dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõust

Sotsiaalministeerium · 9. juuli 2019
Viit
1.2-3/1625-3
Registreeritud
9. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium, Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31625-3 09.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc240 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Teie 17.06.2019 nr MEM/19-0612/- [email protected] 1K; 1.4-1/744/ Meie 09.07.2019 nr 1.2-3/1625-3 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõust Täname teid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1) Eelnõule on 01.07.2019 kirjaga nr 1-11/19/12549 esitanud märkused ka Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes on teinud ettepaneku täiendada eelnõu tööturuteenuste ja - toetuste seaduse (edaspidi TTTS) muudatustega riigiabi paragrahvis ning sätestada vastavate muudatuste jõustumisajana 01.01.2020. Sotsiaalministeerium toetab töötukassa ettepanekut üldraamides ja teeb ettepaneku eelnõu täiendamiseks §-dega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „§ 2.Tööturuteenuste ja toetuste seaduse §-i 24 lõikeid 3-8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud piirmäära. (4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud piirmäära ja riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 seaduse alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud piirmäära. (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud piirmäära.; § 3. Rakendussätted Käesoleva seaduse § 2 jõustub 01.01.2020.“ Ettepanek kattub töötukassa ettepanekuga erisusega, et TTTS § 24 lg-s 4 on põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi suuruse osas kohustus arvestada nii komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikes 3a sätestatud piirmääraga kui ka riigile kehtestatud abi ülempiiriga. Lisaks tuleb lähtuvalt eeltoodud ettepanekust muuta eelnõu pealkirja järgmiselt: „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus“. 2) Seoses ettepanekuga täiendada eelnõu TTTS muudatustega teeme ettepaneku teha ka eelnõu seletuskirjas järgmised muudatused: 1. Sõnastada pealkiri järgmiselt: „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri“; 2. Sõnastada punkt 1.1 esimene lõik järgmiselt: „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud seoses vajadusega sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis. Samal ajal maalelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi eraldi MPKS) muutmisega nähakse kõrgemas määras põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ette ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (edaspidi eraldi TTTS).“; 3. Täiendada punkti 1.2 teise lõikega järgmiselt: „Eelnõu ja seletuskirja TTTS-i muudatusi käsitleva osa on koostanud ja ettevalmistanud töötukassa ja Sotsiaalministeerium.“; 4. Täiendada seletuskirja punkti 1.3 pärast lauseosa „RT I, 15.03.2019, 22“ lauseosaga „eelnõu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 178“; 5. Asendada punktis 2 lauseosa „Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS)“ lauseosaga „MPKS“; 6. Täiendada punkti 2 esimest lõiget järgmiselt: 3 „Kuna Eesti Töötukassa annab erinevate tööturuteenuste raames ka põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi tööhõive suurendamise eesmärgil, muudetakse vastavat piirmäära ka TTTS-is.“; 7. Asendada punkti 3 lause „Eelnõu koosneb kolmest punktist.“ lausega „Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.“ ning täiendada punkti 3 edasist senist teksti pärast sõna „Eelnõu“ lauseosaga „§ 1“; 8. Täiendada punkti 3 järgmiselt: „Eelnõu §-ga 2 muudetakse TTTS § 24 lõikeid 3-8, mis sätestavad vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise üldpõhimõtted tulenevalt konkurentsiseaduses sätestatust. Vähese tähtsusega abi piirmäärade kohaldamiseks viidatakse vastavatele komisjoni määruste sätetele, mille alusel need on kehtestatud. Muudatused on tehnilist laadi tagades, et komisjoni määruste muutmisel oleks võimalik ilma TTTSi täiendava muutmiseta muutunud määrasid koheselt rakendada. TTTS § 24 lõikes 4 sätestatud põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi on alates 14.03.2019 võimalik anda senisest (15 000 eurot kolme aasta kohta) kõrgemas määras ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), muudatuse tulemusena on liikmesriikidel võimalik põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäära veelgi tõsta. Liikmesriigid saavad teha valiku kahe alljärgneva võimaluse vahel: 1) vähese tähtsusega abi andmisele ülalviidatud komisjoni määruse artikkel 3 lõikes 2 sätestatud ülemmääras, milleks lisatingimusi sätestatud ei ole 2) vähese tähtsusega abi andmisele ülalviidatud komisjoni määruse artikkel 3 lõikes 3a sätestatud ülemmääras, mille rakendamine eeldab liikmesriigi otsust ning toob kaasa kaks lisatingimust – uue nõudena hakkab kehtima sektori ülempiir, mis on 50% riigi ülempiirist (13 650 450 eurot), ja tekib kohustus kõikide ülempiiride jälgimiseks registris. Lubatud abi ülemmäärad ja riigile seatud kogu põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülempiirid kehtivad kolme aasta kohta. Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 tehtavate muudatustega võimaldatakse Eestil kasutada II võimalust. Sellega seoses sätestatakse ka TTTSis võimalus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi anda kõrgemas määras. Eelnõu §-ga 3 nähakse ette TTTS muudatuse jõustumine alates 01.01.2020. Töötukassa osutab tööturumeetmeid lisaks seadusele veel kolmel alusel: Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“, tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimused. Kõigis neis on teenuseid, mida antakse vähese tähtsusena abina. Uut põllumajandusliku vähese tähtsusega abi piirmäära on Eesti Töötukassal võimalik (infotehnoloogilist arendust arvestades) rakendada selliselt, et see kohaldub samaaegselt kõigi vastavate teenuste ja sihtrühmade suhtes. Eelnimetatudust kaks esimest – Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“, Tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused – on praegu muutmisel (ametlikul kooskõlastusringil) ning seega oleks neis võimalik uue määra rakendamine siduda käesoleva eelnõu jõustumisega üldises korras (hetkel on eelnõude jõustamine planeeritud 01.01.2020). Kuid sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57„Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud 4 toetuse andmise tingimuste puhul on käimas praegu eelnõu koostamine aastateks 2020- 2023 (jõustumine planeeritud 01.01.2020). Viimati nimetatuga seoses nõuaks TTTS muudatuse varasem jõustumine kui 01.01.2020 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmist, mis käesoleva eelnõu menetlemise ajaraami ei mahu. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et vähese tähtsusega abi piirmäärade alusel vaba vähese tähtsusega abi jäägi kontroll on Eesti Töötukassa infosüsteemide ja Riigiabiregistri vahel üles ehitatud selliselt, et Eesti Töötukassa saab ilma täiendavate kuludeta piirmäära n-ö süsteemse parameetrina muuta (sh eraldi põllumajandusliku, kalanduse ja üldise vähese tähtsusega abi osas). Seega piirmäära muutmine ei too Eesti Töötukassale kaasa täiendavaid arenduskulusid. Kuid oluline on, et kõrgem piirmäär kohalduks korraga kõikides õigusaktides, sest Eesti Töötukassa infosüsteemis ei ole täna võimalik samale abi liigile (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) seada vastavalt õiguslikule alusele (seadus, Vabariigi Valitsuse määrus, erinevad ministri käskkirjad) erinevaid piirmäärasid. Juhul, kui on vaja rakendada erinevaid piirmäärasid, eeldab see Eesti Töötukassalt mahukat IT-arendust, mille valmimine enne 01.01.2020 ei ole realistlik“; 9. Asendada punkti 6 tekst järgmiselt: „Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema määra rakendamisega kaasneb eeldatavalt oluline mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju; mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Muudatusega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule ning seetõttu ei ole mõju olulisus nendes valdkondades hinnatud. Kuivõrd muudatused ei avalda mõju ainult kindlatele piirkondadele ning mõju ei eristu selgelt erineval viisil ja ulatuses mõnes kindlas piirkonnas, siis ei ole hinnatud ka mõju regionaalarengule. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on põllumajandustootjad ja riigiasutused ning järgnevalt analüüsitakse mõjusid lähtuvalt nendest kahest sihtrühmast.“; 10. Asendada punktis 6.2 lause „Sektori ülempiiri mõju sihtrühmaks on Rahandusministeerium, Maaeluministeerium ja abi andvad asutused, kes annavad abi ühele tootesektorile.“ lausega „Sektori ülempiiri mõju sihtrühmadeks on Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Töötukassa ja abi andvad asutused, kes annavad abi ühele tootesektorile.“; 11. Täiendada punkti 6.2 pärast lauseosa „valmimise.“, „6 825 225 eurot.“, „muudatusega kaasnev Maaeluministeeriumi“ ja „aruannet.“ vastavalt lause või lauseosaga „Muudatusel ei ole olulist mõju Eesti Töötukassa IT-arendustele ning töökorraldusele.“, „Toetuspiiri tõstmine mõjutab Eesti Töötukassa tööturutoetuste pakkumist (sh eelarvet) vähesel määral, kuna maksimaalses määras abi saanud ettevõtteid on olnud vähe.“, „ja Eesti Töötukassa“ ja „Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega ka olulist halduskoormuse suurenemist.“; 12. Täiendada punkti 6 uue punktiga 6.3 järgmiselt: „6.3. Sotsiaalne mõju 6.3. Sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju 5 Sihtrühm Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on need tööandjad, kelle tegevuseks on põllumajanduslik tegevus ning kaudselt need Eesti elanikud, kes töötavad või soovivad töötada põllumajandusliku tegevusega ettevõtetes. Teisalt ei puuduta muudatus nendest kõiki, kuivõrd vastavat abi saavate ettevõtete arv ehk tööandjate ning sellega seonduvate töötajate (sh potentsiaalsete) arv on väike. Vastavalt komisjoni määrusele nr 2019/316 suurendatakse TTTSis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määra 15 000-lt eurot 20 000 eurole. Muudatus võimaldab põllumajandussektori ettevõtetel saada Eesti Töötukassa poolt makstavaid toetusi ja teenuseid (ettevõtluse alustamise toetus; palgatoetus; tööruumide ja -vahendite kohandamine; tugiisikuga töötamine; koolitustoetus; ettevõtluse toetamise; minu esimene töökoht; minu esimene töökoht Eestis; alaealiste töötamise toetus; piirkondlik töökoha loomise toetus; individuaalse töölerakendamise raames tööandjale kulu hüvitamine; tööandjate teavitamine ja nõustamine), mis on reguleeritud erinevate õigusaktidega. Vähese tähtsuse abina on võimalik senisest enam saada TTTSis nimetatud teenuseid ja toetuse juhul, kui abi määr (15 000 eurot) on saavutatud. 2018. aastal andis Eesti Töötukassa kokku (s.h. TTTSi alusel) põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi 352 552 eurot. Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi anti eelmise kalendriaasta jooksul 42 füüsilisele isikule (ettevõtluse alustamise toetus ja selle järelteenuse saajad) ning 150 juriidilisele isikule, seega on muudatusega kokku puutuva sihtrühma suurus väga väike. Mõju avaldumise sagedus, mõju ulatus, ebasoovitavate mõjude risk Muudatusel on positiivne mõju tööturule, täpsemalt mõju põllumajandusliku tegevusega seotud ettevõtluse arendamisele, töökohtade loomisele ja töötajate arendamisele. Kuna maksimaalses määras abi saanud ettevõtteid on aga väga vähe, siis muudatuse tulemusel tööturutoetuste (ettevõtluse (alustamise) toetamine, koolitus- ja nõustamistoetus) pakkumine olulises mahus ei muutu, mistõttu on mõju ulatus uute töökohtade loomisele (Eesti Töötukassa poolt pakutava ettevõtlustoetuse abil) ning põllumajandusliku tegevusega hõlmatud ettevõtete töötajate koolitamisele (koolitustoetuse abil) väike. Mõju sagedus on ühekordne ning muudatusega ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne olulist sotsiaalset mõju.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel