Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium,
Rahandusministeerium,
Maaeluministeerium
Meie 01.07.2019 nr 1-4/19/3659
[Linn/Vald]
[Indeks] [Maakond]
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori
moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“
eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume esitada oma ettepanekud hiljemalt 15. augustil 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: Lisa 1. Eelnõu koos lisadega (2 faili)
Lisa 2. Seletuskiri
Teadmiseks: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Taastuvenergia Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioon, Eesti EL HKSis osalevad
käitiste käitajad
Imre Banyasz, 626 0719
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
..........2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …..…..……2019 nr …..
Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks
tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) eesmärgid, mille jaoks toetust antakse;
2) konkursi läbiviimise tingimused ja kord;
3) konkursi läbiviija;
4) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded;
5) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord;
6) tasuta lubatud heitkoguse ühikute andmise tingimused ja kord;
7) projekti rakendamise aruandluse kord;
8) järelevalve teostaja ja järelevalve teostamise kord;
9) toetuse tagasimaksmise tingimused ja kord;
10) riigiabi reeglite kohaldamine.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) konkurss – läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõtetele vastav konkureeriv menetlus energiasektori moderniseerimise,
mitmekesistamise ja jätkusuutlikku ümberkujundamisse panustavate projektide välja valimiseks;
2) taotleja – isik, kes on konkursile taotluse esitanud;
3) taotlus – taotleja tahteavaldus konkursil osalemiseks konkursi tingimustel ning kooskõlas käesoleva
määruse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetega;
4) toetus – tasuta eraldatavad lubatud heitkoguste ühikud;
5) turuväärtus – määramisest arvates eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu
müüdud lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind;
6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud;
7) lähtetase – konkursi väljakuulutamise aastale eelneva kolme kalendriaasta keskmine süsinikdioksiidi
heide;
8) sihttase – projekti lõpliku elluviimise aastast järgmise kalendriaasta süsinikdioksiidi heide.
1
§ 3. Konkursi korraldamise üldpõhimõtted
(1) Elektritootmiskäitistele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks korraldatava konkursi
eesmärk on toetada projekte, mis edendavad energiasektori moderniseerimist, mitmekesistamist ja
jätkusuutlikku ümberkujundamist.
(2) Konkursil välja valitud projekt peab olema kooskõlas üleminekuga ohutule ja kestlikule vähese
kasvuhoonegaaside heitega majandusele, Euroopa liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030
eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisega.
(3) Projektide valimiseks korraldatakse üks taotlusvoor.
(4) Konkursi kaudu tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus kinnitatakse atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 1651 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega.
§ 4. Riigiabi reeglite kohaldamine
(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi EL toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 mõistes, mille
andmisel järgitakse komisjoni vastavatest riigiabi suuniseid ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega
abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus,
mis on täitmata.
(3) Määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni raskustes olevate
mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste mõistes.
§ 5. Konkursi läbiviija
(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise otsustab, projekti lõpparuande kinnitab ja projektide
üle järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(2) KIK on kohustatud säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates käesoleva
määruse alusel viimasest toetuse andmisest.
§ 6. Konkursi teade
Teade konkursi avamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise
tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 7. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotleja peab olema Eesti e-äriregistris registreeritud ettevõtja.
2) taotleja on tasunud riiklikud maksud ja maksed või taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos
intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;
3) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või
2
välisabi vahenditest raha saanud;
5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
6) taotlejal või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379
või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
7) taotleja omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele;
8) taotleja peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 lõikes 6 kehtestatud tingimustele.
§ 8. Nõuded taotlusele ja selles kirjeldatavale projektile
(1) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud;
2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged;
3) taotluses kirjeldatud projekt, sh selle ajakava, peab olema teostatav;
4) taotluses planeeritud projekt peab olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste
õigusaktidega;
5) taotlus peab olema allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt.
(2) Taotleja peab taotlusele lisama tasuvusanalüüsi, mis sisaldab arvutusi kasvuhoonegaaside
heitkoguse netovähendamise süsinikdioksiidi heite vähendamise kohta, võttes arvesse projekti suurust.
Tasuvusanalüüs peab võtma arvesse taotluse esitamisele eelnevat vähemalt kolme kalendriaastat ja
sellest järgnevaid aastaid kuni eeldatava projekti elluviimise tähtajast järgmise kalendriaastani.
(3) Taotluses kirjeldatud projekt peab:
1) edendama energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi
parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat või energiatootmise sektori moderniseerimist
ning energia ülekandmis- ja jaotamissektorit;
2) olema kooskõlas vastavate riiklike arengukavadega;
3) vähendama riigi energiasektori kasvuhoonegaaside koguheidet;
4) suurendama riigi energiasektori ressursitõhusust;
5) suurendama riigi energiasektori väärtusahelas loodavat lisandväärtust.
6) saavutama tasuvusanalüüsi põhjal kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise riigis ja
süsinikdioksiidi heite vähendamise võttes arvesse projekti suurust;
7) olema täiendav, vastama selgelt asendus- ja moderniseerimisvajadustele ning mitte suurendama
turupõhist energianõudlust;
8) pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet;
9) mitte suurendama ega parandama väga heitemahuka elektritootmise rahalist elujõulisust;
10) mitte suurendama sõltuvust heitemahukatest fossiilkütustest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud süsinikdioksiidi heite vähendamise sihttase peab
lähtetasemest olema vähemalt 35% väiksem ja taotluses kirjeldatav projekt peab selle sihttaseme
saavutama vähemalt järgneval viiel järjestikusel kalendriaastal pärast projekti lõpparuande esitamist.
4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine
§ 9. Taotluse esitamine
(1) Taotluse esitab KIKile E-toetuse keskkonna vahendusel taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt
allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna andmeväljadest.
3
(2) Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ja täiendavate dokumentide esitamine
toimub E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel esitatud dokumendid loetakse
kättetoimetatuks.
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine KIKi poolt koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse vastuvõtmine;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
(2) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni ja täiendavaid
dokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et
taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist,
täiendamist või lisainformatsiooni.
(3) Taotlus menetletakse 60 kalendripäeva jooksul. Puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra
menetlusaeg pikeneb.
§ 11. Taotluse ja taotleja vastavuse hindamine
(1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 nimetatud
eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;
3) taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 2028 aasta 31. detsembril.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja
tulemuste saavutamiseks;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele;
4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
5) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses või atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651
esitatud nõudele.
(4) Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest
viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva.
§ 12. Taotluste võrdlemine ja hindamine
KIK võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi järgmise metoodika alusel:
1) väärtuspunkte antakse vastavalt §-i 8 lõike 3 punktides 3–5 sätestatud kriteeriumitele;
2) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktis 3 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit
kasutades:
4
33*lähtetase/sihttase;
3) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktides 4–5 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit
kasutades:
33*sihttase/lähtetase;
4) parimaks osutub suurima väärtuspunktide arvuga taotlus.
§ 13. Taotluse rahuldamine
(1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluste paremusjärjestuse alusel, arvestades konkursi teates
määratletud lubatud heitkoguse ühikute kogust.
(2) Taotluses kirjeldatud projekti eeldatavaid kulusid toetatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651
lõikes 9 sätestatud ulatuses.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse kasutamise reegleid.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldatav kogus ja projekti elluviimise periood;
3) asjaolu, et toetus on riigiabi käesoleva määruse § 4 lõike 1 mõistes;
4) toetuse saaja õigused ja kohustused;
5) rahuldatud taotluse kohaselt ellu viidud projekti sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise
tingimused ja kord;
6) järelevalve tingimused ja kord;
7) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete
esitamise tähtajad ja kord;
8) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldamisetingimused ja kord;
9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord.
(5) Kui projekti tulemus toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab toetuse saaja tõendama, et
tema või temaga seotud käitaja on täiendava elektritootmisvõimsuse käivitamise alguseks
heitemahukama elektritootmisvõimsuse vähemalt samaväärse osa tegevuse lõpetanud.
(6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E-
toetuse keskkonna vahendusel.
§ 14. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta ühele või mitmele
käesolevas määruses sätestatud nõudele.
(2) Kui taotluses puuduse kõrvaldamise tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, teeb KIK taotluse
rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5
6) otsuse vaidlustamise kord.
(4) KIK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist E-toetuse
keskkonna vahendusel.
5. peatükk
Toetuse saaja õigused ja kohustused
§ 15. Teavitamiskohustus
(1) Toetuse saaja peab viivitamata kirjalikult teavitama KIK-i, kui:
1) projekti käigus on ilmnenud projekti elluviimist takistavad asjaolud, samuti projektiga seotud
kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja riigihanke vaidlustamisest;
2) projekti maksumus osutub väiksemaks otsuses esitatust.
§ 16. Projekti aruanne
(1) Toetuse saaja esitab iga aasta 28. veebruariks KIKile projekti aruande (edaspidi aruanne) eelmisel
kalendriaastal tehtud projekti rakendamise investeeringu kohta.
(2) Pärast otsuses nimetatud projekti elluviimist peab toetuse saaja esitama KIKile projekti
lõpparuande (edaspidi lõpparuanne).
(3) Lõpparuanne esitatakse KIKile kolme kuu jooksul pärast sihttaseme saavutamist.
(4) Aruanne ja lõpparuanne peab sisaldama järgmist:
1) andmed toetuse saaja ja projekti kohta;
2) projekti kirjeldus;
3) ellu viidud tegevused ja ajakava vastavus otsusele;
4) andmed projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute kohta;
5) projektiga kaasnenud kulude ülevaade;
6) kui on esinenud kõrvalekaldumisi otsusest, siis kõrvalekaldumise põhjendus ning meetmed
projekti vastavusse viimiseks otsusega;
7) järelevalve käigus tehtud tähelepanekute ja soovituste alusel kasutusele võetud meetmed;
8) aruande või lõpparuande koostaja ja toetuse saaja esindaja allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse
kohta.
(5) Aruande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
(6) Lõpparuande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
(7) Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja
sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti elluviimise perioodi lõppemisest.
§ 17. Aruande ja lõpparuande auditeerimine
(1) Toetuse saaja peab korraldama aruande ja lõpparuande auditeerimise sõltumatu audiitori poolt.
Toetuse saaja esitab auditeerimisaruande KIKile koos aruande või lõpparuandega.
6
(2) Sõltumatu audiitor koostab ja väljastab aruande ja lõpparuande auditeerimise kohta
auditeerimisaruande, milles kinnitatakse projektis tehtud investeeringu täpne nimetus, investeeringu
liik ja auditeeritaval perioodil investeeritud täpne summa.
(3) Toetuse saaja peab osutama sõltumatule audiitorile auditeerimisel igakülgset abi, sealhulgas
võimaldama aruandes ja lõpparuandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu
asjassepuutuvatele andmetele ja dokumentidele ning lubama viibida lubatud heitkoguse ühikute tasuta
eraldamise ja kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil.
§ 18. Aruande ja lõpparuande kinnitamine
(1) KIK kontrollib aruande ja lõpparuande vormikohasust ning esitatud andmete õigsust. Kui aruandes
või lõpparuandes on puudusi või on vaja esitada täiendavat informatsiooni, teavitab KIK sellest toetuse
saajat ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava informatsiooni esitamiseks.
(2) Kui aruanne ja lõpparuanne on nõuetekohane ja selles esitatud andmed on õiged ja täielikud,
kinnitab KIK aruande või lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul ning teavitab sellest saajat,
Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaametit e-posti teel.
6. peatükk
Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine
§ 19. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine
(1) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud toetuse saajale pärast seda, kui KIK on
lõpparuande kinnitanud.
(2) Lubatud heitkoguse ühikud võib jätta tasuta eraldamata, kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse
ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses
kirjeldatud projekti nõuetekohase ellu.
(3) KIK teeb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamata jätmise kohta otsuse, mis toimetatakse kätte
E-toetuse keskkonna kaudu.
§ 20. Toetuse tagasimaksmine
(1) Kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise
otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses kirjeldatud projekti nõuetekohaselt ellu, peab toetuse
saaja kandma KIK-i määratud kontole talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha ja
maksma ühikute turuväärtuselt intressi. Toetuse saaja peab raha üle kandma 90 kalendripäeva jooksul
sellekohase ettekirjutuse saamisest.
(2) KIK võib põhjendatult peatada lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise toetuse saajale tema
otsuse täitmata jätmisega seotud projekti või toetuse saaja kõikideks projektideks kuni käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmiseni.
§ 21. Intress
(1) Käesoleva määruse § 20 lõike 1 alusel raha tasumise kohustuse korral peab toetuse saaja maksma
lisaks intressi. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas.
Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.
7
(2) Intressi arvestatakse toetuse saajale tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses
tasumisele kuuluva summa pealt.
(3) Intressi arvestatakse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, võttes aluseks
otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära. Kui lubatud
heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu,
arvestatakse intressi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise päevast arvates, võttes aluseks sellel
päeval kehtinud intressimäära.
(4) Intressi arvestatakse kuni toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha
tasumiseni, kuid mitte kauem kui toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses
raha tasumise tähtpäevani, ajatamise korral toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute
turuväärtuses raha tasumise lõpliku tähtpäevani.
(5) Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel.
(6) Toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumisel tehtavad
maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras:
1) esimesena intressid nende ajalise tekke järgi, alustades varaseimast;
2) teisena toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha või selle osad.
§ 22. Aruandlus Keskkonnaministeeriumile
KIK koostab ja esitab igal aastal kuni projektide lõpparuande kinnitamiseni Keskkonnaministeeriumile
aruande toetust saanud projektide elluviimise kohta.
§ 23. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Aruanne
Lisa 2. Lõpparuanne
8
Keskkonnaministri määruse “Elektritootmiskäitistele energiasektori
moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud
tingimused ja kord” seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 3 alusel.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi
2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja
süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT
L 76, 19.03.2018, lk 3–27) tulemusel on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, konsolideeritud versioon
(ELT L 275, 25.10.2003, lk 32; edaspidi direktiiv).
Direktiivi artikkel 10c võimaldab eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid erandkorras
(edaspidi LHÜ) elektritootmiskäitistele projektide elluviimiseks, mis panustavad energiasektori
moderniseerimisse. Artikkel 10c mehhanism on suunatud just elektritootmiskäitistele, kuna
direktiivi üldises korras elektri tootmise eest tasuta LHÜsid ei eraldata.
Vastavalt direktiivile tuleb artikkel 10c mehhanismi alusel toetatavad projektid välja valida
konkureeriva pakkumismenetluse kaudu. Projektid peavad olema kooskõlas üleminekuga
ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, Euroopa Liidu kliima- ja
energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega.
Euroopa Liidu liikmesriigid, kes artikkel 10c mehhanismi rakendavad, tagama, et toetatakse
ainult selliseid projekte, mis edendavad energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke
ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat
või energiatootmise sektori moderniseerimist ning energia ülekandmis- jaotamissektorit.
Projektide väljavalimiseks tuleb määrata selged, objektiivsed, läbipaistvad ja
mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Artikkel 10c mehhanismi on võimalik kasutada
perioodil 2021–2030. Nimetatud tingimustest lähtudes sätestatakse LHÜde eraldamise
täpsustatud tingimused ja kord
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre
Banyasz (
[email protected], tel 626 0719). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik
Mari-Liis Kupri (
[email protected], tel 626 0717).
Eelnõu on seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 22 paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Paragrahvis 2 selgitatakse määruses läbivalt kasutatavaid mõisteid.
Paragrahvis 3 sätestatakse konkursi üldpõhimõtted, mida konkursi korraldamine peab täitma.
Toetatavad projektid peavad edendama energiasektori moderniseerimist, mitmekesistamist ja
1
jätkusuutlikku ümberkujundamist. Lisaks kitsalt energiasektori moderniseerimisele peab
konkursi kaudu välja valitud projekt olema kooskõlas ka Euroopa Liidu pikemaajaliste
eesmärkidega üleminekul ohutule ja kestlikule vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele
ja kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 ja Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkidega.
Konkurss viiakse läbi ühe taotlusvooru kaudu, mille alusel toetust saav projekt või projektid
välja valitakse.
Paragrahvis 4 sätestatakse, et määruse alusel korraldatud konkursi kaudu antav toetus on
riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 mõistes, mille andmisel järgitakse
komisjoni vastavaid riigiabi suuniseid. Määruse koostamise hetkel on Euroopa Komisjon
(edaspidi komisjon) täpsemaid riigiabi suuniseid direktiivi artikkel 10c rakendamiseks alles
välja töötamas. 2019. aasta juuni seisuga teadaolevalt valmivad komisjoni suunised 2019. aasta
lõpuks või 2020. aasta alguseks. Lisaks sätestatakse, et määrust ei kohaldata raskustes ettevõtja
suhtes Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste mõistes.
Paragrahvis 5 on sätestatud konkursi läbiviija, kelleks on Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). KIK võtab vastu ja menetleb konkursile
laekuvaid taotlusi, rahuldab taotlusi, kontrollib projektide poolt esitatavaid aruandeid ja teostab
projektide rakendamisel tingimuste täitmise osas järelevalvet. Lisaks sätestatakse riigiabi
andmisega seotud dokumentide säilitamise kohustus, milleks on 10 aastat.
Paragrahvis 6 määratakse konkursi teate avaldamise viis. Konkursi teade puudutab eelkõige
konkursi avamist ja konkursi kaudu tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust.
Lisaks avaldatakse teates ka muu konkursi korraldamiseks oluline teave. Konkursi teade
avaldatakse KIKi veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes.
Paragrahvis 7 on sätestatud nõuded taotlejale. Oluliseks tingimuseks on, et taotleja oleks Eesti
e-äriregistris registreeritud ettevõtja kellel on tasutud riiklikud maksud ega ole maksuvõlga ning
kelle majandustegevus ei ole lõppenud ega peatatud. Samuti ei tohi taotlejal ega tema esindajal
olla karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad kelmust, soodustuskelmust, Eestis
ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalasele töötamise võimaldamist, tegevusloata ja keelatud
majandustegevust, ärikeelu ja teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumist ning
audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmist ja ebaõiget esitamist.
Lisaks peab taotleja vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 sätestatud tingimustele, et
taotleja peab olema põhitegevusalana elektritootja ning kuuluma Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS). See
nõue tuleneb direktiivi artiklist 10c, mille kohaselt on sellise mehhanismi alusel võimalik tasuta
lubatud heitkoguse ühikuid anda ainult elektritootjale kes kuulub ka EL HKS
kauplemissüsteemi. Artikkel 10c mehhanism on erand, millega võimaldatakse toetada teatud
Euroopa Liidu liikmesriikides, kelle SKP elaniku kohta 2013. aastal oli alla 60% Euroopa Liidu
keskmisest. Elektritootjatele on eraldi toetusmehhanism ette nähtud, kuna direktiivi üldises
korras elektri tootmise eest tasuta LHÜsid ei eraldata.
Paragrahvis 8 on sätestatud nõuded konkursile esitatavale taotlusele. Taotluse esitamiseks
kasutatakse KIKi E-toetuse keskkonndas olevat vormi. Vastavalt tavapärasele praktikale on
KIKil õigus vastav vorm kujundada määruses seatud tingimuste alusel, et kõik vajalikud
andmed oleks võimalik esitada. Taotleja peab kõik nõutavad väljad täitma ja esitatud andmed
2
peavad olema õiged. Taotluses tuleb kirjeldada projekti, millele toetust soovitakse saada. Lisaks
peab taotleja esitama tasuvusanalüüsi, mis sisaldab arvutusi kasvuhoonegaaside heitkoguse
netovähendamise ja CO2-heite vähendamise kohta.
Lõikes 3 on sätestatud täpsemad tingimused taotluses esitatud projektile. Sellega võetakse üle
direktiivi artikkel 10c lõikes 2 esitatud tingimused, mida liikmesriik, kes mehhanismi
rakendada soovib, peab igal juhul järgima. Lõike 3 punktis 1 on esitatud loetelu üldistest
eesmärkidest, mida projekt peab täitma, olgu selleks energia- või tarneallikate
mitmekesistamine, puhta tehnoloogia arendamine, keskkonnaseisundi parandamine, taristu
ajakohastamine või muu energiasektorit moderniseeriv meede.
Vastavalt punktile 2 peab taotluses esitatud projekt igal juhul olema kooskõlas riiklike
arengukavadega. Arvestades eelnevalt loetletud üldisi eesmärke, peab taotleja projekti
koostamisel arvesse võtma visioonidokumenti „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“,
Energiamajanduse arengukava 2016–2030 ja teisi asjaomaseid arenduskavasid.
Punktides 3–5 on sätestatud täpsemad tingimused, mida elluviidav projekt peab täitma. Projekti
tulemusel peab vähenema energiasektori kasvuhoonegaasi koguheide, suurenema riigi
energiasektori ressursitõhusus ning samuti peab suurenema energiasektori väärtusahelas loodav
lisandväärtus.
Punktis 6 on sätestatud, et taotluses esitatav projekt peab lõike 2 alusel esitatud tasuvusanalüüsi
järgi saavutama kasvuhoonegaaside netovähendamise riigis ja süsinikdioksiidi heite
vähendamise võttes arvesse projekti suurust. Kasvuhoonegaaside ja süsinikdioksiidi heite
vähendamise määrad on sätestatud lõikes 4.
Punktis 7 on sätestatud, et taotluses esitatud projekt peab olema täiendav. Täiendavuse
põhimõtte järgi ei tohi taotluses kirjeldatud saavutatavad eesmärgid olla juba varem vastu
võetud keskkonnaotsuste tulemus. Kõik määruses kirjeldatud nõuded ja tingimused projektile
tuleb täita konkreetselt esitatud projekti elluviimisega. Näiteks ei saa kasvuhoonegaaside heite
vähendamise eesmärki saavutada eelnevalt, see tähendab ennem taotlusvooru avamist vastu
võetud käitisosade sulgemisotsusega. Lisaks sätestatakse punktis 7, et toetust saav projekt peab
vastama selgetele asendus- ja moderniseerimisvajadustele ja projekti elluviimisega ei tohi
suurendada turupõhist energianõudlust. Energianõudluse suurendamise vältimiseks peab
taotleja suutma ära näidata, et projekti elluviimisega jääb energianõudlus samaks seisuga, mis
esines ennem taotluse esitamist või sulgeb taotleja projekti elluviimisel täiendavaid
energiatootmisüksusi.
Punktis 8 on sätestatud, et konkursi kaudu välja valitud projekt peab pakkuma parimat hinna ja
kvaliteedi suhet.
Punktis 9 on sätestatud, et konkursi kaudu välja valitud projektile antud toetus ei tohi
suurendada väga heitemahuka elektritootmise rahalist elujõulisust. Eestis on põlevkivist
toodetava elektrienergia eriheide Euroopa suurim. Selle tõttu peab konkursi läbiviija hindama,
et toetades projekti põlevkivienergeetika moderniseerimiseks ei toetata ühtlasi ka heitemahuka
elektritootmise jätkamist.
Punktis 10 sätestatud, et toetust saav projekt ei tohi suurendada sõltuvust heitemahukatest
fossiilkütustest. Kuna Eestis kasutatav heitemahukas fossiilkütus on põlevkivi, siis konkursi
kaudu toetust saav projekti tulemusel ei tohi suureneda põlevkivi tarbimine.
3
Lõikes 4 on kirjeldatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõue. Projekti tulemusel
tuleb saavutada sihttase, mis on vähemalt 35% kasvuhoonegaaside heitkogus vähenemine
võttes arvesse lähtetaset. Lähtetase on kirjeldatud määruse § 2 terminite all, milleks on
konkursile eelneva kolme kalendriaasta keskmine kasvuhoonegaaside heitkogus.
Nimetatud periood on lähtetaseme arvutamiseks võetud aluseks sellepärast, et aluseks oleks
võetud võimalikult kaasaegsed andmed, mis vastaksid kõige enam tegelikule olukorrale.
Vanemate andmete kasutamisel võib tekkida olukord, kus käitise või sektori heide on juba
oluliselt muutunud näiteks teiste keskkonnanõuete tõttu või tootmises toimunud muudatuste
tõttu. Kolmeaastane periood tagab selle, et ühel kindlal aastal toimunud olulise heitkoguse
suurenemise või vähenemise korral ei mõjuta see nii väga lähtetaseme arvutamist. See välistab
ka võimalike pettuste esinemist, kus käitajal võib olla motivatsioon üheks aastaks heitkoguseid
suurendada nii palju, et hiljem sihttaseme saavutamiseks piisab ainult sellest, kui tavapärane
tegevus jätkub.
Sama lähenemist on KIKi poolt ka varem kasutatud näiteks jäätmete ringlusse võtu ja
korduskasutuse meetme puhul, kus on palutud esitada „ülevaade projektis käideldavate
jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist
ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu“. Seega on tavapärane praktika kasutada kõige
ajakohasemat. EL HKSi käitise käitajad esitavad igal aastal ka kasvuhoonegaaside heitkoguse
aruande, mis peab olema nõuetekohaselt tõendatud. Seega on käitajatel taotluse esitamise hetkel
teada eelmiste kalendriaastate heitkogused.
Paragrahvis 9 on sätestatud taotluse esitamise nõuded. Taotlus esitatakse taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna KIKi E-toetuste keskkonnas. Lisaks
sätestatakse, et kõik toetusega seotud teave ja täiendavate dokumentide esitamine toimub
samuti E-toetuste keskkonnas.
Paragrahvis 10 on sätestatud taotluse menetlemisega seotud üksikasjad. Menetlemine toimub
KIKi poolt järgmistes etappides: taotluse vastuvõtmine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse
kontrollimine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. Lisaks võib
menetlemise käigus KIK nõuda vajadusel täiendavate dokumentide esitamist, et selgitada või
täpsustada taotluses kirjeldatut või esitatud andmeid. Samuti sätestatakse, et taotluse
menetlemise aeg on kuni 60 kalendripäeva, kuid puuduste esinemisel puuduste kõrvaldamiseks
kulunud aja võrra menetlemise aeg pikeneb.
Paragrahviga 11 sätestatakse taotluse ja taotleja hindamise alused. Taotleja hinnatakse
nõuetele vastab § 7 sätestatud nõuetele. Taotlus peab vastama § 8 sätestatud nõuetele ja täitma
atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 märgitud eesmärke. Lisaks peab toetust saav projekt
olema lõpetatud hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Seda põhjusel, et direktiivi artikkel 10c
mehhanismi on võimalik kasutada ainult kuni neljanda kauplemisperioodi lõpuni ehk 2030.
aasta 31. detsembrini. See tähendab, et projekti toetamiseks antud LHÜd tuleb eraldada
hiljemalt 2030. aasta jooksul. Selleks aga peab projekt olema lõpetatud ning peab taotlejal
olema võimalus tõestada, et projekti kirjelduses seatud eesmärgid on täidetud ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise sihttase saavutatud. Sihttase termin on sätestatud
eelnõukohase määruse § 2.
Lõikes 3 on loetletud olukorrad, mille puhul taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks. Kui
taotluses kirjeldatud projekt ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, ei ole KIKil
4
võimalik taotlust nõuetele vastavaks hinnata. Samuti ei saa taotlust nõuetele vastavaks hinnata
juhul, kui on esitatud valeandmeid või üritatakse mitteausal viisil mõjutada menetlust.
Lisaks sätestatakse, et puuduste esitamisel teatab KIK sellest viivitamata taotlejat ja annab
puuduste kõrvaldamise tähtajaks 10 tööpäeva.
Paragrahvis 12 on sätestatud valem, mille alusel KIK hindab konkursile esitatud taotlusi ja
määrab selle alusel paremusjärjestuse. Valemi alusel hinnatakse eelnõukohase määruse §-i 8
lõike 3 punktides 3–5 seatud tingimuste täitmist.
Kasvuhoonegaaside koguheite vähendamise arvutamiseks jagatakse lähtetaseme väärtus
sihttaseme väärtusega. Energiasektori ressursitõhususe suurendamise eesmärgi saavutamise
arvutamiseks jagatakse sihttaseme väärtus lähtetaseme väärtusega. Energiasektori
väärtusahelas lisandväärtuse suurendamise arvutamisel jagatakse samuti sihttaseme väärtus
lähtetaseme väärtusega. Kõik kolm eesmärki on võrdse kaaluga, mille tõttu korrutatakse kõik
läbi väärtusega 33. See tagab kolme väärtuse summaarseks tulemuseks maksimaalselt ligikaudu
100. Sellist lähenemist on praktikas kasutatud ka teiste sarnaste hindamiskriteeriumite
määramisel. Nende arvutuste tulemusena koostatakse paremusjärjestus.
Paragrahvis 13 on sätestatud taotluse rahuldamise põhimõtted. KIK rahuldab taotlused
paremusjärjestuse alusel, võttes arvesse konkursi kaudu eraldatavate tasuta LHÜde kogumahtu.
See tähendab, et rahuldatud taotluste arv sõltub LHÜde kogumahust ning sellest, kui suures
osas taotleja taotluses esitatud projektile toetust soovib. Konkursi alusel välja valitus projekte
toetatakse kuni 70% ulatuses projekti kogumahust, mis on sätestatud ka atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 1651 lõikes 9. Juhul, kui parimaks osutunud taotlus soovib projektile toetust
maksimaalses ulatuses ja konkursi kaudu eraldatavate LHÜde turuväärtus on väiksem või
võrdne taotluses esitatud sooviga, saab parimaks valitud taotlus kõik konkursi kaudu
eraldatavad LHÜd endale. Kui aga parimaks osutunud taotluses soovitakse toetust vähem kui
on konkursi kaudu eraldatavate LHÜde turuväärtus, on KIKil võimalik pakkuda toetust ka
paremusjärjestuse alusel järgmistele taotlustele.
Taotluse rahuldamisel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse, mis käsitleb eelnõukohase
määruse § 13 lõikes 3 sätestatud üksikasju.
Lõikes 4 võetakse üle direktiivi artikkel 10c lõige 6 ja sätestatakse, et juhul, kui toetust saava
projekti elluviimine toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab toetuse saaja või
temaga seotud teine käitaja tõendama, et täiendava elektritootmisvõimsuse käivitamise hetkeks
on vähemalt sama suures osas heitemahukam elektritootmisvõimsuse tegevus lõpetatud.
Paragrahv 14 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhimõtted. Juhul, kui taotlus ei
vasta ühele või mitmele eelnõukohase määruse nõudele teeb KIK taotluse osas rahuldamata
jätmise otsuse. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata juhul, kui taotleja ei ole puuduste
kõrvaldamise tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Sellisel juhul võib KIK taotluse jätta rahuldamata
taotlejat täiendavalt ärakuulamata. Lõikes 3 on toodud loetelu elementidest, mida taotluse
rahuldamata jätmise otsuses peab ära mäkrima. Vastav otsus esitatakse taotlejale E-toetuse
keskkonna vahendusel.
Paragrahviga 15 on toetuse saaja kohustatud KIKi teavitama projektiga seotud olulistest
muudatustest, milleks on ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda saavutada projekti kirjelduses
seatud eesmärki või takistavad projekti elluviimist. Lisaks peab toetuse saaja KIKi teavitama
5
võimalikest kohtumenetlustest või riigihanke vaidlustamisest. Samuti tuleb teavitada
olukorrast, kus projekti maksumus on väiksem projekti taotluses kirjeldatust.
Paragrahvis 16 on sätestatud toetuse saaja aruandluskohustuse tingimused. Vastavalt direktiivi
artikkel 10c lõikele 7 peab toetuse saaja esitama iga aasta 28. veebruariks aruande eelmisel
kalendriaastal tehtud projekti rakendamise investeeringute kohta. Pärast projekti lõplikku
elluviimist esitab toetuse saaja KIKile lõpparuande kolme kuu jooksul pärast sihttaseme
arvutamist. Sihttase on vastavalt eelnõukohase määruse § 2 punktile 8 projekti elluviimise
aastale järgneval kalendriaastal saavutatud kasvuhoonegaaside heide. Lõikes 4 on sätestatud
üksikasjad, mida toetuse saaja aruandes kajastama peab.
Selleks, et vältida olukorda, kus toetuse saaja lõpetab pärast toetuse kätte saamist tegevuse
majanduslike raskuste tõttu või muudel põhjustel, on lõikes 7 sätestatud tingimus, et toetuse
saaja peab pärast lõpparuande esitamist projekti elluviimisel saadud vara sihtotstarbelist
kasutamist jätkama vähemalt 5 aastat.
Paragrahviga 17 sätestatakse, et toetuse saaja peab aruande ja lõpparuande laskma auditeerida
sõltumatu audiitori poolt ja lisama aruandele auditeerimisaruande. Auditeerimine on vajalik, et
KIKil oleks võimalik hinnata, kas toetuse saaja täidab määruses sätestatud tingimusi ning
projekt viiakse ellu vastavalt taotluses esitatud projekti kirjeldusele. Sõltumatul audiitoril on
ligipääs toetuse saaja ja projektiga seotud andmetele, mille alusel on audiitoril võimalik anda
hinnang nende tõesusele. Toetuse saaja on kohustatud osutama sõltumatule audiitorile
igakülgset abi ning tagama juurdepääsu vajalikele dokumentidele.
Paragrahvis 18 on sätestatud KIKi ülesanded aruande ja lõpparuande kontrollimisel. KIK
kontrollib aruannete õigsust ja vormikohasust. Kui esineb puudusi, teavitab KIK sellest toetuse
saajat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui KIK leiab, et aruanne ja lõpparuanne on
õige ja täielik, teavitab ta sellest toetuse saajat, Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaametit
30 kalendripäeva jooksul.
Paragrahv 19 sätestab, et tasuta LHÜd eraldab Keskkonnaamet pärast seda, kui KIK on
Keskkonnaametit teavitanud lõpparuande kinnitamisest. Keskkonnaamet eraldab seejärel tasuta
LHÜd toetuse saaja ELi HKS kauplemisregistri kontole. Kui KIK tuvastab, et toetuse saaja on
rikkunud toetuse saamise tingimusi, võib KIK teha LHÜde eraldamata jätmise kohta otsuse.
Paragrahv 20 sätestab toetuse tagasimaksmise tingimused. Juhul, kui toetuse saaja ei täida
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi ja ei vii projekti nõuetekohaselt ellu, peab
toetuse saaja kandma KIKi määratud kontole ühikute turuväärtuses raha. Turuväärtuse all
mõeldakse eelmise kalendriaasta EL HKS ühisel enampakkumisplatvormil müüdud LHÜde
keskmist hinda. Ühisel enampakkumisplatvormil toimuvad 25 liikmesriigi lubatud heitkoguse
ühikutega kauplemine. Nõudluse ja pakkumise tingimuses kujuneb LHÜde hind. Eelmist
kalendriaasta antud kontekstis on tagasimaksmise nõude aastast eelmine kalendriaasta. Näiteks
kui tagasimaksmise nõue on 2026. aastal, siis turuhind on 2025. aasta keskmine turuhind.
Selliselt on turuhind sätestatud direktiivis artiklis 10c lõikes 3, mis antud paragrahviga üle
võetakse.
Kui LHÜde eraldamist ei ole veel toimunud, on KIKil õigus ka LHÜd eraldamine peatada kuni
kõik nõuded on täidetud.
6
Paragrahv 21 sätestab intressi arvutamise tingimused. Lisaks § 20 sätestatud toetuse
tagasimaksmisele peab toetuse saaja sellisel juhul tasuma ka intressi. Intressimäär on kuue kuu
Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane
periood. Intress arvutatakse LHÜde turuväärtuse alusel tasumisele kuuluva summa pealt.
Intressi määratakse tagasimaksmise nõude esitamise päevast alates. Kui LHÜde kasutamisel
või taotlemisel on toime pandud kuritegu, arvutatakse intressimäär LHÜde tasuta eraldamise
kuupäevast arvates. Intressi arvestatakse kuni toetuse tagasimaksmiseni. Kui toetuse saaja
kuulutab välja panktori, peatub ka intressiarvestus. Intressi arvestamine tagab, et riik ei kannata
kahju juhul, kui toetuse saaja käitub ebaausalt ja ei maksa toetust tagasinõudmise korral tagasi.
Paragrahviga 22 sätestatakse, et KIK esitab Keskkonnaministeeriumile igal aastal aruande
toetust saanud projektid elluviimise kohta. Aruanne põhineb toetuse saaja poolt esitatud
aruandel, mille sisu on kirjeldatud seletuskirja paragrahvi 16 kirjelduses.
Paragrahviga 23 sätestatakse, et määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuarist. Kuupäev tuleneb
direktiivist, mille alusel on võimalik artikkel 10c mehhanismi kasutada neljandal
kauplemisperioodil ehk aastatel 2021–2030.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ.
4. Määruse mõju
Määruse rakendamine omab mõju eelkõige EL HKSi kuuluvatele käitise käitajatele, kelle
peamine tegevusala on elektri tootmine. Neil avaneb võimalus määruse alusel välja kuulutatud
konkursi kaudu taotleda energiasektori moderniseerimiseks toetust kuni 70% ulatuses
eeldatavatest kuludest. Sellega on võimalik anda oluline tõuge puhtama keskkonna
saavutamiseks, kuna vastavalt määruse tingimustele peab projekti tulemusel energiasektori
CO2-heide oluliselt vähenema. Täpne mõju ulatus sõltub sellest, kui mitu taotlust ettevõtjad
esitavad.
Kui määruse nõuetele vastavaid taotlusi esitatakse ja nendest kirjeldatud projekt viiakse ellu,
omab määrus olulist positiivset mõju ka keskkonnale ja õhusaaste vähenemisele. Määruse üks
olulisemaid tingimusi on, et projekt peab vähendama riigi energiasektori CO2-heidet
märkimisväärselt. See võimaldab ka riigil saavutada pikaajalisi kliima- ja energiapoliitika
eesmärke ning Pariisi kokkuleppe eesmärke.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrust rakendatakse juhul kui atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 kohaselt teeb Vabariigi
Valitsus otsuse kuulutada välja konkurss ja annab välja vastavasisulise korralduse. Korralduses
sätestatakse muu hulgas konkursi korraldamise eest vastutav minister ja LHÜde kogus, mida
konkursi alusel tasuta eraldatakse. Pärast sellist otsust kuulutab vastutav minister välja
konkursi, mille viib läbi KIK.
Määrusega vajalikud kulud on konkursi alusel eraldatavad LHÜd. Vastavalt direktiivile saab
riik artikkel 10c mehhanismi alusel elektritootjatele tasuta eraldada kuni 40% LHÜde kogusest,
mille riik saab kauplemisperioodil 2021–2030 panna enampakkumisele vastavalt direktiivi
7
artikli 10 lõike 2 punktile a. Lõplik ühikute kogus, mis riigile eraldatakse neljandal
kauplemisperioodil ei ole seletuskirja kirjutamisel 20. juuni seisuga veel selge. Täpseid kulusid
ei ole seega võimalik hinnata, kuna kulud sõltuvad Vabariigi Valitsuse vastavast otsusest ning
Eesti neljandal kauplemisperioodil saadavast LHÜde kogusest.
Määruse rakendamisega otseseid tulusid ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määrus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja
Maaeluministeeriumile. Samuti saadeti määrus kommentaaride esitamiseks Sihtasutusele
Keskkonnainvesteeringute Keskus, kõikidele EL HKS osalistele, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile.
8
Keskkonnaministri a määrus nr
„Elektritootmiskäitistele energiasektori
moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise
täpsustatud tingimused ja kord“
Lisa 1
Investeeringu aruanne
Andmed on esitatud seisuga 1. jaanuar … / 31. detsember …
1. Üldandmed
1.1. Saaja üldandmed
Saaja üldandmed
Ettevõtja nimi:
Aadress:
Kontaktisik:
Telefoni nr:
E-post:
1.2. Investeeringu üldandmed
Investeeringu nimetus, liik ja number:
Asukoht: Nimetada investeeringu elluviimise piirkond (linnapiirkond,
maapiirkond või geograafiliselt piiritlemata ala).
Investeeringu alguskuupäev:
Investeeringu lõppkuupäev:
Muudetud lõppkuupäev: Märkige, kui see on asjakohane.
Investeeringu kogumaksumus:
Tasuta lubatud heitkoguse ühikute määr:
Muudetud kogumaksumus: Märkige, kui see on asjakohane.
Muudetud tasuta lubatud heitkoguse Märkige, kui see on asjakohane.
ühikute määr:
Maksimaalne tasuta lubatud heitkoguse
ühikute kogus investeeringu eest aastal x
Eeldatav investeeringu tööde/teenuste Märkige investeeringu käigus tehtavate tööde eeldatav
lepingu lõppkuupäev: lõppkuupäev.
2. Investeeringu kirjeldus
(Maksimaalselt 500 tähemärki koos tühikutega.)
3. Elluviidud tegevuste lühikirjeldus ja ajakavale vastavus
3.1. Käesolevale aruandele eelnenud investeeringuga seotud tegevuste kokkuvõte.
Peamiste investeeringuga seotud tegevuste loetelu, sh investeeringuga seotud tööde/teenuste lepingute sõlmimise
kuupäevad ja kestvus, tegevuste alguskuupäev, tegevuste peamised etapid. Samuti anda põhjalik ülevaade tehtud
ja planeeritud hangetest, sh hangetega seotud kuupäevad, laekunud pakkumuste arv, kvalifitseerunud pakkumuste
arv, tühistatud hanked jne. Andke koostatava aruande perioodist detailsem ülevaade.
Tuginedes aruandlusele, kirjeldage kronoloogiliselt investeeringu käigus elluviidud peamisi tegevusi (tegevuste
algus- ja lõppkuupäev või periood, tegevuste peamised etapid, olulisemad investeeringuga seotud tööde
üleandmise-vastuvõtmise kuupäevad jm). Tegevuste kirjeldus on kumulatiivse iseloomuga, st investeeringu
elluviimisest antakse ülevaade algusest kuni aruande kuupäevani, 31. detsembrini.
3.2. Nende tegevuste nimekiri ja tähtajad, mida on vaja veel teha investeeringu lõplikuks
elluviimiseks.
4. Lepingud
4.1. Allkirjastatud lepingud
Hanketeate avaldamine Lepingu summa (lepingu eeldatud Lepingu allkirjastamise
Hankemenetluse liik / Tööde tegemise aeg
Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus maksumus) kuupäev ja hanke võitja
lepingu tüüp sõlmitud lepingu järgi
kuupäev viide nimi
Nimetage lepingu liik (tööde leping,
Märkige hanke ulatus
teenusleping vms), lisage, kui see on Märkige nii Märkige lepingu maksumus ja Lepingu
(nt piiratud,
asjakohane, lepingu järjekorranumber (nt Hanketeate riigihangete registri lisage sulgudesse summa, allkirjastamise
rahvusvaheline jne) ja
tööde leping nr 1, tööde leping nr 2, avaldamise aeg. kui ka Euroopa Liidu mida hanke ettevalmistamisel kuupäev ja
lepingu tüüp (nt nn
teenusleping nr 1) ning lepingu käigus Teataja viide). maksumuseks eeldati. võitjafirma.
kollane FIDIC).
tehtavate tööde/tegevuste lühikirjeldus.
4.2. Ettevalmistatavad lepingud
Hanketeate avaldamise kuupäev
Laekunud
Hanke eeldatav Eeldatav lepingu
Hanke ettevalmistuse Hankemenetluse liik / avaldamata avaldatud pakkumuste arv /
Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus maksumus sõlmimise kuupäev ja
seis lepingu tüüp kvalifitseerunud
tööde tegemise aeg.
eeldatav avaldamise avaldamise kuupäev ja pakkumuste arv
kuupäev viide
Millises faasis on Hanketeate
Nimetage lepingu liik (tööde leping, hanke avaldamise aeg koos
Märkige hanke ulatus
teenusleping vms), lisage, kui see on ettevalmistamine, viitega Pakkumuste Millal eeldatavasti
(nt piiratud, Eeldatav hanketeate
asjakohane, lepingu järjekorranumber näiteks mitu kuud veel avaldamiskohale koguarv ja leping sõlmitakse ning
rahvusvaheline jne) ja avaldamise aeg.
(nt tööde leping nr 1, tööde leping nr 2, kulub, kas (märkige nii kvalifitseerunud millal plaanitakse
lepingu tüüp (nt nn
teenusleping nr 1) ning lepingu käigus dokumendid on riigihangete registri pakkumuste arv. tööd teha.
kollane FIDIC).
tehtavate tööde/tegevuste lühikirjeldus. saadetud kuskile kui ka Euroopa Liidu
kooskõlastamiseks. Teataja viide).
5. Investeeringuga kaasnenud kulutused
Ülevaade investeeringuga kaasnenud kulutustest
Kulutuse liik ja kirjeldus Summa Kuupäev
6. Esinenud ja/või võimalikud kõrvalekaldumised kinnitatud investeeringute kavast
6.1. Viivitused investeeringu elluviimisel
Viidake elluviimisel esinenud (ja võimalikele tulevikus esineda võivatele) viivitustele ja esitage nende kohta
asjakohane põhjendus.
………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………...........................
6.2. Tehnilised probleemid
………………………………………………………………………….………………………
….......…………………………………………………………………………….……………
6.3. Finantsprobleemid
…………………………………………………………………………………….……………
……...…………………………………………………………………………………….……
6.4. Juriidilised probleemid
………………………………………………………………………………………….………
……...……………………………………………………………………………………….…
7. Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud ja soovitused
Kirjeldage kõiki Keskkonnaministeeriumi ja auditite või muude kontrollide käigus tehtud ametlikke
tähelepanekuid ja soovitusi, viidake sealjuures allikale ja kirjeldage kokkuvõtlikult esitatud tähelepanekute ja
soovituste alusel kasutusele võetud meetmeid.
……………………………………………………………………………………………..……
…………………………………………………………………………………………..………
…………………………………………………………………………………………..……….
8. Allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta
Kuupäev
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ja täielikud.
………………………………….
………………………………….
………………………………….
………………………………….
Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saaja esindaja allkiri, nimi, ametinimetus ja ettevõtja nimi.
Keskkonnaministri a määrus nr
„Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks
tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“
Lisa 2
Investeeringu lõpparuanne
Andmed on esitatud seisuga (kuupäev/aasta) … / (kuupäev/aasta) …
1. Üldandmed
1.1. Saaja üldandmed
Saaja üldandmed
Ettevõtja nimi:
Aadress:
Kontaktisik:
Telefoni nr:
E-post:
1.2. Investeeringu üldandmed
Investeeringu nimetus, liik ja number:
Asukoht: Nimetada investeeringu elluviimise piirkond (linnapiirkond,
maapiirkond või geograafiliselt piiritlemata ala).
Investeeringu alguskuupäev:
Investeeringu lõppkuupäev:
Muudetud lõppkuupäev: Märkige, kui see on asjakohane.
Investeeringu kogumaksumus:
Tasuta lubatud heitkoguse ühikute määr:
Muudetud kogumaksumus: Märkige, kui, see on asjakohane.
Muudetud tasuta lubatud heitkoguse Märkige, kui see on asjakohane.
ühikute määr:
Investeeringu maksimaalne tasuta lubatud
heitkoguse ühikute kogus
Eeldatav investeeringu tööde/teenuste
lepingu lõppkuupäev:
2. Investeeringu lõpptulemuse kirjeldus
(Maksimaalselt 500 tähemärki koos tühikutega.)
3. Elluviidud tegevuste kokkuvõte ja ajakavale vastavus
Peamiste investeeringuga seotud tegevuste loetelu, sh investeeringuga seotud tööde/teenuste lepingute sõlmimise
kuupäevad ja kestvus, tegevuste alguskuupäev, tegevuste peamised etapid. Samuti tuleb anda põhjalik ülevaade
tehtud ja planeeritud hangetest, sh hangetega seotud kuupäevad, laekunud pakkumuste arv, kvalifitseerunud
pakkumuste arv, tühistatud hanked jne. Andke koostatava aruande perioodist detailsem ülevaade.
Tuginedes aruandlusele, kirjeldage kronoloogiliselt investeeringu käigus tehtud peamisi tegevusi (tegevuste algus-
ja lõppkuupäev või periood, tegevuste peamised etapid, olulisemad investeeringuga seotud tööde üleandmise-
vastuvõtmise kuupäev jm). Tegevuste kirjeldus on kumulatiivse iseloomuga, st investeeringu elluviimisest antakse
ülevaade algusest kuni lõpparuandeni.
4. Allkirjastatud lepingud
Lepingu summa Lepingu
Lepingu liik, number ja sisu Hankemenetluse Hanketeate avaldamine (lepingu eeldatud allkirjastamise Tööde tegemise aeg
kirjeldus liik / lepingu tüüp maksumus) kuupäev ja hanke sõlmitud lepingu järgi
kuupäev viide võitja nimi
Märkige lepingu
Märkige hanke
Nimetage lepingu liik (tööde Märkige nii maksumus ja
ulatus (nt
leping, teenusleping vms), lisage, riigihangete lisage sulgudesse Lepingu
piiratud, Hanketeate
kui see on asjakohane, lepingu registri kui ka summa, mida allkirjastamise
rahvusvaheline avaldamise
järjekorranumber ning lepingu Euroopa hanke kuupäev ja
jne) ja lepingu aeg.
käigus tehtavate tööde/tegevuste Liidu Teataja ettevalmistamisel võitjafirma.
tüüp (nt nn
lühikirjeldus. viide. maksumuseks
kollane FIDIC).
eeldati.
5. Investeeringuga kaasnenud kulutused
Ülevaade investeeringuga kaasnenud kulutustest
Kulutuse liik ja kirjeldus Summa Kuupäev
6. Esinenud kõrvalekaldumised kinnitatud investeeringute kavast
6.1. Viivitused investeeringu elluviimisel
Viidake elluviimisel esinenud viivitustele ja esitage nende kohta asjakohane põhjendus.
………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………...........................
6.2. Tehnilised probleemid
………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………...........................
6.3. Finantsprobleemid
………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………...........................
6.4. Juriidilised probleemid
………………………………………………………………………………………………...…
…………………………………………………………………………………...........................
7. Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud ja soovitused
Kirjeldage kõiki Keskkonnaministeeriumi ja auditite või muude kontrollide käigus tehtud ametlikke tähelepanekuid
ja soovitusi, viidake sealjuures allikale ja kirjeldage kokkuvõtlikult esitatud tähelepanekute ja soovituste järgi
kasutusele võetud meetmeid.
8. Allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta
Kuupäev
Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ja täielikud.
………………………………….
………………………………….
………………………………….
………………………………….
Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saaja esindaja allkiri, nimi, ametinimetus ja ettevõtja nimi.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0653 - Elektritootmiskäitistele energiasektori
moderniseerimiseks
tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja
kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium;
Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b9fd6a0-ca58-4350-9ce9-
864a5f60596a
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b9fd6a0-ca58-4350-9ce9-
864a5f60596a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main