dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse otsuse „„Välispoliitika arengukava 2030“ esitamine Riigikogule” eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 30. juuli 2019
Viit
1.2-3/1783-2
Registreeritud
30. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31783-2 30.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc292 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Teie 09.07.2019 nr VÄM/18-0165/- [email protected] 3K; 15.1-4/1236-11/ Meie 30.07.2019 nr 1.2-3/1783-2 Vabariigi Valitsuse otsuse „„Välispoliitika arengukava 2030“ esitamine Riigikogule” eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse otsuse „„Välispoliitika arengukava 2030“ esitamine Riigikogule” eelnõu märkustega arvestamisel. Teeme arengukava eelnõu täiendamiseks järgmised ettepanekud: 1) Arengukava lk 6 joonise 1 valdkonna „Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng“ juurde soovitame lisada viite ka heaolu arengukavale 2016–2023, mis käsitleb mh soolise võrdõiguslikkuse poliitika tegevusi ja eesmärke, mis mõjutavad ka meie välispoliitika raames tehtavaid tegevusi. Samuti palume lisada viide vägivalla ennetamise strateegiale 2015–2020, mis käsitleb mh perevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. 2) Palume kaaluda lk 6 joonisele 1 viite lisamist Välisministeeriumi juhtimisel peatselt väljatöötatavale Eesti kolmandale tegevuskavale ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks perioodil 2020+. 3) Vaatamata sellele, et näiteks puudega inimeste, vanemaealiste, samuti seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste teemadel on senine välispoliitiline aktiivsus olnud mõnevõrra väiksem kui soolise võrdõiguslikkuse osas, peame asjakohaseks viidata põhiõiguste ja vabaduste tegevuste loetelus (lk 15) ka võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise toetamisele. 4) Juhime tähelepanu, et arengukava eelnõu lause „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust 24 majandusvaldkonnas, ennustab tööjõuvajaduse suurenemist IKT-, puidu- ning sotsiaal- ja tervisevaldkonnas“ (lk 25) viitele, mis pärineb aastast 2017. Palume tutvuda OSKA värskemate uuringute tulemustega ning täiendada loetelu valdkondadega, kus hõivekasvu prognoositakse. 5) Teeme ettepaneku kajastada heaolu arengukava 2016–2023 arengukava lisas 2 (joonisel 1 ning loetelus „Vabariigi Valitsuse heakskiidetud valdkondlikud arengukavad“ loetelus) järgnevas sõnastuses: „Heaolu arengukava 2016–2023. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2016. a otsusega heaks kiidetud arengukava koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest väljakutsetest, eesmärkidest ja tegevussuundadest. Dokument on aluseks ja suunanäitajaks ka Eesti välispoliitilistele soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alastele prioriteetidele, sõnumitele ja tegevustele.“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 6) Palume kajastada vägivalla ennetamise strateegiat 2015–2020 arengukava lisas 2 (joonisel 1 ning loetelus „Vabariigi Valitsuse heakskiidetud valdkondlikud arengukavad“ loetelus) järgnevas sõnastuses: „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020. Vabariigi Valitsuse poolt 27. veebruaril 2015. a heaks kiidetud strateegia, mis käsitleb mh perevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. Strateegia eesmärk on saavutada olukord, kus ühiskonnas ei sallita vägivalda, vägivalda märgatakse ja sellesse sekkutakse; kus vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi ning kus tegeletakse vägivalla toimepanijatega ning vägivalla ennetamisega. Arengukava täitmist koordineerib Justiitsministeerium.“ 7) Palume kaaluda lisa 2 loetellu „Muud arengudokumendid“ viite lisamist Välisministeeriumi juhtimisel peatselt väljatöötatavale Eesti kolmandale tegevuskavale ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks perioodil 2020+. 8) Palume täiendada arengukava lisas 3 „Seosed läbivate teemadega“ ning lisas 7 „Arengukava mõjude analüüs“ esitatud analüüse. Lisas 3 on võrdsete võimaluste läbiva teema osas praegu vaid üldsõnaliselt märgitud, et „välispoliitika arengukava aitab kaasa inimestevahelise võrdsuse tagamisele, seda eelkõige arengukoostöö meetmete kaudu“. Lisas 7 on märgitud, et „sugudevahelistele suhetele ja riskirühma kuuluvate inimeste õigustele arengukaval mõju puudub“. Küsimusele „1.6. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste olukorda ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid?“ on napisõnaliselt vastuseks, et „mõju on neutraalne, sest arengukava meetmete ja teenuste puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet“. Samuti vastatakse küsimusele „1.7. Kas eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi?“, et „mõju on neutraalne, sest arengukava meetmete ja teenuste puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet“. Puudub selgitus, kuidas on veendutud, et meetmete ja teenuste puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Leiame, et lisade 3 ja 7 puhul võib märgata ka vastuolu, kuna lisas 3 viidatakse arengukava positiivsele mõjule, lisas 7 aga vaid neutraalsele mõjule. Võttes arvesse arengukavas märgitud tegevusi (eelkõige tegevust „Edendame naiste ja laste õigusi, naiste võimestamist ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning toetame võitlust naistevastase vägivallaga“) eeldame, et planeeritav mõju on siiski positiivne. Vastasel juhul on tegevuse mõttekus küsitav. Seetõttu peaks vastavalt muutma ja täiendama ka mõjude analüüsi. Palume arvestada asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 kohaselt on riigiasutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama ning riiklikke, piirkondlikke ja institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad nad lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Võrdse kohtlemise seaduse § 14 kohaselt jälgib iga ministeerium oma valitsemisala piires seaduse nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Lisa 7 on koostatud lähtudes mõjude hindamise metoodikast. Lisaks kirjeldavale meetmete mõjude ja riskide hindamisele on läbi viidud ka kulu-tulu, kulutõhususe ja eelarveliste mõjude analüüs. Ühtlasi on ka vastatud mõjude hindamise kontrollküsimustikule (tabel 2). Toome arengukava mõjude analüüsi osas välja mõned tähelepanekud:  Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustikule on vastatud valikuliselt, kuigi vastata tuleks kõigile kontrollküsimustiku juhendis alapunktide lõikes välja toodud küsimustele. Näiteks on tabeli 1 „Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku kokkuvõte“ teema „Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud“ all jäetud välja alapunkt „rahvastiku areng“, kuigi arengukavas väljatoodud tegevused eeldatavasti omavad siin mõju. Tabelis 2 on teemat mainitud, kuid tabelis 1 mitte, samuti on mõjude kirjelduses rahvastiku arengu täpsemalt analüüsimata.  Arengukava eelnõus (lk 25) on välja toodud, et rahvusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana ning tuleb leida lahendus, et kvalifitseeritud tööjõu nappus ei pidurdaks Eesti konkurentsivõimet ja 3 arengut, säilitades alalhoidliku rändepoliitika põhimõtted. Sotsiaalsete ja demograafiliste mõjude osa ebasoovitavate mõjude riski kirjelduses on mainitud Eesti tööjõuturule vajalikus hulgas kvalifitseeritud spetsialistide kaasamist rahvastiku vananemise taustal. Seetõttu eeldame, et eelnõul on (vähemasti kaudne) mõju ka rahvastiku soolis- vanuselisele struktuurile.  Lisa 7 peatükis 6.3. „Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud“ (lk 22) on nähtud mõjusid Eesti elanikele ja väliseesti kogukonnale eelkõige läbi arengukava alaeesmärgi 1.3. „Konsulaarteenuste tõhusus ja väliseesti kogukonna suurem kaasatus“. Jääb ebaselgeks, mille alusel on mõju sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid hinnatud keskmiseks. Mõjude hindamise metodoloogia ütleb, et „Mõju ulatus on keskmine, kui sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi“. Definitsioonile tuginedes tuleks hinnangut selgitada. Täpsemalt võiks välja tuua ka väliseesti kogukonna hinnangulise suuruse, keda eelnõu mõjutada võib.  Palume täpsustada lisa 7 lauset „Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pikaajalisi töötuid tööhõivesse“ (lk 23) võttes arvesse, et pikaajalisi töötuid oli 2018. aastal 9400. Tööjõupakkumise suurendamise siseriiklikke võimalusi näeme töötuses (37 700) ning potentsiaalses tööjõus (mitteaktiivseid tööotsijaid ja -soovijaid kokku, keda oli 2018. aastal 36 700). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Jaanika Mastik 626 9113 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →