dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord

Sotsiaalministeerium · 1. juuli 2019
Viit
1.2-3/1717-1
Registreeritud
1. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Virge Kuningas-Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
15. august 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1823 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium Meie 01.07.2019 nr 1-4/19/3659 [Linn/Vald] [Indeks] [Maakond] Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume esitada oma ettepanekud hiljemalt 15. augustil 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: Lisa 1. Eelnõu koos lisadega (2 faili) Lisa 2. Seletuskiri Teadmiseks: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsioon, Eesti EL HKSis osalevad käitiste käitajad Imre Banyasz, 626 0719 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU ..........2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …..…..……2019 nr ….. Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) eesmärgid, mille jaoks toetust antakse; 2) konkursi läbiviimise tingimused ja kord; 3) konkursi läbiviija; 4) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded; 5) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord; 6) tasuta lubatud heitkoguse ühikute andmise tingimused ja kord; 7) projekti rakendamise aruandluse kord; 8) järelevalve teostaja ja järelevalve teostamise kord; 9) toetuse tagasimaksmise tingimused ja kord; 10) riigiabi reeglite kohaldamine. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) konkurss – läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele vastav konkureeriv menetlus energiasektori moderniseerimise, mitmekesistamise ja jätkusuutlikku ümberkujundamisse panustavate projektide välja valimiseks; 2) taotleja – isik, kes on konkursile taotluse esitanud; 3) taotlus – taotleja tahteavaldus konkursil osalemiseks konkursi tingimustel ning kooskõlas käesoleva määruse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetega; 4) toetus – tasuta eraldatavad lubatud heitkoguste ühikud; 5) turuväärtus – määramisest arvates eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind; 6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 7) lähtetase – konkursi väljakuulutamise aastale eelneva kolme kalendriaasta keskmine süsinikdioksiidi heide; 8) sihttase – projekti lõpliku elluviimise aastast järgmise kalendriaasta süsinikdioksiidi heide. 1 § 3. Konkursi korraldamise üldpõhimõtted (1) Elektritootmiskäitistele tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks korraldatava konkursi eesmärk on toetada projekte, mis edendavad energiasektori moderniseerimist, mitmekesistamist ja jätkusuutlikku ümberkujundamist. (2) Konkursil välja valitud projekt peab olema kooskõlas üleminekuga ohutule ja kestlikule vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele, Euroopa liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisega. (3) Projektide valimiseks korraldatakse üks taotlusvoor. (4) Konkursi kaudu tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus kinnitatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega. § 4. Riigiabi reeglite kohaldamine (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi EL toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 mõistes, mille andmisel järgitakse komisjoni vastavatest riigiabi suuniseid ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (3) Määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste mõistes. § 5. Konkursi läbiviija (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise otsustab, projekti lõpparuande kinnitab ja projektide üle järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK on kohustatud säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates käesoleva määruse alusel viimasest toetuse andmisest. § 6. Konkursi teade Teade konkursi avamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi veebilehel. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 7. Nõuded taotlejale (1) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja peab olema Eesti e-äriregistris registreeritud ettevõtja. 2) taotleja on tasunud riiklikud maksud ja maksed või taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 3) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 4) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või 2 välisabi vahenditest raha saanud; 5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) taotlejal või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 7) taotleja omakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 8) taotleja peab vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 lõikes 6 kehtestatud tingimustele. § 8. Nõuded taotlusele ja selles kirjeldatavale projektile (1) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotluses kirjeldatud projekt, sh selle ajakava, peab olema teostatav; 4) taotluses planeeritud projekt peab olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlus peab olema allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt. (2) Taotleja peab taotlusele lisama tasuvusanalüüsi, mis sisaldab arvutusi kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise süsinikdioksiidi heite vähendamise kohta, võttes arvesse projekti suurust. Tasuvusanalüüs peab võtma arvesse taotluse esitamisele eelnevat vähemalt kolme kalendriaastat ja sellest järgnevaid aastaid kuni eeldatava projekti elluviimise tähtajast järgmise kalendriaastani. (3) Taotluses kirjeldatud projekt peab: 1) edendama energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat või energiatootmise sektori moderniseerimist ning energia ülekandmis- ja jaotamissektorit; 2) olema kooskõlas vastavate riiklike arengukavadega; 3) vähendama riigi energiasektori kasvuhoonegaaside koguheidet; 4) suurendama riigi energiasektori ressursitõhusust; 5) suurendama riigi energiasektori väärtusahelas loodavat lisandväärtust. 6) saavutama tasuvusanalüüsi põhjal kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise riigis ja süsinikdioksiidi heite vähendamise võttes arvesse projekti suurust; 7) olema täiendav, vastama selgelt asendus- ja moderniseerimisvajadustele ning mitte suurendama turupõhist energianõudlust; 8) pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet; 9) mitte suurendama ega parandama väga heitemahuka elektritootmise rahalist elujõulisust; 10) mitte suurendama sõltuvust heitemahukatest fossiilkütustest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud süsinikdioksiidi heite vähendamise sihttase peab lähtetasemest olema vähemalt 35% väiksem ja taotluses kirjeldatav projekt peab selle sihttaseme saavutama vähemalt järgneval viiel järjestikusel kalendriaastal pärast projekti lõpparuande esitamist. 4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 9. Taotluse esitamine (1) Taotluse esitab KIKile E-toetuse keskkonna vahendusel taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna andmeväljadest. 3 (2) Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ja täiendavate dokumentide esitamine toimub E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel esitatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine KIKi poolt koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse vastuvõtmine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (2) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni ja täiendavaid dokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (3) Taotlus menetletakse 60 kalendripäeva jooksul. Puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra menetlusaeg pikeneb. § 11. Taotluse ja taotleja vastavuse hindamine (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses ja atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 nimetatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks; 3) taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 2028 aasta 31. detsembril. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele; 4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 5) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses või atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 esitatud nõudele. (4) Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. § 12. Taotluste võrdlemine ja hindamine KIK võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi järgmise metoodika alusel: 1) väärtuspunkte antakse vastavalt §-i 8 lõike 3 punktides 3–5 sätestatud kriteeriumitele; 2) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktis 3 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: 4 33*lähtetase/sihttase; 3) väärtuspunktid §-i 8 lõike 3 punktides 4–5 sätestatud kriteeriumi kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: 33*sihttase/lähtetase; 4) parimaks osutub suurima väärtuspunktide arvuga taotlus. § 13. Taotluse rahuldamine (1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluste paremusjärjestuse alusel, arvestades konkursi teates määratletud lubatud heitkoguse ühikute kogust. (2) Taotluses kirjeldatud projekti eeldatavaid kulusid toetatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 9 sätestatud ulatuses. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse kasutamise reegleid. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldatav kogus ja projekti elluviimise periood; 3) asjaolu, et toetus on riigiabi käesoleva määruse § 4 lõike 1 mõistes; 4) toetuse saaja õigused ja kohustused; 5) rahuldatud taotluse kohaselt ellu viidud projekti sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 6) järelevalve tingimused ja kord; 7) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 8) tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute eraldamisetingimused ja kord; 9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord. (5) Kui projekti tulemus toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab toetuse saaja tõendama, et tema või temaga seotud käitaja on täiendava elektritootmisvõimsuse käivitamise alguseks heitemahukama elektritootmisvõimsuse vähemalt samaväärse osa tegevuse lõpetanud. (6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist E- toetuse keskkonna vahendusel. § 14. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta ühele või mitmele käesolevas määruses sätestatud nõudele. (2) Kui taotluses puuduse kõrvaldamise tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) KIK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel. 5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 15. Teavitamiskohustus (1) Toetuse saaja peab viivitamata kirjalikult teavitama KIK-i, kui: 1) projekti käigus on ilmnenud projekti elluviimist takistavad asjaolud, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja toetuse saaja riigihanke vaidlustamisest; 2) projekti maksumus osutub väiksemaks otsuses esitatust. § 16. Projekti aruanne (1) Toetuse saaja esitab iga aasta 28. veebruariks KIKile projekti aruande (edaspidi aruanne) eelmisel kalendriaastal tehtud projekti rakendamise investeeringu kohta. (2) Pärast otsuses nimetatud projekti elluviimist peab toetuse saaja esitama KIKile projekti lõpparuande (edaspidi lõpparuanne). (3) Lõpparuanne esitatakse KIKile kolme kuu jooksul pärast sihttaseme saavutamist. (4) Aruanne ja lõpparuanne peab sisaldama järgmist: 1) andmed toetuse saaja ja projekti kohta; 2) projekti kirjeldus; 3) ellu viidud tegevused ja ajakava vastavus otsusele; 4) andmed projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute kohta; 5) projektiga kaasnenud kulude ülevaade; 6) kui on esinenud kõrvalekaldumisi otsusest, siis kõrvalekaldumise põhjendus ning meetmed projekti vastavusse viimiseks otsusega; 7) järelevalve käigus tehtud tähelepanekute ja soovituste alusel kasutusele võetud meetmed; 8) aruande või lõpparuande koostaja ja toetuse saaja esindaja allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta. (5) Aruande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 1. (6) Lõpparuande vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (7) Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projekti elluviimise perioodi lõppemisest. § 17. Aruande ja lõpparuande auditeerimine (1) Toetuse saaja peab korraldama aruande ja lõpparuande auditeerimise sõltumatu audiitori poolt. Toetuse saaja esitab auditeerimisaruande KIKile koos aruande või lõpparuandega. 6 (2) Sõltumatu audiitor koostab ja väljastab aruande ja lõpparuande auditeerimise kohta auditeerimisaruande, milles kinnitatakse projektis tehtud investeeringu täpne nimetus, investeeringu liik ja auditeeritaval perioodil investeeritud täpne summa. (3) Toetuse saaja peab osutama sõltumatule audiitorile auditeerimisel igakülgset abi, sealhulgas võimaldama aruandes ja lõpparuandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks juurdepääsu asjassepuutuvatele andmetele ja dokumentidele ning lubama viibida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. § 18. Aruande ja lõpparuande kinnitamine (1) KIK kontrollib aruande ja lõpparuande vormikohasust ning esitatud andmete õigsust. Kui aruandes või lõpparuandes on puudusi või on vaja esitada täiendavat informatsiooni, teavitab KIK sellest toetuse saajat ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava informatsiooni esitamiseks. (2) Kui aruanne ja lõpparuanne on nõuetekohane ja selles esitatud andmed on õiged ja täielikud, kinnitab KIK aruande või lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul ning teavitab sellest saajat, Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaametit e-posti teel. 6. peatükk Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine § 19. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine (1) Keskkonnaamet eraldab tasuta lubatud heitkoguse ühikud toetuse saajale pärast seda, kui KIK on lõpparuande kinnitanud. (2) Lubatud heitkoguse ühikud võib jätta tasuta eraldamata, kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses kirjeldatud projekti nõuetekohase ellu. (3) KIK teeb lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamata jätmise kohta otsuse, mis toimetatakse kätte E-toetuse keskkonna kaudu. § 20. Toetuse tagasimaksmine (1) Kui toetuse saaja ei täida lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ning taotluse rahuldamise otsuse tingimusi ja selle tagajärjel ei viida otsuses kirjeldatud projekti nõuetekohaselt ellu, peab toetuse saaja kandma KIK-i määratud kontole talle eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha ja maksma ühikute turuväärtuselt intressi. Toetuse saaja peab raha üle kandma 90 kalendripäeva jooksul sellekohase ettekirjutuse saamisest. (2) KIK võib põhjendatult peatada lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise toetuse saajale tema otsuse täitmata jätmisega seotud projekti või toetuse saaja kõikideks projektideks kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmiseni. § 21. Intress (1) Käesoleva määruse § 20 lõike 1 alusel raha tasumise kohustuse korral peab toetuse saaja maksma lisaks intressi. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. 7 (2) Intressi arvestatakse toetuse saajale tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses tasumisele kuuluva summa pealt. (3) Intressi arvestatakse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, võttes aluseks otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära. Kui lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise päevast arvates, võttes aluseks sellel päeval kehtinud intressimäära. (4) Intressi arvestatakse kuni toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumiseni, kuid mitte kauem kui toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumise tähtpäevani, ajatamise korral toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumise lõpliku tähtpäevani. (5) Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel. (6) Toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha tasumisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: 1) esimesena intressid nende ajalise tekke järgi, alustades varaseimast; 2) teisena toetuse saajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikute turuväärtuses raha või selle osad. § 22. Aruandlus Keskkonnaministeeriumile KIK koostab ja esitab igal aastal kuni projektide lõpparuande kinnitamiseni Keskkonnaministeeriumile aruande toetust saanud projektide elluviimise kohta. § 23. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Aruanne Lisa 2. Lõpparuanne 8 Keskkonnaministri määruse “Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord” seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 3 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.03.2018, lk 3–27) tulemusel on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, konsolideeritud versioon (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32; edaspidi direktiiv). Direktiivi artikkel 10c võimaldab eraldada tasuta lubatud heitkoguse ühikuid erandkorras (edaspidi LHÜ) elektritootmiskäitistele projektide elluviimiseks, mis panustavad energiasektori moderniseerimisse. Artikkel 10c mehhanism on suunatud just elektritootmiskäitistele, kuna direktiivi üldises korras elektri tootmise eest tasuta LHÜsid ei eraldata. Vastavalt direktiivile tuleb artikkel 10c mehhanismi alusel toetatavad projektid välja valida konkureeriva pakkumismenetluse kaudu. Projektid peavad olema kooskõlas üleminekuga ohutule ja kestlikule vähese CO2-heitega majandusele, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega. Euroopa Liidu liikmesriigid, kes artikkel 10c mehhanismi rakendavad, tagama, et toetatakse ainult selliseid projekte, mis edendavad energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat või energiatootmise sektori moderniseerimist ning energia ülekandmis- jaotamissektorit. Projektide väljavalimiseks tuleb määrata selged, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Artikkel 10c mehhanismi on võimalik kasutada perioodil 2021–2030. Nimetatud tingimustest lähtudes sätestatakse LHÜde eraldamise täpsustatud tingimused ja kord Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz ([email protected], tel 626 0719). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected], tel 626 0717). Eelnõu on seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 22 paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvis 2 selgitatakse määruses läbivalt kasutatavaid mõisteid. Paragrahvis 3 sätestatakse konkursi üldpõhimõtted, mida konkursi korraldamine peab täitma. Toetatavad projektid peavad edendama energiasektori moderniseerimist, mitmekesistamist ja 1 jätkusuutlikku ümberkujundamist. Lisaks kitsalt energiasektori moderniseerimisele peab konkursi kaudu välja valitud projekt olema kooskõlas ka Euroopa Liidu pikemaajaliste eesmärkidega üleminekul ohutule ja kestlikule vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele ja kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 ja Pariisi kokkuleppes seatud eesmärkidega. Konkurss viiakse läbi ühe taotlusvooru kaudu, mille alusel toetust saav projekt või projektid välja valitakse. Paragrahvis 4 sätestatakse, et määruse alusel korraldatud konkursi kaudu antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 mõistes, mille andmisel järgitakse komisjoni vastavaid riigiabi suuniseid. Määruse koostamise hetkel on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) täpsemaid riigiabi suuniseid direktiivi artikkel 10c rakendamiseks alles välja töötamas. 2019. aasta juuni seisuga teadaolevalt valmivad komisjoni suunised 2019. aasta lõpuks või 2020. aasta alguseks. Lisaks sätestatakse, et määrust ei kohaldata raskustes ettevõtja suhtes Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste mõistes. Paragrahvis 5 on sätestatud konkursi läbiviija, kelleks on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). KIK võtab vastu ja menetleb konkursile laekuvaid taotlusi, rahuldab taotlusi, kontrollib projektide poolt esitatavaid aruandeid ja teostab projektide rakendamisel tingimuste täitmise osas järelevalvet. Lisaks sätestatakse riigiabi andmisega seotud dokumentide säilitamise kohustus, milleks on 10 aastat. Paragrahvis 6 määratakse konkursi teate avaldamise viis. Konkursi teade puudutab eelkõige konkursi avamist ja konkursi kaudu tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust. Lisaks avaldatakse teates ka muu konkursi korraldamiseks oluline teave. Konkursi teade avaldatakse KIKi veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Paragrahvis 7 on sätestatud nõuded taotlejale. Oluliseks tingimuseks on, et taotleja oleks Eesti e-äriregistris registreeritud ettevõtja kellel on tasutud riiklikud maksud ega ole maksuvõlga ning kelle majandustegevus ei ole lõppenud ega peatatud. Samuti ei tohi taotlejal ega tema esindajal olla karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad kelmust, soodustuskelmust, Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalasele töötamise võimaldamist, tegevusloata ja keelatud majandustegevust, ärikeelu ja teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumist ning audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmist ja ebaõiget esitamist. Lisaks peab taotleja vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 sätestatud tingimustele, et taotleja peab olema põhitegevusalana elektritootja ning kuuluma Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS). See nõue tuleneb direktiivi artiklist 10c, mille kohaselt on sellise mehhanismi alusel võimalik tasuta lubatud heitkoguse ühikuid anda ainult elektritootjale kes kuulub ka EL HKS kauplemissüsteemi. Artikkel 10c mehhanism on erand, millega võimaldatakse toetada teatud Euroopa Liidu liikmesriikides, kelle SKP elaniku kohta 2013. aastal oli alla 60% Euroopa Liidu keskmisest. Elektritootjatele on eraldi toetusmehhanism ette nähtud, kuna direktiivi üldises korras elektri tootmise eest tasuta LHÜsid ei eraldata. Paragrahvis 8 on sätestatud nõuded konkursile esitatavale taotlusele. Taotluse esitamiseks kasutatakse KIKi E-toetuse keskkonndas olevat vormi. Vastavalt tavapärasele praktikale on KIKil õigus vastav vorm kujundada määruses seatud tingimuste alusel, et kõik vajalikud andmed oleks võimalik esitada. Taotleja peab kõik nõutavad väljad täitma ja esitatud andmed 2 peavad olema õiged. Taotluses tuleb kirjeldada projekti, millele toetust soovitakse saada. Lisaks peab taotleja esitama tasuvusanalüüsi, mis sisaldab arvutusi kasvuhoonegaaside heitkoguse netovähendamise ja CO2-heite vähendamise kohta. Lõikes 3 on sätestatud täpsemad tingimused taotluses esitatud projektile. Sellega võetakse üle direktiivi artikkel 10c lõikes 2 esitatud tingimused, mida liikmesriik, kes mehhanismi rakendada soovib, peab igal juhul järgima. Lõike 3 punktis 1 on esitatud loetelu üldistest eesmärkidest, mida projekt peab täitma, olgu selleks energia- või tarneallikate mitmekesistamine, puhta tehnoloogia arendamine, keskkonnaseisundi parandamine, taristu ajakohastamine või muu energiasektorit moderniseeriv meede. Vastavalt punktile 2 peab taotluses esitatud projekt igal juhul olema kooskõlas riiklike arengukavadega. Arvestades eelnevalt loetletud üldisi eesmärke, peab taotleja projekti koostamisel arvesse võtma visioonidokumenti „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“, Energiamajanduse arengukava 2016–2030 ja teisi asjaomaseid arenduskavasid. Punktides 3–5 on sätestatud täpsemad tingimused, mida elluviidav projekt peab täitma. Projekti tulemusel peab vähenema energiasektori kasvuhoonegaasi koguheide, suurenema riigi energiasektori ressursitõhusus ning samuti peab suurenema energiasektori väärtusahelas loodav lisandväärtus. Punktis 6 on sätestatud, et taotluses esitatav projekt peab lõike 2 alusel esitatud tasuvusanalüüsi järgi saavutama kasvuhoonegaaside netovähendamise riigis ja süsinikdioksiidi heite vähendamise võttes arvesse projekti suurust. Kasvuhoonegaaside ja süsinikdioksiidi heite vähendamise määrad on sätestatud lõikes 4. Punktis 7 on sätestatud, et taotluses esitatud projekt peab olema täiendav. Täiendavuse põhimõtte järgi ei tohi taotluses kirjeldatud saavutatavad eesmärgid olla juba varem vastu võetud keskkonnaotsuste tulemus. Kõik määruses kirjeldatud nõuded ja tingimused projektile tuleb täita konkreetselt esitatud projekti elluviimisega. Näiteks ei saa kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki saavutada eelnevalt, see tähendab ennem taotlusvooru avamist vastu võetud käitisosade sulgemisotsusega. Lisaks sätestatakse punktis 7, et toetust saav projekt peab vastama selgetele asendus- ja moderniseerimisvajadustele ja projekti elluviimisega ei tohi suurendada turupõhist energianõudlust. Energianõudluse suurendamise vältimiseks peab taotleja suutma ära näidata, et projekti elluviimisega jääb energianõudlus samaks seisuga, mis esines ennem taotluse esitamist või sulgeb taotleja projekti elluviimisel täiendavaid energiatootmisüksusi. Punktis 8 on sätestatud, et konkursi kaudu välja valitud projekt peab pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Punktis 9 on sätestatud, et konkursi kaudu välja valitud projektile antud toetus ei tohi suurendada väga heitemahuka elektritootmise rahalist elujõulisust. Eestis on põlevkivist toodetava elektrienergia eriheide Euroopa suurim. Selle tõttu peab konkursi läbiviija hindama, et toetades projekti põlevkivienergeetika moderniseerimiseks ei toetata ühtlasi ka heitemahuka elektritootmise jätkamist. Punktis 10 sätestatud, et toetust saav projekt ei tohi suurendada sõltuvust heitemahukatest fossiilkütustest. Kuna Eestis kasutatav heitemahukas fossiilkütus on põlevkivi, siis konkursi kaudu toetust saav projekti tulemusel ei tohi suureneda põlevkivi tarbimine. 3 Lõikes 4 on kirjeldatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõue. Projekti tulemusel tuleb saavutada sihttase, mis on vähemalt 35% kasvuhoonegaaside heitkogus vähenemine võttes arvesse lähtetaset. Lähtetase on kirjeldatud määruse § 2 terminite all, milleks on konkursile eelneva kolme kalendriaasta keskmine kasvuhoonegaaside heitkogus. Nimetatud periood on lähtetaseme arvutamiseks võetud aluseks sellepärast, et aluseks oleks võetud võimalikult kaasaegsed andmed, mis vastaksid kõige enam tegelikule olukorrale. Vanemate andmete kasutamisel võib tekkida olukord, kus käitise või sektori heide on juba oluliselt muutunud näiteks teiste keskkonnanõuete tõttu või tootmises toimunud muudatuste tõttu. Kolmeaastane periood tagab selle, et ühel kindlal aastal toimunud olulise heitkoguse suurenemise või vähenemise korral ei mõjuta see nii väga lähtetaseme arvutamist. See välistab ka võimalike pettuste esinemist, kus käitajal võib olla motivatsioon üheks aastaks heitkoguseid suurendada nii palju, et hiljem sihttaseme saavutamiseks piisab ainult sellest, kui tavapärane tegevus jätkub. Sama lähenemist on KIKi poolt ka varem kasutatud näiteks jäätmete ringlusse võtu ja korduskasutuse meetme puhul, kus on palutud esitada „ülevaade projektis käideldavate jäätmete tekkest Eestis jäätmeliikide lõikes ja selle dünaamika 5 aastat enne taotluse esitamist ja prognoos 5 aasta kohta pärast projekti lõppu“. Seega on tavapärane praktika kasutada kõige ajakohasemat. EL HKSi käitise käitajad esitavad igal aastal ka kasvuhoonegaaside heitkoguse aruande, mis peab olema nõuetekohaselt tõendatud. Seega on käitajatel taotluse esitamise hetkel teada eelmiste kalendriaastate heitkogused. Paragrahvis 9 on sätestatud taotluse esitamise nõuded. Taotlus esitatakse taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna KIKi E-toetuste keskkonnas. Lisaks sätestatakse, et kõik toetusega seotud teave ja täiendavate dokumentide esitamine toimub samuti E-toetuste keskkonnas. Paragrahvis 10 on sätestatud taotluse menetlemisega seotud üksikasjad. Menetlemine toimub KIKi poolt järgmistes etappides: taotluse vastuvõtmine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. Lisaks võib menetlemise käigus KIK nõuda vajadusel täiendavate dokumentide esitamist, et selgitada või täpsustada taotluses kirjeldatut või esitatud andmeid. Samuti sätestatakse, et taotluse menetlemise aeg on kuni 60 kalendripäeva, kuid puuduste esinemisel puuduste kõrvaldamiseks kulunud aja võrra menetlemise aeg pikeneb. Paragrahviga 11 sätestatakse taotluse ja taotleja hindamise alused. Taotleja hinnatakse nõuetele vastab § 7 sätestatud nõuetele. Taotlus peab vastama § 8 sätestatud nõuetele ja täitma atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1651 märgitud eesmärke. Lisaks peab toetust saav projekt olema lõpetatud hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Seda põhjusel, et direktiivi artikkel 10c mehhanismi on võimalik kasutada ainult kuni neljanda kauplemisperioodi lõpuni ehk 2030. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et projekti toetamiseks antud LHÜd tuleb eraldada hiljemalt 2030. aasta jooksul. Selleks aga peab projekt olema lõpetatud ning peab taotlejal olema võimalus tõestada, et projekti kirjelduses seatud eesmärgid on täidetud ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise sihttase saavutatud. Sihttase termin on sätestatud eelnõukohase määruse § 2. Lõikes 3 on loetletud olukorrad, mille puhul taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks. Kui taotluses kirjeldatud projekt ei täida käesolevas määruses sätestatud eesmärke, ei ole KIKil 4 võimalik taotlust nõuetele vastavaks hinnata. Samuti ei saa taotlust nõuetele vastavaks hinnata juhul, kui on esitatud valeandmeid või üritatakse mitteausal viisil mõjutada menetlust. Lisaks sätestatakse, et puuduste esitamisel teatab KIK sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamise tähtajaks 10 tööpäeva. Paragrahvis 12 on sätestatud valem, mille alusel KIK hindab konkursile esitatud taotlusi ja määrab selle alusel paremusjärjestuse. Valemi alusel hinnatakse eelnõukohase määruse §-i 8 lõike 3 punktides 3–5 seatud tingimuste täitmist. Kasvuhoonegaaside koguheite vähendamise arvutamiseks jagatakse lähtetaseme väärtus sihttaseme väärtusega. Energiasektori ressursitõhususe suurendamise eesmärgi saavutamise arvutamiseks jagatakse sihttaseme väärtus lähtetaseme väärtusega. Energiasektori väärtusahelas lisandväärtuse suurendamise arvutamisel jagatakse samuti sihttaseme väärtus lähtetaseme väärtusega. Kõik kolm eesmärki on võrdse kaaluga, mille tõttu korrutatakse kõik läbi väärtusega 33. See tagab kolme väärtuse summaarseks tulemuseks maksimaalselt ligikaudu 100. Sellist lähenemist on praktikas kasutatud ka teiste sarnaste hindamiskriteeriumite määramisel. Nende arvutuste tulemusena koostatakse paremusjärjestus. Paragrahvis 13 on sätestatud taotluse rahuldamise põhimõtted. KIK rahuldab taotlused paremusjärjestuse alusel, võttes arvesse konkursi kaudu eraldatavate tasuta LHÜde kogumahtu. See tähendab, et rahuldatud taotluste arv sõltub LHÜde kogumahust ning sellest, kui suures osas taotleja taotluses esitatud projektile toetust soovib. Konkursi alusel välja valitus projekte toetatakse kuni 70% ulatuses projekti kogumahust, mis on sätestatud ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 9. Juhul, kui parimaks osutunud taotlus soovib projektile toetust maksimaalses ulatuses ja konkursi kaudu eraldatavate LHÜde turuväärtus on väiksem või võrdne taotluses esitatud sooviga, saab parimaks valitud taotlus kõik konkursi kaudu eraldatavad LHÜd endale. Kui aga parimaks osutunud taotluses soovitakse toetust vähem kui on konkursi kaudu eraldatavate LHÜde turuväärtus, on KIKil võimalik pakkuda toetust ka paremusjärjestuse alusel järgmistele taotlustele. Taotluse rahuldamisel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse, mis käsitleb eelnõukohase määruse § 13 lõikes 3 sätestatud üksikasju. Lõikes 4 võetakse üle direktiivi artikkel 10c lõige 6 ja sätestatakse, et juhul, kui toetust saava projekti elluviimine toob kaasa täiendava elektritootmisvõimsuse, peab toetuse saaja või temaga seotud teine käitaja tõendama, et täiendava elektritootmisvõimsuse käivitamise hetkeks on vähemalt sama suures osas heitemahukam elektritootmisvõimsuse tegevus lõpetatud. Paragrahv 14 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhimõtted. Juhul, kui taotlus ei vasta ühele või mitmele eelnõukohase määruse nõudele teeb KIK taotluse osas rahuldamata jätmise otsuse. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata juhul, kui taotleja ei ole puuduste kõrvaldamise tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Sellisel juhul võib KIK taotluse jätta rahuldamata taotlejat täiendavalt ärakuulamata. Lõikes 3 on toodud loetelu elementidest, mida taotluse rahuldamata jätmise otsuses peab ära mäkrima. Vastav otsus esitatakse taotlejale E-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahviga 15 on toetuse saaja kohustatud KIKi teavitama projektiga seotud olulistest muudatustest, milleks on ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda saavutada projekti kirjelduses seatud eesmärki või takistavad projekti elluviimist. Lisaks peab toetuse saaja KIKi teavitama 5 võimalikest kohtumenetlustest või riigihanke vaidlustamisest. Samuti tuleb teavitada olukorrast, kus projekti maksumus on väiksem projekti taotluses kirjeldatust. Paragrahvis 16 on sätestatud toetuse saaja aruandluskohustuse tingimused. Vastavalt direktiivi artikkel 10c lõikele 7 peab toetuse saaja esitama iga aasta 28. veebruariks aruande eelmisel kalendriaastal tehtud projekti rakendamise investeeringute kohta. Pärast projekti lõplikku elluviimist esitab toetuse saaja KIKile lõpparuande kolme kuu jooksul pärast sihttaseme arvutamist. Sihttase on vastavalt eelnõukohase määruse § 2 punktile 8 projekti elluviimise aastale järgneval kalendriaastal saavutatud kasvuhoonegaaside heide. Lõikes 4 on sätestatud üksikasjad, mida toetuse saaja aruandes kajastama peab. Selleks, et vältida olukorda, kus toetuse saaja lõpetab pärast toetuse kätte saamist tegevuse majanduslike raskuste tõttu või muudel põhjustel, on lõikes 7 sätestatud tingimus, et toetuse saaja peab pärast lõpparuande esitamist projekti elluviimisel saadud vara sihtotstarbelist kasutamist jätkama vähemalt 5 aastat. Paragrahviga 17 sätestatakse, et toetuse saaja peab aruande ja lõpparuande laskma auditeerida sõltumatu audiitori poolt ja lisama aruandele auditeerimisaruande. Auditeerimine on vajalik, et KIKil oleks võimalik hinnata, kas toetuse saaja täidab määruses sätestatud tingimusi ning projekt viiakse ellu vastavalt taotluses esitatud projekti kirjeldusele. Sõltumatul audiitoril on ligipääs toetuse saaja ja projektiga seotud andmetele, mille alusel on audiitoril võimalik anda hinnang nende tõesusele. Toetuse saaja on kohustatud osutama sõltumatule audiitorile igakülgset abi ning tagama juurdepääsu vajalikele dokumentidele. Paragrahvis 18 on sätestatud KIKi ülesanded aruande ja lõpparuande kontrollimisel. KIK kontrollib aruannete õigsust ja vormikohasust. Kui esineb puudusi, teavitab KIK sellest toetuse saajat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui KIK leiab, et aruanne ja lõpparuanne on õige ja täielik, teavitab ta sellest toetuse saajat, Keskkonnaministeeriumit ja Keskkonnaametit 30 kalendripäeva jooksul. Paragrahv 19 sätestab, et tasuta LHÜd eraldab Keskkonnaamet pärast seda, kui KIK on Keskkonnaametit teavitanud lõpparuande kinnitamisest. Keskkonnaamet eraldab seejärel tasuta LHÜd toetuse saaja ELi HKS kauplemisregistri kontole. Kui KIK tuvastab, et toetuse saaja on rikkunud toetuse saamise tingimusi, võib KIK teha LHÜde eraldamata jätmise kohta otsuse. Paragrahv 20 sätestab toetuse tagasimaksmise tingimused. Juhul, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi ja ei vii projekti nõuetekohaselt ellu, peab toetuse saaja kandma KIKi määratud kontole ühikute turuväärtuses raha. Turuväärtuse all mõeldakse eelmise kalendriaasta EL HKS ühisel enampakkumisplatvormil müüdud LHÜde keskmist hinda. Ühisel enampakkumisplatvormil toimuvad 25 liikmesriigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine. Nõudluse ja pakkumise tingimuses kujuneb LHÜde hind. Eelmist kalendriaasta antud kontekstis on tagasimaksmise nõude aastast eelmine kalendriaasta. Näiteks kui tagasimaksmise nõue on 2026. aastal, siis turuhind on 2025. aasta keskmine turuhind. Selliselt on turuhind sätestatud direktiivis artiklis 10c lõikes 3, mis antud paragrahviga üle võetakse. Kui LHÜde eraldamist ei ole veel toimunud, on KIKil õigus ka LHÜd eraldamine peatada kuni kõik nõuded on täidetud. 6 Paragrahv 21 sätestab intressi arvutamise tingimused. Lisaks § 20 sätestatud toetuse tagasimaksmisele peab toetuse saaja sellisel juhul tasuma ka intressi. Intressimäär on kuue kuu Euribor, millele lisandub viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Intress arvutatakse LHÜde turuväärtuse alusel tasumisele kuuluva summa pealt. Intressi määratakse tagasimaksmise nõude esitamise päevast alates. Kui LHÜde kasutamisel või taotlemisel on toime pandud kuritegu, arvutatakse intressimäär LHÜde tasuta eraldamise kuupäevast arvates. Intressi arvestatakse kuni toetuse tagasimaksmiseni. Kui toetuse saaja kuulutab välja panktori, peatub ka intressiarvestus. Intressi arvestamine tagab, et riik ei kannata kahju juhul, kui toetuse saaja käitub ebaausalt ja ei maksa toetust tagasinõudmise korral tagasi. Paragrahviga 22 sätestatakse, et KIK esitab Keskkonnaministeeriumile igal aastal aruande toetust saanud projektid elluviimise kohta. Aruanne põhineb toetuse saaja poolt esitatud aruandel, mille sisu on kirjeldatud seletuskirja paragrahvi 16 kirjelduses. Paragrahviga 23 sätestatakse, et määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuarist. Kuupäev tuleneb direktiivist, mille alusel on võimalik artikkel 10c mehhanismi kasutada neljandal kauplemisperioodil ehk aastatel 2021–2030. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ. 4. Määruse mõju Määruse rakendamine omab mõju eelkõige EL HKSi kuuluvatele käitise käitajatele, kelle peamine tegevusala on elektri tootmine. Neil avaneb võimalus määruse alusel välja kuulutatud konkursi kaudu taotleda energiasektori moderniseerimiseks toetust kuni 70% ulatuses eeldatavatest kuludest. Sellega on võimalik anda oluline tõuge puhtama keskkonna saavutamiseks, kuna vastavalt määruse tingimustele peab projekti tulemusel energiasektori CO2-heide oluliselt vähenema. Täpne mõju ulatus sõltub sellest, kui mitu taotlust ettevõtjad esitavad. Kui määruse nõuetele vastavaid taotlusi esitatakse ja nendest kirjeldatud projekt viiakse ellu, omab määrus olulist positiivset mõju ka keskkonnale ja õhusaaste vähenemisele. Määruse üks olulisemaid tingimusi on, et projekt peab vähendama riigi energiasektori CO2-heidet märkimisväärselt. See võimaldab ka riigil saavutada pikaajalisi kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning Pariisi kokkuleppe eesmärke. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrust rakendatakse juhul kui atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 kohaselt teeb Vabariigi Valitsus otsuse kuulutada välja konkurss ja annab välja vastavasisulise korralduse. Korralduses sätestatakse muu hulgas konkursi korraldamise eest vastutav minister ja LHÜde kogus, mida konkursi alusel tasuta eraldatakse. Pärast sellist otsust kuulutab vastutav minister välja konkursi, mille viib läbi KIK. Määrusega vajalikud kulud on konkursi alusel eraldatavad LHÜd. Vastavalt direktiivile saab riik artikkel 10c mehhanismi alusel elektritootjatele tasuta eraldada kuni 40% LHÜde kogusest, mille riik saab kauplemisperioodil 2021–2030 panna enampakkumisele vastavalt direktiivi 7 artikli 10 lõike 2 punktile a. Lõplik ühikute kogus, mis riigile eraldatakse neljandal kauplemisperioodil ei ole seletuskirja kirjutamisel 20. juuni seisuga veel selge. Täpseid kulusid ei ole seega võimalik hinnata, kuna kulud sõltuvad Vabariigi Valitsuse vastavast otsusest ning Eesti neljandal kauplemisperioodil saadavast LHÜde kogusest. Määruse rakendamisega otseseid tulusid ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Maaeluministeeriumile. Samuti saadeti määrus kommentaaride esitamiseks Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, kõikidele EL HKS osalistele, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Taastuvenergia Kojale ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile. 8 Keskkonnaministri a määrus nr „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ Lisa 1 Investeeringu aruanne Andmed on esitatud seisuga 1. jaanuar … / 31. detsember … 1. Üldandmed 1.1. Saaja üldandmed Saaja üldandmed Ettevõtja nimi: Aadress: Kontaktisik: Telefoni nr: E-post: 1.2. Investeeringu üldandmed Investeeringu nimetus, liik ja number: Asukoht: Nimetada investeeringu elluviimise piirkond (linnapiirkond, maapiirkond või geograafiliselt piiritlemata ala). Investeeringu alguskuupäev: Investeeringu lõppkuupäev: Muudetud lõppkuupäev: Märkige, kui see on asjakohane. Investeeringu kogumaksumus: Tasuta lubatud heitkoguse ühikute määr: Muudetud kogumaksumus: Märkige, kui see on asjakohane. Muudetud tasuta lubatud heitkoguse Märkige, kui see on asjakohane. ühikute määr: Maksimaalne tasuta lubatud heitkoguse ühikute kogus investeeringu eest aastal x Eeldatav investeeringu tööde/teenuste Märkige investeeringu käigus tehtavate tööde eeldatav lepingu lõppkuupäev: lõppkuupäev. 2. Investeeringu kirjeldus (Maksimaalselt 500 tähemärki koos tühikutega.) 3. Elluviidud tegevuste lühikirjeldus ja ajakavale vastavus 3.1. Käesolevale aruandele eelnenud investeeringuga seotud tegevuste kokkuvõte. Peamiste investeeringuga seotud tegevuste loetelu, sh investeeringuga seotud tööde/teenuste lepingute sõlmimise kuupäevad ja kestvus, tegevuste alguskuupäev, tegevuste peamised etapid. Samuti anda põhjalik ülevaade tehtud ja planeeritud hangetest, sh hangetega seotud kuupäevad, laekunud pakkumuste arv, kvalifitseerunud pakkumuste arv, tühistatud hanked jne. Andke koostatava aruande perioodist detailsem ülevaade. Tuginedes aruandlusele, kirjeldage kronoloogiliselt investeeringu käigus elluviidud peamisi tegevusi (tegevuste algus- ja lõppkuupäev või periood, tegevuste peamised etapid, olulisemad investeeringuga seotud tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevad jm). Tegevuste kirjeldus on kumulatiivse iseloomuga, st investeeringu elluviimisest antakse ülevaade algusest kuni aruande kuupäevani, 31. detsembrini. 3.2. Nende tegevuste nimekiri ja tähtajad, mida on vaja veel teha investeeringu lõplikuks elluviimiseks. 4. Lepingud 4.1. Allkirjastatud lepingud Hanketeate avaldamine Lepingu summa (lepingu eeldatud Lepingu allkirjastamise Hankemenetluse liik / Tööde tegemise aeg Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus maksumus) kuupäev ja hanke võitja lepingu tüüp sõlmitud lepingu järgi kuupäev viide nimi Nimetage lepingu liik (tööde leping, Märkige hanke ulatus teenusleping vms), lisage, kui see on Märkige nii Märkige lepingu maksumus ja Lepingu (nt piiratud, asjakohane, lepingu järjekorranumber (nt Hanketeate riigihangete registri lisage sulgudesse summa, allkirjastamise rahvusvaheline jne) ja tööde leping nr 1, tööde leping nr 2, avaldamise aeg. kui ka Euroopa Liidu mida hanke ettevalmistamisel kuupäev ja lepingu tüüp (nt nn teenusleping nr 1) ning lepingu käigus Teataja viide). maksumuseks eeldati. võitjafirma. kollane FIDIC). tehtavate tööde/tegevuste lühikirjeldus. 4.2. Ettevalmistatavad lepingud Hanketeate avaldamise kuupäev Laekunud Hanke eeldatav Eeldatav lepingu Hanke ettevalmistuse Hankemenetluse liik / avaldamata avaldatud pakkumuste arv / Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus maksumus sõlmimise kuupäev ja seis lepingu tüüp kvalifitseerunud tööde tegemise aeg. eeldatav avaldamise avaldamise kuupäev ja pakkumuste arv kuupäev viide Millises faasis on Hanketeate Nimetage lepingu liik (tööde leping, hanke avaldamise aeg koos Märkige hanke ulatus teenusleping vms), lisage, kui see on ettevalmistamine, viitega Pakkumuste Millal eeldatavasti (nt piiratud, Eeldatav hanketeate asjakohane, lepingu järjekorranumber näiteks mitu kuud veel avaldamiskohale koguarv ja leping sõlmitakse ning rahvusvaheline jne) ja avaldamise aeg. (nt tööde leping nr 1, tööde leping nr 2, kulub, kas (märkige nii kvalifitseerunud millal plaanitakse lepingu tüüp (nt nn teenusleping nr 1) ning lepingu käigus dokumendid on riigihangete registri pakkumuste arv. tööd teha. kollane FIDIC). tehtavate tööde/tegevuste lühikirjeldus. saadetud kuskile kui ka Euroopa Liidu kooskõlastamiseks. Teataja viide). 