dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 9. juuli 2019
Viit
1.2-3/1780-2
Registreeritud
9. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Kantsleri vastutusvaldkond

Failid

  • 📎1.2-273-2 09.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc238 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 18.06.2019 nr SIM/19-0616/- [email protected] 1K, 1-6/1849-1/ Meie 09.07.2019 nr 1.2-2/73-2 Nimeseaduse kooskõlastuskiri Täname nimeseaduse materjalide kooskõlastamisele esitamise ning sisalduvate muudatuste ja täienduste eest. Nõustume Siseministeeriumiga, et regulatsioon vajab eelkõige praktikast tulenevate probleemide tõstatumisel ülevaatamist, kuid peame vajalikuks juhtida tähelepanu enda haldusala puudutavatele olulistele probleemkohtadele, mis eelnõus käesoleval juhul lahendust leidnud ei ole. Kooskõlastame nimeseaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. Eelnõu ei ole arvesse võtnud samasooliste paaride ning nende peredes kasvavate laste huve, samuti ei ole arvestatud 2016. aasta 1. jaanuarist kehtiva kooseluseadusega ning kooselulepingu sõlminud paaridega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas sellist regulatsiooni on eelnõu koostamisel kaalutud. Palume eelnõu läbivalt muuta, järgides kooseluseadusega antud võimalusi ka nimeseaduse muutmisel ja arvestades samasooliste paaride ja nende peredes kasvavate lastega (täpsemad ettepanekud esitatud kirja viimaste punktidena). Palume eelnõu seletuskirja täiendada analüüsiga, kuidas planeeritud muudatused mõjutavad samasoolisi paare ja nende peredes kasvavaid lapsi. Samuti palume seletuskirjas välja tuua, kuidas planeeritud muudatused mõjutavad kooselulepingu sõlminud paare. Eelnõuga on jäetud seadusest välja mitmete erandite tegemise ja andmise võimalus tulenevalt peresuhetest ja hõimlusest. Kuivõrd selliseid muudatusi ei ole eelnõus põhjalikumalt analüüsitud, palume eelnõu materjale vastavalt täiendada või taastada eelnõuga kehtivas seaduses sisalduvad alused (täpsemad ettepanekud esitatud kirja viimaste punktidena). Seoses isikunime muutmise reguleerimisega oleme seisukohal, et igal inimesel peab olema õigus ise oma identiteedi, sealhulgas oma nime üle otsustada. Isiku soov nime muutmiseks on piisav põhjus, et nime muutmist lubada. Seetõttu peaks meie hinnangul seaduses kehtestama loetelu üksnes nendest juhtumitest, mille puhul riigil on mõjuv põhjus piirata nime muutmist. Riik ei peaks kehtestama loetelu juhtumitest, millal inimesel on õigus nime muuta ja see on lubatud. Leiame, et sotsiaalministeeriumi pakutud lähenemine oleks inimeste jaoks õigusselgem, tagades üheselt arusaadavuse keeldudest ja eranditest nimemuutmise õiguse puhul. Muutmise lubatavad olukorrad võib näidetena esitada seletuskirjas, andes selliselt arusaama muutmise vajaduse praktilistest olukordadest. Täpsemad ettepanekud on esitatud kirja viimaste punktidena, kuid oleme valmis muudatusi läbi rääkima, leidmaks parima sõnastuse, mis tagaks õigusselguse ja annaks igale inimesele üheselt arusaadavad alused isikunime andmise ja muutmisega seonduvalt. Eesnime andmise regulatsiooni juures palume täiendavalt kaaluda eesnime andmise piiranguid. Mõistame, et § 8 lõige 4 punktis 2 esitatud piirang võib olla vajalik näiteks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 olukorras, kus vanem soovib tütrele nimeks panna Mati või pojale Mari, sest see valmistaks lapsele eeldatavasti edasises elus palju probleeme. Samas leiame, et § 8 lõikes 3 esitatud viide (mitte)kooskõlale heade kommetega annab piisava võimaluse keelduda selliste nimede andmisest, mis võivad olla kohatud või lapse huvide vastased. Nagu seletuskirjas välja toodud, on lubatud ka teiste riikide traditsioone järgivad nimed, mis võivad sugude mõttes erineda (nt Maris on Lätis kasutatav mehe ja Eestis naise nimena). Samuti on Eestis nimesid, mida kasutatakse naise ja mehe eesnimena, mille puhul sugu ei ole tuvastatav (näiteks Keit ja Kert), mis on aga Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas täielikult aktsepteeritud nii mehe kui naise nimena. Tuleb ka arvestada, et kõigi laste sugu ei ole sündimisel üheselt tuvastatav, mistõttu lubades üksnes selgelt soole viitavaid nimesid, ei arvestata nende inimestega, kes sellisesse soosüsteemi ei paigutu. Leiame seejuures, et riigi poolt ei tohiks tekitada lisakoormust nii riigi kui isikute jaoks, kus lisatakse kohustusi tõendite, põhjenduste ja avalduste esitamise näol ning samuti lisatakse riigile kohustus kogu esitatud dokumentatsiooni ja väiteid kaaluda. Selliste kohustuste panemine mõlemale poolele vajab põhjalikku kaalumist, peab olema põhjendatud ning teenima olulist avalikku huvi. Palume eeltoodut arvesse võttes jätta eelnõust välja § 8 lõike 4 punkt 2. Vajadusel oleme valmis igakülgseks koostööks lõike 3 sõnastuse täpsustamisel. Palume eelnõu täiendada, lubades sarnaselt kehtivale seadusele ka surnult sündinud lapsele isikunime andmist. Mõistame, et sellel ei pruugi olla õiguslikult siduvat tähendust ning tegemist on mitteametliku protseduuriga, kuid see võib perekonna jaoks niivõrd traagilise perekonnasündmuse puhul olla väga oluliseks sooviks ja lohutuseks. Samuti, kuigi surnult sündinud lapse andmeid rahvastikuregistrisse ei kanta, registreeritakse surnult sündinud lapse sünd meditsiinilises sünniregistris, kuhu on võimalik märkida ka lapse nimi. Lapsendamisega seotud sätete puhul toome esile, et lapsendatakse ka vanemaid lapsi, kes on aastaid elanud oma eesnimega ning see on osa nende identiteedist. Arusaadavalt võib nime muutmine olla põhjendatav sooviga lõimida laps paremini uude perre (näiteks venekeelse nimega lapse lapsendamisel eestikeelsesse perre või vastupidi), ent see ei tohiks olla tingitud vanema isiklikust soovist, sealhulgas eriti juhul, kui see läheb vastuollu lapse huvidega. Seega peab lapse nime muutmine lapsendamise korral olema piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Palume eelnõus planeeritud muudatusi analüüsida ka soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist ehk tuua välja, kuidas võivad eelnõus ettenähtud muudatused mehi ja naisi erinevalt mõjutada ja kas eelnõu on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõttega. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Samuti peavad nad riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Teeme ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused: 1. Täiendada § 5 lõiget 1 järgmiselt: „Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, registreeritud kooselus või suguluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt langeb täht-tähelt kokku.“. 2. Jätta eelnõust välja § 8 lõike 4 punkt 2: „isiku soole mittevastavat eesnime“ ning vajadusel täpsustada § 8 lõike 3 sõnastust. 3. Täiendada § 8 lõiget 5 järgmiselt: „Antavale eesnimele võib teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangutest, kui isikul on oma kodakondsuse, peresuhete, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele.“. Peresuhete tõttu võib olla inimese jaoks nime muutmine oluline. Eelnõu materjalidest ei nähtu, et sätte antud 3 sõnastusega oleks praktikas probleeme, mis osutuks takistuseks peresuhetest tulenevalt nime muutmisele. 4. Täiendada eelnõu uue §-iga 13, muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni, järgmiselt: „§ 13. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused (1) Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi. (2) Perekonnanime ja eesnime andmisel arvestatakse käesolevas jaos sätestatut.“. 5. Palume täiendada seletuskirjas § 14 lõike 2 selgitust sarnaselt sama paragrahvi lõikele 3, tuues ka antud lõike juures välja lapse huvidega arvestamise tähtsuse. Oluline on viidata, et kui isaduse tuvastab kohus ning kui kohus võib anda lapsele isa perekonnanime, siis peaks kohus lapse nime muutmisel lähtuma lapse huvidest, sh arvestades olukordi, kus on mõistlik lapse nimi säilitada. 6. Täiendada eelnõu § 15 lõiget 1 järgmiselt: „Lapsendamisel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele mõjuval põhjusel uue isikunime.“. Oluline on välja tuua, et lapse nime muutmine võib omada lapse jaoks väga suurt mõju ning peab seetõttu olema põhjendatud ja põhjalikult läbi kaalutud. 7. Palume lisada seletuskirja täienduse § 15 lõike 3 juures, mille kohaselt võib kohus lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastada lapse lapsendamiseelse isikunime. Ka antud muudatuse puhul tuleks lähtuda eeltoodud lapse identiteedi ja huvidega lähtumise kaalutlusest. 8. Täiendada seaduse 2. peatüki 3. jagu „Isikunime andmine muudel juhtudel“, viidates ka kooselulepingu sõlminud paaridele, järgmiselt: „§ 16. Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime andmine (1) Abielu või kooselulepingu sõlmimisel võib isik säilitada oma perekonnanime või üks abikaasadest võib: 1) võtta teise abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime; 2) lisada oma perekonnanime järele sidekriipsuga teise abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnanime. (2) Kui abiellujal või kooselulepingu sõlmijal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib käesoleva paragrahvi lõikest 1 teha erandi ja anda ühele abiellujale või kooselulepingu sõlmijale selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. § 17. Abielu lahutamisel või kooselulepingu lõppemisel perekonnanime andmine Abielu lahutamisel või kooselulepingu lõppemisel võib isik säilitada oma perekonnanime või taastada: 1) lahutatava abielu või kooselulepingu sõlmimise eel viimati kantud perekonnanime; 2) esimese abielu või kooselulepingu eel kantud perekonnanime. § 18. Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamisel perekonnanime andmine Abielu või kooselulepingu kehtetuks tunnistamise korral taastab kohus isiku kehtetuks tunnistatava abielu või kooselulepingu eel viimati kantud perekonnanime või säilitab olemasoleva nime.“. 9. Muuta eelnõu paragrahve 23-26 ning 28, korrastades sätted selliselt, et sätestatud oleks reegel, mille kohaselt on nii ees- kui perekonnanime muutmine isiku soovil lubatud ning jättes seaduse tasandil reguleerituks üksnes nime muutmise olulised ja põhjendatud piirangud. Piirangute kehtestamisel (k.a. kehtivas seaduses sätestatud piirangute säilitamisel) peame oluliseks, et nende olulisus ja põhjendatus oleks seletuskirjas analüüsitud. Eelnõu § 23 lõikes 1 sätestada üksnes isiku soovil eesnime muutmine, jättes välja punktiloetelu. 4 Eelnõu §-i 24 sätetest jätta alles eesmärk – perekonnanime muutmine on lubatud isiku soovil ja mõjuval põhjusel. Eelnõus esitatud regulatsiooni osas peame problemaatiliseks seletuskirjas esitatud selgitust, et näiteks lõike 2 punktis 3 esitatud õiguse kasutamiseks lasub isikunimest tingitud võimaliku majanduslikke või sotsiaalset laadi kahjulike tagajärgede tõendamise kohustus inimesel. Leiame, et võimaliku diskrimineerimise tõendamine on inimese jaoks keeruline ja palju ressurssi nõudev. Me ei pea üksnes nime muutmiseks sellise tõendamiskoormuse panemist ja inimese kanda jätmist otstarbekaks. Palume seetõttu lõike 2 punkti 3 puhul jätta seletuskirjast välja viide isiku poolt tõendamise kohustusele. Jätta välja eelnõu § 25 lõike 1 punkt 3: „on rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanimi“. Piirangu eesmärki ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud. Näiteks kui inimene soovib perekonnanimeks võtta Eestis levinud perekonnanime „Kask“ (mis näiteks sisaldub ka seletuskirjas viidatud soovituslikus perekonnanimede nimekirjas), võib antud sätte alusel siiski perekonnanime muutmisest keelduda. Leiame, et see ei ole eesmärgipärane ning säte tuleks eelnõust välja jätta. Seletuskirja tuleks täiendada ka § 26 lõike punkti 1 osas, kaaludes põhjalikult, kas muudetav nimi, mis ühtib teise elava isiku isikunimega, peaks olema keelatud. Sarnaselt eelnevalt märgitule on oluline sisuline põhjendatus. Palume kaaluda, kas piirang on vajalik ja proportsionaalne ning sisuliste põhjenduste puudumisel jätta säte eelnõust välja. Eelnõu §-d 25, 26 ja § 28 tuleks ühildada, mille tulemusel annaks säte üheselt arusaadavalt nimekirja piirangutest ja keeldudest ning nendel põhinevatest keeldumise alustest. Piirangute kehtestamisel on vajalik arvestada nii põhiseadusest kui soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevat diskrimineerimise keeldu. 10. Täiendada eelnõu §-i 33 järgmiselt: „§ 33. Välisriigis abiellumisel ja registreeritud kooselu sõlmimisel saadud dokumenteerimata perekonnanimi Kui käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud isik on sõlminud abielu või registreerinud kooselu välisriigis ja abielu või registreeritud kooselu tõendaval dokumendil ei kajastu abiellumisel või registreeritud koosellu astumisel saadud perekonnanimi, võib parandada perekonnanime käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras pärast nimetatud abielu või registreeritud kooselu sõlmimist, kuni uue Eesti isikut tõendava dokumendi väljastamiseni isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktide 1, 12, 2, 5 ja 7 alusel.“. 11. Juhime tähelepanu ka sellele, et paljud lapsendatud lapsed saavad oma lapsendamise faktist teada alles täiskasvanuks saades ning sellisel juhul peab olema inimesel võimalus võtta oma bioloogilise vanema poolt antud ees- ja/või perekonnanimi. Eelnõu erinevatest sätetest tundub selline võimalus tuletatav, ent soovitame see sõnaselgelt ära märkida ka seletuskirjas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 5 Agnes Einman 626 9181 [email protected] Hanna Vseviov 626 9257 [email protected] Ethel Bubõr 626 9738 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →