[email protected]
Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 38
43122, Ida-Viru maakond
05.06.2024 nr 5.1-3/14798-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 38, 43122, Ida-Viru
maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 13.05.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis Palgi ja Inna Tamm ning
juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid SA Kiviõli Tervisekeskus juhatuse liige Aksana
Pungas ja hooldekodu perenaine Anne-Ly Trummar.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et SA Kiviõli Tervisekeskus (Hooldekodu) ei ole täitnud
järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama
tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie
tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või
töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud
töötajate nimekirjas on kokku 25 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad,
abihooldustöötajad), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis
kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses
kaheksa töötajat, kuid TÖRi andmetel on leping lõpetatud.
2.2. SHS § 21 lõike 5 alusel vaatab teenuseosutaja hooldusplaani üle vähemalt üks kord
poolaastas ja vajadusel korrigeerib seda. Väiksemas majas oli pistelise kontrolli
tulemusena läbi vaadatud A. M. hooldusplaan, mida teenusesaaja ei ole regulaarselt üle
vaadanud juba 2022. aastast.
2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Tööajatabelitest (veebruar - aprill) nähtub, et abihooldustöötajad M. K. ja M. B. II majast
töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta aprillikuus viiel kuupäeval.
2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada
üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu mitte harvem kui üks kord nädalas.
Paikvaatlusel tehtud fotodel hooldustoimingute töölehtedest suures majas (märts, aprill)
nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas.
Võttes arvesse, et SA Kiviõli Tervisekeskus on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi
kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel
võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
Järelkontroll SA-s Kiviõli Tervisekeskus toimub peale 30.09.2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse SA Kiviõli Tervisekeskuses 24.04.2024 ning
etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 13.05.2024. Hooldekodule on 20.12.2019 väljastatud
tähtajatu tegevusluba (SÜH000115) tegevuskohas Keskpuiestee 38, Kiviõli linn,
Lüganuse vald, Ida-Viru maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 135
inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 108 inimest.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 24.04.2024 kantud 24 teenust vahetult
osutavat töötajat (neis 12 abihooldustöötajat).
Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu
kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1300 eurot kuus, sh
hoolduskomponent ühe inimese kohta on 683 eurot kuus), teave hinnale lisanduvatest
kuludest ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele.
Hooldekodu tegutseb ühes suuremas kahekordses hoones ning kahes väiksemas
ühekordses hoones. Samuti on territooriumil suur aed ja pesumaja. Aias on mitmeid
alasid, kus teenusesaajad saavad aega veeta. Õueala on hoolitsetud, kuid territoorium
piiramata, seetõttu on järelevalve tagamiseks territooriumil videovalve. Teenusele
võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid, välja arvatud dementsusest tingitud suure
hooldusvajadusega teenusesaajaid.
3.1. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või
abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal
peab olema võimalus kontrollida kas hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust
nõuetele. Hooldekodu ei olnud täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust
ning ei olnud teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu
sõlmimisest, töösuhte lõppemisest, ametinimetuse muudatusest) tegevusloa andmiseks
pädevale majandushaldusasutusele (SKA). Seisuga 22.05.2024 oli MTRis teenust
vahetult osutavate isikute hulgas kaheksa töötajat, kelle töösuhe oli lõppenud (O.P., V.T.,
G.A., O.D., G.B., V.Š., V.K., K.P.). Juhatuse liikme esitatud töötajate nimekirjas oli 25
vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed
MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik
kontrollida.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on
2
määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja
võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet,
kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Ükski intervjueeritud teenusesaaja lähedane hooldusplaaniga tutvunud ei olnud.
Paikvaatluse päeval on õhkkond töine, majas olid nii teenust vahetult osutavad töötajad
kui ka maja perenaine ning juhatuse liige. Teenusesaajad on majutatud kolme hoonesse,
suures majas on raskema terviseseisundiga inimesed, väiksematesse majadesse on
majutatud need, kes saavad liikuda iseseisvalt või kõrvalise abiga. Ruumid on rahuldavas
sanitaarses seisus, osaliselt on ruume asutud renoveerima. Majas on käsipuud, lift ja õue
minemiseks kaldteed. Piisavalt on pesemisruume ja tualette, mis on kohandatud
liikumisraskustega isikutele kasutamiseks. Juhatuse liikme Aksana Pungase sõnul on
ÜHteenusel erineva hooldusvajadusega teenusesaajaid, umbes pooled suures majas on
voodikesksed, paljud teenusesaajad on dementsusega. Suures majas on hooldajatel
puhketoad mõlemal korrusel, lisaks on majas eraldi ruum meditsiiniõele. Ka väiksemates
majades on hooldajatel eraldi puhketuba. Päevasel ajal on tööl kolm hooldajat väikestes
majades ja suures üheksa (neli all ja viis üleval), öösel on suures majas tööl kolm
hooldustöötajat ja väikestes üks. Nad liiguvad majades ilma kindla intervallita ning
ringkäike ei dokumenteerita.
Teenusele saabudes võetakse kaasa endale olulisi meeneid ja pisiasju, samuti riideid,
igapäevaseid esemeid nagu tehnika, vajadusel ka muu inimesele oluline. Kasutusel on
erinevad funktsionaalvoodid ning vajadusel ka lamatise-vastased madratsid, samuti on
majades toimiv kutsungisüsteem. Teenusesaajaid majutatakse Hooldekodus ühe- kuni
neljakohalistes tubades. Paikvaatlusel tuvastati, et majades on olemas üksikud
teisaldatavad sirmid, kuid privaatsuse tagamiseks neid pigem ei kasutata. Osadel
voodikesksetel klientidel suure maja teisel korrusel olid küll kardinad ja need olid ette
tõmmatud. Töötajate sõnul suletakse hooldustoimingute ajaks küll toa uks, kuid see ei
paku privaatsust samas toas elava teenusesaaja eest. Juhatuse liige oli parasjagu
valimas majadesse sobivat lakke kinnitatavat sirmide süsteemi. Teenusesaajate toad olid
pigem haiglapalatite sarnased, ka töötajad nimetasid tube palatiteks. Kõikides tubades on
funktsionaalne voodi ja öökapp, mõnes toas ka riidekapp ja tool/tugitool. Mõnedes
tubades oli sisustus kodusem: lilled, külmik, kardinad, seintel pildid ja teler.
Hooldustoiminguid teostavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad ning tagatud on
igapäevane meditsiiniõe olemasolu. Lähedased saavad kohtuda teenusesaajaga toas,
puhkealal, suvisel ajal viia neid õue. Vestlustes selgitasid lähedased, et saavad helistada
hooldustöötajate tuppa ja siis viiakse teenusesaajale telefon, lähedaste mulje personalist
on hea, alati ollakse abiks ja viisakad, abivalmid ja asjatundlikud. Toit teenusesaajatele
valmistatakse Hooldekodu köögis. Eraldi on tööl toidujagaja/abihooldaja, kelle peamiseks
ülesandeks on tegelemine toidukordadega. Toitlustamisel võetakse arvesse
teenusesaajate terviseseisundist tulenevaid soovitusi (püreetoit, dieettoit jm).
Nädalamenüü on leitav iga korruse ja maja infotahvlilt. Lisaks on suures majas
ettepanekute ja kaebuste lahendamiseks postkast, kuhu vajadusel saab panna oma
kirjaliku pöördumise, Hooldekodu päevakava ja olulised telefoninumbrid. Hooldekodul on
kehtestatud kodukord, milles on kirjeldatud teenusesaaja õigused ja kohustused ning
päevakava. Töökorralduse reeglites on sätestatud töötaja õigused, kohustused ning
vastutus, tööaeg ja töökorralduste andmine.
Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad
isikuhooldustoiminguid (pesemine, suuhügieen, söömine, riietumine jm) ja
terviseseisundiga seotud toiminguid. Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toimingud on samuti kajastatud (vaba aeg, osavõtmine ühisüritustest)
hooldusplaanides, kuid aktiviseerivaid tegevusi teenusesaajatele pakutakse harva. On
küll aktiivtegevuste lehed, kuid nimed on lehtedel päevade kaupa korduvad, ning pole
3
kajastatud, mis tegevusi neil päevil tehti. Järelevalve käigus intervjueeritud kohalikud
omavalitsused tõid puudusena välja mõtestatud tegevuste puudumise Hooldekodu
päevakavas.
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel erinevaid jälgimislehti,
mida töötajatel tuleb täita. Hooldustöötajad dokumenteerivad üle keha pesemist, jälgivad
teenusesaajate seedetööd ja täidavad asendi muutmise töölehte (pööramine). Muud
üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse, ka
info, mis vajab edastamist meditsiiniõele, kes infoga tutvumisel kinnitab selle oma
allkirjaga. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel.
Toitlustatakse teenusesaajate tubades. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid
(voodikesksed, dementsusega inimesed) on Hooldekodus umbes 50%. Teenusesaajatel
on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid
(käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm) ja kasutusel on muud hooldustööd toetavad
abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, libilinad, lamatistevastased
õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks,
abivahendite korrashoiu ja töökindluse eest vastutab üks majandustöötaja. Väiksema
hooldusvajadusega teenusesaajad kasutavad oma isiklikke riideid ja jalanõusid, kuid
voodikesksetel teenusesaajatel on kasutuses Hooldekodu antud rõivad. Riiete pesemine
ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud oma pesumajas. Hooldekodu abistab ja
juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Pesemisruum on olemas suure maja
mõlemal korrusel ning pesemisel on kasutusel nii tool kui raam. Pesuruumid on olemas
ka väiksemates majades. Hooldustöötajate ja juhatajaga vestlustest selgus, et üle keha
pesemine toimub 7 päeva tagant, sama kinnitasid ka intervjueeritud teenusesaajad.
Vaatamata sellele on paikvaatlusel pildistatud pesemisgraafikut, mille alusel pestakse
päevas teatud hulk inimesi, kelle pesemise regulaarsus on korduv (nt P ja M pestakse
alati samadel päevadel). Selle graafiku alusel on näha, et neid teenusesaajaid ei pesta
kord nädalas, vaid ülekeha pesu toimub umbes 10-14 päeva tagant. Näiteks on pesemise
päevad olnud:
kahel teenusesaajal 14.04, 23.04 ja 10.05;
kahel teenusesaajal 11.04, 21.04, 30.04;
kahel teenusesaajal 09.05 ning 15.04, 24.04 ja 11.05.
Üldpesu järgselt teostavad hooldustöötajad teenusesaajatele küünte ja meestel habeme
hooldust. Samuti käib Hooldekodus kohal ka juuksur. Suuhügieenitoimingute teostamisel
hooldustöötajad juhendavad ja abistavad teenusesaajaid ning igapäevaselt puhastatakse
proteese. Juhul kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele
teenustele juurdepääsuks, tuleb see korraldada lähedastel või tellida tasuline
sõiduteenus, kuid vajadusel saadab eriarsti vastuvõtul teenusesaajat hooldustöötaja.
Lähedaste arvates võiks Hooldekodul olla isiklik transpordivahend, sest tasuline
invatransporditeenus on liialt kallis. Hooldekodu juhataja sõnul on enamik
teenusesaajatest voodikesksed ning harvadel juhtudel on vajalik teenusesaajatel majast
väljas käia (perearstikeskus kõrvalmajas). Samuti on Hooldekodu vajadusel korraldanud
eriarstide külastuse Hooldekodusse (nt silmaarst, psühhiaater). Vähemalt üks
teenusesaaja on Hooldekodus viibimise ajal kasutanud hambaarsti teenust. Hooldekodul
on korraldatud, kuidas toetada teenusesaajat, kelle elu on lõppemas. Hooldustöötajad
oskavad tegutseda teenusesaaja surma korral ja vajadusel nõustada lähedasi, millised on
järgmised vajalikud sammud matuste korraldamisel.
3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Hooldekodus töötab meditsiiniõde 8/11 tunnistes päevastes vahetustes, õhtuti ja öösel
meditsiiniõde majas ei ole. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on
märkmeraamat. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda
lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot
jagatakse meditsiiniõega, vajadusel kutsutakse kiirabi. Meditsiiniõega saab vajadusel
telefoni teel ühendust ka väljaspool tema tööaega. Terviseseisundiga seotud toiminguks
on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Ravimikäitleja tellib elanike
4
retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Enamikul teenusesaajatest on sama perearst.
Retseptiravimid asuvad õe kabinetis, ravimid jagab dosaatoritesse ja annab
teenusesaajatele meditsiiniõde, tema töövälisel ajal jagavad ravimid välja
hooldustöötajad. Hooldustöötajate ülesandeks on teenusesaajate üldise seisundi
jälgimine (nt kehatemperatuuri mõõtmine, naha muutused) ning terviseseisundi muutuste
korral meditsiiniõe teavitamine. Meditsiiniõega vestlusest selgus, et lamatiste ennetamise
ja raviga tegeletakse aktiivselt, (lamatistevastane madrats, asendivahetus, piisava
vedeliku tarbimine, naha kuivuse ja uriini jälgimine).
3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse
toetamisega seotud toimingud
Analüüsitud neljas hooldusplaanis oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt suhtlemine personali ja
lähedastega). Päevakava alusel on vaba aja veetmiseks ettenähtud ajavahemikud 13.30-
17.00 ja 17.30-20.00. Teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, mõned kuulavad
ka raadiot ja tegelevad meelepäraste tegevuste planeerimisega ise. Tööl on ka osalise
koormusega hingehoidja, mõnikord korraldatakse kontserte. Teenusesaajatel on võimalik
värskes õhus viibida, territooriumil on suur aed, kus on istumiseks pingid. Teenusesaajad
ja nende lähedased kinnitasid, et aktiviseerivaid või ühiseid tegevusi Hooldekodus eriti ei
pakuta. Õue saavad minna põhiliselt need, kes soovi avaldavad. Lähedastega suhtlemist
toetatakse ning aidatakse vajadusel telefonikõnesid teha või viiakse Hooldekodu telefon
teenusesaaja juurde. Külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata ning külastusaeg
on vaba, palutakse lihtsalt arvestada eakate päevakavaga ja hooldustoimingute
tegemisega.
3.2.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis.
Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate hooldusplaanid on hooldustöötajatele ja
meditsiiniõdedele koguaeg kättesaadavad ja asuvad suure maja mõlemal korrusel ja
väiksemate majade nö õdede postis. Kohapeal tutvuti nelja juhuslikult valitud
teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldusplaanis on teenusesaaja andmed, terviseseisundi
hinnang koos tarvitatavate ravimite loeteluga, isikutoimingute hinnang (mis sagedusega
toiminguid tehakse ja milles abi vajatakse) ja hooldusplaani eesmärk. Hooldusplaani
koostavad meditsiiniõde ja hooldaja koostöös. Hooldustöötajate sõnul pole hooldusplaan
nende igapäevane infoallikas, kuna elanikud elavad Hooldekodus kaua ja kõigi
erivajaduste ja terviseseisundiga ollakse juba tutvunud, kuid hooldustöötajad tegelevad
nii uue teenusesaaja hindamise ning hooldusplaani koostamisega kui ka korralise
hooldusplaani ülevaatamisega.. Koostatud hooldusplaanid olid põhjalikud, täidetud
arusaadavalt ja isikukeskselt. Juhatuse liige selgitas, et meditsiiniõde avab isikutoimiku,
lisab meditsiinidokumentatsiooni (nt õendusepikriisi) ja abistab hooldusplaani koostamisel
hooldustöötajat. Juhatuse liige tõdes, et pikaajaliste elanike hooldusplaanid vajavad
ülevaatamist, kuna info ei pruugi olla enam ajakohane. Kohalike omavalituste
sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani koostamisel nad ei osale
ning koostatud hooldusplaanidega tutvunud ei ole, kuid on teenuse osutamisega rahul,
asjaajamine on kiire ja läbipaistev ning nad soovitavad asutust kui kodust ja
kliendisõbralikku.
5
3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. SA Kiviõli Tervisekeskus edastas
20.05.2024 töötajate nimekirja (seisuga 13.05.2024) 29 hooldustöötaja ja 11
abihooldustöötaja andmed. Neist 15 hooldustöötajat vastavad SHSis sätestatud nõuetele
ja nende töötamine on registreeritud TÖRis, ülejäänute andmed (k. a kõik
abihooldustöötajad) MTRis puudusid ning nende vastavust SHSis kehtestatud nõuetele
ei ole olnud võimalik kontrollida. Teenuseosutaja esitatud tööajatabelitest (veebruar -
aprill) nähtub, et abihooldustöötajad M. K. ja M. B. II majast töötasid ilma hooldustöötaja
juhendamiseta aprillikuus viiel kuupäeval. Hooldustöötajad töötavad 12/24-tunnistes
vahetustes, abihooldustöötajad 8/11-tunnistes vahetustes. SA Kiviõli Tervisekeskuses on
käesoleval hetkel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3
(rakendub hiljemalt 01.07.2026), kuna suure maja kahel korrusel töötab öösiti kolm
töötajat ja päevasel ajal täiendavalt kuus, kokku vastavalt neli alumisel ja viis ülemisel
korrusel. Nõude täitmiseks piisab nendest töötajatest juhul, kui suure maja klientide
koguarv ei ületa 72 teenusesaajat (Terviseameti maksimaalne lubatud kohtade arv suures
majas- 81 inimest). Väikestes majades on nõue samuti täidetud, kuna öösiti on mõlemas
majas üks hooldustöötaja 27 teenusesaaja kohta. Päevasel ajal oleks nõue täidetud, kui
väikestes majades oleks kuni 24 teenusesaajat.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Alates 01.07.2023 aastast on Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus 1300 eurot, millest
hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese kohta on 683 eurot kuus.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori
andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu juhatuse liikme esitatud
personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 587 eurot kuus. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
1. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste
arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega;
2. Võimalusel leida Hooldekodusse teenusesaajate vaba aja sisustamiseks ja mõtestatud
tegevuste läbiviimiseks tegevusjuhendaja;
3. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult ÜHteenust osutatavatel töötajatel
töötamise piirangute puudumist karistusregistrist;
4. Teenusesaajate lähedased soovivad, et teenusesaajatele toodud maiustusi ja toitu
pakutaks, kuni need veel söögikõlbulikud on, kuna teenusesaajad ise kipuvad neid
unustama;
5. Kaaluda lähedaste soovitust invatranspordi muretsemiseks Hooldekodu käsutusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Svetlana Kubpart
järelevalve juhtivspetsialist
6