dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Siseministri määruste eelnõud ning Vabariigi Valituse määruse eelnõu, mis on seotud 05. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega

Sotsiaalministeerium · 29. juuli 2019
Viit
1.2-3/1913-1
Registreeritud
29. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. august 2019

Failid

  • 📎1-61874-1 29.07.2019 Väljaminev kiri.asice3369 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium 29.07.2019 nr 1-6/1874-1 Eelnõude esitamine kooskõlastamiseks Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja Politsei- ja Piirivalveametile ning Eesti Abipolitseinike Kogule arvamuse andmiseks siseministri määruste eelnõud ning Vabariigi Valituse määruse eelnõu, mis on seotud 05. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega. Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõud kooskõlastada 3 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Abipolitseinike Kogu Henry Timberg 6125099 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 14.07.2019 SISEMINISTER MÄÄRUS Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 37 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus. § 2. Abipolitseiniku eritunnused Abipolitseiniku eritunnusteks on: 1) sõna „ABIPOLITSEINIK“ vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal (lisa 1); 2) varrukaembleem (lisa 2). § 3. Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus (1) Abipolitseiniku tunnistus (edaspidi tunnistus) on soovitatavalt standardile ISO 7810, CR 80 vastav plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm. (2) Tunnistuse esi- ja tagaküljel on värviline turvamuster. Tunnistuse esiküljel on värviline politseivapi kujutis ning tagaküljel värviline väikese riigivapi kujutis. (3) Tunnistuse esiküljel on järgmised elemendid: 1) tekst „POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET“; 2) tekst „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS“; 3) eesnimi; 4) perekonnanimi; 5) isikukood; 6) tunnistuse number; 7) kehtivusaeg; 8) koht abipolitseiniku fotokujutisele. (4) Tunnistuse tagaküljel on tekst „EESTI VABARIIK“. (5) Tunnistusele kantakse järgmised andmed: 1) abipolitseiniku eesnimi; 2) abipolitseiniku perekonnanimi; 3) abipolitseiniku isikukood; 4) abipolitseiniku värvitrükis fotokujutis; 5) tunnistuse number; 6) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev. (6) Tunnistuse teksti värvus on must. (7) Tunnistuse vorm peab vastama määruse lisale 3. § 4. Rakendussätted (1) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 66 “Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruses nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus” kirjeldatud abipolitseiniku eritunnuseid, mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni. (3) Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal. Mart Helme siseminister Lauri Lugna kantsler Lisa 1 Abipolitseiniku vormiriietuse ja ohutusvesti eritunnused Lisa 2 Abipolitseiniku varrukaembleem Lisa 3 Abipolitseiniku tunnistuse vorm KINNITATUD Siseministri ….2019 määrusega nr … „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“ LISA 1 ABIPOLITSEINIKU VORMIRIIETUSE JA OHUTUSVESTI ERITUNNUSED 1. Sõna „ABIPOLITSEINIK“ on hõbedaste trükitähtedega. Rohelisel vormiriietusel on sõna „ABIPOLITSEINIK“ mustade trükitähtedega. 2. Vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal on sõna „ABIPOLITSEINIK“ laius 225 mm, tähe kõrgus 65 mm ja tähejoone paksus 13 mm. Vasakul rinnal on sõna „ABIPOLITSEINIK“ laius on 105 mm, tähe kõrgus on 32 mm ja tähejoone paksus 6 mm. KINNITATUD Siseministri ….2019 määrusega nr … „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“ LISA 2 ABIPOLITSEINIKU VARRUKAEMBLEEM 1. Abipolitseiniku varrukaembleemil on Politsei- ja Piirivalveameti vapp ja trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. 