Elora Hiiu Haigla AS
[email protected]
Laste tn 1, Nõmme linnaosa, Tallinn
Harju maakond, 11613
07.06.2024 nr 5.1-3/14367-4
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Elora Hiiu Haigla ASis (registrikood 16699261) väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja
sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise tegevuskohad:
1.3.1. esimene tegevuskoht (suur maja): Põllu tn 70, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond;
1.3.2. teine tegevuskoht (väike maja): Laste tn 1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 09.05.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialistid Inna Tamm, Tõnis Palgi
ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvetoimingutes osalesid Elora Hiiu Haigla AS juhatuse liige Merle Vaher ja
sotsiaaltöötaja/teenuste juht Ann Pedosk.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse (MTR) ja töötamise
registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused teenusesaajate ja
nende lähedastega ning töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Elora Hiiu Haigla AS (Hooldekodu) ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Järelevalvemenetluse algatamisel (06.05.2024) töötas MTRi andmetel Hooldekodus 13
hooldustöötajat, kellest ühega (V. T.) oli töösuhe lõppenud 01.05.2024 (TÖR andmetel).
Hooldekodu esitas 16.05.2024 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh
hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil veebruar – aprill), millest nähtus, et
Hooldekodus töötasid hooldustöötajad, kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud
võimalik kontrollida (vt punkti 3.2.).
Hooldekodu kõrvaldas 14.05.2024 MSÜS § 30 lõike 2 rikkumise, lisades MTRi viis
hooldustöötajat, kes vastavad SHSis sätestatud nõuetele. Lisaks on eemaldatud MTRist
hooldustöötaja, kellega töösuhe oli lõppenud.
2.2. SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise
eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste
elluviimise kohta.
Analüüsitud seitsmes hooldusplaanis puudub teenuseosutajal hinnang hooldusplaani tegevuste
elluviimise kohta (vt punkti 3.1.5.).
2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Hooldekodu tööajatabelitest perioodil veebruar - aprill 2024a. nähtub, et abihooldustöötajad S. Š.
ja I. R. töötasid 21.04.24 ilma hooldustöötaja juhendamiseta 13 tundi ning abihooldustöötaja I. V.
on töötanud iseseisvalt 24 tunnistes töövahetustes kümnel korral (vt punkti 3.1.6.).
Võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama
ja on näidanud üles valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel võimalusel, teostab
SKA järelkontrolli rikkumiste täitmise üle 2024. aasta III kvartalis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas 06.05.2024 järelevalvemenetluse ja teostas paikvaatluse Hooldekodus 09.05.2024.
Järelevalvemenetluses on seatud fookus teenuse osutamise kontrollimisel järgmistele
kvaliteedipõhimõtetele, mis tulenevad SHS § 3 lõikest 2:
1) isikukesksuse kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamisel käsitletakse
inimest tervikuna, arvestades tema ajas muutuvat vaimset ja füüsilist seisundit ning vajadusi,
soove ja võimalusi;
2) isiku õiguste kaitse (turvalisuse) kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui on tagatud
teenusel oleva inimese ja töötaja füüsiline ning emotsionaalne kaitstus, toetus ja heaolu, millest
tuleneb parim võimalik hakkamasaamine ja turvatunne;
3) kaasamise kvaliteedipõhimõte, mis on täidetud siis, kui teenuse osutamise protsessidesse ja
arendamisse on kaasatud kõik osapooled – teenusel olev inimene, tema lähedane, töötaja, juht,
koostöövõrgustik.
Järelevalvemenetluse kokkuvõttes käsitletakse nimetatud kvaliteedipõhimõtete järgimist koos
ÜHteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega.
3.1. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.1.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse nr 36 § 2 lõigete 1 kuni 4 kohaselt on väljaspool
kodu osutatava ÜHteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealistele
isikutele, kus teenuseosutajal tuleb tagada teenusesaajatele hooldustoimingud, majutamine ja
toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused, mis on määratud
hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga
seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale
privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
2
selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult
teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi.
Elora Hiiu Haigla ASile on antud 20.12.2019 ÜHteenuse osutamiseks tegevusluba nr SÜH000116
ning lubatud on ÜHteenust osutada kahes tegevuskohas (punktid 1.3.1 ja 1.3.2.).
Suures majas on lubatud ÜHteenust osutada maksimaalselt 34le isikule ja väikeses majas
maksimaalselt 22le isikule. MTRi andmetel vastab ÜHteenuse osutamise kaks tegevuskohta
tuleohutuse ja terviskaitse nõuetele.
Elora kodulehel on põhjalik informatsioon sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisest kolmes
haiglas (Elora Hiiu, Maardu ja Keila haiglad). Lisaks on kodulehel kirjeldatud Elora väärtuseid
töös inimestega (meelerahu toetamine, sotsiaalse keskkonna parandamine, tervise hoidmine,
inimese käsitlemine terviklikult jm) ning leitav on dokumentatsioon teenuste kvaliteetseks
osutamiseks (privaatsuspoliitika põhimõtted, kaebuste lahendamise kord, klienditeeninduse
standard, hooldekodu kodukord jm). Elora koondab tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid pakkuvad
haiglad ühise kaubamärgi alla, et hoolitseda inimese tervise eest terviklikult (teaduspõhine
arendamine, terviklik lähenemine, teenuste integreerimine, sotsiaalnõustamine, eriarstide
kättesaadavus). Elora kodulehelt leiab ka kaks sertifikaati, milleks on „Edukas Eesti Ettevõte
2023“ ja „Usaldusväärne ettevõte 2024“.
Hooldekodu asub looduskaunis kohas, kus on oma õueala, mis on piiratud aiaga. Teenusesaajate
jaoks on metsasele õuealale rajatud istumiskohti ja jalutamisradasid. Teenusesaajaid
majutatakse peamiselt ühe- ja kahekohalistes tubades. Mitmekohalistes tubades on olemas
statsionaarselt vahekardin või sirm, mida hooldustöötajad kasutavad hooldustoimingute
tegemisel.
Suures majas on kokku 17 tuba, millest ühekohalisi viis, kahekohalisi kümme ja kaks tuba on
kolmekohalist. Väikeses majas on ühekohalisi kuus ja kahekohalisi kaheksa. Tubades on olemas
kraanikauss, kaasaegne mööbel, funktsionaalsed voodid, kapid, teler ja teenusesaajale
vajaminevad abivahendid (rulaator, ratastool, potitool). Samuti on tubades ja üldruumides
sisustuselemente (lilled, pildid/maalid, kaunistused seintel, kell, kardinad jms), mis muudavad
Hooldekodu üldmulje kodusemaks. Pesemisruumid ja tualetid asuvad üldalal. Mõlemas
tegevuskohas on olemas söögisaal, puhkenurgad koridoride laiendustes (toolid, teler,
raamaturiiul) ning hooldustöötajate töö- ja puhkeruum. Hooldekodus on mõeldud teenusesaajate
turvalisusele, suures majas on koridoride seintel käsipuud, majas on lift, trepi ees on turvavärav.
Väikeses majas on kaldtee ja käsipuud, et toetada liikumisraskustega teenusesaajate
tegevusvõimet ja iseseisvust. Väikeses majas on ÜHteenusel teenusesaajad, kes tulevad toime
liikumisega iseseisvalt või abivahendi abil, sest muinsuskaitse piirangute tõttu ei ole võimalik
majja lifti rajada.
Lisaks ÜHteenusele osutab Elora Hiiu Haigla ka statsionaarest õendusabiteenust, mida
osutatakse suures majas ning peamiselt hoone teisel ja kolmandal korrusel. Teenuse juhi sõnul
paigutatakse lähiajal ümber õendusabi teenusesaajad ÜHteenuse saajatest (tuba nr 111).
ÜHteenusele võetakse erineva abivajadusega teenusesaajaid. Enamasti saavad suures majas
ÜHteenuse kohad täidetud õendusabiteenuse järgselt. Paikvaatluse ajal oli vabu kohti
ÜHteenusele väikeses majas.
Hooldekodus on rajatud toimiv häirenupusüsteem, mis võimaldab teenusesaajal abi kutsumist.
Lisaks on teenusesaajatel võimalik ka telefonitsi hooldajat kutsuda. Teenusesaajate sõnul
liiguvad hooldustöötajad sageli tubades ringi ja vajadusel saab abi küsida. Hooldustoiminguid
teostavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad ning tagatud on ÜHteenuse saajatele
ööpäevaringselt meditsiiniõe olemasolu. Teenuse juhi/sotsiaaltöötaja sõnul on tema
tööülesandeks tegeleda nii ÜHteenuse saajatega kui ka õendusabiteenuse saajatega.
Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad
isikuhooldustoiminguid (pesemine, suuhügieen, söömine, riietumine jm), terviseseisundiga
seotud toiminguid (ravimite võtmine, perearsti konsultatsioon) ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (toimetulek igapäevategevustega, osavõtmine
ühisüritustest). Hooldustöötajad on teadlikud teenusesaajate hooldusplaanidest (osalevad
koostamisel) ning hetkel tegeletakse kõigi teenusesaajate hooldusplaanide uuendamisega
3
(elektroonne süsteem). Hooldekodu infotahvlitel on teave päevamenüüst, maniküüri ja pediküüri
teenuste osutamisest, kodukorrast, ettepanekute ja kaebuste lahendamise korrast ja olulistest
telefoninumbritest.
Toit teenusesaajatele valmistatakse Hooldekodu köögis ning toitlustamine toimub neli korda
päevas (lisandub õhtuoode). Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaajate terviseseisundist
tulenevaid soovitusi (püreetoit, vahepalad diabeetikutele jm). Teenusesaajatega vestlustest
selgub, et toiduga ollakse pigem rahul, toidud on üldiselt maitsvad ja kodused.
Töötajatega vestlustest selgus, et selgitustöö hooldustoimingute tegemisel on tavapärane
tegevus ning hooldustöötajad arvestavad teenusesaajate tahtega ning vajadusel motiveerivad
neid hooldustoimingutes osalema. Hooldekodu juhi sõnul enamasti jagatakse lähedastele teavet
teenusesaaja seisundi muutumisest samal või järgmisel päeval. Sama kinnitasid vestlustes ka
teenusesaajate lähedased.
Paikvaatluse ajal olid Hooldekodu ruumid heas korras (puhtad, soojad, värske õhk), töötajad olid
tegevuses isikuhooldustoimingute tegemisega, mõned teenusesaajad veetsid vaba aega
koridorides liikumisega, telerit vaadates või ajalehti lugedes. Hooldekodu on punkti 3.1.1. täitmisel
järginud turvalisuse, isikukeskuse ja kaasamise kvaliteedipõhimõtteid.
3.1.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Tunnustust väärib, et Hooldekodu on korraldanud
efektiivse infovahetuse suure hooldusvajadusega teenusesaajate toimetulekust. Iga
teenusesaaja voodi juures asub seinal markertahvel, kus on kirjas milliseid hooldustoiminguid (nt
pöörata iga 3 h järel, sööb ja joob ise, pesta hambad hommikul ja õhtul, mähkmete suurus) ja
terviseseisundiga seotud toiminguid tuleb teostada (nt silmatilgad mõlemasse silma) ning milliseid
abivahendeid kasutada (nt lamatistevastane madrats, kannakaitsmed, tugipadjad) ja kuidas
teenusesaajat aktiviseerida (ise istuma, ise potitoolile jms). Eraldi on töölehed üle keha pesemise,
asendivahetuse ja seedetöö kohta. Lisaks täidetakse hoolduspäevikut (käsikirjaliselt), kuhu
märgitakse teenusesaajate päeva olulisemad tegevused, külastajate käimine, tervisemured jms.
Dokumentatsioonis esineb kirjeid, kus teenusesaajaid on nimetatud patsientideks.
Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Suure
hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed, dementsusega inimesed) on Hooldekodus
umbes 50%, neist toitmist vajab ligikaudu 10. Teenusesaajatele võimaldatakse söömist oma toas
või söögisaalis. Paikvaatluse ajal oli teenusesaajate joogitopsides vesi olemas. Voodikesksetele
teenusesaajatele käiakse juua pakkumas vähemalt kahe tunni järel.
Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid
(käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm) ja kasutusel on muud hooldustööd toetavad abivahendid
(nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, libilinad, lamatistevastased madratsid jms).
Hoolduspäevikust nähtub, et hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid õue minekul, asendi
vahetus toimub kahe või kolme tunni järel. Mähkmeid vahetatakse Hooldekodus vähemalt kolm
korda ööpäevas ja vajadusel sagedamini. Lähtudes teenusesaaja abivajadusest on toas olemas
ka potitool või uriinipudel. Teenusesaajatel on võimalik kasutada oma riideid, kuid olemas on ka
riided Hooldekodu poolt. Riiete pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud, kuid osad
teenusesaajad eelistavad isiklikud riided anda pesta lähedastele.
Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Vannipäeviku töölehele on
kuu lõikes planeeritud igale teenusesaajale konkreetne pesemise päev (kord nädalas) iga kuue
päeva järel. Suures majas on võimalik teenusesaajaid pesta nii pesutoolil kui -raamil. Väikeses
majas on võimalik teenusesaajaid pesta vaid pesemistoolil kuna ruumid (muinsuskaitse
piirangud) ei võimalda raamiga liikumist. Samuti selgus töötajate ja teenusesaajatega vestlustest,
et üle keha pesemine toimub kord nädalas, misjärel vahetatakse ka voodipesu.
Üldpesu järgselt teostavad hooldustöötajad teenusesaajatele esmase küünte, juuste ja meestel
habeme hoolduse ning tasulist teenust varbaküünte eest hoolitsemisel pakub pediküürija.
Teenusesaajatele on tagatud suuhügieenitoimingute teostamine, hooldustöötajad juhendavad või
vajadusel abistavad teenusesaajaid hammaste või proteeside puhastamisel (markertahvlil kirjas
suuhügieeni toimingud).
4
Juhul kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele
juurdepääsuks on see võimalik korraldada lähedastel või tellib sotsiaaltöötaja/teenuse juht
tasulise sõiduteenuse. Enamasti on transport ja avalikele teenustele juurdepääs (arsti vastuvõtt,
kohvikus käimine, pereüritused vms) korraldatud lähedaste poolt. Dokumentide taotlustega
seotud asjaajamised korraldab sotsiaaltöötaja/teenuse juht teenusesaaja volituse alusel.
Hooldekodu töötajad oskavad hoolitsevad surija vajaduste eest ning pakkuda emotsionaalset
toetust teenusesaaja surma korral toakaaslastele või lähedastele või hooldustöötajale.
Hooldekodul on koostatud juhised, kuidas tegutseda teenusesaaja surma korral.
3.1.3 Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Tervishoiuteenused on teenusesaajatele ööpäevaringselt kättesaadavad kuna ÜHteenust
osutatakse koos õendusabiteenusega. Hooldekodu töötajatega vestlustest selgus, et majas
töötab 24 tundi meditsiiniõde, kes vajadusel nõustab hooldustöötajaid ja tagab meditsiiniabi ka
ÜHteenuse saajatele. Lisaks töötab ÜHteenuse saajate jaoks eraldi meditsiiniõde, kelle tööaeg
on esmaspäevast reedeni päevasel ajal. Meditsiiniõe tööülesanneteks on õendusprotseduuride
(veresuhkru mõõtmine, sidumised, süstimised, analüüsi võtmine jms) teostamine, ravimite
tellimine ja jaotamine ravimikarpidesse, koostöö teenusesaaja perearstidega, hooldustöötajate
juhendamine, hooldusplaanide koostamisel osalemine jm. Teenusesaajatele on tagatud
raviskeemi alusel määratud ravimid ning ravimeid hoitakse eraldi lukustatud ruumis.
Hooldustöötajad oskavad jälgida teenusesaajate üldist seisundit (nt kehatemperatuuri ja
saturatsiooni mõõtmine, naha muutus, vedeliku tarbimine) ning teavitavad meditsiiniõde, kui
teenusesaaja terviseseisundis on ilmnenud muutused. Hooldustöötajad ja meditsiiniõde jagavad
omavahel teavet teenusesaajate terviseseisundiga seotud toimingutest edasi suuliselt või
kirjalikult hoolduspäevikusse. Hooldekodu juht hindab koostööd hooldustöötajate ja
meditsiiniõdede vahel väga heaks. Töötajatega vestlusest selgus, et aktiivselt tegeletakse
lamatiste ennetamisega (lamatistevastane madrats, asendivahetus, nahahooldus) ja mõeldud on
teenusesaajate turvalisusele (vt punkti 3.1.1.), et vähendada kukkumiste riski (kukkumisriski
hindamisel kasutatakse Morse skaalat).
3.1.4 Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Hooldekodus on mõeldud teenusesaajate vabaaja tegevuste osutamisele (värvimine, mängude
mängimine, puslede kokkupanemine, ühisüritused, kohvikute päev ja tegevused suviti õuealal),
kuid regulaarselt mõtestatud tegevusi hetkel ei pakuta. Hooldekodu juhataja sõnul on plaanis
tööle võtte tegevusjuhendaja. Vabaaja tegevusi korraldavad praegu hooldustöötajad või
sotsiaaltöötaja. Hooldekodu päevakavas on planeeritud vabaaja tegevused alates kella 16.00st.
Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, vajadusel aitavad hooldustöötajad neil õue
minna ja seal koos aega veeta. Suures majas on rõdud, kus suure hooldusvajadusega inimesed
saavad värskes õhus viibida. Lähedastega suhtlemist Hooldekodus toetatakse ning vajadusel
aidatakse telefonikõnesid teha teenusesaaja isiklikult mobiililt või Hooldekodu üldnumbrilt.
Teenusesaajate külastamine on võimalik igal päeval kuni kella 18.30ni. Muudel aegadel on
külastamine võimalik vastutava hooldekodu töötaja loal.
Hooldekodu on määruse nr 36 täitmisel suures osas lähtunud isikukeskuse, turvalisuse ja
kaasamise kvaliteedipõhimõtetest, kuid enam tuleks panustada teenusesaajatele
tähendusrikaste tegevuste korraldamisel. Teenusesaajatele tuleb nende soove ja eelistusi
arvestades luua mitmekesised võimalused oma aja sisustamiseks nii hooldekodus kui ka
väljaspool seda. Suurema hooldusvajadusega teenusesaajatele tuleb samuti pakkuda
elukvaliteeti säilitavaid ja jõukohaseid tegevusi.
3.1.5. SHS § 21 sätestab nõuded hooldusplaanile, sealhulgas kohustuse koostada teenuse
saajale hooldusplaan 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast; kaasata tuleb
hooldusplaani koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja, hooldusplaanis tuleb hinnata
tervishoiuteenuste vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja (tervishoiutöötaja) poolt.
Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks
vajaminevaid tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut eesmärgi saavutamise kohta;
hooldusplaan tuleb vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vähemalt kord poolaastas.
5
Hooldekodu koostab teenusesaajatele hooldusplaanid tähtaegselt. Analüüsitud seitsme
hooldusplaani põhjal on hooldusplaan teenusesaajale koostatud 7-14 päeva jooksul.
Teenusejuhi/sotsiaaltöötaja sõnul tulevad enamik teenusesaajaid ÜHteenusele peale
õendusabiteenuse osutamist. Enne hooldusplaani koostamist hinnatakse põhjalikult
teenusesaaja hooldusvajadust ning hooldusplaani koostavad teenuse juht/sotsiaaltöötaja,
hooldaja (nimi puudub) ja meditsiiniõde. Hooldusplaanid sisaldavad toiminguid isikuhoolduse,
terviseseisundi ja sotsiaalse suhtluse ning ühiskonnaelus osalemise valdkondades. Lisaks on
kirjeldatud hooldusplaanides teenusesaaja enda ressursse ja lahendamist vajavaid
toimetulekuprobleeme.
Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise eesmärke, tegevusi lähtudes eesmärgist ja
tegevuste sagedust, kuid hooldusplaanides puudub teenuseosutaja hinnang tegevuste
elluviimise kohta. Lisaks ei selgu hooldusplaanidest kas teenusesaaja või tema lähedane/lepingu
osapool on kaasatud hooldusplaani koostamisse. Hooldustöötajatega vestlustest selgus, et nad
on teadlikud teenusesaajate hooldusplaanidest, kuid hooldusplaanide koostamisel ei osale.
Teenusesaajate ja nende lähedastega vestlustest selgus, et hooldusplaanist pole nad teadlikud.
Hooldekodu vaatab hooldusplaane üle regulaarselt, vähemalt üks kord poolaastas ja lisatakse
selgitus, et teenuse osutamine jätkub. Täiendavaid tegevusi pole hooldusplaani lisatud.
Koostatud hooldusplaanid on isikukesksed ja mõeldud on teenusesaajate turvalise toimetuleku
tagamisele, kuid Hooldekodul tuleb enam tähelepanu pöörata hooldusplaanide koostamisel
kaasamise kvaliteedipõhimõttele.
3.1.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Hooldekodul on koostatud erinevaid juhendeid (töökorralduse reeglid, tööohutusjuhendid,
klienditeeninduse standard, privaatsuspoliitika põhimõtted jt), mis aitavad kaasa kvaliteetse
hooldusteenuse osutamisele. Hooldajate ülesandeks on tagada teenusesaajate füüsiliste,
sotsiaalsete ja psüühiliste vajaduste katmine ning nende elukvaliteedi tõstmine või säilitamine.
Hooldustöötajate ülesandeks on jälgida regulaarselt teenusesaajate seisundit. Nii öisel kui
päevasel ajal teeb hooldustöötaja ringkäigu teenusesaajate ruumides vähemalt kord tunnis.
Hooldekodus on hooldustöötajaid MTR andmetel kokku 17, kellest abihooldustöötaid on neli.
Hooldustöötajate nõuetele vastavust karistusregistrist (SHS § 22 lõige 5) kontrollitakse
hooldustöötaja tööle asumisel ja edaspidi olemasolevatele hooldustöötajatele üks kord aastas.
Hooldekodu juhatuse liikme sõnul töötavad hooldustöötajad 24- ja 12-tunnistes töövahetustes.
Paikvaatluse päeval oli suures majas ÜHteenusel 31 teenusesaajat ning tööl kolm
hooldustöötajat (sh osaliselt õendusabiteenuse saajad), kellest kaks töötab 24 tundi ja üks 12
tundi. Väikses majas oli ÜHteenusel 17 teenusesaajat ning töötas üks hooldustöötaja, kelle
töövahetuse pikkuseks oli 24 tundi. Lisaks on tööl päevasel ajal abitöötajad, hoolduskoordinaator,
õendusjuht, teenusejuht/sotsiaaltöötaja ja muu personal.
Hooldekodu tööajatabelitest (veebruar-aprill 2024) selgus, et abihooldustöötajad S. Š. ja I. R.
töötasid 21.04.24 ilma hooldustöötaja juhendamiseta 13 tundi ning abihooldustöötaja I. V. on
töötanud iseseisvalt 24 tunnistes töövahetuses kümnel korral (04.02., 13.02., 17.02, 22.02.,
05.03., 12.03., 22.03., 06.04, 09.04. ja 16.04).
ÜHteenuse osutajad peavad tagama piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, kes teostavad
hooldustoiminguid ja oskavad hooldustööd planeerida. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid
teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel
või koolituse läbimisel. Seega tuleb hooldustöötajatel alati juhendada abihooldustöötajate tööd.
Hooldekodu on suures majas täitnud juba käesolevaks nõuded töötajate arvule, mis tuleneb
määruse nr 36 §st 3 (rakendub hiljemalt 01.07.2026). Võttes arvesse, et käesolevalt on väikeses
6
majas ÜHteenusel 17 teenusesaajat, siis määruse nr 36 § 3 täitmiseks alates 01.07.2026 peaks
töötama lisaks ühele 24 tundi töötavale hooldustöötajale kaks 12 tundi töötavat hooldustöötajat.
3.1.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu kodulehel on avalikustatud ÜHteenuse hinnakiri, kus ÜHteenuse hind sõltub
abivajaduse ulatusest (mõõdukas ja suur abivajadus) ja lisateenuste vajamisest. Mõõduka
hooldusvajaduse korral on ööpäeva maksumus 51 eurot (31 päeva maksumus – 1581 eurot kuus)
ja suure hooldusvajaduse korral on kaks ööpäeva hinda (56 eurot ja 63 eurot – kuutasu vastavalt
1736 eurot ja 1953 eurot). Kõige enam tuleb ÜHteenuse eest tasuda teenusesaajal, kellel esineb
lisaks suurele hooldusvajadusele ravimresistentse nakkustekitaja (nt ESBL, MRSA, VRE)
kandlus. Lähtudes hooldusvajaduste astmetest on hoolduskomponendiks arvestatud 780 eurot,
903 eurot ja 1120 eurot kuus.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu 05.06.2024 MTR andmetel (17
hooldustöötajat ja kokku 56 teenuskohta) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 661
eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud
meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Järelevalvemenetluse käigus tuvastati, et Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste
muutmisest tähtaegselt (vahetult teenust osutava töötaja töölt lahkumisest või tööle
vormistamisest). Järelevalvemenetluse algatamisel (06.05.2024) töötas MTR andmetel
Hooldekodus kokku 13 hooldustöötajat (sh kolm abihooldustöötajat), kellest ühe
hooldustöötajaga (V. T.) oli töösuhe lõppenud 01.05.2024.
Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirja ja tööajatabelite (veebruar-aprill 2024 a.) alusel
töötasid Hooldekodus viis hooldustöötajat, kellega töösuhe TÖR andmetel oli alanud rohkem kui
viis tööpäeva tagasi (nt Ž. T. – 25.07.2023; T. R. – 21.12.2023; J. L. – 25.04.2022).
Hooldekodu kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal (14.05.2024).
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle
asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb SKAd MTRi kaudu teavitada viie tööpäeva jooksul. Hooldus-
ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on
oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.
4.2. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste
arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine
asutustele).
4.3. Kaasata hooldusplaanide koostamisse enam teenusesaajat või teenuse rahastajat
(teenusesaaja lähedane, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja) ning vajadusel tutvustada neile
hooldusplaani sisu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
järelevalve peaspetsialist
7