EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0752 - Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse
või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja
täpsustatud ulatus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/698c1e24-0def-402c-afba-
f1138691e793
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/698c1e24-0def-402c-afba-
f1138691e793?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium 24.07.2019 nr 1-4/19/4050
Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse,
põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja
täpsustatud ulatus“ eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse,
põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja
täpsustatud ulatus“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega
1. oktoobril 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: MTÜ Eesti Õliühing, MTÜ Eesti Sadamate Liit, Enefit Energiatootmine AS, VKG Oil AS,
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Kersti Türk
626 2809,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
20.06.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ….. 2019 nr …….
Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse
või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kuja täpsustatud ulatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 142 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla
(edaspidi hoidla) ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatused, et kaitsta
inimese tervist, vältida vee saastumist või selle ohtu.
(2) Määrust ei kohaldata üldkasutatavatele autokütusetanklatele, kemikaali hoiu-, peale-, maha-
ja ümberlaadimiskohtadele ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas,
autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas.
§ 2. Hoidla suurus
Hoidlad jagunevad sõltuvalt mahust:
1) väikesed hoidlad, mille maht on 3 kuni 10 m3;
2) keskmised hoidlad, mille maht on üle 10 m3 ja kuni 5000 m3;
3) suured hoidlad, mille maht on üle 5000 m3.
2. peatükk
Hoidla ehitamise nõuded
§ 3. Hoidla lekkekindlus ja nõuded torustike kohta
(1) Hoidlad ja selle seadmed peavad olema lekkekindlad.
1
(2) Hoidla torustikud peavad olema kaitstud korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest.
§ 4. Suure ja keskmise hoidla piiride või reservmahuti olemasolu nõue
(1) Suure ja keskmise hoidla maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis
takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolava naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse
või biokütuste laialivalgumist.
(2) Üksiku hoidla või ühise kaitsevalliga ümbritsetud mitme hoidla piirde sisse jääv ala peab
mahutama naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütuseid 1,1 korda suuremas mahus
kui on suurima hoidla projektijärgne maht. See ala peab olema betoneeritud või kaetud vett,
naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütuseid mitteläbilaskva inertse materjaliga.
(3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirde rajamine ei ole võimalik, tuleb
rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne hoidla suurima mahuti
projektijärgse mahuga.
(4) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata bituumenihoidlale, kuid ehitusprojektis tuleb
ette näha naftabituumeni kogumise abinõud avarii korral.
§ 5. Nõuded hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoha ja maa-aluse mahuti
kohta
(1) Suure ja keskmise hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoht peab olema
ümbritsetud aiaga ja olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi, põlevkiviõli, selle
saadusi või biokütuseid mitteläbilaskva inertse materjaliga.
(2) Suure ja keskmise hoidla maa-alused mahutid ja torustikud peavad olema varustatud lekete
avastamise kontrollseadmetega.
(3) Hoidla maa-alune mahuti mahuga alates 1000 m3 peab olema kahekordse seinaga.
§ 6. Hoidlast sademevee ärajuhtimise nõuded
(1) Hoidla sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik
kiiresti ühiskanalisatsioonist või veekogust isoleerida.
(2) Hoidla sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti suublasse või ühiskanalisatsiooni
kaudu reoveepuhastisse.
(3) Kohtreoveepuhasti koormuse vähendamiseks tuleb eraldada võimaliku saastatuse tekke
piirkond, kust saastus kõrvaldatakse kuivpuhastusega.
(4) Naftasaaduse hoidla kohtreoveepuhasti peab koosnema vähemalt õlipüünisest ja
siibrikaevust, mida peab saama suurema saastatuse korral sulgeda, et saastus lokaliseerida.
2
3. peatükk
Hoidla kasutamise nõuded
§ 7. Hoidla kasutamise üldnõuded
(1) Hoidla mahutite täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise
ümbrus peab võimaldama tõkestada saastatuse levikut või põlevkiviõli, selle saaduse või
biokütuste laialivalgumist.
(2) Hoidla peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või
-tahvlitega.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, peab hoidlal olema nähtavas kohas silt,
millel on märgitud:
1) mahuti number, kui mahuteid on rohkem kui üks;
2) mahuti valmistaja ja valmistamise aasta;
3) mahuti maht;
4) hoidla tehnilise kontrolli teostamise aeg.
§ 8. Hoidla tehniline dokumentatsioon
Hoidla valdajal peab olema hoidla tehniline dokumentatsioon, mis peab sisaldama:
1) hoidla ja seadmete ehitusprojekti;
2) teavet hoidla ja seadmete paigaldamise, kasutamise ja hooldamise nõuete kohta;
3) ülevaadet tehnilise kontrolli tulemusest;
4) teavet tehnilise kontrolli sageduse ja meetodite kohta.
§ 9. Hoidla lekke tõkestamine ja sellest teatamine
(1) Hoidla lekke korral peab hoidla valdaja või käitaja kohe asuma saastatuse levikut tõkestama
ning keskkonnaohtlikust lekkest teatama Häirekeskusele, hoidla asukohajärgsele kohalikule
omavalitsusüksusele ja Keskkonnainspektsioonile.
(2) Juhul, kui valdaja ei ole hoidla omanik, tuleb valdajal viivitamata teatada hoidla lekkest ka
selle omanikule.
(3) Hoidla juures peab olema võimaliku saastuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti.
§ 10. Veekaitse eesmärkidel hoidla avarii likvideerimise kava
(1) Sellise hoidla valdajal, mille mahutite maht on üle 100 m3, peab olema veekaitse
eesmärkidel avarii likvideerimise kava, mis peab sisaldama:
1) hoidla asukohaplaani ning veekogude ja põhjavee kaitstuse kirjeldust;
2) saastatuse leviku võimalikke suundi;
3) saastatuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas saastatuse leviku tõkestamise
ja saastatuse ohutuks muutmise peamiste tehniliste võtete ülevaadet;
4) teavet saastatuse tõkestamise ja ohutuks muutmisega tegelevate isikute kohta.
(2) Avarii likvideerimise kava tuleb ajakohastada vähemalt iga kolme aasta tagant ja pärast
saastatuse põhjustanud vahejuhtumit.
3
(3) Avarii likvideerimise ja likvideerimisabinõude ajakohastatud kava tuleb enne selle
kasutuselevõttu kooskõlastada Päästeametiga ja Keskkonnaametiga.
§ 11. Hoidla hoolduspäevik
Üle 100 m3 mahuga hoidla operaator peab pidama hoolduspäevikut, mis peab sisaldama
vähemalt:
1) teavet hoidla kohta tehtud Keskkonnainspektsiooni ja tehnilise kontrolli ettekirjutustest ning
nende täitmisest;
2) teavet hoidlas oleva naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste koguse kohta;
3) teavet hoidla hooldusseadmete ja igapäevaste hooldustööde kohta.
4. peatükk
Hoidla kuja
§ 12. Hoidla kuja
(1) Väikese hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 25 m.
(2) Keskmise hoidla kuja ulatus peab olema:
1) vähemalt 50 m, kui hoidla maht on kuni 1000 m3;
2) vähemalt 100 m, kui hoidla maht on üle 1000 m3.
(3) Suure hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 150 m.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 13. Määruse 2. ja 3. peatüki kohaldamine
Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükki rakendatakse põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste
hoidmisehitiste suhtes, mis on rajatud alates 1. septembrist 2013.
§ 14. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
4
Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste
hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 142 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Eelnõukohases määruses on ühendatud keskkonnaministri 15.06.2012 määruse nr 23
„Põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ ja
Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste
veekaitsenõuded“ (edaspidi kehtiv määrus või kehtivad määrused) kehtestatud nõuded, kuna
määruste sisu on üldjoontes sama ja ei ole põhjendatud neid reguleerida eraldi.
Võrreldes kehtivate määrustega ei ole eelnõukohase määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud
on üksnes normitehnilisi ja mittesisulisi sõnastuslikke muudatusi. Kehtivate määruste eri
redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis
http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk
(626 2809,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik
(626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb viiest peatükist ja neljateistkümnest paragrahvist)
ei ole võrreldes kehtivate määrustega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida
on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis.
Eelnõust on jäetud välja sätted, mis on viidud veeseadusesse: 1.10.2019 jõustuva VeeS § 138
lg 1 ja § 139. Osa sätteid on taasesitatud õigusselguse huvides: VeeS § 138 lg 2 ja 3.
Nõuded on nüüd ühtlustatud kõigile hoidlatele, enam ei eristata väikeseid, keskmisi ja suuri
hoidlaid. Ka suurte ja keskmiste hoidlate täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud
ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada saaste levikut või põlevkiviõli, selle
saaduse või biokütuse laialivalgumist, sest nende puhul on võimaliku saaste leviku risk suurema
mõjuga. Ka väikesed hoidlad peavad edaspidi teabe saamise eesmärgil olema varustatud selgelt
nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega ning nähtavas kohas oleva
sildiga, millel on märgitud mahuti number, kui mahuteid on rohkem kui üks, mahuti valmistaja
ja valmistamise aasta, mahuti maht ja hoidla tehnilise kontrolli teostamise aeg.
Rakendussätteid on täiendatud õigusnormiga, mille kohaselt põlevkiviõli, selle saaduse või
biokütuste hoidlate ehitamise ja kasutamise nõudeid rakendatakse alates 1.09.2013 rajatud
ehitiste suhtes. Määruse 2. ja 3. peatüki rakendamisel on esinenud ebaühtlast praktikat, mistõttu
oli vaja selles osas selgust luua. Kuna nimetatud hoidlate ehitamise nõuded kehtestati
keskkonnaministri 15. juuni 2012 määruse nr 23 alates 1.09.2013, siis rakendatakse neid alates
sellest kuupäevast.
1
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on
riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtivatel terviktekstidel. Seega
uut mõju määruse kehtestamisega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Õliühing,
MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, Enefit Energiatootmine AS-le, VKG Oil AS-le ja
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest eelnõukohase
määruse sisu ei muutu võrreldes kehtivate terviktekstidega, vaid määrus kehtestatakse uuesti
seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019.
2