2. Varrukaembleem on sinine, kõrgusega 103 mm ja laiusega 85 mm. Varrukaembleemil on hõbedane ääristus. Vapi kohal on 20 mm kõrgune hõbedase ääristusega poolkaar, mille taustal on 10 mm kõrguste kuldkollaste trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. Rohelise vormiriietuse varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi ääristus, lõvi kujutis ja sõna ABIPOLITSEINIK on must. KINNITATUD Siseministri ….2019 määrusega nr … „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“ LISA 3 ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUSE VORM Esikülg Tagakülg EELNÕU 14.07.2019 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ja siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 8 ja § 32 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ § 4 sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Abipolitseiniku tulirelva- ja elektrišokirelvaõpe Abipolitseiniku tulirelva- või elektrišokirelvaõppe läbinul on: 1) teadmised relva kandmise ja kasutamise õiguslikest alustest; 2) teadmised ja oskused relva hooldada ja käsitseda, sh laskeoskus; 3) esmaabiteadmised ja -oskused.“. § 2. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2010. a määruses nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Erivahend, relv ja laskemoon väljastatakse abipolitseinikule allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast.“; 2) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abipolitseinik tagastab erivahendi, relva ja laskemoona allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast.“; 4) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal. Mart Helme siseminister Lauri Lugna kantsler EELNÕU 14.07.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruse nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruses nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „tulirelva“ sõnadega „ja elektrišokirelva“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu, abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded.“; 3) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Abipolitseiniku ülesande täitmisel elektrišokirelva või tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu“; 4) paragrahvi 3 lõiget 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „täitmisel“ sõnadega „elektrišokirelva või“; 5) paragrahvi 5 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba või ta soovib osaleda politsei tegevuses ainult abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud ülesande täitmisel või tal on abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.“; 6) paragrahvi 5 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Abipolitseinik, kes on abipolitseiniku seaduse § 6 lõigete 11 ja 14 alusel vabastatud tervisekontrollist, peab läbima esimese perioodilise tervisekontrolli: 1) üks kuu enne mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse lõppemist; 2) üks kuu enne käesoleva määruse § 61 sätestatud samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse lõppemist.“; 7) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontroll Abipolitseiniku tervisekontrolliga loetakse samaväärseks järgmised tervisekontrollid: 1) politseiametniku tervisekontroll; 2) vanglateenistuse ametniku tervisekontroll.“. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal. Jüri Ratas peaminister Mart Helme siseminister Taimar Peterkop riigisekretär Siseministri määruse „Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) § 37 lõike 1 alusel. Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtetuks siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ (edaspidi kehtiv määrus). Uus terviktekst kehtestatakse volitusnormi muutumise tõttu. Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse eritunnuste ja tunnistuse regulatsiooni järgmiselt:  eelnõus ja selle lisades määratakse abipolitseiniku eritunnused. Varemalt on eritunnused olnud määratud APolS-i § 37 lõikes 1;  eelnõuga muudetakse abipolitseiniku eritunnuste kirjeldust ja võimaldatakse kohandada abipolitseiniku eritunnuseid rohelise vormiriietuse tarbeks. Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ning millega:  vabastatakse korralisest tervisekontrollist nii abipolitseinikuks astuda soovija kui ka abipolitseinik, kellel on samaväärseks loetud tervisetõend, mis on nõutud mõnel muul tegevusalal;  täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu;  antakse õigus teenistusliku vajaduse korral loa alusel kasutada elektrišokirelva ja tugirelva, kui on täidetud asjakohased tingimused;  delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste kehtestamine valdkonna eest vastutavale ministrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseinike seaduse muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk on luua senisest paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöösse. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja kolmest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus. Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse reguleerimisala õigusega kehtestada abipolitseiniku eritunnused. Vajadus reguleerimisala täiendada tuleneb APolS-i muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal. Nende muudatustega tuuakse eritunnuste kehtestamise õigus rakendusakti tasandile. Paragrahviga 2 kehtestatakse abipolitseiniku eritunnused. APolS-i muudatuste tõttu on eritunnuste kehtestamine edaspidi valdkonna eest vastutava ministri pädevuses. Eritunnuste üksikasjalikud kirjeldused nähakse ette määruse lisades 1 ja 2. Paragrahvi punktid 1 ja 2 kehtestavad abipolitseiniku eritunnusena sõna „ABIPOLITSEINIK“ vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal ning varrukaembleemi. Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse praeguses määruses vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal kantava sõna „ABIPOLITSEINIK“ kirjeldust. Muudatuse kohaselt on selle sõna värvus sõltuvalt vormist kas hõbedane või must, nii nagu on politseiametniku eritunnuste kirjelduses. Analoogne muudatus tehakse ka abipolitseiniku varrukaembleemi kirjelduses, mille kohaselt rohelise välivormi varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi ääristus, lõvi kujutis ja sõna „ABIPOLITSEINIK“ on must. Lisaks muudetakse sõna „ABIPOLITSEINIK“ mõõtmeid, et viia need vastavusse politseiametniku eritunnustega. Nüüdsest on abipolitseinikul võimalik teenistusliku vajaduse korral kanda ka rohelist vormiriietust. See soodustab abipolitseinike kaasamist Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) piirivalve tegevusse, sest kohandatavad eritunnused võimaldavad abipolitseinikel tegutseda koos politseiametnikega ka maastikul. Paragrahviga 3 kehtestatakse abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus. Võrreldes kehtiva määrusega tunnistuse vormi ja kirjeldust ei muudeta. Tunnistuse vormi näidis kehtestatakse määruse lisas 3. Paragrahviga 4 sätestatakse määruse rakendussätted. Lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“. Lõike 2 kohaselt võimaldatakse siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruses nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus” kirjeldatud abipolitseiniku eritunnuseid, mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni. Kuigi eelnõuga abipolitseiniku eritunnuste olulisi muutusi ei tehta on kehtivate eritunnuste teatud mõõtmed erinevad. Lõike 3 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 2019. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõju Eelnõuga muudetakse abipolitseinike eritunnuste kirjeldust, abipolitseiniku tunnistuse kirjeldus ja vorm jääb samaks. Kuna olulisi muudatusi eelnõuga ei kaasne, hinnatakse vaid seda mõju, mis kaasneb võimalusega kohandada abipolitseiniku eritunnuseid politseiametniku rohelise vormiriietuse kandmiseks. Kavandatav muudatus: võimalus kohandada abipolitseiniku eritunnused politseiametniku rohelise vormiriietuse kandmiseks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõju sihtrühm: PPA. Avalduv mõju: eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju PPA töökorraldusele. Abipolitseinike saab senisest tõhusamalt kaasata PPA piirivalvelistesse tegevusse kasutades maastikule kohandatud eririietust. Mõju ulatus PPA-le on väike, sest PPA praegu juba kaasab abipolitseinikke piirivalve tegevusse, kuid kehtivate eritunnuste erisuste tõttu ei pruugi olla võimalik abipolitseinike kaasata kõikidesse tegevustesse. Abipolitseinikel on lähtudes APolS-i § 37 lõigetest 3 ja 4 ka praegu õigus kanda politseiametniku rohelist vormiriietust. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule. Mõju sihtrühm: PPA. Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab abipolitseinike senisest sagedamini kaasata PPA piirivalve tegevusse. Selle tulemusena suureneb abipolitseinike üldine võimekus osaleda PPA abistamisel. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Muudatustega ei kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalseid mõjusid. Eelnõu määrusena rakendamine ei puuduta regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega lisatulu riigieelarvesse ei kaasne. Abipolitseinikud kaasatakse PPA piirivalve tegevusse, lähtudes teenistuslikust vajadusest. Lisakulu roheliste vormide ja vastavate eritunnuste kasutamisega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal koos APolS-i muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ning Eesti Abipolitseinike Kogule. Siseministri määruse „ Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ja siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „ Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ja siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) § 8 lõike 8 ja § 32 lõike 5 alusel. Eelnõu eesmärk on: 1) täiendada abipolitseiniku väljaõppe nõudeid elektrišokirelva õppeks vajalike muudatustega; 2) uuendada abipolitseinikele erivahendi ja relva väljastamise ning tagastamise korda. Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS-i muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ja millega: 1) vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija ja abipolitseinik, kellel on samaväärseks loetud tervisetõend mõnes muus tegevusalas; 2) täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu; 3) antakse õigus teenistusliku vajaduse ja vastavate tingimuste korral loa alusel kasutada elektrisokirelva ja tugirelva; 4) delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste kehtestamine valdkonna eest vastutavale ministrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ 3. märtsil 2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.03.2015, 24). Samuti muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ 30. märtsil 2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.03.2015, 22). Eelnõu on seotud Riigikogus 5. detsembril 2018. aastal vastu võetud abipolitseinike seaduse muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk on luua senisest paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöösse. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ § 4. Muudatusega täiendatakse paragrahvi pealkirja ja sisu sõnaga „elektrišokirelv“. Muudatuse eesmärk on kehtestada nõuded elektrišokirelva õppele. Nõuded elektrišokirelva õppele on sisult samad tulirelvaõppele määratud nõuetega. Paragrahviga 2 muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ ühtlustamaks seda siseministri 11. septembri 2018. a määrusega nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi teenistusrelvade määrus). Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et erivahend, relv ja laskemoon väljastatakse abipolitseinikule allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast. Kehtiva määruse kohaselt on § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üksikasjalik erivahendi, relva ja laskemoona väljastamise kord. Abipolitseinikele erivahendite ja relvade väljastamise kord erineb PPA-s kehtestatud üldisest erivahendite ja relvade väljastamise korrast. Muudatuse eesmärk on vähendada PPA-s relvade ja erivahendite käitlemise kordasid ning lähtuda kõikidel juhtudel ühesest regulatsioonist. Seetõttu tunnistatakse punktiga 2 kehtetuks ka määruse § 2 lõige 3. Relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud teenistusrelvade määruse kohaselt kehtestab relvade käitlemise üksikasjaliku korra asutuse juht või tema volitatud ametnik. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 2 ja sätestatakse, et abipolitseinik tagastab erivahendi, relva ja laskemoona allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes PPA peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast. Muudatuse eesmärk on vähendada PPA-s relvade ja erivahendite käitlemise kordasid ning lähtuda kõikidel juhtudel ühesest regulatsioonist. Seetõttu tunnistatakse punktiga 4 määruse § 3 lõige 3 kehtetuks. Määruse § 3 lõige 2 sätestab eraldi korra relvade ja erivahendite tagastamiseks ning lõige 3 sätestab, et tulirelv tagastatakse tulirelva kaardi vastu. Edaspidi reguleeritakse relvade ja erivahendite väljastamise ning tagastamise kord PPA peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korraga. Paragrahv 3 sätestab, et määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Eelnõuga täiendatakse abipolitseiniku väljaõppe nõudeid elektrišokirelva õppega ning uuendatakse abipolitseinikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise korda. Olulisi põhimõttelisi muudatusi eelnõuga ei kaasne. Kavandatav muudatus: Abipolitseiniku väljaõppe nõuete täiendamine elektrišokirelva õppega. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõju sihtrühm: PPA. Avalduv mõju: Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju PPA töökorraldusele. Sõltuvalt teenistuslikust vajadusest saab valitud osa abipolitseinikke elektrišokirelva õppe läbimise järel kanda ja kasutada ülesannete täitmisel elektrišokirelva. Mõju ulatus PPA-le on väike, sest abipolitseinike arv, kes hakkab kasutama elektrisokirelva jääb teenistusse kaasatavate abipolitseinike üldarvuga võrreldes väikeseks. Hetkel on ligikaudu 200 abipolitseinikul tulirelvakandmise õigus ja eelduslikult jääb esialgu ligikaudu samasse ulatusse ka elektrišokirelva kandvate abipolitseinike hulk. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalset mõju. Eelnõu määrusena rakendamine ei puuduta ka regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega lisatulu riigieelarvesse ei kaasne. Muudatusega kaasnevad abipolitseinike koolitamise kulud. Praegu on õigus tulirelva kanda ligikaudu 200 abipolitseinikul. Eelduslikult on ligikaudu sama palju ka elektrišokirelva kandvaid abipolitseinikke. Alates 2020. aastast oleks eeldatav koolituskulu aastas 6000 eurot, olenevalt õpperühma suurusest. Abipolitseinikele eraldi elektrišokirelvade soetamise vajadust praegu ei nähta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal koos APolS-i muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Eesti Abipolitseinike Kogule. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruse nr 185 “Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määruse „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud ja kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) § 6 lõike 4 alusel. Eelnõu eesmärk on: 1) muuta abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli läbimise korda; 2) kehtestada abipolitseiniku tervisetõendiga samaväärseks loetavate tervisetõendite loetelu; 3) määrata elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu. Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS-i muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ja millega: 1) vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija ja abipolitseinik, kellel on mõnes muus valdkonnas tegutsemise tõttu väljastatud tervisetõend, mis siinse eelnõuga loetakse samaväärseks abipolitseiniku tervisetõendiga; 2) täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu; 3) antakse õigus teenistusliku vajaduse korral loa alusel kasutada elektrišokirelva ja tugirelva, kui on täidetud asjakohased tingimused; 4) delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste loetelu kehtestamine valdkonna eest vastutavale ministrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määrust nr 185 „Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus) 3. aprillil 2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 31.03.2015, 18). Eelnõu on seotud Riigikogu 5. detsembril 2018. aastal vastu võetud abipolitseinike seaduse muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk luua senisest paindlikumad võimalused kaasata politseitöösse abipolitseinikke. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis on sätestatud määruse sisulised muudatused ja teises paragrahvis eelnõu jõustumissäte. Paragrahvi 1 punktidega 1–4 täiendatakse määruse pealkirja ja sätteid sõnaga „elektrišokirelv“. Lähtudes 1. augustil 2019. aastal jõustuvatest APolS-i muudatustest võimaldatakse abipolitseinikel peale tulirelva kasutada sellest vähem kahjulikku elektrišokirelva. Siiani ei olnud abipolitseinike relvade loetelus elektrišokirelv sätestatud, sest seda ei kasutanud ka politseiametnikud. 2018. aastal hankis Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) endale esimese koguse elektrišokirelvi ja praeguseks on olnud juhtumeid, kus neid on kasutatud. Arvestades, et võrreldes tulirelvaga kahjustab elektrišokirelv inimese tervist vähem, on hinnatud, et abipolitseinikel on samuti vajalik seda relva kasutada. Eelnõuga täiendatakse määruse pealkirja ja § 1, et kohaldada määruse reguleerimisala ka elektrišokirelvadele. Eelnõu punktidega 3 ja 4 kohaldatakse määruses kehtivad tulirelva kandmist välistavad asjaolud ka elektrišokirelvadele. See tähendab, et kui abipolitseinikul esineb abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistav asjaolu, välistab sama asjaolu ka elektrišokirelva kandmise. Seda analoogiat kohaldatakse seetõttu, et elektrišokirelva käsitsemine on olemuselt sarnane tulirelva käsitsemisega. Näiteks, laskekäe koordinatsioonihäired mõjutavad ühtviisi negatiivselt nii tulirelva kui ka elektrišokirelva käsitlemist. Punktiga 2 täiendatakse lisaks § 1 teksti lauseosaga, mille kohaselt kuulub edaspidi määruse reguleerimisalasse ka abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtivate tervisetõendite loetelu kehtestamine. Reguleerimisala laiendamine tuleneb samuti 1. augustil 2019. aastal jõustuvatest APolS muudatustest, mille kohaselt täiendatakse APolS § 6 lõiget 11 ja lisatakse paragrahvi lõige 14, mis sätestavad võimaluse vabastada isik abipolitseiniku tervisekontrollist, kui ta on läbinud samaväärseks loetud tervisekontrolli. Kehtiva APolS regulatsiooni ja määruse kohaselt on abipolitseiniku tervisekontrollist vabastatud vaid abipolitseiniku kandidaat, kui tal on kandideerimise hetkel olemas nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba. Nimetatud kahe eriõiguse olemasolu tähendab, et isikul peavad olema läbitud vastavad tervisekontrollid, mille kohta on väljastatud ka tervisetõend. Juhul kui tervisetõend aegub, siis kaotab kehtivuse ka isikule väljastatud eriõigus. Eelnõu muudatuste kohaselt vabastatakse abipolitseiniku tervisekontrollist lisaks abipolitseiniku kandidaadile ka tegutsev abipolitseinik, kui tal on olemas nimetatud kehtivad eriõigused. Lisaks võimaldatakse vabastada abipolitseiniku kandidaat või tegutsev abipolitseinik abipolitseiniku terviskontrollist, kui tal on abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend. Kuna riik on sellisel juhul juba ühe korra kontrollinud isiku tervislikku seisundit, puudub sisuline vajadus see kontroll uuesti läbida. See tähendab, et nii isiku kui riigi seisukohalt on otstarbekas vabastada vastava õiguse ja loaga isikud täiendavast tervisekontrollist. Punktiga 5 muudetakse määruse § 5 lõiget 11 ja seda täiendatakse lauseosaga, mille kohaselt ei pea abipolitseinikuks astuda soovija läbima tervisekontrolli, kui tal on abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend. Muudatus võimaldab seega kasutada teisi kehtivaid tervisetõendeid. Muudatuse eesmärk on vähendada koormust vabatahtlikele ja hoida ära ebavajalike kulusid, kui isikul on võrdväärseks loetud tervisekontroll juba läbitud. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 2, 6 ja 7, mis tervikuna muudavad abipolitseinike tervisekontrolli korda. Punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõiget 21. Lõike sissejuhatavat lauseosa täiendatakse viitega APolS § 6 lõikele 14, mis sätestab, et abipolitseinik ei pea läbima perioodilist tervisekontrolli, kui tal on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend. Muudatusega luuakse võimalus vabastada juba abipolitseinikuks määratud isik perioodilisest tervisekontrollist, kui tal on endiselt kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka relvaluba või samaväärseks loetud tervisetõend. Käesolevalt ei ole abipolitseinik vabastatud perioodilisest tervisekontrollist isegi juhul, kui ta oli vabastatud esmasest tervisekontrollist tulenevalt kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguse ja relvaloa olemasolust. Koostoimes muudetava lõike punktiga 1 võimaldab muudatus lugeda isiku tervisekontrolli kohustus täidetuks ka pärast tema abipolitseinikuks määramist. Nimetatud juhul tekib isikul perioodilise tervisekontrolli läbimise kohtustus alles siis, kui mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse lõpuni on jäänud üks kuu. Kui aga isik läbib nimetatud tervisetõendite uuendamiseks vajalikud tervisekontrollid ennem tervisetõendi viimast kehtivuskuud, mille tulemusena ka tervisetõendi kehtivusaeg pikeneb, siis ei teki isikul ka kohustust perioodilise abipolitseiniku terviskontrolli läbimiseks. Analoogne kord hakkab kehtima ka muude samaväärseks loetavate tervisetõenditega ehk senikaua kui kehtiva tervisetõendi kehtivuse lõppemiseni on rohkem kui üks kuu, ei pea isik abipolitseiniku perioodilist tervisekontrolli läbima. Punktiga 7 kehtestatakse tervisekontrollide loetelu, mida loetakse samaväärseks abipolitseiniku tervisekontrolli läbimisega. Muudatuse eesmärk on lihtsustada isiku abipolitseinikuks astumist ja vähendada ebavajalikke kulutusi. Eelkõige loetakse abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks politsei- ja piirivalveseaduse § 71 alusel läbitud ja sama paragrahvi lõike 4 alusel antud rakendusaktis sätestatud nõuetele vastavat tervisekontrolli ja selle alusel väljastatud kehtivat tervisetõendit ehk politseiametniku tervisekontrolli. Arvestades, et abipolitseiniku tervisenõuete kehtestamisel on võetud eeskujuks politseiametniku tervisenõuded, siis on põhjendatud ka nimetatud tervisetõendi samaväärseks lugemine. Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruses nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Lisaks loetakse abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks ka vanglateenistuse ametniku tervisekontroll ja selle alusel väljastatud kehtiv tervisetõend kui abipolitseiniku tegevusalale ja nõuetele lähimas teenistus- ja töövaldkonnas väljastatud tervisetõend. Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2013. aasta määruses nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Paragrahv 2 sätestab, et määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal, lähtudes APolS-i muudatuste jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõju Määruses on kolm kavandatavat muudatust: muuta tervisekontrolli läbimise korda, kehtestada abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrollide loetelu ja määrata elektrisokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu. Kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalset mõju. Eelnõu määrusena rakendamine ei puuduta ka regionaalarengut. Kavandatav muudatus: tervisekontrolli läbimise korra muutmine ja samaväärseks loetavate tervisekontrollide loetelu. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõju sihtrühm: PPA. Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab edaspidi ära hoida ebavajalikke tegevusi ja kulutusi seoses tervisekontrolliga, mille peavad läbima abipolitseiniku kandidaadid ja abipolitseinikud. Kui praegu loetakse abipolitseiniku tervisekontrolli tõendiga samaväärseks vaid kehtiv mootorsõiduki juhtimisõiguse tervisetõend ja relvaloa tervisetõend ning seda ainult abipolitseinikuks astumisel, siis edaspidi loetakse need kaks tervisetõendit samaväärseks ka abipolitseiniku tegevuse ajal. Peale nende hakatakse lugema samaväärseks ka muid tervisetõendeid. Selle tulemusena väheneb abipolitseinike hulk, keda on vaja suunata esmasesse või perioodilisse tervisekontrolli. Mõju ulatus PPA-le on väike, kuna abipolitseinikuks astuda soovijate ja abipolitseinike perioodilise tervisekontrolli korras ja dokumentide vastuvõtmises põhimõttelisi ega mahukaid muudatusi ei tehta. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Kavandatav muudatus: määrata elektrisokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule. Mõju sihtrühm: PPA. Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab ka abipolitseinikele väljastada elektrišokirelvi ja tagab, et isik, kellele relv väljastatakse, vastab talle sätestatud nõuetele. Elektrišokirelva kasutamine kahjustab inimest vähem kui tulirelv, kuid aitab abipolitseinikul ennast või teisi vajaduse korral tõhusalt kaitsta. Selle tulemusena suureneb abipolitseinike võimekus vajaduse korral reageerida ka ohtlikematele sündmustele. Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei kaasne. Abipolitseiniku tervisetõendiga samaväärseks loetud tervisetõendite kasutamine vähendab abipolitseinikuks astujate ja abipolitseinike tervisekontrolli kulusid ja PPA kulusid tervisekontrollis käimise hüvitamiseks. Arvestatav hulk abipolitseinikke töötab samal ajal politseiametnike, tegevväelaste ja vanglateenistuse ametnikena. Iga isiku tervisekontrolliks hüvitatakse kuni 20 eurot, ent edaspidi ei ole seda kulutust vaja teha, kui on olemas samaväärseks loetav kehtiv tervisetõend. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal, lähtudes APolS-i muudatuste jõustumise ajast. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ning Eesti Abipolitseinike Kogule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0765 - Siseministri määruste eelnõud ning Vabariigi Valituse määruse eelnõu, mis on seotud 05. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega. Palume eelnõud kooskõlastada 3 tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3ca6f4-82bc-4bca-aee3- 161cd5def96f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3ca6f4-82bc-4bca-aee3- 161cd5def96f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel