Välisministeerium Teie 09.07.2019 nr VÄM/18-0165/-
[email protected] 3K; 15.1-4/1236-11/
Meie 30.07.2019 nr 1.2-3/1783-2
Vabariigi Valitsuse otsuse „„Välispoliitika
arengukava 2030“ esitamine Riigikogule” eelnõu
kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse otsuse „„Välispoliitika arengukava
2030“ esitamine Riigikogule” eelnõu märkustega arvestamisel. Teeme arengukava eelnõu
täiendamiseks järgmised ettepanekud:
1) Arengukava lk 6 joonise 1 valdkonna „Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja
kestlik areng“ juurde soovitame lisada viite ka heaolu arengukavale 2016–2023, mis
käsitleb mh soolise võrdõiguslikkuse poliitika tegevusi ja eesmärke, mis mõjutavad ka
meie välispoliitika raames tehtavaid tegevusi. Samuti palume lisada viide vägivalla
ennetamise strateegiale 2015–2020, mis käsitleb mh perevägivalda,
seksuaalvägivalda ja inimkaubandust.
2) Palume kaaluda lk 6 joonisele 1 viite lisamist Välisministeeriumi juhtimisel peatselt
väljatöötatavale Eesti kolmandale tegevuskavale ÜRO Julgeoleku Nõukogu
resolutsiooni 1325 rakendamiseks perioodil 2020+.
3) Vaatamata sellele, et näiteks puudega inimeste, vanemaealiste, samuti
seksuaalvähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste teemadel on senine
välispoliitiline aktiivsus olnud mõnevõrra väiksem kui soolise võrdõiguslikkuse osas,
peame asjakohaseks viidata põhiõiguste ja vabaduste tegevuste loetelus (lk 15) ka
võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise toetamisele.
4) Juhime tähelepanu, et arengukava eelnõu lause „Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust 24
majandusvaldkonnas, ennustab tööjõuvajaduse suurenemist IKT-, puidu- ning
sotsiaal- ja tervisevaldkonnas“ (lk 25) viitele, mis pärineb aastast 2017. Palume
tutvuda OSKA värskemate uuringute tulemustega ning täiendada loetelu
valdkondadega, kus hõivekasvu prognoositakse.
5) Teeme ettepaneku kajastada heaolu arengukava 2016–2023 arengukava lisas 2
(joonisel 1 ning loetelus „Vabariigi Valitsuse heakskiidetud valdkondlikud
arengukavad“ loetelus) järgnevas sõnastuses: „Heaolu arengukava 2016–2023.
Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2016. a otsusega heaks kiidetud arengukava koondab
töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate
strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud
poliitikavaldkondade peamistest väljakutsetest, eesmärkidest ja tegevussuundadest.
Dokument on aluseks ja suunanäitajaks ka Eesti välispoliitilistele soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alastele prioriteetidele, sõnumitele ja
tegevustele.“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
6) Palume kajastada vägivalla ennetamise strateegiat 2015–2020 arengukava lisas 2
(joonisel 1 ning loetelus „Vabariigi Valitsuse heakskiidetud valdkondlikud
arengukavad“ loetelus) järgnevas sõnastuses: „Vägivalla ennetamise strateegia
2015–2020. Vabariigi Valitsuse poolt 27. veebruaril 2015. a heaks kiidetud strateegia,
mis käsitleb mh perevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. Strateegia
eesmärk on saavutada olukord, kus ühiskonnas ei sallita vägivalda, vägivalda
märgatakse ja sellesse sekkutakse; kus vägivalla ohvrid on kaitstud ja saavad abi
ning kus tegeletakse vägivalla toimepanijatega ning vägivalla ennetamisega.
Arengukava täitmist koordineerib Justiitsministeerium.“
7) Palume kaaluda lisa 2 loetellu „Muud arengudokumendid“ viite lisamist
Välisministeeriumi juhtimisel peatselt väljatöötatavale Eesti kolmandale
tegevuskavale ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks perioodil
2020+.
8) Palume täiendada arengukava lisas 3 „Seosed läbivate teemadega“ ning lisas 7
„Arengukava mõjude analüüs“ esitatud analüüse. Lisas 3 on võrdsete võimaluste
läbiva teema osas praegu vaid üldsõnaliselt märgitud, et „välispoliitika arengukava
aitab kaasa inimestevahelise võrdsuse tagamisele, seda eelkõige arengukoostöö
meetmete kaudu“. Lisas 7 on märgitud, et „sugudevahelistele suhetele ja riskirühma
kuuluvate inimeste õigustele arengukaval mõju puudub“. Küsimusele „1.6. Kas
eelnõu mõjutab naiste ja meeste olukorda ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid?“
on napisõnaliselt vastuseks, et „mõju on neutraalne, sest arengukava meetmete ja
teenuste puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet“. Samuti vastatakse
küsimusele „1.7. Kas eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate
inimeste õigusi?“, et „mõju on neutraalne, sest arengukava meetmete ja teenuste
puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet“. Puudub selgitus, kuidas on
veendutud, et meetmete ja teenuste puhul on jälgitud võrdse kohtlemise põhimõtet.
Leiame, et lisade 3 ja 7 puhul võib märgata ka vastuolu, kuna lisas 3 viidatakse
arengukava positiivsele mõjule, lisas 7 aga vaid neutraalsele mõjule. Võttes arvesse
arengukavas märgitud tegevusi (eelkõige tegevust „Edendame naiste ja laste õigusi,
naiste võimestamist ja võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning toetame võitlust
naistevastase vägivallaga“) eeldame, et planeeritav mõju on siiski positiivne. Vastasel
juhul on tegevuse mõttekus küsitav. Seetõttu peaks vastavalt muutma ja täiendama
ka mõjude analüüsi. Palume arvestada asjaolu, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse
§ 9 kohaselt on riigiasutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja
eesmärgistatult edendama ning riiklikke, piirkondlikke ja institutsionaalseid
strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad
nad lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest
ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja
meeste olukorda ühiskonnas. Võrdse kohtlemise seaduse § 14 kohaselt jälgib iga
ministeerium oma valitsemisala piires seaduse nõuete täitmist ning teeb koostööd
teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel.
Lisa 7 on koostatud lähtudes mõjude hindamise metoodikast. Lisaks kirjeldavale meetmete
mõjude ja riskide hindamisele on läbi viidud ka kulu-tulu, kulutõhususe ja eelarveliste mõjude
analüüs. Ühtlasi on ka vastatud mõjude hindamise kontrollküsimustikule (tabel 2). Toome
arengukava mõjude analüüsi osas välja mõned tähelepanekud:
Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustikule on vastatud valikuliselt, kuigi vastata tuleks
kõigile kontrollküsimustiku juhendis alapunktide lõikes välja toodud küsimustele. Näiteks
on tabeli 1 „Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku kokkuvõte“ teema „Sotsiaalsed ja
demograafilised mõjud“ all jäetud välja alapunkt „rahvastiku areng“, kuigi arengukavas
väljatoodud tegevused eeldatavasti omavad siin mõju. Tabelis 2 on teemat mainitud, kuid
tabelis 1 mitte, samuti on mõjude kirjelduses rahvastiku arengu täpsemalt analüüsimata.
Arengukava eelnõus (lk 25) on välja toodud, et rahvusvahelisel tööturul konkurentsis
püsimiseks peab Eesti end tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana ning tuleb
leida lahendus, et kvalifitseeritud tööjõu nappus ei pidurdaks Eesti konkurentsivõimet ja
3
arengut, säilitades alalhoidliku rändepoliitika põhimõtted. Sotsiaalsete ja demograafiliste
mõjude osa ebasoovitavate mõjude riski kirjelduses on mainitud Eesti tööjõuturule
vajalikus hulgas kvalifitseeritud spetsialistide kaasamist rahvastiku vananemise taustal.
Seetõttu eeldame, et eelnõul on (vähemasti kaudne) mõju ka rahvastiku soolis-
vanuselisele struktuurile.
Lisa 7 peatükis 6.3. „Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud“ (lk 22) on nähtud mõjusid
Eesti elanikele ja väliseesti kogukonnale eelkõige läbi arengukava alaeesmärgi 1.3.
„Konsulaarteenuste tõhusus ja väliseesti kogukonna suurem kaasatus“. Jääb
ebaselgeks, mille alusel on mõju sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid hinnatud
keskmiseks. Mõjude hindamise metodoloogia ütleb, et „Mõju ulatus on keskmine, kui
sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt
kohanemisraskusi“. Definitsioonile tuginedes tuleks hinnangut selgitada. Täpsemalt võiks
välja tuua ka väliseesti kogukonna hinnangulise suuruse, keda eelnõu mõjutada võib.
Palume täpsustada lisa 7 lauset „Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete
kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata
pikaajalisi töötuid tööhõivesse“ (lk 23) võttes arvesse, et pikaajalisi töötuid oli 2018.
aastal 9400. Tööjõupakkumise suurendamise siseriiklikke võimalusi näeme töötuses
(37 700) ning potentsiaalses tööjõus (mitteaktiivseid tööotsijaid ja -soovijaid kokku, keda
oli 2018. aastal 36 700).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]