Lõuna - Eesti Hooldekeskus AS
[email protected]
Ravila mnt 29, Kose alevik, Kose vald,
75101, Harju maakond
14.06.2024 nr 5.1-3/14466-4
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (registrikood 11230884)
Kose Kodu väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenuse) osutamise vastavust
sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36
"Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht ja kontaktandmed: Kose Kodu, Ravila mnt 29, Kose alevik, Kose
vald, Harju maakond, 75101.
1.4. Paikvaatluse aeg: 09.05.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Tõnis Palgi, Kadri Plato ja
Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingute juures viibis Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kose Kodu juhataja Kadri
Tulp.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kose Kodu
(Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 22 lõige 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Järelevalves kontrollitud 2024. aasta märtsi, aprilli ja mai töögraafikutest nähtub, et abihooldajad
on 18 korral olnud tööl hooldustöötaja juhendamiseta. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti
punktis 3.2.4.
2.2. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole
tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest
(töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei olnud täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud
teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest,
töösuhte lõppemisest, ametinimetuse muudatusest) tegevusloa andmiseks pädevale
majandushaldusasutusele (SKA). Kontrollimistel (08.05.2024 ja 20.05.2024) selgus, et
hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on kokku seitse ja (P.Õ, J.B., A.R., S.K, Ü.B., R.R.,
A.N.) vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed
MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida.
MTRi andmetel töötavad abihooldustöötajatena J.P. ja K.A., kuid kelle töösuhe teenuseosutajaga
oli TÖRi andmetel lõppenud vastavalt 04.04.2024 ja 09.05.2024.
Hooldekodu esitas 23.05.2024 MTRi taotluse majandustegevusega seotud asjaolude
muutmiseks. Rikkumine kõrvaldati järelevalvemenetluse ajal.
Võttes arvesse, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kose Kodu on asunud
järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea
Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll rikkumiste
kõrvaldamise osas toimub peale 30.09. 2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas järelevalve menetluse 08.05.2024. Etteteatamata paikvaatlus toimus Hooldekodus
09.05.2024.
Hooldekodule on antud 18.12.2019 tähtajatu tegevusluba SÜH000097 maksimaalselt 76le
isikule. Hooldekodu tegutseb aadressil Ravila mnt 29, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond.
MTRi andmetel vastasid tegevuskoha ruumid Päästeameti 12.01.2023 ja Terviseameti
07.02.2023 hinnangute kohaselt ÜHteenuse osutamise nõuetele.
Hooldekodu on Lõuna-Eesti Hooldekeskuse üksus, kus osutatakse ÜHteenust. alates 2015.
aastast. Hooldekodu tegutseb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose korpuse endistes haigla
ruumides kolmel korrusel. Korpuse ühes osas töötab endiselt haigla.
ÜHteenuse osutamist puudutav teave on kõigi Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kodude (sh Kose
Kodu) kohta leitav veebilehel https://www.hooldekodu.ee kus on ettevõtte tutvustus, teenuse
kirjeldus, hinnakiri vastavalt kõrvalabi vajadusele ja hoolduspersonali kulu.
Hinnakirja kohaselt on kaks erinevat kohatasu määra, mis on sarnane kõikides Lõuna-Eesti
Hooldekeskuse kodudes:
1) Ööpäevaringne hooldusteenus 1430 eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile,
koolitusele, tööriietusele ning isikukaitsevahenditele on 720 eurot;
2) Ööpäevaringne hooldusteenus suurema hooldusvajadusega inimesele ja dementsele 1650
eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile, personali koolitusele, tööriietusele ning
isikukaitsevahenditele on 850 eurot.
Veebilehel nimetatakse, et alates 01.07.2023 osaleb riik hooldekodu kohatasu maksmisel.
Hooldekodul on valmisolek võtta ÜHteenusele keerukama raskusastmega teenusesaajaid.
2
H-veebi 2023. aasta statistilisel andmetel märgiti hooldustöötajate arvuks 6, abihooldustöötajate
arvuks 10 ja huvijuhtide arvuks 1. Hooldekodu osutas 31.12.2023 seisuga ÜHteenust 76le
teenusesaajale, neist 38 olid dementsuse diagnoosiga.
MTRi oli 08.05.2024 seisuga kantud 20 vahetult teenust osutavat töötajat (sealhulgas 6
hooldustöötajat). Viimati on MTRi andmeid muudetud 14.02.2024.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1.SHS § 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on ÜHteenuse eesmärk turvalise keskkonna ja
toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt
iseseisvalt toime tulla. Teenuseosutaja peab tagama ÜHteenuse saajale majutamise ja
toitlustamise, hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja
teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse
arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Hooldekodus pakutakse ÜHteenust kolmel korrusel, kahes osakonnas ühe- kuni nelja kohalistes
tubades. Veebilehelt leitava info põhjal on suurim kohtade arv toas kolm. 76st teenusesaajast on
täiesti voodikeskseid 10, neid ei saa panna ratastooli ja pesemine toimub pesuraamil, abivahendit
kasutavad liikumiseks 36 teenusesaajat ja 30 teenusesaajat liiguvad ilma abivahendita.
Hooldekodu kõigil korrustel on olemas töötajate töö- ja puhkeruumid. Vahetult teenust
osutavateks töötajateks on hooldus- ja abihooldustöötajad hooldustöötajad. Hooldekodus
töötavad ka hooldusjuht ja majandustööline, kes vajadusel abistavad hooldustoimingute
tegemisel (MTRi järgi on mõlemad hooldustöötajad), tegevusjuht, tervisetöötaja ja liikumisjuht.
Hooldekodus töötavad ka Tervisekassa lepinguga meditsiiniõde ja abiõde (kokku koormusega
1,9).
I osakonnas on teenusesaajaid 34, I korruse ühes tiivas osutatakse teenust mäluhäiretega
teenusesaajatele, kes vajavad ööpäevaringset järelevalvet, korrusel asub ka hooldajate ruum.
Sama korruse fuajee osas paiknevad ühe, kahe- ja kolmekohalised pesuruumita toad
voodikesksetele teenusesaajatele. I osakonda kuulub ka osa teisest korrusest, mida on personali
poolt nimetatud “Jüri tänavaks”. Seal on kolm ühe- ja kaks kolmekohalist tuba, kokku 9 kohta.
Tualettruum ja pesuruum asub koridoris ning on ühiselt kasutatav. „Jüri tänavale“ paigutatakse
alkoholisõltuvusega teenusesaajad.
II osakonna kahel korrusel on kokku 42 teenusesaajat. Teisel korrusel asub ka suur saal ning
raamatukogu.
Paikvaatluse päeval tehtud vestlused kinnitavad, et eluruumid on erineva hubasusastmega.
Esimese korruse tubade sisutus oli minimaalne – ühe teenusesaaja kohta lisaks voodile vaid
öökapp, ruloo. Teistel korrustel oli tubades lisaks voodile ja öökapile ka riidekapp, sisustus
kodusem: lilled, seintel pildid, teenusesaaja soovil ka televiisor või raadio.
Hooldekodul on puhkamiseks suletud terrass (talveaed) ja õues jalutamiseks aiaga piiratud ala,
kus on ka varjualune suitsetajatele. Hooldekodusse sisenemiseks on kaldtee, korruste vaheliseks
liikumiseks lift. Teenusesaajad saavad lifti kasutada koos saatjaga. Hoonest pääseb ratastooliga
iseseisvalt liikuma, kuid osakondade uksed on suletud ja enamasti liigutakse õue koos saatjaga,
hooldustöötaja või liikumisjuhiga.
Hooldekodu koridorides, elu- ja hügieeniruumides on olemas vajaminevad liikumis- ja
hooldusabivahendid (potitoolid, käsitoed, rulaatorid, ratastoolid, pesemisraam ja -toolid jms).
Toit teenusesaajatele valmistatakse Hooldekodus kohapeal. Toitlustamine toimub neli korda
päevas (hommikusöök 8.30 – 9.30, lõuna 12.15 – 13.15, õhtusöök 17.00 – 18.00, 20.00 – 20.30
õhtuoode). Infotahvlitelt olid leitavad söögiajad, päevakava ja muu üldine teave. Menüü koostab
peamaja toitlustusjuht, temaga tehakse ka koostööd, kui mingi toit paljudele teenusesaajatele ei
meeldi ja otsitakse sobivat asendust. Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaajate
terviseseisundist tulenevaid soovitusi (püreetoit, dieettoit, sonditoit jm).
3
Hooldustöö kvaliteedi tagamiseks on koostatud mitmeid juhiseid, mis kehtivad sarnaselt kõigis
Lõuna-Eesti Hooldekeskuse hooldekodudes: töökorralduse reeglid, hooldekodu kodukord,
ametijuhend hooldajale ja abihooldajale. Välja on töötatud ettepanekute ja kaebuste lahendamise
kord, mis reguleerib ettepanekute ja kaebuste esitamist, menetlemist, ettepanekutele ja
kaebustele vastamist. Välja on töötatud ka ettepanekute ja kaebuste registreerimisleht. Kodukord
kirjeldab teenusesaajate õigusi ja kohustusi, vastutust ning muud üldist teavet teenusesaajale.
Kodukord on avalikustatud infotahvlitel, hooldekodu fuajees seinal on postkast ettepanekute ja
arvamuste edastamiseks.
Turvalisuse tagamiseks on hooldekodu töötajatele koostatud keeruka käitumisega
teenusesaajaga toimetulekuks „Probleemse käitumise juhend“. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse
juhatuse liige on kinnitanud „Esmaabi andmise juhendi“. Juhataja sõnul peaksid kõigil
hooldustöötaja III ja IV koolituse läbinutel olema esmaabi andmise oskused omandatud.
Paikvaatlusel kinnitati, et reaalselt pole elustamist tehtud ja pigem kutsutakse kiirabi.
Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad
isikuhooldustoiminguid (pesemine, suuhügieen, söömine, riietumine jm), terviseseisundiga
seotud toiminguid (ravimite võtmine) ja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toiminguid (huvi ja aktiveerivates tegevustes osalemine).
Töötajatega (juhataja ja hooldustöötajad) vestlustest selgus, et hooldustoimingute tegemisel
antakse selgitusi, sageli on teenusesaajaid vaja motiveerida (nt maiustusega) hooldustoimingutes
osalema. Hooldekodu juhataja sõnul enamasti jagatakse lähedastele teavet teenusesaaja
seisundi muutumisel telefonitsi, ka vestlustest teenusesaajate lähedastega leidis kinnitust, et
neile on teavet antud. Teenusesaajate külastamine on Hooldekodus lähedaste sõnul liiga jäigalt
reguleeritud, alati ei ole neljapäeva õhtuks teada (külastusloa taotlemise tähtaeg), kas lähedase
ajagraafik võimaldab Hooldekodu külastust. Lähedasega privaatseks vestlemiseks on mitmeid
võimalusi, koridori soppides, terrassil, õuealal. Ainult voodikesksete teenusesaajate külastused
toimuvad tubades.
Juhataja sõnul otsitakse Hooldekodus turvalisuse tagamiseks ja abivajaduse õigeaegseks
märkamiseks paremat lahendust, kuna praegu jooksevad häirekellade signaalid haigla poolele ja
abi kutsumiseks kasutatakse kutsungina süttivaid signaallampe. Paikvaatluse ajal süttis koridori
laes kaks punast märgutuld, kuid hooldaja neile ei reageerinud. Juhataja sõnul alustati järelevalve
menetluse ajal 16.05.2024 „Jüri tänaval“ kuuajase katsetusega, kus kutsungisignaalid on
suunatud I korrusel tööl oleva hooldustöötaja küljes oleva seadmeni. I osakonna koridoride uksed
(nii esimesel kui II korrusel) on suletud kaardisüsteemiga. Perioodiliselt on kaadisüsteemiga
suletud ka III korruse vaheuks, et tagada voodikesksete teenusesaajate turvaline ratastooli
tõstmine ja õue viimine. Teenusesaajad neist ruumidest iseseisvalt välja ei pääse.
Õhkkond Hooldekodus paikvaatluse päeval pealelõunasel ajal oli väga vaikne, enamus
teenusesaajaid olid voodites puhkamas, oli ka TV vaatajaid. Järelevalve ametnikul kulus
mõningane aeg III korruse hooldustöötaja leidmiseks.
Paikvaatluse ajal olid Hooldekodu ruumid puhtad, soojad, õhk üldiselt värske, III korruse koridori
ühte ossa imbus tuntavalt sigaretilõhna, I osakonna ruumid vajasid õhutamist.
3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas
tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36).
Määruse nr 36 § 2 lõike 1 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks kliendi
hooldusplaanis.
Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis vastavad valdavalt SHS § 21
lõike 4 nõuetele (vt punkt 3.2.3).
Koostatud hooldusplaanid on isikukesksed, kajastatud on hooldustoimingud, terviseseisundiga
seotud toimingud ning muud toetavad tegevused ja teenused.
4
Hooldustöötaja täidab lähtudes hooldusplaanist hooldustoimingute lehti, mis sisaldab
teenusesaaja igapäevast hooldusteenuse jälgimist ja teenusesaaja personaalsest abivajadusest
lähtuvate toimingute teostamist. Hooldusplaanid paiknesid hooldustöötajate tööruumis.
Määruse nr 36 § 2 lõike 2 kohaselt hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks,
terviseseisundiga seotud toiminguteks ja füüsilise, vaimse ning sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toiminguteks.
Hooldekodus on hooldusteenuse osutamine planeeritud (hooldusplaan, hooldusleht igapäeva
hooldustoimingute kohta, tervise ja sotsiaalse aktiivsusega seotud dokumentatsioon), lähtudes
seaduse nõuetest.
Määruse nr 36 § 2 lõige 3 sätestab, et teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajale privaatsus,
tema tahte ja võimekuse arvestamine ning hooldustoimingute sisu selgitamine.
Hooldustöötajatele on koostatud ametijuhendid ja töökorralduse reeglid hooldustöö kvaliteetseks
läbiviimiseks. Reeglid kirjeldavad hooldustoimingute tegemist ja selgitamiskohustust
teenusesaajale. Vestlused töötajate ja teenusesaajate lähedastega kinnitavad, et
teenusesaajatele jagatakse selgitusi tegevuste läbiviimise kohta. Hooldekodu elanikud saavad
külalistega vestelda vastavalt soovile oma toas, Hooldekodul puhkenurkades, puhkealal õues või
suletud terrassil. Paikvaatluse ajal kohtusid teenusesaajad lähedastega suletud terrassil.
Hooldustöötajad selgitavad, et mitmekohalistes tubades ja potitooli kasutamisel kasutatakse
hügieenitoimingute teostamisel sirmi. Paikvaatluse ajal olid sirmid kasutuses, I ja II korrusel
osade tubade uste ette paigutatud, privaatsuse ja tuulutuse eesmärgil. Sirme kasutatakse ka
surnu eraldamiseks teistest teenusesaajatest. Paikvaatlusel ja vestlustest selgus, et
teenusesaajate intiimtoimingud tehakse teenusesaajatel magamistoas või magamistoale lähimas
WCs. Hooldustoimingute (nt mähkmete vahetus) tegemisel sirme alati ei kasutata, töötajate sõnul
paljud teenusesaajad kas ei märkagi enam ümbrust, või on toanaabriga harjutud ja sirme ei
küsita, seda kinnitasid ka teenusesaajad. Nimetatud lähenemine normaliseerib privaatsuse
puudumist, inimese privaatsust rikutakse, kui isikuhooldustoiminguid (mähkmete vahetus,
intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval asuva potitooli kasutamine jms) tehakse toanaabrite
nägemisulatuses, samuti võib toanaabri hooldus- ja intiimtoimingute nägemine häirida teisi
teenusesaajaid. Kõikidel juhtudel tuleb rakendada privaatsust kaitsvad meetmeid ja tagada
teenusesaaja õigus privaatsusele.
Määruse nr 36 § 2 lõige 4 kohustab teenuseosutajat teavitama teenusesaaja lähedasi
viivitamatult, kui teenusesaaja seisundis on ilmnenud olulisi muutusi.
Juhataja sõnul Hooldekodu teavitab teenusesaaja lähedasi esimesel võimalusel, kui
teenusesaaja seisundis on ilmnenud olulisi muutusi (sh teenusesaaja surmast) ja haiglasse
sattumisest. Teavitamise juhendid on koostatud hooldekodude üleselt. Info jagamise otsustavad
ja korraldavad hooldusjuht, meditsiinitöötaja ja juhataja koos. Hooldustöötajad tervise kohta infot
ei edasta, kuid surma korral öösel võib teavitajaks olla ka hooldustöötaja. Surmast teatamise aeg
on lepingus eraldi kokku lepitud (kas öösel kohe või järgmisel päeval). Kukkumise info
registreerimiseks on hooldekodude üleselt välja töötatud vastav blankett. Vestlustest
hooldustöötajatega selgus, et kui teenusesaaja terviseolukorras on muutusi, teavitavad nad
sellest meditsiiniõde, kes võtab vastu otsused edasisteks sammudeks.
Teenusesaajatel, kellel lähedased puuduvad, täidab eestkoste korral suhtlemise rolli KOV.
Teenusesaajate lähedased ja KOV hindasid koostööd valdavalt pigem heaks.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingute tegemine
Punktid 1-3 sisaldavad nõudeid teenusesaaja abistamisel söömisel, joomisel, riietumisel ning
riietega ja jalanõude korrashoiul.
Hooldekodus on kasutusel Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS kodudes kasutusel olevad
dokumenteerimise vormid.
5
Toitlustamine toimub söögisaalis või magamistoas. Toit viiakse korrustele termostes, hooldaja
ainult jagab toidu, püreestamise kohustust tal ei ole.
Vestlustest töötajatega selgus, et I korrusel vajavad toitmist 10 teenusesaajat, ülejäänud vajavad
söömisel juhendamist või järelevalvet, II korrusel vajas toitmist kuus ja III korrusel kolm
teenusesaajat. Söömisel kasutatakse ainult lusikat. Nädalamenüüd on väljas infostendil. Menüü
koostab peamaja toitlustusjuht, temaga tehakse koostööd, et toit teenusesaajatele sobiks.
Joogi pakkumise aegade dokumenteerimiseks on sisse seatud jootmislehed. Paikvaatluse ajal
olid joogitopsid täidetud, kuid toimingulehtedel olid kirjas pesemine, voodipesu vahetus ja
seedetegevus. Hooldustöötajad kinnitasid, et pööravad suurt tähelepanu vee pakkumisele.
Kõigile, kes vajavad abi söömisel, pakutakse regulaarselt juua, iseseisvaltliikuvatele
teenusesaajatele tuletatakse meelde vedeliku tarbimist.
Teenusesaajatel on võimalik Hooldekodusse kaasa võtta isiklikke riideid ja jalanõusid, üleriideid
hoitakse kummagi osakonna garderoobis, isiklikud riided märgistatakse. Teenusesaajad, kellega
vesteldi, kandsid isiklikke riideid. Juhataja sõnul on Hooldekodul olemas ühiskasutatavate riiete
varu. Seljariideid vahetatakse vähemalt kord nädalas, määrdumise korral sagedamini.
Paikvaatluse päeval olid teenusesaajate riided ja voodipesu puhtad.
Punktide 4.-5. kohaselt abistatakse teenusesaajat siirdumisel ja kehaasendi muutmisel
(lamatiste ennetamiseks) ning juhendatakse abivahendite kasutamisel. Hooldekodude ülesed
juhendid „Lamatiste profülaktika, ennetamine ja ravi eeskiri“ ja „Hooldajat säästavad
abistamisvõtted“ on töötajatele töös järgimiseks ja kättesaadavad.
Hooldustöötaja sõnul toimuvad teenusesaajate asendimuutused iga kolme tunni tagant, lamatiste
ärahoidmiseks kasutatakse õhkmadratseid. Personal oskab lamatisi ära tunda,
hooldustoiminguid tehakse lamatisi ennetavalt. Hooldekodus töötavad huvijuht ja liikumisjuht,
kelle abil saavad teenusesaajad, kes on võimelised istuma ratastoolis, hooajal (temperatuur üle
15 kraadi) sagedasti õue. Töötajate sõnul on liikumisvahendeid piisavalt, rulaatoreid, kõrgraame
ja ratastoole. Liikumisvahendite olemasolu kinnitasid ka teenusesaajad.
Punkti 6 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat suuhügieenitoimingute tegemisel,
mille hulka kuulub ka suust eemaldatavate proteeside nõuetekohane puhastamine.
Hooldustöötajate sõnul tegeldakse suuhügieeniga vähemalt kord päevas. Hooldekodul on kõik
hoolduseks vajalikud vahendid, kõigil teenusesaajatel ei olnud varasemalt suuhügieeni harjumusi
ja suhtuvad toiminutesse võõristavalt. Märge suuhügieenitoimingute tegemise kohta tehakse
hooldustoimingute lehele.
Punktide 7.- 9. kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat tualetitoimingutes (ka WC-
tooli ja inkotoodete kasutamisel), üle keha pesemisel vähemalt üks kord nädalas ning juuste,
habeme ja küünte korrastamisel.
Teenusesaajate üle keha pesemine toimub vastavalt graafikule (üks kord nädalas), seda
kinnitasid nii teenusesaajad kui hooldustöötajad, abivahenditeks on pesuraam või pesutool,
kanne pesu toimumise kohta märgitakse hoolduslehele. Märge tehakse ka küünte lõikamise,
habeme ajamise, voodipesu vahetuse kohta.
Hooldajate sõnul toimub mähkmete vahetamine kolm korda ööpäevas, vastavalt teenusesaaja
vajadusele ka neljas kord. Hooldekodu elaniku hoolduslehe vormil on hooldaja märge
mähkmevahetuse kohta.
Punkti 10 kohaselt tuleb teenusesaajale tagada vaimne ja hingeline tugi, sealhulgas surija
elulõpu toetamine järgides surija ja tema lähedaste soove. Hooldustöötaja ametijuhendis on
kohustus surma korral lahkunu korrastada (vajadusel pesta ja riietada). Vajadusel organiseerib
töötaja ka surnu äraviimise.
Vaimset ja hingelist toetust pakub hingehoidja, kord kuus toimub jumalateenistus. Paikvaatluse
päeval oli hingehoidja majas ning tegeles teenusesaajatega.
Määruse § 2 lõike 5 punktis 11 ja lõikes 7 nimetatakse teenuseosutaja kohustusi korraldada
juurdepääsu teistele sotsiaalteenustele- ja avalikele teenustele ning tagada sotsiaalse aktiivsuse
toetamise tegevused.
6
Aktiivsuse tagamiseks töötavad Hooldekodus huvijuht ja liikumisjuht. Neil ei ole kindlat
nädalaplaani, paljud tegevused sõltuvad ilmast, hooajal, üle 15 kraadi püütakse palju viibida õues
ja teha harjutusi seal, hooldajad aitavad teenusesaajad II ja III korruselt õue tuua. „Jüri tänava“
mehed liiguvad ise välja. Päeva esimeses pooles abistatakse hooldajaid hooldustoimingute
tegemisel, liikumisjuht toidab I osakonna lamajaid, paneb nad lamavasse asendisse ja suunab
tegevustesse (nt annab kätte palli käte harjutuseks). Liikumisjuht käib ka II ja III korrusel, et teha
koos teenusesaajatega füsioterapeudi poolt antud harjutusi. Huvijuhi pealelõunased tegevused
on ettelugemine, vestlemine, teenusesaajate jaoks poes käimine, seemnete külvamine,
tomatitaimede kasvatamine, lauamängud, jälgimine, et üldalal mängiks TV, et motiveerida
teenusesaajaid toast välja tulema. Kuna teenusel on palju dementsusega inimesi, võtavad suure
osa tööajast teenusesaajate hooldamisega seotud tegevused ja seetõttu jääb mõtestatud
tegevuste pakkumiseks aega vähem. Teenusesaajatega on käidud Viskla küla kiigeplatsil, Polli
loomaaias piknikul, kuid turvalisuse tagamiseks saab väljasõidule kaasa võtta vaid vähese osa
teenusesaajatest. Hooldekodus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, toimuvad
kihelkonnapäevad, mille raames tulevad esinejad, voodikesksete teenusesaajatega tegeldakse
individuaalselt.
Töötajad abistavad teenusesaajate isiklike telefonide laadimisel. Lähedased eelistavad
teenusesaajaid külastada, sest paljudele teenusesaajatele pole telefoniga suhtlemine enam
jõukohane. Hooldekodul on tahvelarvuti videokõnede jaoks, üks teenusesaaja kasutab seda.
Avalikele teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või nende puudumisel Hooldekodu,
korraldades transpordi ja saatja.
Määruse § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
Juhataja sõnul on Hooldekodul on sõlmitud leping Tervisekassaga õendusteenuse osutamiseks
koormusega 1,9. Esitatud töögraafikute järgi töötavad meditsiiniõed tööpäevadel 8 h.
Paikvaatluse ajal õde ja abiõde Hooldekodus ei viibinud. Juhataja sõnul on neil lubatud paberitööd
teha kodukontoris. Meditsiiniõed osalevad hooldusplaani koostamisel, tehes teenusesaajale
õendusplaani. Meditsiiniõde suhtleb perearstidega, vajadusel ka eriarstidega, et tagada
teenusesaajale õige raviskeem ja raviskeemile vastavad ravimid. Ravimeid hoitakse lukustatud
kapis. Meditsiiniõde jagab ravimid, teeb süstid ja võtab analüüsid, samuti annab
hooldustöötajatele vajalikud suunised, mis kirjutatakse hooldustöötajate toas olevale tahvlile.
Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, infot
jagatakse meditsiiniõega, vajadusel kutsutakse kiirabi.
Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel.
Vajadusel (meditsiiniõe puudumisel) teevad eluliste näitajate (veresuhkru, temperatuuri,
vererõhu) mõõtmisi hooldustöötajad. Hooldekodus on tööl ka tervisetöötaja, kes meditsiiniõe
puudumisel tegeleb terviseteemadega. Juhataja sõnul töötab tervisetöötaja vastavalt õdedelt
saadud korraldustele, jagab teenusesaajate raviskeemile vastavad ravimid
karpidesse/pinalitesse ja täidab arvutis raviskeemi järgimise töölehti. Et eriarstid ja perearstid
Hooldekodusse visiite ei tee, on tervisetöötaja tööülesanneteks ka õelt saadud suuniste järgi
suhtlemine perearstidega, et teenusesaajatel oleksid tagatud õiged raviskeemid ja neile vastavad
ravimid. Eriarsti juurde viivad enamasti lähedased, nende puudumisel viib Hooldekodu. Enamus
teenusesaajatest on Kose perearsti nimistus.
Transpordi arstile minekuks korraldavad kas lähedased või Hooldekodu, sotsiaaltransport
voodikesksetele teenusesaajatele tellitakse kohalikust omavalitsusest.
3.2.3. SHS § 21 kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse
saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest
arvates isikule hooldusplaani. Paikvaatlusel esitatud hooldusplaanide analüüsi põhjal saab
kinnitada, et SHS § 21 nõuded on valdavalt täidetud.
Juhataja sõnul on teenusesaajale koostatud hooldusplaan hooldustoimingute aluseks.
Ametijuhendites on hooldaja tegevuse eesmärgina nimetatud toiminguid ja teenuseid, mis on
määratud hooldusplaanis (abistamine igapäevatoimingutes, hooldus-põetustöö, puhtuse ja korra
tagamine, turvalise sõbraliku keskkonna loomine).
7
Juhuvalimi alusel kontrollitud hooldusplaanidest nähtub, et Hooldekodu on koostanud
teenusesaajatele hooldusplaanid (H.O., S.S., A.K., L.R..) mis vastavad SHS § 21 lõike 4 nõuetele.
H.O. plaani järgi saabus inimene teenusele 16.06.2022, hooldusplaan oli koostatud 15.07.2022
ja allkirjastatud kõigi osapoolte poolt, järgmised hindamised olid 14.01.2023, 12.07.2023,
05.01.2024. S.S. saabus teenusele 29.02.2024, hooldusplaan oli koostatud 21.03.2024, plaan oli
allkirjastatud koostajate poolt, plaanil oli märge, et väga halva nägemise tõttu ei ole elanik
võimeline allkirja andma. A.K. saabus teenusele 25.03.2024, hooldusplaan oli koostatud
08.04.2024. Plaan oli koostajate poolt allkirjastatud, elaniku poolt allkirjastamata. L.R. saabus
teenusele 11.08.23, hooldusplaan oli koostatud 31.08.2023, plaani üle vaatamine oli toimunud
28.02.2024, järgmine hindamine oli planeeritud 27.08.2024. Teenusesaaja lähedane oli plaanist
teadlik. Hooldusplaanide juures olid ka hooldustoimingute lehed (mähkmevahetus, jootmine jne).
Hooldusplaanid koostavad juhataja, hooldusjuht, meditsiinitöötaja ja elanik. Vestlustest
hooldajate ja abihooldajatega selgus, et hooldusplaanid asuvad hooldustöötaja ruumis, enamus
töötajatest osalevad plaani koostamisel, dokumenteerivad hooldustoiminguid tehes märkmeid
individuaalsetele hoolduslehtedele. Nii talletatakse vajalik info valvevahetuse ajal toimunu ja ka
igapäevaste hooldustoimingute kohta ning teavitatakse meditsiiniõde teenusesaajaga toimunud
muutustest. Abihooldajad hooldusplaani seost oma igapäevatöö alusdokumendina pigem ei
näinud, nad küll annavad infot meditsiiniõele, kuid plaani koostamisel ei osale.
Hooldusplaanid on koostatud 30 päeva jooksul. Teenusesaajate lähedased olid hooldusplaani
koostamisest üldiselt teadlikud.
Vestlustest kohalike omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajatega selgus, et enamus
teenusesaajatest on hooldekodusse teenusele paigutanud nende lähedased ja tihedam
suhtlemine KOViga toimub eestkoste korral. Sisendi hooldusplaani koostamiseks annavad KOVi
sotsiaaltöötajad läbi abivajaduse hindamise ja ÜHteenuse rahastamise otsuse.
3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
Juhataja sõnul on Hooldekodus korraga tööl: I korrusel kolm hooldustöötajat päeval, kaks öösel;
II korrusel kaks päeval ja üks öösel; III korrusel kaks päeval ja üks öösel.
Juhataja poolt 16.05.2024 esitatud töötajate nimekirjas töötab Hooldekodus kokku 37 inimest,
neist hooldustöötajaid on 22, neist 16 on abihooldustöötajaid.
Järelevalves paluti esitada hooldus- ja abihooldustöötajate 2024. aasta märtsi, aprilli ja mai
tööajagraafikud. Neist selgus, et abihooldustöötajad on töötanud hooldustöötaja juhendamiseta
ja juhendamise võimaluseta vahetustes ajal, kui majas ei viibinud ühtegi hooldustöötajat, kokku
18 korral, märtsis üheksal korral: 01.03.2024 (K.A., K.A., M.L., S.M., A.M), 08.03.2024 (J.P., K.A.,
C.R., J.M., A.M.), 12.03.2024 (M.A., S.M., S.K., Ü.B.), 15.03.2024 (M.T., C.R., E.K., A.M.),
16.03.2024 (K.M., J.P., S.M., E.K., R.R.), 20.03.2024 (K.M., CR., S.K., J.M.), 23.03.2024 (K.A.,
M.T., K.T.), 29.03.2024 (K.M., K.A., A.R., S.M., K.T., M.A., R.R.), ja 31.03.2024 (C.R., S.K.);
aprillis kaheksal korral: 01.04.2024 (K.M., K.T., S.M.), 05.04.2024 (K.A., K.O. ,M.T.,A.R., P.Õ.,
M.L., C.R., S.M., Ü.B.), 09.04.2024 (K.A., K.O., A.R., P.Õ., M.L.C.R., E.K., Ü.B.), 12.04.2024
(K.A., K.O., A.R., PÕ., M.L., C.R., S.M., E.K., 15.04.2024 (M.K., K.A., K.O., A.R., C.R., S.K., J.M.),
18.04.2024 (K.A., K.O., A.R., P.Õ., K.T., C.R., S.M., E.K., Ü.B.), 25.04.2024 (M.K., K.O., A.R.,
P.Õ., K.T., C.R., S.M., J.M.), 29.04.2024 (K.A., K.O., A.R., K.T., C.R., J.M.); mais ühel korral:
07.05.2024 (K.A.; M.T., J.B., A.R., P.Õ., K.T., S.M., E.K.).
Juhataja kinnitab, et hooldekodu panustab igakülgsest täitmaks SHS § 22 lõike 3 nõuet. Juhataja
sõnul panustab hooldustoimingute tegemisse ka majandustööline, kes on kvalifitseeritud
hooldustöötaja ja vajadusel majandustöölise töö kõrvalt, abistab meessoost teenusesaajate
pesemisel, tõstmisel.
8
Juhataja sõnul on hooldustöötajatest puudus üle Eesti ja nii ka Kosel, kuid ta otsib lahendusi, et
täita 01.07.2026 rakenduvat määrust nr 36 § 3. Kuus seni abihooldustöötajana töötavat vahetu
teenuse osutajat osalevad koolitusel ja omandavad lähiajal nõutava kvalifikatsiooni, toimuvad
suust-suhu otsingud kohapeal, Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS kodulehel on töökuulutus ja 06.
juunil toimub värbamispäev koostöös Töötukassaga.
3.2.5. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Juhataja sõnul kontrollitakse hooldustöötajate nõuetele vastavust karistusregistrist (SHS § 22
lõige 5) asutuse üleselt Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS personalijuhi poolt, esimene kontroll
tehakse peale isiku tööle asumise soovi ja hiljem mitte harvem, kui üks kord aastas. Juhataja
esitatud andmete põhjal olid viimased kontrollid töötajatele tehtud vahemikus 07.02.2023 -
01.04.2024.
3.2.6. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha
maksumuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu teenuskoha maksumus on avalikustatud (vt p 3.1.)
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu juhataja esitatud personaliandmete põhjal
olema ühe teenusesaaja kohta 677 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja
töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate
töötasud.
3.3. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa andjat (SKA)
tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
peab teavitama SKAd muudatustest vahetult ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle võtmisest. SKAl peab olema võimalus kontrollida
vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et
ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes kõik on
kajastatud tegevusloal.
Kontrollimisel (20.05.2024) selgus, et MTRis on hooldustöötajatena isikud, kelle töösuhe oli
lõppenud (D.U. 08.02.2024, J.P. 04.04.2024 ja K.A. 09.05.2024). Nõuetekohaselt ei olnud MTRi
kantud töötajate nimekirjas ja tööajagraafikute kohaselt vahetult teenust osutavad J.B. (tööleping
alates 06.05.2024), P.Õ. (tööleping alates 10.08.2020), S.K. (tööleping alates 01.10.2023), Ü.B.
(tööleping alates 06.11.2023), R.R. (tööleping alates 09.03.2024), A.R. (tööleping alates
18.01.2024), A. N. (tööleping alates 03.05.2024). Hooldajatena MTRi kantud A.H. on töötajate
nimekirja järgi hooldusjuht, A.K. on töötajate nimekirja järgi majandustööline, E.K. tervisetöötaja.
Hooldekodu korrastas MTRi järelevalve menetluse ajal 23.05.2024 ja MTRi on lisatud ka
21.05.2024 tööd alustanud abihooldustöötaja D.M..
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile
üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele.
4.2. Teenusesaajate turvalisuse tagamisel, aktiviseerivate tegevuste kavandamisel, ruumide
renoveerimisel jms on võimalus tutvuda Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevusega ja
soovitustega www.eludementsusega.ee.
9
4.3. Lähtudes sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 nõuetest üle vaadata ja ajakohastada
dokumentatsioon (ametijuhendid ja teised juhendid).
4.4. Jätkuvalt tagada kõigi teenusesaajate privaatsus.
4.5. Viia kooskõlla kodulehelt saadav info teenuskohtade (1-3) arvu kohta toas ja tegelike (1-4)
vahel.
4.6. Jälgida, et kõik hooldusplaanid oleksid elaniku või tema esindaja poolt allkirjastatud.
4.7. Võimaldada lähedastele paindlikumat külastusaega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
10