Siseministeerium Teie 18.06.2019 nr SIM/19-0616/-
[email protected] 1K, 1-6/1849-1/
Meie 09.07.2019 nr 1.2-2/73-2
Nimeseaduse kooskõlastuskiri
Täname nimeseaduse materjalide kooskõlastamisele esitamise ning sisalduvate muudatuste
ja täienduste eest. Nõustume Siseministeeriumiga, et regulatsioon vajab eelkõige praktikast
tulenevate probleemide tõstatumisel ülevaatamist, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu
enda haldusala puudutavatele olulistele probleemkohtadele, mis eelnõus käesoleval juhul
lahendust leidnud ei ole. Kooskõlastame nimeseaduse eelnõu järgmiste märkustega
arvestamise korral.
Eelnõu ei ole arvesse võtnud samasooliste paaride ning nende peredes kasvavate laste
huve, samuti ei ole arvestatud 2016. aasta 1. jaanuarist kehtiva kooseluseadusega ning
kooselulepingu sõlminud paaridega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas sellist regulatsiooni
on eelnõu koostamisel kaalutud. Palume eelnõu läbivalt muuta, järgides kooseluseadusega
antud võimalusi ka nimeseaduse muutmisel ja arvestades samasooliste paaride ja nende
peredes kasvavate lastega (täpsemad ettepanekud esitatud kirja viimaste punktidena).
Palume eelnõu seletuskirja täiendada analüüsiga, kuidas planeeritud muudatused mõjutavad
samasoolisi paare ja nende peredes kasvavaid lapsi. Samuti palume seletuskirjas välja tuua,
kuidas planeeritud muudatused mõjutavad kooselulepingu sõlminud paare.
Eelnõuga on jäetud seadusest välja mitmete erandite tegemise ja andmise võimalus
tulenevalt peresuhetest ja hõimlusest. Kuivõrd selliseid muudatusi ei ole eelnõus
põhjalikumalt analüüsitud, palume eelnõu materjale vastavalt täiendada või taastada
eelnõuga kehtivas seaduses sisalduvad alused (täpsemad ettepanekud esitatud kirja
viimaste punktidena).
Seoses isikunime muutmise reguleerimisega oleme seisukohal, et igal inimesel peab olema
õigus ise oma identiteedi, sealhulgas oma nime üle otsustada. Isiku soov nime muutmiseks
on piisav põhjus, et nime muutmist lubada. Seetõttu peaks meie hinnangul seaduses
kehtestama loetelu üksnes nendest juhtumitest, mille puhul riigil on mõjuv põhjus piirata nime
muutmist. Riik ei peaks kehtestama loetelu juhtumitest, millal inimesel on õigus nime muuta
ja see on lubatud. Leiame, et sotsiaalministeeriumi pakutud lähenemine oleks inimeste jaoks
õigusselgem, tagades üheselt arusaadavuse keeldudest ja eranditest nimemuutmise õiguse
puhul. Muutmise lubatavad olukorrad võib näidetena esitada seletuskirjas, andes selliselt
arusaama muutmise vajaduse praktilistest olukordadest. Täpsemad ettepanekud on esitatud
kirja viimaste punktidena, kuid oleme valmis muudatusi läbi rääkima, leidmaks parima
sõnastuse, mis tagaks õigusselguse ja annaks igale inimesele üheselt arusaadavad alused
isikunime andmise ja muutmisega seonduvalt.
Eesnime andmise regulatsiooni juures palume täiendavalt kaaluda eesnime andmise
piiranguid. Mõistame, et § 8 lõige 4 punktis 2 esitatud piirang võib olla vajalik näiteks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
olukorras, kus vanem soovib tütrele nimeks panna Mati või pojale Mari, sest see valmistaks
lapsele eeldatavasti edasises elus palju probleeme. Samas leiame, et § 8 lõikes 3 esitatud
viide (mitte)kooskõlale heade kommetega annab piisava võimaluse keelduda selliste nimede
andmisest, mis võivad olla kohatud või lapse huvide vastased. Nagu seletuskirjas välja
toodud, on lubatud ka teiste riikide traditsioone järgivad nimed, mis võivad sugude mõttes
erineda (nt Maris on Lätis kasutatav mehe ja Eestis naise nimena). Samuti on Eestis
nimesid, mida kasutatakse naise ja mehe eesnimena, mille puhul sugu ei ole tuvastatav
(näiteks Keit ja Kert), mis on aga Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas täielikult aktsepteeritud
nii mehe kui naise nimena. Tuleb ka arvestada, et kõigi laste sugu ei ole sündimisel üheselt
tuvastatav, mistõttu lubades üksnes selgelt soole viitavaid nimesid, ei arvestata nende
inimestega, kes sellisesse soosüsteemi ei paigutu. Leiame seejuures, et riigi poolt ei tohiks
tekitada lisakoormust nii riigi kui isikute jaoks, kus lisatakse kohustusi tõendite, põhjenduste
ja avalduste esitamise näol ning samuti lisatakse riigile kohustus kogu esitatud
dokumentatsiooni ja väiteid kaaluda. Selliste kohustuste panemine mõlemale poolele vajab
põhjalikku kaalumist, peab olema põhjendatud ning teenima olulist avalikku huvi. Palume
eeltoodut arvesse võttes jätta eelnõust välja § 8 lõike 4 punkt 2. Vajadusel oleme valmis
igakülgseks koostööks lõike 3 sõnastuse täpsustamisel.
Palume eelnõu täiendada, lubades sarnaselt kehtivale seadusele ka surnult sündinud lapsele
isikunime andmist. Mõistame, et sellel ei pruugi olla õiguslikult siduvat tähendust ning
tegemist on mitteametliku protseduuriga, kuid see võib perekonna jaoks niivõrd traagilise
perekonnasündmuse puhul olla väga oluliseks sooviks ja lohutuseks. Samuti, kuigi surnult
sündinud lapse andmeid rahvastikuregistrisse ei kanta, registreeritakse surnult sündinud
lapse sünd meditsiinilises sünniregistris, kuhu on võimalik märkida ka lapse nimi.
Lapsendamisega seotud sätete puhul toome esile, et lapsendatakse ka vanemaid lapsi, kes
on aastaid elanud oma eesnimega ning see on osa nende identiteedist. Arusaadavalt võib
nime muutmine olla põhjendatav sooviga lõimida laps paremini uude perre (näiteks
venekeelse nimega lapse lapsendamisel eestikeelsesse perre või vastupidi), ent see ei
tohiks olla tingitud vanema isiklikust soovist, sealhulgas eriti juhul, kui see läheb vastuollu
lapse huvidega. Seega peab lapse nime muutmine lapsendamise korral olema piisavalt
põhjendatud ja kaalutletud.
Palume eelnõus planeeritud muudatusi analüüsida ka soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist
ehk tuua välja, kuidas võivad eelnõus ettenähtud muudatused mehi ja naisi erinevalt
mõjutada ja kas eelnõu on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttega.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused
kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende
ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse
saavutamist. Samuti peavad nad riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid,
poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates lähtuma naiste ja meeste
erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja
rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.
Teeme ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused:
1. Täiendada § 5 lõiget 1 järgmiselt: „Käesolevas seaduses käsitatakse ühise
perekonnanimena omavahel abielus, registreeritud kooselus või suguluses olevate
või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt langeb täht-tähelt kokku.“.
2. Jätta eelnõust välja § 8 lõike 4 punkt 2: „isiku soole mittevastavat eesnime“ ning
vajadusel täpsustada § 8 lõike 3 sõnastust.
3. Täiendada § 8 lõiget 5 järgmiselt: „Antavale eesnimele võib teha erandi käesoleva
paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangutest, kui isikul on oma kodakondsuse,
peresuhete, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse
nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele.“. Peresuhete tõttu võib olla
inimese jaoks nime muutmine oluline. Eelnõu materjalidest ei nähtu, et sätte antud
3
sõnastusega oleks praktikas probleeme, mis osutuks takistuseks peresuhetest
tulenevalt nime muutmisele.
4. Täiendada eelnõu uue §-iga 13, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni,
järgmiselt:
„§ 13. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused
(1) Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi.
(2) Perekonnanime ja eesnime andmisel arvestatakse käesolevas jaos sätestatut.“.
5. Palume täiendada seletuskirjas § 14 lõike 2 selgitust sarnaselt sama paragrahvi
lõikele 3, tuues ka antud lõike juures välja lapse huvidega arvestamise tähtsuse.
Oluline on viidata, et kui isaduse tuvastab kohus ning kui kohus võib anda lapsele isa
perekonnanime, siis peaks kohus lapse nime muutmisel lähtuma lapse huvidest, sh
arvestades olukordi, kus on mõistlik lapse nimi säilitada.
6. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 1 järgmiselt: „Lapsendamisel võib kohus lapsendaja
avalduse alusel anda lapsele mõjuval põhjusel uue isikunime.“. Oluline on välja
tuua, et lapse nime muutmine võib omada lapse jaoks väga suurt mõju ning peab
seetõttu olema põhjendatud ja põhjalikult läbi kaalutud.
7. Palume lisada seletuskirja täienduse § 15 lõike 3 juures, mille kohaselt võib kohus
lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastada lapse lapsendamiseelse
isikunime. Ka antud muudatuse puhul tuleks lähtuda eeltoodud lapse identiteedi ja
huvidega lähtumise kaalutlusest.
8. Täiendada seaduse 2. peatüki 3. jagu „Isikunime andmine muudel juhtudel“, viidates
ka kooselulepingu sõlminud paaridele, järgmiselt:
„§ 16. Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime andmine
(1) Abielu või kooselulepingu sõlmimisel võib isik säilitada oma perekonnanime või üks
abikaasadest võib:
1) võtta teise abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime;
2) lisada oma perekonnanime järele sidekriipsuga teise abikaasa või registreeritud
elukaaslase perekonnanime.
(2) Kui abiellujal või kooselulepingu sõlmijal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos
muukeelse nimetraditsiooniga, võib käesoleva paragrahvi lõikest 1 teha erandi ja anda ühele
abiellujale või kooselulepingu sõlmijale selle riigi nimetraditsioonile vastava
perekonnanime.
§ 17. Abielu lahutamisel või kooselulepingu lõppemisel perekonnanime andmine
Abielu lahutamisel või kooselulepingu lõppemisel võib isik säilitada oma perekonnanime
või taastada:
1) lahutatava abielu või kooselulepingu sõlmimise eel viimati kantud perekonnanime;
2) esimese abielu või kooselulepingu eel kantud perekonnanime.
§ 18. Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel perekonnanime andmine
Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral taastab kohus isiku kehtetuks
tunnistatava abielu või kooselulepingu eel viimati kantud perekonnanime või säilitab
olemasoleva nime.“.
9. Muuta eelnõu paragrahve 23-26 ning 28, korrastades sätted selliselt, et sätestatud
oleks reegel, mille kohaselt on nii ees- kui perekonnanime muutmine isiku soovil
lubatud ning jättes seaduse tasandil reguleerituks üksnes nime muutmise olulised ja
põhjendatud piirangud. Piirangute kehtestamisel (k.a. kehtivas seaduses sätestatud
piirangute säilitamisel) peame oluliseks, et nende olulisus ja põhjendatus oleks
seletuskirjas analüüsitud.
Eelnõu § 23 lõikes 1 sätestada üksnes isiku soovil eesnime muutmine, jättes välja
punktiloetelu.
4
Eelnõu §-i 24 sätetest jätta alles eesmärk – perekonnanime muutmine on lubatud isiku soovil
ja mõjuval põhjusel. Eelnõus esitatud regulatsiooni osas peame problemaatiliseks
seletuskirjas esitatud selgitust, et näiteks lõike 2 punktis 3 esitatud õiguse kasutamiseks
lasub isikunimest tingitud võimaliku majanduslikke või sotsiaalset laadi kahjulike tagajärgede
tõendamise kohustus inimesel. Leiame, et võimaliku diskrimineerimise tõendamine on
inimese jaoks keeruline ja palju ressurssi nõudev. Me ei pea üksnes nime muutmiseks sellise
tõendamiskoormuse panemist ja inimese kanda jätmist otstarbekaks. Palume seetõttu lõike 2
punkti 3 puhul jätta seletuskirjast välja viide isiku poolt tõendamise kohustusele.
Jätta välja eelnõu § 25 lõike 1 punkt 3: „on rahvastikuregistri andmetel elava isiku
perekonnanimi“. Piirangu eesmärki ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud. Näiteks kui
inimene soovib perekonnanimeks võtta Eestis levinud perekonnanime „Kask“ (mis näiteks
sisaldub ka seletuskirjas viidatud soovituslikus perekonnanimede nimekirjas), võib antud
sätte alusel siiski perekonnanime muutmisest keelduda. Leiame, et see ei ole
eesmärgipärane ning säte tuleks eelnõust välja jätta.
Seletuskirja tuleks täiendada ka § 26 lõike punkti 1 osas, kaaludes põhjalikult, kas muudetav
nimi, mis ühtib teise elava isiku isikunimega, peaks olema keelatud. Sarnaselt eelnevalt
märgitule on oluline sisuline põhjendatus. Palume kaaluda, kas piirang on vajalik ja
proportsionaalne ning sisuliste põhjenduste puudumisel jätta säte eelnõust välja.
Eelnõu §-d 25, 26 ja § 28 tuleks ühildada, mille tulemusel annaks säte üheselt arusaadavalt
nimekirja piirangutest ja keeldudest ning nendel põhinevatest keeldumise alustest. Piirangute
kehtestamisel on vajalik arvestada nii põhiseadusest kui soolise võrdõiguslikkuse seadusest
tulenevat diskrimineerimise keeldu.
10. Täiendada eelnõu §-i 33 järgmiselt:
„§ 33. Välisriigis abiellumisel ja registreeritud kooselu sõlmimisel saadud
dokumenteerimata perekonnanimi
Kui käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud isik on sõlminud abielu või registreerinud kooselu
välisriigis ja abielu või registreeritud kooselu tõendaval dokumendil ei kajastu abiellumisel
või registreeritud koosellu astumisel saadud perekonnanimi, võib parandada
perekonnanime käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras pärast nimetatud abielu või
registreeritud kooselu sõlmimist, kuni uue Eesti isikut tõendava dokumendi väljastamiseni
isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktide 1, 12, 2, 5 ja 7 alusel.“.
11. Juhime tähelepanu ka sellele, et paljud lapsendatud lapsed saavad oma
lapsendamise faktist teada alles täiskasvanuks saades ning sellisel juhul peab olema
inimesel võimalus võtta oma bioloogilise vanema poolt antud ees- ja/või
perekonnanimi. Eelnõu erinevatest sätetest tundub selline võimalus tuletatav, ent
soovitame see sõnaselgelt ära märkida ka seletuskirjas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
5
Agnes Einman 626 9181
[email protected]
Hanna Vseviov 626 9257
[email protected]
Ethel Bubõr 626 9738
[email protected]