dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus

Sotsiaalministeerium · 25. juuli 2019
Viit
1.2-3/1900-1
Registreeritud
25. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
8. august 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse_ põlevkiviõli_ selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud%2.asice863 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0752 - Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/698c1e24-0def-402c-afba- f1138691e793 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/698c1e24-0def-402c-afba- f1138691e793?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 24.07.2019 nr 1-4/19/4050 Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: MTÜ Eesti Õliühing, MTÜ Eesti Sadamate Liit, Enefit Energiatootmine AS, VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kersti Türk 626 2809, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 20.06.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ….. 2019 nr ……. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 142 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla (edaspidi hoidla) ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatused, et kaitsta inimese tervist, vältida vee saastumist või selle ohtu. (2) Määrust ei kohaldata üldkasutatavatele autokütusetanklatele, kemikaali hoiu-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohtadele ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas. § 2. Hoidla suurus Hoidlad jagunevad sõltuvalt mahust: 1) väikesed hoidlad, mille maht on 3 kuni 10 m3; 2) keskmised hoidlad, mille maht on üle 10 m3 ja kuni 5000 m3; 3) suured hoidlad, mille maht on üle 5000 m3. 2. peatükk Hoidla ehitamise nõuded § 3. Hoidla lekkekindlus ja nõuded torustike kohta (1) Hoidlad ja selle seadmed peavad olema lekkekindlad. 1 (2) Hoidla torustikud peavad olema kaitstud korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest. § 4. Suure ja keskmise hoidla piiride või reservmahuti olemasolu nõue (1) Suure ja keskmise hoidla maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolava naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste laialivalgumist. (2) Üksiku hoidla või ühise kaitsevalliga ümbritsetud mitme hoidla piirde sisse jääv ala peab mahutama naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütuseid 1,1 korda suuremas mahus kui on suurima hoidla projektijärgne maht. See ala peab olema betoneeritud või kaetud vett, naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütuseid mitteläbilaskva inertse materjaliga. (3) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirde rajamine ei ole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne hoidla suurima mahuti projektijärgse mahuga. (4) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata bituumenihoidlale, kuid ehitusprojektis tuleb ette näha naftabituumeni kogumise abinõud avarii korral. § 5. Nõuded hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoha ja maa-aluse mahuti kohta (1) Suure ja keskmise hoidla peale-, maha-, ümberlaadimis- või tankimiskoht peab olema ümbritsetud aiaga ja olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi, põlevkiviõli, selle saadusi või biokütuseid mitteläbilaskva inertse materjaliga. (2) Suure ja keskmise hoidla maa-alused mahutid ja torustikud peavad olema varustatud lekete avastamise kontrollseadmetega. (3) Hoidla maa-alune mahuti mahuga alates 1000 m3 peab olema kahekordse seinaga. § 6. Hoidlast sademevee ärajuhtimise nõuded (1) Hoidla sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti ühiskanalisatsioonist või veekogust isoleerida. (2) Hoidla sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti suublasse või ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. (3) Kohtreoveepuhasti koormuse vähendamiseks tuleb eraldada võimaliku saastatuse tekke piirkond, kust saastus kõrvaldatakse kuivpuhastusega. (4) Naftasaaduse hoidla kohtreoveepuhasti peab koosnema vähemalt õlipüünisest ja siibrikaevust, mida peab saama suurema saastatuse korral sulgeda, et saastus lokaliseerida. 2 3. peatükk Hoidla kasutamise nõuded § 7. Hoidla kasutamise üldnõuded (1) Hoidla mahutite täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada saastatuse levikut või põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste laialivalgumist. (2) Hoidla peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule, peab hoidlal olema nähtavas kohas silt, millel on märgitud: 1) mahuti number, kui mahuteid on rohkem kui üks; 2) mahuti valmistaja ja valmistamise aasta; 3) mahuti maht; 4) hoidla tehnilise kontrolli teostamise aeg. § 8. Hoidla tehniline dokumentatsioon Hoidla valdajal peab olema hoidla tehniline dokumentatsioon, mis peab sisaldama: 1) hoidla ja seadmete ehitusprojekti; 2) teavet hoidla ja seadmete paigaldamise, kasutamise ja hooldamise nõuete kohta; 3) ülevaadet tehnilise kontrolli tulemusest; 4) teavet tehnilise kontrolli sageduse ja meetodite kohta. § 9. Hoidla lekke tõkestamine ja sellest teatamine (1) Hoidla lekke korral peab hoidla valdaja või käitaja kohe asuma saastatuse levikut tõkestama ning keskkonnaohtlikust lekkest teatama Häirekeskusele, hoidla asukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele ja Keskkonnainspektsioonile. (2) Juhul, kui valdaja ei ole hoidla omanik, tuleb valdajal viivitamata teatada hoidla lekkest ka selle omanikule. (3) Hoidla juures peab olema võimaliku saastuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti. § 10. Veekaitse eesmärkidel hoidla avarii likvideerimise kava (1) Sellise hoidla valdajal, mille mahutite maht on üle 100 m3, peab olema veekaitse eesmärkidel avarii likvideerimise kava, mis peab sisaldama: 1) hoidla asukohaplaani ning veekogude ja põhjavee kaitstuse kirjeldust; 2) saastatuse leviku võimalikke suundi; 3) saastatuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas saastatuse leviku tõkestamise ja saastatuse ohutuks muutmise peamiste tehniliste võtete ülevaadet; 4) teavet saastatuse tõkestamise ja ohutuks muutmisega tegelevate isikute kohta. (2) Avarii likvideerimise kava tuleb ajakohastada vähemalt iga kolme aasta tagant ja pärast saastatuse põhjustanud vahejuhtumit. 3 (3) Avarii likvideerimise ja likvideerimisabinõude ajakohastatud kava tuleb enne selle kasutuselevõttu kooskõlastada Päästeametiga ja Keskkonnaametiga. § 11. Hoidla hoolduspäevik Üle 100 m3 mahuga hoidla operaator peab pidama hoolduspäevikut, mis peab sisaldama vähemalt: 1) teavet hoidla kohta tehtud Keskkonnainspektsiooni ja tehnilise kontrolli ettekirjutustest ning nende täitmisest; 2) teavet hoidlas oleva naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste koguse kohta; 3) teavet hoidla hooldusseadmete ja igapäevaste hooldustööde kohta. 4. peatükk Hoidla kuja § 12. Hoidla kuja (1) Väikese hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 25 m. (2) Keskmise hoidla kuja ulatus peab olema: 1) vähemalt 50 m, kui hoidla maht on kuni 1000 m3; 2) vähemalt 100 m, kui hoidla maht on üle 1000 m3. (3) Suure hoidla kuja ulatus peab olema vähemalt 150 m. 5. peatükk Rakendussätted § 13. Määruse 2. ja 3. peatüki kohaldamine Käesoleva määruse 2. ja 3. peatükki rakendatakse põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidmisehitiste suhtes, mis on rajatud alates 1. septembrist 2013. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler 4 Keskkonnaministri määruse „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 142 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Eelnõukohases määruses on ühendatud keskkonnaministri 15.06.2012 määruse nr 23 „Põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusega nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ (edaspidi kehtiv määrus või kehtivad määrused) kehtestatud nõuded, kuna määruste sisu on üldjoontes sama ja ei ole põhjendatud neid reguleerida eraldi. Võrreldes kehtivate määrustega ei ole eelnõukohase määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja mittesisulisi sõnastuslikke muudatusi. Kehtivate määruste eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk (626 2809, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb viiest peatükist ja neljateistkümnest paragrahvist) ei ole võrreldes kehtivate määrustega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis. Eelnõust on jäetud välja sätted, mis on viidud veeseadusesse: 1.10.2019 jõustuva VeeS § 138 lg 1 ja § 139. Osa sätteid on taasesitatud õigusselguse huvides: VeeS § 138 lg 2 ja 3. Nõuded on nüüd ühtlustatud kõigile hoidlatele, enam ei eristata väikeseid, keskmisi ja suuri hoidlaid. Ka suurte ja keskmiste hoidlate täite- ja tühjendamisavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada saaste levikut või põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse laialivalgumist, sest nende puhul on võimaliku saaste leviku risk suurema mõjuga. Ka väikesed hoidlad peavad edaspidi teabe saamise eesmärgil olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega ning nähtavas kohas oleva sildiga, millel on märgitud mahuti number, kui mahuteid on rohkem kui üks, mahuti valmistaja ja valmistamise aasta, mahuti maht ja hoidla tehnilise kontrolli teostamise aeg. Rakendussätteid on täiendatud õigusnormiga, mille kohaselt põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuste hoidlate ehitamise ja kasutamise nõudeid rakendatakse alates 1.09.2013 rajatud ehitiste suhtes. Määruse 2. ja 3. peatüki rakendamisel on esinenud ebaühtlast praktikat, mistõttu oli vaja selles osas selgust luua. Kuna nimetatud hoidlate ehitamise nõuded kehtestati keskkonnaministri 15. juuni 2012 määruse nr 23 alates 1.09.2013, siis rakendatakse neid alates sellest kuupäevast. 1 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata. 4. Määruse mõju Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtivatel terviktekstidel. Seega uut mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Õliühing, MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, Enefit Energiatootmine AS-le, VKG Oil AS-le ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest eelnõukohase määruse sisu ei muutu võrreldes kehtivate terviktekstidega, vaid määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019. 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel