Riigihange „Teavituskampaania vanemaealistest tööjõuturul Sotsiaalministeeriumile“
Viitenumber: 207440
Lisa 1 - TEHNILINE KIRJELDUS
Sotsiaalministeerium valib koostööpartneri pensioni- ja vanemaealiste töötamise teemalise
teavituskampaania läbiviimiseks 2019. aastal. Edukas pakkuja selgitatakse riigihankel välja
loovlahenduste, meediastrateegia ja pakkumuse maksumuse põhjal.
Riigihanke objektiks on kolme kuu pikkuse teavituskampaania kontseptsiooni
väljatöötamine, läbiviimine ning kampaania tulemuste hindamine.
1 Kampaania tegevuste kirjeldus
1.1 Teenuse osutaja ülesanded:
1.1.1. sihtrühmani jõudmise integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia
(kanalid ja sõnumid) väljatöötamine;
1.1.2. koostöös hankijaga sõnumitest, sündmustest, teabekanalitest,
teavitusmaterjalidest ning nende vormist, sisust ja kujundusest lõpliku
kontseptsiooni välja töötamine, kooskõlastamine ja korrigeerimine hankija
soovil;
1.1.2.1. sh temaatilise fotopanga (min 50 fotot) loomine, mida kasutatakse nii
kampaania visuaalides kui ka antakse üle hankijale kasutamiseks muudes
pensioniteemalistes materjalides;
1.1.2.2. sh lühikeste selgitavate videote loomine Eesti pensionisüsteemist (I),
paindlikust pensionist (II) ja pensioniea muudatusest (III);
1.1.3. integreeritud turunduskommunikatsiooni kampaania juhtimine;
1.1.4. lahenduste testimine vähemalt kahes fookusgrupis ja korrigeerimine vastavalt
fookusgrupi tulemustele;
1.1.5. kommunikatsioonistrateegia elluviimine kooskõlastatult hankijaga;
1.1.6. loovlahenduste teostamiseks vajalike allhangete organiseerimine ja järelevalve;
1.1.7. meediastrateegia väljatöötamine, meediaplaanide koostamine ja
meediapindade ost;
1.1.8. alternatiivsete meedia- ja kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine ja
teostus;
1.1.9. kõigi kampaaniamaterjalide puhul keeletoimetamine;
1.1.10. kampaaniamaterjalide tarned eksponeerimiskohale, nende ülespanek ning
mahavõtmine, materjalide järelevalve ning vajadusel asendamine kampaania
jooksul;
1.1.11. kampaania tulemuste hindamine (sh kampaaniakanalite valik, sihtrühma
täituvusprotsent, kujunduse ja slogan´i töötavus sihtgrupi seas,
kampaaniaperioodil vaadatavuse erinevuste põhjendus, soovituste andmine
järgmiste sarnaste kampaaniate teostamisel) ja kokkuvõtte tegemine lepingus
sätestatud tähtajaks. Kokkuvõte peab sisaldama järgmisi osasid:
- koondhinnang teostatud kampaaniale, tuues välja nii kvantitatiivsed kui
kvalitatiivsed tulemused, õnnestumised, ebaõnnestumised ning
täiendusettepanekud edaspidiseks teavitustööks;
- detailsem vaade teavituskampaania kanalitest koos reaalsete näidetega
(pildid, väljavõtted jne).
1.1.12. Teenuse osutaja teeb kampaania raames uuringu sihtrühma teadlikkusest, mis
tooks välja kampaania mõju teadlikkusele. Uuringu eesmärk on selgitada
sihtrühma arusaamist ja suhtumist vanemaealiste töötamisest ja paindlikust
pensionist. Uuringu maht on kuni 7% lepingu kogumahust, mille raames on
võimalik teha näiteks Omnibussi tüüpi uuring. Uuringu metoodika pakub teenuse
osutaja.
1.1.13. muud turundust, reklaami ja disaini puudutavad tegevused;
1.1.14. teenused, mida ei ole eelnevalt otse nimetatud, kuid mis on punktides 1.1.1 kuni
1.1.13 nimetatud tegevustega olemuslikult seotud ning hanke eesmärki silmas
pidades vajalikud.
1.2 Kampaania eesmärk
2019. aasta kampaania eesmärk on väärtustada vanemaealist töötajat. See tähendab
vanemaealiste töötajate kogemuse väärtustamist ja eneseusu ning –motivatsiooni tõstmist,
aga ka tööandjate ja ühiskonna negatiivsete hoiakute muutmist. Kampaania toetab
pensionireformi muudatuste elluviimist.1
Kampaania alustab hoiakute kujunemise mudeli esimestest etappidest, kus inimene saab
teemast teadlikuks (vanemaealine töötaja on oma elukogemusega väärtuslik töötaja, kollektiivi
liige, kes ei ole ebaefektiivsem kui nooremad kollektiivi liikmed), mõistab, kuidas see teda
puudutab (mina olen väärtuslik töötaja, kollektiivi liige) ja on huvitatud, otsib ise infot (otsin infot
tööle kandideerimise ja oskuste täiendamise kohta).
Seega peab kampaania:
- väärtustama vanemaealist töötajat
- murdma müüte vanemaealistest töötajatest
- väärtustama vanemaealiste aktiivset eluviisi, sh töötamist igas eas
- väärtustama vanemaealisi töötajaid igas valdkonnas (hankija soovib näha valdkondade
mitmekesisust ja pigem stereotüüpsete eakate töökohtade vältimist)
- suurendama vanemaealiste julgust tööle kandideerida ja/või uusi oskusi omandada
- suurendama vanemaealiste teadlikkust töötamise võimalustest
- suurendama teadlikkust pensioniea sidumisest keskmise eeldatava elueaga ja selle
mõistmist; suurendama teadlikkust paindlikust pensionist
Kampaania tulemusena on suurenenud teadlikkus pensioniea muudatustest ja paindlikust
pensionist, suurenenud on nõustumine väidetega, mis väärtustavad vanemaealist töötajat.
1.3 Nõuded ja soovitused kampaaniale
1.3.1. Kampaania peab olema lugupidav, südamlik, julgustav ja humoorikas;
1
https://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine
1.3.2. Kampaania ühekordne märgatavus peab olema vähemalt 70%;
1.3.3. Kampaania ei tohi tekitada vastandamist, vaid peab olema inimesi ühendav;
1.3.4. Kampaanias tuleb vältida ageism’i ehk vanussurvet.
1.3.5. Kampaania sõnum peab olema nii sisuliselt kui keeleliselt arusaadav ka vene
keelt kõnelevale sihtrühmale. See tähendab, et ei tohi kasutada pelgalt otsetõlget.
1.3.6. Hankija ootab, et kampaania sisaldab nutikaid PR-tegevusi, mis tekitavad
konstruktiivse avaliku arutelu vanemaealiste töötamise teemal, sh ühiskonna ja
tööandjate hoiakud ning vajalikud muutused;
1.3.7. Kampaania võiks olla positiivselt üllatav ja peab sisaldama eksperimenti,
avalikku üritust vms, mis aitab sihtgruppi kõnetada ja toetab PR-tegevusi;
1.3.8. Kampaania raames peaks valmima vähemalt kolm ajatut videoklippi (lisaks
punktis 1.1.2.2 mainitule), mida on võimalik kasutada ka pärast kampaania lõppemist;
1.3.9. 2019. aasta kampaania periood on kolm kuud, selle raames tegevuste ajastus
ja tegevuste jaotus etappideks on pakkuja määrata, kuid vähemalt üks neist peab
sisaldama rahvusvahelist eakate päeva 1. oktoobrit;
1.3.10. Meediaplaani eeldatav maksumus on vähemalt 60% kogu kampaania
maksumusest;
1.3.11. Meediaplaanis ei kasutata venekeelseid telekanaleid RTR, PBK, NTV jt BMA
grupi kanaleid, venekeelse sihtrühma katvuse saavutamiseks tuleks planeerida teised
turundusmeetmed;
1.3.12. Kõik pakutavad lahendused ja kujundused peavad olema kooskõlas kehtiva
reklaamiseadusega;
1.3.13. Kampaania visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja
nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud,
veebis kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara
abil, fotodele lisatud kirjeldustõlked;
1.3.14. Fotopank peab sisaldama nii abstraktsemaid fotosid pensionist (raha, erineva
suurusega pensionid jms) kui ka fotosid inimestest (pensionärid, vanemaealised
töötajad, noorem pensionile mõtlev inimene jms);
1.3.15. Sotsiaalministeerium omandab edukaks tunnistatud pakkuja autoriõigused
hangitavate materjalide esitamiseks tähtajatult. Kampaania eelarve peab sisaldama
ka kõiki autoriõigusega seotud tasusid;
1.3.16. Kampaania visuaalides tuleb arvestada sotsiaalministeeriumi logo
kasutusreeglitega https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste-
uhtse-stiilijuhis/kujundusreeglid.
1.3.17. Kampaania jaoks ei ole vaja luua eraldi veebilehte – pensionimuudatuste info
hakkab asuma sotsiaalkindlustusameti veebilehel, kus amet saab kasutada
kampaania visuaalidega fotosid, infograafikuid jms.
1.4 Kampaania sihtgrupp
Kampaania esmane sihtgrupp on 50-65-aastased Eesti elanikud. Kampaania kaudne
sihtrühm on kõik Eesti elanikud ja tööandjad.
Kampaania sihtrühma ei saa enda valikul kitsendada, kuid tervikkampaania saab koosneda
eri osadest või etappidest, mis on sihitud kitsamatele sihtrühmadele (nt nooremale ja
vanemale osale sihtgrupist, tööandjatele).
1.5 Kampaania sõnum
Tuleviku vanemaealine arendab oma oskusi, on aktiivne ja toimekas. Edaspidi pole lülitit, mis
teeb sind pensionäriks – ise valid, millal, kuidas ja kui palju. Küpses eas töötamine ja aktiivne
elu on inimesele kasulik – uuringute järgi on kognitiivne võimekus parem neil, kes töötavad,
kusjuures võimekus langeb kohe peale töölt lahkumist.
Sõnum peab olema taktitundeline (sh eriti nende suhtes, kelle tervis ei võimalda töötamist
või nii aktiivset elu kui sooviks) ja julgustama küpsemas eas inimesi uskuma endasse, oma
õpivõimesse ja väärtusesse.
Sõnumites tuleb esile tõsta küpses eas töötaja plusse (nt elukogemus, muutustega
toimetulek, sest on tõenäoliselt seda elu jooksul korduvalt teinud, ka küpses eas töötaja õpib
uusi oskusi, saab hakkama uute tehnoloogiatega) ja ümber lükata negatiivsed ning valed
stereotüübid vanemaealiste kohta (nt et vanemaealine on rohkem haige ja töölt eemal tervise
tõttu kui nooremaealine) Töötaja töö tulemused on seotud tahtmisega areneda, mitte tema
vanusega. Mitmekesise vanusega kollektiiv on uhkuse asi.
1.6 Kampaania eelarve
Tellitud teenuse eeldatav maksumus (mis sisaldab kõiki kulusid seoses materjalide
väljatöötamise, kujundamise, tootmise ja meediapindade ostmisega) on 83 000, millele
lisandub käibemaks.
Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, arve alusel pärast kõikide
teenuste osutamist. Pakkujal on õigus arve alusel küsida vahemakse sooritamist kuni 30%
ulatuses kampaania kogumaksumusest peale kampaaniategevuste (sh konkreetsete
lahenduse, kampaania sõnumite, teavitusmaterjalid kujunduse jms) kinnitamist.
1.7 Nõuded pakkumusele
1.7.1. Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava ideelahenduse kontseptsiooni,
mis sisaldab vähemalt viis ideelahenduse loovnäidet ja visuaalide eskiisi
audiovisuaalsetes, elektroonilistes või trükitud formaatides, sh on oodatud
uuenduslikud formaadid. Kontseptsioonis tuleb välja tuua
kommunikatsioonistrateegia ja selle maht kogukampaaniast.
Sh kohustuslik on esitada vähemalt ühe videoklipi idee.
Sh kohustuslik on esitada vähemalt ühe sotsiaalmeedia lahenduse idee.
Sh kohustuslik on esitada vähemalt üks sotsiaalse eksperimendi vmt PR-
tegevusi võimaldav idee.
Sh kohustuslik on eraldi tuua välja ideelahenduse slogan(id) ka vene keeles;
samuti on venekeelsed eskiisid vaja esitada juhul, kui neis on olulisi erisusi
võrreldes eestikeelsete eskiisidega.
1.7.2. Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava meediastrateegia, mis kajastab
täpselt planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja täpsed kvantitatiivsed eesmärgid ja
kajastuste ajaplaanid. Välja tuleb tuua teavituskanali nimetus, reklaami kirjeldus
(täpne asukoht, suurus/pikkus, esitamise periood) ning eeldatav kontaktide arv.
1.7.3. Pakkuja esitab projektijuhtimise ülevaate, kus on selgitatud kampaania
korraldamisega seotud tööprotsesse, sh hankijaga suhtlemise korraldust; kirjeldatud
on kampaania planeerimiseks ja hindamiseks vajalike uuringute (nt sõnumite
testimine fookusgruppides ja kampaania järeluuring) metoodika; ning toodud välja
võimalikud riskid, mis võivad kampaania käigus tekkida, ja nende maandamise
võimalused.
1.7.4. Pakkuja esitab kampaania eelarve, kus on eraldi välja toodud agentuuri töö,
tootmise ja meediapindade maksumused, sh eelnevalt nimetatud peavad olema
detailselt lahti kirjutatud. Eelarve peab sisaldama ka autoriõigustega seotud tasusid.
1.7.5. Pakkujal tuleb arvestada, et kampaania periood kokku on kolm kuud, selle
raames tegevuste ajastus ja tegevuste jaotus etappideks on pakkuja määrata, kuid
vähemalt üks neist peab sisaldama rahvusvahelist eakate päeva 1. oktoobrit. Pakkuja
esitab pakkumuses kampaania tegevuste ajakava, milles tuleb tegevused esitada
nädalates alates lepingu sõlmimisest.
1.7.6. Kohustuslik on pakkuja nägemus võimalikest koostööpartneritest. Kui
loovidee oluline osa on koostöö konkreetse organisatsiooni/avaliku ürituse
korraldajatega, siis on kohustuslik esitada vastav kinnituskiri nende valmisolekust
kampaanias osaleda.
2 Taustainfo kampaania korraldamiseks
Riigikogu võttis 2018. aasta lõpus vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused2.
2021. aastal hakkab kehtima nn paindlik pension, mis annab vanemaealistele, kes näiteks
täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral
2
https://www.sm.ee/et/uudised/paindlik-ja-senisest-solidaarsem-pension-sai-seaduseks
osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. 2027. aastast on pensioniiga seotud
keskmise eeldatava elueaga.3
Samas on vanemaealistel juba enne pensioniiga tihti raskusi töö leidmisega. Tööhõivet
takistavad nii tööandjate kui vanemaealiste endi hoiakud. Tööandjad omistavad
vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski terviseprobleemide tõttu töölt puududa;
vanemaealiste puhul mõjutavad hoiakud enesekindlust tööle kandideerimisel, aga ka
valmisolekut ümberõppes osaleda.
Sotsiaalministeerium kavandab vanemaealiste tööhõive ja aktiivse eakuse toetamiseks ning
pensionimuudatuste kommunikatsiooniks teavituskampaaniaid perioodil 2019-2021.
Olukorrakirjeldus
Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11
miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste
inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%.
Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud
keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla
1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb ilma pensioniiga tõstmata ka
pensioniloleku aeg.
Eesti on vanemaealiste tööhõive osas Euroopa esirinnas. 65–70-aastastest inimestest
töötab üle ühe neljandiku, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt töötab selles vanuserühmas
kõigest üks kümnendik inimestest. Ka 55–64-aastaste inimeste tööhõive on Eestis kõrge,
selles vanuserühmas töötab Eestis 67,7 protsenti kõikidest inimestest. Euroopa Liidus
keskmiselt on see protsent on 57,5.
PROBLEEM:
50+ inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25-49-
aastased). Suurim on palgalõhe lihttöölistel. (Statistikaameti andmed)
50+ inimesed töötavad üle kahe korra sagedamini lihttöölistena, vähem on nad
hõivatud juhtivatel kohtadel ja spetsialistidena. (Statistikaameti andmed)
Samaaegselt toimub kaks protsessi: võrreldes teiste riikidega on Eestis kõrge vanemaealiste
hõive, kuid väga suur hulk inimesi lahkub tööturult enne vanaduspensioniiga. Tööeas, aga
ennetähtaegsel pensionil on hinnanguliselt ca 6000 inimest.
Hoiakud
Eesti elanike valmisolekut püsida tööturul ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist kinnitab
asjaolu, et suur osa vanaduspensionäridest soovib töötada. Uuringute kohaselt kavatseb
76% tasustatud või tasustamata tööd tegevatest vanemaealistest vanaduspensioniikka
3
https://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine
jõudes töötamist jätkata. Sagedamini (72%) plaanivad töötamist jätkata kõrgharidusega
inimesed.
Töötamist jätkata soovijaid on enim meeste seas (84%) ning nende seas, kes on jõudmas
kohe vanaduspensioniikka ehk 60–64-aastaste seas (90%).
Nendest, kes soovivad töötamist jätkata, toob enamik (90%) peamiseks põhjuseks
sissetulekute langusest tingitud majandusliku toimetuleku halvenemist ning elustandardi
säilitamise soovi. Seega mõjutab soovi pensionieas töötamist jätkata hirm elatustaseme
languse ja elukvaliteedi halvenemise ees.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut tegi 2018. aastal küsitlusuuringu4 vanuselisest tõrjumisest
tööturul. Kolmveerand vastanutest leidsid, et ka pensioniikka jõudes peaksid inimesed oma
töökohal jätkama ning sealjuures pole eestlastel midagi selle vastu, et erinevates vanustes
inimestega koos töötada.
45% uuringus osalejatest leidsid, et nende kollektiivis vanuseline tõrjumine aset ei leia, kuid
iga viies vastaja on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist.
Vanus on sealjuures vastanute arvates kõige suuremaks ebavõrdse kohtlemise põhjuseks.
Lisaks sellele toodi probleemidena välja isiklikud suhted juhiga ning vähene eesti keele
oskus.
Uuringu kohaselt usuvad paljud eestlased, eriti nooremad, endiselt stereotüüpidesse ning
neil on vanemate inimeste kohta palju eelarvamusi. Usutakse, et vanemaealised on vastu
uuendustele, ei ole suutelised kaasaegset tehnikat kasutama ning on kaotanud oma
loomingulisuse. 50+ töötajaid peetakse alandlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks. Samas
näitas uuring ka seda, et valdav enamus ei näe eri vanuses inimestega koos töötamises
probleemi, seda eriti vanuserühmades alates 30. eluaastast.
16% 40-49-aastastest näevad vanust takistusena, 50-59-aastastest üle poole ning 72% 60-
74-aastastest peavad enda vanust takistuseks tööturul. Uuringu tegijate hinnangul võtab
inimene alates mingist vanusest ühiskonna negatiivse suhtumise omaks ja käivitub
ennasthävitav suhtumine.
Esmalt kaotab vanussurve olukorras olev inimene oma positsiooni tööturul, läheb kas
pensionile või hakkab tegema teisejärgulist, madalalt tasustatud tööd. Kuna tulud järsult
kahanevad, järgneb majandusliku sõltumatuse ja tarbimisstandardi kaotamine, mis
omakorda viib sõltuvuseni teistest inimestest. Murdumine toimub punktis, kus inimene võtab
vastu sõltuva inimese staatuse, nii käitumise kui rolli. Sisuliselt tähendab see täiesti uut
identiteeti, kus on kadunud varasemad võimed, oskused ja enesekindlus.
Lahendusena on Eesti Avatud Ühiskonna Instituut soovitanud stereotüüpide murdmist.
4
https://humanrights.ee/app/uploads/2018/03/Ettekanne-konverentsil-21-m%C3%A4rtsil-2018.pdf
2.1 Viiteid samal teemal
Tööturg 2035 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-
content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_
A4_veeb.pdf
Vanus ja palk Eestis ja mujal maailmas
https://analyticsestonia.wordpress.com/2014/08/02/vanus-ja-palk-eestis-ja-mujal-
maailmas/
Vanuseline tõrjumine tööturul
https://humanrights.ee/app/uploads/2018/03/Ettekanne-konverentsil-21-
m%C3%A4rtsil-2018.pdf
Tiina Tanbaumi loeng vanuse alusel diskrimineerimisest ehk ageism’ist
https://www.uttv.ee/naita?id=21086
SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused (2016)
http://www.tlu.ee/public/SHARE/mobile/index.html#p=4
Töötukassa programm „Tööta ja õpi“ mh 50+ vanuses inimestele oskuste
täiendamiseks. NB! Selle programmi reklaamikampaaniatega tegeleb eraldi
töötukassa. https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi
http://www.powerofoldness.com/
https://www.campaignlive.co.uk/article/case-rebranding-older-worker/1456472
https://www.nn-group.com/Media/Article/Pension-campaign-featuring-
extraordinary-retirees-a-huge-success-on-social-media.htm
Stereotüübi kampaania Eestis http://stereotyyp.ee/klipid.1.html
Rimi kampaania https://www.rimi.ee/vanuseiloe. Selle puhul tuleb arvestada, et
hankija soovib vältida stereotüüpset lähenemist, kus vanemaealised teevad nö
lihtsamaid töid.
TÖÖVÕTULEPING
Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
OÜ Agentuur La Ecwador, registrikood 10282034, asukoht Vabaduse pst 60a
(edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Heily Aavik (edaspidi töövõtja),
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Teavituskampaania vanemaealistest tööjõuturul
Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 207440) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja töötab välja ja viib läbi vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud
pakkumusele Sotsiaalministeeriumi teavituskampaania (edaspidi töö).
2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele:
2.2.1.1. Töövõtja korraldab lepingu täitmiseks, sh lõpliku lahenduse väljatöötamiseks
koosolekuid, milles osaleb ka Tellija esindaja. Täitja teavitab Tellija kontaktisikut
koosoleku toimumisest vähemalt 3 tööpäeva ette.
2.2.1.2. Töövõtja on kohustatud esitama Tellijale enne teavituskampaaniaga alustamist
kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks lõpliku loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja
meediaplaani;
2.2.1.3. Pärast lõpliku loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja meediaplaani kooskõlastamist
esitab Töövõtja kooskõlastamiseks kõik meediamaterjalid vastavalt nende
ajakavajärgsele valmimisele.
2.2.1.4. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud
tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on tellijaga
eelnevalt kooskõlastatud;
2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest.
2.3. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 82949,7
eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks (kõiki
kampaania korraldamisega seotud kulusid alates väljatöötamisest ja tootmisest kuni
meediapindade, projektijuhtimise, järelevalve ja vajalike eel- ning järeluuringuteni), sh
tasu lepingus sätestatud autoriõiguste omandamise eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle
alusel esitatud arve saamist. Tellija tasub tööde eest kahes osas järgmiselt:
3.3.1. 30 % lepingu maksumusest pärast loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja
meediaplaani ning meediamaterjalide kooskõlastamist ja valmimist;
3.3.2. 70 % lepingu maksumusest peale tähtaegselt teostatud ja lepingu tingimustele
vastava töö lõplikku üleandmist tellijale.
1
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
207440.
3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
3.6. E-arve saatmise võimalused on:
3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.3. kuni 5 e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi
tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.6.4. Kui teenuseosutaja ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-
Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu
või PDF- vormingus e-posti aadressil
[email protected].
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö üleandmise tähtpäev on 15.12.2019 ning töö teostatakse vastavalt hanke
alusdokumentides esitatud ajakavale.
4.2. Töövõtja esitab tellijale ülevaatamiseks kampaania või selle osa loovlahenduse.
Kampaania lõppedes esitab töövõtja kampaania tulemuste hindamise aruande.
4.2.1. Tellija esindajal on õigus esitatud loovlahenduse ja/või kampaania tulemuste hindamise
aruande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks
või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava või töö teostamise metoodika
kohandamiseks.
4.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta
ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.
4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega lähtudes tööde teostamisel tellija
ettepanekutest. Töö peab olema teostatud vastavuses kehtivate normide ning töövõtja
majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parimate tavade ja praktikaga ning olema
tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga ning arvestades tellija poolt töö kvaliteedi
suhtes seatud olulisi eeldusi.
4.4. Töövõtja peab töö tegemise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud
tööde hulka.
4.5. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja
kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et
töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele
teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.5.1. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad
vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.
4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.7. Töövõtjal on õigus tellijalt küsida tellija käsutuses olevat töö teostamiseks vajalikku
taustainfot ja materjale.
4.8. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajaliku informatsiooni.
2
4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise
kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
4.10. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
5. Üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale.
5.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik kampaaniaga seotud kirjalikud, visuaalsed või
audiovisuaalsed väljundid, sealjuures kujundusfailid. Töö üleandmine toimub
üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel.
5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides
ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni
ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 5 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates.
Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 6.3.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms.
Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni 5 tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest
arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud
tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning
töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi kuni 10 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud
või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
3
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui
5% lepingu hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis
9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10 protsenti
lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik
õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose
muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui
see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale
võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus
loodud teoseid või nende osasid kasutada.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
4
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja Riina Soobik, telefon 626 9149, e-post
[email protected].
Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud
küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Mairi Talving telefon 53035377, e-post
[email protected].
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse
tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö teostamise
järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 10 kalendripäeva.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
5
11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija Töövõtja
6