dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust

Sotsiaalministeerium · 9. juuli 2019
Viit
1.2-3/1455-3
Registreeritud
9. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31455-3 09.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc228 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 29.05.2019 nr 2-1/431-1/ [email protected] Meie 09.07.2019 nr 1.2-3/1455-3 Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust Täname teid tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) täiendavate selgituste Sotsiaalministeeriumile esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu 25.06.2019 edastatud versioonis. Oma 30.01.2019 kirjaga nr 1.2-3/3878-2 ei kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi eelnõu kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1. Eelnõuga sooviti muuta automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulnud tulekahjuteate edastamine (edaspidi ATeS) vabatahtlikuks – uute (ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõutud ja juba ühendatud objekti omanikele anti võimalus otsustada, kas jätkata tulekahjuteate edastamisega või ühendada süsteemist lahti. Muudatuse tegemisel ei arvestatud hooldekodude ja haiglate eripäraga. ATS-i eesmärk on olnud tagada turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. 2. Seletuskirjast ei selgunud, kas ja milliseid alternatiivseid lahendusi on analüüsitud. 3. Analüüsimata oli muudatuse mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, või elavad selliste objektide vahetus läheduses. 4. Seletuskirjas ei olnud ära toodud, kas ja kuidas tegeletakse õigusliku regulatsiooni muutmisega paralleelselt valehäirete algpõhjustega. Siseministeeriumi ettepanekul toimusid kohtumised ja arutelud, mille tulemusena edastati Sotsiaalministeeriumile 29.05.2019 kirjaga nr 2-1/431-1 eelnõu kohta täiendavad selgitused koos eelnõu ja seletuskirja väljavõtetega ning rakenduskavandiga ettepanekuga eelnõu kooskõlastada. Ettepaneku materjalidest nähtuvalt Sotsiaalministeeriumi ettepanekutega ei arvestatud. Täiendavate läbirääkimise tulemusena edastati 25.06.2019 eelnõu, seletuskirja ja rakendusakti uus versioon, mis arvestab Sotsiaalministeeriumi ettepanekutega: 1) Eelnõu kohaselt ei ole ATeS kohustuslik üksnes siis, kui Päästeamet annab ATeS-ga mitte liitumiseks või sellest loobumiseks vastava kooskõlastuse. Erisus laieneb nii uutele (ehitatavatele) kui ka olemasolevatele hoonetele – ehitise omanik, kes soovib ATeS-ist loobuda või sellega mitte liituda, peab esitama vastavasisulise taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui ameti hinnangul on tagatud tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon. Ehitise omanikud, kes on süsteemist ja selle toimimisest huvitatud, saavad aga sellega jätkata. Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise täpsem kord nähakse ette asjakohases rakendusaktis. 2) Seletuskirjas on esitatud neli alternatiivset lahendust, mida eelnõu ettevalmistamisel kaaluti: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  AteS-i süsteemist loobumine – määratud kriteeriumidele vastavatel uutel objektidel ei pea enam ATeS-i olema ja olemasolevate objektide kohta sätestatakse üleminekuaeg, millest alates Häirekeskus ATeS-i kutseid enam ei teeninda;  jätta ATeS-i kohustus teatud kasutusviisiga hoonetele – ei leidnud toetust põhjusel, et raske on välja tuua, millistele parameetritele hoone vastama peaks;  lubada ATS teate edastamist turvaettevõtte juhtimiskeskusesse – loobuti põhjusel, et lisalüli tekitamine teate-edastusahelasse ei oleks meid eesmärgini aidanud;  valehäirete vähendamiseks kehtestada regulatsioon ATS-i ja ATeS-i süsteemide omanike vastutusele võtmiseks – kuivõrd üldine suund riigis on ülekriminaliseeritust vähendada, ei leidnud ka see alternatiiv poolehoidu. 3) Mõjuanalüüsis on hinnatud muudatuse mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Kuivõrd muudetud eelnõu kohaselt saab ATeS-st loobumine või sellega mitte liitumine toimuda vaid Päästeameti kooskõlastusel, mis tähendab, et amet peab olema hinnanud süsteemi vajalikkust konkreetsel objektil ja võimalikke riske, on muudatuse mõju kokkuvõttes väheoluline. 4) Valehäirete vältimise osas on eelnõus selgitatud, et Päästeamet saadab objektidele, kust kuu aja jooksul on tulnud vähemalt kolm valehäiret, automaatse teate, kus palutakse objekti omanikul oma ATS üle vaadata. Samas on valehäirete juurpõhjuse tuvastamine keeruline, sest seda võivad tingida nii süsteemi hooldusvead (süsteemi hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata), inimlikud eksimused (näiteks tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine) kui ka tahtlik tegevus (ATS-i teadlik rakendamine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lily Mals 6269 333 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel