dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 27. veebruar 2019
Viit
7-10/2019-001
Registreeritud
27. veebruar 2019
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik
7-10/2019
Vastutaja
Tiina Maldre (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energeetika- ja postiosakond)

Failid

  • 📎7-102019-001 27.02.2019 Otsus.bdoc385 KB
  • 📎Elering_elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused.pdf518 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 27.02.2019 nr 7-10/2019-001 Elering AS bilansilepingu tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 53 lõike 4 kohaselt kooskõlastab süsteemihaldur Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused (Tüüptingimused). ELTS § 38 lõike 2 järgi on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS. 2. Menetlusosalised Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 19.06.2018 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Tüüptingimuste muudatused. Elering tõi oma taotluses välja, et muudatused sisaldavad sõnastuslikke täiendusi tulenevalt Komisjoni Määrusest (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (Määrus). Nimetatud Määruse artikli 18 punkti 6 alusel peavad bilansilepingu tüüptingimused sisaldama allpooltoodud punkte (sulgudes on näidatud vastavalt Tüüptingimuste punkt).: a) Katkematu avatud tarne ahela korraldus (p 5); b) Bilansihaldurile (tasakaaluhalduritele) esitatavad nõuded (p 6); c) Nõue, et kõik bilansihaldurid on finantsiliselt vastutavad oma ebabilansi eest ning, et bilansiselgitus arveldatakse süsteemihalduriga (p 9 ja 12); d) Bilansienergia arvestuseks vajalik andmevahetus (p 8) ; e) Eeskirjad, kuidas bilansihaldurid saavad muuta oma bilansiplaane enne ja pärast kauplemise sulgemisaega päevasisesel turul (p 7.3.8); f) Bilansiselgituse reeglid (p 8); g) Bilansipiirkonna ja bilansienergia hinnapiirkonna piiritlemine (p 1.4); h) Bilansiselgituse ajakava (p 8); i) Tagajärjed bilansihaldurile nõuete mittetäitmisel (p 10, p 13); j) Bilansihaldurite kohustus esitada süsteemihaldurile bilansiplaanide muudatused (p 7); k) Bilansiselgituse reeglid reguleerimistarnete arvestuseks ebabilansi arvutamisel (p 8). Alates 26.06.2018 kuni 26.07.2018 toimus avalik konsultatsioon Tüüptingimuste osas. Konsultatsiooni käigus laekusid kommentaarid Eesti Energia AS-lt (Eesti Energia). 2 (5) 12.07.2018 pöördus Eesti Energia Konkurentsiameti poole sooviga et amet saadaks Tüüptingimuste seletuskirja, mille Elering taotlusega koos esitas. 13.07.2018 saatis Konkurentsiamet kõikidele turuosalistele, kellele avaliku konsultatsiooni kutse saadeti, Tüüptingimuste seletuskirja,. 21.07.2018 esitas Eesti Energia Konkurentsiametile kommentaarid ja ettepanekud Tüüptingimuste osas. 16.08.2018 saatis Elering Konkurentsiametile vastused Eesti Energia ettepanekute osas. 31.08.2018 edastas Konkurentsiamet Eleringi vastused Eesti Energiale. 14.09.2018 saatis Eesti Energia Konkurentsiametile lisaks täiendavad selgitused ja ettepanekud Tüüptingimuste osas. 24.09.2018 edastas Konkurentsiamet Eleringile Eesti Energia täiendavad selgitused ja ettepanekud. 10.10.2018 saatis Elering Konkurentsiametile vastused ja kommentaarid. 08.11.2018 toimus ühine kohtumine Konkurentsiameti, Eleringi ja Eesti Energia esindajate vahel. Kohtumisel arutleti Eesti Energia ettepanekute üle. 27.11.2018 esitas Elering Konkurentsiametile ettepanekud vastavalt 08.11.2018 ametis toimunud koosolekul arutatule. 29.11.2018 korraldas Konkurentsiamet järgmise avaliku konsultatsiooni täiendatud Tüüptingimuste osas. 05.12.2018 esitas Alexela Energia AS Konkurentsametile seisukoha täiendatud Tüüptingimuste osas ning 06.12.2018 esitas Eesti Energia omapoolsed kommentaarid . 20.12.2018 saatis Konkurentsiamet turuosalistele e-kirja, kus soovis saada nende seisukohta Eesti Energia muudatusettepaneku kohta Tüüptingimuste punkti 8.4.2 osas. Turuosalistelt kommentaare ja ettepanekuid selle kohta ei laekunud. 10.01.2019 saatis Konkurentsiamet Eleringile e-kirja koos Eesti Energia (saadetud 06.12.2018) ja Alexela Energia AS (saadetud 05.12.2018) kommentaaridega ja palus esitada Tüüpingimuste lõplik versioon kooskõlastamiseks. 13.02.2019 esitas Elering Konkurentsiametile kooskõlastamiseks Tüüptingimuste lõpliku versiooni, lisades, et 1) on muudetud Tüüptingimuste punkti 7.1.3 ning Elering edastab edaspidi lõpliku bilansiaruande arveldusse hiljemalt 2. tööpäeval kuu alguses. 2) 24.01 toimus Eleringi bilansihaldurite vahel koosolek, kus sai otsustatud, et esialgse bilansiaruande jaoks peaks vähemalt 2019. aastal koondraportite arvutusaeg jääma 8. kuupäevale. Elering põhjendas seda sellega, et : a) 6-ndaks kuupäevaks ei ole sageli võrguettevõtjad kõiki mõõteandmeid kontrollituna Andmevahetusplatvormile esitanud 3 (5) b) kuna Baltikumi ühine bilansienergia hinnaarvutus toimub alles 5-ndaks tööpäevaks kuu alguses, ei ole paljudel kuudel enne 7-8 kuupäeva bilansiaruannet arveldusse võimalik esitada hindade puudumise tõttu. Elering selgitas täiendavalt, et nad saavad teha Baltikumi süsteemihalduritele ettepaneku leida lahendus, et alates 01.01.2020 saaks bilansienergia hinnad avaldada 5. kuupäeval. Eleringi arvates võimaldab see üle minna varasemale arveldusele. Elering selgitas samuti, et seni kui Läti ja Leedu süsteemihalduritega ei ole vastavat kokkulepet, ei ole Eleringil võimalik bilansienergia hindasid teistest varem arvutada ega avaldada. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste osas 1. Tüüptingimuste punkt 7.1.3 Eesti Energia tegi ettepaneku ümber sõnastada Tüüptingimuste punkt 7.1.3 järgnevalt: Süsteemihaldurile esitatav päev-ette bilansiplaan peab olema tasakaalus kõigi kauplemisperioodide lõikes. Päevasisene plaan võib olla ebabilansis. Eesti Energia selgitas, et tootmisvõimsuse avariilisuse korral ei ole võimalik tagada päevasisese bilansiplaani tasakaalu nõuet, kuna päevasisese turu likviidsus (vähene sügavus) ei võimalda piisavalt kiiresti avariist või muust plaanivälisest ootamatust sündmusest tekkinud ebabilanssi kõrvaldada päeva kõikideks kauplemisperioodideks. Arvestades, et turg on rajatud pideva kauplemise põhimõttele, ei ole kohane nõuda kõigi kauplemisperioodide tasakaalustamist bilansiplaani esitamise hetkel. Seega oleks selline nõue bilansihalduritele nii majanduslikult ebamõistlikult koormav, kui ka vastuolus turukorralduse põhimõtetega. Tuginedes konsultatsiooni käigus tehtud ettepanekutele ja ühisele arutelule pakkus Elering välja kaks erinevat versiooni Tüüptingimuste punkti 7.1.3 sõnastuse osas: Versioon 1 - Süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan peab olema tasakaalus kõikide kauplemisperioodide lõikes. Bilansiplaani päevasisesel korrigeerimisel, mis on tingitud bilansihalduri portfellis tekkinud prognoositavast ebabilansist, mille mõju kestab kauem kui üks tund, on bilansihalduril õigus uue bilansiplaani esitamisel korrigeerida ainult lähimat avatud kauplemisperioodi, jättes ülejäänud kauplemisperioodide andmed vastavaks süsteemihalduri poolt viimati kinnitatud bilansiplaani andmetega. Versioon 2: Süsteemihaldurile esitatav päev-ette ja päevasisesed bilansiplaanid peavad olema tasakaalus kõikide kauplemisperioodide lõikes. Bilansiplaani päevasisesel korrigeerimisel, mis on tingitud bilansihalduri portfellis ettenägematul põhjusel tekkinud prognoositavast ebabilansist, mille mõju kestab kauem kui üks tund, võib bilansihaldur korrigeerida päevasisest bilansiplaani selliselt, et tasakaalus on kõik kauplemiseks suletud tunnid ning teiste tundide osas ei pea bilansiplaan olema tasakaalus. Eelpool kirjeldatud erisus päevasisese bilansiplaani esitamisel hakkab kehtima hiljemalt alates 01.07.2019. Eesti Energia nõustus Eleringi poolt pakutud versiooniga 2. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 7.1.3 muudatus on põhjendatud ning arvestatud on ka turuosaliste seisukohtadega. Nimetatud Tüüptingimuste punkti sõnastus ei ole vastuolus ELTS 4. peatüki ja võrgueeskirja 8. peatüki nõuetega. 4 (5) 2. Tüüptingimuste punkt 8.4.2 Eesti Energia tegi ettepaneku, et esmase bilansiaruande jaoks arvestuskuu selgitusperioodide summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis iga järgneva kuu 6. kuupäevaks. Elering oli seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 8.4.2 võib muuta, kui ka teised bilansihaldurid on sellega nõus. 24.01.2019 toimus Eleringis bilansihaldurite vaheline koosolek, kus leiti, et ka 2019. aastal peab koondraportite arvutusaeg jääma 8. kuupäevale. Elering põhjendas, et 6-ndaks kuupäevaks ei ole sageli võrguettevõtjad kõiki mõõteandmeid kontrollituna andmevahetusplatvormile esitanud ning Baltikumi ühine bilansienergia hinnaarvutus toimub alles kuu alguses 5-ndaks tööpäevaks. Sellest tulenevalt ei ole paljudel kuudel enne 7-8 kuupäeva bilansiaruannet arveldusse võimalik esitada hindade puudumise tõttu. Elering selgitas, et nad saavad teha Baltikumi süsteemihalduritele ettepaneku leida lahendus, et näiteks alates 01.01.2020 saaks bilansienergia hinnad avaldada 5. kuupäeval. 24.01.2019 toimunud bilansihalduse valdkonna koosoleku kokkuvõttest nähtub, et Tüüptingimuste punkti 8.4.2 muudatust soovis ainult Eesti Energia ning muudatuse vastu oli 3 bilansihaldurit (Scener OÜ, Nordic Power Management OÜ ja Alexela Energia AS). Konkurentsiamet nõustub, et koondraportite esitamise tähtaeg võib jääda samaks nagu oli esialgses Eleringi poolt esitatud taotluses (saadetud 19.06.2018) ehk 8-ndaks kuupäevaks, kuna võttes arvesse Baltikumi ühist bilansienergia hinnaarvutuse kuupäeva (kuu alguse 5. tööpäev), ei ole paljudel kuudel enne 7-8 kuupäeva (5.tööpäev võib sattuda ka 7-dale kuupäevale) bilansiaruannet arveldusse võimalik esitada hindade puudumise tõttu. Praktika on näidanud ka, et võrguettevõtjad ei ole sageli varasemaks kuupäevaks mõõteandmeid kontrollituna veel andmevahetusplatvormile esitanud. Varasema kuupäeva sätestamine võib kaasa tuua olukorra, kus esmase bilansiaruande jaoks arvestuskuu selgitusperioodide summaarsete tarnete mõõtmisel lähtutakse mittetäielikest ning kontrollimata andmetest. See ei oleks põhjendatud. Olukord võib muutuda, kui Baltikumi süsteemihaldurid lepiksid kokku, et näiteks alates 01.01.2020 saaks bilansienergia hinnad avaldada 5.kuupäeval. Arvamuse esitanud bilansihalduritest enamus Tüüptingimuste punkti 8.4.2 muudatust vajalikuks ei pea. Lähtudes eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et hetkel ei ole vajalik toimiva praktika muutmine. 5. Kokkuvõte ELTS § 53 lõike 4 kohaselt kooskõlastab süsteemihaldur Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 5 (5) tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Konkurentsiamet on peale turuosalistega konsulteerimist läbi töötanud Eleringi poolt 13.02.2019 kooskõlastamiseks esitatud bilansilepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud. Kooskõlastamiseks esitatud elektrienergia bilansilepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud ei ole vastuolus VÕS § 42 lõike 1 sätetega. Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused vastuolus VÕS § 42 lõike 2 sätetega, kuna ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest. Kooskõlastamiseks esitatud elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused vastavad ELTS 4. peatükis ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määruses nr 184 „Võrgueeskiri“ sätestatud põhimõtetele. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud bilansilepingu tüüptingimused on süsteemihalduri ja bilansihalduri õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 53 lõikele 4 ja § 93 lõike 6 punktile 6 otsustan: kooskõlastada Elering AS poolt 13.02.2019 Konkurentsiametile esitatud bilansilepingu tüüptingimused täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kasepalu energeetika- ja postiosakonna juhataja Lisa : Elering AS elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused Elering AS ELEKTRIENERGIA BILANSILEPINGU TÜÜPTINGIMUSED 1. Üldsätted............................................................................................................................. 2 2. Mõisted ............................................................................................................................... 2 3. Lepingu ese ........................................................................................................................ 3 4. Lepingu kehtivus ................................................................................................................ 3 5. Bilansipiirkonna määramine .............................................................................................. 3 6. Bilansihaldur ...................................................................................................................... 4 7. Bilansi planeerimine ........................................................................................................... 4 8. Bilansi selgitamine ............................................................................................................. 6 9. Bilansienergia ost ja müük ................................................................................................. 7 10. Garantiid .......................................................................................................................... 7 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused........................................................................... 8 12. Bilansihalduri õigused ja kohustused .............................................................................. 9 13. Kahju hüvitamine .......................................................................................................... 10 14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine ............................................................................... 10 15. Tahteavaldused .............................................................................................................. 10 Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 1. Üldsätted 1.1. Käesolevad “Elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: süsteemihaldur) õigused ja kohustused bilansihaldurile süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud elektrienergia bilansilepingu alusel süsteemivastutuse teenuste osutamisel ning bilansihalduri õigused ja kohustused elektrienergia bilansilepingu täitmisel. 1.2. Tüüptingimused on elektrienergia bilansilepingu lahutamatuks osaks. 1.3. Bilansihaldurite poolt esitatavad bilansiplaanid ning bilansiplaanide muudatused esitatakse süsteemihaldurile Kesk-Euroopa suve- või talveajas ehk CE(S)T ajas, välja arvatud juhul kui süsteemihaldur ei ole määranud teisiti. Kõik ülejäänud tüüptingimustes toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on kohalikus ehk EE(S)T ajas. 1.4. Käesolevate tüüptingimuste mõistes käsitletakse Eesti elektrisüsteemi planeerimise piirkonda ja bilansienergia hinnapiirkonda tervikuna ühe ja sama piirkonnana. 1.5. Seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv tüüptingimus on tühine. 2. Mõisted Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas tähenduses: 2.1. Aruandeperiood - üks kalendrikuu; 2.2. Bilansienergia - elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel; 2.3. Bilansienergia hind - on hind, olgu see positiivne, null või negatiivne, mis arvutatakse iga selgitusperioodi ja ebabilansi suuna kohta; 2.4. Bilansienergia kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia koguse ja bilansienergia hinna korrutamise teel; 2.5. Bilansiplaan - andmete kogum bilansihalduri bilansipiirkonna planeeritava tarbimise, tootmise ja määratud tarnete kohta; 2.6. Bilansipiirkond - bilansihaldur ja tema katkematus avatud tarnete ahelas olevad turuosalised, kelle bilansi selgitamisel võetakse aluseks bilansihalduriga bilansilepingus kokkulepitud mõõtepunktide mõõteandmed; 2.7. Bilansiteenuse administratiivkulu bilansihaldurile - on tasu, mida süsteemihaldur rakendab bilansihaldurile süsteemihalduri poolse bilansivastutuse administratiivkulu katteks; 2.8. Bilansiteenuse kogumaksumus - on summa, mis saadakse bilansienergia kogumaksumuse ja bilansiteenuse administratiivkulu tasu summana; 2.9. Ebabilanss - bilansihalduri jaoks arvutatud elektrienergia kogus, mis väljendub iga selgitusperioodi lõikes erinevust mõõdetud tarne ja määratud tarne vahel ning samuti Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks võttes arvesse süsteemihalduri poolt aktiveeritud reguleerimisenergia tarnet vastava bilansihalduri bilansipiirkonnast; 2.10. Elektrisüsteem - elektri tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega; 2.11. Kauplemisperiood - täistund. Päeva esimene tund on 00.00 kuni 01.00 ja viimane tund on 23.00 kuni 00.00 vastavalt bilansiplaani esitamise ajatsoonile; 2.12. Leping - bilansihalduri ja süsteemihalduri vahel sõlmitud bilansileping koos kõigi selle muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega; 2.13. Reguleerimisenergia - süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimisreservi või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega; 2.14. Selgitusperiood - täistund ehk üks (1) tund, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile. 3. Lepingu ese 3.1. Lepingu alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt avatud tarnena igal selgitusperioodil tema ebabilansi katteks vajaliku koguse bilansienergiat. 3.2. Bilansihaldur ei tohi ettekavatsetult bilansienergiat kasutada, mis tähendab et lepinguga ei ole lubatud etteprognoositav süstemaatiline bilansienergia ost või müük. 4. Lepingu kehtivus 4.1. Leping jõustub pärast lepingu sõlmimist poolte vahel eraldi allkirjastatava aktiga kokkulepitava kalendrikuu 1. kuupäeva kella 00.00-st tingimusel, et bilansihaldur on süsteemihaldurile esitanud ja üle kandnud lepingu punktis 10 toodud garantiid ja et bilansihaldur ei oma ühtegi teist avatud tarnijat peale süsteemihalduri ning bilansihalduril on olemas oma ülesannete täitmist võimaldavad infosüsteemid. 5. Bilansipiirkonna määramine 5.1. Bilansipiirkonna andmed hallatakse andmevahetusplatvormis. 5.2. Avatud tarne ahela muudatuse korral esitab bilansihaldur andmevahetusplatvormis avatud tarne lepingu teate, mis peab sisaldama tarneahelasse juurde lisanduva või eralduva turuosalise nime ja EIC koodi, mõõtepunkti(de) EIC koodi (koode), avatud tarne lepingu algusaega ja lõppaega. Nimetatud andmed tuleb esitada andmevahetusplatvormi formaadi kohaselt järgides õigusaktides sätestatud avatud tarne ahela muudatuse nõudeid. 5.3. Avatud tarne ahela reeglid on määratud elektrituruseaduses ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruses 184 (võrgueeskiri). Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 6. Bilansihaldur 6.1. Bilansihaldurina tegutsemiseks tuleb ettevõttel sõlmida süsteemihalduriga elektrienergia bilansileping. Selleks tuleb: 6.1.1. esitada süsteemihalduri üldkontaktile [email protected] taotlus bilansihaldurina registreerimiseks; 6.1.2. omada ning edukalt testida bilansihaldusega seotud andmevahetuseks infotehnoloogilisi lahendusi sellises korras, mis vastavad süsteemihalduri poolt määratud andmevahetuse nõuetele; 6.1.3. sõlmida süsteemihalduriga andmelao Live-keskkonna kasutamiseks leping; 6.1.4. tasuda või esitada süsteemihaldurile garantiid vastavalt tüüptingimuste punktile 10; 6.1.5. vastama seadusandluses ning bilansilepingus määratud bilansihaldurina tegutsemise nõuetele. 7. Bilansi planeerimine 7.1. Bilansi planeerimisele kohalduvad üldnõuded on: 7.1.1. Bilansihalduri poolt süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan peab sisaldama 0,1 MWh täpsusega järgmisi andmeid: 7.1.1.1. tootmise detailne plaan, millest on maha arvestatud elektrijaamade omatarve. Eraldi tuleb näidata: a. kõikide üle 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ning üle 10 MW nimivõimsusega tootmisseadmete tootmisplaanid; b. alla 10 MW nimivõimsusega elektrijaamade ja tootmisseadmete, mille tootmisplaanid ei kuulu punktide 7.1.1.1.c ning 7.1.1.1.d kohaselt esitatud plaanide koosseisu, tootmise koondplaan; c. kõikide alates 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmisplaanid; d. alla 1 MW summaarse nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamade tootmise koondplaan eraldi näidatuna. 7.1.1.2. summaarne tarbimine bilansihalduri bilansipiirkonnas; 7.1.1.3. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste ja teiste bilansihaldurite bilansipiirkondadesse kuuluvate turuosaliste vaheliste määratud tarnete kohta bilansihaldurite kaupa; 7.1.1.4. koondandmed bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste elektribörsi määratud tarnete kohta; 7.1.2. Süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan esitatakse elektrooniliselt süsteemihalduri poolt kehtestatud viisil vastavalt lepingule lisatud vormi näidisele. 7.1.3. Süsteemihaldurile esitatav päev-ette ja päevasisesed bilansiplaanid peavad olema tasakaalus kõikide kauplemisperioodide lõikes. Bilansiplaani päevasisesel korrigeerimisel, mis on tingitud bilansihalduri portfellis ettenägematul põhjusel tekkinud prognoositavast ebabilansist, mille mõju kestab kauem kui üks tund, võib bilansihaldur korrigeerida päevasisest bilansiplaani selliselt, et tasakaalus on kõik kauplemiseks suletud tunnid ning teiste tundide osas ei pea bilansiplaan olema tasakaalus. Eelpool kirjeldatud erisus päevasisese bilansiplaani esitamisel hakkab kehtima hiljemalt alates 01.07.2019. 7.2. Nõuded bilansiplaanide esitamisele ja päev-ette kauplemisele on: Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 7.2.1. Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansiplaani järgmise päeva kohta kauplemisperioodide lõikes iga päev kella 15.30-ks vastavalt punktis 7.1 toodud andmetele. 7.2.2. Kui süsteemihaldur loeb esitatud bilansiplaani tehniliselt või esitatud andmete tõttu mitte lubatavaks, siis teavitab ta sellest bilansihaldurit nii kiiresti kui võimalik koos põhjuse selgitamisega, kuid mitte hiljem kui kella 16.00-ks. 7.2.3. Kui bilansihalduri bilansiplaanis andmed elektribörsi tarnete osas erinevad elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmed. 7.2.4. Kui bilansihaldurid ei jõua omavahelistes määratud tarnetes kokkuleppele, siis rakendab süsteemihaldur väiksema koguse reeglit ehk võtab aluseks väiksema väärtuse esitanud bilansihalduri tarne. 7.2.5. Punktis 7.2.2 toodud juhtudel on bilansihaldur kohustatud esitama süsteemihaldurile korrigeeritud ja vastaspooltega kooskõlastatud uued muudetud bilansiplaani nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kella 16.30-ks. 7.2.6. Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile kinnitatud päeva bilansiplaani eelneval päeval: 7.2.6.1. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust ei ole vaja rakendada, siis hiljemalt kella 16.00-ks; 7.2.6.2. kui punktis 7.2.2 kirjeldatud tegevust on vaja rakendada, siis hiljemalt kella 17.00-ks. 7.3. Päevasisene kauplemine ja bilansiplaanide muutmine: 7.3.1. Juhul, kui bilansihaldur või tema avatud tarne ahelas olev turuosaline on kaubelnud päevasisesel elektribörsil või bilansihaldur soovib muuta bilansiplaanis esitatud määratud tarneid elektribörsi välise kaubandusega (see tähendab kaubandust teise bilansiportfelliga) tuleb bilansihalduril esitada vastav bilansiplaani muudatus süsteemihaldurile mitte hiljem kui kümme (10) minutit peale päevasisese elektribörsi kauplemise sulgemise aega. Bilansiplaanis peavad sisalduma kõik turutehingud kõigi antud päeva tundide kohta, mis on tehtud vastava tunni turu sulgumise ajani. 7.3.2. Süsteemihaldur kinnitab vastavalt punktile 7.3.1 esitatud muudatuse(d) bilansiplaanis üksnes juhul, kui on saanud vastava taotluse ka bilansihaldurilt, kelle bilanssi muudatus mõjutab või kui on saanud vastavad andmed elektribörsi korraldajalt ning muudatused on tehniliselt lubatavad. 7.3.3. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmetest, võtab süsteemihaldur aluseks elektribörsi korraldaja poolt esitatud andmed. 7.3.4. Kui bilansihalduri poolt esitatud andmed erinevad teise bilansihalduri poolt esitatud andmetest hiljemalt punktis 7.3.1 toodud bilansiplaani esitamise tähtaja saabumisel, süsteemihaldur muudatust ei kinnita ning bilansiplaaniks loetakse viimane süsteemihalduri poolt kinnitatud bilansiplaan vastava kauplemisperioodi kohta. 7.3.5. Süsteemihaldur teavitab bilansihaldurit lõplikust korrigeeritud bilansiplaanist hiljemalt 10 minutit enne kauplemisperioodi algust. 7.3.6. Bilansi korrigeerimise käigus süsteemihalduriga kokkulepitud tarned loetakse bilansi selgitamisel määratud tarneteks. 7.3.7. Päevasisesel elektribörsil saab tehinguid teha vastavalt elektribörsi korraldaja poolt määratud reeglitele. 7.3.8. Kui bilansihaldurid soovivad muuta oma määratud tarneid pärast päevasisese kauplemise sulgemise aega kahepoolse kaubandusena, tuleb bilansihalduritel vastav tehing teostada omavahelise tehinguna väljaspool süsteemihalduri bilansiplaneerimise- ja selgitamise korda. Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 8. Bilansi selgitamine 8.1. Süsteemihaldur on kohustatud selgitama bilansihalduri poolt ostetud või müüdud bilansienergia koguse 1 kWh täpsusega iga selgitusperioodi kohta. 8.2. Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks selgitusperioodiks summana bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest, summaarsetest määratud tarnetest ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel teostatud summaarsetest reguleerimisenergia tarnetest. Bilansienergia arvutamisel võetakse võrku antud ja ostetud tarned arvesse “+”-märgiga ning võrgust võetud ja müüdud tarned “-”- märgiga. Jaotusvõrguettevõtja bilansihalduri mõõdetud tarne kogus arvutatakse jaotusvõrgu piirimõõtepunktide tarnekoguste summana, millest on lahutatud teiste bilansihaldurite piirkonnas olevate turuosaliste mõõdetud tarned selle jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas. 8.3. Süsteemihaldur on kohustatud bilansihaldurile iga selgitusperioodi kohta esitama aruande (edaspidi: bilansiaruanne), mis sisaldab järgmisi andmeid: 8.3.1. bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas; 8.3.2. bilansihalduri summaarsed määratud tarned; 8.3.3. reguleerimisenergia tarned süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid aktiveeritud süsteemihalduri tellimusel; 8.3.4. bilansihalduri bilansienergia kogus, mis ei sisalda punktis 8.3.3 toodud juhtudel reguleerimisenergia tarneid; 8.3.5. bilansienergia ostu – ning müügihind ilma administratiivkulu komponendita ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse (punkt 8.3.4) ja selle hinna korrutamise teel; 8.3.6. bilansiteenuse administratiivkulu komponent ja kogumaksumus aruandeperioodil; 8.3.7. eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade paranduste kohta. 8.4. Esmane bilansi selgitamine toimub kuu lõikes alljärgnevalt: 8.4.1. mõõteandmed mõõtepunktide lõikes on pooltele kättesaadavad andmevahetusplatvormist; 8.4.2. esmase bilansiaruande jaoks arvestuskuu selgitusperioodide summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis iga järgneva kuu 8. kuupäevaks; 8.4.3. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile peale punktis 8.4.2 andmete kättesaamist esmase kuu bilansiaruande järgmise tööpäeva kell 12:00ks; 8.5. Lõpliku bilansi selgitamiseks: 8.5.1. lõpliku bilansiaruande jaoks summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas arvutatakse andmevahetusplatvormis kaks kuud peale arvestuskuud 1.kuupäeval; 8.5.2. süsteemihaldur esitab bilansihaldurile lõpliku bilansiaruande hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul alates punktis 8.5.1 summaarsete mõõdetud tarnete edastust andmevahetusplatvormis. 8.6. Süsteemihaldur juhindub bilansiteenuse administratiivkulude hinnakomponendi arvestusel Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud metoodikast. Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 9. Bilansienergia ost ja müük 9.1. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, negatiivne, siis loetakse, et süsteemihaldur on sellel selgitusperioodil müünud bilansihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 9.2. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilansienergia kogus mistahes selgitusperioodil mistahes põhjusel, sh vea või puuduste tõttu bilansihalduri poolt esitatud andmetes oma piirkonna planeeritavate tarnete kohta, positiivne, siis loetakse, et bilansihaldur on sellel selgitusperioodil müünud süsteemihaldurile bilansienergiat koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks sellel selgitusperioodil. 9.3. Süsteemihaldur arvutab seaduse alusel koostatud ja avalikustatud metoodika järgi igaks selgitusperioodiks hinnad nii ostetud kui müüdud bilansienergiale. 9.4. Bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurile müüdud bilansienergia maksumuste summeerimise teel. 9.5. Süsteemihaldurile müüdud bilansienergia maksumus saadakse aruandeperioodi kõigis selgitusperioodides süsteemihalduri poolt bilansihaldurilt ostetud bilansienergia maksumuste summeerimise teel. 10. Garantiid 10.1. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile püsi – ja muutgarantiid lepingu punktis 10 toodud korras. 10.2. Bilansihaldur on kohustatud esitama süsteemihaldurile hiljemalt lepingu jõustumise päevaks püsigarantiina viimase poolt aktsepteeritava panga garantii summas 31 955 eurot, mis peab kehtima kogu lepingu kehtivuse aja ja vähemalt neli kuud pärast lepingu lõppemist. Alternatiivina võib kasutada ka deposiiti süsteemihalduri kontol eelpooltoodud summa ja kehtivusaja tingimustel. Süsteemihaldur ei tagasta bilansihaldurile püsigarantii summade hoidmise eest pangalt saadud intressitulu. 10.3. Muutgarantiina on bilansihaldur kohustatud kandma süsteemihalduri poolt kirjalikult teatatud garantiikontole hiljemalt lepingu jõustumise päevaks süsteemihalduri poolt vastavuses õigusaktidega määratud summas. Bilansihaldur kannab nimetatud ülekandega seotud kulud. 10.4. Bilansihalduri nõudel vähendab süsteemihaldur garantiikontol olevat muutgarantiid, kui see on suurem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab süsteemihaldur vähendatava summa bilansihalduri kontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab süsteemihaldur. 10.5. Süsteemihalduri nõudel on bilansihaldur kohustatud suurendama garantiikontol olevat muutgarantiid, kui see on väiksem poolteistkordsest eelmisel kuul bilansihalduri poolt süsteemihaldurilt ostetud bilansienergia eest makstavast summast, millest on maha lahutatud samal perioodil süsteemihalduri poolt maksmisele kuuluv bilansihaldurilt Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ostetud bilansienergia eest makstav summa. Selleks kannab bilansihaldur täiendava summa süsteemihalduri garantiikontole viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates vastava teate saamisest. Nimetatud pangaülekande teenustasud kannab bilansihaldur. 10.6. Süsteemihaldur tagastab bilansihaldurile muutgarantii summade hoidmise eest pangalt saadud intressitulud. Intressitulude arvutus tehakse üks kord aastas kogu kalendriaasta eest ja kantakse üle 15. jaanuariks. Kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, siis tehakse arvestus aasta jooksul tegelikult garantiikontol hoitud aja eest ning tagastatakse pärast lepingust tulenevate kõigi maksete tasumist. 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused 11.1. Süsteemihaldur on kohustatud: 11.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi; 11.1.2. korraldama piiriüleseks energiakaubanduseks elektrisüsteemi läbilaskevõimsuste juhtimise ning avaldama läbilaskevõimsuste juhtimise põhimõtted oma veebilehel; 11.1.3. müüma bilansihaldurile bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud elektrienergia koguste summa on väiksem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast; 11.1.4. ostma bilansihaldurilt bilansienergiat nendel selgitusperioodidel, mil viimase bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega ostetud ja võrku antud elektrienergia koguste summa on suurem tema bilansipiirkonnas olevate turuosaliste poolt määratud tarnetega müüdud ja võrgust võetud elektrienergia koguste summast; 11.1.5. korraldama bilansihalduri bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse; 11.1.6. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet; 11.1.7. kasutama bilansienergia hinna kujundamisel võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet; 11.1.8. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle bilansihalduri kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või mille saladuses hoidmise vastu bilansihalduril eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.1.9. teavitama bilansihaldurit esimesel võimalusel teadaolevatest tehnilistest piirangutest, mis eeldatavalt võivad mõjutada bilansihalduri planeeritavaid tarneid; 11.1.10. avaldama bilansienergia ostu – ning müügihinnad oma veebilehel selgitusperioodide lõikes hiljemalt kalendrikuu viiendaks (5) tööpäevaks peale arvestuskuud; 11.1.11. avaldama oma veebilehel Konkurentsiametiga kooskõlastatud „Bilansiteenuse hinna arvutamise metoodika“, bilansiteenuse administratiivkulude hinnakomponendi ning bilansiselgituse metoodika, teavitades selles bilansihaldureid vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette; 11.1.12. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks. 11.2. Süsteemihalduril on õigus: 11.2.1. seada piiranguid bilansihalduri bilansipiirkonda kuuluvate turuosaliste tarnetele seaduses ettenähtud juhtudel; 11.2.2. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi ning nõuda bilansihaldurilt valmisolekut nimetatud muutusteks süsteemihalduri poolt seatud Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks tähtajaks, teatades sellest bilansihaldurile kolmkümmend (30) päeva ette. Bilansihaldurile väga mahukate muudatuste teostamiseks on bilansihalduril õigus taotleda süsteemihaldurilt täiendavat ajapikendust koos ajapikenduse vajamise põhjendusega. Juhul kui süsteemihalduri hinnangul on ajapikendus põhjendatud lepitakse süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel kokku uus tähtaeg infotehnoloogiliste lahenduste muutmiseks; 11.2.3. ühepoolselt muuta bilansihalduri poolt mittenõuetekohaselt esitatud bilansiplaani ja viia bilansiplaan tasakaalu vastavalt punktides 7.2.2 ja 7.3.4 toodud põhimõtetele. 12. Bilansihalduri õigused ja kohustused 12.1. Bilansihaldur on kohustatud: 12.1.1. korraldama bilansi selgitamise ja sellega seotud infovahetuse oma piirkonnas; 12.1.2. esitama süsteemihaldurile bilansiplaani, kus toodud määratud tarned on eelnevalt alati kooskõlastatud tarnete vastaspooltega; 12.1.3. jälgima talle süsteemihalduri poolt edastatud teateid ja piiranguid kogu bilansi planeerimise ja juhtimise ajal; 12.1.4. sõlmima süsteemihalduriga andmevahetusplatvomi kasutamiseks lepingu; 12.1.5. hoidma oma bilansienergia ostu ning müüki mõistlikes piirides ning mitte kasutama süsteemihalduri avatud tarnet muuks eesmärgiks, kui oma bilansi prognoosimatute hälvete katmiseks; 12.1.6. tellima piisavalt võimsust, et toime tulla oma elektrienergia müügi kohustuste täitmisega oma klientide ees; 12.1.7. informeerima süsteemihaldurit viimase nõudmisel koheselt ebabilansi põhjustest; 12.1.8. alustama süsteemihalduri nõudmisel viivitamatult tegevust oma bilansi tasakaalustamiseks süsteemihalduri poolt aktsepteeritaval tasemel hiljemalt 2 tunni jooksul pärast vastava teate saamist, kui bilansihalduri bilanss ei ole süsteemihalduri hinnangul piisavalt tasakaalus; 12.1.9. varustama süsteemihaldurit kogu vajaliku informatsiooniga, mis on viimasele vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks süsteemihalduri poolt määratud viisil ja infokandjal; 12.1.10. haldama andmevahetusplatvormis bilansipiirkonda ning tagama, et avatud tarne ahela muudatusega on järgitud kõiki õigusaktides sätestatud sellekohaseid nõudeid; 12.1.11. esitama süsteemihaldurile oma piirkonna avatud tarnete koguste kohta andmed nõuetekohaselt järgides bilansilepingus ja õigusaktides sätestatud sellekohaseid nõudeid; 12.1.12. uuendama oma infotehnoloogilist riist – ja/või tarkvara omal kulul süsteemihalduri poolt seatud tähtajaks, kui süsteemihaldur on teavitanud lepingus ettenähtud infovahetuse infotehnoloogilise lahenduse muutusest mõistliku aja ette ning tegemist on mõistliku muudatusega; 12.1.13. teavitama lepingu lõpetamise korral oma kliente ning nende võrguettevõtjaid, kelle avatud tarnijaks ta on, sellest võimalikult kiiresti; 12.1.14. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks. 12.2. Bilansihalduril on õigus saada andmevahetusplatvormist mõõtetulemused nende mõõtepunktide kohta, millega on ühendatud bilansihalduri bilansipiirkonna turuosalised. Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks 13. Kahju hüvitamine 13.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. 13.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 13.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine 14.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud korda. 14.2. Tüüptingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur bilansihaldurile kirjalikult. Muudetud tüüptingimused avaldab süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub bilansihalduri nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 14.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule. 14.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja jooksul. Pool peab teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette teatama. 14.5. Bilansihalduril on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest süsteemihaldurile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 14.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga. 14.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule. 15. Tahteavaldused 15.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud teisele poolele üle allkirja vastu või edastatud kirja, faksi, elektronposti või muu elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel. 15.2. Teade loetakse kätte antuks, kui: 15.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 15.2.2. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga; 15.2.3. faksi või elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt; 15.2.4. telefonikõne on salvestatud. 15.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 15.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude bilansihalduri poolt tehtud toimingute tõendamiseks. Muudatusettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel