Vaideotsus Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ

Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ [email protected] Vabaduse tn 45 25.02.2026 nr 11.3-1/26/771 Ida-Viru maakond 29023 Narva-Jõesuu linn Registrikood: 80651622 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lõigetele 3 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab: jätta Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ 30.01.2026 esitatud vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 22.12.2025 haldusotsus nr 11.3-1/25/5622 kehtetuks tunnistamata. Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. Regionaalministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks”“ (edaspidi meetme määrus) ja ÜSS § 32 lg 3 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ 30.01.2026 esitatud vaide. Kuna vaides esinesid puudused, pööras RTK sellele vaide esitaja tähelepanu. Vaide esitaja kõrvaldas puudused 18.02.2026. 1.2. Vaide esitaja taotleb vaides RTK haldusotsuse nr 11.3-1/25/5622 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, st taotluse uueks hindamiseks. 2. Asjaolud 2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 22.12.2025 haldusotsuse nr 11.3- 1/25/5622 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ taotluse projekti nr 2021-2027.6.01.25-1280 „Narva-Jõesuu seikluspark“ rahastamiseks. 2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ (edaspidi taotleja või vaide esitaja) esitatud taotlus ei ületanud hindamise tulemusel lävendit, saades koondhindeks 2,23. Meetme määrusest tulenevalt jäetakse rahuldamata taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel koondhindeks alla 2,75. 2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale vaide, leides, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti. Vaide esitaja on seisukohal, et projekti majanduslik mõju ei ole ülehinnatud, vaid pigem konservatiivselt prognoositud ja piirkonna arenguvajadusi arvestades isegi alahinnatud. Projekt on selgelt kooskõlas Narva-Jõesuu ja Ida-Virumaa arengudokumentidega ning lahendab reaalse probleemi s.o aktiivsete vaba aja võimaluste puuduse. Teiseks ei ole põhjendatud kahtlused taotleja võimekuse suhtes. Projekti ettevalmistamisse on kaasatud kogenud seiklusparkide rajajad, esitatud on meeskonna ja konsultantide CV-d ning omafinantseeringu võimekus on olemas. Riskid on tuvastatud ja maandamismeetmed kavandatud. Kolmandaks ei vasta põhjendatuse ja kuluefektiivsuse kriitika taotluses esitatud andmetele. Kulud põhinevad reaalsetel hinnapakkumistel, ajakava on realistlik ning projekt on pikaajalise mõjuga investeering. Neljandaks on horisontaalsete põhimõtete käsitlust hinnatud ebaproportsionaalselt ning ärakuulamisõigust ei ole sisuliselt tagatud, kuna taotlejale ei antud võimalust puudusi selgitada või täiendada. 2.4. Taotleja palub vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks tervikuna ning läbi viia taotluse uus ja sisuline hindamine, arvestades kõiki taotluses ja selle lisades esitatud andmeid. Samuti taotleb vaide esitaja, et hindamine toimuks objektiivselt, proportsionaalselt ja kooskõlas head halduse tava põhimõtetega. 3. RTK seisukohad 3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. RTK kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. 3.2. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika. 3.3. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, 1 Piirkondlike algatuste toetus: Keskmise suurusega projektide taotlusvoor | Riigi Tugiteenuste keskus  vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. 3.4. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Vaidlustatud mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõte projektitaotluse hindamisest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Hindamiskomisjoni hinnangust nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. 3.5. Hindamiskomisjoni liikmetel on teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta, lisaks ka eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige esindab Ida- Viru maakonnas tegutsevat orgisatsiooni. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK-l puudub konkreetse projekti hindamiseks nõutav teadmiste ja kogemuste valdkondlik kompetents sihtpiirkonna arendamises, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust. 3.6. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu. 3.7. Käesolevaga ei ole leidnud kinnitust, et vaide esitaja taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. Vaide lahendaja rõhutab tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. 3.8. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi taotluse uus hindamine. 3.9. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK vaide rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Koostaja: Marliis Elling 515 8828 [email protected]