Siseministeerium Teie 29.05.2019 nr 2-1/431-1/
[email protected] Meie 09.07.2019 nr 1.2-3/1455-3
Tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja
metsaseaduse muutmise seaduse eelnõust
Täname teid tuleohutuse seaduse, looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise
seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) täiendavate selgituste Sotsiaalministeeriumile esitamise
eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu 25.06.2019 edastatud versioonis.
Oma 30.01.2019 kirjaga nr 1.2-3/3878-2 ei kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi eelnõu
kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
1. Eelnõuga sooviti muuta automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi
ATS) tulnud tulekahjuteate edastamine (edaspidi ATeS) vabatahtlikuks – uute
(ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõutud ja juba ühendatud objekti omanikele
anti võimalus otsustada, kas jätkata tulekahjuteate edastamisega või ühendada
süsteemist lahti. Muudatuse tegemisel ei arvestatud hooldekodude ja haiglate
eripäraga. ATS-i eesmärk on olnud tagada turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud
tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes.
2. Seletuskirjast ei selgunud, kas ja milliseid alternatiivseid lahendusi on analüüsitud.
3. Analüüsimata oli muudatuse mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama
objekte, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur
varaline kahju, või elavad selliste objektide vahetus läheduses.
4. Seletuskirjas ei olnud ära toodud, kas ja kuidas tegeletakse õigusliku regulatsiooni
muutmisega paralleelselt valehäirete algpõhjustega.
Siseministeeriumi ettepanekul toimusid kohtumised ja arutelud, mille tulemusena edastati
Sotsiaalministeeriumile 29.05.2019 kirjaga nr 2-1/431-1 eelnõu kohta täiendavad selgitused
koos eelnõu ja seletuskirja väljavõtetega ning rakenduskavandiga ettepanekuga eelnõu
kooskõlastada. Ettepaneku materjalidest nähtuvalt Sotsiaalministeeriumi ettepanekutega ei
arvestatud. Täiendavate läbirääkimise tulemusena edastati 25.06.2019 eelnõu, seletuskirja
ja rakendusakti uus versioon, mis arvestab Sotsiaalministeeriumi ettepanekutega:
1) Eelnõu kohaselt ei ole ATeS kohustuslik üksnes siis, kui Päästeamet annab ATeS-ga
mitte liitumiseks või sellest loobumiseks vastava kooskõlastuse. Erisus laieneb nii
uutele (ehitatavatele) kui ka olemasolevatele hoonetele – ehitise omanik, kes soovib
ATeS-ist loobuda või sellega mitte liituda, peab esitama vastavasisulise taotluse
Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui ameti
hinnangul on tagatud tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire
evakuatsioon. Ehitise omanikud, kes on süsteemist ja selle toimimisest huvitatud,
saavad aga sellega jätkata. Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise täpsem kord nähakse ette
asjakohases rakendusaktis.
2) Seletuskirjas on esitatud neli alternatiivset lahendust, mida eelnõu ettevalmistamisel
kaaluti:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
AteS-i süsteemist loobumine – määratud kriteeriumidele vastavatel uutel
objektidel ei pea enam ATeS-i olema ja olemasolevate objektide kohta
sätestatakse üleminekuaeg, millest alates Häirekeskus ATeS-i kutseid enam ei
teeninda;
jätta ATeS-i kohustus teatud kasutusviisiga hoonetele – ei leidnud toetust
põhjusel, et raske on välja tuua, millistele parameetritele hoone vastama peaks;
lubada ATS teate edastamist turvaettevõtte juhtimiskeskusesse – loobuti
põhjusel, et lisalüli tekitamine teate-edastusahelasse ei oleks meid eesmärgini
aidanud;
valehäirete vähendamiseks kehtestada regulatsioon ATS-i ja ATeS-i süsteemide
omanike vastutusele võtmiseks – kuivõrd üldine suund riigis on
ülekriminaliseeritust vähendada, ei leidnud ka see alternatiiv poolehoidu.
3) Mõjuanalüüsis on hinnatud muudatuse mõju inimestele, kes kasutavad või peavad
kasutama objekte, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida
suur varaline kahju. Kuivõrd muudetud eelnõu kohaselt saab ATeS-st loobumine või
sellega mitte liitumine toimuda vaid Päästeameti kooskõlastusel, mis tähendab, et
amet peab olema hinnanud süsteemi vajalikkust konkreetsel objektil ja võimalikke
riske, on muudatuse mõju kokkuvõttes väheoluline.
4) Valehäirete vältimise osas on eelnõus selgitatud, et Päästeamet saadab objektidele,
kust kuu aja jooksul on tulnud vähemalt kolm valehäiret, automaatse teate, kus
palutakse objekti omanikul oma ATS üle vaadata. Samas on valehäirete juurpõhjuse
tuvastamine keeruline, sest seda võivad tingida nii süsteemi hooldusvead (süsteemi
hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata), inimlikud eksimused (näiteks
tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine) kui ka tahtlik tegevus (ATS-i
teadlik rakendamine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lily Mals 6269 333
[email protected]