Urmas Sule
Eesti Haiglate Liit Teie 03.05.2019 nr 756-3B/
[email protected] Meie 25.07.2019 nr 5.2-2/1244-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Urmas Sule
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole seoses tervise- ja tööministri määrusega nr 5
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus nr 5).
13.03.2018 vastu võetud määruse nr 5 § 26 lõike 7 kohaselt on toetuse saaja kohustatud
esmatasandi tervisekeskuse lõpparuande esitamisel edastama rakendusüksusele info, kui
projektiga planeeritud meetme tegevusest toetatavad tegevused käesoleva määruse § 7
punkti 1 järgi ei ole teenuseosutajatega kaetud. Toetuse saaja peab projektiga planeeritud
teenused tagama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist. Toote välja, et
kolme kuu nõuet Tervise- ja tööministri 12.08.2015 määruse nr 36 „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi määrus nr 36) tekstis ei olnud ning lähtuda tuli
mõistlikkuse printsiibist, mistõttu on taotlejatel õigustatud ootus, et planeeritud teenustega
seotud tingimused jäävad samaks.
Selgitame, et haldusmenetluses kehtib reegel, mille kohaselt kohaldatakse menetlusõiguses
menetluse alustamise hetkel kehtivaid norme (haldusmenetluse seadus § 5 lg 5). Juhul kui
täna hakataks menetlema esmatasandi tervisekeskuse projekti lõpparuannet, kohalduksid
nimetatud menetlusele haldusmenetluse seaduse kohaselt täna kehtivad sätted. Toetuse
saajal ei saa tekkida õigustatud ootust, et menetlusnormid ajas ei muutu või kohaldatakse
norme, mis on kehtetud.
13.03.2018 jõustunud määrusega nr 5 muutus varasema määrusega nr 36 võrreldes olukord
projektiga planeeritud teenuste tagamise osas tegelikult soodsamaks. Määruse nr 36
kohaselt pidi toetuse saaja planeeritud teenused tagama kohe projekti abikõlblikkuse
lõppemisel, sest vastavasisuslist pikemat menetlustähtaega määruse nr 36 § 25 ette ei
näinud. Haldusõigus iseloomustab põhimõte, mille kohaselt kõik, mis pole õigusaktides
lubatud, on keelatud. Kuna toetust antakse abikõlblike teenuste osutamiseks vajalike
ruumide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, siis lõppes tervisekeskuse projekt kasutusloa
saamisega. Seega on ekslik tõlgendus, et määruse nr 36 alusel oli võimalik projekti lõpus
teenuste tagamisel lähtuda mõistliku aja printsiibist.
Rakendusasutus (Sotsiaalministeerium) lisas määrusesse nr 5 täpsustuse, et projektiga
planeeritud teenused peavad olema tagatud kolme kuu jooksul alates kasutusloa saamisest,
pikendades sellega teenuste tagamise tähtaega. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kolm
kuud mõistlik aeg, arvestades, et tervishoiuteenuste osutamiseks, mis on loakohustusega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kaetud, annab Terviseamet tegevusloa või keeldub tegevusloa andmisest 60 päeva jooksul
alates kõikide nõutud andmete esitamisest arvates. Tegevusluba taotlemise eelduseks on
kasutusloa olemasolu.
Mõlema määruse (nii nr 5 kui ka nr 36) alusel oli taotlejal kohustus sõlmida ja esitada
eellepingud esmatasandi tervisekeskuses planeeritud teenust osutavate juriidiliste isikutega,
et katta teenuste osutamine vähemalt 2/3 ulatuses kavandatud teenuste koguarvust. Mis
tähendab, et toetuse saajale oli juba taotlemisel antud indikaator, et ettevalmistused teenuste
tagamiseks peavad olema tehtud taotlemisel ja projekti elluviimise käigus. Väär on arusaam,
et teenuseosutajad tuleb toetuse saajale leida kolme kuu jooksul pärast kasutusloa saamist.
Kolme kuune tähtaeg on määruses nr 5 antud selleks, et teenuseosutajad jõuaksid taotleda
uued või muuta oma olemasolevad tegevusload, kus teenuse osutamise asukohaks oleks
ruumid valminud esmatasandi tervisekeskus. Seega on toetuse saajal teenuseosutajate
leidmiseks märkimisväärselt rohkem aega, olles katnud 2/3 teenuseosutajatest
eellepingutega juba investeeringute kava koostamise taotluse esitamise ajaks. Sealjuures on
toetuse saajal kogu projekti elluviimise perioodi jooksul aega leida ülejäänud 1/3 teenuse
pakkujatest. Nimistuga perearstide osas on vastav nõue määruse nr 5 § 12 lg-s 4 vastavalt
kolm või kuus. Toetuse saajal on kohustus oma lepingulisi suhteid jälgida. Kui mõni
eellepingu sõlminud teenuse pakkuja peaks lepingust taganema, on toetuse saajal aegsasti
võimalik astuda samme, et teenused oleks õigeaegselt tagatud.
Juhul kui kolme kuu jooksul kasutusloa saamisest ei ole planeeritud teenused tagatud, on
toetuse saajal õigus küsida rakendusasutuselt kooskõlastust teenuste mitteosutamiseks
vastavalt määruse nr 5 § 26 lg 1 punktile 7. Rakendusasutus kooskõlastab või ei kooskõlasta
nõusoleku andmist tuginedes kehtivatele õigusaktidele, võttes arvesse projekti olukorda ja
nõusoleku taotluses välja toodud põhjendusi. Rakendusasutusega kooskõlastamise
kohustus võimaldab arvestada iga projekti iseärasustega.
Määrusega nr 5 ei ole esimese taotlusvooru tulemusena investeeringute kavasse arvatud
taotlejatega seoses tehtud muudatusi, mis toetuse saaja huve kahjustaksid. Vastupidi,
lisatud on täpsustusi määruses sätestatu selgemaks mõistmiseks ning võimalus projekti
kallinemise korral taotleda toetuse summa suurendamist ja tagada teenused pikema tähtaja
jooksul varasemaga võrreldes.
Samuti juhime tähelepanu, et määruse nr 5 eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks ja
kooskõlastamiseks kõikidele puutumuses olevatele osapooltele, sh Eesti Haiglate Liidule,
kes § 26 lõike 7 osas ettepanekuid ei teinud. Rakendusasutus teavitas 13.03.2018 ka e-maili
teel kõiki toetuse saajaid uue määruse jõustumisest, sealjuures oli kirjas välja toodud ka
peamised muudatused või täpsustused uue määrusega seoses.
Eeltoodule tuginedes ei saa paraku nõustuda Eesti Haiglate Liidu ettepanekuga määruse
nr 5 § 26 lõike 7 muutmiseks välja toodud sõnastusettepanekuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Killar
e-teenuste arengu ja innovatsiooni
asekantsler
Marilin Sternhof 626 9136
[email protected]