Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr JUM/19-0626/-
[email protected] 1K; 8-1/3864/
Meie 30.07.2019 nr 1.2-3/1656-2
Arvamus täitesüsteemi ümberkorraldamise
kontseptsioonile
Lugupeetud minister
Sotsiaalministeerium toetab kontseptsiooni eesmärki, mille kohaselt soovitakse luua õiglane
ja proportsionaalne, täitenõuete suuremale täitmisele orienteeritud ning menetlusosalistele
kulutõhus täitemenetlus. Sotsiaalministeerium jagab kontseptsioonis välja toodud mõtet, et
täitemenetlus peab isikule olema selge ja lihtne. Kogu teave peab täitemenetluse kohta
olema isikule kättesaadav nö ühest kohast, reaalajas, ning arusaadav. Sellepärast on
Sotsiaalministeeriumil märkuseid, mille edastame alljärgnevalt.
Kontseptsiooni seos toimetulekutoetusega
Toimetulekutoetus on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ning seda maksab kohalik
omavalitsus. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse
leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks. Toimetulekutoetuse saajad võivad olla
madalama asjaajamisvõimekusega ning kimpus täitemenetlustega.
Tänase täitemenetlussüsteemi kohaselt, mil on sissenõudja otsustada, millise kohtutäituri
poole ta võla sissenõudmiseks pöördub, võivad isiku võlgnevused olla mitme kohtutäituri
menetluses. Samas on isikul keeruline saada teda puudutava täitemenetlusinfo osas
tervikpilti ning ka kohtutäiturid ei ole teadlikud isiku suhtes teiste kohtutäiturite poolt algatatud
täitemenetlustest.
Toimetulekutoetuse vaatepunktist on peamiseks probleemiks täna praktikas tavapäraseks
saanud nn arestivabale miinimumsummale sissenõude pööramine. Täitemenetluse
seadustiku (TMS) § 132 järgi peab isikule tema sissetulekutele sissenõude pööramisele
vaatamata jääma vabalt kasutada ühe kuupalga alammäär, kuid mitte vähem kui
Statistikaameti poolt igal aastal 1. veebruariks avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
TMS § 133 ebaõnnestunud sõnastuse tõttu leiavad kohtutäiturid, et neil on justkui võimalik
jätta sissetuleku osa, millele sissenõuet pöörata ei saa, arestimata vaid juhul, kui võlgnik on
kohtutäiturile esitanud nn arestivaba miinimumi tagamiseks avalduse. Tegelikkuses tuleb
kohtutäituril arestivaba miinimumi arestimata jätmine igal juhul tagada. Kohtutäituril lasub
koguni kohustus selgitada iga võlgniku osas välja arestivaba miinimumi suurendamise aluste
puudumine või esinemine.
TMS § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi arestida sotsiaaltoetusi sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) tähenduses, ent kuivõrd toimetulekutoetus on ühekordne toetus, ehkki statistiliselt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
saadakse seda kõige enam 12 kuud järjest, ei ole toimetulekutoetusele võimalik aresti alt
vabastust taotleda korraga kauemaks kui üheks kuuks.
Teatud krediidi- ja muud asutused lubavad võlgniku vara arestida paralleelselt. Nii ei ole
harvad olukorrad, kus kohtutäituri poolt alusetult arestitud sissetulekusumma võlgniku
avalduse alusel aresti alt vabastatakse, kuid mis seejärel koheselt järjekorras järgmise
kohtutäituri poolt arestitakse. Veelgi enam, hullemal juhul on enne isiku avalduse kirjutamist
arestivaba miinimumsumma alusetult kohtutäiturile juba kinni peetud. Isiku avaldusest
tingituna kannab kohtutäitur alusetult kinni peetud summa küll tagasi, ent järjekorras
järgmine kohtutäitur käsitab tagasikantud summat täiendava sissetulekuna, mille peab
omakorda alusetult kinni. Nii võib tekkida olukord, kus toimetulekutoetus, mis peaks katma
isiku esmavajadused, liigub ühelt kohtutäiturilt teisele, isiku vajadused on aga katmata.
Arvestades, et info kõigi käimasolevate täitemenetluste kohta ei pruugi olla isikule
kättesaadav ning on võimalik, et isik ei ole olnud teadlik vajadusest esitada arestivaba
miinimumi tagamiseks avaldus kõigile teda puudutavaid täitemenetlusi läbi viivatele
kohtutäituritele, võidakse isiku arestivaba miinimum alusetult arestida korduvalt.
Sellepärast peab Sotsiaalministeerium oluliseks, et seadusega ettenähtud minimaalse
sissetuleku säilimine, sõltumata täitemenetluste arvust, isikule tagataks.
Eelmärgituga kaasneb veel teinegi murekoht. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei peeta isiku
sissetulekuks seda osa, mis õiguspäraselt läheb kohtutäiturile täitemenetlusvõlgnevuse
katmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1759). Seega, kui kohtutäitur on võlgniku
täitemenetlusvõlgnevuse osas teinud seaduspärase aresti, arvestatakse toimetulekutoetuse
menetlemisel arestitud summa tema sissetulekust maha, kuna seda ei ole võimalik kasutada
esmavajaduste rahuldamiseks ning isikul on õigus saada suuremat toetust. Sellepärast, et
kohalikul omavalitsusel oleks isiku sissetuleku osas adekvaatne teave, on kohalikul
omavalitsusel vajadus saada infot selle kohta, kui suure osa isiku sissetulekust on
kohtutäiturid arestinud.
Täna kehtivas täitemenetluse õigusraamis on isikul võimalik volitada kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajat isiku võlgnevused välja uurima, ent eelkõige tuleb isikul täitemenetluses
arestitud summa suurust kohalikule omavalitsusele endal tõendada. Praktikas on see
tekitanud lisakoormust nii isikule kui sotsiaaltöötajale, kusjuures viimane peab suutma
veenduda, et arestitud summa ei ole suurem, kui seadus võimaldab.
Seepärast on vajalik info süsteemsem vahetamine, mis võimaldaks vähendada osapoolte
haldus- ja töökoormust, ja tulevikus vastava liidestuse loomine, et info jõuaks
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR.
Kontseptsiooni seos elatisabiga
Eristatakse kahte elatisabi liiki: kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne
elatisabi. Kohtumenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et elatise nõudega on
pöördutud kohtusse ning kohtule on esitatud hagi tagamise määruse avaldus, mille kohus on
rahuldanud. Kohtumenetlusaegse elatisabi sissenõudmisega tegeleb
Sotsiaalkindlustusamet.
Täitemenetlusaegse elatisabi maksmise eelduseks on, et lapsel on nn jooksev elatise nõue,
mille täitmiseks on alustatud täitemenetlus. Kui täitemenetluses ei õnnestu elatise nõuet
täita, maksab riik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) lapsele elatisabi. Sotsiaalkindlustusamet
maksab elatisabi välja kohtutäiturilt laekuva info alusel. Nimetatud info liigub kahe
infosüsteemi — sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS2 ja täitemenetluse infosüsteemi ETIS
(e-täitur) vahel. Pärast esimese elatisabi makse tegemist liitub riik lapse elatisnõude
3
täitemenetlusega ning riiki esindab sissenõudmisel Riigi Tugiteenuste Keskus. Esmalt
täidetakse lapse elatise nõuded ja alles seejärel riiginõue.
Kehtiva regulatsiooni järgi tegeleb täitemenetlusaegse elatisabi sissenõudmisega kohtutäitur,
kes peab arvestust nii lapse elatise nõude kui ka elatisabi nõude osas.
Kontseptsioonis on märgitud, et avaliku võimu kandjad peavad liituma Maksu- ja Tolliameti
(MTA) nõuete arvestuse süsteemiga, et MTA saaks tulevikus hakata nõudeid menetlema.
Lisaks on märgitud, et MTA loob avaliku võimu kandjatele tehnilised võimalused nõuete
andmete süsteemi sisestamiseks.
Jääb arusaamatuks, kas MTA menetlemise eelduseks saab tulevikus olema nõude omaniku
poolt uue nõude käsitsi nõuete arvestuse süsteemi sisestamine ning kuidas hakkab toimuma
nõuete üle arvestuse pidamine.
Kontseptsioonis on märgitud, et lõpetatakse kolme registri tegevus, sh ETIS tegevus ning
Justiitsministeeriumi juurde luuakse uus nõuete ja arestide inforegister, mille kaudu hakkab
infot saama nii menetlusosaline kui ka avalik asutus.
Täpsustamist vajab, kas senine infovahetus ETIS ja SKAIS2 vahel jätkub tulevikus uue
loodava registri ja SKAIS2 vahel. Kui see on nii, ja nende süsteemide omavaheline
liidestamine nõuab IT-arendusi, tuleb Sotsiaalministeeriumi hinnangul IT-arenduste
rahastamiseks vahendid leida Justiitsministeeriumil. Kui infovahetus hakkab toimuma uue
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) poolt arendatava süsteemi kaudu, on samuti
oluline leida rahalised vahendid nende IT-arenduste jaoks, mis võimaldaksid liidestada
SKAIS2 ja KPK arendatav süsteemi.
Kontseptsioonis on märgitud, et Justiitsministeeriumi juurde loodava registri kuluks on
350 000 eurot. Samas puudub analüüs selle kohta, millised on puutumuses olevate
infosüsteemide arenduskulud. Analüüs on oluline, et saada kuludest terviklik ülevaade.
Kuivõrd täitesüsteemi ümberkorraldamise tõttu tekib tõenäoliselt vajadus arendada ka
puutumuses olevate valdkondade infosüsteeme, leiab Sotsiaalministeerium, et vastava
ressursi peab soovitud muudatusi ellu viies leidma Justiitsministeerium.
Kontseptsiooni seos töötajate riikidevahelise lähetamisega
Teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse
osutamisega tegelevate tööandjate ausa konkurentsi tagamise küsimusi reguleerib Eestisse
lähetatud töötajate töötingimuste seadus (ELTTS).
ELTTS § 72 lõike 3 järgi on Tööinspektsioonil (TI) kohustus viivitamata edastada
kohtutäiturile sissenõudmiseks välisriigist vastuvõetud dokumendid, mis on seotud töötajate
lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme
määramise otsusega. Selline välisriigi pädeva asutuse otsus loetakse TMS § 2 lg 1 punkti 51
alusel täitedokumendiks. ELTTS § 72 lg 3 kuulub kohaldamisele mh olukorras, kus Eesti
ettevõte on saatnud lähetatud töötajad Soome tööd tegema, kuid ei ole täitnud Soomes
lähetatud töötajatele kehtivaid töötingimusi (nt on jätnud täitmata töö- ja puhkeaja reeglid)
ning Soome vastav organ on seejärel määranud Eesti ettevõttele halduskaristuse, mida Eesti
ettevõte vabatahtlikult ei täida. Kui Eesti ettevõte halduskaristust vabatahtlikult ei täida,
saadab Soome pädev asutus halduskaristuse määramise otsuse TI-le, et viimane edastaks
selle täitesüsteemi.
Avalik-õiguslikust suhtest tekkivat sunniraha nõuet ja väärteomenetluses määratud
rahatrahvi nõuet hakkab kontseptsiooni kohaselt täitma MTA. Seega järeldub
4
kontseptsioonist, et ka TI järelevalve tulemusena määratud sunnirahad ja trahvid on
kontseptsiooni realiseerumise tulemusena MTA täita.
Kontseptsioon ei käsitle aga olukordi, kus Eesti haldusorgani poolt kohtutäiturile esitatav
välisriigi täitedokument on Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele
kuuluv välisriigi ametlik dokument on tekkinud teise EL riigi haldusorgani tegevusest.
Seepärast jääb arusaamatuks, kas viidatud suhetest tekkinud nõue kuulub kontseptsiooni
kohaselt samuti täitmisele MTA poolt. Välisriigi asutuse taotluse edastamine kohtutäiturile on
täna TI jaoks rahaliselt kulukas. Seetõttu toetab Sotsiaalministeerium selliste
täitedokumentide täitmise toimumist edaspidi MTA kaudu.
Kontseptsiooni seos töövõimetoetusega
Töövõimetoetuse eesmärgiks on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle
saamist, kuna nende pikaajaline tervisekahjustus ei võimalda olla tavainimesega võrdses
olukorras.
Kohtutäiturid pööravad massiliselt sissenõudeid töövõimetoetusele. Sissenõuete pööramisel
võlgniku varale ei järgita TMS § 131 lõikest 2 tulenevaid erisusi.
Samuti arvestatakse töövõimetoetus koos isiku muude sissetulekutega arestivaba
miinimumsumma sisse ega lähtuta eeldusest, et töövõimetoetus ei ole oma olemuselt
arestitav. Juhul, kui töövõimetoetus arvestatakse arestivaba miinimumsumma sisse, ei kanna
toetus seatud eesmärki ning isikut koheldakse ebavõrdselt võrreldes isikuga, kelle töövõime
ei ole vähenenud, kuivõrd vähenenud töövõimega isiku kulutused oma miinimumvajaduste
rahuldamiseks on vähenenud töövõimest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise
vajaduse tõttu suuremad. Analoogilisele seisukohale on jõudnud ka Tallinna
Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-13-27390. Kohus leidis, et sotsiaaltoetused kui
sihtotstarbelised maksed on käsitatavad sissetulekutena, mida ei saa arvestada TMS § 132
lg 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse. Vastasel juhul ei teeni ega täida
nimetatud maksed seda eesmärki, mille jaoks need mõeldud on.
Sotsiaalministeerium juhib tähelepanu, et TMS § 131 lõike 1 mittearestitavate sissetulekute
loetellu on juba lisatud Eesti Töötukassa (ETK) kaudu makstav töötutoetus, stipendium,
sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks. Vastava eelnõu seletuskirja
kohaselt on ETK poolt makstavate hüvitiste eesmärk hüvitada tööturuteenustes osalemisel
tekkinud lisakulu. Sissenõude pööramisel nendele hüvitistele ei saa töötu osaleda
tööturuteenustes, mis omakorda vähendab tema võimalusi leida tööd. Seega ei saa neid
hüvitisi käsitada sissetulekutena, millele võiks pöörata sissenõude.
Eeltoodust lähtuvalt tuleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul kaaluda töövõimetoetuse lisamist
sissetulekute hulka, millele sissenõuet pöörata ei saa, arvestades TMS § 131 lõikes 2 toodud
erisustega.
Kohtutäituritele on loodud X-tee teenus, mille kaudu on kohtutäituril võimalik teha päringuid
selle kohta, kas ETK klientide hulgas on sissetuleku saajaid, kelle suhtes kohtutäituril on
menetluses täiteasi. Tänaseks on isikute, kelle arestitavalt sissetulekult peab ETK tegema
täitemenetluse käigus kinnipidamisi, arv aastas ligikaudu 7000 (valdavalt töövõimetoetuse
saajad). Kuna ilma vastava IT-toeta ei ole töövoogu enam otstarbekas üleval hoida, on ETK
alustanud kinnipidamiste mooduli arendusega. Mooduli arendamisse on kaasatud ka KPK
esindajad. Moodul on planeeritud valmima käesoleva aasta oktoobris. Sotsiaalministeerium
palub kavandatavate IT-arenduste planeerimisel arvestada ka kinnipidamise mooduli
arendusi.
5
Sotsiaalministeerium peab täna kehtiva täitesüsteemi kitsaskohaks mh täitedokumentide
ebaühtlast kvaliteeti: aktid on sageli eksliku sisuga, täitedokumendile järgneb sageli selle
muutmise või tühistamise akt. Selline menetlus on ETK-le tekitanud ebamõistlikku
ressursikulu.
Kokkuvõtteks
Sotsiaalministeerium juhib kontseptsiooni koostaja tähelepanu sellele, et suur osa
võlgnevustega inimestest ei oma täitesüsteemis orienteerumiseks piisavaid juriidilisi
teadmisi. Ainuüksi sotsiaalhoolekande valdkonnas on suur osa võlgnevusi kas piiratud
teovõime või madalamate sotsiaalsete ja toimetulekuoskustega isikutel. Olukorrad, kus
ülevaadet võlgnevustest ja teabest, kuidas toimida selleks, et kasutada oma sissetulekut
esmavajaduste tagamiseks, ei ole isikul lihtne leida, ning kus kohtutäiturite praktika varieerub
ega lähtu tingimata seadustest, ei motiveeri isikut võlgnevustega tegelema. Ühtlasi ei ole
tänane täitemenetlussüsteem menetlusökonoomiline. Uue kontseptsiooni rakendamine
eeldab aga vastavaid IT-arendusi ja liidestusi.
Sotsiaalministeerium ootab eelnõu kirjutamise protsessi võimalikult varajast kaasamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Virge Kuningas-Turu 626 9165
[email protected]