Saku vald, Männiku küla, Männiku polügoon 1 kinnisasjal SIM Männiku harjutusväljaku projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine

MÄNNIKU KIVISISALIKU JA KÕRE KOMPENSATSIOONIALA Foto: Martin Jürgenson Objekti asukoht ja kirjeldus Männiku kivisisaliku ja kõre kompensatsiooniala asub Harjumaal, Saku vallas Männiku liivakarjääris. Kaitseväe lasketiirust lõunasse jääv ala on ka varem kompensatsioonialana registreeritud ja sellisel eesmärgil ka 2011 aastal korrastatud, kuid osa sellest on nüüdseks muutunud nii kivisisalikule kui ka kõrele ebasobivaks. Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli inventeerida kivisisaliku ja kõre asurkondade hetkeseisu välja pakutud kompensatsioonialal ning selle ala üldolukorda (Joonis nr 1). Lisaks pakkuda välja lahendusi, kuidas oleks võimalik olukorda nii kivisisalikule kui ka kõrele parendada, et kompenseerida ehituse mõjusid, mida Sisemininsteerium enda hallataval Männiku harjutusalal läbi viia soovib (Kivisisaliku ekspertiis Siseministeeriumi Männiku harjutusalal). Joonis nr 1. Keskkonnaameti poolt välja pakutud kompensatsiooniala Männikul 2 Töö metoodika Välitööd kivisisaliku eksperthinnangu andmiseks viidi läbi kahe etapina, üks kord juunis, et leida sigivaid täiskasvanud isendeid ja eelmise aasta noorloomi ning teine kord augustis, et saada kinnitust kivisisalike edukast sigimisest selleaastaste noorloomade leidude näol. Välitööd viidi läbi päikselise ilmaga ning suhteliselt nõrga tuulega. Kuna kivisisalikud on kõigusoojased loomad, siis on neid just sel ajal kõige hõlpsam märgata. Sigivaid vanaloomi määrati kevadise pulmarüü järgi (roheline värvus isasloomadel). Välitööde käigus käidi kõik uuringualale jäävad sobilikud elupaigad, kust eksperdi kogemuse põhjal võiks kivisisalikke leida, jalgsi läbi. Mõlema välitöö GPS rajad on eksperthinnangule lisatud. Leitud isendid kanti MapInfo kaardi kihtidele, mis niisamuti kuuluvad ekspertiisi juurde. Välitööd kõre sigimispaikade kindlakstegemiseks toimusid mai ja juunikuus. Lisaks külastati juunis väljapakutud kompensatsiooniala, et välja selgitada võimalike sigimisveekogude olemasolu ning hinnata ala seisundit. Kõrede sigimise kindlakstegemiseks loendati maikuus häälitsevaid isasloomi ning juunis otsiti veekogudest kulleseid. Keskkonnaameti poolt välja pakutud kompensatsiooniala käidi aga jalgsi läbi, et hinnata ala seisundit ja sobivust kõre elupaigana. Liikide elupaiganõudlus Kivisisalik Oma levila põhjaosas, sh ka Eestis, on kivisisaliku levila seotud liivase pinnasega aladega. Kivisisalik elutseb liivikutel, luitealadel, karjäärides ja muudel liivastel aladel, mis on mosaiiksed: taimestik vaheldub avatud aladega. Selline maastik pakub hulgaliselt mikroelupaiku mis moodustavad elupaigakompleksi, mille erinevaid osi kasutavad loomad varjumiseks, toitumiseks, enese soojendamiseks ja talvitumiseks. Kivisisalikud võivad asustada ka hõredaid metsaalasid (nt luitemännikuid). Mida avatum on metsaala, seda suurem on tõenäosus sealt kivisisalikke leida. Samas, liitunud võradega metsa võivad kivisisalikud kasutada elupaigana vaid juhul kui sellega külgneb päikesele avatud liivaseid alasid. Sellisel juhul asustavad sisalikud vaid metsaservi. Munemiseks vajab kivisisalik taimestumata liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv, päikesele avatus, mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus on kõige olulisemad elupaigaomadused, mille olemasolu määrab kivisisaliku elupaiga sobivuse. Lisaks mosaiiksele taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks mahalangenud puutüved, kivi- ja oksahunnikud). Kuna kivisisalik on üksikeluviisiline, siis on igal isendil kindla suurusega individuaalne territoorium. Loomade liikuvus ja koduterritooriumi suurus sõltub nende soost, elupaigaomadustest ja aastaajast, kuid tavaliselt ei ületa see paarisadat ruutmeetrit. Territooriumi suurus sõltub oluliselt elupaiga kvaliteedist. Rootsis läbiviidud uuring näitas isasloomade keskmiseks territooriumi suuruseks 1100 m2 ja emasloomadel 140 m2. Isendite territooriumid võivad teatud määral kattuda, kuid üldiselt elutseb kvaliteetsemates elupaikades rohkem isendeid. Madalama kvaliteediga elupaikades on aga isendite territooriumid suuremad. Isasloomad on emasloomadest liikuvamad, kuid kõige laialdasemalt liiguvad noorloomad, kelle teadaolevad rändekaugused jäävad siiski paarisaja meetri piiresse. Lisaks on kivisisalik nii Eestis kui Euroopas langeva arvukusetrendiga roomaja, kes on rangelt kaitstava liigina kantud nii EL Loodusdirektiivi IV lisasse, kui looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Eesti 3 Punase nimestiku hinnangul on kivisisaliku seisund aastatel 2008-2018 oluliselt halvenenud ning liik on nüüdseks arvatud eriti ohustatud liikide hulka. Minevikus läbiviidud riiklike seirete andmetel on Männiku kivisisaliku asurkond Eesti teadaolevatest asurkondadest praegu suurim. Siiski on enamus loomadest koondunud Kaitseväe lasketiiru ümbrusesse. Mujal püsielupaiga piires võib kohata vaid üksikuid isendeid (joonis 4) ning iga võimalust kivisisalike elupaika paremaks teha tuleb kasutada. Viimaste aastate ortofotodelt on näha, et kivisisalikele elupaigaks sobilike alade pindala on Männiku karjääris aasta-aastalt vähenenud. Kuna see liik vajab hõreda taimestikuga (sh hõreda puistuga) liivaalasid, siis suurepindalalised, täiesti lagedad liivaalad või ka turbaalad (nt Männiku raba), sellele liigile elupaigaks ei sobi. Kuigi Männiku karjäär on pindalalt suur, on siin kivisisalikule sobivat elupaika väga vähe alles jäänud. Joonis 2. Kivisisaliku riikliku seire tulemused Männiku karjääris (2014-2019). Mõned liigi varasemad leiukohad paiknevad karjääri vee-alal, kuna kaevandustegevuse tõttu on need elupaigad praeguseks hävinud. 4 Riikliku seire käigus on kõige rohkem sisalikke leitud Kaitseväe suure lasketiiru vallilt, mis on üsna lage ja seetõttu vaid täiskasvanud loomade pärusmaa ning noorloomadele elupaika ei paku. Kuna noorloomade puhul on kisklusrisk suurem, vajavad nad enam varjekohti kui täiskasvanud isendid, mistõttu asustavad noorloomad sageli varjulisemaid alasid kui nende vanemad liigikaaslased. Selliseks elupaigaks on suuresti just päikselised männikute servaalad. Seega on väga oluline, et lasketiir külgneb hõreda männimetsaalaga, kus leidub lagedamaid varjulisi lagendikke, kõrgema rohustuga alasid ning avatud teeservi, mis pakuvad elupaika noorloomadele. Uuringud on näidanud, et elupaiga suurus mõjutab oluliselt populatsiooni elujõulisust, seda eriti levila äärealadel. Seetõttu ei tohi Männiku kivisisalike olemasolevat elupaigakompleksi uute avatud liivaaladega asendada. Kõre ja kivisisaliku kaitsestaatus paneb nii Eesti riigile kui kõigile EL liikmesriikidele kohustuse kindlustada nende liikide levila (vältida selle edasist ahenemist, arvestades et Männiku kõre ja kivisisaliku asurkonnad paiknevad mõlema liigi levila põhjapiiril) ning tagada nii kõre kui kivisisaliku soodne seisund (asurkondade Kõre Ka kõre vajab eluks päikesele avatud liivaseid elupaiku, kus leidub kaevumiseks sobivat liivast pinnast, madala hõreda taimestikuga alasid toitumiseks ning madalaveelisi ajutisi veekogusid sigimiseks. Avatud elupaiku asustava liigina on kõre kodupiirkond ligi kaks korda suurem kui kõrge taimestikuga alasid asustavatel liikidel, nt harilikul kärnkonnal. Kõre kodupiirkonna suurus (keskmiselt 0,25 ha/isendi kohta) sõltub nii elupaiga struktuurist (nt varjepaikade rohkusest) kui ka toiduobjektide hulgast. Sealjuures on avatud maastikel toiduobjekte oluliselt vähem kui kõrge taimestikuga aladel. Talvitumiseks kaevub kõre pinnasesse või mujale, kus temperatuur ei lange alla +4°C. Kõre sigimisveekogu ja maismaaelupaik asuvad enamasti lähestikku, kuna kõre ei ületa erinevate elupaigakomponentide vahele jäävaid raskestiläbitavaid alasid. Ainult juhtudel kui rändetee elupaigakomponentide vahel on kergesti läbitav, on kõre võimeline läbima üsna pikki vahemaid, maksimaalselt isegi kuni 10 km. Seega koosneb liigile sobiv elupaik kolmest komponendist: sigimisveekogust, suvisest maismaaelupaigast ning talvitumisalast. Kui üks elupaigatingimus on liigile ebasobiv, muutub sobimatuks ka kogu ülejäänud elupaik. Elupaikade hävimise tõttu on käesoleval ajal Eestis säilinud veel vaid 15 kõre asurkonda, millest Männiku asurkond on maailma põhjapoolseim. Sarnaselt kivisisalikule on ka kõre, rangelt kaitstava liigina, kantud EL Loodusdirektiivi IV lisasse ning arvatud looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooriasse. Tulemused 2025. a läbiviidud välitööde käigus leiti uuringualalt ja selle lähiümbrusest kokku 41 kivisisaliku isendit juuni kuus ja 37 kivisisalikku augustis (joonis 3). Leiti nii noorloomi kui ka täiskasvanuid. Täiskasvanute seas oli juuni kuus nii paarituvaid isase-emase paare kui ka üksikuid isaseid, kes polnud veel täielikult pulmarüüsse saanud. Noorloomi kohati nii päris eelmise aasta väikseid isendeid kui ka varsti täiskasvanuikka jõudvaid. Küll aga oli üllatav selleaastaste noorloomade vähesus augusti kuisel inventuuril. 2025. aasta suvi on olnud üsna vihmane ja jahe, mistõttu on alal kas selle aastased munad saanud hukka või siis polnud nad veel inventuuri ajaks koorunud. Varasemate aastate kogemuse põhjal oleksid noorloomad augusti keskpaigaks juba olnud väljas. See näitab, et valitud uuringualal on 5 populatsioon küll tervislikult mitmekesine, kuid arvestades ümberkaudset survet kaevandamisele ning kivisisaliku elukeskkonna jätkuvat hääbumist Männikul, on kivisisalike olukord jätkuvalt habras ning kivisisaliku püsimajäämise nimel oleks ülioluline see ala neile sobivamaks muuta. Seda ilmestab ka fakt, et ilmselt 2025 aastal asurkond juurdekasvu ei saanud. Arvestades ala suurust ei ole isegi juuni kuus leitud 41 isendit kuigi suur number, eriti arvestades nende elupaiga nõudluse peatükis välja toodud territooriumide suurust, ning lisaks fakti, et kui Siseministeerium oma alal ehitusega pihta hakkab (Joonis nr 4), peavad sealsed mõned isendid taaskord ühe Männikul kaotatud ala tõttu ilmselt lõuna poole kolima. Joonis 3. 2025a kohatud isendite leiud. Punasega – juuni kuus ja sinisega – augustis leitud isendid. Leiti kokku 78 isendit (62 täiskasvanut ja 17 noorlooma). 6 Joonis 4. Siseministeeriumi hallatav harjutusala Männikul, mida soovitakse laiendada. 2025. aasta seire käigus tuvastati kõrede sigimine Männiku karjääri erinevates osades, kokku seitsmes veekogus (Joonis 5). Samas tuleb silmas pidada, et lisaks sigimisveekogudele vajab kõre ka toitumis- ja varjepaiku, milleks on hõredalt taimestunud või hõreda puistuga alad sigimisveekogude ümbruses ning liikumiskoridore erinevate elupaikade ja sigimisalade vahel. Kuigi planeeritaval harjutusalal 2025. aasta seire käigus kõresid ei kohatud, paikneb see ala kõrede põhja-lõunasuunalises liikumiskoridoris, moodustades osa liigi püsielupaigast, mida oleks tulevikus saanud sobivaks maismaaelupaigaks kujundada. 7 Joonis 5. Ajutised veekogud, kus 2025. aastal tuvastati kõrede sigimine. Uuringuala ise on, nagu varem mainitud, juba varasemalt korra 2011. aastal kompensatsioonialana korrastatud. Küll aga nüüd, 2025. aastal, võib öelda, et osa sellest on kas juba kivisisalikule kasutuskõlbmatuks muutunud ning hetkel oleks viimane aeg olukorda muuta. Jooniselt 6 näha olevad punasega piiritletud 2011. aastal rajatud käiguteed ning nende servadesse kuhjatud madalad vallid on nüüdseks suures osas noorte puudega kaetud. Kõrgem hein, mis on samuti vallide peal, kivisisalikke ei sega, vastupidi, see pigem pakubki varjet röövluse eest, samal ajal mitte varjates skogu päikese valgust. Kuid vallide peal ja lähiümbruses olevad noored kased, haavad, männid ja muud puud tuleks sealt maha niita ning kindlasti kokku koguda ja ära viia, et nad ei saaks sinna maha jäädes ja kõdunedes tekitada 8 rikkamat mulda vallide peale. Maha tuleks lõigata kõik puud vallide peal kindlasti, ning olenevalt päikese suunast ja liikumisest nii kaugelt vallide ümbrusest, et puude varjud ei ulatuks vallide peale (see on tõenäoliselt umbes 20m). Lisaks käiguteedele ja vallidele on 2011. aastal rajatud veel ka suuremad liivased laigud ja neile lõunapoolsed nõlvad (Joonisel 6 olevad suured valged laigud). Kokku loodi selliseid alasid 4, millest praegusele väljapakutud kompensatsioonialale jäävad 3. Nendest neljast kõige lootustandvam näeb välja tegelikult üks, mis ei ole praeguse inventuuri alale jäänud. Seal on näha, et liiv on hakanud aeglaselt heinatuttidega kattuma, ei ole tekkinud tuule-erosioonist peale killustiku koorikut nagu ülejäänud kolmel ning seal kasvavad väga hõredalt mõned männid, mis pakuvad varjet röövluse eest, kuid ei varjuta liivast nõlva. Teistel kolmel, mis jäävad selle inventuuriala sisse on ühel juhul (kõige idapoolsem) liivane laik kasvanud täiesti kinni. Kaetud on ta suures osas mändidega ning liiva peale on kasvanud ka samblakiht. Ülejäänud kaks on hetkel ikka veel lihtsalt suured lageda liivaga alad, liiv on üsna killustikune ning liiga vähe varjet pakkuv, et kivisisalikule sellest mingit kasu oleks. Kui vaadata sisalike leidusid jooniselt 3 nii juuni kui augusti kuude kohta, siis sisalikke leiti mõlemat laiku ümbritsevatest väikestest vallidest, mis on hõredalt taimedega kaetud, mitte sellelt lagedalt loodud alalt. 2011. aastal loodud käiguteede vahele on jäetud suuremad alad, mis eeldatavasti olid peale loomist suuremad liivased alad vähese taimestikuga, kuid nüüdseks on nad suures osas taimestikuga kaetud (joonisel 6 rohelise viirutusega alad). Alal on nii madalamat kui ka kõrgemat puistut (enamasti männid, kased, haavad) kui ka madalamat puhmarinnet (enamasti kanarbik ja pohlad), mis katab suures osas nii puistute alust kui ka seda ala, kus puid veel ei kasva. Nendel aladel oleks vajalik suurem osa puid maha võtta, pinnas koorida ning ära vedada. Mitte kuhjata sinnasamasse, et taaskord, mitte tekitada liialt toitaineterikast mulda. Tegema peaks seda häiluti, mitte lihtsalt lagedaks niitma kogu ala (näiteks joonisel 6 sinise viirutusega ala ümber olev ala). Kuna kivisisalikul on tarvis nii lagedat liivaala, kuhu muneda, kui ka varjetpakkuvat ala, kus toituda ja kiskluse eest varjuda, siis tuleks luua võimalikult palju mosaiikset ala. Maha tuleks võtta kindlasti kõik lehtpuud, kuid alles jätta mõned üksikud männid ja mõned mändide salud. Lisaks võiks alles jätta ka üksikuid kanarbiku laike, mis oleksid omavahel ühendatud liivase alaga. Mõned neist võivad olla koos mändidega ja mõned vaid kanarbiku laigud (joonisel 7 sinise viirutusuega alad). See suurendaks pindalaliselt kivisisalikele ja ka kõredele sobivat elupaika ning võimaldaks populatsioonidel suuremale alale levida. Lisaks võiks juurde moodustada ka mõned uued liivased käiguteed ja nende servadesse samasugused madalad vallid. Vallid peaksid olema kindlasti suuremas osas liivast (mitte huumusrikkast pinnasest), et nad ei kasvaks liiga tihedat ja päikest varjavat taimestikku täis (joonisel 7 lilla viirutusega alad). Püüelda tuleks sarnase üldpildi poole nagu on näha joonisel nr 6 oleval sinisega viirutatud alal. Selline poolavatud, reljeefne maastik, kus leidub nii suurte puude varju, noori puid, kui ka kõrgemat heina ja avatud liivast pinda on kivisisalikele ideaalne ning sealt leiti ka palju isendeid, eriti just noorloomi juuni kuus. Joonisel 7 joonistatud laigud on praegu indikatiivsed, häilud ei peaks kindlasti olema kõik ühesuurused, sirgete servadega ja kuidagi korrapäraselt paigutatud, siis ei näe see nii tehislik välja. Kõrede sigimistingimuste parandamiseks tuleks väljaarendatavast harjutusalast lõunas rajada liigniiskele alale päikesele avatud laugekaldaline kõrede sigimisveekogu (vt joonis 8), kuna kõred sigivad seal kõrvel oleval kaevandusalal (vt joonis 5), mis võib mõne aasta jooksul kaevandustegevuse tulemusena hävida. 9 Joonis 6. Rohelise viirutusega alad on praeguseks suuresti kinnikasvanud, punase viirutusega liivased käiguteed ning nende servades asuvad vallid on ka tänaseks suuresti kinni kasvanud, sinise viirutusega ala on näidisala, mille poole püüelda. 10 Joonis 7. Soovitatavad tegevused väljapakutud kompensatsioonialal. Sinise viirutusega alad – allesjäävad mändide/kanarbiku häilud, umbes 15-30 meetrit läbimõõduga. Lilla viirutusega alad – uued käiguteed ja nende servadesse vallid. Helesinise viirutusega ala – laugekaldaline madalaveeline lomp. 11 Joonis 8. Kompensatsioonialale kui harjutusalast lõunasse jäävale alale rajatavad kõrede sigimisveekogud – tähistatud helesinise viirutusega. Kokkuvõte ja soovitused: 1. Männiku karjäär on läbi aastate jäänud kivisisalikele ja kõredele elupaigana järjest pisemaks, elupaigad on järjest rohkem killustunud ning jätkub kaevanduse surve. Varasemalt läbiviidud riikliku seire tulemused näitavad, et kivisisalike populatsiooni tuumalad paiknevad eelkõige Männiku XXI uurimisalal ja selle lähiümbruses (Kaitseväe suur lasketiir, hetkel väljapakutud kompensatsioonialast vahetult põhjapool). Kõre tuumalaks on kujunenud Männiku karjääri lääneosa. Mujal karjääri piires on nii kivisisaliku kui kõre elupaikade seisund oluliselt halvenenud (elupaigalaigud on väikesed, madalakvaliteedilised ja/või killustunud) või on elupaigad täielikult hävinud. 12 2. Eesti on nii kivisisaliku kui kõre mandri Euroopa kõige põhjapoolsem levikuala ning Männikul asub omakorda üks kõige põhjapoolsemaid kivisisaliku asurkondi ja maailma kõige põhjapoolseim kõre asurkond, mistõttu paistab jätkuv kaevandussurve Männikul, viivat Eesti kõige suurema kivisisaliku ja ühe varasemalt suurima kõre populatsiooni, täieliku hääbumiseni. Inimtegevus kivisisalikke ja kõresid oluliselt ei häiri, kuid elupaikade hävimine toob kaasa nende liikide kadumise. Ka lubadused elupaik hiljem taastada või kompensatsioonialasid luua, ei pruugi lahendust pakkuda, kuna senised katsed hävitatud elupaiku kompensatsioonialadega asendada pole alati 100% edukad olnud. 3. Käesoleva ekspertiisi tulemused näitavad, et väljapakutud kompensatsiooniala on hetkel üsna oluline elupaik kivisisalikele, kuid üsna ebasobiv kõredele. Tegemist on hetkel veel tervikliku elupaigakompleksiga kivisisalikele, kus erinevad elupaigakomponendid (munemispaigad, peesitusalad, varjepaigad, toitumis- ja talvitusalad) on omavahel sidusalt ühendatud, tagades sisalike vaba liikumise erinevate elupaigakomponentide vahel. Kuna see ala on aga osa 2011. aastal loodud kompensatsioonialast, siis on ta hetkel veel tõenäoliselt viimaseid aastaid nõnda sobivas seisundis. Näha on, et nii puud kui ka puhmarinne on juba enamikku alast üle võtmas, varjutades nii päikese ning vähendades elupaiga kvaliteeti. Mosaiikset ala on ümber ringi vähe, küll aga lagedat liivaala avatud karjääride näol, kuid mis ei ole kivisisalikele heaks elupaigaks. Lahtine liiv võimaldab küll munade munemist, kuid kui liivased alad on liiga suured, siis muutuvad nad taaskord null-elupaigaks. Oluline on luua mosaiiksust! 4. Joonisel 6 välja toodud rohelise viirutusega aladel tuleks luua juurde häilusid. Niita maha kõik lehtpuud ning valikuliselt jätta kasvama mände ning kanarbikku. Ümber nende häilude peaks jääma liivane maa, mis aastate jooksul võiks kattuda hõreda kõrge heinaga. Nendesse häiludesse võib ka mõned uued nõlvad tekitada, kuhjates olemasolevat liivast pinda lõunapoolseteks nõlvadeks – mitte tuua uut liiva mujalt. Sellised liivanõlvad võiksid olla veidi väiksemad kui need laigud, mis loodi 2011. aastal. Lisaks kivisisalikele tekiks sel moel sobivat maismaaelupaika ka kõredele. 5. Juurde võiks luua ka mõned sarnased käiguteed nagu on juba alal olemas (punase viirutusega alad joonisel 6). Nende teede sisselükkamisest tuleva liiva võikski kuhjata nende samade teede servadesse, et moodustada samasugused vallid ngu juba olemasolevatel on. Leitud isendite jooniselt on hästi näha (vt joonis 3), et need on hetkel kõige suurema väärtusega elupaigad kogu väljapakutud kompensatsiooni alal. Neid alasid on lihtne ka jätta kõige väiksema järelvalve alla, sest neid kasutataks erinevate mootorsõidukitega sõitmiseks, mis hoiab liiva lahtisena. 6. Korrastustöid võiks võimalusel läbi viia etappide kaupa. Korraga suurt ala muuta ja loota, et inimene teeb täpselt seda, mida loodusel vaja on, on palju tahta. Seega võiks tööd jagada etappidesse – näiteks esimeses etapis puhastada kõik olemasolevad käiguteede ümber olevad vallid noortest puudest ja lähiümbrusest võtta puud maha nii, et kõik vallid saaksid päikesele avatud. Samal hooajal võiks juurde teha ka uued käiguteed ja nende servadesse teha uued vallid. Teisel hooajal (mis võiks olla siis näiteks järgmine suvi või võibolla isegi ülejärgmine) tuleks tekkinud olukorda vajadusel muuta ja püüda teha kindlaks, kas tegevused on ka vilja kandnud. Ainult siis võiks edasi liikuda teise etapi juurde, mis oleks juba suurema mahuline raadamine ja puude väljavedu, samuti kõrele sobiva sigimisveekogu rajamine. Alles siis kui on kindlaks tehtud, et uudselt korrastatud ala kivisisalike jaoks toimib, võib edasi minna Siseministeeriumi haldusalale jääva ala arendamisega! (Vaata LISA 1) 13  7. Läbiviidud inventuur ilmestab hästi ka fakti, et kui inimene on loonud loodusesse mingisuguse keskkonna, siis ilma inimese abita see ei püsi. Peale ala korrastamist tuleb kindlasti leida lahendus, kuidas ja kes seda ala hakkab haldama, et ei juhtuks sama, et näiteks 5 aasta pärast on ala taaskord liiga kinni kasvanud ning tuleb jälle hakata suuremahuliste töödega ala parendamist ette võtma. Loodud alasid tuleks kord kahe aasta tagant kõige harvem niita, et puit taimed ei saaks liialt võimust võtta. Kõrge ja hõre hein kivisisalikele sobib. Kasutatud kirjandus Arntzen, J. &, Boomsma, J. 1985. Abundance, growth and feeding of natterjack toads (Bufo calamita) in 4-year old artificial habitat. J. Appl. Ecol. 22: 395–405. Beebee, T. 2002. The Natterjack Toad (Bufo calamita) in Ireland: current status and conservation requirements. Irish Wildlife Manuals No. 10. Beebee, T. 1983. The Natterjack Toad. Oxford, pp.26–47. Berglind, S.-A. 2000. Demography and Management of Relict Sand Lizard Lacerta agilis populations on the edge of extintion. – Ecological Bulletins 48: 123-142. Berglind, S.-A. 2005. Population Dynamics and Conservation of the Sand Lizard (Lacerta agilis) on the Edge of its Range. – Acta Universitatis Upsaliensis. Bird, D. R. ja Edgar, P. 2005. Action Plan for the Conservation of the Sand Lizard (Lacerta agilis) in Northwest Europe. Strasbourg, Bern Convention Standing Committee, Council of Europe. Henle, K., Andres, C., Bernhard, D., Grimm, A. Stoev, P., Tzankov, N., Schlegel, M. 2017. Are species genetically more sensitive to habitat fragmentation on the periphery of their range compared to the core? A case study on the sand lizard (Lacerta agilis). – Landscape Ecology 32:131-145. Indermaur, L., Gehring, M., Wehrle, W., Tockner, K. ja Daenzer, B.N. 2009. Behavior Based Scale Definitions for Determining Individual Space Use: Requirements of Two Amphibians. The American Naturalist, 173: 60–71. Jofré, G. M., Warn, M. R., Reading, C. J. 2016. The role of managed coniferous forest in the conservation of reptiles. – Forest Ecology and Management 362:69-78. Olsson, M. ja Madsen, T. 1996. Costs of mating with infertile males selects for late emergence in female sand lizards. Copeia 1996: 462-464. Olsson, M., Madsen, T., Uller, T., Wapstra, E. ja Ujvaric, B. 2005. The role of Haldane’s rule in sex allocation. World congress of herpetology, 19-25 June, 2005. Rannap, R., Jürgenson, M. 2020. Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. Rannap, R., Lepik, I. 2016. Kõre (Bufo calamita) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. Rannap, R., Lõhmus, A., Tammaru, T., Briggs, L., de Vries, W. & Bibelriether, F. (2012). Northern natterjack toads (Bufo calamita) select breeding habitats that promote rapid development. Behaviour, 149, 737–754. Sinsch, U., Oromi, N., Miaud, C., Denton, J., Sanuy, D. 2012. Connectivity of local amphibian populations: modelling the migratory capacity of radio-tracked natterjack toads. Animal Conservation 15: 388–396. 14 LISA 1 Vastavalt oktoobri kuus 2025 aastal läbiviidud läbirääkimistele esitan siinkohal tööde teostusplaanide kohta järgmised täiendused: 1. Joonisel 4 olev Siseministeeriumi haldusalasse jääva harjutusvälja arendustegevus jaotada kahte etappi: a. Esimese etapina ehitada valmis uus lasketiir koos sinna juurde kuuluva toetushoone ja pisemate vallidega. b. Teise etapina ülejäänud hooned, suurema mahuline metsaraadamine ning infrastruktuuride rajamine. 2. Käesoleva dokumendi „Kokkuvõtted ja soovitused“ peatükis olev punkt nr 6, mis piirab ehitustegevust kuni kompensatsiooniala ei ole korrastatud ja täiendavate uuringutega näidatud, et tulemus on kivisisalikele positiivne, saab seetõttu täiendatud järgmiselt. „Kahe ehitusetapi vahele jääval ajal viia läbi välja pakutud kompensatsioonialal korrastustööd ning järgnevate aastate kevad-suvedel viia alal läbi seired, et teha kindlaks, kas loodud ala kivisisalikule ka tegelikult sobilik sai. Selgitada välja kui palju on seal noorloomi ja kui palju vanaloomi ning kas sobilik elupaik on nende jaoks suurenenud või mitte. Ehitusetapi teise osaga minna edasi vaid juhul kui kompensatsiooniala tulemus on positiivne!“ 3. Siseministeeriumi haldusalasse jäävat kogu harjutusala laienduse projekteerimisprojektiga võib minna edasi veel enne kui pole kompensatsiooniala loodud, kuid harjutusala projekteerimisel kaasata liigiekspert, et oleks võimalik hinnata võimalikke mõjusid kivisisalike elupaigale nii tulevaste hoonete kui ka teede täpsetel asukohtadel. 15  Foto: Martin Jürgenson Objekti asukoht ja kirjeldus Siseministeeriumi hallatav harjutusala paikneb Saku vallas Männiku karjääri keskosas, Raku järve idakaldal. Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli inventeerida ja hinnata hetke kivisisaliku asurkonda ning ala üldolukorda Siseministeeriumi hallataval harjutusalal Männiku karjääris (Joonis nr 1). Lisaks pakkuda välja lahendusi, kuidas oleks võimalik harjutusala laiendada ilma kivisisaliku elupaika liialt kahjustamata ning leida viise, kuidas alale võimaluse korral kivisisaliku jaoks elupaika parendadagi. Joonis nr 1. Siseministeeriumi hallatav harjutusväli Männiku karjääris Töö metoodika Välitööd kivisisaliku eksperthinnangu andmiseks viidi läbi kahe etapina, üks kord juunis, et leida sigivaid täiskasvanud isendeid ja eelmise aasta noorloomi ning teine kord augustis, et saada kinnitust kivisisalike edukast sigimisest selleaastaste noorloomade leidude näol. Välitööd viidi läbi päikselise ilmaga ning suhteliselt nõrga tuulega. Kuna kivisisalikud on kõigusoojased loomad, siis on neid just sel ajal kõige hõlpsam märgata. Sigivaid vanaloomi määrati kevadise pulmarüü järgi (roheline värvus isasloomadel). 2 Välitööde käigus käidi kõik uuringualale jäävad sobilikud elupaigad, kust eksperdi kogemuse põhjal võiks kivisisalikke leida, jalgsi läbi. Kõik leiud kanti MapInfo kaardikihile, mis on lisatud antud ekspertiisile. Mõlema välitöö GPS rajad on eksperthinnangule lisatud. Leitud isendid kanti MapInfo kaardi kihtidele, mis niisamuti kuuluvad ekspertiisi juurde. Kivisisaliku elupaiganõudlus Oma levila põhjaosas, sh ka Eestis, on kivisisaliku levila seotud liivase pinnasega aladega. Kivisisalik elutseb liivikutel, luitealadel, karjäärides ja muudel liivastel aladel, mis on mosaiiksed: taimestik vaheldub avatud aladega. Selline maastik pakub hulgaliselt mikroelupaiku mis moodustavad elupaigakompleksi, mille erinevaid osi kasutavad loomad varjumiseks, toitumiseks, enese soojendamiseks ja talvitumiseks. Kivisisalikud võivad asustada ka hõredaid metsaalasid (nt luitemännikuid). Mida avatum on metsaala, seda suurem on tõenäosus sealt kivisisalikke leida. Samas, liitunud võradega metsa võivad kivisisalikud kasutada elupaigana vaid juhul kui sellega külgneb päikesele avatud liivaseid alasid. Sellisel juhul asustavad sisalikud vaid metsaservi. Munemiseks vajab kivisisalik taimestumata liivaga piirkondi. Lahtine, taimestumata liiv, päikesele avatus, mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus on kõige olulisemad elupaigaomadused, mille olemasolu määrab kivisisaliku elupaiga sobivuse. Lisaks mosaiiksele taimestikule on kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks mahalangenud puutüved, kivi- ja oksahunnikud). Kuna kivisisalik on üksikeluviisiline, siis on igal isendil kindla suurusega individuaalne territoorium. Loomade liikuvus ja koduterritooriumi suurus sõltub nende soost, elupaigaomadustest ja aastaajast, kuid tavaliselt ei ületa see paarisadat ruutmeetrit. Territooriumi suurus sõltub oluliselt elupaiga kvaliteedist. Rootsis läbiviidud uuring näitas isasloomade keskmiseks territooriumi suuruseks 1100 m2 ja emasloomadel 140 m2. Isendite territooriumid võivad teatud määral kattuda, kuid üldiselt elutseb kvaliteetsemates elupaikades rohkem isendeid. Madalama kvaliteediga elupaikades on aga isendite territooriumid suuremad. Isasloomad on emasloomadest liikuvamad, kuid kõige laialdasemalt liiguvad noorloomad, kelle teadaolevad rändekaugused jäävad siiski paarisaja meetri piiresse. Kivisisalik nii Eestis kui Euroopas langeva arvukusetrendiga roomaja, kes on rangelt kaitstava liigina kantud nii EL Loodusdirektiivi IV lisasse, kui looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse. Minevikus läbiviidud riiklike seirete andmetel on Männiku kivisisaliku asurkond Eesti teadaolevatest asurkondadest praegu suurim. Siiski on enamus loomadest koondunud Kaitseväe lasketiiru ümbrusesse, mis asub antud uuringualast läänes. Mujal püsielupaiga piires võib kohata vaid üksikuid isendeid ning viimaste aastate ortofotodelt on näha, et kivisisalikele elupaigaks sobilike alade pindala on Männiku karjääris aasta-aastalt kasvava kaevandamissurve tõttu vähenenud. Kuna see liik vajab hõreda taimestikuga (sh hõreda puistuga) liivaalasid, siis suurepindalalised, täiesti lagedad liivaalad või ka turbaalad (nt Männiku raba), sellele liigile elupaigaks ei sobi. Kuigi Männiku karjäär on pindalalt suur, on siin kivisisalikule sobivat elupaika väga vähe alles jäänud. 3 Tulemused 2025a läbiviidud välitööde käigus leiti uuringualalt kokku 4 isendit juuni kuus ja 26 kivisisalikku augustis (joonis nr 2). Leiti nii noorloomi kui ka täiskasvanuid. Täiskasvanute seas oli juuni kuus üks paarituv isase- emase paar, aga ka üks noorloom ja üksikuid isaseid, kes polnud veel täielikult pulmarüüsse saanud. Augustis kohati nii eelmise aasta noorloomi kui ka varsti täiskasvanuikka jõudvaid. Küll aga oli üllatav ka sellel uuringualal selleaastaste noorloomade vähesus augusti kuisel inventuuril. Arvestades, et juuni kuus leiti alalt kokku vaid 4 isendit ning kaks neist olid ilmselgelt paarituvad täiskasvanud, siis lisaks on 2025 aasta suvi olnud üsna vihmane ja jahe, mistõttu on alal kas selle aastased munad saanud hukka või siis polnud nad veel inventuuri ajaks koorunud. Varasemate aastate kogemuse põhjal oleksid noorloomad augusti keskpaigaks juba olnud väljas. See näitab, et valitud uuringualal on populatsioon küll väike, kuid siiski mitmekesine. Lisaks tuleb arvestada ka fakti, et ilmselt 2025 aastal asurkond juurdekasvu ei saanud. Arvestades ümberkaudset survet kaevandamisele ning kivisisaliku elukeskkonna jätkuvat hääbumist Männikul, on kivisisalike olukord jätkuvalt habras ning kivisisaliku püsimajäämise nimel oleks ülioluline sellel alal harjutusala laiendamise ja ehitustegevuse tagajärjel kaduv või vaesuv elupaik kompenseerida mujal. Sellepärast on eksperdid välja pakkunud ka kompensatsiooniala Kaitseväe lasketiirust lõunas, mida katab paralleelselt tehtud inventuur (Männiku kivisisaliku ja kõre kompensatsiooniala ekspertiis). Joonis 2. 2025a kohatud isendite leiud. Punasega – juuni kuus ja sinisega – augustis leitud isendid. Leiti kokku 30 isendit (26 täiskasvanut ja 4 noorlooma). 4 Hetke olukord antud uuringualal jaguneb kivisisalikule sobilikkuse järgi suures osas kaheks: • Sobilikud alad: Praegu Päikesele avatud alad: varasemate ehituste käigus kuhjatud vallid ümber olemasoleva lasketiiru, lõhkamis- ja ohuala (Joonis nr 4 rohelisega viirutatud alad) ning lagedaks tehtud ja pinnasest kooritud ala (Joonis nr 4 sinisega viirutatud alad) on hetkel sisalikule väga sobivad. Kuigi tegu on pinnasevallidega ilmselt on nende sees leida ka kivisisalike urge. Ehituse käigus on plaanis rajada ka uus lasketiir (Joonis nr 5) ning seda tehes võiks kivisisalikele sobilikkust silmis pidada kuhjata lasketiiru ümbritsevad uued vallid ning ka kõik teised uued loodavad vallid, täpselt samasuguse tehnikaga nagu olemasolevad. Lisaks on potentsiaalselt sobilikud alad ka Joonisel nr 4 kollasega viirutatud alad, mis on küll hetkel suures osas metsaga kaetud, kuid mets on kohati üsna hõre männik, mille vahele jäävad pisikesed lagendikud. Need lagendikud on päikesele osalt päeva ajast avatud ning on kaetud hõreda kõrge rohuga. Lisaks on metsa aluspinnas liivane, mida on näha seal olevatest kraavidest metsa sees ning see annab ka lootust, et kui sellel alal tehakse tulevikus ehitustegevust, siis on lootust, et sellega võib avada ka veidi liivast või vähemalt veidi väherikkamat pinnast kivisisalike jaoks. • Vähesobivad alad: Joonisel nr 4 punasega viirutatud alad on hetkel kivisisalikule mittesobivad või vähesobivad. Tegemist on suures osas segametsaga, mis varjutab kogu Päikese, väga kõrge aluskasvuga, suure koguse varise ning kohati ka metsakõduga. Liivast aluspinnast on veidi näha alal olevatel käiguradadel, kuid selle pinnase ulatust on raske hinnata pealisvaatusel ning neile radadele ei paista ühelgi ajal päevast päikesevalgust, mistõttu kivisisalikele sellest elupaika ei ole. Sellele alale on plaanitud ka kõige suuremad ehitused just hoonete näol ning sealsete majade ehitamine ei tohiks kivisisalikele probleemi tekitada, vastupidi, kui sellele alale hakkab rohkem valgust paistma, siis võib sellest saada vähemalt mingil määral ka kivisisalikele sobiv ala. Siiski peaks ehitusperioodi jätma aega mil kivisisalikud ei talvitu, sest uuringut, kus tuvastataks kivisisalike talvitumiskohad Männiku karjääris kunagi läbiviidud ei ole. 5 Joonis 4. Hetkeseis Siseministeeriumi hallataval harjutusalal Männiku karjääris. Rohelisega viirutatud alad on hetkel kivisisalikule hästi sobivad valid, sinisega sobivad lagedad ja kooritud alad, kollasega potentsiaalselt sobivad ning punasega hetkel vähesobivad alad. Joonis 5. Tulevikuplaanid uuringualal. Kollasega märgitud tulevased vallid. Helesinisega märgitud tulevased hooned. 6 Kokkuvõte ja soovitused: 1. Käesoleva ekspertiisi tulemused näitavad, et Siseministeeriumi hallatav harjutusala on hetkel sobiv elupaik kivisisalikele. Tegemist on hetkel veel tervikliku, kuigi pisikese, elupaigakompleksiga, kus erinevad elupaigakomponendid (munemispaigad, peesitusalad, varjepaigad, toitumis- ja eeldatavad talvitusalad) on omavahel sidusalt ühendatud, tagades sisalike vaba liikumise erinevate elupaigakomponentide vahel. Lisaks on läheduses ka teisi kivisisalike asurkondi ning ala on potentsiaalselt rännukoridoriks ka kõre elupaikade vahel. Seda kõike arvesse võttes ei tohiks harjutusvälja laienduse korral kindlasti ala, ega ka väiksemaid osi selles alas aiaga ümbritseda. Vähemalt mitte sellisega, mis ulatuks maani välja – maa ja aia alumise osa vahele peaks jääma vähemalt 10-15 cm maad, et sealt alt saaksid vajadusel läbi käia nii sisalikud kui ka kõred. 2. Nagu ka joonisel nr 5 on arendaja poolt välja pakutud võiks ehitatavate hoonete vahele jätta väiksemaid metsatukkasid. Kuna suurem osa alast muutuks laienduse tagajärjel avatuks ja osalt ilmselt ka asfalteerituks, siis tahes tahtmata võivad ka sellele alale kivisisalikud sattuda. Inventuur kinnitab, et sisalikud alal on olemas ja loodetavasti ehituse kaigus nad sealt kõik kuhugi kohe ei kao. Alles jäetavad metsatukad pakuksid suurepärast varju röövloomade eest ning lisaks vähendaksid ka tuulekiirust. 3. Kõik loodavad vallid tuleks teha nii, et need võiksid potentsiaalselt elupaika pakkuda kivisisalikele ka tulevikus. Praegune inventuur näitab, et olemasolevates vallides nad elutsevad, kui uued vallid teha samasuguse tehnikaga ning kuhjamiseks kasutatav pinnas oleks veidi vaesem toitainete poolest, siis võiks tulevikus, peale laiendust, olla ka sellel alal veidi rohkem sobivamaid valle kivisisalikele. 4. Ehitusajad peaksid kõik jääma aastaaegadesse, kus kivisisalikud ei oleks talvitumas. Vastasel juhul saavad pinnast ümber tõstes talvituvaid isendid hukka. Seetõttu tuleks kõik ehitus-, kaevamis- ja kuhjamistööd teha vahemikus aprilli lõpp- mai algus kuni septembri teine pool. Nii võib olla kindel, et kõik isendid leiavad omale uue talvitumiskoha. 5. Männiku karjäär on läbi aastate jäänud kivisisalikele elupaigalt järjest pisemaks, elupaigad on järjest rohkem killustunud ning jätkub kaevanduse surve veelgi. Minevikus läbiviidud riikliku seire tulemused näitavad, et kivisisalike populatsiooni tuumalad paiknevad eelkõige Männiku XXI uurimisalal ja selle lähiümbruses (Kaitseväe suur lasketiir), mis on praeguse uuringuala vahetus läheduses. Mujal karjääri piires on kivisisaliku elupaikade seisund oluliselt halvenenud (elupaigalaigud on väikesed, madalakvaliteedilised ja/või killustunud) või on elupaigad täielikult hävinud. Seetõttu tuleks kõiki harjutusalade laiendusi, uute karjääride avamisi jmt võtta ülima ettevaatlikkusega! 6. Eesti on kivisisaliku mandri Euroopa kõige põhjapoolsem levikuala ning Männikul asub omakorda üks kõige põhjapoolsemaid kivisisaliku asurkondi, mistõttu paistab jätkuv kaevandussurve Männikul, viivat Eesti kõige suurema kivisisaliku populatsiooni, täieliku hääbumiseni. Inimtegevus kivisisalikke oluliselt ei häiri, kuid elupaikade hävimine toob kaasa liigi kadumise. Ka lubadused elupaik hiljem taastada või kompensatsioonialasid luua, ei pruugi lahendust pakkuda, kuna senised katsed hävitatud elupaiku kompensatsioonialadega asendada pole alati 100% edukad. 7. Lisaks kõigele eelnevale tuleks kõiki loodud valle ja muid lagedamaid alasid vähemalt korra kahe aasta tagant niita, et hoida need alad päikesele avatud. Ükski inimese loodud olukord looduses ei kesta ilma inimese panuseta! Võimaluse korral võiks erinevate autoteede, 7 kõnniteede ja majade ümbrusesse, kus on veidi lagedam ala, jätta suuremaid kive ja miks mitte ka suuremaid palke. Seda võib teha nii üksikult kui ka kahe-kolme kaupa. Selliselt töötaksid nad ka kui potentsiaalselt varjet pakkuvad kohad kui kivisisalikud peaksid alal pikemaid vahemaid liikuma, kuid samas võiksid olla ka kui haljastuselemendid. 8 Kasutatud kirjandus Arntzen, J. &, Boomsma, J. 1985. Abundance, growth and feeding of natterjack toads (Bufo calamita) in 4-year old artificial habitat. J. Appl. Ecol. 22: 395–405. Beebee, T. 2002. The Natterjack Toad (Bufo calamita) in Ireland: current status and conservation requirements. Irish Wildlife Manuals No. 10. Beebee, T. 1983. The Natterjack Toad. Oxford, pp.26–47. Berglind, S.-A. 2000. Demography and Management of Relict Sand Lizard Lacerta agilis populations on the edge of extintion. – Ecological Bulletins 48: 123-142. Berglind, S.-A. 2005. Population Dynamics and Conservation of the Sand Lizard (Lacerta agilis) on the Edge of its Range. – Acta Universitatis Upsaliensis. Bird, D. R. ja Edgar, P. 2005. Action Plan for the Conservation of the Sand Lizard (Lacerta agilis) in Northwest Europe. Strasbourg, Bern Convention Standing Committee, Council of Europe. Henle, K., Andres, C., Bernhard, D., Grimm, A. Stoev, P., Tzankov, N., Schlegel, M. 2017. Are species genetically more sensitive to habitat fragmentation on the periphery of their range compared to the core? A case study on the sand lizard (Lacerta agilis). – Landscape Ecology 32:131-145. Indermaur, L., Gehring, M., Wehrle, W., Tockner, K. ja Daenzer, B.N. 2009. Behavior Based Scale Definitions for Determining Individual Space Use: Requirements of Two Amphibians. The American Naturalist, 173: 60–71. Jofré, G. M., Warn, M. R., Reading, C. J. 2016. The role of managed coniferous forest in the conservation of reptiles. – Forest Ecology and Management 362:69-78. Olsson, M. ja Madsen, T. 1996. Costs of mating with infertile males selects for late emergence in female sand lizards. Copeia 1996: 462-464. Olsson, M., Madsen, T., Uller, T., Wapstra, E. ja Ujvaric, B. 2005. The role of Haldane’s rule in sex allocation. World congress of herpetology, 19-25 June, 2005. Rannap, R., Jürgenson, M. 2020. Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. Rannap, R., Lepik, I. 2016. Kõre (Bufo calamita) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. Rannap, R., Lõhmus, A., Tammaru, T., Briggs, L., de Vries, W. & Bibelriether, F. (2012). Northern natterjack toads (Bufo calamita) select breeding habitats that promote rapid development. Behaviour, 149, 737–754. Sinsch, U., Oromi, N., Miaud, C., Denton, J., Sanuy, D. 2012. Connectivity of local amphibian populations: modelling the migratory capacity of radio-tracked natterjack toads. Animal Conservation 15: 388–396. 9 LISA 1 Vastavalt oktoobri kuus 2025 aastal läbiviidud läbirääkimistele esitan siinkohal tööde teostusplaanide kohta järgmised täiendused: 1. Kogu Siseministeeriumi haldusalasse jäävat harjutusala laienduse projekteerimisprojektiga võib minna edasi veel enne kui pole kompensatsiooniala loodud, kuid harjutusala laienduse väljaehitamine viia läbi kahes etapis: a. Esimese etapi näol ehitada valmis uus lasketiir koos sinna juurde kuuluva toetushoonega (hoone nr 5 joonisel nr 5) ja pisemate vallidega. b. Teise etapina ülejäänud hooned, suurema mahuline metsaraadamine ning infrastruktuuride rajamine. 2. Kahe ehitusetapi vahele jääval ajal viia läbi välja pakutud kompensatsioonialal korrastustööd ning järgnevate aastate kevad-suvedel viia alal läbi seired, et teha kindlaks, kas see ala kivisisalikule ka tegelikult sobilik sai. Selgitada välja kui palju on seal noorloomi ja kui palju vanaloomi ning kas sobilik elupaik on nende jaoks suurenenud või mitte. Ehitusetapi teise osaga minna edasi vaid juhul kui kompensatsiooniala tulemus on positiivne! 3. Harjutusala projekteerimisel kaasata liigiekspert, et oleks võimalik hinnata võimalikke mõjusid kivisisalike elupaigale nii tulevaste hoonete täpsetel asukohtadel kui ka teede asukohtadel. 10  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Taotlus Taotluse andmed Dokument Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Dokumendi kuupäev 26.02.2026 Menetlev asutus Saku Vallavalitsus Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 25,00 EUR Makse saaja Saku Vallavalitsus Saaja arvelduskonto EE862200001120079664 (Swedbank) Viitenumber 149 Makse selgitus Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Maksekorralduse andmed payment_order_1372316489.pdf Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Taotleja 38610075216 NIKOLAY STADNIK Tellija 38610075216 NIKOLAY STADNIK Taotleja 37203200224 SVEN LAATS Tellija 37203200224 SVEN LAATS Taotleja 14426010 Projektibüroo OÜ (JANE TERESK) Dokumendi esitaja 14426010 Projektibüroo OÜ (JANE TERESK) Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Lasketiiru 121452122 Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku harjutusväljak polügoon 1 26.02.2026 1/3  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Ehitis Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJAKU ARENDUS - Ruumikujul on määratud hoonestusala, mis piirneb piirdega, lisades on välja toodud soovitud hoonete-rajatiste asukohad, koos ehitusaluse pinna ja kõrgusega. Ehitise kasutamise otstarbed Kasutamise otstarve Osakaal Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 1. 6580281.03 541647.13 2. 6580306.72 541949.07 3. 6580307.96 542123.06 4. 6579968.56 542159.65 5. 6579940.24 542173.68 6. 6579821.89 542186.44 7. 6579802.87 541762.39 8. 6579802.87 541761.97 9. 6580281.03 541647.13 10. 6580281.03 541647.13 11. 6580281.03 541647.13 12. 6580281.03 541647.13 Ehitisel on 1 kuju Dokumendid Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr 26.02.2026 2/3  Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/01729 Jrk Faili andmed Faili nimetus Fail payment_order_1372316489.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (26.02.2026) Üleslaadija JANE TERESK Dokumendi liik: Asendiskeem Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus SIM_AR_Asendiskeem Fail SIM_AR_ Asendiskeem.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Projektibüroo OÜ (26.02.2026) Üleslaadija JANE TERESK 2 Faili nr Faili nimetus SIM Männiku harjutusvälja arendus Fail SIM Männiku harjutusvälja arendus.dwg Väljaandja/koostaja (kpv) Projektibüroo OÜ (06.03.2026) Üleslaadija JANE TERESK Dokumendi liik: Muu lisa Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Männiku Komp Ekspertiis Fail Männiku Komp Ekspertiis_2025.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Crotalus OÜ, MTÜ Põhjakonn (06.03.2026) Üleslaadija JANE TERESK 2 Faili nr Faili nimetus SIM Männiku harjutusvälja arendustööde lähteülesanne Fail SIM Männiku harjutusvälja arendustööde lähteülesanne (AK).pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (06.03.2026) Üleslaadija JANE TERESK 26.02.2026 3/3  Lasketiiru harjutusväljak (EHR kood 121452122) Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku polügoon 1 Ehitise üldinfo Taotluse andmed : Ehitise aadress Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Männiku polügoon 1 Ehitise kood 121452122 Ehitise liik Hoone Ehitise nimetus Lasketiiru harjutusväljak Projekteerimistingimuste põhjendus Projekteerimistingimuste andmise alus : Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Kavandatav tegevus Püstitamine Projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJAKU ARENDUS - Ruumikujul on määratud hoonestusala, mis piirneb piirdega, lisades on välja toodud soovitud hoonete-rajatiste asukohad, koos ehitusaluse pinna ja kõrgusega. P rojekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, planeeringutest tulenevad nõuded, selgitused ja põhjendused, keskkonna või linnaehituslik analüüs Projekteerimistingimused määratakse vastavalt Saku valla üldplaneeringule. Ehitise kasutamise otstarbed Kood 12749 Kasutamise otstarve Muu erihoone Osakaal 1/1 Projekteerimistingimused Kasutamise otstarbe tingimuste selgitus 1.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest normidest (EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 1.2. Projekteerimistingimused määratakse vastavalt Saku valla üldplaneeringule. 1.3. Kinnistu asub hajaasustusega alal, kus tuleb arvestada Saku valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega uue hoonestuse rajamisele hajaasustusega alal ning soovitud ehitusala ulatub osaliselt rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalale. 1.4. Kinnistu asub riigikaitseliste ehitise, Männiku linnaku (37) ja Männiku harjutusvälja (51) piiranguvööndites. 1.5. Ehitusõigusi katastriüksusel kitsendavad Raku järve kalda ehituskeeluvöönd (50 m vee piirist), mis looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 järgi ulatub metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses piiranguvööndini (100 m) ning rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumala. 1.6. Ehituala jääb täismahus I kategooria kaitsealuse fauna, Bufo calamita (kõre) püsielupaiga piiranguvööndisse ja alale ulatub II kategooria kaitsealuse fauna, Lacerta agilis (kivisisalik), püsielupaik. III kaitsekategooria loomaliigi, Lullula arborea (nõmmelõoke) elupaik ja III kaitsekategooria taimeliigi, Pulsatilla pratensis (aas-karukell) kasvukoht ei ulatu ehitusalale. 1.7. Ehitusala ulatub maardla, Tallinn-Saku (M109) alale. 1.8. Ehitisregistri andmetel asuvad alal olemasolev lasketiir (ehitisregistri kood 221273402, ehitisealune pind 8421,0 m²) ning püstitamisel olevad varikatus (ehitisregistri kood 221383294, ehitisealune pind 75,0 m²) ja Männiku lõhkamiskoht (ehitisregistri kood 221356889, ehitisealune pind 110,0 m²), millistele tuleb kasutuselevõtuks taotleda kasutusluba. 1.9. Lisaks asuvad ehitusalal lõhkamiskohta teenindavad hooned (ehitisealuse pinnaga ~113,6 m² ja ~47,2 m²), mis tuleb seadustada, kanda ehitisregistrisse. 1.10. Taotlusega soovitakse kinnistule rajada ehitised SIM Männiku harjutusväljaku arenduse raames. Ehitusprojektiga tuleb lahendada ka muu kinnistuga seotud ehitustegevus. Ehitise suurimad lubatud mõõtmed Ehitisealune pind (m2 ) 12000 Ehitise kõrgus (m) 14 (18) Ehitise arv (tk) reglementeerimata 2.1. Projekteeritavad hooned peavad jääma lisatud skeemil näidatud lubatavasse hoonestusalasse. 2.2. Ala suurus kuni 220 000 m² ehk ~22 ha ning hoonete ehitisealune pind seal kuni 12 000 m². 2.3. Hoonete ja rajatiste arvu ei reglementeerita. Väljapoole lubatavat hoonestusala hooneid ja hoonete tüüpi rajatisi (varikatused) rajada ei ole lubatud. 2.4. Hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus maapinnast üldjuhul kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Erandid on lubatud tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt. Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused 3.1. Maksimaalne korruselisus hoonetel kuni kolm. 3.2. Katuste kalded 0o - 45o. 3.3. Hoone välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale. 3.4. Piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud kõrgusega kuni 2,0 m. Rohevõrgustiku alale piirdeaedu rajada ei ole lubatud. Projekti koosseisus esitada piirdeaia ja väravate joonis. 3.5. Hoonete ja rajatiste tulepüsivus määratleda vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Ehitusprojekt kooskõlastatakse ehitusloa menetluse käigus Päästeametiga. 3.6. Ehitusprojekti kausta lisada situatsiooniskeem M 1:10000 ja projekteerimistingimused. Maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht 4.1. Asendiplaanil näidata kommunikatsioonide liitumispunktide asukohad ning vee-, kanalisatsiooni, elektri- ja sidevarustuse lahendus. Tehnovõrkude valdajatelt taotleda liitumiseks tehnilised tingimused. 4.2. Veevarustus lahendada lokaalse puurkaevu baasil. Vältida potentsiaalseid reostusallikaid veevõtukoha hooldusalas (R 10 m). 4.3. Reovee kanaliseerimiseks paigaldada kinnistule sertifitseeritud kogumismahuti või omapuhasti rajamisel esitada hoonete ehitusprojekti koosseisus eriala spetsialisti poolt koostatud omapuhasti ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kui omapuhasti kuja või imbväljaku mõjuala (R 50 m) ulatub naaberkinnistule kooskõlastada lahendus naaberkinnistu omanikuga. 4.4. Ehitusprojekt kooskõlastada tehnilised tingimused väljastanud asutuste ja ettevõtetega. Kooskõlastused ja seisukohad ehitusprojekti kohta esitada ehitusprojekti koosseisus. 4.5. Situatsiooniskeemil näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Vajadusel lahendada tuletõrje veevarustus lokaalselt. 4.6. Asendiplaanil näidata jäätmemahutite asukoht. Jäätmete kogumisel ja käitlemisel lähtuda valla jäätmehoolduseeskirjast. 4.7. Digitaalne asendiplaan ( dwg -failina) lisada ehitusprojekti konteinerisse ehitusloa taotlemisel. Ehitusuuringute tegemise vajadus 5.1. Ehitusprojekt koostada või kontrollida vastavat, kehtivat arhitekti kutsepädevust omava juriidilise või füüsilise isiku poolt. 5.2. Asendiplaan vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M 1:500, mis kajastab ehitisi ja rajatisi vähemalt 15 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire. 5.3. Ehitusprojekti koosseisus esitada vajadusel majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrusele nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele¹“ vastav energiamärgis, mis on kantud ehitisregistrisse energiamärgise andja poolt. Haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtted 6.4. Juurdepääs alale kulgeb üle Tallinna linna munitsipaalomandis olevate ja riigile kuuluvate kinnistute põhja poolt, uute mahasõitusega riigi omandis olevalt Silikatsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468) kinnistult, mille riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutuseks on Maa- ja Ruumiamet. Eelnevatel kinnistutel asuva tee (kruustee) seisundit tuleb enne hoonete rajamisega seotud ehitustööde (sh vedude) alustamist parandada majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" vastavalt ja hoida tee konstruktsiooni majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 "Tee seisundinõuded" vastavana ehitustööde lõpuni ja tagama avaliku läbipääsu. Mahasõidud Silikatsiidi tn 21 kinnistul asuvalt teelt lahendada ehitusprojekti koosseisus. Parkimine lahendada oma kinnistul. Ehitise asukoht PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA SIM Männiku harjutusvälja arendus (uuendatud 10.02.2026) 1. Joonis Põhimõtteline ala jaotus 2. Joonis 2024 aasta aerofoto  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Aed –Võrkaed, kõrgus 2,5m. Alt on vaja jätta 10cm vabaks (konnade/sisalike liikumine). Aia põhimõtteline suurus vt jooniselt. Väravad – 3 autoväravat (aedvärav). Ida poole 1 värav. Põhja 2 väravat (1 EOD ala, 1 tiirudele). Jalgväravad me mõtleme läbi veel. Teed – vaja tagada ringtee ümber tiirude. Kandevõime veoauto oma. Ligipääs igale hoonele ning lisaks risti läbi treeningala idasse. Ala valve – kaamerad, signalisatsioon hoonetel jms. Valgustus – ala piisav valgustus Elekter – alajaam või kus kohast liini saab vedada. See mis alal on ei ole ilmselt piisav. Kanalisatsioon – Hoone 1,2,5. Septiku hoonetel Vesi – Puurkaevu võimalusel. Kui ei saa siis järvest kanalisatsiooni vesi ja joogivesi veeautomaat. Küte – õhk/vesi või maasoojus (hoonetele 1,2,5). Abihooned: Konteinertüüpi laod paigutatakse killustikalustele ca 10 tk. Välikäimlad- jah. Mitu tk selgub hiljem. EOD vallid – pikkus 125m+35m , laius 10m, kõrgus 4m, kaldenurk 30 kraadi (peab ise hoidma jääma enda kuju, lisa toestust vallile sisse pole vaja). Taktikahall SUUR (Hoone nr 1) Väike-Maarja taktikahall suures pildis sobib aga vaja mugandada – mõõdud laius 30m * pikkus 59m = 1680m2 (projekti paneks max 1800m2). Kõrgus max 13 meetrit (Väike-Maarja näidis 11,25m). Hoone soojustatud (nt SW paneel). Küttega (aastaringi min +10 kraadi). Vesi ja kanalisatsioon. Elekter (vool, kaamerad, valgustus (valgustus vajalik nii teha, et hoone saaks  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA seest täiesti pimedaks – võimaldab öövaatlustega treenida aasta ringi, lisaks ventilatsioon-eriti suvel). Välja autode parkla/d ca 2500m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud). Taktikahall VÄIKE (Hoone nr 2) – Ehitis oleks sama põhimõte nagu suurel aga mahult väiksem ja odavam ning spetsiifilisema tegevuse jaoks. Mõõdud laius 30m * pikkus 30m = 900m2 (projekti panek max 1000 m2). Kõrgus max 13 meetrit (Väike-Maarja näidis 11,25m). Hoone soojustatud (nt SW paneel). Küttega (aastaringi min +10 kraadi). Vesi ja kanalisatsioon (võimalusel). Elekter (vool, valgustus (valgustus vajalik nii teha, et hoone saaks seest täiesti pimedaks, lisaks ventilatsioon-eriti suvel). Välja autode parkla/d ca 2500m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud). Taktikaline laskemaja ehk „Kill house“ (Hoone nr 3) (sertifitseeritud tehase toodang). Hoone koosneb 4-st põhi osast. 1. Plaatvundament suurus ca laius 35m * pikkus 35m = 1225m2 2. Varikatuse kõrgus max 15 meetrit 3. Laskemaja ja cat walk 4. 2 korruseline laskemaja osa (trepp ja 1 tuba) (saab harjutada treppidel ja korruste vahel liikumist). Küte: ei Elekter: jah, vool ja valgustus, kaamerad WC: välikäimla Parkimine: Välja autode parkla/d ca 2500m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud).  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Konteiner-lasketiir (hoone 4) – Mõõdud: hoone alune ala ca 35m x 15m, kõrgus 3,5m Muu info: plaatvundamendi vajadus. Küte: jah – elektriga (õhk/õhk nt). Elekter: jah, vool ja valgustus, küte, ventilatsioon, kaamerad. - 400V 50x5, 125A - Ventilatsioon: 3x400V 50A - Väljatõmme kuulipüüdjas: 3x400V 10A WC: välikäimla Parkimine: Välja autode parkla/d ca 2000m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud).  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Ala 1 (köietreeningu ala) Ideaalis tehase toodang- tegemist on komplekse harjutusalaga, kus saab harjutada nii fast rope kui ka rapellimise võimekusi. Lisaks tekitatud juurde lasketuba, kus on võimalik 0-ohualaga sooritada köielt laskeharjutusi ühte ruumi. Hoonel on 3 põhiosa: 1. Plaatvundament suurus ca laius 50m * pikkus 50m = 2500m2 2. Ronimishoone ja/või konstruktsioonid – kõrgus max 17 meetrit. 3. Laskeruum/id Küte: ei Elekter: jah, vool ja valgustus, kaamerad WC: välikäimla Parkimine: Välja autode parkla/d ca 2500m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud). PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Admin hoone/õppeklass (hoone 5) – moodulhoone tüüpi. Üks korrus. Lamekatus. Hoone põhiosad: 1. Klassiruum ca 30 inimest (võimalus eraldada ruum vaheseinaga muust osast) 2. Kabinetid 3 tk 3. WC 2 tk 4. Kööginurk 5. Esik (riiete ära panek jne) Mõõdud: max 20x 20m (400m2) kõrgus max 5m ,) Küte: jah - elektriga Elekter: jah, vool ja valgustus, ventilatsioon, küte, kaamerad WC: kanalisatsioon Parkimine: Välja autode parkla/d ca 2000m2 (kõvapinnas, ei pea olema asfalt ja joonitud).  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Näidised!  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Masinate varjualune (hoone 6) – tehase toode. Vajalik kõvakattega pinnas alla. Võib vajada vundamenti betoonblokkide alla. Mõõdud: pikkus 30 m x laius 16m. Kõrgus max 10m Küte: ei Elekter: jah, vool ja valgustus, uks, kaamerad Muu: alt betooni ringi pealt PVC. Ülestõstetav garaažiuks. Lasketiirud: Right now 1) 100m range 2) Sand walls 6m height 3) Sand oor  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA uture 1) 1x 100m range old (range 6) 50m range 2) 1x 100m range new 45m wide) 3) 1-5 short range ranges 4 3 25m range 2 Range 1-4 concrete sidewall Sand mound height 6m 1 new Onl shooting front! 6 5 round oor reclaimed asphalt (or similar hard oor) Range 5 Sand mound height 6m Last 50m 1 0 degrees round oor reclaimed asphalt (or similar hard oor)  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA o Nr 1-2 Uued 25m tiirud: Avatud tiirud (3 tk), kasutatakse olemasolevaid valle, lisatakse külgvallid (betoonist blokid 4m kõrged). Tiiru laius 20-25m. Tausta vall 5-7m. Lasta saaks püstol ja ideaalis ka automaat. Eraldi küsimus on kas valli peale on vaja nö prahi üle valli lendamiseks varikatust ca 3-4m pikk. See võib tõsta nö kõrgust ca 2m kõrgemaks ehk siis valli kõrgus 7+2m ca 9m kõrge. ○ Nr 3-4 Uued 50m tiirud. Tiir 3 ja 4 sama põhimõttel aga tiir 4 tuleks ka katus peale (ca 40x30m), et saaks aastaringselt kasutada (hetkel idee faasis, projekteerimise käigus selgub kas võimalik – eelarve võimaldab jne). Ei ole kinnine hoone, vaid varjualune. Mõlema tiiru laius max 40m. Lasta saaks automaat ja püstol. Küljed betoonist blokid (ca 3-4m kõrged). Eraldi küsimus on kas valli peale on vaja nö prahi üle valli lendamiseks varikatust/rikošeti kaitset. See võib tõsta nö valli kõrgust. Vajalik eraldi analüüs selleks. o Nr 5 Uus 100m tiir (7m kõrge otsa vall, külg vallid 6m, 34kraadi nurk). Otsavalli muldkeha laius ca 27m. Külgedel ca 17m laius. Sama põhimõte nagu vanal tiirul. Uus tiir tuleks planeerida vana kõrvale ja samas mahus. Vana valli ära kasutamine tuleb otsustada projekteerimise käigus. Lasta saaks automaat ja püstol. Tiiru põhi – freesasfalt või muu tugev pinnas (1m vaja jätta valli ja freesasfalti vahele liivapinda sisalike jaoks). ○ Nr 6 Olemasolev 100m tiir (7m kõrge otsa vall, külg vallid 6m, 34kraadi nurk). Tiiru vallid langevad 100m joone suunas. Lasta saab automaat ja püstol. Tiiru põhi – freesasfalt või muu tugev pinnas (vaja vahetada välja – 1m vaja jätta valli ja freesasfalti vahele liivapinda sisalike jaoks). ○ Ohutus: Vallide ja lasketiirude puhul tuleb arvestada rikošetiohuga (fragmentide püüdmine). Lasketiirud ehitatakse "nullohualaga". Tiiru standardid tulevad RKIK Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded ja SiM määrusest. ○ Tunnelid: Tiiru otstesse tunneleid/läbipääse ei kavandata.  PROJEKTI OSAPOOLTE VAHELISEKS KASUTAMISEKS! MITTE EDASTADA LUBA KÜSIMATA Joonis 3. RKIK nõuded.   SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku vald, Harju maakond PROJEKTI OSA: Arhitektuur (AR) VERSIOON JA KUUPÄEV: v01_20.02.2026 SELETUSKIRI DOKUMENDI NR.: AR-01 AR OSA KOOSTAJA: Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn e-mail: [email protected] Tel. nr: +372 58 609 685 Koostaja: Marju Villak Vastutav arhitekt: Marju Villak ( Tammik) /allkirjastatud digitaalselt/ Volitatud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: 156245 [email protected] Tallinn 2026  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 SISUKORD ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 3 1.1. KÄSITUSALA ........................................................................................................................... 3 1.2. LÄHTEANDMED...................................................................................................................... 3 1.3. NORMDOKUMENDID ............................................................................................................. 3 1.4. OLEMASOLEV OLUKORD........................................................................................................ 3 1.4.1. Kaitsealused objektid ja kinnismälestised .................................................................... 3 1.5. ÜLDLAHENDUS....................................................................................................................... 4 1.5.1. Hooned ja rajatised ....................................................................................................... 4 1.5.2. Muu ............................................................................................................................... 6 1.5.3. Tehnovarustus .............................................................................................................. 6 1.5.3.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 6 1.5.3.2. Elektrivarustus................................................................................................................... 7 1.5.3.3. Sidevarustus ...................................................................................................................... 7 1.5.3.4. Soojavarustus .................................................................................................................... 7 1.5.4. Jäätmekäitlus ................................................................................................................ 7 1.6. KINNISTU TEHNILISED ANDMED ............................................................................................ 7 Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 2/7  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 ÜLDOSA 1.1. KÄSITUSALA Antud projekt kajastab SIM Männiku harjutusvälja arenduse lahendusi projekteerimistingimuste taotluseks vajalikus mahus. Seletuskiri on täiendavaks materjaliks joonistele. 1.2. LÄHTEANDMED Käesolev projekt on koostatud Riigi Kinnisvara AS tellimusel. Tööde aluseks on Tellija lähteülesanne, mis on määratud ja täpsustatud alusdokumentide, e-kirjade ning koosoleku protokollidega. Käesoleva töö lähteandmete hulka kuulub ka Männiku kivisisaliku ja kõre kompensatsiooniala ekspertiis, Crotalus OÜ ja MTÜ Põhjakonn Tartu- Talllinn 2025. 1.3. NORMDOKUMENDID Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast Ehitusseadustikust, asjakohastest seadustest, määrustest ning projekteerimisnormidest. - Siseministeeriumi 26.02.2021 määrus nr 12 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded; - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse avalikus dokumendiregistris viitega 1-1/25/77 esitatud lisad 1-9 ning Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded. 1.4. OLEMASOLEV OLUKORD Projekteritav ala asub aadressil Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku vald, Harju maakond kinnistul suurusega 9577193m2, katastritunnusega 71901:001:0991, sihtotstarbega Riigikaitsemaa 95%, Mäetööstusmaa 5%. Projekteeritav ala moodustab kinnistu kirdenurgast 278244m2 osa. Käsitletav kinnistu on suhteliselt tasane, kõrgusmärgid on vahemikus 47...52. Pooles mahus on ala metsaga kaetud. Üldplaneeringu järgi on tegemist riigikaitse maa-alaga. Tellija eesmärgiks on tõsta oluliselt SiM haldusala üksuste võimalusi treenida ning läbi selle ka võimekust laiemalt. Treeningala on vaja lähedale kuna peamised reageerivad üksused on Tallinnas. Lisaks loob ala ka tingimused välispartneritega koostöö arendamiseks, võistluse korraldamiseks jms. 1.4.1. Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistul paikneb kaitstava liigi püsielupaiga piiranguvöönd. Lasketiirudes jätta vallialguse ja kõva pinnase vahele ca 1m liivapinda sisalike tarvis. Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 3/7  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 1.5. ÜLDLAHENDUS 1.5.1. Hooned ja rajatised Käesolevaga projekteeritavad hooned ja rajatised positsioonide kaupa vt. ka Asendiplaani joonis: 1 PROJ. HOONE Moodulitest soojustatud ja küttega 1- korruseline hoone. Lahendada, elektri, side, valvestatuse, vee ja kanalisatsiooni ning ventilatsiooni ühendused edasise projekteerimise käigus. 2 PROJ.HOONE Kütmata hoone. Lahendada, elektri sh. akude laadimise võimekus, side, valvestatuse ühendus edasise projekteerimise käigus. Wc lahendus välikäimla. 3 PROJ. HOONE Soojustatud ja küttega (min. +10 kraadi aasta läbi) hoone. Lahendada, elektri, side, vee ja kanalisatsiooni ühendused edasise projekteerimise käigus. Ventilatsioon piisav aastaringseks kasutamiseks. 4 PROJ. HOONE Soojustatud ja küttega (min. +10 kraadi aasta läbi) hoone. Lahendada, elektri, side, vee ja kanalisatsiooni ühendused edasise projekteerimise käigus. Ventilatsioon piisav aastaringseks kasutamiseks. 5 PROJ. HOONE Soojustatud ja küttega (min. +10 kraadi aasta läbi) hoone. Lahendada, elektri, side ühendus, valvestatus ja ventilatsioon edasise projekteerimise käigus. Wc lahendus välikäimla. 6 PROJ. RAJATIS, KATUSEALUNE Kütmata rajatis. Lahendada, elektri, side, valvestatuse ühendus edasise projekteerimise käigus. Wc lahendus välikäimla. Tehasetoodangust rajatis betoonalusel 50x50m. 7 PROJ. RAJATIS, KATUSEALUNE Kütmata rajatis. Lahendada elektri ühendus, valgustus ja valvestus edasise projekteerimise käigus. Sertifitseeritud tehasetoodangust hoone betoonalusel 35x35m. Wc lahendus on välikäimla. 8 PROJ. 50M LASKETIIR Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 4/7  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 Uue 50m lahtise lasketiiru rajamine. Tiiru laskeala laius 45m, liiva kaitsevallid 6-9m/ betoonmüür kõrgusega 4m. Kõvapõhjaga tiir ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Valli alguse ja kõva pinnase vahele jätta ca 1m liivapinda sisalike liikumise tarvis. 9 PROJ. 50M LASKETIIR Uue 50m lasketiiru rajamine. Tiiru laskeala laius 45m, liiva kaitsevallid 6-9m /betoonmüür 4 m kõrgusega. Kõvapõhjaga tiir ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Valli alguse ja kõva pinnase vahele jätta ca 1m liivapinda sisalike liikumise tarvis. 10 PROJ. RAJATISED TEISALDATAVAD KONTEINERID 5+5TK Hoidlad sihtmärkide ja varustuse hoidmiseks– näiteks konteinerid, lukustatavad. Paigaldatakse killustikalusele. 11 OL. OLEV 100M LASKETIIR JA LASKEPAVILJON Olemasolev liivapinnasel lasketiir, 6-9m kõrguste liiva kaitsevallidega. Tiiru põhi katta kõva kattega ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Vallide uuendamine. Vallid 6-9m kõrgusega. Valli alguse ja kõva pinnase vahele jätta ca 1m liivapinda sisalike tarvis. Alal paikneb olemasolev laskepaviljon, käesolevaga ei muudeta. 12 PROJ. 100M LASKETIIR Uue 100m lasketiiru rajamine (tiiru laskeala laius maksimaalselt lai, 45m). Tiiru põhi katta kõva kattega ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Liiva kaitsevallid 6-9m kõrgusega. Valli alguse ja kõva pinnase vahele jätta ca 1m liivapinda sisalike tarvis. 13 PROJ. RAJATIS 25M LASKETIIR KATUSEALUSEGA Uue 25m lasketiiru rajamine. Tiiru laskeala laius 25m, liiva kaitsevallid 6-9m kõrgusega, külgmised betoonmüürid kõrgusega kuni 4m. Tiiru põhi katta kõva kattega ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Tiir kaetud katusealusega kogu tiiru ulatuses, mis tagab laskepaiga kasutamise aastaringselt. Tiiru katusepind ilma vahepostita, tagada valgustus, õhuvahetus, vihmavee äravool jne. 14 PROJ. RAJATIS 25M LASKETIIR KATSUSEALUSEGA Uue 25m lasketiiru rajamine. Tiiru laskeala laius 25m, liiva kaitsevallid 6-9m kõrgusega, külgmised betoonmüürid kõrgusega kuni 4m. Tiiru põhi katta kõva kattega ( sõelmed või sarnane, täpsustatakse). Tiir kaetud katusealusega kogu tiiru ulatuses, mis tagab laskepaiga kasutamise aastaringselt. Tiiru katusepind ilma vahepostita, tagada valgustus, õhuvahetus, vihmavee äravool jne. 15 OL. OLEV EOD LÕHKAMISRING Ei muudeta, jääb olemasolev lahendus. Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 5/7  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 16 OL. OLEV EOD LÕHKAMISALA EOD lõhkamisala lisa kaitsevallid – turvalisuse tagamiseks on vaja lisa vallid ehitada. Vallide kõrgus 4m, liivavallid. Liivapõhi säilib olemasoleva lahendusega. 17 PIIRDEAED JA AUTOVÄRAVAD Piirdeaed on 2,5m kõrgusega võrkaed. 4 autoväravat, jalgväravad lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Piirdeaed valgustatud ( võimalik välja lülitada) ja valvestatud. Võrkaia all 10cm vaba ruum (konnade/sisalike liikumine). 18 PROJ. JÄÄTMETE KONTEINERITE ASUKOHT 19 PROJ. VÕIMALIK PUURKAEVU ASUKOHT 20 PROJ VÕIMALIKU SEPTIKU ASUKOHT 21 PROJ. VÕIMALIKU ALAJAAMA ASUKOHT 22 OL. OLEV EOD HOONESTUS Käesolevaga ei muudeta olemasoleva hoonestuse lahendust. 1.5.2. Muu KAITSEVALLID Lahendada vastavalt rajatistele esitatavatele nõuetele. Vallid on liivavallide põhised, tiirude vallide lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. Vallide kõrgused 4…9m, täpsustatakse, sellega seoses võivad muutuda ehitiste asukohad selle võrra kui palju võtab vall rohkem ruumi. Lisaks rajatakse 25 ja 50m tiirudele külgseinad betoonmüürina, kõrgused ja lahendused täpsustatakse. KÕVAPINNASEGA ALAD Kõva pinnakattega alad- siledad platsid. Killustikalus või sõelmed, lahendus täpsustatakse. Kandevõime sobilik veoautole. See toetab ehitiste rajamist ja lisaks tekib treeningala masinate õppeks ja taktika harjutusteks (bussid, masinad jne). TEED Rajatakse kõvapinnasega teed. Killustikalus või sõelmed, lahendus täpsustatakse. Kandevõime sobilik veoautole. 1.5.3. Tehnovarustus 1.5.3.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 6/7  Projektibüroo OÜ Reg. nr: 14426010 MTR nr: EEP004195; EPE001445; EEK001423; FPR000600; EEP004195 Aadress: Vana-Lõuna 39a-12, 10134, Tallinn Kontakt: [email protected], +372 53 682 678 Hetkel on alal wc lahendus välikäimlad. Vee ja kanalisatsiooni ehitust alal laiemalt ei lahendata. Välikäimlate lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Vee- ja kanalisatsioonivarustus tagatakse hoonetele positsioonidega 1, 3 ja 4. Kanalisatsioon tagatakse lokaalsete septikutega, veevarustuse tagamiseks rajatakse puurkaev. Kui ei ole võimalik rajada puurkaevu, siis tuleb vesi pumbata lähedalasuvast järvest ning joogivesi lahendatakse joogiveeautomaatidega. 1.5.3.2. Elektrivarustus Elektrivarustus on vaja tagada, olemasolev lahendus ei ole piisav. Rajatakse uus alajaam. Alal tagatakse piisav välisvalgustus. Lahendatakse vastavalt projekteerimistingimustele. 1.5.3.3. Sidevarustus Lahendatakse vastavalt projekteerimistingimustele. 1.5.3.4. Soojavarustus Lahendada lokaalne soojavarustus hoonetele positsioonidega 1, 3, 4 ja 5. Näiteks õhk-vesi soojuspumbad või maasoojuspump. 1.5.4. Jäätmekäitlus Lahendatakse konteineritega alal sissepääsu läheduses. Ohtlikud jäätmed ladustatakse ja viiakse alalt ära/ käideldakse vastavalt eeskirjadele. 1.6. KINNISTU TEHNILISED ANDMED Krundi pind (m²) 9577193 Töömahtude ala pind (m²) 278244 Käesolevaga lisanduv ehitisealune pind (m²) 10265 Haljastuse protsent (%) määramata Kõvakattega alade ja teede pindala(m²) ca 65000 Korruselisus/kõrgus Max 3/ max kõrgus17m Tulepüsivusklass Vastavalt hoone/rajatis Hoone ± 0.00 abs. kõrgus (m) Vastavalt hoone/ rajatis Sihtotstarve Riigikaitsemaa 95%, Mäetööstusmaa 5% Projekt: SIM MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA ARENDUS Koostaja: Marju Villak Aadress: V. Männiku harjutusväli, Männiku polügoon 1,Männiku küla, Saku Vastutav arhitekt: Marju Villak vald, Harju maakond /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon ja kuupäev: v01_20.02.2026 Koostamise kuupäev: 20.02.2026 7/7