Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Väikehange „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”
1. Mõisted ja taustakirjeldus
Järelhooldusteenus: kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva
toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine (SHS § 4515).
Asendushooldus: laste hooldamine ja kasvatamine väljaspool tema bioloogilist perekonda:
lapse paigutamine eestkostja perekonda või asendushooldusteenusele suunamine
(hoolduspere, perekodu, asenduskodu) ning lapsendamine. Asendushooldus peab olema
lapse parimates huvides ja valitud hoolduse vorm vastama individuaalsetele vajadustele
(„Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat”, 2014).
Perekodu: asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kuni kolme perevanemaga
peres, kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 457).
Asenduskodu: asendushooldusteenuse osutaja, kes osutab teenust kasvatajatega peres,
kus on samal ajal kuni kuus last (SHS § 458).
Eestkostepere: kohtu poolt määratud lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus
hoolitseda eestkostetava lapse ja tema vara eest. Eestkoste seadmist reguleerib
perekonnaseadus.
Hoolduspere: asendushooldusteenust osutav sobivaks hinnatud pere. Hoolduspere kasvatab
lepingu alusel last, kes ei kuulu pere liikmete hulka.
Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel kohaliku omavalitsuse
üksus tagab noorele eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused (sh vähemalt
240 eurot kuus isiklikeks kulutusteks). Järelhooldusteenuse täpne sisu sõltub seega iga
noore individuaalsetest vajadustest. Kui eestkostjaks on kohalik omavalitsus (edaspidi:
KOV), siis noore eestkostjana peab KOV alustama koostöös noore ja noore hooldajaga
noore iseseisvasse ellu astumise ja järelhooldusteenuse planeerimist juba aegsasti.
Seejuures on teenuste korraldamise ja rahastamise puhul suur roll KOVil ja on võimalus teha
kaalutlusotsuseid.
KOV on kohustatud järelhooldusteenust osutama asendushooldusel (asenduskodu,
perekodu, hoolduspere) kasvanud täisealisele noorele, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või
kõrghariduse omandamist jätkab katkematult õppimist järgmisel õppeaastal kutseõppe
tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või
bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes (SHS § 4516 lg 1).
KOV võib järelhooldusteenust osutada isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis
asendushooldusteenusel eestkosteperes ja isikule, kes ei jätka õppimist täisealisena
(edaspidi nimetame need juhtumid eranditeks, SHS § 4516 lg 2).
Järelhooldusteenusel olijaid on 31.12.2023 seisuga 140. Neist 83 on isikud, kellele KOV on
kohustatud teenust osutama ja 57 on isikud, kellele KOV võib teenust osutada.
Sotsiaalhoolekande seaduse §-st 15 tulenevalt selgitab KOV üksus välja abi saamiseks
pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või
aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse
terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja
ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse
tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga
seonduvaid asjaolusid.
KOV-il on võimalus ja vabadus ise otsustada, kuidas noore puhul elluastumist planeerida ja
korraldada. Samas tuleb väiksemates omavalitsustes sellist olukorda ette harva ning
sotsiaalvaldkonna spetsialistid ei pruugi olla harjunud ega valmis noore elukorraldust
planeerima. Alati ei tunta ka asjakohaseid reegleid ega võimalusi. Väiksemates
omavalitsustes on tõenäoliselt asendushoolduselt elluastuvaid noori liiga vähe selleks, et
saaks tekkida teema põhjalik tundmine ning kogemused. Sotsiaalhoolekande seadusega on
KOV-ile pandud kohustus osutada teenust teatud sihtgrupile ning õigus osutada teenust
omal äranägemisel ka laiemale sihtgrupile. Selleks, et KOV-i oma nägemus saaks parema
põhjenduse, on vajadus tööriista järele, mis toetab KOV-i teenusele määramise või
mittemääramise otsust.
2. Teenuse eesmärk
Hangitavaks teenuseks on koosloome protsess. Koosloome eesmärgiks on koostöös seotud
osapooltega (edaspidi: eksperdid) töötada välja hindamisinstrument (edaspidi ka: tööriist),
mis aitab tulevikus KOV-idel paremini hinnata asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuva
noore vajadusi ning on aluseks järelhoolduse sisustamisel.
Koosloomes jõutakse koostöös ekspertidega küsimusteni, mis puudutavad kaheksat heaolu
valdkonda, valikvariantidega vastusteni ja vastuste skoorist tuleneva skaalani, mille abil on
võimalik KOV-il teha järeldusi ja otsuseid. See on eriti oluline järelhooldusteenuse erandite
(ka „võib” sihtgrupi) tegemise või tegemata jätmise lihtsustamiseks.
Järelhooldusteenuse sisu otstarbekaks määramiseks on vaja noore olukorda ja vajadusi
igakülgselt hinnata. Et kõigi asendushooldusel olevate ning iseseisvasse ellu siirduvate laste
ja noorte õigused oleks võrdselt kaitstud, on vajalik anda sotsiaalvaldkonna spetsialistidele
hindamisinstrument, mille alusel on võimalik noore individuaalsed vajadused hinnata.
Tähelepanu tuleks pöörata kaheksale heaolu valdkonnale (tervis ja heaolu, isiklik areng ja
identiteet, pere ja sõbrad, õppimine ja töö, elukoht (sh keskkond), praktilised oskused,
majanduslik olukord, õigused ja juriidilised asjaolud).
Koosloome käigus valmiva tööriista kasutajateks on KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistid,
kes tegelevad asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvate noortega.
3. Teenuse kirjeldus
3.1. Koosloome on loominguline protsess, mis aitab kokku tuua ekspertide teadmised ja
kogemused, et jõuda koostöös parimate ja ka uuenduslike lahendusteni. Koosloomel
on oma roll nii probleemi märkamisel, erinevate lahenduskäikude kaalumisel ja otsuste
tegemisel kui ka valitud lahenduse elluviimisel ja selle mõju hindamisel.1
3.2. Koosloome käigus loodava KOV-idele mõeldud tööriista valmimisel kaasatakse
töörühmadesse sisendi saamiseks soovitatavalt järgmised eksperdid:
3.2.1. järelhooldusteenust saav(ad) noor(ed);
3.2.2. asendus- või perekoduteenuse osutaja(d);
3.2.3. eestkostepere vanem(ad);
3.2.4. hoolduspere(de) vanem(ad);
3.2.5. KOV sotsiaalvaldkonna spetsialist(id);
1
Koosloomeranits | Riigikantselei
3.2.6. Sotsiaalkindlustusameti spetsialist(id);
3.2.7. asendushooldus- või järelhooldusteenusega kokkupuutuv(ad)
ekspert/eksperdid.
3.3. Täpsem töörühma koosseis kujundatakse Tellija ja Teenuseosutaja koostöös
kohtumistele eelneval eelkohtumisel.
3.4. Koosloome koosneb kuni 10 (kümnest) kohtumisest. Esimene on sissejuhatav ja
viimane kokkuvõttev kohtumine.
3.5. Koosloome esimene (sissejuhatav) kohtumine.
3.5.1. Toimub kontaktselt (erandil töörühmas osalemine virtuaalselt). Juhul, kui
töörühma liikmel ei ole võimalik kontaktkohtumisel osaleda, tuleb Tellijal leida
asendusliige. Asendusliikme mitteleidmisel on lubatud virtuaalsel teel osalemine
eelneval kokkuleppel Tellijaga.
3.5.2. Esimese kohtumispäeva kestus on kuni kuus (6) astronoomilist tundi.
3.5.3. Esimese kohtumise eesmärk on omavahel tutvumine, koosloome põhimõtete
tutvustamine, peamiste lisatähelepanu vajavate aspektide kaardistamine
seoses hetkel pakutava järelhooldusteenusega, eelseisva protsessi (sh
kaheksa heaolu valdkonda) tutvustamine, erinevate lahenduskäikude
kaalutlemine ja Tellija poolse lõpptulemuse ootuse tutvustamine. Arutelude
käigus leitakse erinevad hindamisinstrumenti minevad olulised küsimused.
3.6. Esimesele kohtumisele järgnevad kaheksa (8) heaolu valdkonda puudutavat kohtumist
(2.-9. kohtumine).
3.6.1. Toimuvad virtuaalsete kohtumistena.
3.6.2. Ühe veebikohtumise kestus kuni kaks (2) astronoomilist tundi.
3.6.3. Igat heaolu valdkonda käsitletakse eraldi kohtumisel.
3.6.4. Kaheksat heaolu valdkonda puudutavatel koosloome veebikohtumistel valitakse
töötubades iga valdkonna kohta kõige olulisemad küsimused ja neile
kõikvõimalikud vastusevariandid. Võimalikele vastustele antakse riskitaseme
alusel skoor 0-5 punkti ulatuses (0 kõige madalam, 5 kõige kõrgem riskitase).
3.6.5. Kaheksa heaolu valdkonda on:
3.6.5.1. tervis ja heaolu;
3.6.5.2. isiklik areng ja identiteet;
3.6.5.3. pere ja sõbrad;
3.6.5.4. õppimine ja töö;
3.6.5.5. elukoht (sh keskkond);
3.6.5.6. praktilised oskused;
3.6.5.7. majanduslik olukord (sh raha ja sissetulekud);
3.6.5.8. õigused ja juriidilised asjaolud.
3.7. Koosloome viimane kokkuvõttev ja valideeriv kohtumine:
3.7.1. toimub kontakt- ja/või virtuaalkohtumisena. Kohtumise formaat lepitakse kokku
ühiselt töörühmaga, vastavalt vajadusele;
3.7.2. kestus kuni kuus (6) astronoomilist tundi;
3.7.3. valideeritakse tööriista küsimusi ja valikvariante, millest tulenevalt jõutakse
skoorist tuleneva skaalatulemuseni.
3.8. Töörühmaga kohtumiste vahekohtumised ja kokkuvõtvad kohtumised Tellijaga
korraldab Teenuseosutaja vastavalt vajadusele.
3.9. Tellija annab enne töörühmaga kohtumisi Teenuseosutajale vajadusel sisendit
kirjalikult Teenuseosutaja kirjalikult esitatud soovi alusel vähemalt kolm (3) tööpäeva
enne järgmist töörühma kohtumist.
4. Teenuseosutaja ja Tellija kohustused ja nõuded teenuse tingimustele
4.1. Kontaktkohtumiste ruumid, tehnika ja toitlustuse korraldab Tellija.
4.2. Veebikohtumiste veebiplatvormi valib ja loob Tellija.
4.3. Kohtumistele eelneval esimesel eelkohtumisel osalemise käigus tutvustab Tellija ja
annab Teenuseosutajale sisendit ning lepitakse kokku edasine tegevuskava.
4.4. Teenuseosutaja moodustab koostöös Tellijaga töörühma. Töörühma kutsub kokku
Tellija. Teenuseosutajalt oodatakse ettepanekuid töörühma koosseisu kohta
tasakaalustatud ja optimaalse esindatuse eesmärgil.
4.5. Teenuseosutaja planeerib töörühma kohtumiste ajakava. Ajakava tuleb kirjalikult
fikseerida ja saata enne töörühmaga kohtumist Tellijale.
4.6. Töörühma töö juhtimine, suunates osalejaid vastavalt modereeritud töötoa meetodile,
et jõuda soovitud tulemusteni. Teenuseosutaja juhib töörühma koosolekuid, valmistab
koostöös Tellijaga ette vajalikud materjalid ja edastab need töörühmale, koondab
saadud sisendi ja töörühma töö tulemused jm olulised toimingud, mis on iseloomulikud
koosloome protsessile.
4.7. Koosloome käigus valmib:
4.7.1. hetkel pakutava järelhooldusteenuse peamiste lisatähelepanu vajavate
aspektide kaardistus;
4.7.2. loodava hindamisinstrumendi küsimused kaheksa heaolu valdkonna kohta;
4.7.3. valikvariantidega vastused küsimustele;
4.7.4. valikvariantidele on antud skoorid (0-5 vahemikus), mille abil on võimalik
tulemused panna skaalale.
4.8. Teenuse tulemus on aluseks KOV-idele loodava järelhooldusteenuse
hindamisinstrumendi koostamisele.
5. Tegevuste ajakava, aruandlus jm
5.1. Koosloome tulemus peab olema valmis hiljemalt 30.11.2024.
5.2. Tulemus saadetakse hiljemalt 30.11.2024 e-postile
[email protected].
5.3. Teenuseosutaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja
teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi,
füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks
juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise,
avalikustamise jms eest.
5.4. Kogu autoriõigus kuulub Tellijale. Koosloome käigus valminud tulemit on Tellijal õigus
kasutada oma äranägemisel. Tulemi kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.
5.5. Igal kohtumisel täidetakse registreerimislehed (veebikohtumisel kuvatõmmis), kus on
märgitud kohtumise kuupäev, töörühmas osalejate nimed ja allkiri (seda kontaktsel
kohtumisel). Iga kohtumine tuleb fikseerida eraldiseisva registreerimislehega.
5.6. Tasumise tingimused:
5.6.1. Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse vastuvõtmist Teenuseosutaja esitatud
arve alusel. Arvel peab olema minimaalselt välja toodud – tellija nimi, osutatud
teenus, tellija kontaktisik.
5.6.2. Teenuseosutaja esitab tellijale arve e-arvena.
5.6.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
5.6.4. Juhul kui Teenuseosutaja ei ole hanke pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga
käibemaksukohustuslane või teenuseosutajal puudus kohustus pakkumusel
teenustele käibemaksu lisada, kui kohustus arvestada ja tasuta käibemaksu
tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole teenuseosutajal õigust pakkumuse
maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, s.t loetakse, et
teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste
maksumust hiljem ei suurendata.
5.7. „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome” rahastatakse 2021-2027
Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud
teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste
(TAT) „Laste ja perede toetamine" tegevuse 2.4. „Asendus- ja järelhooldusteenuse
kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine”
vahenditest.
5.8. Teenuseosutaja peab järgima teenuse osutamisega seonduvalt teavitamise,
vormistamise ja tähistamise nõudeid, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022
määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”
(https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012).
Lisa 3
Hankelepingu projekt
TÖÖVÕTULEPING nr ___
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80,
Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor _______
ja
______ (edaspidi töövõtja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/
volituse alusel ___,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”
tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu alusdokumendid, töövõtja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
2. Lepingu ese
2.1. Lepingu esemeks on koosloome protsess järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi
loomiseks (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, ühtekuuluvuspoliitika
fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud
teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste
„Laste ja perede toetamine” raames. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo
ning viidata rahastamisallikale.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohase töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale
_____ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind
sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.3. Tellija tasub töö eest pärast esitatud arve saamist.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena.
3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
3.6. Käesolevas peatükis esitatud tingimustele mittevastavad arved ei kuulu tasumisele.
Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul kohustub
töövõtja esitama tellijale uue arve kolme tööpäeva jooksul. Teenuseosutaja süül
esitamata või valesti esitatud arve tõttu tellija viivist ei maksa.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamise tähtaeg on 30.11.2024. Töö täpsem kirjeldus ja etapid on esitatud
tehnilises kirjelduses.
4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab lepingu käigus tegema kõik
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt
kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka.
4.3. Töövõtja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.4. Tellija edastab töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed.
4.5. Tellija on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta
informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
1
4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
5. Üleandmine
5.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid
hiljemalt punktis 4.1 väljatoodud tähtajaks.
5.2. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides
ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja.
6. Autoriõigused
6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib
kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud
varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori
isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija
kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
6.2. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel.
6.3. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.
7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest
on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik
kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest
arvates.
7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille
heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega
puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
7.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teostanud või
töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui
5% lepingu hinnast.
7.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
7.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
2
7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi,
mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja
kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
7.10. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
7.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega
kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid
lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad
piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms.
8.2. Poolte volitatud esindajad on:
8.2.1. Tellija volitatud esindaja on ______. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada
tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine,
lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude
hüvitamise nõude esitamine.
8.2.2. Töövõtja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele
või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma
olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija
teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
3
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija Töövõtja
Nimi
peadirektor
4
PAKKUMUSKUTSE
Väikehange „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome”
1. Üldandmed
1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
1.2 Hanke nimetus „Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi
koosloome”
1.3 E-posti aadress teabe
[email protected]
saamiseks ja pakkumuste
esitamiseks
1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 01.07.2024 kell 09:00. Pärast nimetatud
tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5 Pakkumuse jõusoleku 30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et
tähtaeg (pakkumuste pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul
esitamise tähtajast arvates) ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega
pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see
on eelnimetatust pikem).
1.6 Hanke eeldatav ajakava ja 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud
hanke täitmise tähtaeg tähtajaks.
2. Hankelepingu sõlmimine – 01.08.2024
3. Hankelepingu täitmine – 30.11.2024
1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – pakkumuse vorm;
Lisa 3 – hankelepingu projekt.
1.8 Dokumentide ja andmete Pakkumus (fikseeritud lõpliku kogumaksumusena)
loetelu, mille pakkuja esitab
pakkumuse koosseisus
1.9 Hindamiskriteeriumid Edukaks tunnistatakse soodsaima
kogumaksumusega (ilma käibemaksuta) pakkumus.
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse
arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel
asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses
kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja
täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3 märgitud e-posti aadressil. Hankija
esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud
isikutele kolme (3) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole
1
kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste
esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.3 märgitud e-posti aadressile.
Hankijal on õigus muude kanalite (sh hankija üldise e-posti aadressi) kaudu laekunud
pakkumusi mitte arvestada.
2.5. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist
pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 461 lõikega 1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses
esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle
hankijal pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.
3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise
kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui
hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma
läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab
hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast
korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või
suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta
protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks
pakkuja esindaja.
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija,
seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse
maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses
kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või
koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab
hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda
selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida
sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei
avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel.
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha
pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja
ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib
pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja
tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui pakkuja on esitanud hankijale
valeandmeid.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab
pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
2
pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui
pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele:
3.4.1. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab
pakkumuskutses avaldatud hanke maksumust, sh eeldatavat maksumust.
3.5. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja
liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise
aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise
korraldamine ja läbiviimine:
3.5.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena
koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise
otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks
tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest
vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui
pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava
isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast
liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist,
seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks
kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse
eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik
väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja
pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe
avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus
olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.
3.6. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest kolme (3) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3
Lisa 2 Pakkumuse vorm Väikehange: „ Järelhooldusteenuse hindamisinstrumendi koosloome ” PAKKUJA ÜLDANDMED Pakkuja andmed Pakkuja ärinimi Registrikood Aadress Telefon E-posti aadress Pakkuja on käibemaksukohustuslane JAH/EI Kodulehekülje aadress Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-post, telefon) Info pakkumuses sisaldava ärisaladuse kohta (milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist, RHS § 46 1 lg 1 ) *lisada info ainult vajadusel PAKKUMUSE MAKSUMUS Teenus Ühik Kogus Ühiku - hind EUR (km-ta) Käibe - maksu - määr* Ühiku-hind EUR (koos km- g a ) SUMMA (km- ga ) Koosloome protsess vastavalt Lisa 2 Tehnili s e le kirjeldus ele 10 koosloome kohtumist (kontakt ja/või veebis), kokku kuni 28 astronoomilist tundi Komplekt 1 Vahe kohtumised ja kokkuvõt vad kohtumised tellijaga vastavalt vajadusele Komplekt 1 Koosloome maksumus kokku (km-ta) : Koosloome maksumus kokku (km- g a ): Pakkumuste hindamisel võetakse aluseks pakkuja poolt esitatud teenuse lõppmaksumus, st teenuse hind koos kõikide õigusaktidest tulenevate maksudega (sh käibemaks), st Tellija hindab teenusega Tellijale kaasnevat kogukulu. *Käibemaksumäär hanke esemeks olevatel teenustel on 22%. Juhul, kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaksu määraks 0%. **Pakkuja näitab pakkumuse hulgas käibemaksu (22%) juhul, kui pakkuja on pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane on ta kohustatud teenuse maksumusele käibemaksu lisama. Kui pakkuja ei ole pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või kui pakkujal ei ole kohustust teenuste maksumusele käibemaksu lisada, näitab pakkuja pakkumuse maksumuse 0% käibemaksumääraga. Kui pakkuja ei olnud pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga käibemaksukohustuslane või pakkujal puudus kohustus teenustele käibemaksu lisada, kuid kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole pakkujal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, st loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. TEENUSE KIRJELDUS Plaanitava koosloome protsessi kirjeldus (sh kasutatavad metoodikad) P akkumuse esitaja nimi, ametikoht (pakkuja esindaja)