5. Investeeringuga kaasnenud kulutused Ülevaade investeeringuga kaasnenud kulutustest Kulutuse liik ja kirjeldus Summa Kuupäev 6. Esinenud ja/või võimalikud kõrvalekaldumised kinnitatud investeeringute kavast 6.1. Viivitused investeeringu elluviimisel Viidake elluviimisel esinenud (ja võimalikele tulevikus esineda võivatele) viivitustele ja esitage nende kohta asjakohane põhjendus. ………………………………………………………………………………………………...… …………………………………………………………………………………........................... 6.2. Tehnilised probleemid ………………………………………………………………………….……………………… ….......…………………………………………………………………………….…………… 6.3. Finantsprobleemid …………………………………………………………………………………….…………… ……...…………………………………………………………………………………….…… 6.4. Juriidilised probleemid ………………………………………………………………………………………….……… ……...……………………………………………………………………………………….… 7. Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud ja soovitused Kirjeldage kõiki Keskkonnaministeeriumi ja auditite või muude kontrollide käigus tehtud ametlikke tähelepanekuid ja soovitusi, viidake sealjuures allikale ja kirjeldage kokkuvõtlikult esitatud tähelepanekute ja soovituste alusel kasutusele võetud meetmeid. ……………………………………………………………………………………………..…… …………………………………………………………………………………………..……… …………………………………………………………………………………………..………. 8. Allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta Kuupäev Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ja täielikud. …………………………………. …………………………………. …………………………………. …………………………………. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saaja esindaja allkiri, nimi, ametinimetus ja ettevõtja nimi. Keskkonnaministri a määrus nr „Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord“ Lisa 2 Investeeringu lõpparuanne Andmed on esitatud seisuga (kuupäev/aasta) … / (kuupäev/aasta) … 1. Üldandmed 1.1. Saaja üldandmed Saaja üldandmed Ettevõtja nimi: Aadress: Kontaktisik: Telefoni nr: E-post: 1.2. Investeeringu üldandmed Investeeringu nimetus, liik ja number: Asukoht: Nimetada investeeringu elluviimise piirkond (linnapiirkond, maapiirkond või geograafiliselt piiritlemata ala). Investeeringu alguskuupäev: Investeeringu lõppkuupäev: Muudetud lõppkuupäev: Märkige, kui see on asjakohane. Investeeringu kogumaksumus: Tasuta lubatud heitkoguse ühikute määr: Muudetud kogumaksumus: Märkige, kui, see on asjakohane. Muudetud tasuta lubatud heitkoguse Märkige, kui see on asjakohane. ühikute määr: Investeeringu maksimaalne tasuta lubatud heitkoguse ühikute kogus Eeldatav investeeringu tööde/teenuste lepingu lõppkuupäev: 2. Investeeringu lõpptulemuse kirjeldus (Maksimaalselt 500 tähemärki koos tühikutega.) 3. Elluviidud tegevuste kokkuvõte ja ajakavale vastavus Peamiste investeeringuga seotud tegevuste loetelu, sh investeeringuga seotud tööde/teenuste lepingute sõlmimise kuupäevad ja kestvus, tegevuste alguskuupäev, tegevuste peamised etapid. Samuti tuleb anda põhjalik ülevaade tehtud ja planeeritud hangetest, sh hangetega seotud kuupäevad, laekunud pakkumuste arv, kvalifitseerunud pakkumuste arv, tühistatud hanked jne. Andke koostatava aruande perioodist detailsem ülevaade. Tuginedes aruandlusele, kirjeldage kronoloogiliselt investeeringu käigus tehtud peamisi tegevusi (tegevuste algus- ja lõppkuupäev või periood, tegevuste peamised etapid, olulisemad investeeringuga seotud tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäev jm). Tegevuste kirjeldus on kumulatiivse iseloomuga, st investeeringu elluviimisest antakse ülevaade algusest kuni lõpparuandeni. 4. Allkirjastatud lepingud Lepingu summa Lepingu Lepingu liik, number ja sisu Hankemenetluse Hanketeate avaldamine (lepingu eeldatud allkirjastamise Tööde tegemise aeg kirjeldus liik / lepingu tüüp maksumus) kuupäev ja hanke sõlmitud lepingu järgi kuupäev viide võitja nimi Märkige lepingu Märkige hanke Nimetage lepingu liik (tööde Märkige nii maksumus ja ulatus (nt leping, teenusleping vms), lisage, riigihangete lisage sulgudesse Lepingu piiratud, Hanketeate kui see on asjakohane, lepingu registri kui ka summa, mida allkirjastamise rahvusvaheline avaldamise järjekorranumber ning lepingu Euroopa hanke kuupäev ja jne) ja lepingu aeg. käigus tehtavate tööde/tegevuste Liidu Teataja ettevalmistamisel võitjafirma. tüüp (nt nn lühikirjeldus. viide. maksumuseks kollane FIDIC). eeldati. 5. Investeeringuga kaasnenud kulutused Ülevaade investeeringuga kaasnenud kulutustest Kulutuse liik ja kirjeldus Summa Kuupäev 6. Esinenud kõrvalekaldumised kinnitatud investeeringute kavast 6.1. Viivitused investeeringu elluviimisel Viidake elluviimisel esinenud viivitustele ja esitage nende kohta asjakohane põhjendus. ………………………………………………………………………………………………...… …………………………………………………………………………………........................... 6.2. Tehnilised probleemid ………………………………………………………………………………………………...… …………………………………………………………………………………........................... 6.3. Finantsprobleemid ………………………………………………………………………………………………...… …………………………………………………………………………………........................... 6.4. Juriidilised probleemid ………………………………………………………………………………………………...… …………………………………………………………………………………........................... 7. Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud ja soovitused Kirjeldage kõiki Keskkonnaministeeriumi ja auditite või muude kontrollide käigus tehtud ametlikke tähelepanekuid ja soovitusi, viidake sealjuures allikale ja kirjeldage kokkuvõtlikult esitatud tähelepanekute ja soovituste järgi kasutusele võetud meetmeid. 8. Allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta Kuupäev Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ja täielikud. …………………………………. …………………………………. …………………………………. …………………………………. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saaja esindaja allkiri, nimi, ametinimetus ja ettevõtja nimi. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0653 - Elektritootmiskäitistele energiasektori moderniseerimiseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise täpsustatud tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b9fd6a0-ca58-4350-9ce9- 864a5f60596a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b9fd6a0-ca58-4350-9ce9- 864a5f60596a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel