. Näiteks võib perearsti juurde sattuda patsient, kelle probleemid tulenevad kroonilisest ülekoormusest (luu- lihaskonnas, vaimses pinges). Perearst ei saada täna selliste probleemidega inimesi töötervishoiu arsti juurde, kes omakorda ei saa anda tööandjale soovitust kohandada töökeskkonda pingeprobleemide leevendamiseks. Seega võib töötervishoiuarstide, perearstide ja teiste töötajaga kokku puutuvate tervisespetsialistide (psühholoogid, toitumisnõustajad, treenerid jm) omavaheline vähene suhtlus olla terviklikule tervisehindamisele takistuseks. Näiteks võib töötervishoid, mis kaasab võrdlemisi palju ka selliseid töötajaid, kes muidu arsti juurde kunagi ei satu, olla punktiks, kust töötaja suunatakse ka talle vajalikele sõeluuringutele. Tervishoiutöötajate omavahelise suhtluse vähesus ja biostatistiline lähenemine ei kattu uue RTA 2020-2030 põhimõtetega inimkesksest ja innovaatilisest lähenemisest tervishoius. Praegu on tervisekontrolli eesmärk Eestis hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida võimalikult vara tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised11. Haiguse- või terviseprobleemidest lähtuv töötervishoid ei toeta piisavalt terviseennetust, mis eeldaks rohkem tähelepanu tervisliku töökeskkonna kujundamisele. Tervisliku töökeskkonna kujundamist takistab ka see, et töötajad ei pruugi teadvustada, kuidas töökeskkond nende tervist mõjutab, samuti võib organisatsioonides puududa ka võimalused juhtida 4 Rünkla, E. (2010). “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid”. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010. 5 Eesti tööelu-uuring (2015). Sotsiaalministeeriumi toimetised 1/2017. 6 Eesti Töötervishoiuarstide kiri Riigikogu sotsiaalkomisjonile (märts 2018) 7 Ennet, H.-L. (2013). “Tervise ja haiguse käsitlused meditsiinifilosoofias”. Eesti Arst, 92(4), 205-211. 8 Mykletun A, Harvey SB. Prevention of mental disorders: a new era for workplace mental health. Occup Environ Med 2012, 69:868 -869. 9 Lerner, D et al. (2010). “Work Performance of Employees With Depression: The Impact of Work Stressors”. Am J Health Promot. 24(3): 205–213. 10 Hamberg-van Reenen HH, et al. Worksite mental health interventions: a systematic review of economic evaluations. Occup Environ Med. 2012;69(11):837-45. 11 https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/tervisekontroll 3 töökeskkonna probleemidele tähelepanu nö alt-üles. Kultuuri- ja sotsiaalpsühholoogia teadusuuringute järgi on eestlaste mina-pildi üks osa töökus ning tervise tööst vähesem väärtustamine. Töötaja võib karta ka tööd kaotada, kui tööandja peaks tervisepiirangust teada saama. Seetõttu kujundab töötervist ka organisatsiooni üldine suhtlus- ja juhtimiskultuur (nt avatud või suletud, ülalt-alla või alt-üles12, individualistlik vs kollektivistlik stiil13). Väga sageli piirduvad töötervishoiu arstid soovituste andmisega, soovitused on aga tööriist, mis sõltuvad individuaalsest soovist neid järgida. Tööolud sõltuvad paljudest teguritest: käsuliinidest, töölepingutest, hierarhiatest, töökultuuri normidest, füüsilisest ruumist, esemetest, tehnoloogiast jpm-st, mille kujundamine ei ole üksikule töötajale jõukohane, sageli väga keeruline ka tööandjale. Kui lihtne on eri tüüpi asutustes töötavatel inimestel võimalik enda tervise vajadusi tööandjale teatavaks teha, millised võtted toetaksid lihtsakoeliste soovituste asemel süsteemset ja tõenduspõhist sekkumist töökeskkondade terviseennetuse ja -kaitse praktikatesse ning kuidas need omakorda väljenduvad töötajate objektiivsetes tervisenäitajates, vajab täiendavat uurimist. Paljud eelnevalt nimetatud probleemid (kliiniliste (kiir)testide tegemine, mis on tehnoloogia arengu tõttu hästi kättesaadavad ka tavainimesele; erialaspetsialistide omavaheline nõrk side ja ühekülgne suhe tööandjaga; inimkesksuse põhimõtete vähene arvestamine; orienteeritus haiguste avastamisele vs ennetusele; töövormide mitmekesisus ja nende vähene arvestamine nii seaduse kui töötervishoiusüsteemi tasandil, töökorralduse ja terviseseisundi eripärad) tingivad, et RTA 2020-2030 põhimõtet tervisealase ebavõrdsuse vähendamise osas ei järgita piisavalt. Seetõttu selgitatakse uuringuga välja töötervishoiu süsteemi probleemid nii tööandjate (organisatsioonide) ja töötajate kui esmatasandi tervishoiusüsteemi tasandil. Lisaks mitmetasandilisele analüüsile on töötervishoiusüsteemi parendamisel oluline kaardistada erinevate osapoolte vajadused, välja töötada ja testida sellest lähtuvaid soovitusi ning arvestades üldisemaid tervisesotsioloogilisi ja – poliitilisi suundumusi, viia need kooskõlla riiklike tervishoiupoliitiliste- ja rahvatervise alaste prioriteetidega ja võimalustega. Uurimisküsimused Uuringu eesmärk on kaardistada töötervishoiusüsteemi korralduse kitsaskohad ja pakkuda lahendused, et tuleviku töötervishoiuteenused vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti tervishoiusüsteemiga. Selleks uuritakse, mida ootavad töötervishoiu rühmad (töötajad, tööandjad, arstid, õed jms) töötervishoiult14; näidatakse, millised on töötervishoiu teenuse korralduse vastuolud sellele esitatud ootustega; kirjeldatakse ära head näited töötervishoiu korraldusest, mis aitaksid neile ootustele vastu tulla; töötatakse välja lahenduste stsenaariumid, et näidata, kuidas neid ootusi rahuldada ja tehakse kindlaks nende stsenaariumide mõju erinevatele rühmadele ning valdkondadele (sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud). 12 Erez, M. (1992). Interpersonal communication systems in organisations, and their relationships to cultural values, productivity and innovation: The case of Japanese corporations. Applied Psychology: An International Review, 41(1), 43-64. 13 https://www.researchgate.net/profile/Maaja_Vadi/publication/5180531_Collectivism_And_Its_Consequenc es_For_Organizational_Culture/links/00b495182a4bd9b8ad000000.pdf 14 Näiteks ootused haiguste diagnoosimisele versus terviseprobleemide ennetusele, soovituste tegemine tööandjale töökeskkonna kujundamiseks versus nõustamine ja tugi töökeskkonna parendamiseks sobilikumate võtete otsimisel, dubleerimine ja kapseldumine arstide seas versus koostöö. 4 Ülevaade sellest, kuidas pakkujad leiavad vastused tellija esitatud detailsetele uurimisküsimustele, on lisatud uurimisprotsessi ja metoodika kirjeldusse. Järgnevalt on koondatud uuringu põhiküsimused: Töötervishoiu süsteem Kuidas on üles ehitatud Eesti töötervishoiusüsteem ja milliseid eesmärke või printsiipe aitab see praegu saavutada? Milliseid häid näiteid on leida Euroopa Liidus perearstisüsteemiga riikidest töötervishoiu korralduse kohta? Milliseid eesmärke aitavad nende süsteemide eripärad saavutada? Millises mahus ja vormis töötervishoiu teenus (sh tervisekontroll) rahuldaks Eesti vajadused? Kuidas seda rahastada? Tööandja ja töötaja tegevuse kujundamine Kuidas saab töötervishoid (sh tervisekontroll) sekkuda töötaja ja tööandja tegevusse nii, et see suunaks neid terviseprobleeme ennetama ja juba tekkinud terviseprobleemidele lahendusi otsima? Mida saavad töötervishoiu rühmad (töötajad, tööandjad, arstid, õed jms) teha üksteise heaks selleks, et töötervise probleemide ennetus ja terviseprobleemide lahendamine oleksid tulemuslikumad? Milliseid töötervise probleeme on vaja rohkem käsitleda ja kuidas seda kõige paremini teha? Tervisenäitajad Millised sekkumisvõtted (sh tervisekontroll) ja tugisüsteem on töötervise probleemide ennetusel ja tagajärgede leevendamisel tulemuslikud? Millised sekkumisvõtted nende näitajate saavutamiseks on Eesti tingimustes optimaalsed, st piisavate tulemustega ja jõukohased? rollid ja rahastus: töötervishoid, Töötervishoiu süsteem peremeditsiin, tööandja, töötaja, arstide väljaõpe arsti sekkumisvõimalused, Tööandja ja töötaja tegevusse oskused kasutada tulemuslikke sekkumise viisid, protseduurid tööriistu, tööandja ja töötaja tahe, oskus ja võime ettekirjutusi järgida Terviseseisund, tööst tingitud tervisekahjustused töötervise probleemide esinemissagedus, terviseprobleemide taandumine Joonis 1. Töötervishoiu süsteemi analüüsi uurimisküsimused 5 Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile Riigihanke viitenumber: 206533 Pakkuja kontaktisik: Mai 2019 METOODIKA 1 SISUKORD SISUKORD ...................................................................................................................................................... 2 UURINGU METOODIKA .................................................................................................................................. 3 Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide töötervishoiu teenuse analüüs (dokumendianalüüs).................... 3 Tööandjate ja töötajate küsitlemine ..................................................................................................... 4 Küsitlused: töötervishoiu arstid, perearstid ja õed ............................................................................... 9 Stsenaariumide väljatöötamine, testimine ja mõjude hindamine ...................................................... 11 Raport ja esitlused ............................................................................................................................... 13 DETAILSED UURIMISKÜSIMUSED JA NEILE VASTAMINE .............................................................................. 15 2 UURINGU METOODIKA Uuringu ülesanne on kirjeldada ja analüüsida töötervishoiusüsteemi, töötada välja uue töötervishoiu mudel ja selle alternatiivid (nn stsenaariumid) ning hinnata nende mõju. Ülesande keerukuse tõttu tuleb kaasata meetodeid nii teenusearendamise, käitumisteaduste, terviseteaduste kui ka majandusnähtuste modelleerimise valdkonnast. Uuringu objektideks on nii inimesed (töötervishoiu arstid/õed, perearstid, töötajad, tööandjad) kui ka töötervishoiusüsteem kui tervik (teenuseosutajad, väljaõpet andvad haridus- ja teadusasutused, rahastussüsteem, infosüsteemid ja -tehnoloogiad, tööturu strukruur jms). Uuringus kombineeritakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivsete meetodite abil saab hinnata probleemi olemust (nt töötervishoiu kvaliteeti mõjutavad tegurid) ja täpsustada statistiliste probleemide põhjuseid (nt töötervishoiu arstide vähenemine). Kvantitatiivsete meetoditega saab anda arvulisi hinnanguid (nt võrrelda töötervishoiuarstile pöördumiste arvu valdkonniti või töötajate hinnanguid töökeskkonna terviseriskidele). Järgnevalt kirjeldame täpsemalt, milliste meetoditega uurimisküsimustele vastused leiame. Uuringu metoodikast leiab ülevaate joonisena lk 14. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide töötervishoiu teenuse analüüs (dokumendianalüüs) Olulisemad uurimisküsimused • Kuidas toimib Eesti töötervishoiu teenus, millised probleemid ja vajadused on juba ära kirjeldatud? • Kuidas on töötervishoiuteenus korraldatud Euroopa Liidu riikides, kus toimib perearstisüsteem ja töötervishoiu korraldus on hästi arenenud? • Millised tegurid teiste riikide töötervishoiusüsteemides tagavad töötajate töötervise kõrge taseme? • Kuidas on teistes riikides korraldatud töötervishoiu (sh töötervise kontrolli) rahastamine? Mis on selle mõju? Metoodika põhjendus Kuigi teiste riikide töötervishoiuteenuse süsteemide analüüs aitab välja pakkuda arengustsenaariume Eesti jaoks ja hinnata nende mõju, on Eesti väiksuse ja sotsiaalmajandusliku arengutaseme tõttu ammendavaid kõrvutusi siiski keeruline teha. Analüüsitakse selliste Euroopa riikide kogemusi, mille tervishoiu korralduses on sarnaseid põhimõtteid (nt perearstisüsteem, riiklik tervisekindlustus), aga ka kõrgetasemeline töötervise korraldus. Selleks, et dokumentides toodud formaalseid kirjeldusi ja analüüse mõtestada, vesteldakse ka nende riikide spetsialistidega (nt töötervishoiu või perearstidega). Analüüsi käik Nii Eesti kui rahvusvahelisi kogemusi töötervishoiu korraldamisel ja rahastamisel analüüsitakse dokumendianalüüsi abil. Fookuses on neli teemat: töötervishoiu süsteemi toimimise põhimõtted ja selle abil saavutatavad eesmärgid (tervisenäitajates, kaasatuses jm), rahastamise mahud ja jaotus, töötamise, töökeskkondade ja töövormide muutused, seadusandlusest tulenevad piirangud. Töötervishoiusüsteemi kohta andmeallikate otsimisel ja kokku koondamisel tehakse koostööd Tellija ja välisekspertidega. Eesti töötervishoiu süsteemi analüüsil pööratakse tähelepanu detailsematele küsimustele. Selgitatakse, millised on töötervishoiu strateegilised eesmärgid, töötervishoiuga hõlmatavad teenused, terviseriskid, töötajate ja tööandjate rühmad, kuidas töötervishoid on seotud esmatasandi tervishoiuga (koostöö arstide vahel), kuidas on töötervishoiu eriala on arenenud võrreldes 2012. aastal 3 tehtud arengukava prognooside ja soovitustega, kuidas vahendatakse meditsiinisüsteemis patsientide ja nende tööandjate kohta teavet (infotehnoloogiliselt ja töökorralduslikult), millised on olulisemad töötervishoidu sekkumise võtted, kuidas teenust rahastatakse ja kuidas jagunevad kulud, kuidas on töötervishoid õiguslikult reguleeritud, kuidas toimub selles valdkonnas arstide väljaõpe ja millised pädevused on selles olulised, kuidas on lahendatud eritervisekontroll, millisteks muutusteks valmistutakse jm. Dokumendianalüüsi kaasatakse: • Teaduskirjandus ja rahvusvahelised uuringud (sh WHO väljaanded) • Riiklikud arengukavad (nt Heaolu arengukava, Rahvastiku tervise arengukava) • Seadused (nt TTOS) • Tervishoiusüsteemi kirjeldavad dokumendid, arengukava1 • Kirjalik teabevahetus TAI, ministeeriumide, töötervishoiu arstide liidu, tööandjate keskliidu ja teiste süsteemi osapoolte vahel (Tellijalt) • Rahastussüsteemi ja mahte kirjeldavad dokumendid • Töö ja tervise tulevikku käsitlevad materjalid (sh statistikaameti väljaanded, OSKA aruanded) • Terviseuuringute aruanded (nt TAI, TÜ peremeditsiini ja rahvatervise instituudi (töö)tervise uuringute aruanded) Välisriikide kogemusi töötervishoiu süsteemi korraldusega analüüsitakse sarnaselt Eesti kogemusega (allikad, teemad), kuid vähem detailselt ja rohkem tähelepanu pööratakse aspektidele, mida Eesti töötervishoiu korralduses probleemseks peetakse. Pakkuja meekonnal on suhted töötervishoiu süsteeme tundvate välisekspertidega, kellelt küsitakse uuringu alguses eksperthinnanguid välisriikide valiku, töötervishoiusüsteeme kirjeldavate allikate kohta. Riikide valik lepitakse kokku Tellijaga. Pakkuja meeskond soovib kaasata analüüsi viis riiki, nendeks võivad sobida näiteks Sloveenia, Taani, Soome, Inglismaa, Norra, Holland. Üksikuid süsteemi elemente analüüsitakse valikuliselt ka USA näitel. Tööandjate ja töötajate küsitlemine Olulisemad uurimisküsimused • Millised on eri tüüpi tööandjate (töökohtade, organisatsioonide, tegevusvaldkondade) ja töötajate võimalused töötervishoiu teenust kasutada ja vajadused selle järele? • Millised tööandjate ja töötajate rühmad on töötervise aspektist haavatavamad? Millise rühma vajadused tuleb seada esiplaanile? • Millised on tööandjate ja töötajate kokkupuuted töötervishoiuteenusega praegu? Kuidas jagunevad töötervise tagamise ülesanded tööandja ja töötervishoiu, pere- ja töötervishoiuarsti vahel? • Millised on tööandjate ja töötajate kogemused töötervishoiuteenusega (nt rahulolu kvaliteediga, tagasiside asjakohasus)? 1 Nt: https://www.sm.ee/et/arstlike-erialade-arengukavad-ja-erialakomisjonid https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/tootervishoid_are ngukava.pdf 4 • Kuidas kasutavad töötajad ja tööandjad praegu töötervishoiuarsti tagasisidet töötervise edendamiseks? Millised tegurid toetavad ja takistavad soovituste ja ettekirjutuste järgimist? • Millised on töökohtades töötervisega seotud protsessid, protseduurid ja tööliinid? Kuidas tehakse töökeskkonna auditit ja kuidas seiratakse muutusi töökeskkonnas ja töötajate tervises? • Mida saab teha selleks, et edendada seni töötervishoidu kaasamata rühmade ligipääsu teenusele, aidata kaasa puuete, krooniliste haiguste või meditsiiniliste erivajadustega inimeste kaasamist tööturule? • Millised on töötervishoiuteenuse soovimatud kõrvalmõjud ja mida saab teha nende vältimiseks (nt töötaja soov vallandamise hirmus terviseprobleeme varjata)? Metoodika põhjendus Uuringu kutses on loetletud mitu töökohtade ja töötajate probleemi: tööandjate rahulolematus tervisekontrolli kvaliteedi ja tagasisidega, töötajate ebapiisav kaasatus töötervishoiu kontrolli, tööandjate töökeskkonna riskidest ebapiisav ülevaade jm. Tööandjate ja töötajate vajaduste ja probleemide analüüs eeldab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi: - Kvalitatiivne analüüs, mis aitab mõista nähtuste vahelisi seoseid, aitab ära kirjeldada probleemide põhjused ning näitab kätte kohad ettepanekute tegemiseks/lahenduste otsimiseks - Kvantitatiivne analüüs aitab mõista, millise poolest tööandjate ja töötajate erinevate rühmade probleemid erinevad, millise rühma vajadused lahenduste järele on suuremad ning kui mahukad on vajadused muutuste järele. Et töötervishoiu analüüs eeldab süsteemi kui terviku analüüsi, millega kaasneb omakorda vajadus vaadelda probleemi mitme nurga alt, ei piisa selleks töötajate ja tööandjate standardiseeritud kvantitatiivsest küsitlusest. Kvantitatiivne meetod üldistab ja tasandab erinevused ning ei võimalda süsteemi osaliste hinnanguid üksteisele panna õiglasesse konteksti. Näiteks võib süsteemi üks osaline väljendada rahulolematust teisega seetõttu, et süsteem, milles tuleb ühiselt tegutseda, ei sobi probleemi lahendamiseks. Selliste uurimisprobleemide lahendamiseks kasutame lisaks tööandjate ja töötajate kvantitatiivsele standardiseeritud küsitlusele ka kvalitatiivset analüüsi. Kvalitatiivne analüüs hõlmab töökohtade külastust ja nende töökeskkonna, töötervishoiuga kaasneva asjaajamise ning töötervist toetavate tegevustega tutvumist. Uuringut alustame kvalitatiivsest analüüsist, et tagada kvantitatiivse küsitluse küsitluskava kvaliteet. Kuigi küsitluskava testitakse enne küsitluse tegemist töötajaskonna eri rühmades, aitab kvalitatiivne analüüs leida üles erinevad töötervishoidu puudutavad küsimused, mille olulisust juhuslik testitav esile tuua ei oska. Küsitlustöö ostab Pakkuja meeskond sisse, sest küsitlemisele spetsialiseerunud ettevõtte kaasamine tagab kvaliteetsema tulemuse. Kvalitatiivne analüüs Analüüsi käik Dokumendianalüüs: uuringute, statistika, teadusartiklite, praktilise teabe (nt juhendmaterjalid, õppematerjalid) ja õigusaktide analüüs. Dokumendianalüüsi abil selgitame välja, millised on tööandjate ja töötajate (sh töösuhete) olulisemad tüübid ning milliseid muutusi võib oodata lähitulevikus Eesti tööturul, 5 mis võivad mõjutada seda, millised on tööandjate ja töötajate suhted töötervishoiuga. Näiteks on juba praegu keeruline kaasata töötervishoidu võlaõiguslike lepingutega töötajaid, uussisserändajaid jt. Muutuv tööturg toob kaasa uusi vajadusi, nt renditöötajate tervise kaitse. Dokumendianalüüsi põhjal luuakse organisatsioonide ja töötajate üldine tüpoloogia, millest lähtutakse välitööde tegemisel. Kvalitatiivsesse analüüsi soovitakse kaasata näited: - võrdlemisi levinud organisatsiooni/töö vormidest (nt maatriksstruktuuriga suured asutused, kontoritöötajad) - neist, mis pole veel väga levinud, kuid mis võimaldavad mõista tuleviku muutuseid tööturul ja seega ka töötervishoius - neist, mille probleemid on töötervishoiu eesmärkidest lähtudes kõige suuremad. Dokumendianalüüsil pöörame tähelepanu sellele, kuidas arvestatakse töötervishoiu arendamisel praegu tööandja võimeid töötervishoidu arendada ning töötaja võimalusi töötervise soovitusi arvesse võtta. Samuti seda, mille poolest erinevad tööandjate ja töötajate rühmade võimed ja vajadused, milliste töötervise teemadega tööandjad ja töötajad kokku puutuvad. Analüüsime, millised on head kogemused eri tüüpi terviseprobleemide ennetamisel või nende vähendamisel/leevendamisel, krooniliselt haigete või puudega inimestele töökeskkondade kohandamisel. Selgitame, kuidas töökeskkonna terviseriske analüüsitakse, kuidas korraldatakse organisatsiooni töötervishoidu ja töötervist laiemalt, tehakse koostööd arstide ja muude spetsialistidega. Dokumendianalüüsiga selgitatakse välja ka olulisemad teemad, mida tuleb ja saab uurida kvantitatiivse küsitlusega (piisavalt sageli kogetavad, arusaadavad, lihtsad). Dokumendianalüüsi põhjal tehtud tööandjate ja töötajate tüpoloogia arutame läbi tellijaga ning määratleme, milliste asutuste külastamine aitab kõige paremini kaasa töötervishoiu süsteemi analüüsile. Asutuste nimekiri, mis kaasatakse välitööde tegemisse, arutatakse läbi prototüübi vormis (kaasatavate asutuste üldised omadused – töötajate umbkaudne arv, struktuur, töötervishoiu korraldus), Tellijale ei anta üle tegelikku analüüsi kaasatavate asutuste nimekirja, et kaitsta informante ja võimaldada uuritavatel asutustel uuringus osaleda ilma välise surve või hukkamõistuta. Välitööd: kohtvaatlused, dokumentatsiooni analüüs (nt auditid, riskianalüüsid, töökirjeldused, juhised, protseduuri- ja protsessikirjeldused, koolitusmaterjalid), vestlused töötervishoidu korraldavate töötajatega, töötajatega üldiselt. Välitöödesse kaasatakse kuni 10 asutust. Välitööde mõte on selgitada, kuidas ja miks lahendavad asutused töötervishoiu kohustuse sellisel moel nagu nad seda teevad ning kuidas nad võiksid seda teha siis, kui töötervishoiu süsteem oleks ehitatud üles mõnel teistsugusel moel (siin kasutame teadmist välisriikide töötervishoiusüsteemide analüüsist). Välitööde käigus püüame jõuda ka nende töötervishoiu korralduse probleemide põhjusteni, mida tööandjad ja töötajad ei pruugi ise näha (nende vaade lahendustele on tingitud sellest, mida nad on seni kogenud). Eriti püüame välitööde käigus välja selgitada seda, kuidas saab töökohas edendada töötajate tervishoidu laiemas kontekstis kui töötervise kontroll (nö inimkeskse tervisesüsteemi võtmes) ning kuidas saab sellesse panustada töötervishoiu arst. Näiteks millistel tingimustel saab töötervishoiuarst anda soovitusi, mis sobiksid tööandja ja töötaja vajadusega paremini ning mille järgimine ei jääks üksnes tööandja või töötaja võimetest ja tahtest sõltuma. Kvalitatiivse organisatsioonide ja töötajate analüüsi mõtestame hiljem kvantitatiivse standardiseeritud küsitluse andmetele toetudes – küsitlusandmed aitavad mõista, kui suured on analüüsitud organisatsioonide ja töötajate rühmad ning kui teravad neis lahendamist vajavad probleemid. Uurimismeeskonna ajurünnakud: meeskonna kohtumised, arutelud prototüüporganisatsioonide analüüside üle, ideede genereerimine loovmeetodeid kasutades. Tööandjate juures tehtud välitööde analüüse aluseks võttes korraldame kõiki uurimismeeskonna liikmeid kaasates ajurünnakud (u 1,5 tundi 6 kestev kindla metoodika järgi juhitud arutelu), mille käigus otsime võtteid, mille abil saaks eri tüüpi asutustes töötervishoidu edendada. Ajurünnakut toetab ka üldine nn tööriistade nimekiri, mille erinevaid vorme saavad ajurünnakus osalejad selle organisatsiooni prototüübile kohandada. Eri tüüpi tööandjate analüüsist tehtud järeldusi kasutatakse töötervishoiu süsteemi stsenaariumide väljaarendamisel ja nende mõjude hindamisel (nt millist tüüpi tööandjate tugi ja töötajate kaitse paraneb, millistel langeb, millised stsenaariumid suudavad toetada kõige rohkem eri tüüpi organisatsioone, suuremat või haavatavamat osa töötajaskonnast). Kvantitatiivne analüüs Analüüsi käik Andmepäringud: äriregister, töötamise register, tööinspektsiooni andmed ettevõtete töökeskkonnaspetsialistide kohta. Selleks, et tööandjate ja töötajate seas saaks teha standardiseeritud küsitluse, on vaja teha päringud riiklikesse registritesse. Äriregistrisse tehakse päring tööandjate, töötamise registrisse veel hiljuti töötaja staatuses olnud eraisikute kontaktandmete saamiseks (kui eelpäring näitab, et töötamise registri andmete kvaliteet töötajate kohta ei ole piisav, kasutatakse maksu- ja tolliameti andmeid inimeste sissetulekute kohta). See, milliste näitajate järgi päring tehakse, arutatakse läbi Tellijaga. Päringu saab teha juhuväljavõttena, aga seda tasub kombineerida süstemaatilise väljavõtu ja kihtvalimiga. Juhuväljavõttu võib sattuda näiteks palju pisikesi tööandjaid, mille töötajate arv on väiksem kui üks või organisatsioone, mille on loonud palgatöötajad eraisikuna lisatööde tegemiseks (ja kelle töötervise kaitse on tagatud muul moel). Kui selliste organisatsioonide arv on väga suur, tuleb küsitlusvalimit tervikuna kasvatada oluliselt suuremaks selleks, et väiksemad, kuid töötervishoiu küsimuses olulisemaid tööandjate rühmi oleks võimalik ülejäänutega kõrvutada (valimi suuruse määratlemisel pole oluline selle suurus, vaid see, mitmeks rühmaks soovitakse seda analüüsil jaotada; tellija kutset aluseks võttes saab kõige suurema rühmade arvu siis, kui soovitakse eristada küsitlustulemusi maakondade kaupa – neid on 15). Uurimiseetika aluseks on põhimõte, et inimesi tülitatakse uurimisküsimustele vastuste saamiseks võimalikult vähe ja samas piisavalt palju, et tulemus oleks kvaliteetne. Standardiseeritud ankeetküsitlus ei paku nii rakenduslikku teavet, et valimi mahu kasvatamine ennast õigustaks. Mõistlik on teha valimis kihte, et kasvatada juhuväljavõttes muidu liiga väikeste proportsioonidega rühmade osakaalu ja vähendada neid, mille arvamuse saaks kätte ka väiksema valimiga. Rakenduslikke järeldusi aitab teha erinevate rühmade kogemuste ja hinnangute kõrvutamine, seoste ja tendentside võrdlemine, mitte juhuväljavõtte abil sündinud ülevaade kõigi tööandjate või töötajate arvamusest. Rühmade suuruse kujundamisel tehtud manipulatsioone tuleb lihtsalt analüüsil arvesse võtta. Valim tuleb teha arvestusega, et tööandjate ja töötajate andmed võivad registrites olla vananenud või vigased ning et vastajatel on õigus vastamisest loobuda. Küsitlustele vastamise määr on tavaliselt u 30% ringis. Seega tuleb iga kolme vastaja kohta küsida registritest vähemalt kümne asutuse/töötaja andmed (ettevõtete kohta küsitakse andmeid nii palju, et tõenäoline on saada küsitlusest 400 vastust, töötajate puhul 600; päringud vastavalt 1333 ja 2000 kontakti). Küsitlejad võivad iga küsitletava rühma täitumiseni jõuda ka süstematiseeritud väljavõttu kasutades (nt valides nimekirjas iga viienda inimese kuni soovitud vastajate maht valimis on täidetud). Registritest küsitakse järgmisi andmeid, võttes neid Tellijaga kokkulepitult arvesse ka andmepäringu tegemisel: tööandjate asukoht, töötajate arv, tegevusala ja töötajate sugu, vanus, töölepingu liik (võlaõiguslik leping, tööleping), töötamise kestus, tööandja asukoht ja tööaja määr. Uuringutele vastamise tõhustamiseks on vaja parandada eeskätt tööandjate kontaktandmete kvaliteeti. Üldisele e-posti aadressile laekuvad e-kirjad jäävad sageli vastamata, üldtelefonilt ei pruugita suunata küsitlejat töökeskkonna ja töötervishoiu teemadega kursis oleva inimese juurde. Selleks täpsustatakse suuremate tööandjate avalike andmete põhjal töökeskkonna spetsialisti andmeid, nende puudumisel 7 palutakse abi ka tööinspektsioonilt, kuhu tööandjad peavad oma töökeskkonna spetsialisti andmed esitama. Väiksemate ettevõtete puhul on töökeskkonna spetsialisti rollis tüüpiliselt asutuse juht, mistõttu neid andmeid ei ole mõtet kontrollida. Riiklikesse registritesse töötajate andmete päringute tegemiseks ei taotleta uuringu luba andmekaitse inspektsioonilt, sest uuringus ei töödelda töötajate eriliigilisi andmeid ilma nende loata. Töötajate andmete kaitse tagab Tartu Ülikooli andmekaitse spetsialist. Töötamise registris andmed töötajate kohta võivad olla ebapiisavad. Kui andmete kvaliteet seda eeldab, kasutatakse Tellijaga kokku leppides teisi allikaid. Küsitluskava ettevalmistamine. Kvalitatiivse analüüsi ja dokumendianalüüsi käigus selgub, millistele uurimisküsimustele on vaja just standardiseeritud ankeetküsitlusega vastuseid otsida ning kuidas on neid küsimusi võimalik vastajatele sobivalt esitada ning vastusevalikuid eri rühmi rahuldavalt standardiseerida. Esialgsed küsitluskavad tööandjatele ja töötajatele kooskõlastame tellijaga, seejärel testime küsitluskavad (nii tööandjate kui töötajate puhul u kümne vastajate seas, kes esindavad eri rühmi), tõlgime need ka vene keelde2, kooskõlastame need veelkord tellijaga ning edastame küsitlusettevõttele, mille töötajad seavad küsitluse tegemiseks üles küsitlusvormid (töötajatele ja vastajatele). Mõlemas küsitluskavas on 10-15 küsimust, mis on sobilik arv, arvestades uuritava valdkonna keerukusastet (mida keerulisem teema, seda vähem on võimalik kasutada eri rühmadele ühtmoodi sisukaid küsimusi) ja uuritavate ning töötervishoiuteenuse kokkupuudet (suur osa töötajatest ei mäleta kokkupuudet töötervishoiu arstiga ka siis, kui on teda külastanud, muutuseid töökeskkonnas ei osata töötervishoiu teenusega kokku viia jms). Andmeid, mida on võimalik koguda registrist, vastajatelt üle ei küsita. Tööandjate käest uuritakse küsitluskavas järgmiste teemade kohta: kogemused töötervishoiu teenuse osutajatega, hinnang teenuse rollile töökeskkonna kujundamisel, kogemused töökeskkonna korraldamisega (töötervise aspektist), vajadused abi ja toe järele töötervise edendamisega tegelemisel, hinnangud töötervise edendamise ja töötervise kontrolli kulude kohta, töökeskkonna omadused, töökeskkonnaspetsialisti koht organisatsiooni struktuuris, hinnangud töötervise ohuteguritele ja rollile töötajate tervise kujundamisel. Töötajate käest küsitakse järgmiste teemade kohta: kokkupuuted töötervishoiu- ja perearstiga ning olulisemate terviseseire teenustega, hinnangud töökeskkonna ohuteguritele, rahulolu töökeskkonna teguritega, töökeskkonnas toimunud töötervist puudutavad muutused, võimalused töökohal töötervise edendamise vajadustele tähelepanu juhtida või töötervist kujundada, hinnangud terviseseisundile ja töökeskkonna rollil selles, samuti sellised sotsiaaldemograafilised tunnused, mida töötamise registrist ei leia (nt haridustase, täpsem töö laad ja positsioon – töötamise registri klassifikatsioon ei ole piisavalt otstarbekas, töökoha suurus ja struktuur). Kui töötajatelt on plaanis küsitluskavas küsida eriliigilisi andmeid (nt hinnangut oma tervisele), siis ei ole selleks vaja eraldi küsida andmekaitse inspektsiooni luba, sest küsitlusse kaasatud töötajad saavad küsitleja pöördumise ja selgituse peale ise uuringus osalemiseks nõusoleku anda. Küsitlemine. Pakkujad esitavad tellijaga kokku lepitud proportsioonidega valimi ühes küsitletavate kontaktandmetega küsitlusettevõttele. Küsitlusettevõtte saab andmed, milles on küsitletavate kohta toodud ära rühma number (ilma selgituseta rühma eristavate tunnuste kohta), soovitud küsitletute arvu selle rühma kohta ja reeglistik küsitletavate valimiseks. Andmetes on toodud ära vastaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress. Tööandjate andmetest leiab lisaks juhi või töökeskkonna spetsialisti nimele ka tööandja juriidilise nime. 2 Küsitlust ei tehta inglise keeles, sest valimisse sattuvate inglise keeles suhtlevate vastajate määr on nii madal, et selle statistiline analüüs ei ole otstarbekas. Ingliskeelse töötajaskonna vajadusi ja probleeme analüüsitakse ühe juhtumianalüüsi raames. 8 Tööandjatele saadetakse e-posti teel küsitluse link, neile, kelle e-postiaadress puudub või ei tööta, helistatakse ja palutakse vastuseid telefoni teel. Kui tööandja küsitlusele ei vasta, helistatakse talle. Kui ka nii ei saada vastuseid, valitakse kindla sammuga vastajaks uus tööandja. Töötajate valimi tegemisel arvestatakse sellega, et neid töötajaid, kellel puudub e-posti aadress, satuks valimisse sobivas proportsioonis. Need töötajad suure tõenäosusega veebiküsitlusele ei vasta. Kontaktandmete võimalustest lähtudes küsitletakse töötajaid nii interneti kui telefoni teel. Küsitlus on plaanitud arvestusega, et töötajaist küsitletakse telefoni teel kõige rohkem 30% (st alla 200 vastaja). Küsitlusandmete analüüs. Küsitlusandmete analüüsil rühmitame vastajaid lähtudes nii sotsiaal- demograafilistest näitajatest (maakond, tegevusvaldkond, tööandjate puhul töötajate arv, töötajate puhul sugu, vanus, haridustase, ametikoht – nt kontoritöötaja, teenindaja, lihttöö tegija) kui ka töötervishoiu korralduses olulistest teguritest (näiteks organisatsiooni struktuur ja hierarhiad, töökeskkonna omadused, töötajate kokkupuuted arstiabiga, rahulolu töökeskkonnaga, terviseprobleemide kogemine). Seejärel kõrvutame erinevate rühmade arvamusi töötervishoiu süsteemi käsitlevate küsimuste lõikes. Andmeid kõrvutatakse ka maakondade vahel, kuid et töötervishoiu võimalustes ei tingi erinevusi maakond kui selline, vaid selle omadused, kasutatakse ülevaatlikumate andmelõigete saamiseks ka NUTS 3 süsteemi3 ja maakondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust väljendavat originaalliigitust (nt maakonna elanike keskmine eluiga, töötasu ja töötuse määr). Küsitlustulemusi analüüsitakse, võttes arvesse kvalitatiivse analüüsi järeldusi – tööandjate ja töötajate rühmade kohta kvalitatiivsete andmete põhjal tehtud järeldused viiakse kokku kvantitatiivsete hinnangutega rühmade ja nende probleemide proportsioonidele. Küsitlused: töötervishoiu arstid, perearstid ja õed Olulisemad uurimisküsimused Millised tegurid tingivad töötervishoiuarstide, perearstide ja eriarstide valikuid ja tööjaotust töötervishoiu teenuse osutamisel (sh (eri)tervisekontroll)? Millised on nende võimalused kujundada teenust praeguses olukorras? Kuidas teevad arstid koostööd tööandjatega? Kuidas sekkuvad töötervise kujundamisse? Milliseid vajadusi töötervise edendamisel on nende arvates vaja edaspidi rohkem arvesse võtta? Kuidas saab selles kaasa aidata töötervishoiuarstide väljaõpe? Millised IKT võimalused ja tehnoloogilised arengud väärivad töötervishoiu arendamisel enamat kasutust? Metoodika põhjendus Tellija avaldas uuringu kutses soovi, et töötervishoiuarstidest küsitletaks kõikset valimit, eeldades, et töötervishoiu arstide seas on vaja teha standardiseeritud küsitlus. Arvestades küsitlustele vastamise madalat määra (kui praeguse u saja töötervishoiu arsti seast vastab tavapärane 30%, ei saa neid kvantitatiivselt analüüsida), inimeste õigust uuringutes osalemisest loobuda (mis vähendab võimalusi töötervishoiuarste vastamisele survestada) ja töötervishoiuarstide olulist rolli töötervishoiu süsteemis ning süsteemi head tundmist (mis eeldab meetodit, mis võimaldab uuritaval osalisel oma arvamusi ja kogemusi 3 5 regiooni: Põhja-Eesti (Harju maakond) Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond) Kesk-Eesti (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond) Kirde-Eesti (Ida-Viru maakond) Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond) Allikas: NUTSi piirkonnad (2015) Statistikaameti koduleht, https://www.stat.ee/296046 9 mitmekülgselt avada), ei paku me välja kõikse valimi küsitlust. Tervisehindamise probleemid võivad olla väga mitmekesised ja uuringu tegijad ei saa kõikehõlmavat valikut meditsiinitöötajate vajadustest ette näha (seda eeldab standardiseeritud küsitlus), mitmed vajadused selguvad osaliste omavahelises suhtluses. Seetõttu kasutame arstide ja õdede kogemuste ja arvamuste uurimiseks standardiseeritud küsitluse asemel kvalitatiivne. Nii töötervishoiu arstide, -õdede kui perearstide seas tehakse ainult rühma- ja süvaintervjuud, võttes valimi tegemisel arvesse meditsiinitöötajana tegutsemise eripärasid ning piirkondade sotsiaalmajanduslikku arengut (mis väljendub tööandjate ressurssides, töökohtade struktuuris, meditsiiniteenuste kättesaadavuses jm). Seda, kui palju on tegutsevaid töötervishoiu arste ja kas see on piisav, teatakse hinnanguliselt ka praegu. See arv sõltub mitmetest teguritest ja võib kiiresti muutuda. Küsitlus ei aita neid andmeid täpsustada. Olulisem on mõista, millised võivad olla trendid, mis arstide piisavust kujundavad (nõudluse muutumine jm). Tegutsemisaktiivsust saab hinnata ka intervjueeritavate eksperthinnangute ja töötamise registri andmete abil, kui neid võrrelda tervishoiutöötajate tegevuslubade registri andmetega. Analüüsi käik Analüüs jaotub mõtteliselt kaheks osaks: töötervishoiuarstide ja õdede analüüsiks (neid küsitletakse võimalusel koos, sest nende tööprotsessid on seotud) ja perearstide analüüsiks. Mõlemaid rühmi küsitletakse kvalitatiivsete meetoditega. Töötervishoiu arstide ja õdede valimi tegemisel arvestatakse, et sellesse satuksid meditsiinitöötajad, mis tegutsevad 1. keskustes ja ääremaal, 2. sellised ettevõtted, mis osutavad ainult töötervishoiuteenust (nagu Qualitas) ja arstid, mis töötavad kliinikumides, osutades töötervishoiu teenust muudes valdkondades tegutsevate kolleegide kõrval. Töötervishoiu arstide ja õdedega tehakse neli rühmaintervjuud (keskustes) ja 10 telefoniintervjuud (ääremaal ja üksikult tegutsevate arstidega). Intervjuudesse kaasatakse korraga nii õdesid kui arste. Perearstide valim tehakse sarnaselt töötervishoiu arstidele ja õdedele, kuid arvesse võetakse, et piirkondades, kus tegutseb perearste, ei pruugi töötervishoiu arste üldse olla. Valimisse soovitakse kindlasti kaasata perearste Virumaalt ja Võru-Valga-Põlvamaa piirkonnast, kus on arvestatavad sotsiaalprobleemid, sh kõrged töövõimetuse näitajad). Eristatakse üksikult ja rühmas tegutsevaid perearste. Samuti soovitakse valimisse kaasata perearste, kel on töötervishoiu väljaõpe või kogemus ning selliseid meditsiiniteenuse osutajaid, kes teenindavad nt Skype-i või kaitseväe ühendatud õppeasutuse töötajaid (kasutavad perearstide vähese inglise keele oskuse jm probleemide tõttu eratervishoiu teenuseid). Perearstidega tehakse neli rühmaintervjuud ja kuus individuaalintervjuud (kaugemate piirkondadega telefoni teel, sh peamiselt üksikult tegutsevate perearstidega). Kokku kaasatakse uuringusse intervjuudega u 12 töötervishoiuarsti, 6 töötervishoiu õde, 15 perearsti või õde. Intervjuude tegemise koht ja aeg lepitakse kokku vähemalt kaks nädalat enne nende toimumise aega. Intervjuude küsimused koostakse dokumendianalüüsi järeldusi arvesse võttes. Intervjuud on poolstruktureeritud (st et küsimused, mida esitada soovitakse, on üldjoontes paika pandud, kuid nende järjekorda, detailsusastet ja sisu saab jooksvalt, vestlejate tagasisidest lähtudes kohandada), kasutatakse avatud küsimusi. Rühmaintervjuude kestavad umbkaudu poolteist, individuaalintervjuud keskmiselt ühe tunni. Enne intervjuude tegemist küsitakse intervjueeritavalt täiendavalt nõusolek uuringus osalemiseks ning intervjuu salvestamiseks. Intervjuude salvestised transkribeeritakse, kuid neid ei edastata ilma intervjueeritavate nõusolekuta Tellijale ega kellelegi teisele. Selle teabe saavad pakkujad Tellijale edastada mitmel moel, näiteks võimaldades intervjueeritutel eemaldada transkriptsioonidest tundlikud või neid tuvastavad kohad, tehes transkriptsioonidest anonüümseid ülevaateid sisuanalüüsi põhimõtteid järgides jm. Intervjuude analüüsi on osa uuringu aruandest (sh lisad) ning neid kasutatakse soovituste sõnastamiseks ja töötervishoiusüsteemi stsenaariumite loomiseks. 10 Intervjuudes keskendutakse arstide kogemustele töötervise probleemide ennetustöö ja raviga. Selgitatakse, kuidas tööandja töötervishoiu teenuse kasuks osutab, kuidas lepitakse kokku teenuse sisu, milliseid vajadusi kaetakse ja milliseid vajadusi pole võimalik katta, millist tagasisidet on andnud tööandjad ja töötajad, kuidas tehakse koostööd tööandjatega, milliste töökeskkonna probleemidega kuidas tegeletakse (vaimsete, füüsiliste ja sotsiaalsete), milliste inimese terviseseisundi küsimusi lahendatakse ja kuidas, kuidas kasutatakse infosüsteeme ja suheldakse teiste arstidega, millised on väljaõppe eelised ja puudused, milline on töökoormus ja mis seda kujundab, kuidas tehakse eritervisekontrolli jm. Vestluse lõpus võimaldatakse intervjueeritavatel avada oma soove muudatuste järele ja aspektide kohta, mida ei tohiks kindlasti muuta, ka täiesti avatud vormis. Stsenaariumide väljatöötamine, testimine ja mõjude hindamine Olulisemad uurimisküsimused Millised trendid kujundavad töötervishoidu ja selle korraldust? Kuidas töötervishoiu korralduse muutmine võib avaldada mõju teistele tulevikutrendidele? Milliseid töötervishoiu süsteemi komponentide, tulevikutrendide, töötervishoiu printsiipide ja kulumudelite võimalusi saab integreerida terviklikeks mudeliteks, et lahendada (töötervishoiu korralduse) probleeme/läheneda eesmärkidele? Millised on nende lahenduste mõjud ja kulud? Metoodika Stsenaariumide tegemine aitab välja selgitada, mil uuringu käigus leitud probleeme on võimalik lahendada ja kuidas neid lahendusi saab juurutada praeguses Eesti tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, töökultuuri- ja töökeskkondade (töö tüüpide) kontekstis, arvestades ühtlasi tulevikuperspektiive (muutuseid töökultuuris, töökeskkondades ja töövormides, demograafilistes näitajates (töötajate keskmine vanus, töötajate arv, töötervishoiuarstide arv jms) ja muutused riigi rollis tervishoiusüsteemis (nt eraettevõtluse osakaalu suurenemine tervishoiu teenustes)). Selleks, et leida üles stsenaariumide eelised ja näha ette nende kitsaskohti, on stsenaariume vaja testida erinevate vaadetega rühmade esindajate peal, pakkudes neile mitmeid rolle – võimalust esindada oma huve, aga sundides neid ka lahendusi analüüsima teise osalise pilgu läbi. Analüüsi käik Stsenaariumide väljatöötamine Uuringu viimases järgus, pärast kõigi kogutud andmete analüüsi teevad uurimismeeskonna liikmed kogutud andmete esmaseks sünteesiks arutelupäeva. Selleks valmistatakse ette ettekanded Eesti hetkeolukorra ja rahvusvahelise praktika kohta, samuti aruteluvormid. Arutelupäeval valmistatakse ette olulisemad töötervishoiu süsteemi valikuid kujundavad argumendid ning visandatakse valik stsenaariumide kavandeid. Seejärel tehakse uuringumeeskonna ja Tellija ühisarutelu, et määratleda ühiselt, milliste stsenaariumide väljaarendamisega on vaja edasi liikuda. Ühisarutelu põhjal sõnastatakse neli töötervishoiu korralduse (ideaal)mudelit (stsenaariumi), mis pakuksid praktilisi ja Eestisse sobivaid lahendusi töötervishoiusüsteemi muutmiseks, arvestaksid erineval määral töötervise valdkonna tulevikueesmärke (nt inimesekeskne tervisehindamine, terviseprobleemide ennetus jms) ning varieeriksid kulumudeleid. Stsenaariumid arendatakse välja sellisel määral, et valdkonna rühmade esindajad suudaksid mõista oma rolli ja panust. Seejärel kaasatakse nende edasiarendamisse töötervishoiu osalised. 11 Selleks korraldatakse stsenaariumide seminar, mille täpsem kava arutatakse läbi Tellijaga. Seminarile kutsutakse osalema kõik olulisemad Tellija (Sotsiaalministeerium, töötajate kaitse) esindajad, töötervishoiu- ja töökeskkondade eksperdid kõrgkoolidest (arstide ja õdede väljaõpe), töötervishoiuarstide ja -õdede esindajad (tervisekontrolli tegemine ja ennetustöö), tööandjate esindajad (tervisekontrolli tulemuste arvestamine, soovituste rakendamine), töötajate esindajad (tervisekontrolli subjektid), perearstide esindajad (tervisekontrolli tegijad), terviseennetuse spetsialistid ja töötervishoiu rahastamise eksperdid. Osalema oodatakse korraga kuni 50 inimest. Seminaril osalejatele ei saadeta ette materjale, sest praktika näitab, et sotsiaalse aja kiirenemise tõttu ei jõua inimesed materjalidega eelnevalt tutvuda ja seminari korraldajad ei soovi, et osalejad valiksid juba ette välja neile kõige mugavama stsenaariumi. Seminaril antakse ülevaade uuringu protsessist ja olulisematest töötervishoius lahendamist vajavatest probleemidest. Järgneb stsenaariumise analüüs: edasiarendamine ja kriitika. Selleks jagunetakse rühmadeks nii, et iga stsenaariumi alget arutab vähemalt üks töörühm, soovitavalt kaks. Ühe huvirühma esindajad peavad jagunema erinevate rühmade vahel. Iga töörühm tutvub ühe stsenaariumi alge lähtematerjaliga (kuni kaks lehekülge) ning püüab osalejate eeldustest lähtudes üles leida selle stsenaariumi alge tugevused ja kitsaskohad komponentide haaval (mis on aluseks ka stsenaariumide mõjude hindamisele) ning arendada stsenaariumi edasi, kujundades stsenaariumi põhimõtteid ja lisades sellele detaile. Edasi tulevad töörühmad kokku, esitlevad skemaatiliselt oma tulemusi ja annavad vastastikuselt tagasisidet. Arutelu juht küsib täiendavaid küsimusi, et rühmatööst selguksid töötervishoiusüsteemi komponentide rollid tervikus. Protsessi juhivad kaks uurimismeeskonna liiget, kellel on kogemusi seminaride ja fookusgrupp-intervjuude korraldamisega. Toimuva arutelu koondab kokku uurijate meeskond, vormistades tulemused memodena. Nende põhjal arendab pakkujate meeskond välja neli põhjalikku stsenaariumi kirjeldust töötervishoiusüsteemi korralduse kohta, mille üksikasju tuleb asuda testima ning mille mõjusid tuleb täpsustada ja hindama asuda. Stsenaariumide testimine Stsenaariumide testimine on vajalik selleks, et kirjeldada stsenaariumide komponendid ära üksikasjalikul tasemel ning mõista, kuidas mõõta nende mõjusid/millised neist vajavad veel ära kirjeldamist (nt kui need ei tulnud välja stsenaariumide seminari ajurünnakutes). Selleks tehakse väljatöötatud stsenaariumide testimiseks struktureeritud ja selgete tööülesannetega arutelud (pm fookusgrupp-intervjuud), nende kavad kooskõlastatakse Tellijaga. Erinevalt stsenaariumide seminarist saadetakse raporti materjalid osalejatele ette, et osalejad saaksid ette valmistuda (nt otsida välja oma argumente toetavaid andmeid). Seekord arutatakse stsenaariumid läbi huvirühma põhiselt, sarnaste huvidega rühmi niimoodi koondades, et arutelusid oleks kõige rohkem kaheksa. Aruteludele kutsutakse tööandjate ja töötajate esindajad, töötervishoiu teenuseid osutavad asutused (sh arstid ja õed), esmatasandi meditsiinisüsteemi esindusorganisatsioonide esindajad ja perearstid, tööinspektsiooni, terviseameti, töötukassa ja SoMi esindajad, meditsiinihariduse asutuste esindajad. Vestlused tehakse Tallinnas, sest üldjuhul asuvad kõikide esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste spetsialistid pealinnas. Vestlusteks külastavad uurimismeeskonna liikmed esindusorganisatsioonide kontoreid või kutsuvad nad intervjueeritavad näiteks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külla. Aruteludel osalejatega vesteldakse sellest, kuidas ja kuivõrd neli stsenaariumit aitavad kaasa nende vajaduste rahuldamisele, tervislikumale töökeskkonnale, terviseprobleemide ennetusele ja ravile, aga ka sellest, milliseid probleeme, mõjusid, planeerimata kõrvalnähte võib stsenaariumide juurutamisel tekkida ning kuidas neist üle saada. 12 Stsenaariumide mõju analüüs Stsenaariumide väljatöötamise, arendamise ja testimise käigus tehakse ka stsenaariumide mõjuanalüüs. Selle olulisemad näitajad kirjeldatakse ära juba uurimisrühma omavahelisel arutelupäeval ning täiendatakse järjepidevalt nii stsenaariumide lähtematerjale Tellijaga läbi arutades, stsenaariumide seminari järel ning testimise käigus. Samamoodi täpsustub ka metoodika, näiteks võivad stsenaariumide testimisel osalejad tuua välja andmeid, mille peale pakkujate meeskond ei pruugi tulla. Mõjude hindamisel lähtutakse andmetest ja argumentidest, mis kogutakse aruteludest, dokumendianalüüsist (Eesti ja välisriikide praktikad, töötervise tulevikutrendid), küsitlustest, eksperthinnangutest, statistikast Eesti sotsiaalmajandusliku seisu kohta (sh registriandmed) ja teadus- ja rakendusuuringute järeldustest. Arvesse võetakse ka seda, et töötervishoiusüsteemi ei sõltu ainult välistest teguritest, vaid avaldab ka neile mõju – selles tehtavad muudatused kutsuvad ellu muutuseid teistes valdkondades. Näiteks võib rahvastiku vähenemine põhjustada ka töötajate arvu vähenemist, mis omakorda suurendab tööandjate omavahelist konkurentsi leidmaks parimaid töötajad ja see võib motiveerida tööandjaid rohkem panustama töötaja tervise ja üldise heaolu suurendamisse, sh tervise vajaduste hindamisse ja töökeskkonna kujundamisse. Sellised vastassuunalise mõjuga tegurid, mis võivad töötervishoiu mõjude analüüsi oluliseks osutuda, on näiteks: 1) rahvastik (arv ja koosseis) ja selle muutused järgmise paarikümne aasta jooksul, 2) tervishoiusüsteemi muutused, 3) töötamise vormide muutused, 4) töökeskkondade muutumine, 5) töötervishoiuarstide ettevalmistus ja arv tulevikus, 6) riigiasutuste roll tervisehindamisel, 7) tervisekorralduse järelevalve, 8) seadusandlus jm. Analüüsitakse ka seda, milline on töötervishoiusüsteemis muudatuste mõju töötajatele, tööandjatele, töötervishoiuarstidele ja perearstidele. Raport ja esitlused Pakkujad koondavad analüüsid järjepanu raportisse ja esitavad selle kolmes osas: analüüsiraport (Eesti olukord, õppetunnid teistest Euroopa riikidest, stsenaariumid ja nende mõju), metoodikaraport ning esitlusmaterjalid. Raporti osad toimetatakse keeleliselt, ingliskeelse kokkuvõtte toimetab inglise keelt emakeelena kõnelev toimetaja. Pakkujad valmistavad ette esitlusmaterjalid ja osalevad kolmel raporti tutvustusseminaril ja ühel Tellija meeskonna sisesel seminaril. 13 UURINGU METOODIKA ÜLEVAADE Taustaanalüüs stsenaariumide loomiseks Stsenaariumide Stsenaariumide Aruande analüüsimine ja kirjutamine ja väljatöötamine stsenaariu- testimine DOKUMENDIANALÜÜS STSENAARIU- mide SIHTRÜHMA- esitamine Eesti kogemus MIDE ARENDAMISE PÕHISED Töötervishoiu korraldus, mahud ja kulud RÜHMAARUTELUD STSENAARIUMIDE SEMINARID Töötervishoiu tulemuste vastavus eesmärkidele ESITLUSED Süsteemi osaliste koostöö 8 rühma- Uurimis- Telli- Analüüs Esitlused mees- arutelu EL riikide kogemus jaga konnaga Huvirühmade Head näited teiste riikide töötervishoiu korraldusest Lahendamist kaasamine Töötervishoiu sidustatus esmatasandi tervishoiuteenustega vajavad Argumentide Töötervishoiu kulude jagunemine osaliste vahel probleemid testimine Töötervishoiu tulemused Stsenaariumide Mõjude analüüs Töö ja töötervise muutused komponendid Olulisemad mõjud Uued töövormid Muutused töötervise probleemides Vald- Sotsiaalne ebavõrdus töötervises konna VÄLITÖÖD eksperti- de ja siht- Töökohtades rühma Tööandjate ja töötajate rühmad esindaja- Töötervishoiu korraldus töökohtades tega Tulemuslikud töötervise kujundamise võtted Stsenaariumide välja- KÜSITLUS kujundamine Võimalused ja riskid Töötajad Analüüs Mõjude analüüs Töötervishoiu teenuste kättesaadavus Kokkupuuted esmatasandi tervishoiuteenustega Töökoha roll töötervise edendamisel STSENAARIUMIDE ANALÜÜS Tööandja Analüüs d Stsenaariumide kulud ja tulud Töötervishoiu teenuste vajadused ja võimalused Suhted töötervishoiu arstiga Töötervishoiutee Töökeskkonna analüüs ja kujundamine nuste ja teiste RÜHMA- JA valdkondade INDIVIDUAALINTERVJUUD (vastastik)mõjud Töötervishoiu Töötervishoiu Analüüs teenuste kulude arstid ja õed jagunemine Mõjud töötervis- Väljaõpe ja tööpraktikad hoiusüsteemi Koostöö esmatasandi tervishoiuga osalistele, Töökoormus ja kättesaadavus Töötervishoiu- teenuse Perearstid Analüüs tulemuslikkus Koostöö töötervishoiuarstidega Tööpraktikate kattuvus AEG ARUANDE KIRJUTAMINE Vahearuande esitamine ja I etapi Algsete stsenaariumide II vahearuande esitamine ja tulemuste tutvustamine seminaril esitamine Sotsiaalministeeriumile tutvustamine seminari 14 Lõpprapordi ja lisade esitamine ning tulemuste tutvustamine DETAILSED UURIMISKÜSIMUSED JA NEILE VASTAMINE Tabelis on toodud uuringu kutses Tellija esitatud uurimisküsimused ja märgitud meetod, mille abil sellele vastus leitakse. töötervishoiusüs Arstide ja õdede Stsenaariumide Stsenaariumide teemi analüüs mõju analüüs töökohtades arendamine testimine ja Tööandjate kogemuste küsitlused Töötajate ELi riikide TELLIJA UURIMISKÜSIMUSED Välitööd analüüs küsitlus küsitlus Eesti Rahvusvaheline praktika 1. Millised on riikide praktikad tervisekontrolli korraldamisel? X 2. Kuidas on korraldatud riskianalüüsi tegemine ettevõttes ja kuidas X riskianalüüs on seotud tervisekontrolli korraldusega? 3. Tervisekontrolli mõju tööga seotud tervisekahjustuste ennetamisele. X 4. Milline on töötervishoiu seos teiste esmatasandi tervishoiuteenuste ja X tervishoiuteenuste osutajatega (integratsioon?) Eesti olukorra analüüs 1. Kas TTOS-i alusel tehtav tervisekontroll ja selle korraldus täidab oma X X X X X eesmärke, sh ennetuses, töötajate tervises? 2. Millised on kehtiva tervisekontrolli korralduse peamised probleemkohad? X X X X X 3. Kas ja milliseid probleemkohti esineb tööst põhjustatud haiguste ja X X X X kutsehaiguste diagnoosimisega? 4. Mida tööandjad teavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohustusest X korraldada töötajatele tervisekontroll? Kui vajalikuks nad seda peavad? 5. Milliseid teenuseid töötervishoiuarstilt tellitakse (tervisekontroll, X nõustamine, riskianalüüsi läbiviimine vms)? 6. Kui palju järgitakse töötervishoiuarsti soovitusi/ ettepanekuid nii tööandjate X X X kui ka töötajate poolt? Kui ei järgita, siis mis põhjustel? 7. Mil määral näevad tööandjad ja töötajad vajadust tervisekontrolli järele ning X X millise teenuse (sisu) järele nähakse vajadust? 15 8. Kuidas hindavad tervisekontrolli kvaliteeti tööandjad, töötajad, X X X töötervishoiuteenuse osutajad? Miks? • Kas tervisekontrolli raames hinnatakse kõikide töötajat mõjutavate X X X ohutegurite mõju töötaja tervisele? Kui ei, siis milliste ohutegurite osas esineb probleeme ja miks? • Kui efektiivne on tervisekontrollide läbiviimine, sh tervisekontrollile X X X kuluv aeg, dokumentide koostamine, andmevahetus, uuringute kättesaadavus ühest kohast jms? • Kui paljud tervisekontrollid lähtuvad riskianalüüsi tulemustest? X X • Mille alusel pannakse kokku tervisekontrolli käigus tehtavad uuringud X (nn tervisekontrolli paketid)? Seosed riskianalüüsiga? • Mille põhjal määratakse tervisekontrolli sagedus? X • Kui paljud töötervishoiuarstid külastavad ettevõtte töökeskkonda? X X • Milline on tööandja roll tervisekontrolli kvaliteedi tagamisel koostöös X X töötervishoiuarstiga? • Kas ja mil määral erineb tervisekontrollide kvaliteet regionaalselt? X X X • Kuidas toimub tervisekontrolli andmete dokumenteerimine (nt paberil, X digitaalselt, andmete esitamine tervise infosüsteemi)? Kas ja milliseid probleeme esineb dokumenteerimisel, sh andmete esitamisel tervise infosüsteemi? 9. Millised on tervisekontrollide korraldamisega seotud kulud osapooltele? Kas X X X ja kuidas mõjutab rahastamise süsteem tervisekontrolli eesmärki? 10. Kas ja millised probleeme on eritervisekontrollide korraldusega? Kuidas X X seostuvad eritervisekontrollid TTOS-i alusel tehtava tervisekontrolliga? 11. Kui palju on aktiivselt tegutsevaid (töötavaid) töötervishoiuarste, X X töötervishoiuõdesid? Kui palju on töötervishoiuteenuse osutajaid (juriidilised isikud)? 12. Kui kättesaadav töötervishoiuarstid/ töötervishoiuõed/ X X X töötervishoiuteenuse osutajad regionaalselt ja ooteaja poolest? 13. Milline on töötervishoiuarstide töökoormus? Milliseid muid X tervishoiuteenuseid osutavad töötervishoiuarstid lisaks tervisekontrollide läbiviimisele? 14. Milline on töötervishoiuarstide väljaõpe? Millises mahus ja mis teemadel X osalevad töötervishoiuarstid täienduskoolitustel? 16 15. Milline on töötervishoiuõdede töökoormus? Milliseid ülesandeid täidavad X töötervishoiuõed (sh tervisekontroll ja muud tervishoiuteenused)? 16. Milline on töötervishoiuõdede väljaõpe, sh kui palju on õppekavas X X töötervishoiu teemasid? 17. Kas ja kui palju pööravad perearstid tähelepanu patsiendi töökeskkonnale X X tema terviseprobleemide diagnoosimisel ja ravimisel? Kui ei pööra, siis mis põhjustel? 18. Milline on perearstide töökoormus, sh kas see võimaldaks täita täiendavaid X ülesandeid töötervishoiu vallas? 19. Milline on perearstide väljaõpe, sh kui palju on õppekavas töötervishoiu X X teemasid ning kas see on piisav selleks, et nad saaks täita täiendavaid ülesandeid töötervishoiu vallas? Mis on puudu ja mida oleks vaja väljaõppes muuta, et nad saaks seda teha? 20. Kui paljudesse esmatasandi tervisekeskustesse on kaasatud X töötervishoiuarste? Kuidas on koostöö tervisekeskustes perearsti ja töötervishoiuarsti vahel korraldatud? 21. Millised oleksid võimalikud stsenaariumid (4), kuidas võiksid tervisekontrollid X olla tulevikus korraldatud ja millised on nende stsenaariumitega kaasnevad mõjud? Stsenaariumide analüüs 1) Milline peab olema tervisekontroll (teenuse sisu), et see aitaks ennetada X X tööga seotud terviseprobleeme ning pakuks tööandjatele lisandväärtust tööohutusega tegelemisel? 2) Kuidas (milliste meetmetega) motiveerida tööandjaid täitma tervisekontrolli X X otsuseid ja töötervishoiuarsti soovitusi? 3) Kes peaks tulevikus tegema tervisekontrolle? X X 4) Kuidas peaks tervisekontrolli rahastama (nt riigieelarvest/ tööandja poolt/ X X kombineeritud rahastamine)? Milline oleks kõige efektiivsem rahastamise mudel? 5) Kuidas sobitub tervisekontrolli korraldus üldisesse tervishoiusüsteemi, sh X X esmatasandi tervisekeskuste ja muude esmatasandi tervishoiuteenustega? Milline peaks olema koostöö töötervishoiuarstide ja teiste tervishoiutöötajate vahel? 17 6) Kas ja kuidas peab riik reguleerima tervisekontroll sisuliselt (sh läbiviidavad X X uuringud (nn tervisekontrolli paketid) vms)? 7) Kuidas peaks olema korraldatud riiklik järelevalve tervisekontrolli korralduse X X üle, sh kes seda teostab? 8) Kas ja milline peaks olema töötervishoiuarstide koostöö riigiasutustega X X (Tööinspektsioon, Terviseamet, Töötukassa), sh nende vaheline andmevahetus? 9) Kuidas peaksid eritervisekontrollid olema seotud TTOS alusel tehtava X X tervisekontrolliga? Milline peaks olema eritervisekontrollide regulatsioon? 10) Kas ja kuidas peaksid tööst põhjustatud haigused ja kutsehaigused olema X X õigusakti tasandil reguleeritud? Kuidas peaks olema korraldatud tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine? 11) Milline on stsenaariumi mõju erinevate mõju valdkondade (sotsiaalsed X mõjud, majanduslikud mõjud, mõju riigieelarvele jne) ja sihtrühmade lõikes (mõju tööandjatele, töötajatele, teenuseosutajatele jne)? 18 Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile Riigihanke viitenumber: 206533 Pakkuja kontaktisik: Mai 2019 RISKID 1 UURINGU RISKID JA NENDE MAANDAMINE Uuringu tegemisel võib tekkida nii protsessist, meetoditest, Pakkujast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid probleeme. Järgnevalt on esitatud Pakkuja nägemus peamistest võimalikest riskidest, nende maandamisvõimalustest ja vastutavatest isikutest. Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus ÜLDISED RISKID Tellija ja Pakkuja mõistavad Suur Madal Avakoosoleku eesmärk on arutada läbi nii Tellija ootus uuringule, uuringu eesmärgid, kui ka Projektijuht, analüüsi eesmärke erinevalt, Pakkuja arusaam sellest, kuidas eesmärkideni jõuda. Samuti aitab eesmärgi täitmisele kaasa analüütikud, Tellija mistõttu lõpptulemus ei vasta suhtlemine Tellijaga kogu uuringu jooksul, mis võimaldab jooksvalt ootuseid täpsustada ja (tagasiside andmise täies mahus Tellija ootustele. selgitada ning Tellijat töö käiguga kursis hoida. kaudu) Uuringu jooksul kooskõlastab Pakkuja Tellijaga analüüsitavate välisriikide valiku, intervjuude kavad, seminaride korralduse, registriandmete päringud jm. Samuti esitab Pakkuja Tellijale vahearuanded, millele Tellija annab tagasisidet ning mille põhjal lepitakse kokku edasised tegevused, lõpparuande struktuur jm, mis aitab kaasa sellele, et analüüsi lõpptulemus vastab Tellija ootustele. Pakkumuses kirjeldatud metoodika Keskmine Keskmine Pakkuja kirjeldab pakkumises põhjalikult uurimismetoodikat ning seletab, kuidas see aitab leida Projektijuht, metoodik ei kata kõiki püstitatud vastused püstitatud uurimisküsimustele. uurimisküsimusi. Avakohtumisel kooskõlastatakse Tellijaga kõik uurimisküsimused ja arutatakse läbi Tellija soovid analüüsi metoodikale. Vajadusel täiendatakse metoodikat ning Tellija kooskõlastab enne projekti algust tegevusplaani ja metoodika. Projekti jooksul suhtleb Pakkuja tellijaga tihedalt, mis võimaldab Tellijal vajadusel esitada täiendavaid suuniseid. Samuti saab Tellija esitada põhjaliku tagasiside vahearuandele. Pakkuja on kaasanud projektimeeskonda kogenud metoodiku, kes hindab ja jälgib tegevuste vastavust etteantud metoodikale ning vajadusel teeb ettepanekuid metoodika täiendamiseks. 2 Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus Projekti tegevused (etapid) Keskmine Keskmine Pakkuja on oma varasemast kogemusest lähtudes teinud uuringu plaani, arvestades ajakavas iga Projektijuht venivad planeeritust pikemaks tegevuse puhul puhverajaga ning määrates igale tegevusele vastutaja(d). ning see mõjutab analüüsi Meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava ning vajadusel tehakse muudatusi. Pakkuja õigeaegset üleandmist. saab meeskonda kaasata täiendavaid assistente, kes saavad abistada projektimeeskonda andmekogumisel ja materjalide koostamisel. Samuti on Pakkuja kavandanud meeskonna piisavalt suurena, et oleks inimressurssi tööde õigeaegseks lõpetamiseks ka juhul, kui mõne etapi tegevuste elluviimine võtab ettenägematutel asjaoludel kavandatust rohkem aega. Projektijuht lahkub pikemaks ajaks Keskmine Keskmine Pakkuja saab projekti jooksul kaasata nõuetele vastavaid liikmeid, kes projektijuhti (vajadusel) Pakkuja või jäädavalt töölt ja/või projektist. asendaksid. Analüütik lahkub pikemaks ajaks Keskmine Keskmine Analüütikute meeskond projektis on piisavalt suur, iga analüütik on arvestanud projektis Projektijuht või jäädavalt töölt ja/või projektist. osalemisega ning pakkujal on võimalik suurendada teiste analüütikute töökoormust uuringus juhul, kui mõni analüütikutest peaks lahkuma. Samuti on Pakkujal võimalik analüütik asendada hankedokumendi nõuetele vastava isikuga. Oodatud tulemuste ebapiisav Suur Madal Uuringu metoodika valikul on lähtutud sellest, milliste meetoditega on võimalik kõige tõhusamalt Projektijuht, kvaliteet, vähene tõenduspõhisus. teadmist koguda ja analüüsida. analüütikud, metoodik Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks kombineeritakse mitmeid uurimismeetodeid. Metoodik jälgib tööprotsessi, et erinevate analüüsi osade kvaliteet oleks tagatud ning teeb vajadusel analüütikutega koostööd kvaliteedi parandamiseks. Lisaks teeb Pakkuja koostööd Tellijaga, selgitamaks välja olemasolevate andmete piisavat kvaliteeti ja mahtu. Tellijaga kooskõlastatakse nii intervjuude kavad, kui ka registriandmete päringud. Tellijale esitatakse vahearuanded ning Pakkuja toetub edasistes tegevustes ja lõpparuande kirjutamisel Tellija tagasisidele. DOKUMENDIANALÜÜSIGA SEOTUD RISKID Dokumendianalüüs/rahvusvahelise Keskmine Madal Meeskonna analüütikutel on teadmised uuringu valdkonnast ja uuringusse on kaasatud piisavalt Projektijuht kogemuse kirjeldus võtab meeskonnaliikmeid, kes on oma tööde ajakavas uuringu tegemisega arvestanud. planeeritust kauem aega. Meeskonda kuuluvatel analüütikutel on kogemused võõrkeelse kirjanduse analüüsimisel ning oskused vajalike allikate leidmisel, koondamisel ja süstematiseerimisel. Kirjanduse analüüsi on võimalik vajadusel kaasata täiendavat inimesi meeskonnaliikmete hulgast. Projektijuht jälgib regulaarselt etapi kulgemist ja juhul, kui tekib tõrkeid, reageerib nendele koheselt. 3 Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus Dokumendianalüüs on laialivalguv Keskmine Madal Uuringusse on kaasatud analüütikud, kellel on teadmised uuringu valdkonnast ja oskused analüüsi Projektijuht, ja ei loo piisavalt teadmist tegemiseks. metoodik, analüütikud järgmiste etappide tegevuste Metoodik annab analüütikutele selged juhised dokumendianalüüsi tegemiseks ning jälgib koostöös sisendiks. analüütikutega analüüsi kvaliteeti. Pakkuja esitab Tellijale vahearuande, milles on rahvusvahelise kogemuse analüüs ning millele Tellija annab tagasisidet. Pakkuja on arvestanud, et lõpparuande esitamiseks tuleb vajadusel täiendada ka dokumendianalüüsi/rahvusvahelise kogemuse kirjeldust. INTERVJUEERIMISE RISKID Intervjuude ettevalmistamine ja Suur Madal Intervjuude ettevalmistamisse ja intervjueerimisse on kaasatud analüütikud, kellel on selles Projektijuht tegemine võtab planeeritust piisavalet kogemusi. kauem aega. Ajakavasse on arvestatud sisse intervjuude kokkuleppimiseks kuluv aeg. Vajadusel saab Pakkuja intervjuude kokkuleppimiseks kaasata assistente. Intervjuude ettevalmistamise ja tegemise etapi tööjaotus ja ajakava on selles osalevate meeskonnaliikmete vahel täpselt kokku lepitud. Projektijuht jälgib regulaarselt töö kulgemist ja juhul, kui tekib tõrkeid, reageerib nendele koheselt. Kõik uuringumeeskonna liikmed on uuringu ajakavaga tuttavad ning arvestanud sellega oma töö planeerimisel. Keeruline on leida Suur Keskmine Intervjuude ettevalmistamisega alustatakse varakult ning Pakkuja kaasab intervjuude Projektijuht, intervjueeritavaid, sest kokkuleppimiseks assistente. Pakkuja on arvestanud ajakavas ajapuhvriga. analüütikud intervjueeritavad on väga Intervjuud lepitakse kokku vähemalt paari nädalase etteteatamisega nii, et intervjueeritavatel oleks hõivatud. võimalik pikemalt planeerida sobivaid aegu tihedas graafikus. Intervjueeritavate nimekiri koostatakse varuga, et oleks võimalik vajadusel osalejaid asendada. Intervjuud tehakse Eesti erinevates piirkondades, et osalejatel ei kaasneks sellega olulist aja- ja rahalist kulu, osaleda oleks lihtsam. Intervjuud kujunevad liiga pikaks, Keskmine Madal Intervjuukavade koostamisel jälgitakse, et ei ületata optimaalset ajalimiiti. Intervjuude kavad Metoodik, analüütikud, kõiki teemasid ei jõuta avada. kooskõlastatakse Tellijaga. intervjuude tegijad Uuringumeeskonna ekspertidel on piisavalt kogemusi ja oskus intervjuu ajalist kulgu planeerida ning vestluskava käigult kohandada. 4 Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus KÜSITLUSE/VEEBIKÜSITLUSE RISKID Küsimustike koostamine võtab Keskmine Madal Küsitluskavade koostamiseks planeeritakse piisavalt pikk periood. Küsimustike tõlkimist ja testimist Metoodik, analüütikud planeeritust kauem aega. saab teha ühel ajal. Küsimused võivad olla mitmeti Suur Madal Küsimustikku testitakse, seda arutatakse nii projektimeeskonna siseselt kui Tellijaga. Vajadusel Metoodik, analüütikud mõistetavad või segased. parandatakse küsimuste sõnastust, et need oleksid arusaadavad ja pakuksid oodatud teavet. Küsitluse valimi moodustamiseks Keskmine Madal Registriandmete ligipääsu lubade ja päringute tegemisel arvestatakse piisava ajavaruga, mis tagaks Projektijuht, vajalike registriandmete küsitluste alustamise planeeritud ajal. analüütikud kättesaamine ja töötlemine võtab eeldatust kauem aega Küsitlemine võtab planeeritust Keskmine Keskmine Küsitluse tegijal on mitmekülgsed ja pikaajalised kogemused. Küsitluste tegemiseks planeeritud aeg Küsitlusjuht/küsitlejad kauem aega. on Pakkuja hinnangul piisav, et tagada vastuste laekumine planeeritud tähtajaks. Vastajad keelduvad küsitluses Keskmine Keskmine Küsitluste valimid on tehtud piisavalt suured, mis arvestavad keeldumiste osakaalu. Vajadusel Küsitlusjuht/küsitlejad osalemast. Ei suudeta saada saadetakse veebiküsitlusele mittevastanutele meeldetuletuskiri, interneti mittekasutajaid (jm piisavalt vastuseid. põhjustel) palutakse vastama telefoni teel. Küsitlusandmete saamiseks on Keskmine Keskmine Et Pakkuja ei taotle ligipääsu eriliigilistele andmetele ilma uuritavate loata, ei pea registriandmete Projektijuht vaja luba eetikakomiteelt või pärimiseks luba taotlema. Eriliigilisi andmeid küsitakse inimestelt endilt, selleks küsitakse neilt luba. andmekaitseinspektsioonilt, see võtab aega. ARUTELUSEMINARIDE RISKID Aruteluseminarid ei osutu piisavalt Keskmine Madal Meeskond valmistub igaks seminariks ette, arvestades arutelu teemat ja osalejate tausta. Metoodik, analüütikud sisukaks. Aruteluks vajalikud materjalid oli ilmekad või saadetakse need kutsututele eelnevalt tutvumiseks. Igal seminaril on selge fookus, mis võimaldab vältida arutelu laialivalgumist. Seminare korraldavad uuringumeeskonna liikmed, kel on pikaajalised kogemused arutelude juhtimisel. 5 Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile Riigihanke viitenumber: 206533 Pakkuja kontaktisik: Mai 2019 TEGEVUS- JA AJAKAVA 1 TEGEVUS- JA AJAKAVA, ARUANDLUS Ajakava koostamisel on arvestatud, et leping sõlmitakse hiljemalt juuli esimesel nädalal (2019 a). Uuring kestab 11 kuud ja leping lõpetatakse selle eelduse kohaselt hiljemalt mai viimasel nädalal (2019 a; täpne kuupäev sõltub lepingu sõlmimise kuupäevast) ning lõpparuande algversioon koos lisadega esitatakse Tellijale hiljemalt aprilli viimasel nädalal. Pakkuja teeb ettepaneku korraldada vahetult pärast (või enne, olenevalt Tellija eelistustest) lepingu sõlmimist Tellija esindajatega avakohtumine, kus arutatakse pakkumises kirjeldatud uuringu metoodikat ja ajakava, täpsustatakse Tellija ootusi ning lepitakse kokku mõlemale poolele sobivaimad viisid ja ajad regulaarseks suhtluseks. Uuringu tegemine on jaotatud nelja suurde etappi, mis järgnevad üksteisele. Esimeseks etapiks on taustaanalüüs, mis toetab stsenaariumide väljatöötamist. See on kõige ajamahukam etapp ning selle tulemusena esitatakse Tellijale I vahearuanne hiljemalt detsembri esimesel nädalal. See etapp hõlmab mitmeid paralleelseid tegevusi. Kohe pärast avakohtumist alustatakse dokumendianalüüsiga. Dokumendianalüüs jaotub kolme ossa. Kõige mahukam osa on Eesti kogemuse analüüs, paralleelselt alustatakse ka ELi riikide kogemuse analüüsiga (riigid pannakse lõplikult paika koos Tellijaga) ja töö ja töötervise muutuste analüüsiga. Dokumendianalüüsiga kirjeldatakse töötervishoiu süsteemi põhimõtteid, muutuseid töös ja töötervises, seadusandlusest tulenevaid piiranguid ja rahvusvahelist kogemust. Rahvusvahelise kogemuse kirjeldamiseks tehakse selles etapis ka intervjuud välisriikide töötervishoiu süsteeme tundvate ekspertidega, kes aitavad välja valida riigid, mille kogemust analüüsitakse ning jagavad olulisi dokumente ja muid andmeallikaid. Dokumendianalüüsi tulemused esitatakse esimeses vahearuandes. Esimeses etapis tehakse ka küsitlused tööandjate ja töötajatega. Esmalt hakatakse ette valmistama küsitluskavasid ning tehakse andmepäring valimi moodustamiseks. Testitud ja tõlgitud küsitluste kavad esitatakse Tellijale hiljemalt septembri neljandal nädalal. Küsitlemisega (nii tööandjate kui ka töötajate) alustatakse oktoobri esimesel nädalal ja küsitlustele on planeeritud viis nädalat, et arvestada sellega, et osadele inimestele tuleb helistada (kelle kontaktandmed pole kättesaadavad) ja kui esimese küsitluste välja saatmise ringiga ei saada piisavalt vastuseid, võetakse valimist uued kontaktid ja saadetakse küsitlus neile. Küsitluste analüüsiks on planeeritud neli nädalat ja küsitluste analüüs valmib detsembri alguses. Lisaks küsitlustele tehakse individuaal- ja rühmaintervjuud töötervishoiu- ja perearstide ning töötervishoiuarstide õdedega. Intervjuukavade tegemise alustatakse septembri alguses ning nende tegemiseks, tõlkimiseks ja testimiseks on planeeritud neli nädalat. Intervjuukavad esitatakse Tellija kooskõlastamiseks koos küsitluste kavadega hiljemalt septembri neljandal nädalal. Intervjuude tegemist alustatakse oktoobri alguses ning kokku on intervjuudeks planeeritud viis nädalat. Intervjuude analüüsi jaoks on planeeritud 7 nädalat ning sellega alustatakse siis, kui esimesed intervjuud on tehtud. Uuringu esimeses etapis käiakse ka kuni 10 organisatsioonis n-ö välitöödel. Igas organisatsioonis tehakse kohtvaatlused, vesteldakse töötervishoidu korraldavate töötajatega ja töötajatega üldiselt ning analüüsitakse organisatsioonide dokumente (nt auditid, riskianalüüsid, töökirjeldused, juhised, protseduuri- ja protsessikirjeldused, koolitusmaterjalid). Välitööd on planeeritud septembrisse ja oktoobri algusesse. 2 Teine etapp on stsenaariumide väljatöötamise etapp. See etapp algab stsenaariumide arendamise seminaride ettevalmistamisega. Need tegevused on planeeritud detsembri kolmele esimesele nädalale. Kõigepealt korraldatakse meeskonna seminar (detsembri kolmandal nädalal), mille tulemusena süstematiseeritakse probleeme ja lahendusi, analüüsitakse võimalikke mõjusid. Meeskonna seminari tulemused arutatakse läbi Tellijaga detsembri viimasel nädalal. Detsembri teises pooles hakatakse ette valmistama ka seminari valdkonna ekspertide sihtrühmade esindajatega, mis toimub jaanuari esimeses pooles. Seminaril esitatakse esmalt stsenaariumide eripärasid, millele järgneb töö rühmades, kus iga rühm saab arutada ühe stsenaariumi üle. Seminari viimases pooles toimub ühisarutelu. Teises etapis korraldatud seminaride tulemusena esitab Pakkuja Tellijale hiljemalt jaanuari kolmandal nädalal stsenaariumide lähtekohad, mis arutatakse Tellijaga põhjalikult läbi veebruari esimesel nädalal (Tellijale jääb minimaalselt nädal aega kohtumiseks valmistuda). Kolmas etapp on stsenaariumide analüüsimine ja testimine, mille jaoks korraldatakse 8 sihtrühmapõhist rühmaarutelu. Arutelude planeerimisega alustatakse jaanuari kolmandal nädalal ja seminarid toimuvad jaanuari lõpus ja veebruari esimeses pooles. Paralleelselt rühmaaruteludega tehakse kõikide stsenaariumide kulude ja tulude analüüs, millega alustatakse jaanuari lõpus. Kulude ja tulude analüüsiks on planeeritud 6 nädalat. Tellijale esitatakse analüüsi ja rühmaarutelude tulemused II vahearuandena hiljemalt märtsi teisel nädalal. Tellijalt oodatakse II vahearuande tagasisidestamist 10 tööpäeva jooksul. Viimases ehk neljandas etapis kirjutatakse valmis uuringuaruanne. Uuringu aruannet kirjutatakse jooksvalt kogu projekti vältel ning lõpparuande esimene versioon koos lisadega (metoodika raport, kokkuvõtted jms) esitakse Tellijale hiljemalt aprilli viimasel nädalal. Pärast lõpparuande algversiooni esitamist oodatakse tellijalt tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Tellija tagasiside peab olema esitatud koondatult ühte faili. Lõpparuande lõplik versioon esitatakse tellijale hiljemalt mai viimasel nädalal. Uuringuaruande tulemusi tutvustakse pärast lepingu lõpetamist Tellijale seminari vormis ja kolmel korral erinevatele sihtgruppidele. Uuringu detailne ajakava on esitatud järgnevas tabelis. 3 Aja- ja tegevuskava Dets Dets Dets Dets Dets Sept Sept Sept Sept Sept Mar Mar Mar Mar Mar Nov Nov Nov Nov Aug Aug Aug Aug Mai Mai Mai Mai Feb Feb Feb Feb Okt Okt Okt Okt Apr Apr Apr Apr Jan Jan Jan Jan Jul Jul Jul Jul Jul Vastutaja Kuupäev/nädal 15 22 29 12 19 26 16 23 30 14 21 28 11 18 25 16 23 30 13 20 27 10 17 24 16 23 30 13 20 27 11 18 25 1 8 5 2 9 7 4 2 9 6 3 2 9 6 4 * Raul- Lepingu X Allan, allkirjastamine Tellija Raul- Avakohtumine X Allan, Tellijagaga Tellija Küsitlus- ja Kogu intervjuukavade X mees- esitamine Tellijale kond Tellija tagasiside küsitlus- ja X X Tellija intervjuukavadele kogu I vahearuande X mees- esitamine kond Tellija tagasiside I X X Tellija vahearuandele Stsenaariumide Kogu lähtekohtade X mees- esitamine Sotsiaal- kond ministeeriumile Stsenaariumide läbiarutamine X X Tellija Tellijaga Kogu II vahearuande X mees- esitamine kond Tellija tagasiside II X X Tellija vahearuandele Lõpparuande koos kogu lisadega X mees- algversiooni kond esitamine Tellija tagasiside lõpparuande X X Tellija algversioonile Lõpparuande kogu lõpliku versiooni mees- X esitamine kond 4 Dets Dets Dets Dets Dets Sept Sept Sept Sept Sept Mar Mar Mar Mar Mar Nov Nov Nov Nov Aug Aug Aug Aug Mai Mai Mai Mai Feb Feb Feb Feb Okt Okt Okt Okt Apr Apr Apr Apr Jan Jan Jan Jan Jul Jul Jul Jul Jul Vastutaja Kuupäev/nädal 15 22 29 12 19 26 16 23 30 14 21 28 11 18 25 16 23 30 13 20 27 10 17 24 16 23 30 13 20 27 11 18 25 1 8 5 2 9 7 4 2 9 6 3 2 9 6 4 * Raul- Lepingu lõpetamine X Allan, Tellija I ETAPP: taustaanalüüs stsenaariumide väljatöötamiseks Eesti analüüs X X X X X X X X X X X X X X X X X X Gerly ELi riikide analüüs (dokumendianalüüs X X X X X X X X X X X X X X X X Nele + ekspertintervjuud) Töö ja töötervise X X X X X X X X Kadri muutuste analüüs Välitööd X X X X X X Evelin töökohtades Andmepäringud registritesse (valimi X X X Elsa tegemine) Küsitluskavade Anneli, tegemine, testimine X X X X Ruth ja tõlkimine Töötajate küsitlus X X X X X Maie Tööandjate küsitlus X X X X X Maie Töötajate ja tööandjate X X X X Elsa küsitluste analüüs Intervjuukavade Anneli, koostamine ja X X X X Ruth testimine Intervjuud töötervishoiu- X X X X X Maie arstide ja õdedega Intervjuud X X X X X Maie perearstidega Arstide ja õdede Anneli, X X X X X X X intervjuude analüüs Ruth II ETAPP: Stsenaariumide väljatöötamine Meeskonna seminari X X X Liina ettevalmistus ja korraldamine 5 Dets Dets Dets Dets Dets Sept Sept Sept Sept Sept Mar Mar Mar Mar Mar Nov Nov Nov Nov Aug Aug Aug Aug Mai Mai Mai Mai Feb Feb Feb Feb Okt Okt Okt Okt Apr Apr Apr Apr Jan Jan Jan Jan Jul Jul Jul Jul Jul Vastutaja Kuupäev/nädal 15 22 29 12 19 26 16 23 30 14 21 28 11 18 25 16 23 30 13 20 27 10 17 24 16 23 30 13 20 27 11 18 25 1 8 5 2 9 7 4 2 9 6 3 2 9 6 4 * Kohtumine Tellijaga (algsete X Liina stsenaariumide läbiarutamine) Stsenaariumide väljatöötamise seminari X X X X Liina ettevalmistamine ja korraldamine III ETAPP: Stsenaariumide analüüsimine ja testimine Rühmaarutelude ettevalmistamine ja X X X X X Liina korraldamine Stsenaariumide kulude ja tulude X X X X X X Maie analüüs IV ETAPP: Aruande kirjutamine ja tulemuste esitamine Kogu Aruande X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X mees- kirjutamine kond Täiendavate materjalide Kogu koostamine X X X X X mees- (metoodikaraport, kond infoleht, esitlused jms) Lõpparuande Kogu täiendamine, X X X mees- viimistlemine kond Tulemuste Seminari vormis Tellijale + 3 korral erinevatele huvigruppidele Kadi Lubi tutvustamine * Kui lahtrisse on märgitud „kogu meeskond“, on vastutajaks projektijuht Raul-Allan Kiivet. 6 Aruandlus (koostöö tellijaga) Uuringu kvaliteedi ja uuringu tegemise sujuvuse tagamisel on väga oluline roll Pakkuja ja Tellija koostööl. Tellija peab olema piisavalt kursis uuringu tegevustega, et vajadusel anda täiendavaid suuniseid ning täpsustada oma ootusi, kuid vältima peab Tellija ülekoormamist uuringuga kaasneva administratiivsete ülesannetega. Leida tuleb tasakaal koostöös. Pakkuja arutab Tellijaga avakoosolekul detailselt läbi uuringu metoodika, ajakava, Tellija ootused ja Pakkuja nägemuse uurimisküsimuste lahendamiseks. Pakkuja kooskõlastab Tellijaga ka kõik olulisemad uuringutulemusi mõjutavad asjaolud, nagu küsitluste ja intervjuude valim ja kavad, riigid rahvusvahelises analüüsis, algsed stsenaariumid. Pakkuja hoiab Tellijat kogu uuringu vältel kursis uuringu kulgemisega. Infovahetuse sagedus ja viis lepitakse Tellijaga kokku avakoosolekul. Vajadusel korraldatakse töökoosolekud, kus Pakkuja annab ülevaate tehtud ja eesootavatest tegevustest ning arutatakse läbi Tellija ootused ning võimalike tegevus- ja ajakavast kõrvale kaldumiste lahendused. Uurimismeeskonna kontaktisikuks suhtlusel Tellijaga on projektijuht Raul-Allan Kiivet. Suhtlemine uurimismeeskonna ja Tellija vahel toimub jooksvalt eelkõige e-posti teel ning kiiretes küsimustes telefoni teel või Skype’is. Sobivaimad suhtlusviisid arutatakse läbi avakoosolekul. Suhtluse aluseks on ausus ja kiirus. Pakkuja edastab ettenägematute asjaolude esinemisel info Tellijale nii kiiresti kui võimalik. Pakkuja peab kiiret ning pidevat infovahetus probleemide ennetamisel ja lahendamisel äärmiselt oluliseks. Uuringu tegemiseks vajalike lubade ja andmete saamise vastutus on nii Pakkujal kui Tellijal, kes on andmekoosseisud ja uuringu metoodika omavahel kokku leppinud. Vajalike lubade ja andmete saamisega seotud riskide maandamisel on vastutus nii Pakkujal kui Tellijal. Tellijalt eeldame: • tellijapoolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu uuringu jooksul; • tellijapoolset sihtrühmade (sh teiste huvitatud osapoolte) informeerimist uuringust ja selle eesmärgist; • tellija käsutuses olevate vajalike andmete kättesaadavust; • tagasisidet uuringu vahe- ja lõpptulemuste kohta. Juhul, kui Tellija soovib uuringu vahe- või lõpparuandele koguda tagasisidet ka teistelt huvitatud osapooltelt, peab Tellija tagama, et tagasiside jõuab Pakkujani ettenähtud 10 tööpäeva jooksul ning koondama tagasiside ühte faili. Kõik Tellija kommentaarid peavad olema arusaadavad ja põhjendatud. Juhul, kui Tellija ei anna tagasisidet ajakavas märgitud tähtajaks, loetakse esitatud materjalid tellija poolt kooskõlastatuks ja vastuvõetuks. Tellija panus on tähtajaliselt kirjeldatud uuringu tegevus- ja ajakavas. Tellija panust ootab Pakkuja järgmistes etappides: Ø avakoosolekul lõpliku metoodika ja ajakava kooskõlastamisel; Ø küsitluste kavade kooskõlastamisel; Ø I ja II vahearuande tagasisidestamisel; Ø algsete stsenaariumide läbiarutamisel; Ø lõpparuande esmase versiooni tagasisidestamisel; Ø uuringutulemuste tutvustamise korraldamisel ja osalemisel. 7 Töötervishoiuteenuse uuring Tehniline kirjeldus 1. Analüüsi/uuringu teema Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. Riigi kui terviku seisukohast on oluline tööealise elanikkonna tervise kaitse ja töövõime säilimine. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Suur tööõnnetuste arv ja tööga seotud terviseprobleemide esinemine näitavad aga, et kõik tööandjad ei pööra piisavalt tähelepanu töökeskkonnas riskide hindamisele ja terviseriskide vähendamisele. Ohutu töökeskkonna tagamiseks ja tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks on oluline parandada ohutuskultuuri ettevõtetes, tõsta nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkust töötervishoiust ja tööohutusest ning toetada tööelus osalejaid ohutu töökeskkonna loomisel. Üheks oluliseks meetmeks, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära terviseprobleemide tõttu tööturult välja langemist. Erinevate osapoolte hinnangul on aga tänasel tervisekontrolli korraldusel mitmeid kitsaskohti, mistõttu on tekkinud küsitavusi, kas see täidab oma eesmärki tööga seotud terviseprobleemide ennetamisel. Uuringu eesmärk on kaardistada kehtiva tervisekontrolli korralduse probleemid, töötada välja ettepanekud süsteemi võimalike muudatuste kohta ning analüüsida nende mõjusid. Uuringu käigus analüüsitakse erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks tervisekontroll olla korraldatud, et see täidaks oma eesmärki töötajate tervise kaitsel, sh et oleks tagatud teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. 2. Analüüsi/uuringu probleemistik ja analüüsi ülesanded Probleemikirjeldus Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevalt on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli eesmärk on töötaja tööga seotud terviseprobleemide ennetamine ja tekkinud terviseprobleemide tööga seotuse määratlemine. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst. Lisaks tervisekontrolli läbiviimisele on töötervishoiuarsti ülesandeks ka töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ja nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi; tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja terviseseisundile; tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötajate taastusravi korraldamine.1 Töötervishoiuõde täidab samu ülesandeid koos töötervishoiuarstiga. 1 Kui tervisekontrolli korraldamine on tööandjale kohustuslik, siis muude töötervishoiuteenuste ostmine (riskianalüüs, nõustamine jms) töötervishoiuteenuse osutajalt (töötervishoiuarstilt) on tööandjale vabatahtlik. Näiteks on tööandjal TTOS-ist tulenev kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kuid tööandja otsustada on, kas ta teeb selle ise või ostab teenust ettevõtteväliselt teenuseosutajalt. Tervisekontrolli osas on varasemalt välja toodud järgnevad probleemkohad.  Tööandjad ei ole alati rahul tervisekontrolli kvaliteediga Eesti tööelu-uuringu (2015) andmetel ei ole viimase kolme aasta jooksul 25% ettevõtetest korraldanud töötajatele tervisekontrolli ja töötajatest 37% ei ole praeguse tööandja juures kordagi tervisekontrollis käinud. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2017. a töötervishoiuarstide ambulatoorsete vastuvõttude arv 143 402. Kuna üldjuhul käiakse töötervishoiuarsti juures kord kolme aasta jooksul, siis võib eeldada, et töötervishoiuarsti juures käib ca 73% töötajatest. Samas puutub tööelu uuringu andmetel (2015.a) 88% töötajatest töökeskkonnas olulisel määral kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga, mis võib mõjutada nende tervist ja kes peaksid seetõttu läbima tervisekontrolli. Seega vaid 12% töötajate puhul ei pruugi tervisekontroll olla vajalik. Tervisekontrollis mittekäimine pärsib tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varast avastamist. Põhjuseid, miks tööandjad töötajaid tervisekontrolli ei saada, on mitmeid. Näiteks on tööandjate hinnangul tervisekontrolli korraldamine kulukaks ja aeganõudev ja seetõttu ei täida kõik tööandjad tervisekontrolli korraldamise kohustust2. Probleemiks on ka teenuse puudulik kättesaadavus – töötervishoiuteenust pakutakse enamasti vaid suuremates linnades, mistõttu kaasneb töötaja tervisekontrolli saatmisega täiendavad transpordikulud ning lisaks kaotatud töötunnid. Seetõttu võivad tööandjad loobuda töötaja tervisekontrolli saatmisest. Lisaks on tööandjad kriitilised töötervishoiuarstilt saadava tagasiside osas.3 15% ettevõtetest hindab tervisekontrolli tulemuslikkust halvaks või väga halvaks, st nad ei ole saanud piisavalt head tagasisidet töökeskkonna ohutuse parandamiseks ning tervisekontrolli tulemusena tehtavad ettepanekud jäävad tööandja jaoks liialt üldsõnaliseks.4 Tööandjatele ja töötajatele asjakohase tagasiside andmiseks peab töötervishoiuarstil olema hea ülevaade töötaja töökeskkonnast ja töötingimustest. Selle eelduseks on muu hulgas ettevõtte töökeskkonnaalase riskianalüüsi läbitöötamine ning ettevõttes kohapeal töökoha külastus. Riskianalüüs on töötervishoiuarstile üheks aluseks töötajale terviseuuringute määramisel ja tervisekontrolli otsuse tegemisel. Tööinspektsiooni sihtkontrolli5 käigus tuvastati, et 31% külastatud ettevõtetest puudus seos riskianalüüsi läbiviimise ja tervisekontrolli korraldamise vahel. Lisaks puudus Tööinspektsiooni andmetel riskianalüüs või see vajas täiendamist igas kolmandas kontrollitud ettevõttes. Riskianalüüsi mittearvestamine tervisekontrolli tegemisel toob aga kaasa olukorra, kus pakutakse nn terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest. Kui riskianalüüs on tegemata või puudulik, ei pruugi tervisekontrolli otsus lähtuda töökeskkonna ohuteguri riski tegelikust suurusest ja ei anna tööandjale piisavat ja asjakohast tagasisidet. 2 Rünkla, E. (2010). „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid“. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010 Kättesaadav: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/toimetised_20102-1-.pdf 3 Rünkla, E. (2010). „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid“. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010 4 Eesti tööelu-uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised 1/2017. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/eesti_tooelu_uuring_2015.pdf 5 Töötervishoiuteenuse korraldamine ettevõttes 2014. Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektorite üleriigilise sihtkontrolli kokkuvõte. Kättesaadav: http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2014 /Sihtkontrolli_kokkuvote_TK_2014.pdf 2 Probleemiks on ka see, et töötervishoiuarstid ei külasta alati töökohta. Tööinspektsiooni kontrollitud ettevõtete puhul ei olnud töötervishoiuarst tutvunud enne tervisekontrolli alustamist töötajate töökeskkonnaga 37% juhtudest6. Töötaja töökeskkonnaga tutvumine nõuab arstilt lisaaega ja -tööd ning sellest tulenevalt enamasti ka tööandjalt lisakulutusi, mille tõttu töökohtadega tutvumise nõuet ei täideta. Samas võib see olla üheks tervisekontrollide üldsõnaliste otsuste põhjuseks ehk arst ei saa teha parimaid võimalikke soovitusi, kui ta ei ole tegeliku töökeskkonnaga ja seal olevate ohuteguritega tutvunud. Tööandjad on toonud kriitikana välja, et nad ei suuda eristada töötervishoiuarsti tegevust perearsti tegevusest ja seetõttu seavad nad tervisekontrolli vajalikkuse kahtluse alla7. Ka siin võib olla põhjuseks asjaolu, et tervisekontrolli aluseks ei pruugi olla riskianalüüs ja/või arst ei ole külastanud töökohta ning seetõttu teeb töötervishoiuarst peamiselt neid uuringuid, mida saaks teha ka perearst. Samuti võib põhjuseks olla töötervishoiuarstide puudulik ülevaade töötaja terviseseisundist. Kuna töötervishoiuarst ei saa alati töötaja terviseseisundi kohta adekvaatset ülevaadet tervise infosüsteemist (nt andmeid pole sisestatud või töötaja pole ammu perearsti juures käinud) või ta ei tutvu eelnevalt töötaja andmetega tervise infosüsteemis, keskendub töötervishoiuarst paljuski nn perearsti tööle ja vähem jääb aega töökeskkonna ohutegurite mõju väljaselgitamisele töötaja tervisele, mis peaks olema peamine osa töötervishoiuarsti tööst ning mis eristab tema pädevust perearsti omast. Seeläbi kannatab töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli kvaliteet ja tervisekontroll ei täida oma eesmärki. Ka töötervishoiuarstid on välja toonud, et piir töötervishoiuarstide ning perearstide ülesannete vahel vajaks selgitamist8.  Koostöö töötervishoiuarstide ja perearstide vahel võib olla puudulik ning perearst ei pruugi alati pöörata tähelepanu töökeskkonna seostele patsiendi haigusega Lisaks kvaliteetsele tervisekontrollile on tööga seotud tervisekahjustuste ennetamiseks ja adekvaatseks raviks oluline ka perearstide ja teiste eriarstide tegevus selgitamaks välja haigestumise võimalik seos töökeskkonnaga. Kehtiva õiguse alusel loob töötaja terviseseisundi ning töökeskkonna ja töötingimuste vahelise seose eelkõige töötervishoiuarst. Samas pöördub töötaja tervisehäire ilmnemisel esmajärjekorras perearsti poole ning osa töötajaid ei jõuagi töötervishoiuarsti juurde. Üldjuhul aga ei seosta perearst terviseprobleeme patsiendi töökeskkonnast tulenevate mõjudega ning ravib haigust kui töövälist haigust, kaasamata töötervishoiuarsti. Seetõttu võib haiguse tegelik põhjus jääda tähelepanuta. Näiteks määrab perearst töötajale aasta-aastalt ajutise töövõimetuse olukorras, kus tervisekahjustuse põhjuseks on töökeskkond, kuid vastav seos terviseseisundi ja töökeskkonna vahel avastatakse alles kutsehaiguse diagnoosimisel9. Praktikas ei suuna perearstid inimesi töötervishoiuarstide juurde, kuna töötervishoiuteenus ei ole haigekassa poolt rahastatav teenus ning tööandjad ei ole üldjuhul valmis maksma täiendavate uuringute eest. Perearsti erialane ettevalmistus ei pruugi alati olla piisav haiguse tööga seotuse määramiseks. Peremeditsiini residentuur kestab neli aastat ning viimase aasta teoreetiline koolitus sisaldab kutsehaiguste alast õppepäeva, mille raames käsitletakse ka teisi tööga 6 Töötervishoiuteenuse korraldamine ettevõttes 2014. Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektorite üleriigilise sihtkontrolli kokkuvõte. 7 Rünkla, E. (2010). „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid“. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010. 8 Terviseamet, tervishoiu büroo (2013). Tervishoiuteenusega rahulolu uuring. 9 Siitan, P. (2008). Puudulik töökeskkonna statistika on suureks takistuseks Eesti Töötervishoid, 3/2008, lk 4. Kättesaadav: http://static.inimene.ee/failid/toote_failid/2008-3_ET_58e.pdf. 3 seotud haigusi10. Võrreldes töötervishoiuarstide väljaõppega (neli aastat residentuuris11) saavad peremeditsiini residendid vaid põgusa ülevaate töötervishoiust, ega oma seetõttu põhjalikku ettevalmistust patsiendi töötervise hindamiseks. Perearsti vastuvõtt peaks sisaldama muu hulgas ka patsiendi nõustamist töö ja elukorralduse osas12, kuid see jääb muude perearsti tööülesannete juures pigem teisejärguliseks teenuseks. Lisaks piiratud erialasele ettevalmistusele, ei oma perearstid täielikku ülevaadet patsiendi töökeskkonnast ning info töötervishoiuarsti juures läbitud tervisekontrollide kohta ei jõua ka alati perearstideni, kuna info tervisekontrolli tulemuste kohta jäetakse tervise infosüsteemi sisestamata. Seetõttu võibki sellealane nõustamine arusaadavatel põhjustel jääda pealiskaudseks. Näiteks vanemaealiste uuringu andmetel on perearst andnud 22% vanemaealistest soovitusi, kuidas tööd tehes tervist hoida ning vaid 9% juhtudest on perearst soovitanud pöörduda töötervishoiuarsti poole13. Ligi 60% töövõimekaoga inimestest leidis, et perearst või eriarstid on tundud huvi inimese töötingimuste vastu ning 55-63% küsitletutest leidis, et perearst või eriarstid on neile selgitanud, kuidas töötada tervist hoidvalt.14  Töötervishoiuarste ja –õdesid on vähe Tervishoiutöötajate registris on registreeritud 108 töötervishoiuarsti15. Samas tuleb arvestada, et tervishoiutöötajate register sisaldab ka mitteaktiivseid töötervishoiuarste, st isikuid, kes töötervishoiuarstina ei tegutse16. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2017. a 71 töötervishoiuarsti. Seega töötab tervishoiutöötajate registris registreeritud töötervishoiuarstidest ca 70%. Võrreldes töötajate arvuga, on Eestis 1000 töötaja kohta ligikaudu 0,14 töötervishoiuarsti (Leedus 0,009, Poolas 0,36, Soomes 0,28, Norras 0,07 ja Saksamaal 0,3)17. Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul oleks Eestis olemasolevate vajaduste katmiseks aga vaja ca 107 täiskoormusega töötavat töötervishoiuarsti18. Tervishoiutöötajate registris on registreeritud ka 27 töötervishoiuõde19. Alates 2007. a puudub aga eraldi töötervishoiuõdede eriala – töötervishoiuõendus on terviseõenduse eriala üks alaerialadest. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2017. a töötervishoiuõena 82 õde. Töötervishoiuarstide arvu vähenemist tulevikus põhjustab nende kõrge keskmine vanus ja noorte arstide vähene juurdekasv. Töötervishoiuarstide keskmine vanus oli 2017. a seisuga 58,4 aastat (2014. a oli vastav näitaja 56,3). 32% töötervishoiuarstidest on vanemad 10 3. aasta peremeditsiini residentide teoreetiline koolitus. Kättesaadav: https://tervis.ut.ee/et/residentuur/teoreetiline-praktiline-ope 11 Residentuuri programm töötervishoiu erialal. (2011). Tartu Ülikool. Kättesaadav: https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/med/tootervishoiuresidentuuriprogramm2011.pdf 12 Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend. § 3 lg 3 p 4. RTL 2010, 3, 52; RT I, 08.01.2013, 15. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108012013015 13 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Vanemaealised tööturul. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/vanemaealised_tooturul_loppraport.pdf. 14 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. (2015) Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Kättesaadav: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/centar_uuringu_loppraport.pdf 15 Seisuga 31.01.2019. Kättesaadav: http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/? 16 Infovahetus Terviseametiga (2015). 17 Situation analysis of existing occupational health service systems in NDPHS countries: Lithuania, Latvia, Estonia, Poland, Finland, Norway, Russia and Germany. (2012). Kättesaadav: http://www.ndphs.org/?database,view,paper,90. 18 Eesti Töötervishoiuarstide kiri Riigikogu sotsiaalkomisjonile (märts 2018). 19 Seisuga 31.01.2019. Kättesaadav: http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/? 4 kui 65 aastat (2014. a – 27%).20 Samal ajal võetakse igal aastal töötervishoiu eriala residentuuri 1-2 inimest, mis ei pruugi olla piisav tuleviku vajaduste katmiseks. 2018/2019. õppeaastal on otsustatud residentuuri võtta 2 töötervishoiuarsti. Eraldi töötervishoiuõdesid hetkel välja ei õpetata. Töötervishoiuõendus on hõlmatud terviseõenduse alla, mis on üks õe eriala koolituse erialamoodulist. Töötervishoiuarstide ja –õdede vähesus seab kahtluse alla tervisekontrolli kui teenuse jätkusuutlikkuse. Lisaks TTOS-i alusel tehtavale tervisekontrollile teeb töötervishoiuarst ka teiste seaduste alusel eritervisekontrolle, nt kiirgustöötajate, politseinike, päästetöötajate, vanglaametnike jm isikute tervisekontrolle. Töötervishoiuarstide vähesus mõjutab ka eritervisekontrollide osutamist. Juhul kui töötervishoiuarste arv tulevikus endiselt väheneb ning uusi arste juurde ei tule, tekib tulevikus küsimus, kes viib läbi töötajate tervisekontrolle.  Eritervisekontrollide korraldus on TTOS-i alusel tehtavast tervisekontrolli korraldusest eraldiseisev Eraldiseisvalt TTOS-ist näevad mitmed eriseadused ette ka ametikohapõhise töötaja tervisekontrolli21, millega kehtestatakse töötaja tervisenõuded ja vastunäidustused tööks konkreetsel ametikohal. Selline korraldus tekitab aga küsimusi erinevate seaduste alusel tehtavate tervisekontrollide omavaheliste seoste osas. Samuti ei tee tööandja vahet TTOS-i alusel tehtava tervisekontrolli otsuse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel antava tervisetõendi vahel, mistõttu jääb tööandjale ebaselgeks, mis eesmärgil ja mitu tervisekontrolli on töötajatele vaja korraldada. Mitme tervisekontrolli korraldamine töötajale on täiendav halduskoormus tööandjale ning ajakulu ka töötajale. Uurimisküsimused Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised on tervisekontrolli korraldusega seotud probleemid (sh valideerida käesolevas lähteülesandes kirjeldatud probleeme), töötada välja võimalikud lahendused tuvastatud probleemidele ja analüüsida pakutud lahenduste mõjusid erinevatele sihtgruppidele (töötajad, tööandjad, arstid, õed jms) ning erinevate valdkondade lõikes (sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, riigieelarvele jms). Uuringu käigus tuleb välja töötada ja analüüsida 4 stsenaariumit tervisekontrolli võimaliku korralduse kohta tulevikus (võimalikud süsteemi muudatused), sh nende võimalikku mõju. Uuringu tulemusena tuleb vastata järgmistele uurimisküsimustele. Rahvusvahelise praktika kaardistamine Kaardistada Euroopa Liidu riikide parimad praktikad tervisekontrolli korraldamise osas, mis oleksid ka Eestis rakendatavad. 1. Millised on riikide praktikad tervisekontrolli korraldamisel – kes teenust osutab, kuidas on teenus rahastatud, kuidas tagatakse teenuse kvaliteet, kuidas määratakse tervisekontrolli raames tehtavad uuringud (kas on riigi poolt kehtestatud paketid erinevate tööde/ohutegurite jaoks), tervisekontrolli paigutumine üldisesse tervishoiusüsteemi, kuidas on korraldatud riiklik järelevalve jms? 2. Kuidas on korraldatud riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes ja kuidas riskianalüüs on seotud tervisekontrolli korraldusega? 3. Tervisekontrolli mõju tööga seotud tervisekahjustuste ennetamisele. 20 Tervise arengu instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. 21 Ametikohapõhine tervisekontroll on politseinikel, päästjatel, raudteetöötajatel, kinnipidamiskeskuse ametnikel, vanglaametnikel, lõhkematerjali käitlejatel, pürotehnikutel, turvatöötajatel, julgeolekuasutuse ametnikel, kaitseväelastel, laevapere liikmetel, tuukritel, lennundustöötajatel, mootorsõidukijuhtidel 5 Eesti olukorra analüüs 1. Kas kehtiv TTOS-i alusel tehtav tervisekontroll ja selle korraldus täidab oma eesmärke, sh kas ja mil määral aitab kehtiv tervisekontrolli korraldus kaasa tööga seotud tervisprobleemide ennetamisele? Milline on kehtiva tervisekontrolli korralduse mõju töötaja tervisele? Kas kehtiv tervisekontrolli korraldus on jätkusuutlik? 2. Millised on kehtiva tervisekontrolli korralduse peamised probleemkohad (mh tuleb uuringu käigus valideerida käesolevas lähteülesandes kirjeldatud probleeme)? 3. Kas ja milliseid probleemkohti esineb tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimisega? 4. Milline on tööandjate teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohustusest korraldada töötajatele tervisekontroll ja tervisekontrolli vajalikkusest? 5. Milliseid teenuseid töötervishoiuarstilt tellitakse (tervisekontroll, nõustamine, riskianalüüsi läbiviimine vms)? 6. Kui palju järgitakse töötervishoiuarsti soovitusi/ ettepanekuid nii tööandjate kui ka töötajate poolt? Kui ei järgita, siis mis põhjustel? 7. Mil määral näevad tööandjad ja töötajad vajadust tervisekontrolli järele ning millise teenuse (sisu) järele nähakse vajadust? Mis põhjustel nähakse vajadust tervisekontrolli järele (nt töötajate tervise kaitse, seaduse nõude täitmine vms)/ ei nähta vajadust (nt teenus on kallis, teenusel ei ole lisandväärtust võrreldes perearsti tegevusega, teenuse kvaliteet on kehv vms)? 8. Milline on tervisekontrolli kvaliteet? Kuidas hindavad tervisekontrolli kvaliteeti tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad? Mis põhjustel ollakse/ ei olda tervisekontrolli kvaliteediga rahul?  Kas tervisekontrolli raames hinnatakse kõikide töötajat mõjutavate ohutegurite mõju töötaja tervisele (füüsikalised, keemilised, bioloogilised füsioloogilised, psühhosotsiaalsed ohutegurid)? Kui ei, siis milliste ohutegurite osas esineb probleeme ja miks?  Kui efektiivne on tervisekontrollide läbiviimine, sh tervisekontrollile kuluv aeg, dokumentide koostamine, andmevahetus, erinevate uuringute kättesaadavus ühest kohast (nt optometristi vms erialaspetsialistide teenused) jms?  Kui paljud tervisekontrollid lähtuvad riskianalüüsi tulemustest (kas arstid vaatavad riskianalüüsi, kas tööandjad saadavad arstidele riskianalüüsid ette)?  Mille alusel pannakse kokku tervisekontrolli käigus tehtavad uuringud (nn tervisekontrolli paketid)? Kas ja kui palju on tervisekontrolli paketid seotud töökeskkonna riskianalüüsiga? Kui tervisekontroll ei ole seotud riskianalüüsiga, siis mis põhjustel?  Mille alusel määratakse tervisekontrolli sagedus?  Kui paljud töötervishoiuarstid külastavad ettevõttes kohapeal töökeskkonda?  Milline on tööandja roll tervisekontrolli kvaliteedi tagamisel koostöös töötervishoiuarstiga (paketi valimine, töötervishoiuarstiga soovituste/ ettepanekute arutamine, kui palju arstiga kootööd tehakse jne)?  Kas ja mil määral erineb tervisekontrollide kvaliteet regionaalselt?  Kuidas toimub tervisekontrolli andmete dokumenteerimine (nt paberil, digitaalselt, andmete esitamine tervise infosüsteemi)? Kas ja milliseid probleeme esineb dokumenteerimisel, sh andmete esitamisel tervise infosüsteemi? 9. Millised on tervisekontrollide korraldamisega seotud kulud osapooltele? Kas ja kuidas mõjutab kehtiv tervisekontrollide rahastamise süsteem tervisekontrolli eesmärgi täitmist (sh teenuse kvaliteeti)? 10. Kas ja millised probleeme on eritervisekontrollide korraldusega? Kuidas seostuvad eritervisekontrollid TTOS-i alusel tehtava tervisekontrolliga? 6 11. Kui palju on aktiivselt tegutsevaid (töötavaid) töötervishoiuarste, töötervishoiuõdesid22? Kui palju on töötervishoiuteenuse osutajaid (juriidilised isikud)? 12. Kuidas töötervishoiuarstid/ töötervishoiuõed/ töötervishoiuteenuse osutajad paiknevad regionaalselt? Kas teenus (tervisekontroll) on kõikjal Eestis kättesaadav, sh kas kõik vajalikud uuringud on kättesaadavad? Kas kättesaadavusega on probleeme, sh kus enam ja kus vähem? Milline peaks olema optimaalne kättesaadavus, sh millise parameetri alusel seda hinnata (nt kaugus keskusest/ töökohast, ravijärjekorrad vms)? 13. Milline on töötervishoiuarstide töökoormus? Milliseid muid tervishoiuteenuseid osutavad töötervishoiuarstid lisaks tervisekontrollide läbiviimisele? 14. Milline on töötervishoiuarstide väljaõpe? Millises mahus ja mis teemadel osalevad töötervishoiuarstid täienduskoolitustel? 15. Milline on töötervishoiuõdede töökoormus? Milliseid ülesandeid täidavad töötervishoiuõed (sh tervisekontroll ja muud tervishoiuteenused)? 16. Milline on töötervishoiuõdede väljaõpe, sh kui palju on õppekavas töötervishoiu teemasid? 17. Kas ja kui palju pööravad perearstid tähelepanu patsiendi töökeskkonnale tema terviseprobleemide diagnoosimisel ja ravimisel? Kui ei pööra, siis mis põhjustel? 18. Milline on perearstide töökoormus, sh kas see võimaldaks täita täiendavaid ülesandeid töötervishoiu vallas? 19. Milline on perearstide väljaõpe, sh kui palju on õppekavas töötervishoiu teemasid ning kas see on piisav selleks, et nad saaks täita täiendavaid ülesandeid töötervishoiu vallas? Mis on puudu ja mida oleks vaja väljaõppes muuta, et nad saaks seda teha? 20. Kui paljudesse esmatasandi tervisekeskustesse on kaasatud töötervishoiuarste? Kuidas on koostöö tervisekeskustes perearsti ja töötervishoiuarsti vahel korraldatud? 21. Millised oleksid võimalikud stsenaariumid (4), kuidas võiksid tervisekontrollid olla tulevikus korraldatud ja millised on nende stsenaariumitega kaasnevad mõjud? Stsenaariumite koostamisel võetakse aluseks Eesti hetkeolukorra ja rahvusvahelise praktika analüüsi tulemused. Stsenaariumid tuleb koostada selliselt, et need pakuksid lahendusi tuvastatud tervisekontrolli korraldusega seotud probleemidele ja oleksid suunatud töötajate tervise kaitsele. Uuringu tegija ja Sotsiaalministeeriumi koostöös töötatakse välja neli stsenaariumit tervisekontrolli korralduse kohta. Stsenaariumite väljatöötamiseks korraldab uuringu tegija seminare, kuhu kaasab valdkonna eksperte ja sihtgruppide esindajaid. Lõplikud stsenaariumid kinnitab Sotsiaalministeerium. Seejärel analüüsib uuringu tegija stsenaariume ja nende mõjusid. Stsenaariumite väljatöötamisel tuleb arvestada, et need vastaksid järgmistele eeldustele:  tervisekontrolli eesmärk on töötajate tervise kaitse;  tööandjad mõistavad tervisekontrollide olulisust ja tervisekontrollid pakuvad tööandjatele lisandväärtust töötervishoiu ja -ohutusega tegelemisel;  tagatud on ettevõtetes tervikuna töötajate töötervise analüüsimine;  tööandja kulud tervisekontrolli korraldamisele on optimaalsed;  tervisekontroll paigutub kehtivasse töötervishoiu ja -ohutuse süsteemi, st ei ole muudest töötervishoiu ja -ohutuse meetmetest eraldiseisev;  tervisekontroll paigutub üldisesse tervishoiusüsteemi, arvestades kehtiva tervishoiusüsteemi korraldust ja tervishoiuteenuste osutamise üldpõhimõtteid;  riigi ressursse kasutatakse optimaalselt; 22 Puudub eraldi töötervishoiuõdede eriala. Loeme töötervishoiuõdedeks töötervishoiuteenuse osutaja juures tegutsevaid õdesid. 7  stsenaariumid võtavad arvesse demograafilisi trende ja muutusi tööturul (muutuvaid töövorme, nt kaugtöö, erinevate lepinguliikide alusel töötamine jne ning muutusi töökeskkondades). Lisaks tuleb stsenaariumite väljatöötamisel arvestada, et stsenaariumid hõlmaksid kindlasti järgmisi komponente: 1) tervisekontrolli läbiviija (töötervishoiuarst, perearst, õde ja/või kombineeritud lähenemine); 2) tervisekontrolli rahastamise mudel (tööandja poolne, riigi poolne ja/või kombineeritud rahastamine); 3) tööandja ja/või töötaja keskne teenus (st kas tööandja valib teenuseosutaja või igal töötajal on oma arst, kes viib läbi tervisekontrolle); 4) uuringu tegija valikul asjakohased komponendid. Uuringu tegija ülesanne on enne stsenaariumite välja töötamist analüüsida igat väljatoodud komponenti ja selle mõju osapooltele (tööandja, töötaja, arstid, riik) ja teenuse kvaliteedile, olukorras, kus muus osas jääb tervisekontrolli korraldamise süsteem samaks23 (esmane mõjuanalüüs). Neli stsenaariumit pannakse muu hulgas kokku eelkirjeldatud komponentidest. Uuringu tegija ülesanne on analüüsida kokkulepitud nelja stsenaariumit. Iga stsenaariumi puhul tuleb analüüsida järgmisi küsimusi: 1) Milline peab olema tervisekontroll (teenuse sisu), et see aitaks ennetada tööga seotud terviseprobleeme ning pakuks tööandjatele lisandväärtust tööohutusega tegelemisel? 2) Kuidas (milliste meetmetega) motiveerida tööandjaid täitma tervisekontrolli otsuseid ja töötervishoiuarsti soovitusi? 3) Kes peaks tulevikus läbi viima tervisekontrolle? a. Milline on töötervishoiuarsti roll tulevikus? Kas ja milliseid ülesandeid võiksid töötervishoiuarstid veel täita (lisaks tervisekontrolli läbiviimisele TTOS-i alusel)? b. Milline on töötervishoiuõe roll tulevikus? Kas ja kuidas peaks muutuma töötervishoiuõdede roll tervisekontrollide läbiviimisel? c. Milline oleks optimaalne töötervishoiuarstide ja töötervishoiuõdede hulk Eestis järgmise ca 20 aasta perspektiivis (sh mille alusel seda hinnata)? d. Milline on perearsti roll tulevikus töötervishoiu valdkonnas? Kas ja kuidas tuleks kaasata perearste tervisekontrolli läbiviimisesse? Kas ja kuidas peaksid perearstid tulevikus töökeskkonna aspektidele tähelepanu pöörama perearsti teenuse osutamisel, sh seostama terviseprobleeme töökeskkonna ohuteguritega? e. Milline peaks olema töötervishoiuarstide/ töötervishoiuõdede/ perearstide väljaõpe, pädevus (et sõltuvalt stsenaariumist täita temale pandud ülesandeid)? Kas kehtivas väljaõppes tuleks teha muudatusi? 4) Kuidas peaks tervisekontrolli rahastama (nt riigieelarvest/ tööandja poolt/ kombineeritud rahastamine)? Milline oleks kõige efektiivsem rahastamise mudel? 5) Kuidas sobitub tervisekontrolli korraldus üldisesse tervishoiusüsteemi, sh esmatasandi tervisekeskuste ja muude esmatasandi tervishoiuteenustega? Milline peaks olema koostöö töötervishoiuarstide ja teiste tervishoiutöötajate vahel? 6) Kas ja kuidas peab riik reguleerima tervisekontroll sisuliselt (sh läbiviidavad uuringud (nn tervisekontrolli paketid) vms)? 7) Kuidas peaks olema korraldatud riiklik järelevalve tervisekontrolli korralduse üle, sh kes seda teostab? 8) Kas ja milline peaks olema töötervishoiuarstide koostöö riigiasutustega (Tööinspektsioon, Terviseamet, Töötukassa), sh nende vaheline andmevahetus? 23 Nt tuleb analüüsida, millise mõju toob kaasa see, kui tervisekontrolle rahastatakse riigi poolt, kuid muu süsteem jääb samaks; kui tervisekontrolli viib läbi perearst, aga muu süsteem jääb samaks; kui juurutatakse töötaja keskne tervisekontrolli korraldus, ehk iga töötajal võib olla oma arst, kuid muu süsteem jääb samaks; jne. 8 9) Kuidas peaksid eritervisekontrollid olema seotud TTOS alusel tehtava tervisekontrolliga? Milline peaks olema eritervisekontrollide regulatsioon? 10) Kas ja kuidas peaksid tööst põhjustatud haigused ja kutsehaigused olema õigusakti tasandil reguleeritud? Kuidas peaks olema korraldatud tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimine? 11) Milline on stsenaariumi mõju erinevate mõju valdkondade (sotsiaalsed mõjud, majanduslikud mõjud, mõju riigieelarvele jne) ja sihtrühmade lõikes (mõju tööandjatele, töötajatele, teenuseosutajatele jne), sh mõju töötajate tervisele, mõju tööandja käitumisele töötervishoiu ja tööohutusega tegelemisel, mõju tervisekontrolli kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele, mõju süsteemi tuludele ja kuludele? Pakkuja ülesanne on pakkumuses täpsustada ja täiendada uurimisküsimusi lähtuvalt uuringu eesmärgist. Uurimisülesannete täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist. Analüüsitavad stsenaariumid töötatakse välja uuringu tegija ja Sotsiaalministeeriumi koostöös, kaasates valdkonna eksperte ja sihtrühma esindajaid. 3. Analüüsi/uuringu sihtrühm ja metoodika Uuringu eeldatav metoodika:  Dokumendianalüüs Dokumendianalüüsi raames kaardistatakse olemasolevatele andmetele, uuringutele, sh teadusuuringutele, strateegilistele dokumenditele, õigusaktidele jms tuginedes Eesti tervisekontrolli korralduse hetkeolukord. Rahvusvahelise praktika kaardistamiseks on võimalik kasutada riikide õigusakte, strateegilisi dokumente, uuringuid jms. Vajadusel võib kaasata riikide praktikate kaardistamiseks riiklike eksperte. Uuringus võiks käsitleda nende riikide praktikaid, mis on sarnased Eestiga (arvestades riigi suurust, tööturu struktuuri jms) ja mille üldine tervishoiusüsteem on võrreldav Eesti süsteemiga. Samuti võiks kaasata riike, kus näiteks tööõnnetuste arv on madalam või tervena elatud aastate näitaja on kõrgem.  Küsitlus sihtgrupi seas ja/või intervjuud Uurimisküsimustele vastamiseks viiakse läbi küsitlus tööandjate, töötajate, töötervishoiuteenuse osutajate, perearstide ja õdede seas. Küsitluse valim:  Tööandjad – moodustada piisava suurusega juhuvalim selliselt, et see võimaldaks tulemusi üldistada kõikidele Eesti tööandjatele. Valimisse hõlmata tööandjad proportsionaalselt üldkogumiga ettevõtte tegevusala, ettevõtte suuruse (1-9 töötajat, 10-49 töötajat, 50-249 töötajat, üle 250 töötaja) ja maakonna lõikes.  Töötajad – moodustada piisava suurusega juhuvalim selliselt, et see võimaldaks tulemusi üldistada kõikidele töötajatele. Tulemusi peab saama analüüsida soo, vanuse, maakonna, haridustaseme, ettevõtte suurus ja ametikoha järgi.  Töötervishoiuarstid – hõlmata valimisse kõik tegutsevad töötervishoiuarstid (kõikne valim).  Perearstid – moodustada piisava suurusega juhuvalim.  Õed – moodustada piisava suurusega juhuvalim. Pakkumuses tuleb välja tuua sobiv valimi suurus koos põhjendustega. 9 Lähtuvalt uurimisküsimustest võib mõnel juhul küsitluse asendada ekspertintervjuude ja/või fookusgrupiintervjuudega, kui see võimaldab paremini koguda infot uurimisküsimustele vastamiseks. Pakkumuses tuleb valikut põhjendada. Küsitluse ankeedid ja/või intervjuude kavad töötab välja uuringu tegija ja kooskõlastab need Tellijaga.  Stsenaariumite väljatöötamine ja mõjuanalüüs. Uuringu raames tuleb analüüsida 4 stsenaariumi tervisekontrolli korralduse muutmise kohta (vt lähteülesande punkt 2 – analüüsi ülesanded) ning analüüsida nende mõjusid. Stsenaariumid töötatakse välja uuringu tegija ja Sotsiaalministeeriumi koostöös. Stsenaariumite väljatöötamiseks korraldab uuringu tegija seminare, kaasates valdkonna eksperte ja sihtrühma esindajaid. Lõplikud stsenaariumid kinnitab Sotsiaalministeerium. Analüüsi tulemusena tehtud ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud.  Fookusgrupid Fookusgruppide eesmärgiks on koguda infot/ tagasisidet uuringu sihtgrupi esindajatelt uuringus käsitletavate probleemide ja välja töötatud lahenduste kohta. Fookusgruppidesse tuleks kaasata tööandjate ja töötajate esindajad, töötervishoiuteenuse osutajad, töötervishoiuarstid, töötervishoiuõed, perearstid, sh nende esidusorganisatsioonid (Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit), asjakohased riigiasutused (nt Tööinspektsioon, Terviseamet, Sotsiaalministeerium) ning arstide ja õdede koolitusega tegelevad organisatsioonid. Fookusgruppides osalejate nimekirjad kooskõlastatakse Tellijaga enne fookusgruppide läbiviimist. Fookusgruppide kavad koostab uuringu tegija ja kooskõlastab need Tellijaga. Uuring viiakse läbi kolmes etapis: I etapp – kaardistatakse riikide praktikad ja Eesti hetkeolukord ning analüüsitakse tervisekontrolli korraldusega seotud probleeme. Teostatakse esmane stsenaariumite komponentide analüüs. Esimese etapi lõpuks esitab uuringu tegija I vahearuande. I etapi tulemusi arutatakse seminari vormis Tellijaga. Vahearuanne edastatakse kommenteerimiseks huvigruppidele ja vajadusel korraldatakse kohtumisi. II etapp – stsenaariumite välja töötamine koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Stsenaariumite väljatöötamiseks korraldab uuringu tegija seminare, kaasates asjakohaseid eksperte ja sihtrühma esindajaid. II etapi lõpuks valmib 4 stsenaariumit, mis esitatakse kinnitamiseks Sotsiaalministeeriumile. III etapp – stsenaariumite analüüsimine, sh mõjude analüüsimine. III etapi lõpuks valmib stsenaariumite analüüs, tellijale esitatakse II vahearuanne. Stsenaariumite analüüsi tulemusi arutatakse Tellijaga seminari vormis. Stsenaariumite analüüsi tulemused edastatakse kommenteerimiseks huvigruppidele ja vajadusel korraldatakse kohtumisi. IV etapp – lõpparuande ja metoodikaaruande ning inglise keelse kokkuvõtte koostamine. Uuringu lõplikke tulemusi tutvustatakse seminari vormis Tellijale ning kuni kolmel kohtumisel erinevatele huvigruppidele. Pakkumuses tuleb kirjeldada sobivat metoodika kirjeldatud uurimisküsimusele vastamiseks ning põhjendada metoodika valikut. Uuringu lõplik metoodika lepitakse kokku uuringu tegija ja Tellija vahel. 10 4. Analüüsi/uuringu tulem ja väljund Uuringu tulemusena valmib:  analüüsiraport, koos argumenteeritud soovitustega;  metoodikaraport, mille alusel on võimalik teostada metoodiliselt võrreldavat kordusuuringut;  inglise keelne kokkuvõte. Analüüsiraport, metoodikaraport ja inglise keelne kokkuvõte peavad olema keeleliselt toimetatud. Lisaks tuleb Tellijale üle andja uuringu käigus kogutud andmed (intervjuude transkriptsioonid, küsitluse tulemused jms). 5. Analüüsi/uuringu ajakava Hankelepingu kestus on kuni 11 kuud. Uuringu ajakava: hiljemalt 23. nädalal I vahearuande pärast hankelepingu esitamine sõlmimist hiljemalt 37. nädalal II vahearuande pärast hankelepingu esitamine sõlmimist hiljemalt 44. nädalal Lõpparuande pärast hankelepingu esitamine sõlmimist Tööde üleandmine- hiljemalt 48. nädalal vastuvõtmine (lepingu pärast hankelepingu lõpp) sõlmimist Pakkumuses tuleb esitada detailne ajakava tegevuste lõikes nädalase täpsusega, arvestades lõpparuande esitamise ja tööde lõplikku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas tuleb ära märkida perioodid, millal oodatakse Tellija panust. 11 Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile Riigihanke viitenumber: 206533 PAKKUMUS Pakkuja kontaktisik: Ühispakkujad: Tartu Ülikool Mai 2019 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1 Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile PAKKUMUS HANKIJA NIMI: Riigi Tugiteenuste Keskus Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Hankija esindaja: Kadri Kaljuvee, [email protected] Ühispakkujad: Tartu Ülikool (registrikood 74001073), ühispakkujate esindaja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (registrikood 70003980) Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Maie Kiisel, [email protected] Mai 2019 2 Teenuse kirjeldus Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teevad Sotsiaalministeeriumile pakkumise töötervishoiu uuringuks, mille eesmärk on kaardistada töötervishoiusüsteemi korralduse kitsaskohad ja pakkuda lahendused, et tuleviku töötervishoiuteenused vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti tervishoiusüsteemiga. Selleks uuritakse, mida ootavad töötervishoiu rühmad (töötajad, tööandjad, arstid, õed jms) töötervishoiult; näidatakse, millised on töötervishoiu teenuse korralduse vastuolud sellele esitatud ootustega; kirjeldatakse ära head näited töötervishoiu korraldusest, mis aitaksid neile ootustele vastu tulla; töötatakse välja lahenduste stsenaariumid, et näidata, kuidas neid ootusi rahuldada ja tehakse kindlaks nende stsenaariumide mõju erinevatele rühmadele ning valdkondadele (sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud). Töö väljund on ülevaade headest töötervishoiu teenuse korralduse näidetest teiste Euroopa riikide praktikas, Eesti töötervishoiusüsteemi analüüs, töötervishoiuteenuse korralduse arengustsenaariumide kirjeldus ning nende mõju analüüs. Töö antakse üle mitmeosalisena: analüüsiraporti (sh ingliskeelse kokkuvõttega), metoodikaraporti ja esitlusmaterjalidena. Nendele lisanduvad töömaterjalid, mis on Sotsiaalministeeriumi siseseks kasutuseks. ANALÜÜSIRAPORT METOODIKARAPORT RAHVUSVAHELINE EESTI OLUKORD, ARENGU- PRAKTIKA PROBLEEMID STSENAARIUMID ESITLUSED Pakkujate distsipliinidevahelises meeskonnas on 13 spetsialisti, kellest kümnel on meditsiini, tervishoiu või terviseedenduse taust. Tööülesande täitmiseks teevad nad: Analüüsi Eesti ja välisriikide töötervishoiuteenuse korraldusest Analüüsivad töötervishoiu korraldusele olulisi trende Teevad välitöid tööandjate juures (kvalitatiivsed analüüsid) Teevad kvantitatiivsed küsitlused töötajate ja tööandjate seas Intervjueerivad töötervishoiu arst ja õdesid, perearste Korraldavad seminare töötervishoiustsenaariumide väljaarendamiseks Testivad stsenaariume töötervishoiu sihtrühmade seas Analüüsivad stsenaariumide mõjusid Esitlevad analüüsi tulemusi Uuringuteenuse maksimaalne kestus on 11 kuud alates lepingu sõlmimise hetkest. Töö hind on 74 142 eurot, millele lisandub käibemaks. 3 PAKKUJATE MEESKONNA LÜHITUTVUSTUS Pakkujate meeskonda on kaasatud meditsiini-, sotsiaal- ja majandusteadlased ning praktikud Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist. Raul-Allan Kiivet (projektijuht) on Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor. Tema uurimisvaldkonnad viimasel ajal on seotud tervishoiuökonoomika, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisega. Ta on juhtinud tervet rida tervishoiu valdkonna rakendusuuringuid ja teinud analüüse. Raul on mitmete nõuandvate komisjonide liige Sotsiaalministeeriumis ja Haigekassas. Tal on pikaaegne rahvusvahelise teaduskootöö ja projektijuhtimise kogemus. Ruth Kalda (analüütik–ekspert) töötab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis peremeditsiini professorina. Ta on ka peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja. Ta on kaitsnud doktoritöö esmatasandi tervishoiu kvaliteedi alal ning tema uurimisvaldkond on seotud jätkuvalt nii peremeditsiini kvaliteedi kui jätkusuutlikkusega, aga ka krooniliste haiguste riskifaktorite, haiguste ennetamise ja jälgimisega, aga ka integreeritud tervishoiuteenuse osutamisega. Oma uurimustes on ta kasutanud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Ta on pikaaegse rahvusvahelise teaduskoostöö kogemusega. Ta kuulub Eesti Perearstide Seltsi juhatusse ning on olnud ka seltsi juht. Anneli Rätsep (analüütik–ekspert) on TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi peremeditsiini dotsent, tal on doktorikraad arstiteaduses. Anneli on lõpetanud ka peremeditsiini residentuuri ning töötanud praktiseeriva perearstina. Tema teadustööd ja teadusartiklid käsitlevad nii krooniliste haigustega patsientide toimetulekut, elukvaliteeti ja ravi kui ka krooniliste haiguste käsitlust tervishoiusüsteemis. Tal on kogemusi nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete uuringutega. Anneli on juhendanud magistrante ja doktorante. Meditsiiniteaduste valdkonnas õpetab ta diplomieelses õppes arstiteaduse, proviisori ja füsioteraapia eriala üliõpilasi ning vastutab peremeditsiini residentuuri teoreetilise koolituse õppekava eest. Koolitab täiendõppes arste ja õdesid. On motiveeriva intervjueerimise treener, rahvusvahelise motiveeriva intervjueerimise treenerite võrgustiku MINT liige ning Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu assotsiatsiooni liige. Kadi Lubi (analüütik) töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishariduse keskuse õppejõud-dotsendina. Oma interdistsiplinaarse tausta (proviisor ning meedia ja kommunikatsioon) tõttu kirjutas ta oma doktoritöö krooniliste haiguste kommunikatsiooni teemal, analüüsides teemat nii tervisekommunikatsiooni kui meditsiinisotsioloogia prismast lähtudes. Oma uurimuste tegemisel on ta kasutanud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid, nii eraldiseisvalt kui kombineeritult. Kadi on varem töötanud turunduse ja kommunikatsiooni spetsialistina ravimitööstuses. Helary Lainjärv (analüütik) töötab Soomes töötervishoiu arstina ja alustas hiljuti ka Helsingis õpinguid sellel erialal. Ta alustas õpinguid arsti erialal 2008. aastal, osaledes ka mitmetes teadusprojektides. Seejärel alustas ta üldarstina tööd Soomes tervisekeskuses. 2010. aastal töötas ta sisehaiguste residendina Lappeenranta haiglas, seejärel üldarstiabi valdkonnas Soomes tervise- ja valvekeskustes. 2014. aastal lõpetas ta töö ja õigusteaduskonnas õppimise kõrvalt Eesti peremeditsiini residentuuri, 2015. aastal TÜ õigusteaduskonna õiguse bakalaureuseõppe ning astus õiguse magistriõppesse. Ta on arstitöö kõrvalt juhtinud rahvusvahelist iduettevõtet Medihub. Ta on olnud ka SA Pärnu Haigla nõukogu- ja auditikomitee liige, Riigikantselei kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühma liige. Gerly Tamm (analüütik) töötab 2010. aastast Tartu Ülikoolis projektijuhina, 2015. aastast sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse projektijuht-analüütikuna. Gerly on osalenud sotsiaalteaduslikes projektides projektijuhi, analüütiku, metoodiku ja eksperdi rollides. Ta on teinud 4 õppe- ja teadustööd psühholoogia instituudis, töötanud psühholoogi ja rehabilitatsioonispetsialistina ning puutunud seetõttu kokku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kitsaskohtadega. Gerly on Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant, aastatel 2013–2015 oli ta USA Missouri ülikooli välisnooremteadur. Gerly on tegutsenud sotsiaalteaduslike uuringute metoodikuna, teinud analüüse (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid), individuaal- ja rühmaintervjuusid, koostanud küsimustikke, töötanud andmetega ja kirjutanud aruandeid. Nele Kunder (analüütik) töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseedenduse õppekava juhi ja õppejõud- lektorina ning kuulub Eesti Terviseedenduse Ühingu juhatusse. Tal töötanud Harju Maavalitsuses terviseedenduse peaspetsialisti ning sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhatajana. Nele lõpetas terviseedenduse eriala, tal on terviseedendaja kutsetunnistus ja magistrikraad rahvatervishoius. Magistritöös uuris Nele vanemaealise Eesti elanikkonna tervise enesehinnangu ja tervisekäitumise seoseid, rahvatervise valdkonnas pakuvad talle erilist huvi tervisepoliitika ja terviseedenduse planeerimine. Marko Uibu (analüütik) töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kommunikatsiooniuuringute lektorina. Tal on magistrikraadid meedia ja kommunikatsiooni ning sotsiaalantropoloogia erialadel ning doktorikraad religiooniuuringute erialal. Ta on olnud ekspert ja koolitaja terviseedendusprojektides nagu Liikuma Kutsuv Kool ning Tervise Ilmajaam. Tema uuringud ja teadusartiklid käsitlevad muuhulgas meditsiinilise pluralismi, tervisehoiakute ja tervisepüüdluste teemasid. Markol on pikk ja väga mitmekülgne kogemus erinevates rakendusuuringutes. Ta on juhendanud mitmeid lõputöid, sealhulgas näiteks magistritööd vaktsiinivastasusest või praktikakesksest lähenemisest terviseedenduses. Ta õpetab Tartu Ülikoolis mitmeid kursuseid, mis seonduvad uurimismeetodite või tervisega, nagu tervisesotsioloogia või tervisekäitumise alused. Evelin Kostabi (analüütik) töötab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis kommunikatsioonispetsialistina. Ta on sotsiaalteaduste magister (kommunikatsioonijuhtimine). Oma magistritöö kirjutas ta pikaaegset haiglaravi vajavate lapsevanemate kommunikatsiooni-ja informatsioonivajadustest, kus oli roll ka Evelini pikaaegsel töökogemusel Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi osakonna intensiivravi õena. Oma uurimustes kasutab nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid, lisaks on tal kogemus vaatluste, fookusgrupiuuringute ja intervjuude tegemisel. Maie Kiisel (analüütik-metoodik) töötab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) analüütikuna, tal on doktorikraad meedias ja kommunikatsioonis. Eelnevalt on ta töötanud teadurina ühiskonnateaduste instituudis, analüüsides erinevaid ühiskondlikke protsesse, osalemist ja kaasamist, kommunikatsiooni rolli ühiskondlikes muutustes. Ta on kirjutanud populaarteaduslikke artikleid kodanikuühiskonna teemadel, juhendanud ka bakalaureuse- ja magistritöid (sh praktilistes koostööprojektides neid ise juhtides) sotsiaalse muutuse, keskkonnakaitse, vabaühenduste, sotsiaalse ettevõtluse, rahastamisprogrammide teemal. Ta on oma töös kasutanud läbivalt nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmeid, eeskätt neid omavahel lõimides. Elsa Trumm (analüütik) töötab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses analüütikuna. Ta on sotsiaalteaduste magister (info- ja teadmusjuhtimine). Tema magistritöö töötute profileerimisest pälvis 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi eripreemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Samuti osales ta analüütikuna tööturu valdkonna projektis „Eksperthinnang Eesti Töötukassa tulemusindikaatorite süsteemile ja tulemuslikkuse koondindikaatori väljatöötamine“ (2018). Elsa on osalenud ka mitmetes teistes analüüsiprojektides, oskab kasutada erinevaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Ta on tugev spetsialist registriandmetele põhinevate analüüside tegemisel, tal on heal tasemel SPSS-i, Ri, Exceli ja Pythoni kasutamise oskus. 5 Kadri Lees (analüütik) töötab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses analüütikuna. Ta omandas magistrikraadi majandusteaduses. Kadri kasutab nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, ta on osalenud analüütikuna mitmetes siseriiklikes projektides, sh tööturu uuringutes. Ta on uuringuid tehes kasutanud erinevaid andmebaase (SHARE, ETU, ESU). Lisaks on ta kogenud küsitluskavade välja töötamisel, intervjuude tegemisel ning veebiküsitlustes. Liina Riisenberg (assistent) töötab TTK tervisharidus keskuses õppejõud-assistendina. Eelnevalt on ta töötanud Rapla Maavalitsuses, Eesti Terviseedenduse Ühingus ja Päästeametis. Ta on töötanud viimase viie aasta jooksul projektijuhina, tegevjuhina, päästeala vabatahtlike ennetussuuna koordinaatorina ning õppejõuna. Nelel on töökogemus rahvatervise valdkonnast nii kolmandas sektoris kui ka avaliku teenistujana. Hetkel juhib Nele TTKs tervistedendava töökoha töörühma. 6 TÖÖVÕTULEPING Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja ühispakkujad Tartu Ülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, registrikood 70003980, asukoht Kännu 67, 13418 Tallinn, mida esindab ühispakkujate volikirja alusel Tartu Ülikool, mida esindab teadusprorektor Kristjan Vassil rektori 17.12.2015 käskkirja nr 68 alusel, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud avatud hankemenetlusega riigihanke „Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 206533) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale „Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile“ läbiviimise teenust riigihanke alusdokumentides, sh hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses toodud tingimustel (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist: 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kogumaksumusega 88 971,48 eurot koos käibemaksuga (edaspidi lepingu hind). 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arvete saamist töövõtja esitatud arve alusel kolmes osas: 3.3.1. 22 242,87 eurot (25%) pärast I vahearuande esitamist; 3.3.2. 22 242,87 eurot (25%) pärast II vahearuande esitamist; 3.3.3. 44 485,74 eurot (50%) pärast tööde lõpliku vastuvõtmise akti allakirjutamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 206533. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on kuni 11 (üksteist) kuud. Töö üleandmine toimub osade kaupa vastavalt hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ sätestatud tingimustel järgnevalt: 4.1.1. hiljemalt 23. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist I vahearuande esitamine; 4.1.2. hiljemalt 37. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist II vahearuanne esitamine; 4.1.3. hiljemalt 44. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist uuringu lõpparuande ja metoodikaaruande esitamine koos inglisekeelse kokkuvõttega, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatus ja töövõtjapoolt vajadusel paranduste/täienduste teostamine; 4.1.5. hiljemalt 48. nädalal pärast hankelepingu sõlmimist tööde üleandmine-vastuvõtmine 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes 3 (kolme) tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.6. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.7.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud materjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.7.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.7.3. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud uuringutele või infole on ta kohustatud kontrollima kasutatud materjalide sobivust ja õigsust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8. Töövõtjal on kohustus hävitada Tööde käigus kogutud andmekogud ja vajadusel Tööde läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hiljemalt kahe kuu jooksul pärast Tööde üleandmist Tellijale, mida Pooled kinnitavad allkirjaga eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. 4.9. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad siit: http://www.struktuurifondid.ee/et/logod 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab tellijale tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta aruanded vastavalt punktis 4.1 sätestatule. Aruannetes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Aruanded tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.1.1. Tellija esindajal on õigus esitatud aruannete põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö edasiseks teostamiseks, määrates vajadusel töö parandamiseks tähtaegu. Tellija kontrollib muuhulgas teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses sätestatule. 5.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud. 5.2. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis allkirjastatakse töö etapi vastuvõtmisel pärast punktis 5.3 nimetatud tähtaega. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul töö esitamisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.3.1. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 5.5. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja ja tellija vastutavad lepingurikkumise eest vastavalt seaduses ja lepingus sätestatud tingimustele. Töövõtja vastutab lepingurikkumise eest, kui ta ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul, aga mitte hiljem kui 30 (kolmekümne) päeva jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole vastavalt asjaoludele võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu põhjendatud huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05 % (null koma null viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 8.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5 % (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise tähtaeg, viis ega territoorium ei ole piiratud st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 7.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7.7. Tellija ja Töövõtja kohustuvad Tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui Tellijale ning Töövõtjale kui töö läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise päeval, kuid mitte hiljem, kui järgmisel tööpäeval. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja Eva Põldis, telefon 626 9196, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Elsa Trumm, telefon 5348 0864, e-post [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad Tööde protsessi ja tulemusi kuni Tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja lõpeb poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmisel või lõppemisel muudel alustel. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Kristjan Vassil Kantsler Teadusprorektor Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel