3690454 1189245 EELNÕU 03 . 0 7 . 201 9 0 0 EELNÕU 03 . 0 7 . 201 9 -864235 -144145 0 0 Määrus xx . xx . 20 20 nr ….. Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 85 2 /2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1 – 54) artikli 13 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30 .04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike 3 alusel . § 1. Üldsätted (1) Määruse ga kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa kohandatud ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded . (2) Määrust kohaldatakse toiduseaduse § 26 lõikes 3 2 nimetatud mikroettevõtja ettevõtte (edaspidi mikroettevõte ) ja sama seaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomade tapmisega tegeleva käitleja ettevõtte (edaspidi väike tapamaja ) suhtes. (3) Toiduseaduse § 26 lõikes 3 3 nimetatud loomühiku suurus loomaliikide kaupa on järgmine: 1) täiskasvanud veis 1 loomühik; 2) veis, välja arvatud täiskasvanud veis, 0,50 loomühikut; 3) hobu slane 1 loomühik; 4) üle 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,20 loomühikut; 5) alla 100-kilogrammise eluskaaluga siga 0,15 loomühikut; 6 ) alla 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,05 loomühikut; 7 ) üle 15-kilogrammise eluskaaluga põrsas 0,15 loomühikut; 8 ) lammas 0,05 loomühikut; 9) alla 15-kilogrammise eluskaaluga lambatall 0,05 loomühikut; 10 ) kits 0,05 loomühikut ; 11) alla 15- kilogrammise eluskaaluga kitsetall 0,05 loomühikut ; 1 2 ) alla 100-kilogrammise eluskaaluga väikehirvla ne 0,05 loomühikut ; 1 3 ) suuruluk, v älja a rvatud hirvla n e , 0,2 0 loomühikut. ( 4 ) Mikroettevõttes ja väiketapamajas selle määruse nõuete kohaldamisel taga t a kse toidu ohutus ning toidu ohutust tagavaid meetmeid kirjelda takse enesekontrolliplaanis. § 2. M ikroettevõtte e hituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) E rinevate tehnoloogiliste protsesside etappe võib läbi viia ja erinevaid tooteid võib käidelda samas ruumis eri ajal või eri k ohas. (2) Tootmisprotsessi ühe etapi võib vajaduse korral läbi viia väljaspool käitlemisruumi või välitingimustes . (3)Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt võib mikroettevõttes kasutada puitpindasid . (4) Käitlemisruumi uksed võivad avaneda otse õue, kui need on tootmisprotsessi ajal suletud. (5) Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt ei pea põrandapinnal olema äravoolutrappi, kui mikroettevõttes on tagatud põrandapinna puhastamine ja heitvee eemaldamine muul sobival viisil . (6) Üleriideid või kaitseriideid võib hoida selleks ettenähtud kohas käitlemisruumis, kui need on toidukäitlemisalast piisavalt eraldatud. (7) Ettevõttes ei pea olema tualettruumi , kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi. (8) Käte ja toidu pesemiseks ei pea mikroettevõttes olema eraldi valamuid. (9 ) Ettevõttes ei pea olema eraldi ruumi: 1) toidu ning pak endamis- ja pakkimis materja li hoidmiseks; 2 ) käitlemisvahendite ja taara pesemiseks; 3 ) puhastus- ja desinfitseerimisvahend ite hoidmiseks, kui need on selgelt tähistatud ja neid hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ning võimaluse korral selleks ette nähtud kohas. § 3. V äiketapamaja e hitus e , projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded (1) Väiketapamajas võib kohaldada § 2 lõigetes 1, 4, 6, 7 ja 9 sätestatud nõudeid. ( 2 ) Väiketapamajas ei pea olema: 1) ootetarandik ku , kui on tagatud loomade heaolu ; 2) eraldi lukustatava t rajatis t või tarandik ku haigetele ja taudikahtlastele loomadele , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi; 3 ) eraldi ruum i loomade magude ja soolte tühjendamiseks, kui seda on võimalik teha samas ruumis eri ajal; 4) eraldi lukustatava t ruum i kinnipeetud liha jahutatuna ladustamiseks , kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi ; 5) ruume elusloomade veovahendi puhastamiseks, pes emiseks ja desinfitseerimiseks, kui sellised kohad ei asu tapamajast liiga kaugel; 6) eraldi ruumi lindude ja jäneseliste siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks ; 7) eraldi ruumi lihalõikuseks, kui on tagatud, et lihalõikusel ei tõuse liha sise temperatuur üle 7 °C; 8 ) eraldi rajatist ulukite nülgimata kerede vastuvõtmiseks ja ladustamiseks, kui on tagatud, et nimetatud tegevusi tehakse põllumajandusloomade käitlemisest eri ajal. ( 3 ) Tööriistu võib steriliseeri da väljaspool käitlemisruumi, kui tapmise ajal on tagatud piisav steriliseeritud tööriistade varu . ( 4 ) Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt r uumi, asjakohane varustus ja piisav valgustus . ( 5 ) K ui tapajärgset kontrolli lihale ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema selleks piisava valgustusega eraldi ala ning peab olema tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juuli l 2020 .a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler
KAVAND 0 3 .07.2019 3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI maaelu ministri määruse „ E ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõu d e d toidu väikesemahulisel käitlemisel ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaelu ministri määruse eelnõu on ette valmistatud toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike 3 alusel. Eelnõu on seotud menetluses oleva toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu on leitav eelnõude infosüsteemist (EIS). T oiduseaduse muutmise seaduse eelnõu ga laiendatakse toiduseaduse § 26 lõi kes 3 sätestatud volitusnormi toiduhügieeninõuete kehtestamiseks küsimustes, mille otsustamise õigus on liikmesriigil, ning täiendatakse lõi getega 3 1 - 3 3 , millega määratletakse väikesemahulised ettevõtted ja kehtestatakse loomühiku suurus . Määruse eesmärgiks on kehtestada väikesemahulise toidukäitlemisettevõt t e ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõu ded. M ääruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas on toodud hügieeni üldnõuded kõikidele toidukäitlejatele , välja arvatud esmatootjatele. Sätestatud on nõuded toidukäitlemishoonetele , ruumidele, sisseseadele ja muule. Ühesugused nõuded kehtivad nii väikeses kui ka väga suures mahus tootmise korral. Euroopa Liidu m äärus on sõnastatud põhimõttel, et nõudeid saab kohaldada erinevas suuruses ettevõtete puhul, kasutades näiteks väljendeid „piisav“, „vajaduse korral“, „kus asjakohane“, „sobivad vahendid“. Määruse kohaselt saab järelevalveametnik kaalutlusõiguse alusel ettevõtte asutamisel või kohandamisel rakendada iga kord nõudeid paindlikult. Siiski ei ole Euroopa Liidu määruses ette nähtud kõigi sätete paindlik rakendamine. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on kehtestatud täiendavad erinõuded loomse toidu käitlemisel, m uu hulgas nõuded tapamajale ja lihalõikusruumidele. Loetletud on palju erinõudeid, millised ruumid ja tingimused peavad käitlemisel olema tagatud. Seejuures ei ole käsitletud eraldi väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid. Kuna tegemist on erinõuetega, siis sätetega ei nähta ette nende paindlikku rakendamist. Euroopa Liidu m äärustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 on toodud volitusnormid kehtestada riigisisese õigusaktiga hügieeninõuete kohandused väikesemahulise ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohta, mille alusel on koostatud käesoleva määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna t oidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Katrin Kempi (tel 625 6276;
[email protected] ) ja sama büroo nõuniku asendaja Elsa Peipman (tel 625 6246;
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (tel 625 6259;
[email protected] ) ja keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165;
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamise aluseks on määruse (EÜ) nr 852/2 004 artikli 13 lõike s 3 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 10 lõike s 3 sätestatud volitused kehtestada ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõu ded . Eelnõu § - ga 1 sätestatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa s ja määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa s sätestatud hügieeni nõuet est väikesemahulise toidukäitlemisettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeni nõu d e d . Nimetatud nõuded kehtestatakse menetluses oleva toiduseaduse muutmise seaduse § 1 punktis 7 nimetatud väikesemahulise ettevõtte kohta . Väikesemahuliseks toidukäitlemisettevõtteks loetakse komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, lisas määratletud mikroettevõtteid. Väiketapamajaks loetakse tapamaju, milles toimub loomade tapmine või uluki käitlemine üksnes osa tööpäeva jooksul või kogu tööpäeva jooksul, aga mitte igal tööpäeval nädalas ja kus tapetakse: 1) kuni 1000 loomühikule vastaval arvul loomi aastas; või 2) kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega; või 3) kuni 150 000 kodulindu, jän eselist või väikeulukit aastas. Loomühikute suurus määratlemisel on lähtutud nõukogu määruse (EL) nr 1099/2009 artikli 17 lõikes t 6. Loomühik on standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada eri liiki kariloomi käsitlevaid andmeid võrdlemise eesmärgil. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta (OJ L 131, 17.5.2019, p. 1–17) artikli 7 lõikes 2 viidatakse loomühikutele määruse (EL) nr 1099/2009 artikli 17 lõike 6 mõistes ning täiendatakse loomühikute võrdusmäärasid lammaste, kitsede ning väikehirvlaste ( Cervidae , eluskaaluga alla 100 kg ) ja muude suurulukite kohta. Komisjoni määruse (EL) 201 9 /624 artikli 7 lõike 2 kohaselt rakendatakse loomühikute võrdusmäärasid järgnevalt: Veised Täiskasvanud veised 1 Muud veised 0,50 Lambad ja kitsed Lambad ja kitsed 0,05 Lambatalled ja kitsetalled (eluskaaluga alla 15 kg) 0,05 Sead Sead (eluskaaluga üle 100 kg) 0,20 Põrsad (eluskaaluga alla 15 kg) 0,05 Muud sead 0,15 Hobuslased 1 Hirvlased Väikehirvlased (eluskaaluga alla 100 kg) 0,05 Muud suurulukid 0,2 Määrus (EL) 2017/625 jõustub 14. detsembril 2019. a. Samal ajal on kavandatud jõustuma komisjoni delegeeritud määrus (EL) 201 9 /624. Mikroettevõttes ja väiketapamajas kohandatud hügieeninõudeid täites tuleb tagada toidu ohutus ja toiduohutust tagavaid meetmeid kirjeldada enesekontrolliplaanis. Eelnõu § -ga 2 kehtesta takse väikesemahulise s toidukäitlemisettevõtte s ehk mikroettevõttes lubatud kohandatud hügieeni nõuded . M ääruse (EÜ) nr 852/2004 II lisas on toodud hügieeni üldnõuded kõikidele toidukäitlejatele , välja arvatud esmato o t ja tele. Lõigetes 1 ja 2 on käsitletud käitlemisruumide kasutamis t . Antakse võimalus käidelda erineva id too teid samas ruumis eri ajal või eri kohas ning viia mõn i tootmisprotsessi etap p läbi väljaspool käitlemisruumi, s eal h ulgas välitingimustes. Väljaspool käitlemisruumi võivad asuda näiteks suitsutusahi, õunapress j m . Lõi kes 3 käsitle takse puitpindade kasutamist , n äiteks juustu laagerdamisel. Lõigetes 4 – 9 sätestatud kohandatud hügieeni nõuded on seotud ettevõtte ruumide planeerimisega . Sätestatakse võimalus , et käitlemisruumi uks võib avane da otse õue , kui t ootmisprotsessi ajal on uks suletud. Kui käitlemisruumi põrandamaterjal võimaldab hügieeni li st puhastamist, siis ei pea olema põrandas äravoolutrappi. Üleriided ja kaitseriideid võib hoida käitlemisruumis, kui need on käitlemisalast piisavalt eraldatud , ning e raldi riietusruum ei ole nõutud. Ka tualettruum või b asuda käitlemisruumidest eemal, näiteks eramus , kui tootmishoone on ehitatud kõrvalhoonesse. Pakendamis- ja pakkimismaterjalide, samuti puhastus- ja desinfitseerimisvahendite hoidmiseks ei pea olema eraldi ruume, kui neid hoitakse eraldatuna ja välistatud on ristsaastumine. Käitlemisvahend eid ja taara t võib pesta toidu käitlemisruumis , kui seda ei tehta tootmise ajal . K äte ja toidu pesemiseks ei pea olema eraldi valamut, kui käitlemise väikesemahulisus võimaldab kasutada sama valamut ja välistatud on ristsaastumine . Eelnõu § -ga 3 kehtesta takse väiketapamaja kohandatud hügieeninõuded. M ääruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas on kehtestatud täiendavad erinõuded loomse toidu käitlemisel, m uu hulgas nõuded tapamajale ja lihalõikusruumidele. Loetletud on palju erinõudeid, millised ruumid ja tingimused peavad käitlemisel olema tagatud. Seejuures ei ole käsitletud eraldi väiksemaid ja suuremaid ettevõtteid. Kuna tegemist on erinõuetega, siis sätetega ei nähta ette nende paindlikku rakendamist. Lõike 1 punktiga 1 nimetatakse paragrahvis 2 loetletud kohandatud hügieeninõudeid mikroettevõttele, mida võib raken dada ka väiketapamajas. Lõike 2 p unktid es 1 ja 2 käsitle takse loomade pidamist. V äike tapamajas ei pea olema eraldi ootetarandikk u , kui tapamaja asub farmi juures või tapamajja saabuvad loomad suunatakse otse tapmisele ja loomade heaolu on tagatud. Eraldi rajatis t ei ole vaja haigetele ja taudikahtlastele loomadele eeldusel, et tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi. Punktides 3 – 8 sätestatud kohandatud hügieeninõuded on seotud ettevõtte ruumide planeerimisega. Tapamajas ei pea olema eraldi ruumi loomade magude ja soolte tühjendamiseks, lindude ja jäneseliste puhul ka siseelundite eemaldamiseks ja rümpade korrastamiseks. Kui tapamajja tuuakse vaid kliiniliselt terveid loomi, siis ei pea olema eraldi lukusta ta va t ruum i kinnipeetud liha ladustamiseks. Juhul , kui tapamajas toimub ka lihalõikus, ei pea selleks olema eraldi ruumi, kui on tagatud , et liha temperatuur ei tõuse üle 7 °C . S ätestatakse võimalus käidelda kütitud ulukeid samas ruumis, kui seda tehakse eri ajal põllumajandusloomade käitlemisest. Punkt is 5 käsitle takse elusloomade veovahendi puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise tingimusi. Neid tegevusi võib teha selleks spetsiaalselt ettenähtud kohas, mis asub tapamajast mõistlikus kauguses . Lõike ga 3 on antud võimalus steriliseerida tööriist u väljaspool käitlemisruumi, kui on tagatud piisavas koguses steriliseeritud tööriistade kättesaadavus tapmise ajal. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse tingimused järelevalveametniku tööks . Tapajärgse kontrolli tegemiseks peab tapaliinil olema piisavalt ruumi , asjakohane varustus ja piisav valgustus. Kui liha tapajärgset kontrolli ei tehta vahetult pärast loomade tapmist tapaliinil, peab külmkambris olema piisava valgustusega eraldi ala tapajärgse kontrolli tegemiseks ning tagatud rümpade ja organite kokkukuuluvus . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike ga 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 10 lõike ga 3. 4 . Määruse mõjud Eelnõuga kaasnevad majanduslikud mõjud käitlejale ning mõju riigiasutuse (Veterinaar- ja Toiduamet, järelevalveasutus) sisemisele töökorraldusele. Määrusega ei kaasne otsest sotsiaalset mõju, sh mõju tarbija tervisele . Mõningane regionaalne mõju avaldub majandusliku mõju kaudu. Eelnõu võib mõjutada maaettevõtlust. Muudatuste mõjul lihtsustub uute ettevõtete rajamine . See annab võimaluse luua töökohti oma pereliikmetele ja kohalikele elanikele . 4.1. Mõju valdkond : mõju majandusele . Mõju sihtrühm : väikeses mahus toi t u käitle vad ettevõtj ad – mikroettevõtjad ning loomade tapmisega tegelevad käitlejad , kelle ettevõttes tapetakse ja käideldakse loomi kuni 1000 loomühikut aastas või kuni 200 loomühikule vastaval arvul loomi aastas, kui samas ruumis tegeletakse ka lihalõikusega, või kuni 150 000 kodulindu, jäneselist või väikeulukit aastas . Mõlemal juhul on tegem ist alustavate ettevõtjatega, keda võib olla orienteeruvalt 1000 aastas. V eterinaar- ja Toiduameti järelevalveinfosüsteemi ( JVIS ) 29.10.2018. a andme tel oli toidukäitlejate üldarv 15 116. L oomse toidu käitlejaid (liha-, kala-, piimakäitlemisettevõtted ning munatootjad ja –pakendamiskeskused) oli 386 ehk ligikaudu 3% käitlejate üldarvust. Tegevusloaga loomse toidu k äitlejaid on 271 ehk ligikaudu 2% käitlejate üldarvust. E ramus loomse toidu käitlejaid oli 265, kellest h innanguliselt 15 – 20% võiksid kuuluda väikeettevõt jate hulka. VTA andmeil oli Eestis 2017. aastal 45 tegevusloaga tapamaja, mis jagunesid tapetud loomade ja kodulindude andmete alusel järgmiselt: kuni 1000 loomühikut – 56%, 1000 kuni 5000 loomühikut - 31% ja üle 5000 loomühiku – 13%. Mõju kirjeldus Eelnõuga ei muudeta käitleja vastutust ega kohustusi toiduohutuse tagamisel. Eelnõu mõjutab eelkõige toidu käitlemist alustavaid käitlejaid , kes on mikro ettevõt jaid või kes tegutsevad väiketapamajas. Käitlejale antakse võimalus enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. Tekib võimalus rajada väiketapamaju, mis on eriti oodatud lambakasvatussektoris. Juba t egutsev käitleja saab rakendada kohandatud hügieeninõudeid siis, kui tal on kavas muuta toidu käitlemist oma ettevõttes, st kas laiendada või hakata tegelema uue toidukäitlemisvaldkonnaga . Väikesemahulise käitlemise korral on nii tooraine kui lõpptoodangu mahud väiksemad ja käitlemisega seotud inimeste arv väiksem ning seetõttu on lihtsam planeerida tootmisprotsessi (nt samade ruumide kasutamine erinevates käitlemisetappides). Muudatuse l võib olla mõju ka eramus toidu käitleja tele , kes soovi vad oma tegevust laiendada ja rajada väikeettevõtte väljaspool eramut . Väikeeettevõttes valmistatud loomse t toitu võib turustada ka piiriüleselt. Oodatud on äritegevuse aktiivsemaks muutumine ja toidukäitlemissektorisse investeeringute suurenemine. Samuti läbi toodete väärindamise konkurentsivõime kasvatamine. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Väikeettevõtete hügieeninõuete kohandamine ja paindlik u rakendamisega kaasnev mõju on positiivse toimega. Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma moodustavad alustavad käitlejad , kes v ajavad teavet hügieeninõuete paindliku rakendamise kohta. Mõju sagedus on väike, kuna mõju avaldub sihtrühmale ühekordselt tegevuse alustamisel . Mõju sihtrühmale on positiivse toimega. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Sihtrühm: Veterinaar- ja Toiduamet , järelevalveasutus. Veterinaar- ja Toiduametis oli 0 1.11.2018 seisuga 323 töötajat, nendest 90 tööta s keskasutuses, 210 maakondlikes veterinaarkeskustes ning 23 inimest piiripunktides. Toidukontrolliga oli seotud ca 150 inimest ehk 46 % töötajatest. Mõju kirjeldus Eelnõuga kehtestatakse toidukäitlemise ttevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud hügieeninõu ded. Eelnõuga ei muudeta järelevalve põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu vahetult kohalduvais määrustes ja toiduseaduses. N ii teatamis - kui ka tegevusloakohustusega käitlejad on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ka kehtiva toiduseaduse alusel. T ulenevalt võimalikust käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi Veterinaar- ja Toiduameti sisemises töökorralduses ja protseduurides, ametnike tööülesannete hulgas ja laadis. Väikeettevõtete hügieeninõuete kehtestamisega s eotud muudatuste ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja täiendada töö- ja juhendmaterjale . Ebasoovitavate töökorraldusalaste mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna ka praegu on võimalik kaalutlusõiguse alusel kehtestada teatud hügieeninõudeid toidu käitlemisele paindlikult. Eelnõuga ühtlustatakse hügieeninõuete rakendamist ja tagatakse sarnases olukorras olevate käitlejate võrdne kohtlemine. Mõju olulisus Mõju ulatus Veterinaar- ja Toiduametile on keskmine, kuna on vaja koolitada toidujärelevalveametnikke (ca 150 inimest), korrastada ja valmistada ette töö- ja juhendmaterjale ning muuta sisemist töökorraldust vajaduse korral. Samas on mõju sagedus väike, kuna sisemist töökorraldust muudetakse ühekord selt. Negatiivse toimega mõju on väike. Or ganisatsioonilist laadi mõju Veterinaar- ja Toiduametile võib hinnata pig em väheoluliseks. Eelnimetatud mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm ei ole suur ning võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad. Seega ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. Määruse rakendamisega seotud teavitustöö ja kaasnevad tegevused rahastatakse Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti eelarvest. Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. j uulil 20 20 . a. Nimetatud jõustumiskuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal toiduseaduse muutmise seadusega. Nimetatud kuupäev võib muutuda, sest eelnõu sisaldab toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Samuti tuleb määruse (EÜ) nr 852/2004 artik li 13 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 853/2004 artik li 10 lõike 5 kohaselt teavitada eelnõust komisjoni ja teisi liikmesriike. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilises infosüsteemis EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Põllumajandusuuringute Keskusele ja järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Pagarite Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Talumeiereide Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, MTÜ Eesti Kalaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühing, MTÜ Väikelinnukasvatajate Selts, MTÜ Eesti Väiketapamajade Liit. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 “Tehnilist normi, infoühiskonna teenusele ja teenuse osutamise suhtes hindamisele kuuluvat nõuet kehtestava õigusakti eelnõust ning börsikorraldaja, reguleeritud väärtpaberiturgu korraldava isiku või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” kohaselt menetletakse tehnilist normi sisaldava õigusakti eelnõu nimetatud korra kohaselt.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium Meie: 10.07.2019 nr 1.4-3/851
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud härra minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Ettevõtte ehituse,
projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik
Minister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, EN_paindlikkus.docx
2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_paindlikkus.docx
Katrin Kempi 625 6276,
[email protected]
Diana Rammul 625 6259,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/19-0707 - Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja
seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c963b2a-0b49-4279-98a9-
725591124fba
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c963b2a-0b49-4279-98a9-
725591124fba?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main