Saatja: Eesti Hambaarstide Liit <
[email protected]>
Saadetud: 23.07.2019 09:47
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Hambaarstide Liit
Manused: image001.png; Eesti Hambaarstide Liit-23.07.2019.pdf
Lugupeetud sotsiaalminister Tanel Kiik,
Edastame Teile Eesti Hambaarstide Liidu hambaravihüvitise korra muudatus ettepanekute
sõnastatud eesmärgid.
Lugupidamisega,
Marek Vink
Eesti Hambaarstide Liit
Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117
Tel. 645 9001
Mob. 56206487
[email protected]
www.ehl.ee
Sotsiaalminister Tanek Kiik
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn,
Eesti Vabariik Tallinn, 23.07.2019
Meie nr 23-07-07
Lugupeetud sotsiaalminister Tanel Kiik,
Eesti Hambaarstide Liit (EHL) toetab Eesti Keskerakonna, Erakond Isamaa ning
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koalitsioonileppes ja valitsuse tööplaanis
sõnastatud eesmärki, millega vaadatakse üle hambaravihüvitise kord ning
muudetakse hüvitis patsiendiga kaasakäivaks – sealjuures, pöörates erilist
tähelepanu profülaktikale ja noorte hambaravile. Soovime selles töös edu ent
murelikuks teevad ametnike ja Haigekassa juhi tehtud üleastumised, et seda
lubadust pole võimalik ega otstarbekas täita.
Ränkade vigade vältimiseks teeme ettepaneku kaasata EHLi ekspertidest
esindajad hüvitist ja selle mõju analüüsivasse töörühma, et lahendada viimase
kahe aasta jooksul plaanimajanduse põhimõtetele allutatud hüvitisega tekkinud
struktuursed probleemid enne, kui Eesti suurim ja konkurentsivõimelisim
eriarstiabivaldkond pea peale pööratakse.
Mida peaks silmas pidama?
Erinevalt paljudest teistest eriarstiabi liikidest ei ole hambaravis puudu ei
arstidest, abipersonalist, teenuseosutajatest – sest valdkond on hästi korraldatud,
väga konkurentsitihe ning parimatele ravitulemustele (nii teadmiste kui
tehnoloogia vallas) orienteeritud. Hambaarstide arvult 100 000 elaniku kohta
olema Euroopa tipus, patsientide visiitidelt 100 000 elaniku kohta oleme OECD
riikide seas üle keskmise kõrgel positsioonil. Eesti hambaravis pole probleeme,
mida peaks lahendama piirhindade ja Haigekassa lämmatavate lepingutega.
Milles on probleem ja kuidas seda lahendada?
Vaatamata sellele, et üldiselt on hambaravi hästi korraldatud ja patsientide
rahulolu teenuse kvaliteediga erinevate uuringute järgi kõrge (mitte kõikjal
arstiabis ei ole see nii!), siis muudatused hambaravisüsteemi korralduses on
vajalikud ning probleemid on kriitilised.
Esiteks, praeguse seadusega on loodud täiskasvanute hambaravihüvitise
süsteem, mis peaks olema kõigile ligipääsetav, kuid faktiliselt ei saa aga enamus
patsientidest täna hüvitist kasutada, sest pooled teenuseosutajatest, kes
teenindavad enam kui 2/3 patsientidest, ei ole nõus hüvitise patsientidele
vahendamiseks vajalikke lepinguid Haigekassaga sõlmima.
1/4
Teiseks, hüvitise loomisel võeti eesmärgiks tuua hambaarsti juurde need
inimesed, kes viimastel aastatel arsti vastuvõtul pole käinud või on teinud seda
ebapiisava regulaarsusega. Täiskasvanute hambaravi hüvitise loomisel eeldati, et
arsti juures mittekäimise põhjused on seotud hambaraviteenuse maksumusega,
mille riik oli 100% jätnud patsiendi kanda. Kuid reaalsuses ei ole taaskehtestatud
hüvitis soovitud eesmärki täitnud – hambaarsti regulaarselt külastavate inimeste
osakaal ei ole kahe aastaga märgatavalt tõusnud.
Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et ka laste tasuta hambaravi
võimalust kasutavad vaid veidi enam kui pooled alla 19-aastastest. Seega nii
täiskasvanute kui laste hambaravihüvitise mõjust on näha, et pelk riigitoetuse
pakkumine ei too soovitud tulemusi, sest ebapiisava tervisekäitumise põhjus ei
ole seotud vaid rahaliste võimalustega. Olulisemaks osutuva puudulikud
teadmised tervise hoidmisest ja võimalustest midagi ise oma tervise heaks ette
võtta. 40, 50, 60 või mistahes eurone hüvitis ei lahenda seda põhimõttelist
probleemi, mida rahvatervise eksperdid üle kogu maailma inimeste
tervisekäitumise juures näevad – kõige kehvem tervis on just vähemkindlustatud
inimestel põhjusel, et neil on puudulikud teadmised elementaarse preventsiooni,
adekvaatse suuhügieeni, tervist säilitava toitumise ja elustiili kohta ning oluliselt
tihedamini esinev riskikäitumine.
Põhjusi, miks inimesed ei külasta hambaarsti, tuleb otsida mujalt: üldine madal
terviseteadlikkus, lapsepõlves omandatud perekondlikud ebatervislikud
harjumused jms. 2017. a kehtestatud täiskasvanute hambaravihüvitisega võtab
riik lihtsalt osa regulaarselt hambaarsti külastavate patsientide ravikuludest enda
kanda muutmata inimeste tervisekäitumist. Tänasel kujul kehtiva hüvitisega
jätkamine ja selle suurendamine kulutab ebaotstarbekalt maksumaksja raha
toomata kaasa kvalitatiivset avalikku hüve.
Võttes arvesse Sotsiaalministeeriumis alanud protsessi viimaks oktoobris
Vabariigi Valitsusse analüüsi ja ettepanekud hambaravihüvitise
ümberkorraldamiseks toome siinkohal välja Eesti Hambaarstide Liidu
ettepanekud analüüsi tarbeks:
1. Tänane hüvitis ei toimi, sest kuigi see on justkui loodud seni regulaarselt arsti
juurde mittejõudvate patsientidele (kellel on reeglina juba rasked suutervise
probleemid välja kujunenud), siis vähekindlustatud peredeni ei jõua riiklik
hmbaraviitoetus just kõrge omavastutuse tõttu. Solidaarsus ühiskonnas ei
pea tähendama, et hambaravihüvitist peaks tingimata pakkuma kõikidele Eesti
elanikele, vaid piiratud ressursi tingimustes võiks hüvitist sihtida neile, kes seda
näiteks kõrge haigestumise riski tõttu või sotsiaalmajanduslikel põhjustel enim
vajavad. Peaksime pingutama selle nimel, et koostöös esmatasandi tervishoiu- ja
haridussüsteemiga tuua need inimesed hambaarsti vastuvõtule, kellele esmase
hambaabi kõrval juurutataks ka profülaktilise ravi teenusepakett, mis takistaks
kallisse hammaste restauratiivse ravimise spiraali sattumast.
Näiteks võiks muuta/täiendada kehtivat täiskasvanute hambaravihüvitist nii, et
jooksval kalendriaastal vähemalt 6 kuud toimetulekutoetust saanud isikud saavad
85 eurose hüvitise ilma omafinantseeringuta. Eelduslikult on antud kulu ka
lihtsasti prognoositav, kuna sihtgruppi kuuluvate isikute arv on riigile teada.
2/4
2. Kui riik soovib, et hambaravi hüvitis oleks siiski kättesaadav kõigile, siis tuleb
lahendada nende patsientide mure, kes ei soovi või ei saa pelgalt hüvitise
kasutusse võtmiseks oma hambaarsti vahetada. See, et hüvitise
kasutamiseks hambaarsti vahetamine toob kaasa juba tehtud protseduuride
asjatu kordamise (nt panoraamröntgen, hambastaatuse koostamine jt
diagnostilised menetlused), on asja üks pool, aga lisaks katkeb nii ka pikaajaline
usalduslik arsti-patsiendi suhe, mis on kroonilise mittenakkushaiguse (milliste
hulka tänapäeval suuõõne haigused loetakse) kontrolli all hoidmisel ülioluline.
Loodetavasti on täiskasvanute hambaravihüvitise ellukutsumise eesmärk pikemas
vaates olnud ühiskonnale põhjustatavate tervishoiukulude vähendamine. Teame,
et suurimat kahju põhjustavad südame-veresoonkonna haigused, millesse just
kroonilised suuhaigused annavad tugeva sisendi. Just seepärast on eriti tähtis, et
vähemalt suuhaiguste profülaktikateenuste pakett oleks solidaarselt kättesaadav
kõikidele.
Näiteks võiksid täiskasvanud patsiendid, kes ei saa/soovi kasutada täiskasvanute
hambaravihüvitist Haigekassaga lepingut omava teenuspakkuja juures, saada
oma hambaarsti juures profülaktikateenuseid (nt 30 eurot 50%
omavastutusmääraga). Teenuste loetelu oleks piiratud esmase ja teisese
preventsiooni protseduuridega ehk haiguse põhjusliku raviga.
3. Endiselt taotleb enam kui tuhandet hambaarsti (kes moodustavad ca 500
omavahel teravalt konkureerivat teenuseosutajat) esindav Eesti Hambaarstide
Liit, et Valitsus võiks võtta eesmärgiks täiskasvanute hambaravi hüvitise
korraldamisel ülemineku proteesihüvitise sarnasele korraldusele -
rakendada täiskasvanute hambaravi puhul piirhindadeta rahalist hüvitist.
Rahaline hüvitis – erinevalt mitterahalisest hüvitisest – võimaldab patsiendil
kasutada riigipoolset toetust ükskõik millise hambaarsti juures ehk lsee ahendab
praeguse kehva kättesaadavuse probleemi. Rahaline hüvitis kindlustaks
kättesaadava teenuse, mis on kvaliteetne nii täna kui ka tulevikus. Haigekassa
vastuseis rahalisele hüvitisele on tingitud kalkulatsioonist – kui kõik
teenuseosutajad hakkaksid hüvitist võimaldama ehk selle sihtgrupp kasvabki
päriselt kõikide elanikeni, siis kasvab sellega ka vastav kulu. Teenuse pakkumise
piiramisega ja järjekordade juhtimisega Eesti tervishoiusüsteemi kontrolliva
Haigekassa jaoks oleks tervishoiuteenuse kõikidele solidaarselt kättesaadavaks
tegemine võõras fenomen.
4. Koalitsioonileppes sõnastatud plaani uuristamiseks on patsientidele vabaduse
andmise levitanud väidet, et piirhindadeta rahaline hüvitis, mis paneks
hambaravihüvitise patsiendiga kaasas käima, tooks kaasa hambaraviteenuste
hinna tõusu ja ei tooks enesega kaasa avalikku hüve (ei aitaks parandada
vähemkindlustatud patsientidele raviteenuste kättesaadavust). Hambaarstide liit
on kindel, et turumajanduse tingimustes tiheda konkurentsi keskkonnas ei ole
see võimalik. Vaba turukonkurentsi tingimustes muutuvad hambaravi hinnad
pigem soodsamaks ja patsientidel tekib vaba valik kõigi 500 teenusepakkuja
vahel.
Mida saaksime aga täiendavalt teha, et neid levitatavaid hirme eos maha
võtta?
3/4
Teeme hambaarstide nimel ettepaneku, et koostöös EHLi, Sotsiaalministeeriumi
ja Haigekassaga võiksime välja töötada võrdlemist võimaldava hinnakirjamudeli,
mida hüvitist patsientidele vahendavad teenusepakkujad peaksid võrreldavuse
huvides jälgima nii seesmiselt kui ka patsiendile teenust tutvustades. Samuti on
nii EHLil kui Haigekassal koostöös veel palju võimalusi andmeanalüüsi ja -töötluse
abil luua rakendusi tervishoiuteenuste hinnastamise läbipaistvuse
suurendamiseks ning ühiseid teavituspraktikaid endale teenuseosutajat valiva
patsiendi teadlikkuse tõstmiseks. Ent samas meenutame, et kui Eestis täna
inimesed üldse tervishoiuteenuste hindade kohta midagi teavad, siis on need
(100% omavastutuse tõttu) hambaraviteenuste hinnad.
5. Moodne teadus tunnistab, et valdav enamus suuõõnehaigustest on
ennetatavad. Kaaries on elustiilihaigus – liigselt süsivesikurikka (ehk magusa)
dieedi poolt põhjustatud haigus, mille taustal on inimeste puudulik
suuterviseteadlikkus. Seetõttu on EHL kindel soov sarnaselt koalitsioonileppes ja
valitsuse tööplaanis rõhutatuga käsitleda patsiente vajaduspõhiselt pöörates
rohkem tähelepanu preventsioonile ja haiguse põhjuste kontrollimisele. Seni kuni
meie tähelepanu piirdub võimalikult madala hinnaga hambaaugu (ajutiseks
kujuneval) täitmisel (sest haiguse põhjust kontrollimata mädaneb hambakude
täidise kõrvalt edasi), on rahvatervise mõttes hambaravihüvitisele kulutatud
eurode efekt rasvane null. Riiklikult rahastatud haiguste tagajärgedega ja
tüsistustega tegelemine ei aita pikemas vaates kogu ühiskonnale järjest
kulukamaks kujunevast hammaste lõputu ravimise spiraalist välja tulla. Meie
tegevuse peamine eemärk peab olema elanikkonna suuterviseteadlikkuse
tõstmise kaudu inimeste võimestamine ehk neile sisemise kontrolltaju andmine
haigustegurite kontrollimiseks. Inimeste jõuetuse põhjuste osas oma
tervisekäitumist parandada peab aga praegu esimesena peeglisse vaatama riik,
kes tervise säilitamise asemel selle remontimist rahastab.
Tervisepoliitika kujundamisel tuleb keskmesse asetada patsient, kes tahab käia
oma väljakujunenud hambaarsti juures, keda ta usaldab ja kes tunneb patsiendi
muresid. Patsient ei vaja dubleerivaid analüüse ja uuringuid, mida tingib
kehtestaud hambaravihüvitise kord. Patsient soovib ise valida temale parima
kvaliteediga teenuse osutaja omavahel tihedalt konkureerivate kliinikute hulgast.
Riigi huvides on hüvitise täpse suunamisega rahvastiku hea suutervise
säilitamine, mitte rohkem ravimise „tootmismahulised“ eesmärgid (kulutatud
rahaline ressurss, visiitide arv, ravijuhtude arv, teostatud protseduuride arv jne),
mis on täna Haigekassa korraldatud rahastamissüsteemi vundament.
Soovime teile jõudu ent soovime olla lahenduste otsimisel toeks ja abiks,
Marek Vink
Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse esimees
Eesti Hambaarstide Liit on suuõõnearstide esindusorganisatsioon, kes
moodustavad enam kui veerandi kõikidest Eestis tegutsevatest arstidest.
4/4