Vastus pöördumisele

Teie 20.12.2023 Grant Thornton Baltic OÜ Meie 12.01.2024 nr 13-2/8208 [email protected] Vastus pöördumisele Saatsite 20.12.2023 Justiitsministeeriumile pöördumise, milles soovisite selgitusi seoses äriregistri seaduse (edaspidi ÄRS) ning äriseadustiku (edaspidi ÄS) muudatustega. Käesolevaga selgitame teile küsimuste kaupa järgmist. Kas äriseadustikus 2023. aastal toimunud muudatused ning uus äriregistri seadus on ettevõtjaid seoses majandusaasta aruannetega distsiplineerinud? Kui paljud ettevõtjad on saanud trahvimääruseid ja kui neid on saadetud korduvalt, siis kui paljud said trahvimääruse korduvalt? Kui paljud ettevõtted on saanud kustutamishoiatusi? Kas selles osas on statistikat? 12.01.2024 seisuga on määruseid vastavalt tehtud järgmiselt: Trahvihoiatused: 22 076 Trahvimäärused: 4641 Korduvad trahvimäärused: 247 Kustutamishoiatused: 44 801 Kustutamised: 3707 Kas olukorras, kui juhatus peab osanike nimekirja (osaühing on notariaalsest käsutustehingust loobunud) ja teavitab registrit osanike nimekirja muutusest, kas selle eest tuleb tasuda riigilõiv? Kui osaühingu osa müük vormistatakse notaris ja juhatus peab tegema kandeavalduse, et muuta osanike nimekirja siis on tegemist riigilõivustatud toiminguga, aga näiteks kui osanike nimekirja peab Nasdaq, siis mitte. Palun selgitage erisusi ja kas ettevõtjate erinevat kohtlemist on seaduse väljatöötamisel analüüsitud? Näiteks olukorras, kus osa-müügitehingus ei osale registrikaardile kantud juhatuse liige või juhatuse liige on pahatahtlik ei pruugi osanike vahetus registrisse jõuda mõistliku aja jooksul, seni kehtinud regulatsiooni järgi oli notar piisavalt pädev isik, et info osaniku vahetuse osas registrile saata. Esiteks küsite, miks tuleb äriregistrisse kantud osanike nimekirja muutmise kandeavalduse eest maksta riigilõivu, ent nt Nasdaq kui osanike nimekirja pidaja kohta tehtava märke kohta mitte. Selgitame, et kui äriregister peab osanike nimekirja, on tegemist kohtuliku registri peetava nimekirjaga ning kohtumenetluse toimingute eest tuleb reeglina maksta riigilõivu.1 Kui aga osanike nimekirja peab Nasdaq, ei ole tegemist kohtuliku registriga ning kohtulik register ei tee seal ka ühtegi registritoimingut, mistõttu riigilõivu tasuda ei tule. Samuti on riigilõivust vabastatud selle kohta märke tegemine äriregistrisse (RLS § § 23 lg 1 p 4), sest registripidaja ei tee sellega seoses mingeid sisulisi registrikandeid (nt osa ülemineku kannet). Küll aga tuleb registritoimingute eest Nasdaq’ile tasuda vastavalt kehtestatud hinnakirjale, sest sellisel juhul teeb osanike registriga seotud registrikandeid just Nasdaq. Teiseks palute selgitusi seoses sellega, kui (äriregistrisse kantud) osaniku vahetumisel ei ole võimalik saada juhatust esitama äriregistrile avaldust osaniku kande muutmiseks ning seeläbi on osa ülemineku lõplik vormistamine takistatud. Oleme Teie viidatud võimaliku probleemse olukorraga kursis 1 riigilõivu tähendust ja otstarvet vt näiteks põhiseaduse § 113 kommentaaridest siit: https://pohiseadus.ee/sisu/3591, p 13 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ning oleme avaldanud seisukohta, et meie hinnangul tuleks võimaldada osaniku kande muudatust ka osaniku (endise või uue) avalduse alusel (seda võimaldab nii tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 476 lg 1 ja ka äriregistri seaduse eelnõu seletuskiri – vt lk 21). Seletuskiri on kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/45b35838-9623-4c33-b4b4-a7b644ee4c73 Ent tuleb arvestada, et Justiitsministeeriumi antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Kolmandaks viitate, et seni kehtinud regulatsiooni järgi oli notar piisavalt pädev isik, et info osaniku vahetuse osas registrile saata. Siinkohal juhime tähelepanu, et alates 1.09.2023 on toimunud osanike nimekirja pidamisel põhimõtteline õiguslik muutus – kui osaühing on otsustanud pidada osanike nimekirja äriregistris, on osa võõrandamise režiim põhimõtteliselt teistsugune kui varem. Nimelt tuleb sõlmida osa võõrandamise notariaalselt tõestatud käsutustehing, ent omandi lõplikuks üleminekuks on vaja ka osa üleminekule viitavat registrikannet (ÄS § 149 lg 4 1). Niiviisi sarnaneb osade nimekirja pidamine äriregistris kinnistusraamatu õigusliku režiimiga ning registripidajale tuleb esitada nii notariaalselt tõestatud käsutustehing kui ka osaniku või juhatuse avaldus osa ülemineku registrikande tegemiseks, et registripidajal oleks võimalik veenduda poolte tahtes osa ülemineku kande tegemiseks. Antud juhul ei piisa notari teatest, sest notar ei ole registrikandest puudutatud isik. Enne 1.09.2023. a kehtinud regulatsiooni järgi olid osanike andmed üksnes registrikaardivälised andmed ning osa omandi üleminek registrikandest ei sõltunud. Viimaseks esitasite küsimuse juhatuse liikme volituse lõppkuupäevadega seonduvalt ning tõite välja, et hetkel on Äriregistrist nähtav juhatuse ja/või nõukogu liikme volituse alguskuupäev, kuid volituse lõpukuupäev ei ole nähtav kolmandatele isikutele. See tekitab segadust ja arusaamatust, kas volitused kehtivad, neid on pikendatud või mitte? Kas äriregistri saab kuvada ka volituste lõpukuupäeva ja kui ei saa siis miks? Registriinfo peaks olema üheselt mõistetav ja ettevõtjatele lihtsalt arusaadav, info, kas juhatuse volitused kehtivad on väga oluline. Juhime Teie tähelepanu sellele, et juhatuse liikme volituste kestus ei sõltu registrikandest ning seetõttu oleks registris volituste aja kuvamine avalikkuse jaoks eksitav. Äriseadustiku (ÄRS) § 28 kohaselt on juriidilise isiku organi liikme ametiaja kestus ÄRS § 31 lg 3 kohaselt piiratud liigipääsuga registritoimiku osaks. ÄRS eelnõu seletuskirjas on selle kohta märgitud järgmist: „Ametiaja lõppemise andmete kättesaadavus on tekitanud korduvalt segadust eraõigusliku juriidilise isiku esindamise õigusega isiku selgitamisel (nt notari juures) ja seega kahandanud käibekindlust. Juhatuse liikmete ametiaja kestuse puhul ei ole tegemist registriandmetega ja selle kajastamine on praktikas tekitanud palju segadust. Selline info on vajalik eelkõige juriidilisele isikule endale, et teada, millal juhatust n-ö uuendada, aga ka registripidajale, kes saab teha järelevalvet ning vajaduse korral uuendamise vajadust juriidilisele isikule meenutada. Eelnevast tulenevalt näeb § 28 p 1 ette, et juhatuse liikme ametiaja kestuse andmed on registritoimiku andmed (vt analüüs-kontseptsiooni punkti 4.8.10.5).“ Vastavalt ÄRS § 12 punktile 7 registrikaardile kantud juhatuse andmetele, sh esindusõigusele võivad kolmandad isikud siiski tugineda, arvestades ÄRS §-i 29, sh selle lõigetes 2 ja 3 ettenähtud erisustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Veskimäe Juhataja Margit Veskimäe [email protected] Marget Pae [email protected]