MINISTRI MÄÄRUS
09.07.2019 nr 47
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a
määruse nr 63 "Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku
täienduskoolituse tingimused ja kord" muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõike 3 ja § 4513 lõike 5 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruses nr 63 "Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord" tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult
osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõike 3 ja § 4513 lõike 5 alusel.“;
3) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatav“ sõnadega „asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse
osutamisel lapsele teenust vahetult osutav“ vastavas käändes;
4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „last vahetult kasvatavate“ sõnadega „lapsele
teenust vahetult osutavate“;
5) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eraldi õppekavad luuakse hoolduspere vanemale ning perevanemale, kasvatajale ja
turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutavale isikule.“;
6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Rakendussätted“;
7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse
läbinuks loetakse ka isikud, kes on pärast 1. jaanuari 2017. a läbinud koolituse, mis oli
kohustuslik asenduskodu kasvatajatele ja perevanematele või asendushooldusteenuse
2
osutamisel lapsele teenust vahetult osutavatele kasvatajatele ja perevanematele ning mille
kohta on koolituse läbinud isikule väljastatud tunnistus.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63 "Asendushooldusteenuse
osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord" muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 36 lõike 3 ja § 4513 lõike 5
alusel, mille kohaselt kehtestab turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse osutamisel lapsele
teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja korra valdkonna eest vastutav
minister määrusega. Turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutavaks isikuks
loetakse turvakodu töötajat, kes teenust osutades töötab vahetult lastega, kes viibivad turvakodus
üksinda või koos vanemaga. Asendushooldusteenuse puhul loetakse last vahetult kasvatavaks
isikuks SHS § 455 lõike 2 kohaselt hoolduspere vanemat, perevanemat ja asenduskodu kasvatajat.
Määrusega muudetakse määruse pealkirja ning täiendatakse määruse sisu, lisades olemasolevale
täienduskoolituse sihtrühmale – asendushooldusteenust saavale lapsele teenust vahetult
osutavad isikud – täiendava sihtrühmana turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult
osutavad isikud. Muudatus on vajalik, kuna 01.01.2020 jõustub SHS § 36 lõige 2, mis kehtestab
turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutava isiku ettevalmistusnõuded. Kui isik ei
vasta SHS § 36 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustele, tuleb vähemalt keskhariduse omandanud
isikul läbida viidatud paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolitus. Turvakoduteenust saavale lapsele
teenust vahetult osutavatele isikutele eraldi koolituskava ei looda ning neile pakutakse sama
koolitust, mida on pakutud alates 2017. aasta algusest asendushooldusteenust osutavatele
kasvatajatele ja perevanematele. Koolituse õppekava põhineb 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi
toetuse andmise tingimuste „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ toel tehtud koolitusvajaduse
analüüsil. Koolitusvajaduse analüüsi tegemisse kaasati lisaks asendushooldusteenuse
pakkujatele ka turvakoduteenuse pakkujaid. Kuna valminud koolituskava arvestab mõlema
sihtrühma koolitusvajadusega, ei too see kaasa sisulisi muudatusi koolituse õppekavades ega
muudatusi koolituse tingimustes ja korras.
Kuigi turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutavatel isikutel on nimetatud koolituse
läbimise kohustus varem puudunud, on neile ka varem võimaldatud koolitusel osaleda. Seetõttu
on turvakodus lapsele teenust vahetult osutavate isikute hulgas inimesi, kes on selle koolituse juba
läbinud. Sellest tulenevalt sätestatakse määruses, et nimetatud täienduskoolituse läbinuks
loetakse ka isikud, kes on pärast 1. jaanuari 2017. a läbinud koolituse, mis oli kohustuslik
asenduskodu kasvatajatele ja perevanematele või asendushooldusteenuse osutamisel lapsele
teenust vahetult osutavatele kasvatajatele ja perevanematele.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715
3472; e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel 626 9271; e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
2
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a määruse nr 63
„Asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse tingimused ja
kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 25.10.2018, 5.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb seitsmest punktist, milles on esitatud määruse muudatused.
Määruse punktiga 1 sõnastatakse ümber määruse senine pealkiri nii, et see sisaldab lisaks
asendushooldusteenust saavat last vahetult kasvatavate isikute sihtrühmale ka turvakoduteenust
saavale lapsele teenust vahetult osutavate isikute sihtrühma. Määruse uus pealkiri on
„Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku
täienduskoolituse tingimused ja kord“.
Määruse punktiga 2 lisatakse määruse preambulisse viide SHS § 36 lõikele 3, millest tuleneb
turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutavate isikute täienduskoolituse tingimuste
kehtestamise volitusnorm.
Määruse punktiga 3 asendatakse määruse § 1 lõikes 1 ja § 2 lõikes 3 sõnad
„asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatav“ sõnadega „asendushooldusteenuse
ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutav“ vastavas käändes. Muudatus on
tehniline ning tuleneb sihtrühma lisamisega kaasnenud vajadusest täiendada määruse teksti.
Määruse punktiga 4 asendatakse määruse § 2 lõikes 1 sõnad „last vahetult kasvatavate“
sõnadega „lapsele teenust vahetult osutavate“. Muudatus on tehniline ning tuleneb sihtrühma
lisamisega kaasnenud vajadusest täiendada määruse teksti.
Määruse punktiga 5 sätestatakse, et määruse alusel säilib jätkuvalt kaks eraldi õppekava.
Turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutavate isikute koolitamisel kasutatakse
ühist õppekava perevanemate ja kasvatajatega. Eraldi õppekava säilib hoolduspere vanematele.
Määruse punktiga 6 tehakse tehniline muudatus: lisandunud sätete tõttu sõnastatakse paragrahvi
pealkiri mitmuses.
Määruse punktiga 7 täiendatakse määruse § 4 lõikega 2, milles sätestatakse, millised isikud
loetakse täiendavalt turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku
täienduskoolituse läbinuks. Kuna sama koolituskava alusel on pakutud lisaks
asendushooldusteenuse osutajatele alates 2017. aastast võimaluse korral koolitusi ka lapsele
turvakoduteenust osutavatele isikutele, loetakse käesoleva määrusega turvakoduteenuse
osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse läbinuks ka isikud, kes on
pärast 1. jaanuari 2017. a läbinud koolituse, mis oli SHS-ist tulenevalt kohustuslik asenduskodu
kasvatajatele ja perevanematele või asendushooldusteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult
osutavatele kasvatajatele ja perevanematele. Koolituse läbimist tõendab isikule väljastatud
tunnistus.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Käesoleva määrusega laiendatakse asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava
isiku täienduskoolituse tingimusi ja korda turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult
3
osutavatele isikutele. Nimetatud koolitust on juba eelnevalt kohandatud turvakodu töötajatele ja
seega eraldi koolituskava neile luua ei ole vaja. Praktikas on ka juba pakutud koolitust
turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutavatele isikutele (kuigi koolituse kohustus
rakendub alates 2020). Turvakoduteenust osutavaid asutusi oli 2018. aasta lõpu seisuga 13,
turvakoduteenust sai aasta jooksul 980 isikut, sh 850 last. Lastele teenust vahetult osutavaid
töötajad oli turvakodudes 2018. aasta lõpu seisuga 84 ning neist 66 vastavad SHS § 36 lõikes 2
sätestatud ettevalmistusnõuetele.1 Seega oleks 18 töötajal ehk 21%-l töötajatest vaja läbida
asendushooldusteenust ja turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutava isiku
täienduskoolitus. Kuivõrd praktikas on nõue olulisel määral juba täidetud ning koolitust vajav
sihtrühm pole suur, võib määruse mõju koolitatavale sihtrühmale ja ka koolitust korraldavale
asutusele (Tervise Arengu Instituut) hinnata väikeseks ning käesoleva määruse rakendamiseks ei
ole põhjalikumat mõju analüüsi vaja teha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud otsesed kulud kuni aastani 2021 oluliselt ei tõuse. Koolitusi
rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Täiendavalt kasutatakse
asendushooldusteenust ja turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutava isiku
täienduskoolituse arendamiseks ning koolituste korraldamiseks Euroopa Sotsiaalfondi toetuse
andmise tingimuste „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahendeid. Perevanemate,
asenduskodu kasvatajate ja turvakoduteenust saavale lapsele teenust vahetult osutavate isikute
koolituste kulud on aastas kokku 50 000 eurot. Kuna turvakoduteenuse osutajate hulk on väike
ning ka varem oli juurdepääs nimetatud koolitusele turvakoduteenust saavale lapsele teenust
vahetult osutavatele isikutele tagatud, ei too sihtrühma lisandumine kaasa märkimisväärset kulude
kasvu ega nõua täiendavaid rahalisi vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuna määruse aluseks olev volitusnorm kehtib juba praegu.
Turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutavatel isikutel peab olema võimalik
hakata osalema koolitustel enne 1. jaanuari 2020, kui jõustub koolituse läbimise nõue.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidule.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium
kooskõlastas eelnõu vaikimisi ning Tervise Arengu Instituut ja Eesti Linnade ja Valdade Liit
arvamust ei avaldanud. Sotsiaalkindlustusamet esitas kirjaliku arvamuse koos tehnilise
märkusega, millele on vastatud.
1
2018. aasta turvakoduteenuse andmed on esialgsed. Sotsiaalministeerium, hoolekandestatistika.