MTÜ Eesti Õliühing Teie 27.11.2018
[email protected]
Meie 06.12.2018 nr 1.15-5/2018/10307
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Magnus Braun
MTÜ Eesti Õliühing esitatud selgitustaotluse eesmärgiks on saada selgust vedelkütuse seaduse
(edaspidi VKS) §-des 21 ja 22 toodud regulatsiooni osas.
Ministeerium on antud teemas omapoolsed selgituse turuosalistele esitanud 31.05.2018,
12.11.2018 ja 13.11.2018 pöördumistes. Ministeeriumi väljastatud kirjades on üheselt selgitatud,
et VKS § 21 lõikes 1 toodud kohustus peab olema tagatud iga tarbimisse lubatud bensiini,
diislikütuse või biokütuse lõikes. See tähendab, et igas tarbimisse lubatud kütuse koguenergias
peab olema biokütuse koguenergiat kas füüsiliselt või alates 01.01.2019 tarnijatevahelise
kokkuleppega sellises osas, et oleks täidetud VKS § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus. Näiteks kui
seisuga 03.12.2018 lubatakse tarbimisse bensiini, mille koguenergiast moodustab biokütuse
koguenergia 2,1%, ei ole VKS § 21 lõikes 1 toodud kohustus täidetud.
Järgnevalt vastame selgitustaotluses toodud küsimustele.
1) Mida on mõeldud VKSi § 21 punktis (1) kirjeldatud bioenergia kohustuse all - kas VKSi § 21
(1) nimetatud kohustus kehtib igal ajahetkel tarbimisse lubatud ühe kütuseliigi liitri kohta? Kui ei,
siis palume detailselt selgitada, kuidas toimub 3,1% bioenergia arvestamine. Arusaamatu on kas
kohustus peab olema täidetud:
a) liitripõhiselt s.t iga tarbimisse lubatud liiter peab sisaldama biokomponenti või
b) kuupõhiselt sh vajadusel täita kohustust tarnijatevahelise kokkuleppega.
MKMis 20.11.2018 toimunud kohtumisel avaldati, et kohustus peab olema täidetud
„partiipõhiselt“, kuid turuosalistele jääb selgusetuks selle tähendus ehk palume täpsustada mida
täpselt partii all mõista?
Ministeerium vastas sellele küsimusele oma 31.05.2018 kirjas järgmiselt:
„Lihtsustatult öeldes peab iga tarbimisse lubatud mootoribensiini ja
diislikütuse liiter füüsiliselt biokütust vastavalt nõuetele sisaldama või alates 2019. aasta 1.
jaanuarist osaliselt või täies mahus olema kaetud vedelkütuse seaduse § 22 nimetatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tarnijatevahelise kokkuleppega.“. Samas kirja järgnevas lõigus on täiendavalt selgitatud, et „2019.
aasta nõutud 6,4% maht peab olema tagatud igas tarbimisse lubatud liitris.“. Antud juhul on turul
tekkinud segadus sõnapaari „igas liitris“ tähendus. Selgitame selle tähendust järgnevalt.
VKS § 21 lg 1:
(1) Kütuse müüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise
märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval
isikul (edaspidi koos tarnija) peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse
koguenergias olema biokütuse koguenergia osakaal tarbimisse lubatud kütuses vähemalt
3,1 protsenti.
VKS § 22 lg 1 annab aga voli tarnijatevaheliseks kokkuleppeks järgmiselt:
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud minimaalset biokütuse koguenergiat ületava osa
võib tarnija alates 2019. aasta 1. jaanuarist kirjalikul kokkuleppel teisele tarnijale tema kohustuse
täitmiseks iga kuu statistiliselt üle kanda. Tarnijale statistiliselt ülekantud koguse võrra väheneb
selle tarnija käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus. Kokkulepe peab sisaldama
ajavahemikku, mille jooksul üks tarnija teisele statistilise ülekande teeb.
VKS § 21 lg 1 sätestab, et iga tarbimisse lubatud kütuse koguenergia peab sisaldama biokütuse
koguenergiat VKS § 21 lõikes 1 nimetatud ulatuses. See tähendab, et tarbimisse lubamise ajal peab
bensiinis, diislikütuses ja biokütuse koguenergias olema säästlikkuse kriteeriumitele vastava
biokütuse koguenergiat VKS § 21 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Siit ka käsitlus selle kohta, et kütus
peab sisalduma igas tarbimisse lubatud liitris. Kohustust ei saa täita alates 01.01.2019 selliselt, et
ühes tarbimisse lubatud kütuse koguenergias on füüsiliselt biokütuse koguenergiat 2,0% ning
samal ajal ei ole tarnijal puudujäägi kompenseerimiseks ka teise tarnijaga sõlmitud kokkulepet.
See osakaal ei vastaks VKS § 21 lõikes 1 toodud nõudele.
VKS § 22 lg 1 laiendab kohustuse täitmise võimalust alates 01.01.2019 tarnijatevahelise
kokkuleppega. See tähendab, et tarnija peab kütuse tarbimisse lubamise hetkel tagama, et tema
kohustus on täidetud ühel järgneval viisil:
a) tarbimisse lubamise hetkel on kütuses biokütuse nõutud osakaal tagatud läbi füüsilise
biokomponendi olemasolu;
b) tarbimisse lubamise hetkel tagab tarnija biokütuse nõutud osakaalu läbi füüsilise
biokomponendi ja teise tarnijaga sõlmitud kokkuleppega.
Seega saab alates 01.01.2019 VKS § 21 lg 1 kohustust täita nii füüsilise sisalduse kui
tarnijatevahelise kokkuleppega. Oluline, et vähemalt üks neist oleks tarbimisse lubamise hetkeks
täidetud või mõlema viisi osalisel täitmisel saavutatud vähemalt VKS § 21 lg-s 1 nimetatud
biokütuse koguenergia osakaal. Liitripõhise sisalduse tähendus kannab siin just seda mõtet, et
tarbimisse ei saa lubada ühtegi kütust, mille koguenergias ei ole nõutud osakaalus biokütuse
koguenergiat.
2) Kas arvestus on kütuseliigi põhine või toimub summaarselt kõikide tarbimisse lubatud
kütuseliikide põhiselt?
VKS nõuab biokütuse sisaldust bensiinis, diislikütuses ja biokütuses. Seega peab tarnija tagama,
et bensiinis, diislikütuses ja biokütuses on säästlikkuse kriteeriumitele vastav biokütus nõutud
2 (4)
koguses olemas. Seda nõuet saab täita kas ainult füüsilise biokütuse sisaldusega ning osaliselt või
täielikult tarnijavahelise kokkuleppe alusel teise tarnija vastava statistikaga. Arvestust peetakse nii
bensiini, diislikütuse kui biokütuse põhiselt ehk iga kütuseliigi lõikes peab olema VKS § 21 lõikes
1 toodud kohustus täidetud.
3) Kui palju peab igas tarbimisse lubatud liitris olema füüsiliselt bioenergiat?
Alates 01.01.2019 ei pea igas tarbimisse lubatud kütuses olema füüsiliselt biokütust. Füüsilise
biokütuse lisamise asemel võib osta tarbimisse antud biokütuse statistikat teiselt tarnijalt. Ostetud
statistika võrra väheneb ostja VKS § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus (vt VKS § 22 lg 1). Kui VKS
§ 22 lõikes 1 pakutud võimalust ei kasutata, peab nii tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse kui
biokütuse koguenergias olema biokütuse koguenergiat vähemalt VKS § 21 lõikes 1 nimetatud
ulatuses.
4) Kui suures osas on võimalik VKSi § 21 (1) kirjeldatud nõuet täita statistiliselt tarnijate vahelise
kokkuleppega?
VKS § 22 lõike 1 kohaselt võib § 21 lõikes 1 nimetatud kohustust täita alates 01.01.2019 ka täies
ulatuses tarnijatevahelise kokkuleppega.
5) Kui teise põlvkonna biokütuse energiasisaldust võetakse arvesse kahekordsena (VKS § 21 (3)),
kui palju peab igas kütuseliitris olema füüsiliselt teise generatsiooni biokütuse koguenergiat, et
täita VKS § 21 punktis (9) kirjeldatud 0.5% energia osakaalu nõue? Kui palju peab füüsiliselt igas
kütuseliitris olema II generatsiooni biokütust ja kui palju nõudest on võimalik täita
tarnijatevahelise kokkuleppega?
Selleks, et täita VKS § 21 lõikes 9 toodud nõue, peab alates 01.01.2019 olema tarnitud kütuses
füüsiliselt vähemalt 0,25% 2. põlvkonna biokütust või kohustuse täitmine on tagatud osaliselt või
täielikult tarnijatevahelise kokkuleppega. Kuna 2. põlvkonna biokütust saab arvestada VKS § 21
lõikes 1 nimetatud kohustuse arvestamisel kahekordselt, kujuneb 0,25% füüsiline biokütuse
sisaldus statistiliselt 0,5%-ni.
Teine võimalus 2. põlvkonna biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmiseks on VKS § 22
lõikes 1 toodud tarnijatevaheline kauplemine. Tarnija, kellel on VKS § 21 lõikes 1 nimetatud
kohustus täidetud suuremas osas kui nõutud, saab kohustust ületava osa teisele tarnijale
(statistiliselt) võõrandada. Ostetud koguse võrra väheneb ostja VKS § 21 lõikes 1 nimetatud
kohustus. Kui kaubeldav statistika on pärit 2. põlvkonna biokütuste kasutamisest, täidab 2.
põlvkonna biokütuse statistika ostja VKS § 22 lõikes 1 nimetatud kohustust.
6) Kuidas toimub II generatsiooni bioenergia arvestus tarnijate-vahelise kokkuleppe raames?
Tarnija, kes on täitnud VKS § 21 lõigetes 1 ja 9 toodud kohustused suuremas mahus kui seadus
nõuab, võib tarnija üleliigse biokütuse koguenergiat ületava osa statistiliselt teisele tarnijale
võõrandada. Omandatud (statistiliselt ülekantud) koguse võrra väheneb ostja VKS § 21 lõikes 1
nimetatud kohustus (vt VKS § 22 lg 1 teine lause). Kokkuleppe peab esitama Keskkonnaametile
koos igakuise aruandega.
3 (4)
7) Kui tarnijal tekib ühe kütuseliigi tarbimisse lubamisel bioenergia ülejääk, kas seda ülejääki on
võimalik kasutada täitmaks sama tarnija teise kütuseliigi bioenergia puudujääki?
VKS tänased ega kehtivad tuleviku redaktsioonid ei luba tarnijasiseselt kütuseliikide (bensiini,
diislikütuse või biokütuse) lõikes statistikat vahetada. Tarnijate soove arvestades ei nähtud VKS
muutmise eelnõu koostamisel sellist lähenemist lahendusena. Tarnijad ei soovinud lubada tekkida
olukorral, kui ühel tarnijal on näiteks bensiinis biokütust nõutust oluliselt rohkem ning selle
ülejäägi võrra peaks näiteks diislikütusele võrdväärselt vähem biokütust lisada. Eelnõu
koostamisel leiti, et selline lähenemine võib anda osadele turuosalistele konkurentsieelise, mistõttu
sellist muutust eelnõus ei toetatud. Kui turuosalised leiavad, et tõstatatud teema vajab senisest
erinevat lähenemist, oleme valmis turuosalistega seda teemat arutama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
Energeetika asekantsler
Rein Vaks,
[email protected]
6256 347
4 (4)
Toomas Saks Teie 08.05.2018
MTÜ Eesti Õliühing
[email protected] Meie 31.05.2018 nr 17-3/18-/4TN}/4827
Vastus pöördumisele
Austatud Toomas Saks
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole sooviga saada täpsustust vedelkütuse
seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud kohustuse rakendamisel.
Vedelkütuse seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud kohustus käsitleb mootoribensiinile ja diislikütusele
biokütuse lisamise kohustust selliselt, et tarbimisse lubatud kütus sisaldaks biokütust järgmistes
osakaaludes:
1) alates käesoleva aasta 1. maist vähemalt 3,1% energiamahu ulatuses;
2) alates 2019. aasta 1. aprillist vähemalt 6,4% energiamahu ulatuses;
3) alates 2020. aasta 1. jaanuarist vähemalt 10% energiamahu ulatuses, kuid vähemalt 6,4%
energiamahu ulatuses igas liitris.
Selgitame, et kohustus on ehitatud üles selliselt, et 2018. aasta ja 2019. aasta on üleminekuaeg ning
2020. aasta alguses rakendub lõplik eesmärk.
Eeltoodu tähendab, et mootoribensiin ja diislikütus, mis on tarbimisse lubatud, peab sisaldama ka
nimetatud mahus biokütust. Lihtsustatult öeldes peab iga tarbimisse lubatud mootoribensiini ja
diislikütuse liiter füüsiliselt biokütust vastavalt nõuetele sisaldama või alates 2019. aasta 1. jaanuarist
osaliselt või täies mahus olema kaetud vedelkütuse seaduse § 22 nimetatud tarnijatevahelise
kokkuleppega. Sama mõtet kannab ka Riigikogu veebilehel avalikustatud eelnõu seletuskiri1. Aastast
2019 nõutud 6,4% maht peab olema tagatud igas tarbimisse lubatud liitris. Seda ületavat osakaalu saab
täita näiteks tarnijatevahelise kokkuleppega või müües suurema biokütuse sisaldusega kütuseid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
energeetika asekantsler
Rein Vaks
6256347
[email protected]
1
Seaduseelnõu 361SE seletuskiri - https://www.riigikogu.ee/download/42a07b92-f29a-4116-967d-8e168cefea52
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Circle K Eesti AS Meie 12.02.2019 nr 17-3/18-/4TN}/1317
[email protected]
A. H. Tammsaare tee 47
11316, Tallinn
Olerex AS
[email protected]
Võru 79
50112 Tartu
Advokaadibüroo Sorainen AS
[email protected]
Pärnu mnt 15
10141 Tallinn
Riigikogu majanduskomisjonile saadetud
pöördumistest
Austatud turuosalised!
8. veebruaril pöördus Circle K Eesti AS ja advokaadibüroo Sorainen Riigikogu
majanduskomisjoni poole seoses sadamaseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadusega
(780SE). Pöördumisele lisandus 11. veebruaril Olerex AS sarnane pöördumine. Kuivõrd
pöördumises toodud väited on ebakorrektsed, peame vajalikuks pöördumisele vastata.
Esmalt on oluline toonitada, et vedelkütuse seaduse (VKS) muutmise seaduse eelnõu koostamisele
olid turuosalised läbi MTÜ Eesti Õliühing kaasatud. Veelgi enam – eelnõusse tehti Vabariigi
Valitsuse tasemel mitmeid parandusi, mida turuosalised vajalikuks pidasid. Lisaks sellele tehti
turuosaliste soovil eelnõusse veel muudatusi selle Riigikogus menetlemise käigus. Arvestades
eelnõule turuosalistelt, menetlemise käigus, osaks saanud tähelepanu on kaheldav, et nimetatud
säte sai jääda tarnijatele märkamatuks. Seega ei saa tulla turuosalistele üllatusena, et juba kehtiv
VKS sätestab põhimõtte, mille järgi lubatakse biometaani statistika arvelt segamiskohustust täita.
Pöördujad on eksinud selles, et kehtiva VKS kohaselt saab biokütuse tarbimisse lubamise
kohustust täita üksnes müüdavatele kütustele biokütuse lisamisega. See väide ei ole õige. VKS §
22 lõike 1 kohaselt võib tarnija täita biokütuse tarbimisse lubamise kohustust alates 01.01.2019 ka
tarnijatevahelise kokkuleppega. Säte jõustus 1. mail 2018. Ka seaduseelnõu seletuskirjas1 on § 22
kohta märgitud järgmist:
1
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 361SE seletuskiri - https://www.riigikogu.ee/download/78239544-
fbf1-4f67-965a-b8d674efcfc5
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
„…Seetõttu on otstarbekas lubada tarnijatevahelisi kokkuleppeid, mis lubab tarnijal sõlmida
kokkulepe kohustuse osaliseks või täielikuks statistiliseks ülekandeks teisele tarnijale (lõige 1).
Statistiline ülekanne peab olema näidatud igakuise detailsusega. Statistiline ülekanne tähendab,
et tarnijate vahel ei toimu kütuse füüsilist edastamist, vaid ülekanne toimub kokkuleppe alusel
aruandes…“.
Ministeerium tuletas turuosalistele muudatusi enne käesoleva aasta algust ka mitmel korral meelde
(31.05.2018 kiri nr 17-3/18-/4TN/4827 ja 06.12.2018 nr 1.15-5/2018/10307, kirjad lisades).
Ühtlasi toimus 20. novembril 2018 ministeeriumis kohtumine kõigi tarnijatega (koosoleku
ettekanne lisades). Kohtumisel selgitas ministeerium veelkord 2019.a algusest jõustuva VKS-ga
kaasnevaid muudatusi ja muudatuste rakendusvõimalusi, s.h võimalust kasutada kohustuse
täitmisel biometaani statistikat.
Eelnimetatud võimalusest kirjutasime ka oma 31. mai 2018 kirjas muuhulgas järgmist:
„Lihtsustatult öeldes peab iga tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liiter füüsiliselt
biokütust vastavalt nõuetele sisaldama või alates 2019. aasta 1. jaanuarist osaliselt või täies
mahus olema kaetud vedelkütuse seaduse § 22 nimetatud tarnijatevahelise kokkuleppega.“.
Ühtlasi on samas kirjas selgitatud, et kohustus peab olema täidetud nn partiipõhiselt ehk tarbimisse
ei tohi lubada kütust, milles ei ole füüsiliselt või tarnijatevahelise kauplemise raames tagatud
biokütust. See nõue kehtib iga tarbimisse lubatud liitri kohta. Sama printsiibi tõime veelkord välja
ka oma 06.12.2018 kirjas.
Eeltoodust nähtub, et Riigikogu majanduskomisjoni istungil hääletusel olnud VKS paranduse näol
ei ole tegemist uue põhimõtte rakendamisega. Selline põhimõte sätestati juba VKS redaktsiooniga,
mis avaldati Riigi Teatajas 3. mail 2017. VKS paranduse näol on tegemist ebatäpsest
mõistekasutusest tingitud vea parandamisega, kuivõrd see takistab seaduse sisulist rakendamist
selliselt nagu seda oli turuosalistele lubatud. Varasemalt seatud põhimõtted ei muutu.
Biometaani tarbimise tõendamine on riigis hästi välja töötatud. Selle alusel toimib ka biometaani
aktsiisivabastus. Seega ei ole biometaani tarbimise tõendamise mehhanismides alust kahelda. Ka
seda oleme turuosalistele 20. novembril 2018 toimunud koosolekul selgitanud.
Toonitame, et Eesti üks suurimaid tarnijaid Orlen Eesti OÜ on 2018. aastal kontserni tasemel
ministeeriumile mitmel korral selgitanud, et vajab erinevaid lahendusi biokütuse tarbimisse
lubamise kohustuse täitmiseks. Ministeerium on tarnijale selgitanud, et VKS-s on olemas võimalus
alternatiivseteks lahendusteks ning võimalusel tuleks neid kasutada.
Eeltoodut arvesse võttes leiame, et turuosalisi on VKS võimalustest teavitatud sealhulgas on
tutvustatud võimalust kasutada alates 1. jaanuarist 2019 biokütuse kohustuse täitmisel biometaani
statistikat. VKS-s toodud vea parandamine võimaldab seaduse rakendamist selliselt, nagu see oli
esialgselt soovitud. Seaduse sihipärane rakendamine on oluline, sest annab võimaluse leevendada
vedela biokütuse kõrgemast hinnast tingitud hinnasurvet.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
juhataja
Lisad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjad ja ettekanne
Lisaadressaadid: Riigikogu majanduskomisjon
Konkurentsiamet
MTÜ Eesti Õliühing
Rein Vaks
6256347
[email protected]
3 (3)
Biokütused
transpordis 2019+
20.11.2018
Tarnijate kohustused
01.01.2019 – 0,5% 2. gen (27 GWh/a)
Riik/tarnija 01.04.2019 - 7% energiamahust (1. gen max), s.h
d min 0,5% 2.gen)
10%
biokütused 01.01.2020 – 10%, s.h 3,6% 2. gen (200 GWh/a)
Tarnijad Alates 01.01.2020 – 6% vähendamist võrreldes
6% KHG 2010.a tasemega
Biokütuse tarbimisse lubamise
kohustus
•
Iga tarbimisse lubatud partii
•
Energiapõhine!
•
Astmeline kohustus 2018-2020
•
Talvine erand
•
0,5% biokütust, kahekordne arvestamine
•
Tarnijatevaheline kauplemine 01.01.2019
•
Kütuste loetelu ja BM
Tarnijatevaheline kauplemine
Tarnija A kohustus ületäidetud
∆ = 20 GWh
Tarnija B kohustus
alatäidetud
6% detailides
•
94,1 gCO2ekv/MJ @ 2010 -> 88,45 gCO2ekv/MJ @ 2020
•
Tarnija portfelli lõikes
•
Biokütused – 29 gCO2ekv/MJ (RME), 23 gCO2ekv/MJ (nisust
toodetud etanool)
•
LPG – 74 gCO2ekv/MJ €kgCO2ekv/GJ2
•
LNG – 73,6 gCO2ekv/MJ
12
•
CNG – 69,3 gCO2ekv/MJ
10
•
Biometaan – 16 gCO2ekv/MJ
Hind, €/MWh
€/MWh €/GJ
2. põlvkonna
8
biodiislikütus
(HVO) 180 50,00
6
2. põlvkonna
biodiislikütus 115 31,94
4
2. põlvkonna
etanool 150 41,67
Biometaan 90 25,0
2
Surugaas 55 15,3
LPG 79 21,9
0
LNG 56 15,6
Kuidas edasi?
•
2. gen kütuste nõudlus 10% @ 2020 – 390 GWh / 2
•
2030 – 750 GWh / 2
•
2. gen kütuste nõudlus 6% @ 2020 – 210 GWh
•
2030 - ?
•
BM ekvivalent @ 2020 – 21 Mm3
@ 2030 – 35 Mm3