Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
29.07.2019 nr 1-6/1874-1
Eelnõude esitamine kooskõlastamiseks
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja Politsei- ja Piirivalveametile
ning Eesti Abipolitseinike Kogule arvamuse andmiseks siseministri määruste eelnõud ning
Vabariigi Valituse määruse eelnõu, mis on seotud 05. detsembril 2018. aastal vastuvõetud
abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega. Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume eelnõud kooskõlastada 3 tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Abipolitseinike Kogu
Henry Timberg 6125099
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
14.07.2019
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus
Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 37 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste
kirjeldus.
§ 2. Abipolitseiniku eritunnused
Abipolitseiniku eritunnusteks on:
1) sõna „ABIPOLITSEINIK“ vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal (lisa 1);
2) varrukaembleem (lisa 2).
§ 3. Abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus
(1) Abipolitseiniku tunnistus (edaspidi tunnistus) on soovitatavalt standardile ISO 7810, CR 80
vastav plastkaart mõõtmetega 85,5 mm × 54 mm.
(2) Tunnistuse esi- ja tagaküljel on värviline turvamuster. Tunnistuse esiküljel on värviline
politseivapi kujutis ning tagaküljel värviline väikese riigivapi kujutis.
(3) Tunnistuse esiküljel on järgmised elemendid:
1) tekst „POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET“;
2) tekst „ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUS“;
3) eesnimi;
4) perekonnanimi;
5) isikukood;
6) tunnistuse number;
7) kehtivusaeg;
8) koht abipolitseiniku fotokujutisele.
(4) Tunnistuse tagaküljel on tekst „EESTI VABARIIK“.
(5) Tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) abipolitseiniku eesnimi;
2) abipolitseiniku perekonnanimi;
3) abipolitseiniku isikukood;
4) abipolitseiniku värvitrükis fotokujutis;
5) tunnistuse number;
6) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev.
(6) Tunnistuse teksti värvus on must.
(7) Tunnistuse vorm peab vastama määruse lisale 3.
§ 4. Rakendussätted
(1) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 66 “Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste
kirjeldus“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruses nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja
eritunnuste kirjeldus” kirjeldatud abipolitseiniku eritunnuseid, mis erinevad käesolevas
määruses kirjeldatutest, võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või nende kandmiskõlbmatuks
muutumiseni.
(3) Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal.
Mart Helme
siseminister
Lauri Lugna
kantsler
Lisa 1 Abipolitseiniku vormiriietuse ja ohutusvesti eritunnused
Lisa 2 Abipolitseiniku varrukaembleem
Lisa 3 Abipolitseiniku tunnistuse vorm
KINNITATUD
Siseministri ….2019 määrusega nr …
„Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“
LISA 1
ABIPOLITSEINIKU VORMIRIIETUSE JA OHUTUSVESTI ERITUNNUSED
1. Sõna „ABIPOLITSEINIK“ on hõbedaste trükitähtedega. Rohelisel vormiriietusel on sõna
„ABIPOLITSEINIK“ mustade trükitähtedega.
2. Vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal on sõna „ABIPOLITSEINIK“ laius 225 mm, tähe
kõrgus 65 mm ja tähejoone paksus 13 mm. Vasakul rinnal on sõna „ABIPOLITSEINIK“ laius
on 105 mm, tähe kõrgus on 32 mm ja tähejoone paksus 6 mm.
KINNITATUD
Siseministri ….2019 määrusega nr …
„Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“
LISA 2
ABIPOLITSEINIKU VARRUKAEMBLEEM
1. Abipolitseiniku varrukaembleemil on Politsei- ja Piirivalveameti vapp ja trükitähtedega sõna
ABIPOLITSEINIK.
2. Varrukaembleem on sinine, kõrgusega 103 mm ja laiusega 85 mm. Varrukaembleemil on
hõbedane ääristus. Vapi kohal on 20 mm kõrgune hõbedase ääristusega poolkaar, mille taustal
on 10 mm kõrguste kuldkollaste trükitähtedega sõna ABIPOLITSEINIK. Rohelise
vormiriietuse varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi ääristus, lõvi kujutis ja sõna
ABIPOLITSEINIK on must.
KINNITATUD
Siseministri ….2019 määrusega nr …
„Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse kirjeldus“
LISA 3
ABIPOLITSEINIKU TUNNISTUSE VORM
Esikülg
Tagakülg
EELNÕU
14.07.2019
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja
abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ja siseministri 21.
detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva
väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 8 lõike 8 ja § 32 lõike 5 alusel.
§ 1. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja
abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ muutmine
Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku
väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ § 4 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Abipolitseiniku tulirelva- ja elektrišokirelvaõpe
Abipolitseiniku tulirelva- või elektrišokirelvaõppe läbinul on:
1) teadmised relva kandmise ja kasutamise õiguslikest alustest;
2) teadmised ja oskused relva hooldada ja käsitseda, sh laskeoskus;
3) esmaabiteadmised ja -oskused.“.
§ 2. Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud
erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“
muutmine
Siseministri 21. detsembri 2010. a määruses nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja
relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Erivahend, relv ja laskemoon väljastatakse abipolitseinikule allkirja vastu ja selle kohta
tehakse märge, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku
kehtestatud korrast.“;
2) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinik tagastab erivahendi, relva ja laskemoona allkirja vastu ja selle kohta tehakse
märge, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku
kehtestatud korrast.“;
4) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal.
Mart Helme
siseminister
Lauri Lugna
kantsler
EELNÕU
14.07.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruse nr 185 „Abipolitseiniku ja
abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks
saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist
välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmise
määrus
Määrus kehtestatakse abipolitseiniku seaduse § 6 lõike 4 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruses nr 185 „Abipolitseiniku ja
abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks saamist
välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistavate
füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „tulirelva“ sõnadega „ja elektrišokirelva“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku
ülesande täitmisel elektrišokirelva ja tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu,
abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord,
abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud
tervisetõendite loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded.“;
3) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Abipolitseiniku ülesande täitmisel elektrišokirelva või tulirelva kandmist välistavate
füüsiliste puuete loetelu“;
4) paragrahvi 3 lõiget 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „täitmisel“ sõnadega „elektrišokirelva
või“;
5) paragrahvi 5 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Abipolitseinikuks astuda soovija ei pea läbima tervisekontrolli, kui tal on kehtiv
mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba või ta soovib osaleda politsei tegevuses ainult
abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud ülesande täitmisel või tal on abipolitseiniku
tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.“;
6) paragrahvi 5 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Abipolitseinik, kes on abipolitseiniku seaduse § 6 lõigete 11 ja 14 alusel vabastatud
tervisekontrollist, peab läbima esimese perioodilise tervisekontrolli:
1) üks kuu enne mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse lõppemist;
2) üks kuu enne käesoleva määruse § 61 sätestatud samaväärseks loetud tervisekontrolli
läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse lõppemist.“;
7) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontroll
Abipolitseiniku tervisekontrolliga loetakse samaväärseks järgmised tervisekontrollid:
1) politseiametniku tervisekontroll;
2) vanglateenistuse ametniku tervisekontroll.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal.
Jüri Ratas
peaminister
Mart Helme
siseminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Siseministri määruse „Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste
kirjeldus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Siseministri määruse „Abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“
eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) § 37 lõike 1
alusel.
Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtetuks siseministri 21. detsembri
2010. a määrus nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus“ (edaspidi kehtiv
määrus). Uus terviktekst kehtestatakse volitusnormi muutumise tõttu.
Võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse eritunnuste ja tunnistuse regulatsiooni järgmiselt:
eelnõus ja selle lisades määratakse abipolitseiniku eritunnused. Varemalt on eritunnused
olnud määratud APolS-i § 37 lõikes 1;
eelnõuga muudetakse abipolitseiniku eritunnuste kirjeldust ja võimaldatakse kohandada
abipolitseiniku eritunnuseid rohelise vormiriietuse tarbeks.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS muudatustest,
mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ning millega:
vabastatakse korralisest tervisekontrollist nii abipolitseinikuks astuda soovija kui ka
abipolitseinik, kellel on samaväärseks loetud tervisetõend, mis on nõutud mõnel muul
tegevusalal;
täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu;
antakse õigus teenistusliku vajaduse korral loa alusel kasutada elektrišokirelva ja tugirelva,
kui on täidetud asjakohased tingimused;
delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste kehtestamine valdkonna eest vastutavale
ministrile.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153,
[email protected]) ja sama
osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud abipolitseinike seaduse
muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk on luua senisest paindlikumad võimalused
abipolitseinike kaasamiseks politseitöösse. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja kolmest lisast.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad
abipolitseiniku eritunnused ning tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus. Võrreldes kehtiva
määrusega täiendatakse reguleerimisala õigusega kehtestada abipolitseiniku eritunnused.
Vajadus reguleerimisala täiendada tuleneb APolS-i muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil
2019. aastal. Nende muudatustega tuuakse eritunnuste kehtestamise õigus rakendusakti
tasandile.
Paragrahviga 2 kehtestatakse abipolitseiniku eritunnused. APolS-i muudatuste tõttu on
eritunnuste kehtestamine edaspidi valdkonna eest vastutava ministri pädevuses. Eritunnuste
üksikasjalikud kirjeldused nähakse ette määruse lisades 1 ja 2. Paragrahvi punktid 1 ja 2
kehtestavad abipolitseiniku eritunnusena sõna „ABIPOLITSEINIK“ vormiriietuse ja
ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal ning varrukaembleemi.
Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse praeguses määruses vormiriietuse ja ohutusvesti
seljaosal ja vasakul rinnal kantava sõna „ABIPOLITSEINIK“ kirjeldust. Muudatuse kohaselt
on selle sõna värvus sõltuvalt vormist kas hõbedane või must, nii nagu on politseiametniku
eritunnuste kirjelduses. Analoogne muudatus tehakse ka abipolitseiniku varrukaembleemi
kirjelduses, mille kohaselt rohelise välivormi varrukaembleem on roheline ja varrukaembleemi
ääristus, lõvi kujutis ja sõna „ABIPOLITSEINIK“ on must. Lisaks muudetakse sõna
„ABIPOLITSEINIK“ mõõtmeid, et viia need vastavusse politseiametniku eritunnustega.
Nüüdsest on abipolitseinikul võimalik teenistusliku vajaduse korral kanda ka rohelist
vormiriietust. See soodustab abipolitseinike kaasamist Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi
PPA) piirivalve tegevusse, sest kohandatavad eritunnused võimaldavad abipolitseinikel
tegutseda koos politseiametnikega ka maastikul.
Paragrahviga 3 kehtestatakse abipolitseiniku tunnistuse vorm ja kirjeldus. Võrreldes kehtiva
määrusega tunnistuse vormi ja kirjeldust ei muudeta. Tunnistuse vormi näidis kehtestatakse
määruse lisas 3.
Paragrahviga 4 sätestatakse määruse rakendussätted. Lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks
siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste
kirjeldus“. Lõike 2 kohaselt võimaldatakse siseministri 21. detsembri 2010. aasta määruses nr
66 „Abipolitseiniku tunnistuse ja eritunnuste kirjeldus” kirjeldatud abipolitseiniku eritunnuseid,
mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib kanda kuni laovarude lõppemiseni või
nende kandmiskõlbmatuks muutumiseni. Kuigi eelnõuga abipolitseiniku eritunnuste olulisi
muutusi ei tehta on kehtivate eritunnuste teatud mõõtmed erinevad. Lõike 3 kohaselt jõustub
määrus 1. augustil 2019. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõju
Eelnõuga muudetakse abipolitseinike eritunnuste kirjeldust, abipolitseiniku tunnistuse kirjeldus
ja vorm jääb samaks. Kuna olulisi muudatusi eelnõuga ei kaasne, hinnatakse vaid seda mõju,
mis kaasneb võimalusega kohandada abipolitseiniku eritunnuseid politseiametniku rohelise
vormiriietuse kandmiseks.
Kavandatav muudatus: võimalus kohandada abipolitseiniku eritunnused politseiametniku
rohelise vormiriietuse kandmiseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele.
Mõju sihtrühm: PPA.
Avalduv mõju: eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju PPA töökorraldusele.
Abipolitseinike saab senisest tõhusamalt kaasata PPA piirivalvelistesse tegevusse kasutades
maastikule kohandatud eririietust. Mõju ulatus PPA-le on väike, sest PPA praegu juba kaasab
abipolitseinikke piirivalve tegevusse, kuid kehtivate eritunnuste erisuste tõttu ei pruugi olla
võimalik abipolitseinike kaasata kõikidesse tegevustesse. Abipolitseinikel on lähtudes APolS-i
§ 37 lõigetest 3 ja 4 ka praegu õigus kanda politseiametniku rohelist vormiriietust.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline.
Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule.
Mõju sihtrühm: PPA.
Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab abipolitseinike senisest sagedamini
kaasata PPA piirivalve tegevusse. Selle tulemusena suureneb abipolitseinike üldine võimekus
osaleda PPA abistamisel.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline.
Muudatustega ei kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalseid mõjusid. Eelnõu
määrusena rakendamine ei puuduta regionaalarengut.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega lisatulu riigieelarvesse ei kaasne. Abipolitseinikud kaasatakse PPA
piirivalve tegevusse, lähtudes teenistuslikust vajadusest. Lisakulu roheliste vormide ja
vastavate eritunnuste kasutamisega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal koos APolS-i muudatuste jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ning
Eesti Abipolitseinike Kogule.
Siseministri määruse „ Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64
„Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse
sooritamise kord“ ja siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule
väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise
kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Siseministri määruse „ Siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku
kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ ja siseministri
21. detsembri 2010. a määruse nr 65 „Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva
väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi
eelnõu) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) § 8 lõike 8 ja § 32 lõike 5 alusel.
Eelnõu eesmärk on:
1) täiendada abipolitseiniku väljaõppe nõudeid elektrišokirelva õppeks vajalike muudatustega;
2) uuendada abipolitseinikele erivahendi ja relva väljastamise ning tagastamise korda.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS-i
muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ja millega:
1) vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija ja abipolitseinik,
kellel on samaväärseks loetud tervisetõend mõnes muus tegevusalas;
2) täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu;
3) antakse õigus teenistusliku vajaduse ja vastavate tingimuste korral loa alusel kasutada
elektrisokirelva ja tugirelva;
4) delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste kehtestamine valdkonna eest vastutavale
ministrile.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153,
[email protected]) ja sama
osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 64 „Abipolitseiniku
kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ 3. märtsil
2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.03.2015, 24).
Samuti muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 65 „Abipolitseinikule
väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord“
30. märtsil 2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 27.03.2015, 22).
Eelnõu on seotud Riigikogus 5. detsembril 2018. aastal vastu võetud abipolitseinike seaduse
muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk on luua senisest paindlikumad võimalused
abipolitseinike kaasamiseks politseitöösse. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse
rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määruse nr 64 „Abipolitseiniku
kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppenõuded ning arvestuse sooritamise kord“ § 4.
Muudatusega täiendatakse paragrahvi pealkirja ja sisu sõnaga „elektrišokirelv“. Muudatuse
eesmärk on kehtestada nõuded elektrišokirelva õppele. Nõuded elektrišokirelva õppele on sisult
samad tulirelvaõppele määratud nõuetega.
Paragrahviga 2 muudetakse siseministri 21. detsembri 2010. a määrust nr 65
„Abipolitseinikule väljastatud erivahendi ja relva väljastamise, hoidmise, tagastamise ning
relva kandmise kord“ ühtlustamaks seda siseministri 11. septembri 2018. a määrusega nr 19
„Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi
teenistusrelvade määrus).
Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et erivahend, relv ja laskemoon
väljastatakse abipolitseinikule allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes Politsei- ja
Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast.
Kehtiva määruse kohaselt on § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üksikasjalik erivahendi, relva ja
laskemoona väljastamise kord. Abipolitseinikele erivahendite ja relvade väljastamise kord
erineb PPA-s kehtestatud üldisest erivahendite ja relvade väljastamise korrast. Muudatuse
eesmärk on vähendada PPA-s relvade ja erivahendite käitlemise kordasid ning lähtuda kõikidel
juhtudel ühesest regulatsioonist. Seetõttu tunnistatakse punktiga 2 kehtetuks ka määruse § 2
lõige 3. Relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud teenistusrelvade määruse kohaselt
kehtestab relvade käitlemise üksikasjaliku korra asutuse juht või tema volitatud ametnik.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 2 ja sätestatakse, et abipolitseinik tagastab
erivahendi, relva ja laskemoona allkirja vastu ja selle kohta tehakse märge, lähtudes PPA
peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud korrast. Muudatuse eesmärk on
vähendada PPA-s relvade ja erivahendite käitlemise kordasid ning lähtuda kõikidel juhtudel
ühesest regulatsioonist. Seetõttu tunnistatakse punktiga 4 määruse § 3 lõige 3 kehtetuks.
Määruse § 3 lõige 2 sätestab eraldi korra relvade ja erivahendite tagastamiseks ning lõige 3
sätestab, et tulirelv tagastatakse tulirelva kaardi vastu. Edaspidi reguleeritakse relvade ja
erivahendite väljastamise ning tagastamise kord PPA peadirektori või tema volitatud ametniku
kehtestatud korraga.
Paragrahv 3 sätestab, et määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga täiendatakse abipolitseiniku väljaõppe nõudeid elektrišokirelva õppega ning
uuendatakse abipolitseinikele erivahendi ja relva väljastamise ja tagastamise korda. Olulisi
põhimõttelisi muudatusi eelnõuga ei kaasne.
Kavandatav muudatus: Abipolitseiniku väljaõppe nõuete täiendamine elektrišokirelva
õppega.
Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele.
Mõju sihtrühm: PPA.
Avalduv mõju: Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju PPA töökorraldusele. Sõltuvalt
teenistuslikust vajadusest saab valitud osa abipolitseinikke elektrišokirelva õppe läbimise järel
kanda ja kasutada ülesannete täitmisel elektrišokirelva. Mõju ulatus PPA-le on väike, sest
abipolitseinike arv, kes hakkab kasutama elektrisokirelva jääb teenistusse kaasatavate
abipolitseinike üldarvuga võrreldes väikeseks. Hetkel on ligikaudu 200 abipolitseinikul
tulirelvakandmise õigus ja eelduslikult jääb esialgu ligikaudu samasse ulatusse ka
elektrišokirelva kandvate abipolitseinike hulk.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline.
Kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalset
mõju. Eelnõu määrusena rakendamine ei puuduta ka regionaalarengut.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega lisatulu riigieelarvesse ei kaasne. Muudatusega kaasnevad
abipolitseinike koolitamise kulud. Praegu on õigus tulirelva kanda ligikaudu 200
abipolitseinikul. Eelduslikult on ligikaudu sama palju ka elektrišokirelva kandvaid
abipolitseinikke. Alates 2020. aastast oleks eeldatav koolituskulu aastas 6000 eurot, olenevalt
õpperühma suurusest. Abipolitseinikele eraldi elektrišokirelvade soetamise vajadust praegu ei
nähta.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal koos APolS-i muudatuste jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ja Eesti
Abipolitseinike Kogule.
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määruse
nr 185 “Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused
ja kord, abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande
täitmisel tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja
vormi nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määruse
„Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord,
abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel
tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“
muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud ja kehtestatakse abipolitseiniku seaduse
(edaspidi APolS) § 6 lõike 4 alusel.
Eelnõu eesmärk on:
1) muuta abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli läbimise korda;
2) kehtestada abipolitseiniku tervisetõendiga samaväärseks loetavate tervisetõendite loetelu;
3) määrata elektrišokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud 5. detsembril 2018. aastal vastuvõetud APolS-i
muudatustest, mis jõustuvad 1. augustil 2019. aastal ja millega:
1) vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija ja
abipolitseinik, kellel on mõnes muus valdkonnas tegutsemise tõttu väljastatud
tervisetõend, mis siinse eelnõuga loetakse samaväärseks abipolitseiniku
tervisetõendiga;
2) täiendatakse abipolitseinikele lubatud erimeetmete loetelu;
3) antakse õigus teenistusliku vajaduse korral loa alusel kasutada elektrišokirelva ja
tugirelva, kui on täidetud asjakohased tingimused;
4) delegeeritakse abipolitseiniku eritunnuste loetelu kehtestamine valdkonna eest
vastutavale ministrile.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153,
[email protected]) ja sama
osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. aasta määrust nr 185
„Abipolitseiniku ja abipolitseinikuks astuda soovija tervisekontrolli tingimused ja kord,
abipolitseinikuks saamist välistavate tervisehäirete ja abipolitseiniku ülesande täitmisel
tulirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“
(edaspidi määrus) 3. aprillil 2015. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 31.03.2015, 18).
Eelnõu on seotud Riigikogu 5. detsembril 2018. aastal vastu võetud abipolitseinike seaduse
muutmise seadusega SE 631, mille eesmärk luua senisest paindlikumad võimalused kaasata
politseitöösse abipolitseinikke. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis on sätestatud määruse sisulised
muudatused ja teises paragrahvis eelnõu jõustumissäte.
Paragrahvi 1 punktidega 1–4 täiendatakse määruse pealkirja ja sätteid sõnaga
„elektrišokirelv“. Lähtudes 1. augustil 2019. aastal jõustuvatest APolS-i muudatustest
võimaldatakse abipolitseinikel peale tulirelva kasutada sellest vähem kahjulikku
elektrišokirelva. Siiani ei olnud abipolitseinike relvade loetelus elektrišokirelv sätestatud, sest
seda ei kasutanud ka politseiametnikud. 2018. aastal hankis Politsei- ja Piirivalveamet
(edaspidi PPA) endale esimese koguse elektrišokirelvi ja praeguseks on olnud juhtumeid, kus
neid on kasutatud. Arvestades, et võrreldes tulirelvaga kahjustab elektrišokirelv inimese tervist
vähem, on hinnatud, et abipolitseinikel on samuti vajalik seda relva kasutada.
Eelnõuga täiendatakse määruse pealkirja ja § 1, et kohaldada määruse reguleerimisala ka
elektrišokirelvadele. Eelnõu punktidega 3 ja 4 kohaldatakse määruses kehtivad tulirelva
kandmist välistavad asjaolud ka elektrišokirelvadele. See tähendab, et kui abipolitseinikul
esineb abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva kandmist välistav asjaolu, välistab sama
asjaolu ka elektrišokirelva kandmise. Seda analoogiat kohaldatakse seetõttu, et elektrišokirelva
käsitsemine on olemuselt sarnane tulirelva käsitsemisega. Näiteks, laskekäe
koordinatsioonihäired mõjutavad ühtviisi negatiivselt nii tulirelva kui ka elektrišokirelva
käsitlemist.
Punktiga 2 täiendatakse lisaks § 1 teksti lauseosaga, mille kohaselt kuulub edaspidi määruse
reguleerimisalasse ka abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli
läbimisel saadud kehtivate tervisetõendite loetelu kehtestamine. Reguleerimisala laiendamine
tuleneb samuti 1. augustil 2019. aastal jõustuvatest APolS muudatustest, mille kohaselt
täiendatakse APolS § 6 lõiget 11 ja lisatakse paragrahvi lõige 14, mis sätestavad võimaluse
vabastada isik abipolitseiniku tervisekontrollist, kui ta on läbinud samaväärseks loetud
tervisekontrolli. Kehtiva APolS regulatsiooni ja määruse kohaselt on abipolitseiniku
tervisekontrollist vabastatud vaid abipolitseiniku kandidaat, kui tal on kandideerimise hetkel
olemas nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba. Nimetatud kahe
eriõiguse olemasolu tähendab, et isikul peavad olema läbitud vastavad tervisekontrollid, mille
kohta on väljastatud ka tervisetõend. Juhul kui tervisetõend aegub, siis kaotab kehtivuse ka
isikule väljastatud eriõigus. Eelnõu muudatuste kohaselt vabastatakse abipolitseiniku
tervisekontrollist lisaks abipolitseiniku kandidaadile ka tegutsev abipolitseinik, kui tal on
olemas nimetatud kehtivad eriõigused. Lisaks võimaldatakse vabastada abipolitseiniku
kandidaat või tegutsev abipolitseinik abipolitseiniku terviskontrollist, kui tal on abipolitseiniku
tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.
Kuna riik on sellisel juhul juba ühe korra kontrollinud isiku tervislikku seisundit, puudub
sisuline vajadus see kontroll uuesti läbida. See tähendab, et nii isiku kui riigi seisukohalt on
otstarbekas vabastada vastava õiguse ja loaga isikud täiendavast tervisekontrollist.
Punktiga 5 muudetakse määruse § 5 lõiget 11 ja seda täiendatakse lauseosaga, mille kohaselt
ei pea abipolitseinikuks astuda soovija läbima tervisekontrolli, kui tal on abipolitseiniku
tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.
Muudatus võimaldab seega kasutada teisi kehtivaid tervisetõendeid. Muudatuse eesmärk on
vähendada koormust vabatahtlikele ja hoida ära ebavajalike kulusid, kui isikul on võrdväärseks
loetud tervisekontroll juba läbitud. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 2, 6 ja 7, mis
tervikuna muudavad abipolitseinike tervisekontrolli korda.
Punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõiget 21. Lõike sissejuhatavat lauseosa täiendatakse
viitega APolS § 6 lõikele 14, mis sätestab, et abipolitseinik ei pea läbima perioodilist
tervisekontrolli, kui tal on nii kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba või
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud
kehtiv tervisetõend. Muudatusega luuakse võimalus vabastada juba abipolitseinikuks määratud
isik perioodilisest tervisekontrollist, kui tal on endiselt kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui
ka relvaluba või samaväärseks loetud tervisetõend. Käesolevalt ei ole abipolitseinik vabastatud
perioodilisest tervisekontrollist isegi juhul, kui ta oli vabastatud esmasest tervisekontrollist
tulenevalt kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguse ja relvaloa olemasolust. Koostoimes
muudetava lõike punktiga 1 võimaldab muudatus lugeda isiku tervisekontrolli kohustus
täidetuks ka pärast tema abipolitseinikuks määramist. Nimetatud juhul tekib isikul perioodilise
tervisekontrolli läbimise kohtustus alles siis, kui mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa
tervisetõendi kehtivuse lõpuni on jäänud üks kuu. Kui aga isik läbib nimetatud tervisetõendite
uuendamiseks vajalikud tervisekontrollid ennem tervisetõendi viimast kehtivuskuud, mille
tulemusena ka tervisetõendi kehtivusaeg pikeneb, siis ei teki isikul ka kohustust perioodilise
abipolitseiniku terviskontrolli läbimiseks. Analoogne kord hakkab kehtima ka muude
samaväärseks loetavate tervisetõenditega ehk senikaua kui kehtiva tervisetõendi kehtivuse
lõppemiseni on rohkem kui üks kuu, ei pea isik abipolitseiniku perioodilist tervisekontrolli
läbima.
Punktiga 7 kehtestatakse tervisekontrollide loetelu, mida loetakse samaväärseks
abipolitseiniku tervisekontrolli läbimisega. Muudatuse eesmärk on lihtsustada isiku
abipolitseinikuks astumist ja vähendada ebavajalikke kulutusi. Eelkõige loetakse
abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks politsei- ja piirivalveseaduse § 71 alusel läbitud
ja sama paragrahvi lõike 4 alusel antud rakendusaktis sätestatud nõuetele vastavat
tervisekontrolli ja selle alusel väljastatud kehtivat tervisetõendit ehk politseiametniku
tervisekontrolli. Arvestades, et abipolitseiniku tervisenõuete kehtestamisel on võetud eeskujuks
politseiametniku tervisenõuded, siis on põhjendatud ka nimetatud tervisetõendi samaväärseks
lugemine. Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruses nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Lisaks loetakse abipolitseiniku
tervisekontrolliga samaväärseks ka vanglateenistuse ametniku tervisekontroll ja selle alusel
väljastatud kehtiv tervisetõend kui abipolitseiniku tegevusalale ja nõuetele lähimas teenistus-
ja töövaldkonnas väljastatud tervisetõend. Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2013. aasta määruses nr 12
„Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja
vormi nõuded“.
Paragrahv 2 sätestab, et määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal, lähtudes APolS-i muudatuste
jõustumisest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõju
Määruses on kolm kavandatavat muudatust: muuta tervisekontrolli läbimise korda, kehtestada
abipolitseiniku tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrollide loetelu ja määrata
elektrisokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete loetelu. Kavandatavate muudatustega ei
kaasne mõju keskkonnale ega majandusele ega sotsiaalset mõju. Eelnõu määrusena
rakendamine ei puuduta ka regionaalarengut.
Kavandatav muudatus: tervisekontrolli läbimise korra muutmine ja samaväärseks loetavate
tervisekontrollide loetelu.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele.
Mõju sihtrühm: PPA.
Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab edaspidi ära hoida ebavajalikke
tegevusi ja kulutusi seoses tervisekontrolliga, mille peavad läbima abipolitseiniku kandidaadid
ja abipolitseinikud. Kui praegu loetakse abipolitseiniku tervisekontrolli tõendiga samaväärseks
vaid kehtiv mootorsõiduki juhtimisõiguse tervisetõend ja relvaloa tervisetõend ning seda ainult
abipolitseinikuks astumisel, siis edaspidi loetakse need kaks tervisetõendit samaväärseks ka
abipolitseiniku tegevuse ajal. Peale nende hakatakse lugema samaväärseks ka muid
tervisetõendeid. Selle tulemusena väheneb abipolitseinike hulk, keda on vaja suunata esmasesse
või perioodilisse tervisekontrolli. Mõju ulatus PPA-le on väike, kuna abipolitseinikuks astuda
soovijate ja abipolitseinike perioodilise tervisekontrolli korras ja dokumentide vastuvõtmises
põhimõttelisi ega mahukaid muudatusi ei tehta.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline.
Kavandatav muudatus: määrata elektrisokirelva kandmist välistavate füüsiliste puuete
loetelu.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule.
Mõju sihtrühm: PPA.
Avalduv mõju: eeldatav mõju on positiivne, sest võimaldab ka abipolitseinikele väljastada
elektrišokirelvi ja tagab, et isik, kellele relv väljastatakse, vastab talle sätestatud nõuetele.
Elektrišokirelva kasutamine kahjustab inimest vähem kui tulirelv, kuid aitab abipolitseinikul
ennast või teisi vajaduse korral tõhusalt kaitsta. Selle tulemusena suureneb abipolitseinike
võimekus vajaduse korral reageerida ka ohtlikematele sündmustele.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei kaasne. Abipolitseiniku tervisetõendiga
samaväärseks loetud tervisetõendite kasutamine vähendab abipolitseinikuks astujate ja
abipolitseinike tervisekontrolli kulusid ja PPA kulusid tervisekontrollis käimise hüvitamiseks.
Arvestatav hulk abipolitseinikke töötab samal ajal politseiametnike, tegevväelaste ja
vanglateenistuse ametnikena. Iga isiku tervisekontrolliks hüvitatakse kuni 20 eurot, ent edaspidi
ei ole seda kulutust vaja teha, kui on olemas samaväärseks loetav kehtiv tervisetõend.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2019. aastal, lähtudes APolS-i muudatuste jõustumise ajast.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le ning
Eesti Abipolitseinike Kogule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-0765 - Siseministri määruste eelnõud ning Vabariigi
Valituse määruse eelnõu, mis on seotud 05. detsembril 2018. aastal
vastuvõetud abipolitseiniku seaduse muutmise seadusega.
Palume eelnõud kooskõlastada 3 tööpäeva jooksul.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3ca6f4-82bc-4bca-aee3-
161cd5def96f
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd3ca6f4-82bc-4bca-aee3-
161cd5def96f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main