dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muudatustega

Sotsiaalministeerium · 22. juuli 2019
Viit
1.2-3/1876-1
Registreeritud
22. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. august 2019

Failid

  • 📎1-61867-1 19.07.2019 Väljaminev kiri.asice1026 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf66 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0741 - Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muudatustega Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7a92a48-e5f7-42e8-8a82- 404bf7ecc2e3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7a92a48-e5f7-42e8-8a82- 404bf7ecc2e3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Sotsiaalministeerium 19.07.2019 nr 1-6/1867-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning koostööpartneritele ja ametitele arvamuse avaldamiseks rahvastikuministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muudatustega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Arvamuse avaldamiseks: Sotsiaalkindlustusamet Lastekaitse Liit Lisad: 1) eelnõu 2 lehel; 2) eelnõu seletuskiri 5 lehel. Heddi Lutterus 6125122 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 17.07.2019 MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muudatustega Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, § 36 lõike 2, § 51 lõike 4 ja § 59 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) isa täiendav vanemahüvitis.“; 3) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses: „15) sotsiaalmaksu maksja nimi ja registrikood; 16) lapse eeldatav sünnikuupäev, kui isa täiendavat vanemahüvitist taotletakse enne lapse sündi; 17) lapse ema nimi ja isikukood, kui isa täiendavat vanemahüvitist taotletakse enne lapse sündi; 18) isa täiendava vanemahüvitise kasutamise periood.“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui isikul on õigus saada lapsehooldustasu kuni 31. augustini 2019. a kehtinud perehüvitiste seaduse alusel, kohaldatakse lapsehooldustasu taotlemisele käesoleva määruse kuni 31. detsembrini 2019. a kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ § 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) vanemahüvitise maksmise peatamisel ja jätkamisel kalendrikuu tulu perioodi eest, mis eelnes vanemahüvitise maksmise jätkamisele.“. § 3. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2020. aastal. (2) Käesoleva määruse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 1. septembril 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Rahvastikuministri määruse „Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muudatustega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogus 06.12.2017. a vastu võetud ja 01.09.2019. a jõustuva perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 28.12.2017, 7) tehtud muudatustega kehtestatakse 30-päevane isa täiendav vanemahüvitis, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks, võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul, kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus ning lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine (alates 01.09.2019 sündivatele lastele). Isa täiendava vanemahüvitise kehtestamine (alates 01.07.2020) ja võimalus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni vanemahüvitise saamist peatada ja taasalustada kalendrikuude kaupa (samuti alates 01.07.2020) eeldab tehnilisi muudatusi ja täiendusi ka perehüvitiste seaduse alusel kehtestatud määrustes. Selleks muudetakse antud määrusega sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ ja sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk (626 9179; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Sotsiaalkindlustusameti äriteenuste talituse nõunik Piret Meemann (744 8303; [email protected]) ja äriteenuste talituse nõunik Marjana Lazarenkov (5307 0868; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Jaanus Põldmaa (teenistusest lahkunud) ja Alice Sündema (626 9271; [email protected]) ning Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus (612 5122; [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Muudatused nähakse ette määruste järgmistes redaktsioonides: 1) sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ (RT I, 31.01.2018, 8); 2) sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“ (RT I, 15.11.2016, 6). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, mille kohta on koostatud mõju hinnang seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest kahes esimeses esitatakse määruste muudatused ja kolmandas sätestatakse määruse jõustumisaeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 2, kuna lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse alates 1. septembrist 2019. a. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 uue punktiga 14 seoses isa täiendava vanemahüvitise kehtestamisega alates 1. juulist 2020. Isa täiendavat vanemahüvitist on võimalik taotleda kõikidel isadel 30 päeva ulatuses. Tegemist on vanemahüvitise kontekstis täiendava hüvitise maksmisega. Isal on õigus taotleda isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 5 uute punktidega 15–18. Tegu on täiendavate andmetega, mis on vajalikud isa täiendava vanemahüvitise taotlemiseks. Punkti 15 kohaselt tuleb taotlejal esitada sotsiaalmaksu maksja nimi ja registrikood. Vastavalt PHS (redaktsioon: RT I, 13.03.2019, 105) § 33 lõikele 2, on isapuhkuse kasutamise õigust omaval isikul õigus isa täiendavale vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise perioodil. Seega on nimetatud andmed vajalikud tööandja teavitamiseks, kui töötaja soovib isapuhkusele jääda. Punkti 16 alusel küsitakse lapse eeldatavat sünnikuupäeva, kuid see informatsioon on vajalik vaid juhul, kui isa taotleb isa täiendavat vanemahüvitist kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Selle alusel on Sotsiaalkindlustusametil (edaspidi SKA) võimalik teha kindlaks, kas isa on juba õigustatud saama isa täiendavat vanemahüvitist. Samuti on punktis 17 sätestatud ema nimi ja isikukood vajalikud vaid juhul, kui isa taotleb isa täiendavat vanemahüvitist kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Punkti 18 kohaselt tuleb taotlejal esitada info isa täiendava vanemahüvitise kasutamise perioodi kohta. Isa täiendavat vanemahüvitist võib taotleda 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning 30-päevast õigust võib kasutada ka osade kaupa. Näiteks võib isa kasutada oma õigust isa täiendavale vanemahüvitisele 10 päeva lapse sündimise aegu ning 20 päeva siis, kui laps on juba aastane. Seetõttu on SKA-l oluline teada, millise perioodi eest isa taotleb isa täiendavat vanemahüvitist. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 6 lõikega 3 (üleminekusäte), mis annab lapsehooldustasu maksmise järkjärgulise lõpetamise tõttu juhised lapsehooldustasu taotlemiseks pärast määruse muudatuste jõustumist. Vastavalt PHS § 631 lõikele 2 (jõustub 01.09.2019) määratakse ja makstakse lapsehooldustasu lapsevanemale kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või kuni 31. augustini 2024. a juhul, kui laps on sündinud enne 31. augustit 2019. a (kaasaarvatud). Seega on kõikidel vanematel, kelle laps on sündinud enne 1. septembrit 2019. a õigus taotleda lapsehooldustasu käesoleva määruse kuni 31. detsembrini 2019. a kehtinud redaktsioonis sätestatud korras. Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 60 „Sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis“. Määruses täiendatakse § 2 uue punktiga 3. Täiendus on seotud alates 01.07.2020 kehtima hakkava PHS muudatusega, mille kohaselt on lapsevanematel võimalik peatada ja taasalustada vanemahüvitise maksmist kalendrikuude kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. PHS § 36 lõige 1 punkt 3 (jõustub 01.07.2020) reguleerib sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustust vanemahüvitise peatamise ja jätkamise korral. Säte kehtestab sotsiaalmaksu maksja kohustuse esitada SKA-le sotsiaalmaksu maksja tõend olukorras, kui isik soovib vanemahüvitise maksmise jätkamist ning sellele eelneval kalendrikuul (või kalendrikuudel) on ta saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mille eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vanemahüvitise maksmise jätkamise kalendrikuult. Näiteks võib tuua olukorra, kui isik peatas vanemahüvitise saamise juunist augustini ja taasalustas vanemahüvitise saamise septembris. Kui isik juunist augustini töötas, deklareerib tööandja isikule tasutud töötasult sotsiaalmaksu septembris. Kuna septembris on isik uuesti vanemahüvitise saaja, peab sotsiaalmaksu maksja esitama SKA-le tõendi selle tulu kohta, millelt deklareeriti sotsiaalmaks septembris. Seega, kui isik sai tulu kalendrikuu eest, mis ei olnud vanemahüvitise saamise kalendrikuu (eeltoodud näite puhul tulu juuni, juuli ja augusti eest, mil isik ei olnud vanemahüvitise saaja) ning tööandja seda ka tõendab, siis isikule septembri eest makstavat vanemahüvitist ei vähendata. Eelnõu §-s 3 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus on kavandatud jõustuma 01.07.2020, kui PHS-is jõustub uue vanemahüvitise liigina isa täiendav vanemahüvitis ning võimalus peatada ja taasalustada vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Määruse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 01.09.2019, kui PHS-is jõustuvad lapsehooldustasu puudutavad muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on tehnilist laadi ning aitavad rakendada 6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses kehtestatud muudatusi. Tegemist on tehniliste muudatustega, mistõttu ei too määruse täiendused kaasa määruse sätete sisu muutumist. Määrust nr 59 (perehüvitiste taotluse andmete loetelu) on täiendatud andmete loeteluga, mis võimaldab isadel taotleda isa täiendavat vanemahüvitist 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kuni 30. juunini 2020. a kompenseerib SKA tööandjale isapuhkuse tasu (mille tööandja on isale isapuhkuse eest maksnud). Alates 1. juulist 2020. a. on isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus 30 päeva ulatuses nii töö- või teenistussuhtes isadel isapuhkuse kasutamisel, kui ka isadel kel pole isapuhkuse õigust (näiteks mittetöötavad isad, FIE-d, juhatuse liikmed jne). Arvestades, et seadusega kaotatakse tööandja kohustus maksta isapuhkust kasutavale töötajale puhkusetasu ning seega kaob ka tööandjal vajadus puhkusetasu kompenseerimiseks SKA poole pöörduda, võib siiski välja tuua, et seaduse vastavad muudatused ja seega ka määruse muudatused mõjutavad enim isasid, tööandjaid ja SKA-d. Muudatuste tulemusel ei pea tööandja enam SKA-lt isapuhkuse tasu kompenseerimist taotlema, mistõttu väheneb tööandjate töö- ja halduskoormus. Arvestades, et aastas sünnib umbes 14 000 last ning Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu 2018. aasta andmetel oli peamises pereloomeeas (20–49-aastaste) meeste tööhõivemäär 87,6%, oli nende hulgas isapuhkuse õigusega töötajaid ca 86%, oleks isapuhkusele õigus umbes 10 600 isal ning seega pelgalt isa täiendava vanemahüvitise õigus ligikaudu 3500 isal. Isadel tekib õigus taotleda isa täiendavat vanemahüvitist SKA iseteenindusest ning isasid teavitatakse nende õigusest isa täiendavale vanemahüvitisele kui isa pole oma õigust (30 päeva jooksul) enne lapse sündi kasutanud. Määrust „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ on muudetud ja täiendatud nii, et võimaldada lapsehooldustasu maksmise järkjärguline lõpetamine. Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse, kuna see ei täida enam oma esialgset eesmärki tagada asendussissetulek. Kuna asendussissetuleku rolli lapsehooldustasu ei kanna ning selle asemel on vanemahüvitis, on lapsehooldustasu näol sisuliselt tegu väikelapse vanemale suunatud täiendava peretoetusega. Samas on viimastel aastatel suurenenud oluliselt lastetoetused ja perehüvitised (nt lapsetoetus ja alates 1. juulist 2017 makstav lasterikka pere toetust) ja neid makstakse ka pikemaajaliselt. Arvestades toetuse suurust ja toetuse saajate sihtrühma suurust, on lapsehooldustasu mõju lastega leibkondadele tänapäeval marginaalne ning ei oma mõju ka lastega leibkondade vaesuse vähendamisele. Teistel peretoetustel ja vanemahüvitisel on oluliselt suurem (positiivne) mõju lastega leibkondade vaesusele. Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest sai 2018. aasta lõpu seisuga 19 500 peret 19 927 lapse eest. Lapsehooldustasu iga kuni 3-aastase lapse kohta oli 38,35 eurot kuus. Kui neis peredes kasvas lisaks kuni 3-aastasele lapsele veel 3- kuni 8-aastaseid lapsi, maksti ühele vanemale iga kuu lisaks 19,18 eurot iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta. Viimati nimetatud peresid oli kokku 7626 ning kõikidest alla 3-aastastega lastega lapsehooldustasu saavatest peredest moodustasid need pered 39%. Lapsehooldustasu oma 3–8-aastaste laste eest said 8401 kolme- ja enamalapselist peret. Kokku sai lapsehooldustasu 2018. aasta kalendriaasta lõpu seisuga 35 527 peret ning terve kalendriaasta jooksul 67 081 peret. Lapsehooldustasu kaotamisel järgitakse põhimõtet, et õigustatud ootusega inimestel oleks võimalik saada lapsehooldustasu viie aasta jooksul, kuid pärast 2019. aasta 1. septembrit sündinud laste eest enam lapsehooldustasu pole võimalik saada. Seega on mõju avaldumise sagedus väike, kuna muudatus puudutab vaid uusi lapsehooldustasu saajaid, mistõttu on tegu ühekordse muudatusega. Määrus nr 60 (sotsiaalmaksu maksja tõendi andmekoosseis) on seotud PHS (redaktsioon RT I, 13.03.2019, 105) § 36 lõike 1 punktiga 3, millega reguleeritakse sotsiaalmaksu maksja teatamiskohustust vanemahüvitise peatamise ja jätkamise korral. Sotsiaalmaksu maksjal on kohustus esitada SKA-le sotsiaalmaksu maksja tõend olukorras, kui isik soovib vanemahüvitise maksmise jätkamist ning on sellele eelneval kalendrikuul (või kalendrikuudel) saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mille eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vanemahüvitise maksmise jätkamise kalendrikuult. Näiteks isik peatas vanemahüvitise saamise juunist augustini ja taasalustas vanemahüvitise saamise septembris. Kui isik juunist augustini töötas, deklareerib tööandja isikule tasutud töötasult sotsiaalmaksu septembris. Kuna septembris on isik uuesti vanemahüvitise saaja, peab sotsiaalmaksu maksja esitama SKA-le tõendi selle tulu kohta, millelt deklareeriti sotsiaalmaks septembris. Seega kui isik sai tulu kalendrikuu eest, mis ei olnud vanemahüvitise saamise kalendrikuu (eeltoodud näite puhul tulu juuni, juuli ja augusti eest, mil isik ei olnud vanemahüvitise saaja) ning tööandja seda ka tõendab, siis isikule septembrikuu eest makstavat vanemahüvitist ei vähendata. SKA ei pea antud määruse alusel menetlema isapuhkusetasu hüvitamiseks tööandjate esitatud taotlusi. SKA töökoormust muudatused siiski ei mõjuta, kuivõrd vanemahüvitise, seal hulgas isa täiendava vanemahüvitise, välja maksmiseks esitatud taotlusi menetleb samuti SKA. Seega on muudatuste mõju SKA-le väike. Mõju andmekaitsele Määruseid täiendatakse uute andmekoosseisudega, mis on vajalikud isa täiendava vanemahüvitise saamiseks ning vanemahüvitise maksmise peatamise ja taasalustamise korral vanemahüvitise maksmiseks. Tegemist on juba kogutavate andmete (perehüvitise taotluse ja sotsiaalmaksu maksja tõendi andmed) töötlemisega ning töötlemise eesmärgid ei muutu. Samuti ei muutu andmete töötleja, kelleks on Sotsiaalkindlustusamet. Andmetöötlus toimub toimivate protsesside alusel ning töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad SKA infosüsteemi SKAIS arenduskulud on arvestatud 6. detsembril 2017. a Riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kuludes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Määruse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2019. aasta 1. septembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Lastekaitse Liidule ja Sotsiaalkindlustusametile.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel