dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 17. juuli 2019
Viit
1.8-2/984-1
Registreeritud
17. juuli 2019
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2019
Vastutaja
Mare Jõeorg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.8-2984-1 7.07.2019 Muu leping.bdoc733 KB

Sisu (failidest)

Riigihange „Teavituskampaania vanemaealistest tööjõuturul Sotsiaalministeeriumile“ Viitenumber: 207440 Lisa 1 - TEHNILINE KIRJELDUS Sotsiaalministeerium valib koostööpartneri pensioni- ja vanemaealiste töötamise teemalise teavituskampaania läbiviimiseks 2019. aastal. Edukas pakkuja selgitatakse riigihankel välja loovlahenduste, meediastrateegia ja pakkumuse maksumuse põhjal. Riigihanke objektiks on kolme kuu pikkuse teavituskampaania kontseptsiooni väljatöötamine, läbiviimine ning kampaania tulemuste hindamine. 1 Kampaania tegevuste kirjeldus 1.1 Teenuse osutaja ülesanded: 1.1.1. sihtrühmani jõudmise integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia (kanalid ja sõnumid) väljatöötamine; 1.1.2. koostöös hankijaga sõnumitest, sündmustest, teabekanalitest, teavitusmaterjalidest ning nende vormist, sisust ja kujundusest lõpliku kontseptsiooni välja töötamine, kooskõlastamine ja korrigeerimine hankija soovil; 1.1.2.1. sh temaatilise fotopanga (min 50 fotot) loomine, mida kasutatakse nii kampaania visuaalides kui ka antakse üle hankijale kasutamiseks muudes pensioniteemalistes materjalides; 1.1.2.2. sh lühikeste selgitavate videote loomine Eesti pensionisüsteemist (I), paindlikust pensionist (II) ja pensioniea muudatusest (III); 1.1.3. integreeritud turunduskommunikatsiooni kampaania juhtimine; 1.1.4. lahenduste testimine vähemalt kahes fookusgrupis ja korrigeerimine vastavalt fookusgrupi tulemustele; 1.1.5. kommunikatsioonistrateegia elluviimine kooskõlastatult hankijaga; 1.1.6. loovlahenduste teostamiseks vajalike allhangete organiseerimine ja järelevalve; 1.1.7. meediastrateegia väljatöötamine, meediaplaanide koostamine ja meediapindade ost; 1.1.8. alternatiivsete meedia- ja kommunikatsioonilahenduste väljatöötamine ja teostus; 1.1.9. kõigi kampaaniamaterjalide puhul keeletoimetamine; 1.1.10. kampaaniamaterjalide tarned eksponeerimiskohale, nende ülespanek ning mahavõtmine, materjalide järelevalve ning vajadusel asendamine kampaania jooksul; 1.1.11. kampaania tulemuste hindamine (sh kampaaniakanalite valik, sihtrühma täituvusprotsent, kujunduse ja slogan´i töötavus sihtgrupi seas, kampaaniaperioodil vaadatavuse erinevuste põhjendus, soovituste andmine järgmiste sarnaste kampaaniate teostamisel) ja kokkuvõtte tegemine lepingus sätestatud tähtajaks. Kokkuvõte peab sisaldama järgmisi osasid: - koondhinnang teostatud kampaaniale, tuues välja nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed tulemused, õnnestumised, ebaõnnestumised ning täiendusettepanekud edaspidiseks teavitustööks; - detailsem vaade teavituskampaania kanalitest koos reaalsete näidetega (pildid, väljavõtted jne). 1.1.12. Teenuse osutaja teeb kampaania raames uuringu sihtrühma teadlikkusest, mis tooks välja kampaania mõju teadlikkusele. Uuringu eesmärk on selgitada sihtrühma arusaamist ja suhtumist vanemaealiste töötamisest ja paindlikust pensionist. Uuringu maht on kuni 7% lepingu kogumahust, mille raames on võimalik teha näiteks Omnibussi tüüpi uuring. Uuringu metoodika pakub teenuse osutaja. 1.1.13. muud turundust, reklaami ja disaini puudutavad tegevused; 1.1.14. teenused, mida ei ole eelnevalt otse nimetatud, kuid mis on punktides 1.1.1 kuni 1.1.13 nimetatud tegevustega olemuslikult seotud ning hanke eesmärki silmas pidades vajalikud. 1.2 Kampaania eesmärk 2019. aasta kampaania eesmärk on väärtustada vanemaealist töötajat. See tähendab vanemaealiste töötajate kogemuse väärtustamist ja eneseusu ning –motivatsiooni tõstmist, aga ka tööandjate ja ühiskonna negatiivsete hoiakute muutmist. Kampaania toetab pensionireformi muudatuste elluviimist.1 Kampaania alustab hoiakute kujunemise mudeli esimestest etappidest, kus inimene saab teemast teadlikuks (vanemaealine töötaja on oma elukogemusega väärtuslik töötaja, kollektiivi liige, kes ei ole ebaefektiivsem kui nooremad kollektiivi liikmed), mõistab, kuidas see teda puudutab (mina olen väärtuslik töötaja, kollektiivi liige) ja on huvitatud, otsib ise infot (otsin infot tööle kandideerimise ja oskuste täiendamise kohta). Seega peab kampaania: - väärtustama vanemaealist töötajat - murdma müüte vanemaealistest töötajatest - väärtustama vanemaealiste aktiivset eluviisi, sh töötamist igas eas - väärtustama vanemaealisi töötajaid igas valdkonnas (hankija soovib näha valdkondade mitmekesisust ja pigem stereotüüpsete eakate töökohtade vältimist) - suurendama vanemaealiste julgust tööle kandideerida ja/või uusi oskusi omandada - suurendama vanemaealiste teadlikkust töötamise võimalustest - suurendama teadlikkust pensioniea sidumisest keskmise eeldatava elueaga ja selle mõistmist; suurendama teadlikkust paindlikust pensionist Kampaania tulemusena on suurenenud teadlikkus pensioniea muudatustest ja paindlikust pensionist, suurenenud on nõustumine väidetega, mis väärtustavad vanemaealist töötajat. 1.3 Nõuded ja soovitused kampaaniale 1.3.1. Kampaania peab olema lugupidav, südamlik, julgustav ja humoorikas; 1 https://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine 1.3.2. Kampaania ühekordne märgatavus peab olema vähemalt 70%; 1.3.3. Kampaania ei tohi tekitada vastandamist, vaid peab olema inimesi ühendav; 1.3.4. Kampaanias tuleb vältida ageism’i ehk vanussurvet. 1.3.5. Kampaania sõnum peab olema nii sisuliselt kui keeleliselt arusaadav ka vene keelt kõnelevale sihtrühmale. See tähendab, et ei tohi kasutada pelgalt otsetõlget. 1.3.6. Hankija ootab, et kampaania sisaldab nutikaid PR-tegevusi, mis tekitavad konstruktiivse avaliku arutelu vanemaealiste töötamise teemal, sh ühiskonna ja tööandjate hoiakud ning vajalikud muutused; 1.3.7. Kampaania võiks olla positiivselt üllatav ja peab sisaldama eksperimenti, avalikku üritust vms, mis aitab sihtgruppi kõnetada ja toetab PR-tegevusi; 1.3.8. Kampaania raames peaks valmima vähemalt kolm ajatut videoklippi (lisaks punktis 1.1.2.2 mainitule), mida on võimalik kasutada ka pärast kampaania lõppemist; 1.3.9. 2019. aasta kampaania periood on kolm kuud, selle raames tegevuste ajastus ja tegevuste jaotus etappideks on pakkuja määrata, kuid vähemalt üks neist peab sisaldama rahvusvahelist eakate päeva 1. oktoobrit; 1.3.10. Meediaplaani eeldatav maksumus on vähemalt 60% kogu kampaania maksumusest; 1.3.11. Meediaplaanis ei kasutata venekeelseid telekanaleid RTR, PBK, NTV jt BMA grupi kanaleid, venekeelse sihtrühma katvuse saavutamiseks tuleks planeerida teised turundusmeetmed; 1.3.12. Kõik pakutavad lahendused ja kujundused peavad olema kooskõlas kehtiva reklaamiseadusega; 1.3.13. Kampaania visuaalsed materjalid peavad olema ligipääsetavad ka kuulmis- ja nägemispuudega inimestele. Selleks peavad videomaterjalid olema subtitreeritud, veebis kasutatavad kirjalikud tekstid peavad olema loetavad ekraanilugemistarkvara abil, fotodele lisatud kirjeldustõlked; 1.3.14. Fotopank peab sisaldama nii abstraktsemaid fotosid pensionist (raha, erineva suurusega pensionid jms) kui ka fotosid inimestest (pensionärid, vanemaealised töötajad, noorem pensionile mõtlev inimene jms); 1.3.15. Sotsiaalministeerium omandab edukaks tunnistatud pakkuja autoriõigused hangitavate materjalide esitamiseks tähtajatult. Kampaania eelarve peab sisaldama ka kõiki autoriõigusega seotud tasusid; 1.3.16. Kampaania visuaalides tuleb arvestada sotsiaalministeeriumi logo kasutusreeglitega https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/valitsusasutuste- uhtse-stiilijuhis/kujundusreeglid. 1.3.17. Kampaania jaoks ei ole vaja luua eraldi veebilehte – pensionimuudatuste info hakkab asuma sotsiaalkindlustusameti veebilehel, kus amet saab kasutada kampaania visuaalidega fotosid, infograafikuid jms. 1.4 Kampaania sihtgrupp Kampaania esmane sihtgrupp on 50-65-aastased Eesti elanikud. Kampaania kaudne sihtrühm on kõik Eesti elanikud ja tööandjad. Kampaania sihtrühma ei saa enda valikul kitsendada, kuid tervikkampaania saab koosneda eri osadest või etappidest, mis on sihitud kitsamatele sihtrühmadele (nt nooremale ja vanemale osale sihtgrupist, tööandjatele). 1.5 Kampaania sõnum Tuleviku vanemaealine arendab oma oskusi, on aktiivne ja toimekas. Edaspidi pole lülitit, mis teeb sind pensionäriks – ise valid, millal, kuidas ja kui palju. Küpses eas töötamine ja aktiivne elu on inimesele kasulik – uuringute järgi on kognitiivne võimekus parem neil, kes töötavad, kusjuures võimekus langeb kohe peale töölt lahkumist. Sõnum peab olema taktitundeline (sh eriti nende suhtes, kelle tervis ei võimalda töötamist või nii aktiivset elu kui sooviks) ja julgustama küpsemas eas inimesi uskuma endasse, oma õpivõimesse ja väärtusesse. Sõnumites tuleb esile tõsta küpses eas töötaja plusse (nt elukogemus, muutustega toimetulek, sest on tõenäoliselt seda elu jooksul korduvalt teinud, ka küpses eas töötaja õpib uusi oskusi, saab hakkama uute tehnoloogiatega) ja ümber lükata negatiivsed ning valed stereotüübid vanemaealiste kohta (nt et vanemaealine on rohkem haige ja töölt eemal tervise tõttu kui nooremaealine) Töötaja töö tulemused on seotud tahtmisega areneda, mitte tema vanusega. Mitmekesise vanusega kollektiiv on uhkuse asi. 1.6 Kampaania eelarve Tellitud teenuse eeldatav maksumus (mis sisaldab kõiki kulusid seoses materjalide väljatöötamise, kujundamise, tootmise ja meediapindade ostmisega) on 83 000, millele lisandub käibemaks. Tasumine teenuste eest toimub vastavalt lepingu tingimustele, arve alusel pärast kõikide teenuste osutamist. Pakkujal on õigus arve alusel küsida vahemakse sooritamist kuni 30% ulatuses kampaania kogumaksumusest peale kampaaniategevuste (sh konkreetsete lahenduse, kampaania sõnumite, teavitusmaterjalid kujunduse jms) kinnitamist. 1.7 Nõuded pakkumusele 1.7.1. Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava ideelahenduse kontseptsiooni, mis sisaldab vähemalt viis ideelahenduse loovnäidet ja visuaalide eskiisi audiovisuaalsetes, elektroonilistes või trükitud formaatides, sh on oodatud uuenduslikud formaadid. Kontseptsioonis tuleb välja tuua kommunikatsioonistrateegia ja selle maht kogukampaaniast.  Sh kohustuslik on esitada vähemalt ühe videoklipi idee.  Sh kohustuslik on esitada vähemalt ühe sotsiaalmeedia lahenduse idee.  Sh kohustuslik on esitada vähemalt üks sotsiaalse eksperimendi vmt PR- tegevusi võimaldav idee.  Sh kohustuslik on eraldi tuua välja ideelahenduse slogan(id) ka vene keeles; samuti on venekeelsed eskiisid vaja esitada juhul, kui neis on olulisi erisusi võrreldes eestikeelsete eskiisidega. 1.7.2. Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava meediastrateegia, mis kajastab täpselt planeeritud kajastuste mahtu, tuues välja täpsed kvantitatiivsed eesmärgid ja kajastuste ajaplaanid. Välja tuleb tuua teavituskanali nimetus, reklaami kirjeldus (täpne asukoht, suurus/pikkus, esitamise periood) ning eeldatav kontaktide arv. 1.7.3. Pakkuja esitab projektijuhtimise ülevaate, kus on selgitatud kampaania korraldamisega seotud tööprotsesse, sh hankijaga suhtlemise korraldust; kirjeldatud on kampaania planeerimiseks ja hindamiseks vajalike uuringute (nt sõnumite testimine fookusgruppides ja kampaania järeluuring) metoodika; ning toodud välja võimalikud riskid, mis võivad kampaania käigus tekkida, ja nende maandamise võimalused. 1.7.4. Pakkuja esitab kampaania eelarve, kus on eraldi välja toodud agentuuri töö, tootmise ja meediapindade maksumused, sh eelnevalt nimetatud peavad olema detailselt lahti kirjutatud. Eelarve peab sisaldama ka autoriõigustega seotud tasusid. 1.7.5. Pakkujal tuleb arvestada, et kampaania periood kokku on kolm kuud, selle raames tegevuste ajastus ja tegevuste jaotus etappideks on pakkuja määrata, kuid vähemalt üks neist peab sisaldama rahvusvahelist eakate päeva 1. oktoobrit. Pakkuja esitab pakkumuses kampaania tegevuste ajakava, milles tuleb tegevused esitada nädalates alates lepingu sõlmimisest. 1.7.6. Kohustuslik on pakkuja nägemus võimalikest koostööpartneritest. Kui loovidee oluline osa on koostöö konkreetse organisatsiooni/avaliku ürituse korraldajatega, siis on kohustuslik esitada vastav kinnituskiri nende valmisolekust kampaanias osaleda. 2 Taustainfo kampaania korraldamiseks Riigikogu võttis 2018. aasta lõpus vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused2. 2021. aastal hakkab kehtima nn paindlik pension, mis annab vanemaealistele, kes näiteks täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral 2 https://www.sm.ee/et/uudised/paindlik-ja-senisest-solidaarsem-pension-sai-seaduseks osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise eeldatava elueaga.3 Samas on vanemaealistel juba enne pensioniiga tihti raskusi töö leidmisega. Tööhõivet takistavad nii tööandjate kui vanemaealiste endi hoiakud. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski terviseprobleemide tõttu töölt puududa; vanemaealiste puhul mõjutavad hoiakud enesekindlust tööle kandideerimisel, aga ka valmisolekut ümberõppes osaleda. Sotsiaalministeerium kavandab vanemaealiste tööhõive ja aktiivse eakuse toetamiseks ning pensionimuudatuste kommunikatsiooniks teavituskampaaniaid perioodil 2019-2021. Olukorrakirjeldus Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi aastaks 2060 seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41%. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb ilma pensioniiga tõstmata ka pensioniloleku aeg. Eesti on vanemaealiste tööhõive osas Euroopa esirinnas. 65–70-aastastest inimestest töötab üle ühe neljandiku, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt töötab selles vanuserühmas kõigest üks kümnendik inimestest. Ka 55–64-aastaste inimeste tööhõive on Eestis kõrge, selles vanuserühmas töötab Eestis 67,7 protsenti kõikidest inimestest. Euroopa Liidus keskmiselt on see protsent on 57,5. PROBLEEM:  50+ inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25-49- aastased). Suurim on palgalõhe lihttöölistel. (Statistikaameti andmed)  50+ inimesed töötavad üle kahe korra sagedamini lihttöölistena, vähem on nad hõivatud juhtivatel kohtadel ja spetsialistidena. (Statistikaameti andmed) Samaaegselt toimub kaks protsessi: võrreldes teiste riikidega on Eestis kõrge vanemaealiste hõive, kuid väga suur hulk inimesi lahkub tööturult enne vanaduspensioniiga. Tööeas, aga ennetähtaegsel pensionil on hinnanguliselt ca 6000 inimest. Hoiakud Eesti elanike valmisolekut püsida tööturul ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist kinnitab asjaolu, et suur osa vanaduspensionäridest soovib töötada. Uuringute kohaselt kavatseb 76% tasustatud või tasustamata tööd tegevatest vanemaealistest vanaduspensioniikka 3 https://www.sm.ee/et/eesti-pensionisusteemi-uuendamine jõudes töötamist jätkata. Sagedamini (72%) plaanivad töötamist jätkata kõrgharidusega inimesed. Töötamist jätkata soovijaid on enim meeste seas (84%) ning nende seas, kes on jõudmas kohe vanaduspensioniikka ehk 60–64-aastaste seas (90%). Nendest, kes soovivad töötamist jätkata, toob enamik (90%) peamiseks põhjuseks sissetulekute langusest tingitud majandusliku toimetuleku halvenemist ning elustandardi säilitamise soovi. Seega mõjutab soovi pensionieas töötamist jätkata hirm elatustaseme languse ja elukvaliteedi halvenemise ees. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut tegi 2018. aastal küsitlusuuringu4 vanuselisest tõrjumisest tööturul. Kolmveerand vastanutest leidsid, et ka pensioniikka jõudes peaksid inimesed oma töökohal jätkama ning sealjuures pole eestlastel midagi selle vastu, et erinevates vanustes inimestega koos töötada. 45% uuringus osalejatest leidsid, et nende kollektiivis vanuseline tõrjumine aset ei leia, kuid iga viies vastaja on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist. Vanus on sealjuures vastanute arvates kõige suuremaks ebavõrdse kohtlemise põhjuseks. Lisaks sellele toodi probleemidena välja isiklikud suhted juhiga ning vähene eesti keele oskus. Uuringu kohaselt usuvad paljud eestlased, eriti nooremad, endiselt stereotüüpidesse ning neil on vanemate inimeste kohta palju eelarvamusi. Usutakse, et vanemaealised on vastu uuendustele, ei ole suutelised kaasaegset tehnikat kasutama ning on kaotanud oma loomingulisuse. 50+ töötajaid peetakse alandlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks. Samas näitas uuring ka seda, et valdav enamus ei näe eri vanuses inimestega koos töötamises probleemi, seda eriti vanuserühmades alates 30. eluaastast. 16% 40-49-aastastest näevad vanust takistusena, 50-59-aastastest üle poole ning 72% 60- 74-aastastest peavad enda vanust takistuseks tööturul. Uuringu tegijate hinnangul võtab inimene alates mingist vanusest ühiskonna negatiivse suhtumise omaks ja käivitub ennasthävitav suhtumine. Esmalt kaotab vanussurve olukorras olev inimene oma positsiooni tööturul, läheb kas pensionile või hakkab tegema teisejärgulist, madalalt tasustatud tööd. Kuna tulud järsult kahanevad, järgneb majandusliku sõltumatuse ja tarbimisstandardi kaotamine, mis omakorda viib sõltuvuseni teistest inimestest. Murdumine toimub punktis, kus inimene võtab vastu sõltuva inimese staatuse, nii käitumise kui rolli. Sisuliselt tähendab see täiesti uut identiteeti, kus on kadunud varasemad võimed, oskused ja enesekindlus. Lahendusena on Eesti Avatud Ühiskonna Instituut soovitanud stereotüüpide murdmist. 4 https://humanrights.ee/app/uploads/2018/03/Ettekanne-konverentsil-21-m%C3%A4rtsil-2018.pdf 2.1 Viiteid samal teemal  Tööturg 2035 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_ A4_veeb.pdf  Vanus ja palk Eestis ja mujal maailmas https://analyticsestonia.wordpress.com/2014/08/02/vanus-ja-palk-eestis-ja-mujal- maailmas/  Vanuseline tõrjumine tööturul https://humanrights.ee/app/uploads/2018/03/Ettekanne-konverentsil-21- m%C3%A4rtsil-2018.pdf  Tiina Tanbaumi loeng vanuse alusel diskrimineerimisest ehk ageism’ist https://www.uttv.ee/naita?id=21086  SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused (2016) http://www.tlu.ee/public/SHARE/mobile/index.html#p=4  Töötukassa programm „Tööta ja õpi“ mh 50+ vanuses inimestele oskuste täiendamiseks. NB! Selle programmi reklaamikampaaniatega tegeleb eraldi töötukassa. https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi  http://www.powerofoldness.com/  https://www.campaignlive.co.uk/article/case-rebranding-older-worker/1456472  https://www.nn-group.com/Media/Article/Pension-campaign-featuring- extraordinary-retirees-a-huge-success-on-social-media.htm  Stereotüübi kampaania Eestis http://stereotyyp.ee/klipid.1.html  Rimi kampaania https://www.rimi.ee/vanuseiloe. Selle puhul tuleb arvestada, et hankija soovib vältida stereotüüpset lähenemist, kus vanemaealised teevad nö lihtsamaid töid. TÖÖVÕTULEPING Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja OÜ Agentuur La Ecwador, registrikood 10282034, asukoht Vabaduse pst 60a (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Heily Aavik (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Teavituskampaania vanemaealistest tööjõuturul Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 207440) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja töötab välja ja viib läbi vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele Sotsiaalministeeriumi teavituskampaania (edaspidi töö). 2.2. Töö peab vastama järgmistele tingimustele: 2.2.1.1. Töövõtja korraldab lepingu täitmiseks, sh lõpliku lahenduse väljatöötamiseks koosolekuid, milles osaleb ka Tellija esindaja. Täitja teavitab Tellija kontaktisikut koosoleku toimumisest vähemalt 3 tööpäeva ette. 2.2.1.2. Töövõtja on kohustatud esitama Tellijale enne teavituskampaaniaga alustamist kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks lõpliku loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja meediaplaani; 2.2.1.3. Pärast lõpliku loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja meediaplaani kooskõlastamist esitab Töövõtja kooskõlastamiseks kõik meediamaterjalid vastavalt nende ajakavajärgsele valmimisele. 2.2.1.4. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud; 2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 2.3. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 82949,7 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks (kõiki kampaania korraldamisega seotud kulusid alates väljatöötamisest ja tootmisest kuni meediapindade, projektijuhtimise, järelevalve ja vajalike eel- ning järeluuringuteni), sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste omandamise eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Tellija tasub tööde eest kahes osas järgmiselt: 3.3.1. 30 % lepingu maksumusest pärast loovlahenduse, kommunikatsiooni- ja meediaplaani ning meediamaterjalide kooskõlastamist ja valmimist; 3.3.2. 70 % lepingu maksumusest peale tähtaegselt teostatud ja lepingu tingimustele vastava töö lõplikku üleandmist tellijale. 1 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 207440. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. kuni 5 e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.4. Kui teenuseosutaja ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus e-posti aadressil [email protected]. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö üleandmise tähtpäev on 15.12.2019 ning töö teostatakse vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale. 4.2. Töövõtja esitab tellijale ülevaatamiseks kampaania või selle osa loovlahenduse. Kampaania lõppedes esitab töövõtja kampaania tulemuste hindamise aruande. 4.2.1. Tellija esindajal on õigus esitatud loovlahenduse ja/või kampaania tulemuste hindamise aruande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava või töö teostamise metoodika kohandamiseks. 4.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. 4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega lähtudes tööde teostamisel tellija ettepanekutest. Töö peab olema teostatud vastavuses kehtivate normide ning töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parimate tavade ja praktikaga ning olema tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga ning arvestades tellija poolt töö kvaliteedi suhtes seatud olulisi eeldusi. 4.4. Töövõtja peab töö tegemise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.7. Töövõtjal on õigus tellijalt küsida tellija käsutuses olevat töö teostamiseks vajalikku taustainfot ja materjale. 4.8. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajaliku informatsiooni. 2 4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.10. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale. 5.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik kampaaniaga seotud kirjalikud, visuaalsed või audiovisuaalsed väljundid, sealjuures kujundusfailid. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 5 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 6.3. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni 5 tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks 3 lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10 protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja 4 postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja Riina Soobik, telefon 626 9149, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Mairi Talving telefon 53035377, e-post [email protected]. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö teostamise järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 10 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 5 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja 6
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel