Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.07.2019 nr 1-6/1865-1
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Tööandjate Keskliit
Maksu- ja Tolliamet
Tööinspektsioon
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (välismaalaste
seadus)
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning koostööpartneritele ja
ametitele arvamuse avaldamiseks „Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eestis
töötamise reeglite väärkasutamise vähendamine)“. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda
eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Lisa:
eelnõu 2 lehel;
eelnõu seletuskiri 11 lehel.
Eva Lillemäe 6125079
[email protected]
Doris Uudelt 6125248
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
juuli 2019
Välismaalaste seaduse muutmise seadus
(Eestis töötamise reeglite väärkasutamise vähendamine)
§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:
„(19) Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte teenuseid, on kasutajaettevõte käesoleva seaduse tähenduses ja tal on
käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtte õigused ja kohustused.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 1072 järgmises sõnastuses:
„§ 1072. Tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus
Füüsilist või juriidilist isikut, kes otsustab välismaalase kvalifikatsiooni, vajalike erioskuste,
hariduse, terviseseisundi, töökogemuse, teadmiste ja töötamise võimaldamise üle, kehtestab
töökorralduse reeglid ja kontrollib nende täitmist ning varustab välismaalased töötamise
juhistega, käsitatakse käesoleva jaotise tähenduses tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva
üksusena ning tal on käesolevast seadusest tulenevad asjakohased õigused ja kohustused.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 1871 järgmises sõnastuses:
„§ 1871. Tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus
Füüsilist või juriidilist isikut, kes otsustab välismaalase kvalifikatsiooni, vajalike erioskuste,
hariduse, terviseseisundi, töökogemuse, teadmiste ja töötamise võimaldamise üle, kehtestab
töökorralduse reeglid ja kontrollib nende täitmist ning varustab välismaalased töötamise
juhistega, käsitatakse käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jaotise alljaotiste 4–42 tähenduses
tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksusena ning tal on käesolevast seadusest tulenevad
asjakohased õigused ja kohustused.“;
4) paragrahvi 286 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kasutajaettevõtja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel on
Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus ja tagama, et välismaalane töötab Eestis selleks
antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingu või
muu kokkuleppe järgi.“;
5) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja
eesmärgile, on tööandja, kasutajaettevõte, vastuvõttev üksus ja välismaalane kohustatud
lähtuma neist õiguslikest alustest, millele välismaalase tegevus sisult vastab.“;
1
6) paragrahvi 293 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riikliku järelevalve teostamisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja
Eestis töötamise asjaolude üle ja välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise
õigusliku aluse lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetluses lasub tööandjal,
kasutajaettevõttel, vastuvõtval üksusel ja välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase
faktiline tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Politsei- ja
Piirivalveametil on tõendamiskoormus nende tõendite asjus, mida valdab Politsei- ja
Piirivalveamet.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 2962 järgmises sõnastuses:
„§ 2962. Sunniraha Eestis töötamise õigusliku alusega seotud kohustuse täitmata jätmise
eest
(1) Kui tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole käesoleva seaduse § 286 lõikes
6 nimetatud kohustust täitnud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata kohustuse täitmiseks
uue tähtaja ja teha hoiatuse, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
(2) Kui tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole talle haldusaktiga pandud
kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, tasub ta hoiatuses märgitud sunniraha.
Politsei- ja Piirivalveamet esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega,
määrab selle tasumise tähtpäeva ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise
korral nõue sundtäidetakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva seaduse § 286 lõikes 6 nimetatud kohustuse täitmisele sundimisel on sunniraha
ülemmäär 64 000 eurot.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui
tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ja nõude
vaidlustamise tähtaeg on möödunud.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 3061 järgmises sõnastuses:
„§ 3061. Kasutajaettevõtja ja vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata jätmine
(1) Kasutajaettevõtja poolt käesolevas seaduse § 286 lõigetes 11 või 6 sätestatud kohustuse
täitmata jätmise eest või vastuvõtva üksuse poolt § 286 lõikes 6 sätestatud kohustuse täitmata
jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
32 000 eurot.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 15. detsembril.
Henn Põlluaas
2
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2019. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2019. a
3
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eestis töötamise reeglite
väärkasutamise vähendamine) seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, et aidata
vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist ning suunata
välismaalasi ja nende tööandjaid õiguskuulekale käitumisele.
Kvalifitseeritud tööjõu ja oskustööliste vähesus erinevates Eesti majandussektorites on endaga
kaasa toonud ettevõtjate suurenenud nõudluse välistööjõu järele. See omakorda on toonud
kaasa olukorra, kus tööandjad eiravad välismaalaste kohta välismaalaste seaduses (edaspidi
VMS) sätestatud töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet, ning kuritarvitavad erinevaid
välismaalase Eestisse töölevõtmise võimalusi, hoides seeläbi kõrvale Eesti tööturu kaitse
mehhanismidest (ennekõike palgakriteeriumi nõudest) ja tööjõumaksude tasumisest.
Eelnõu eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite väärkasutamist ning võtta kasutusele
lisameetmed, mis aitavad vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide
kuritarvitamist.
Eelnõuga on kavas luua VMS-i:
1) täpsustused lühiajalise töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa töötamiseks
regulatsioonidesse selle kohta, millisel juhul käsitatakse füüsilist või juriidilist isikut
tööandjana, kasutajaettevõtjana või vastuvõtva üksusena;
2) lisakohustused ja vastutused, mis näevad ette, et:
a) kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta Eestis töötamise õiguslikule alusele ja
eesmärgile, on tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõttev üksus ja välismaalane
kohustatud lähtuma neist õiguslikest alustest, millele välismaalase tegevus sisult
vastab. Kohustuse täitmata jätmisel on Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA)
võimalus teha ettekirjutus ja rakendada sunniraha;
b) kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, tagab kasutajaettevõtja
(peale selle, et ta kontrollib, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis
viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus), et välismaalane töötab Eestis selleks
antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud
lepingu või muu kokkuleppe järgi.
c) kohustuse täitmata jätmisel on PPA-l võimalik lisaks tööandjale ka
kasutajaettevõtet ja vastuvõtvat üksust edaspidi VMS-i alusel võtta vastutusele ja
karistada väärteo korras.
3) pööratud tõendamiskoormuse regulatsioon, mille kohaselt lasub välismaalase Eestis
ajutise viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamisel ja
välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse lõpetamise
või kehtetuks tunnistamise menetluses tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval
üksusel ja välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis
töötamisel vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele.
1
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (
[email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik
Eva Lillemäe (
[email protected], tel 612 5079). Eelnõu ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
õigusnõunik Doris Uudelt (
[email protected], tel 612 5248). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (
[email protected], tel 612 5241).
Eelnõu väljatöötamise protsessi olid kaasatud Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
PPA, Tööinspektsiooni (edaspidi TI) ja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) esindajad.
1.3. Eelnõu seos strateegiadokumentidega
Eelnõu muudatused on seotud järgmistes dokumentides seatud eesmärkide täitmisega:
1) „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023”
a) alapunktiga 2.30, mis näeb ette vajaduse suurendada rändekontrolli võimekust
ja seista ebaseadusliku sisserände ja viisade ning elamislubade väärkasutuste
vastu, et tagada avalik kord, ohjeldada kuritegevust ning hoida riigi julgeolekut1;
b) alapunktiga 12.23, mille kohaselt on vaja täpsemalt kontrollida ja reguleerida
renditööjõu kasutamist.
2) „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kohaselt on Eesti sisserändepoliitika peamine
eesmärk tagada nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale tervikuna
lisandväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu
ühisõiguse ja põhivabadustega. Peale selle on vaja ära hoida elamislubade ja viisade
väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi
julgeolek2.
3) välismaalaste ebaseadusliku töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava, mis
kiideti heaks Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni 17. aprilli 2018. a istungil
ja mille uut versiooni praegu koostatakse.
1.4. Märkused
Eelnõuga muudetakse VMS-i 1. septembril 2019. aastal jõustuvat redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 82. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on
vajalik poolthäälteenamus.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite väärkasutamist, võttes kasutusele
lisameetmed, mis aitavad vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide
kuritarvitamist.
Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille
kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi
1
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, kinnitatud 30. mail 2019. a. Kättesaadav aadressil
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf.
2
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020”. Kättesaadav aadressil
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015-
2020_kodulehele.pdf.
2
kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud
rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse andmise kohustust. Seega puudub
isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal
viibida. Eeltoodud põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma
kohtulahendites. Kuna kolmanda riigi kodanikul ei ole igal juhul õigus Eestis viibida, elada ja
töötada, ei saa välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele (nt tööandjad) Eestisse saabumise,
Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise
menetlustes lisameetmete sätestamine VMS-is mingil viisil riivata välismaalaste õigusi.
VMS-is ei reguleerita Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna ega Šveitsi
Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid, vaid need
on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Samuti ei reguleeri VMS nende kolmandate
riikide kodanike, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, Eestisse saabumise ja Eestis viibimise
õiguslikke aluseid, vaid need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduses.
Seadusmuudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutud, kui eelnõu menetlus on põhjendatult
kiireloomuline. Arvestades „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023”
alapunktis 2.30 esitatud eesmärki, mis näeb ette vajaduse suurendada rändekontrolli võimekust
ja seista ebaseadusliku sisserände ja viisade ning elamislubade väärkasutamise vastu, et tagada
avalik kord, ohjeldada kuritegevust ning hoida riigi julgeolekut ning alapunktis 12.23 toodud
eesmärki täpsemalt kontrollida ja reguleerida renditööjõu kasutamist3, tuleb käesolevas eelnõus
esitatud seadusmuudatusi käsitada kiireloomulistena.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu näeb ette välismaalaste seaduse muutmise.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS-i § 106 lõikega 19. Muudatuse kohaselt sätestatakse,
et Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis
registreeritud ettevõtte teenuseid, on kasutajaettevõte VMS-i tähenduses ja tal on VMS-is
sätestatud kasutajaettevõtte õigused ja kohustused. Muudatuse eesmärgiks on laiendada VMS-
is sätestatud kasutajaettevõtte õigusi ja kohustusi ka Eestis registreeritud ettevõttele juhul, kui
välismaalase lühiajaline töötamine Eestis on registreeritud teenuse osutamise eesmärgil VMS
§ 106 lõike 17 alusel. Praegu kehtiva VMS-i kohaselt Eestis registreeritud ettevõttel need
õigused ja kohutused puuduvad.
Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt täiendatakse VMS-i §-dega 1072 ja 1871. Muudatuse
kohaselt lisatakse VMS-i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa
töötamiseks regulatsioonidesse täpsustused selle kohta, millist isikut käsitatakse tööandja,
kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksusena. Muudatusega sätestatakse, et füüsilist või juriidilist
isikut, kes otsustab välismaalase kvalifikatsiooni, vajalike erioskuste ja hariduse,
terviseseisundi ja töökogemuse, teadmiste ning töötamise võimaldamise üle, kehtestab
töökorralduslikud reeglid ja kontrollib nende täitmist ning varustab välismaalased töötamise
juhistega, käsitatakse tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksusena ning tal on VMS-st
tulenevad õigused ja kohustused. Muudatuse eesmärk on VMS-is õigusselguse huvides
3
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, kinnitatud 30. mail 2019. a. Kättesaadav aadressil
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf.
3
täpsemini määratleda tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse käsitust ning seeläbi
aidata tõhusamalt kaasa VMS-s sätestatud kohustuste täitmisele.
Eelnõu § 1 punktide 4, 5, 7 ja 8 kohaselt muudetakse VMS-i § 286 lõiget 11 ja täiendatakse
sama sätet lõikega 6 ning lisatakse VMS-i §-d 2962 ja 3061. Muudatuse tulemusena laiendatakse
VMS-s kasutajaettevõtja kohustust ja nähakse ette karistusõiguslik meede (väärteokoosseis)
kasutajaettevõtjale ja vastuvõtvale üksusele kohustuse täitmata jätmisel ning lisatakse VMS-i
tööandjale, kasutajaettevõtjale, vastuvõtvale üksusele ja välismaalasele täiendav kohustus
seoses Eestis töötamise õigusliku alusega ning nähakse ette tööandjale, kasutajaettevõtjale ja
vastuvõtvale üksusele haldusõiguslik meede kohustuste täitmisele pööramiseks (ettekirjutus ja
sunniraha).
VMS-i § 286 lõikes 11 laiendatakse kasutajaettevõtja kohustusi. Praegu kehtiva VMS-i kohaselt
on kasutajaettevõtja olukorras, kus välismaalane teeb Eestis renditööd, kohustatud kontrollima,
et tema juures töötaval välismaalasel oleks õiguslik alus Eestis viibida ja töötada. Muudatusega
seda kohustust laiendatakse, sätestades, et kasutajaettevõtja on kohustatud tagama ka selle, et
välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja
kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe järgi. Kuivõrd
kasutajaettevõtjaks on VMS-is tähenduses edaspidi ka Eestis registreeritud ettevõte, kes
kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte teenuseid, siis
jäetakse sättes välja viide renditööle. Muudatus on vajalik, et ka need kasutajaettevõtjad, kes
ise kasutavad välistööjõudu ja võimaldavad välismaalasel Eestis töötada, aitaksid kaasa sellele,
et Eestis töötamise reegleid ei kuritarvitataks ega rikutaks.
Eelnõuga lisatakse VMS-i § 3061 ja luuakse ka karistusõiguslik meede (uus väärteokoosseis)
juhtudeks, kui kasutajaettevõtja ja vastuvõttev üksuses ei täida neile pandud kohustusi. Praegu
on VMS-is väärteokoosseisudena sätestatud tööandja karistamine seadusliku aluseta viibiva
välismaalase töölevõtmise (VMS-i § 300), välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise
võimaldamise (VMS-i § 301) ja seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu
maksmise või töötasu mittemaksmise (VMS-i § 302) eest. Rahatrahvi maksimummäär nende
väärtegude eest on füüsilise isiku puhul kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja juriidilise isiku
puhul kuni 32 000 eurot4. VMS-i uue väärteokoosseisu loomisel on kasutatud analoogiat
praeguses VMS-s juba sätestatud väärteokoosseisudega. Muudatuse tulemusena on võimalik
füüsilisest isikust kasutajaettevõtjat ja vastuvõtvat üksust kohustuse täitmata jätmise eest
karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja kui sama teo on toime pannud juriidiline isik,
siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot. See on tõhus ja proportsionaalne meede, et aidata
vähendada Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ja nende rikkumist.
VMS-i § 286 lõikega 6 pannakse tööandjale, kasutajaettevõtjale, vastuvõtvale üksusele ja
välismaalasele lisakohustus. Muudatus näeb ette, et kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta
Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja eesmärgile, kohustuvad tööandja, kasutajaettevõtja,
vastuvõttev üksus ja välismaalane lähtuma neist õiguslikest alustest, millele tegevus sisult
vastab. Samuti sätestatakse võimalus teha tööandjale, kasutajaettevõtjale ja vastuvõtvale
üksusele ettekirjutus ja rakendada sunniraha, kui seda kohustust ei täideta. Sarnane sunniraha
regulatsioon on VMS-i §-s 1111 ette nähtud ka teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi
ettevõttele, kui ta ei ole PPA-d teavitanud välismaalase lühiajalisest töötamisest teenuse
osutamise eesmärgil. Samamoodi juba olemasoleva regulatsiooniga sätestatakse, et PPA võib
määrata kohustuse täitmiseks lisatähtaja ehk teha ettekirjutuse ja samal ajal anda hoiatuse, et
ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha.
4
Juriidilise isiku trahvimäärasid suurendati kümme korda VMS-i 15. juulil 2018 jõustunud muudatuste
tulemusena.
4
Kehtiv VMS võimaldab PPA-l lõpetada välismaalase õiguse Eestis viibida või tunnistada
välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise õigus kehtetuks, kui on kahtlus, et
välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile (vt VMS-i § 52 lõike 1
punkt 3, § 78 lõike 2 punkt 3, § 109 lõike 1 ja § 135 lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 punkt 2). VMS-
i kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei
ole töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Seega
olukorras, kus välismaalase faktiline tegevus ei vasta Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja
tööandja on asunud välismaalase Eestis töötamist ümber vormistama, kehtib töötamise keeld
ning välismaalasel ei ole lubatud Eestis töötada seni kuni see on ümber vormistatud õigel alusel.
VMS-i lisakohustuse ning selle juurde ettekirjutuse ja sunniraha rakendamise võimaluse
loomine on lisameede nende tööandjate, kasutajaettevõtete ja vastuvõtvate üksuste vastu, kes
võimaldavad välismaalasel kehtivat õigust väärkasutades Eestis töötada. Muudatus võimaldab
PPA-l senisest tõhusamini suunata ennekõike tööandjaid ja kasutajaettevõtjaid aga osa juhtudel
ka välismaalasi õiguskuulekalt käituma ning paremini tagada, et välismaalased töötavad Eestis
kooskõlas selleks ette nähtud aluste, tingimuste ja nõuetega. Muudatuse rakendumisel on
võimalik paremini kaitsta Eestis elavate ja töötavate isikute õigusi ning tagada ettevõtjate ausat
konkurentsi ja maksutulu laekumist Eestisse.
Sunniraha rakendamise puhul on oluline arvestada järgmisega:
1) haldussunnil ei ole karistuslikku eesmärki ja sunniraha tohib määrata rööbiti
karistusega (näiteks väärteo eest), sest sunniraha on vahend edasise käitumise
suunamiseks, mitte karistus juba toimunud õigusvastase käitumise eest;
2) haldussunni rakendamise menetluses tuleb juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest
ja majanduslikust otstarbekusest.
Et sunniraha mõjuks tööandjatele, kasutajaettevõtjatele ja vastuvõtvatele üksustele heidutavalt
(näiteks olukorras, kus kasu palgakriteeriumi mittetäitmisest ja tööjõumaksudest
kõrvalehoidmisel võib juba ühe kuuga olla suurem kui võimalik sunniraha), sätestatakse selle
ülemmääraks 64 000 eurot.
Kuivõrd sunniraha nõue võib olla suunatud ka välisriigi tööandjale (näiteks lühiajaline
töötamine teenuse osutamise eesmärgil VMS-i § 106 lg 17 alusel), võib selle nõude täitmise
tagamiseks tekkida vajadus teavitada ka vastavat välisriiki. Seetõttu on eelnõusse lisatud säte,
mis võimaldab PPA-l esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole
täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ja nõude vaidlustamise
tähtaeg on möödunud. Erisused, et taotluse võib esitada välisriigile üksnes juhul, kui selle
täitmine Eestis ei ole võimalik, ja nõue, et taotlust ei esitata enne, kui sunniraha vaidlustamise
tähtaeg on möödunud, on vajalikud selleks, et mitte koormata teist liikmesriiki põhjendamatute
taotlustega. Eestis määratud sunnirahast piiriülese teavitamise ja selle välisriigis täitmisele
esitamise regulatsioon on toodud ka VMS-i § 1111 lõikes 4 ja Eestisse lähetatud töötajata
töötingimuse seaduses (edaspidi ELTTS).
Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse VMS-i § 293 lõikega 6. Muudatuse kohaselt
lisatakse VMS-i pööratud tõendamiskoormuse regulatsioon ning sätestatakse, et välismaalase
Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamisel ning
välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse lõpetamise või
kehtetuks tunnistamise menetluses lasub tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval üksusel ja
välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis töötamisel vastab
Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja eesmärgile. PPA-l on tõendamiskoormus nende
tõendite asjus, mida valdab PPA.
Tõendamiskoormuse (ld onus probandi) regulatsioon määrab selle, kes ja milliseid asjaolusid
peab tõendama, nagu ka tõendamiskohustuse jaotumise menetlusosaliste vahel. Subjektiivne
5
tõendamiskoormus tähendab, et tõendamiseks kohustatud poolel lasub kohustus esitada tõendid
ning tema kannab ka selle kohustuse täitmata jätmisest või täitmise võimatusest tingitud
tagajärgi5. Kehtiva VMS-i § 293 lõike 3 kohaselt on välismaalane, välismaalase
perekonnaliige, välismaalase tööandja ja muu asjassepuutuv isik ja asutus kohustatud tõendama
Välisministeeriumi, PPA ning Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis ajutise
viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise,
pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise asjaolusid. VMS-i § 19 lõige 2 sätestab, et
tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ning tõendite
esitamise kohustust.
Vähendamaks välismaalase Eestis töötamise õiguse väärkasutamist, lisatakse eelnõuga VMS-i
pööratud tõendamiskoormuse regulatsioon. Nimelt, kahtluse korral, et välismaalase Eestis
töötamise tingimusi on rikutud, on tööandjal, kasutajaettevõtjal, vastuvõtval üksusel ja
välismaalasel kohustus tõendada välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise
õigusliku aluse lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetluses, et välismaalase Eestis
töötamise sisu ja eesmärk vastavad Eestis töötamise õiguslikule alusele. Samuti laieneb
pööratud tõendamiskohustus ettevõttele siis, kui teostatakse riikliku järelevalvet välismaalase
Eestis viibimise, elamise ja töötamise asjaolude üle.
Eelnõuga ei kehtestata menetluste vaates uut meedet, vaid laiendatakse ja täpsustatakse
tõendamiskohustuse kasutamisvõimalusi ja toimet. Eelnõuga lisanduv muudatus ja VMS § 293
lõige 3 toimivad koosmõjus. VMS-i lisatav meede on mõeldud rakenduma vaid juhtudel, kui
teostatakse riikliku järelevalvet või kui PPA-l on kahtlus, et töötamise õigust ei kasutata
eesmärgipäraselt ja on algatatud viibimisõiguse lõpetamise, viisa, lühiajalise töötamise
registreerimise või elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Kui tööandja, kasutajaettevõtja,
vastuvõttev üksuses või välismaalane ei tõenda riikliku järelevalve teostamisel või asjakohase
menetluse käigus, et välismaalase tegevus vastab selleks antud loa eesmärgile, ega täida
kaasaaitamiskohustust, on PPA-l võimalik tunnistada välismaalase töötamise seaduslik alus
kehtetuks, tuginedes enda kogutud tõenditele ja kahtlusele, et välismaalase Eestis töötamise
eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Menetluste läbiviimisel tuleb PPA-l seejuures esitada
haldusakti aluseks olevad põhjendused, sealhulgas menetluses kogutud andmed ja tõended
arvestades VMS-is sätestatud erisusi.
Lisameede on vajalik, kuna VMS-i alusel läbiviidavatel menetlustel on tähtis seadusest tulenev
eesmärk: tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja
töötamine ning Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra
ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Muudatus aitab tõhusamalt läbi viia VMS-i alusel riikliku
järelevalvet ning viibimisaluse lõpetamise, viisa, lühiajalise töötamise registreerimise või
elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusi. Õiguskuulekatele välismaalastele ja ettevõtjatele
ei kaasne meetme loomisega kohustust tõendada välismaalase faktilise tegevuse vastavust
Eestis töötamise õiguslikule aluse sisule ja eesmärgile.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2019. aasta 15. detsembril.
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse seletuskiri. Kättesaadav aadressil
https://www.advokatuur.ee/uploads/files/RahaPTS_2510_SK1.pdf.
6
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu
õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise
tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral.
VI. Seaduse mõju
Sihtrühmad
1) välismaalased (kolmandate riikide kodanikud), kes Eestis töötavad;
2) ettevõtted, kes kasutavad välistööjõudu;
3) PPA ametnikud, kes viivad VMS-i alusel läbi välismaalase Eestis viibimise, elamise ja
töötamise õigusega seotud menetlusi.
PPA tehtavate otsuste arv nii lühiajalise töötamise registreerimise kui ka töötamiseks antud
tähtajalise elamisloa kohta on kasvanud. Kui 2017. aastal tegi PPA 7509 lühiajalise töötamise
registreerimise otsust ja 2018. aastal 19 806 otsust, siis 15.07.2019 seisuga on PPA teinud
18 220 lühiajalise töötamise registreerimise otsust. Samuti on kasvanud töötamiseks antud
esmakordsete tähtajaliste elamislubade arv. 2017. aastal tegi PPA 1501, 2018. aastal 1850 ja
15.07.2019 seisuga 1968 esmakordse tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise otsust6.
Tabel 1. Lühiajalise töötamise registreerimiste ja tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiste
otsuste arv 2017–2019 (allikas: PPA)
2017 2018 2019 (15.07)*
Lühiajalise töötamise registreerimised 7 509 19 805 18 220
Tähtajalise elamisloa andmise otsused 1 501 1 850 1968
* PPA prognoosib, et 2019. aastal tehakse eelduslikult 30 000 lühiajalise töötamise registreerimise otsust ja
3000 esmakordset tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise otsust
15.07.2019 seisuga on lühiajaline Eestis töötamine registreeritud 18 993 välismaalasel.
Peamiselt on tegemist Ukraina (14 913), Valgevene (1068), Moldova (671), Venemaa (660) ja
Usbekistani (284) kodanikega ning 83% on mehed (15 818) ja 17% naised (3175).
Vanuseliselt kuuluvad välismaalased peamiselt järgmistesse vanuserühmadesse: 25–
29 aastased (3228), 30–34-aastased (3790), 35–39-aastased (3201), 40–44 aastased (2626)
ja 45–49 aastased (2015).
Välismaalased, kellel on seisuga 15.07.2019 kehtiv lühiajalise Eestis töötamise registreering,
on Eestisse tööle asunud peamiselt üldkorras7 (15 027), hooajatöö tegemise eesmärgil (3114),
iduettevõttesse (227), lähetatud töötajana (208) ja tippspetsialistina8 (154). Tööandja
põhitegevusala järgi tehakse tööd peamiselt ehituse (6516), töötleva tööstuse (4215),
põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (2166), muu teenindava tegevuse (1584) ning
veonduse ja laonduse (1135) valdkonnas. Ametikohtadest on asutud tööle peamiselt muu
6
Eestisse sisserändavate välismaalaste arvu piiratakse sisserände piirarvuga, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti
alalisest elanikkonnast. VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse töötamiseks, ettevõtluseks ja
välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. 2019. aastal on sisserände piirarv 1315 ja see täitus märtsis.
7
Kohalduvad üldised VMS-is esitatud lühiajalise töötamise registreerimise tingimused. Tööandjal on nõue maksta
välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise
brutokuupalgaga (praegu 1310 eurot).
8
Tööandja on kohustatud maksma tippspetsialistile tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati
avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega (praegu 2620 eurot).
7
spetsialisti (7372), ehitaja (5546), taluniku, sulase, põllutöölise (1557), tootmistöölise (1306),
keevitaja (898) või autojuhi, veoautojuhi (885) ametikohale.
Samuti on suurenenud ka TI-le ELTTS-i alusel esitatud teated lähetatud töötaja kohta9.
2017. aastal esitati TI-le 332 teadet 1229 lähetatud töötaja kohta ja 2018. aastal 602 teadet
2581 lähetatud töötaja kohta. 31.03.2019 seisuga on TI-le esitatud 219 teadet 896 lähetatud
töötajate kohta. 2018. aastal saabus lähetatud töötajaid kõige rohkem Poolast (31% kogu
lähetatute arvust), nad hakkasid tööle ehitusvaldkonnas elektrikute, keevitajate, santehnikute
või üldehitajatena.
Tabel 2. Tööinspektsioonile lähetatud töötaja kohta esitatud teadete arv aastate kaupa
(allikas: TI)
2017 2018 2019 (31.03)*
Teated lähetatud töötaja kohta 322 602 219
Lähetatud töötajate arv 1229 2581 896
* TI prognoosib, et 2019. aastal esitatakse 900 teadet 3800 lähetatud töötaja kohta
Eri hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid, kuid Eestis töötamise tingimusi rikkuvaid või
Eestis töötamise võimalusi väärkasutavaid välismaalasi aastas 1000–5000. Kui võtta aluseks
välismaalaste ja nende tööandjate kohta tehtud rikkumiste statistika, on väärteomenetluste arv
alates 2014. aastast suurenenud. Kõige sagedasemad on rikkumised, kus välismaalane viibib
Eestis seaduslikult, kuid tema töötamine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Ebaseaduslikult
töötavad välismaalased, kelle kohta on aastatel 2014–2019 (15.07.2019 seisuga) läbi viidud
rikkumise menetlused, on peamiselt Ukraina (587), Valgevene (93), Moldova (55),
määratlemata (40) ja Venemaa Föderatsiooni (36) kodanikud.
Tabel 3. Välismaalaste Eestis töötamiste rikkumised aastatel 2014–2019 (15.07.2019 seisuga)
rikkumise aluse kaupa (allikas: PPA)
Rikkumise alus VMS-is 2014 2015 2016 2017 2018 2019 (15.07)
§ 303. Välismaalase ilma seadusliku
29 68 24 24 46 7
aluseta Eestis töötamine
§ 304. Välismaalase töötamise
11 11 111 358 140 64
tingimuste rikkumine
Kokku 40 79 135 382 186 71
Tabel 4. Tööandja poolt aastatel 2014–2019 (15.07.2019 seisuga) toimepandud väärteod
rikkumise aluste kaupa (allikas: PPA)
Rikkumise alus VMS-is 2014 2015 2016 2017 2018 2019 (15.07)
§ 300. Eestis töötamiseks seaduslikku
alust mitteomavale välismaalasele Eestis 19 35 17 9 20 8
töötamise võimaldamine
§ 301. Välismaalase Eestis töötamise
5 14 41 75 85 69
tingimuste rikkumise võimaldamine
§ 302. Seaduses sätestatud töötasu
2 3 6 0 3 0
määrast väiksema töötasu maksmine
Kokku 26 52 64 84 108 77
9
Teateid esitatakse nii EL-i kodanike kui ka kolmanda riigi kodanike kohta ja siis, kui tegemist on teenuste
osutamisega EL-i liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist.
8
Kavandatud muudatused seoses lisakohustuste ja pööratud tõendamiskoormusega
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – väike
Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis töötamise tingimusi ja
nõudeid. Tööandjal, kes välismaalase Eestisse tööle kutsub, on kohustus tagada, et välismaalane
vastaks Eestis töötamise tingimustele, sh peab ta registreerima välismaalase lühiajalise
töötamise, või kindlustama, et Eestis elamisloa alusel elaval välismaalasel oleks Eestis
töötamise õigus. Et tagada Eestis töötamise õigusliku alusega seotud nõuete tõhusam täitmine
pannakse tööandjale, kasutajaettevõtjale, vastuvõtvale üksusele ja välismaalasele
lisakohustused. Muudatustega tagatakse töötajate õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste
oodatav mõju positiivne. Muudatus ei mõjuta õiguskuulekaid ja seadusest tulenevaid kohustusi
juba täitvaid välismaalasi ning nende tööandjaid, kasutajaettevõtteid ja vastuvõtvaid üksusi.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike
Ebaseadusliku rände moodused (nt viisade, elamislubade või muude Eestis töötamise õiguslike
regulatsioonide väärkasutus) sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu on kõige lihtsam
välismaalasel Euroopa Liitu, sh Eestisse siseneda. EL-i viisavabastuslepingute sõlmimine
Ukraina, Gruusia ja Moldovaga võimaldab loetletud riikide kodanikel, kellel on biomeetrilised
passid, viisata viibida Eestis kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Lisaks on EL sõlminud mitme
kolmanda riigiga (nt Venemaaga) viisalihtsustuslepingud, et hõlbustada oma kodanike
lühiajalist reisimist. See omakorda on suurendanud välismaalaste ja nende tööandjate arvu, kes
seaduses antud võimalusi väärkasutavad, vastavalt töötades või võimaldades töötada
liikmesriikides turismiviisa või lühiajalise viibimisõiguse alusel. Kui liikmesriigid ei võta
asjakohaseid meetmeid, et ebaseaduslikku töötamist tõkestada, võib see kaasa tuua EL-i
viisapoliitika karmistamise. Muudatustega kehtestatakse lisameetmed välismaalastele ja nende
tööandjatele, kasutajaettevõtetele ja vastuvõtvatele üksustele, kes kuritarvitavad välismaalase
Eestisse töölevõtmise seaduslikke võimalusi. Muudatuste eesmärk on vähendada Eesti
seadustes antud töötamise võimaluste kuritarvitamist ja tõkestada Eestis töötamise nõuete
rikkumisi. Kavandataval muudatusel on positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i
riikide sisejulgeoleku tagamisele.
Mõju valdkond: majanduslik mõju – keskmine
VMS-is sätestatud Eestis töötamise tingimuste rikkumisel ja seaduses ette nähtud väiksema
töötasu maksmisel või selle maksmata jätmisel jäävad täitmata maksukohustused Eesti riigi ees.
Selle tulemusena õõnestatakse ausat konkurentsi. Eesti riigil jääb saamata tulu, millest
muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteemi. MTA analüüsi tulemuste kohaselt oli
lühiajalise töötamise registreeringu alusel Eestis töötavate välismaalaste pealt eelduslik
maksukahju kokku 8,7 miljonit eurot. Arvutuse aluseks isikud, kellel registreeritud lühiajaline
töötamine oli kehtiv 31.03.2019 seisuga ning kelle töötamise periood oli ajavahemikus
01.01.2018-31.03.2019. Maksukahju on loonud olukorrad, kus on põhjust kahtlustada, et
rikutakse välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. Eelnõuga kavandavatel meetmetel on
positiivne majanduslik mõju, sest nendega mõjutatakse nii välismaalasi kui ka nende
tööandjaid, kasutajaettevõtteid ja vastuvõtjaid üksusi õiguskuulekalt käituma. Kui ettevõte
palkab seadust järgides välismaalase, maksab talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka
(praegu 1310 eurot), võidab riik maksud seaduslikult Eestis töötava välismaalase keskmiselt
brutokuupalgalt (vt VII peatükis toodud tulu tabelit). Laiemalt toovad seaduse muutmise
ettepanekud kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale. Seaduse tõhus rakendamine
aitab kaasa ettevõtete ausa konkurentsi tagamisele. Pööratud tõendamiskoormuse regulatsiooni
loomisel mõju ettevõtjate halduskoormusele, kuivõrd tõendamiskoormus võib suureneda.
Samas ei mõjuta muudatused õiguskuulekaid ja seadusest tulenevaid kohustusi juba täitvaid
9
ettevõtjaid ega kõiki ettevõtjaid, vaid üksnes neid, kes soovivad kasutada välistööjõudu.
Arvestades eeltoodut võib mõju ettevõtete halduskoormusele pidada väikeseks.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tekib
PPA-l Eestis töötamise õigusliku alusega seotud kohustuse täitmata jätmise eest võimalus teha
ettekirjutus ja rakendada sunniraha, kasutajaettevõtte ja vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata
jätmisel väärteomenetluse läbiviimise kohustus ning suureneb järelkontrolli läbiviimise
efektiivsus, kuna väheneb riikliku järelevalve teostamisel ja viibimisõiguse lõpetamise ning
lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses
tõendamiskoormus. Arvestades lisanduvaid meetmeid ja asjaolu, et rändemenetluste arv on
suurenenud, on eelnõuga kavandatud muudatuste mõju PPA töökorraldusele ja võimalus, et
nende tõttu on vaja tööjõud suunata teisti menetlusi läbi viima, minimaalne.
VII. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud
Kulud
Muudatuse eesmärk on aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide
kuritarvitamist ning suunata välismaalasi ja ettevõtjaid õiguskuulekale käitumisele. Muudatuste
rakendamiseks tuleb täiendada koolitusmaterjale ja ametisiseseid menetlusjuhendeid, koolitada
ametnikke ja ettevõtjaid. Kuna muudatustega luuakse uus väärteokoosseis, kaasnevad
kulutused ka infosüsteemide arendustöödeks. Täiendada tuleb Kohtute Infosüsteemi (KIS) ja
e-toimiku (ET) süsteemi. Eelnõus kavandatud muudatuste kulud tuleb katta valitsemisala
olemasolevast eelarverahast.
Tulud
Lähtudes VMS-ist tuleb Eestis lühiajaliselt töötavale ja töötamiseks elamisloa alusel Eestis
töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka, mis praegu on
1310 eurot. Suurenenud nõudlusega tuua Eestisse välistööjõudu, on kaasnenud olukord, kus
tööandjad eiravad VMS-is sätestatud välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi
nõuet, ning kuritarvitavad välismaalase Eestisse tööle toomise seaduslikke võimalusi, et hoida
Eesti tööturu kaitse mehhanismidest (ennekõike palgakriteeriumi nõudest) ja tööjõumaksude
tasumisest. Lisameetmete eesmärk on suunata ettevõtjaid õiguskuulekalt käituma. Kui ettevõte
palkab VMS-i järgides välismaalase, makstes talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka,
võidab riik maksud keskmiselt brutokuupalgalt.
On keeruline prognoosida, kui palju on välismaalasi ja ettevõtjaid, kes praegu eiravad VMS-s
sätestatud välismaalase töötamise tingimusi või palgakriteeriumi nõuet ja muudavad oma
käitumist õiguskuulekamaks. Eri hinnangutel on Eestis seaduslikult viibivaid välismaalasi, kes
rikuvad Eestis töötamise tingimusi või väärkasutavaid Eestis töötamise võimalusi, ühes aastas
1000–5000.
Et maandada eelarveriski, hindas Rahandusministeerium seadusmuudatuse mõju riigieelarvele,
kui lisanduksid 500 seaduslikult Eestis töötava välismaalase maksud. Tuginedes
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisele majandusprognoosile ja nimetatud eeldusele on
mõju maksutuludele ja valitsussektori eelarvepositsioonile esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Mõju maksutuludele ja valitsussektori eelarvepositsioonile Rahandusministeeriumi
2019. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt, lähtudes, et riigieelarvesse
lisandub 500 seaduslikult Eestis töötava välismaalase maksutulu
(VS – valitsussektor, KOV– kohalik omavalitsus)
2020 2021 2022 2023
Inimeste arv 500 500 500 500
10
Keskmine brutopalk kuus 1 471 1 544 1 621 1 701
Keskmine brutopalk aastas 8 826 275 9 266 698 9 724 487 10 203 904
Sotsiaalmaks 2 912 671 3 058 010 3 209 081 3 367 288
sh Haigekassa 13% 1 147 416 1 204 671 1 264 183 1 326 507
(ei mõjuta VS-i eelarvepositsiooni)
Töötuskindlustusmakse 211 831 222 401 233 388 244 894
Tulumaks 1 317 708 1 453 319 1 594 277 1 741 895
sh KOV-ide füüsilise isiku
tulumaks € 1 050 327 1 105 517 1 160 131 1 217 326
(ei mõjuta VS-i eelarvepositsiooni)
sh riigi füüsilise isiku
267 382 347 802 434 146 524 570
tulumaks
Tööjõumaksud kokku 4 442 210 4 733 730 5 036 746 5 354 077
Mõju tarbimismaksudele
(positiivne mõju VS-i 1 222 980 1 272 408 1 323 786 1 377 592
eelarvepositsioonile)
Mõju valitsussektori
3 467 447 3 695 951 3 936 218 4 187 836
eelarvepositsioonile kokku
Rahandusministeeriumi esitatud hinnangus on eeldatud, et kui maksusid laekub kohalikele
omavalitsustele ja haigekassale rohkem, ei paranda see valitsussektori eelarvepositsiooni, kuna
lisaraha eest pakutakse vastavalt teenuseid. Samuti on eeldatud, et suureneb tarbimine ja
vastavalt ka tarbimismaksude laekumine. Lisame sellele hinnangule, et muudatused mõjutavad
tööturgu. Praeguses majanduskonjunktuuris nõudlus tööjõu järele suureneb, sest tööjõunappus
on äritegevust takistava tegurina üha teravam. Seetõttu võib eeldada, et muudatused
suurendavad töökohtade arvu ega tõrju kodumaiseid töötajaid tööturult välja.
VIII. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.
IX. Seaduse jõustumine
Eelnõus käsitletud muudatused ei mõjuta õiguskuulekaid ja seadusest tulenevaid kohustusi juba
täitvaid välismaalasi ja ettevõtjaid. Seadus jõustub 2019. aasta 15. detsembril, kuivõrd eelnõuga
ei tehta selliseid täiendusi, mis eeldavad lisaaega nendega kohanemiseks.
X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PPA-le, Kaitsepolitseiametile,
MTA-le, TI-le ning Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti
Teenusmajanduse Kojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2019
(allkirjastatud digitaalselt)
............................
............................
11
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-0728 - Välismaalaste seaduse muutmise seadus
(Eestis töötamise reeglite väärkasutamise vähendamine)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81f562a1-98f1-41a1-bf84-
4299aa074a19
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81f562a1-98f1-41a1-bf84-
4299aa074a19?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main