dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsioonile

Sotsiaalministeerium · 30. juuli 2019
Viit
1.2-3/1656-2
Registreeritud
30. juuli 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Virge Kuningas-Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31656-2 30.07.2019 Väljaminev kiri.bdoc306 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr JUM/19-0626/- [email protected] 1K; 8-1/3864/ Meie 30.07.2019 nr 1.2-3/1656-2 Arvamus täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsioonile Lugupeetud minister Sotsiaalministeerium toetab kontseptsiooni eesmärki, mille kohaselt soovitakse luua õiglane ja proportsionaalne, täitenõuete suuremale täitmisele orienteeritud ning menetlusosalistele kulutõhus täitemenetlus. Sotsiaalministeerium jagab kontseptsioonis välja toodud mõtet, et täitemenetlus peab isikule olema selge ja lihtne. Kogu teave peab täitemenetluse kohta olema isikule kättesaadav nö ühest kohast, reaalajas, ning arusaadav. Sellepärast on Sotsiaalministeeriumil märkuseid, mille edastame alljärgnevalt. Kontseptsiooni seos toimetulekutoetusega Toimetulekutoetus on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ning seda maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Toimetulekutoetuse saajad võivad olla madalama asjaajamisvõimekusega ning kimpus täitemenetlustega. Tänase täitemenetlussüsteemi kohaselt, mil on sissenõudja otsustada, millise kohtutäituri poole ta võla sissenõudmiseks pöördub, võivad isiku võlgnevused olla mitme kohtutäituri menetluses. Samas on isikul keeruline saada teda puudutava täitemenetlusinfo osas tervikpilti ning ka kohtutäiturid ei ole teadlikud isiku suhtes teiste kohtutäiturite poolt algatatud täitemenetlustest. Toimetulekutoetuse vaatepunktist on peamiseks probleemiks täna praktikas tavapäraseks saanud nn arestivabale miinimumsummale sissenõude pööramine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi peab isikule tema sissetulekutele sissenõude pööramisele vaatamata jääma vabalt kasutada ühe kuupalga alammäär, kuid mitte vähem kui Statistikaameti poolt igal aastal 1. veebruariks avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. TMS § 133 ebaõnnestunud sõnastuse tõttu leiavad kohtutäiturid, et neil on justkui võimalik jätta sissetuleku osa, millele sissenõuet pöörata ei saa, arestimata vaid juhul, kui võlgnik on kohtutäiturile esitanud nn arestivaba miinimumi tagamiseks avalduse. Tegelikkuses tuleb kohtutäituril arestivaba miinimumi arestimata jätmine igal juhul tagada. Kohtutäituril lasub koguni kohustus selgitada iga võlgniku osas välja arestivaba miinimumi suurendamise aluste puudumine või esinemine. TMS § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi arestida sotsiaaltoetusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) tähenduses, ent kuivõrd toimetulekutoetus on ühekordne toetus, ehkki statistiliselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 saadakse seda kõige enam 12 kuud järjest, ei ole toimetulekutoetusele võimalik aresti alt vabastust taotleda korraga kauemaks kui üheks kuuks. Teatud krediidi- ja muud asutused lubavad võlgniku vara arestida paralleelselt. Nii ei ole harvad olukorrad, kus kohtutäituri poolt alusetult arestitud sissetulekusumma võlgniku avalduse alusel aresti alt vabastatakse, kuid mis seejärel koheselt järjekorras järgmise kohtutäituri poolt arestitakse. Veelgi enam, hullemal juhul on enne isiku avalduse kirjutamist arestivaba miinimumsumma alusetult kohtutäiturile juba kinni peetud. Isiku avaldusest tingituna kannab kohtutäitur alusetult kinni peetud summa küll tagasi, ent järjekorras järgmine kohtutäitur käsitab tagasikantud summat täiendava sissetulekuna, mille peab omakorda alusetult kinni. Nii võib tekkida olukord, kus toimetulekutoetus, mis peaks katma isiku esmavajadused, liigub ühelt kohtutäiturilt teisele, isiku vajadused on aga katmata. Arvestades, et info kõigi käimasolevate täitemenetluste kohta ei pruugi olla isikule kättesaadav ning on võimalik, et isik ei ole olnud teadlik vajadusest esitada arestivaba miinimumi tagamiseks avaldus kõigile teda puudutavaid täitemenetlusi läbi viivatele kohtutäituritele, võidakse isiku arestivaba miinimum alusetult arestida korduvalt. Sellepärast peab Sotsiaalministeerium oluliseks, et seadusega ettenähtud minimaalse sissetuleku säilimine, sõltumata täitemenetluste arvust, isikule tagataks. Eelmärgituga kaasneb veel teinegi murekoht. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei peeta isiku sissetulekuks seda osa, mis õiguspäraselt läheb kohtutäiturile täitemenetlusvõlgnevuse katmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1759). Seega, kui kohtutäitur on võlgniku täitemenetlusvõlgnevuse osas teinud seaduspärase aresti, arvestatakse toimetulekutoetuse menetlemisel arestitud summa tema sissetulekust maha, kuna seda ei ole võimalik kasutada esmavajaduste rahuldamiseks ning isikul on õigus saada suuremat toetust. Sellepärast, et kohalikul omavalitsusel oleks isiku sissetuleku osas adekvaatne teave, on kohalikul omavalitsusel vajadus saada infot selle kohta, kui suure osa isiku sissetulekust on kohtutäiturid arestinud. Täna kehtivas täitemenetluse õigusraamis on isikul võimalik volitada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat isiku võlgnevused välja uurima, ent eelkõige tuleb isikul täitemenetluses arestitud summa suurust kohalikule omavalitsusele endal tõendada. Praktikas on see tekitanud lisakoormust nii isikule kui sotsiaaltöötajale, kusjuures viimane peab suutma veenduda, et arestitud summa ei ole suurem, kui seadus võimaldab. Seepärast on vajalik info süsteemsem vahetamine, mis võimaldaks vähendada osapoolte haldus- ja töökoormust, ja tulevikus vastava liidestuse loomine, et info jõuaks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR. Kontseptsiooni seos elatisabiga Eristatakse kahte elatisabi liiki: kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi. Kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et elatise nõudega on pöördutud kohtusse ning kohtule on esitatud hagi tagamise määruse avaldus, mille kohus on rahuldanud. Kohtumenetlusaegse elatisabi sissenõudmisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise eelduseks on, et lapsel on nn jooksev elatise nõue, mille täitmiseks on alustatud täitemenetlus. Kui täitemenetluses ei õnnestu elatise nõuet täita, maksab riik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) lapsele elatisabi. Sotsiaalkindlustusamet maksab elatisabi välja kohtutäiturilt laekuva info alusel. Nimetatud info liigub kahe infosüsteemi — sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS2 ja täitemenetluse infosüsteemi ETIS (e-täitur) vahel. Pärast esimese elatisabi makse tegemist liitub riik lapse elatisnõude 3 täitemenetlusega ning riiki esindab sissenõudmisel Riigi Tugiteenuste Keskus. Esmalt täidetakse lapse elatise nõuded ja alles seejärel riiginõue. Kehtiva regulatsiooni järgi tegeleb täitemenetlusaegse elatisabi sissenõudmisega kohtutäitur, kes peab arvestust nii lapse elatise nõude kui ka elatisabi nõude osas. Kontseptsioonis on märgitud, et avaliku võimu kandjad peavad liituma Maksu- ja Tolliameti (MTA) nõuete arvestuse süsteemiga, et MTA saaks tulevikus hakata nõudeid menetlema. Lisaks on märgitud, et MTA loob avaliku võimu kandjatele tehnilised võimalused nõuete andmete süsteemi sisestamiseks. Jääb arusaamatuks, kas MTA menetlemise eelduseks saab tulevikus olema nõude omaniku poolt uue nõude käsitsi nõuete arvestuse süsteemi sisestamine ning kuidas hakkab toimuma nõuete üle arvestuse pidamine. Kontseptsioonis on märgitud, et lõpetatakse kolme registri tegevus, sh ETIS tegevus ning Justiitsministeeriumi juurde luuakse uus nõuete ja arestide inforegister, mille kaudu hakkab infot saama nii menetlusosaline kui ka avalik asutus. Täpsustamist vajab, kas senine infovahetus ETIS ja SKAIS2 vahel jätkub tulevikus uue loodava registri ja SKAIS2 vahel. Kui see on nii, ja nende süsteemide omavaheline liidestamine nõuab IT-arendusi, tuleb Sotsiaalministeeriumi hinnangul IT-arenduste rahastamiseks vahendid leida Justiitsministeeriumil. Kui infovahetus hakkab toimuma uue Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) poolt arendatava süsteemi kaudu, on samuti oluline leida rahalised vahendid nende IT-arenduste jaoks, mis võimaldaksid liidestada SKAIS2 ja KPK arendatav süsteemi. Kontseptsioonis on märgitud, et Justiitsministeeriumi juurde loodava registri kuluks on 350 000 eurot. Samas puudub analüüs selle kohta, millised on puutumuses olevate infosüsteemide arenduskulud. Analüüs on oluline, et saada kuludest terviklik ülevaade. Kuivõrd täitesüsteemi ümberkorraldamise tõttu tekib tõenäoliselt vajadus arendada ka puutumuses olevate valdkondade infosüsteeme, leiab Sotsiaalministeerium, et vastava ressursi peab soovitud muudatusi ellu viies leidma Justiitsministeerium. Kontseptsiooni seos töötajate riikidevahelise lähetamisega Teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate ausa konkurentsi tagamise küsimusi reguleerib Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (ELTTS). ELTTS § 72 lõike 3 järgi on Tööinspektsioonil (TI) kohustus viivitamata edastada kohtutäiturile sissenõudmiseks välisriigist vastuvõetud dokumendid, mis on seotud töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise otsusega. Selline välisriigi pädeva asutuse otsus loetakse TMS § 2 lg 1 punkti 51 alusel täitedokumendiks. ELTTS § 72 lg 3 kuulub kohaldamisele mh olukorras, kus Eesti ettevõte on saatnud lähetatud töötajad Soome tööd tegema, kuid ei ole täitnud Soomes lähetatud töötajatele kehtivaid töötingimusi (nt on jätnud täitmata töö- ja puhkeaja reeglid) ning Soome vastav organ on seejärel määranud Eesti ettevõttele halduskaristuse, mida Eesti ettevõte vabatahtlikult ei täida. Kui Eesti ettevõte halduskaristust vabatahtlikult ei täida, saadab Soome pädev asutus halduskaristuse määramise otsuse TI-le, et viimane edastaks selle täitesüsteemi. Avalik-õiguslikust suhtest tekkivat sunniraha nõuet ja väärteomenetluses määratud rahatrahvi nõuet hakkab kontseptsiooni kohaselt täitma MTA. Seega järeldub 4 kontseptsioonist, et ka TI järelevalve tulemusena määratud sunnirahad ja trahvid on kontseptsiooni realiseerumise tulemusena MTA täita. Kontseptsioon ei käsitle aga olukordi, kus Eesti haldusorgani poolt kohtutäiturile esitatav välisriigi täitedokument on Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument on tekkinud teise EL riigi haldusorgani tegevusest. Seepärast jääb arusaamatuks, kas viidatud suhetest tekkinud nõue kuulub kontseptsiooni kohaselt samuti täitmisele MTA poolt. Välisriigi asutuse taotluse edastamine kohtutäiturile on täna TI jaoks rahaliselt kulukas. Seetõttu toetab Sotsiaalministeerium selliste täitedokumentide täitmise toimumist edaspidi MTA kaudu. Kontseptsiooni seos töövõimetoetusega Töövõimetoetuse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist, kuna nende pikaajaline tervisekahjustus ei võimalda olla tavainimesega võrdses olukorras. Kohtutäiturid pööravad massiliselt sissenõudeid töövõimetoetusele. Sissenõuete pööramisel võlgniku varale ei järgita TMS § 131 lõikest 2 tulenevaid erisusi. Samuti arvestatakse töövõimetoetus koos isiku muude sissetulekutega arestivaba miinimumsumma sisse ega lähtuta eeldusest, et töövõimetoetus ei ole oma olemuselt arestitav. Juhul, kui töövõimetoetus arvestatakse arestivaba miinimumsumma sisse, ei kanna toetus seatud eesmärki ning isikut koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikuga, kelle töövõime ei ole vähenenud, kuivõrd vähenenud töövõimega isiku kulutused oma miinimumvajaduste rahuldamiseks on vähenenud töövõimest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise vajaduse tõttu suuremad. Analoogilisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-13-27390. Kohus leidis, et sotsiaaltoetused kui sihtotstarbelised maksed on käsitatavad sissetulekutena, mida ei saa arvestada TMS § 132 lg 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse. Vastasel juhul ei teeni ega täida nimetatud maksed seda eesmärki, mille jaoks need mõeldud on. Sotsiaalministeerium juhib tähelepanu, et TMS § 131 lõike 1 mittearestitavate sissetulekute loetellu on juba lisatud Eesti Töötukassa (ETK) kaudu makstav töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks. Vastava eelnõu seletuskirja kohaselt on ETK poolt makstavate hüvitiste eesmärk hüvitada tööturuteenustes osalemisel tekkinud lisakulu. Sissenõude pööramisel nendele hüvitistele ei saa töötu osaleda tööturuteenustes, mis omakorda vähendab tema võimalusi leida tööd. Seega ei saa neid hüvitisi käsitada sissetulekutena, millele võiks pöörata sissenõude. Eeltoodust lähtuvalt tuleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul kaaluda töövõimetoetuse lisamist sissetulekute hulka, millele sissenõuet pöörata ei saa, arvestades TMS § 131 lõikes 2 toodud erisustega. Kohtutäituritele on loodud X-tee teenus, mille kaudu on kohtutäituril võimalik teha päringuid selle kohta, kas ETK klientide hulgas on sissetuleku saajaid, kelle suhtes kohtutäituril on menetluses täiteasi. Tänaseks on isikute, kelle arestitavalt sissetulekult peab ETK tegema täitemenetluse käigus kinnipidamisi, arv aastas ligikaudu 7000 (valdavalt töövõimetoetuse saajad). Kuna ilma vastava IT-toeta ei ole töövoogu enam otstarbekas üleval hoida, on ETK alustanud kinnipidamiste mooduli arendusega. Mooduli arendamisse on kaasatud ka KPK esindajad. Moodul on planeeritud valmima käesoleva aasta oktoobris. Sotsiaalministeerium palub kavandatavate IT-arenduste planeerimisel arvestada ka kinnipidamise mooduli arendusi. 5 Sotsiaalministeerium peab täna kehtiva täitesüsteemi kitsaskohaks mh täitedokumentide ebaühtlast kvaliteeti: aktid on sageli eksliku sisuga, täitedokumendile järgneb sageli selle muutmise või tühistamise akt. Selline menetlus on ETK-le tekitanud ebamõistlikku ressursikulu. Kokkuvõtteks Sotsiaalministeerium juhib kontseptsiooni koostaja tähelepanu sellele, et suur osa võlgnevustega inimestest ei oma täitesüsteemis orienteerumiseks piisavaid juriidilisi teadmisi. Ainuüksi sotsiaalhoolekande valdkonnas on suur osa võlgnevusi kas piiratud teovõime või madalamate sotsiaalsete ja toimetulekuoskustega isikutel. Olukorrad, kus ülevaadet võlgnevustest ja teabest, kuidas toimida selleks, et kasutada oma sissetulekut esmavajaduste tagamiseks, ei ole isikul lihtne leida, ning kus kohtutäiturite praktika varieerub ega lähtu tingimata seadustest, ei motiveeri isikut võlgnevustega tegelema. Ühtlasi ei ole tänane täitemenetlussüsteem menetlusökonoomiline. Uue kontseptsiooni rakendamine eeldab aga vastavaid IT-arendusi ja liidestusi. Sotsiaalministeerium ootab eelnõu kirjutamise protsessi võimalikult varajast kaasamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Virge Kuningas-Turu 626 9165 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel