Seirearuanne TAT nimetus Laste ja perede toetamine TAT tunnusnumber 1T30-SF21-04791LASTE Hanke nimi Supervisiooniteenused asendus- ja perekodude ning laste turvakodude töötajatele SKAga sõlmitud l epingu kuupäev ja nr Leping nr 2-9/32964-1, sõlmitud 24.08.2023 Aruande esitaja Moreno Keskus MTÜ Aruandeperiood 01.09.- 31.05.2024 Aruandeperioodi jooksul kerkinud probleemid ; tähelepanekud asutuste olukorra ja arenguvajaduste kohta ; positiivsed kogemused ; ettepanekud ja soovitused asutuste pädevuste ja tugiteenuste arendamiseks. Periood 01.09 – 31.12.2023 Projekt käivitus septembris ilusasti, saatsime asenduskodudele ja turvakodudele info projekti kohta. Küsisime nende ootuseid, vajadusi ja kas soovivad jätkata sama superviisoriga või soovivad superviisorit vahetada. Mõned asenduskodud vahetasid superviisorit. Keerukust valmistas paari asenduskoduga kontakti saavutamine, kuna seal oli uus juht, kes ei olnud ennast teemaga kurssi jõudnud viia või ei näinud supervisiooni vajadust. S otsiaalkindlustusameti toel saime ka selle probleemi lahendatud. Supervisioonides oleme sel aastal võtnud fookusesse töötajate kompetentsimudeli , et mõtestada koos perevanematega lahti igapäevast tööalast käitumist , millest sõltuvad suhted ja mõju teistele inimestele ning töötulemus. Supervisioonide kesksemad teemad : töötajate omavaheliste suhted; kompetentsimudel ja eneseareng; suhted laste vahel; tunnetega toimetulek ; muutustega ja ootustega toimetulek ; töökorraldus likud küsimused; tegevuse tähendus ja erinevate hoiakute mõju töökliimale ; k oostöö teiste spetsialistide ja omavalitsustega Juhtide supervisioonide kesksemad teemad : koostöö koolidega; kriisiplaanid; rahvuskonfliktid laste vahel; koostöö eeskostjatega; koostööjuhtimine meeskondades; töötajate toetamine muutuvates olukordades. Jooksvad ettepanekud ja soovitused rää kisime Sotsiaalkindlustusametiga läbi 9.11.2023 toimu nud kvartaalsel kohtumisel, mis protokolliti. Perioodi sisse mahtus ka 26.10-19.11 .2023 Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud supervisiooni tagasiside küsimine soovitusindeksi põhjal. Periood 01.01.-31.05.2024 Projekti rakendamine toimub asenduskodudega kokkulepitud plaanile. Koostöö asenduskodudega on hea. Kasvanud on individuaalsete nõustamiste arv ja asutuste üleste grupisupervisioonide arv. Supervisioonide kesksemad teemad : töökorraldus likud küsimused; töötajate omavaheliste suhted; laste ja laste vanematega seotud teemad; uus liige meeskonnas ja kokkulepped; kompetentsimudel ja eneseareng; suhted laste vahel; Juhtide supervisioonide kesksemad teemad : kommunikatsioon meeskonnas; arenguvestlused; töötajate jõustamine; töötajate toetamine muutuvates olukordades Kvartaalne superviisorite kohtumine Sotsiaalkindlustusametiga Kvartaalne kohtumine toimus 7.03 2024 ja teemadeks olid: Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse talituse struktuurimuudatus. asendushoolduse arendustiim (juht Indrek Juss). Ketlin Lepikult tutvustas käesoleval kalendriaastal asetleidvaid koolitusi asendus- ja perekodude töötajatele kui ka juhtidele. S upervisioon ile tagasiside küsim ine . Tagasiside andmise link jääb avatuks pidevalt. Kuigi inimesed võivad anda ka mitme nädala pärast toimunud supervisiooni osas tagasisidet, siis arvesta takse ikkagi tagasisidet kalendrikuu kaupa (st kui inimene annab aprilli alguses märtsis toimunud supervisioonile tagasisidet, siis see kajastub ikkagi aprilli tagasisides). Kokkuleppeliselt muudeti ka tagasisidest ühte väidet: „Tänane supervisioon aitab mind tööelus esineva probleemi lahendamisel.“ asemel on nüüd „Tänane supervisioon on mind tööelus toetav.“ Veebruari s oovitusindeks oli 64,7 Tänasel supervisioonil oli supeviisor loonud õhustiku, kus sai tööalaseid muresid avatult jagada (keskmine hinne): 8,6 Tänane supervisioon aitab mind tööelus esineva probleemi lahendamisel (keskmine hinne): 8,2 Kitsaskohad olid Avatud Värav MTÜ-ga (Kiikla lastekodu) ja Südamepaik MTÜ-ga kes supervisioonide osas erilist huvi ei ole üles näidanud. Mai kuuks on probleem lahenenud ja asutused on asunud koostööle. Superviisorite märkamisi asendus- ja perekodude olukorra ning arengukohtade kohta, eesmärgiga aidata SKA-l planeerida pädevuste ja toega seotud tegevusi . Asutusepõhised grupisupervisioonid Töötajate omavahelised suhted määravad tulemuslikkuse Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes, valib KOV (kohalik omavalitsus) just tema jaoks sobivaima asendushoolduse vormi. Supervis i oonides on olnud teemadeks ka sügavam vajadus tajuda oma kohta last ümbritsevas toetussüsteemis. Supervisioonides on käsitletud järgmisi teemasid: • asendushoolduse vajadus ja tähendus sotsiaalsüsteemis; • organisatsiooni eesmärgid, väärtused, hoiakud, nende mõju töökliimale; • koostöö teiste spetsialistidega (psühholoogid, psühhiaatrid, omavalitsused, SKA, SOM). Need teemad ei tõstatu igapäevaselt vaid siis, kui: • meeskonnas või organis a tsioonis on pinged; • kui as u tuses on järelvalve; • kui on kriisolukord seoses lastega. Oluline on mõista, et nende küsimuste tõstatamine on loomulik käitumine pingelistes olukordades ja meie kohus on toetada eelkõige meeskonda . b. Töö edukus ja laste rahulolu sõltub suuresti töötajate omavaheliste suhetest Perekodu, perevanema ja KOV-i koostöö peamiseks eesmärgiks on tagada lapsele turvaline keskkond, kus laps saaks usaldada tema jaoks võõrast täiskasvanut (perevanemat/kasvatajat). Lapsele tuleb tagada kasvukeskkond, kus ta saaks loobuda varasema eluviisiga seotud kahjustavatest teguritest, situatsioonidest, harjumustest: see on eelduseks, et tärkaks huvi ja valmisolek usaldada uut keskkonda. Asutusepõhise hoolduse võib valida vaid juhul, kui see on konkreetse lapse parimates huvides. Paljudel puhkudel on töötajatele siiski arusamatu, millised on kriteeriumid, mille alusel valitakse lapsele/noorele asutusepõhine hooldus? Reeglina on lapsed, kes kasvavad asenduskodudes: • keerulise käitumisega; • nad ei huvitu millestki; • koolis ja eakaaslastega on pinged; • päritoluperega kontaktid on häirivad ja segavad lapse “toibumist”; • enesehinnang ja -usk on kannatada saanud; • kogenud kaotusi ja traumaatilisi sündmusi, sildistamist ja negatiivsed (kogukonnas, koolis) eelhoiakud. Kriteeriumite selgus ja selgitamine on kind l asti teema, millega tuleb tegeleda igapäevaselt. Siis saavad töötajad aru, oma töö sisust ja mõistavad millist toetus vajab laps/noor asutusepõhisel hooldusel. c. Perevanema/kasvataja töö alused Perevanema/kasvataja ülesanne, tema “töö” on täita hooliva ja tähelepaneliku/märkava lapsevanema rolli. Samas on perevanem/kasvataja ka enamat kui lapsevanem - ta on spetsialist, kes teadvustab ja arvestab, et peres elavad lapsed on väga keerulise elulooga, millest sageli ei puudu vägivald, hirm homse ees, väärtusetuse tunne. Perevanemal/kasvatajal kui professionaalil on (peab olema) oskus kõiki neid asjaolusid mõista, sest ainult nii suudab ta õpetada last iseennast kuulama, tähele panema, teistega suhtlema ning oma mõtteid ja tundeid teistega turvaliselt jagama. Turvaline pereelu koosneb mitmest omavahel põimunud komponendist, mis kokku loovad isikupärase toimiva kodu, kus kõigil on hea olla. Kõige rohkem mõjutavad kodusoojust head suhted, milles on rohkem hoolimist ja hoidmist kui pingeid ja tülisid. Arusaamatused ja eriarvamused on elu loomulik osa, seevastu vihapidamist ja usaldamatust peab vältima. 2. Juhtide ja sotsiaaltöötajate asutuseülesed supervisioonid Asutuse juhid ja laste ning noortega töötavad perevanemad, kasvatajad, erialaspetsialistid jt peavad oma tegutsemistes ja otsustamistes juhinduma eelkõige laste huvidest, nende õigustest ja kaitsest. Asutuse töö korraldamisel tuleb järgida ühiskonnas kehtivaid eetikaprintsiipe, käitumisnorme ja nn head tava. Oma tegevuses lähtutakse: • iga isiku õigusest privaatsusele ja informatsiooni konfidentsiaalsusele, • isikuandmete kaitse seadusest, • erialaliidu eetikakoodeksist, • lapse õiguste alusdokumentidest, • valikute vabatahtlikkusest (kuivõrd see on võimalik). Mida tohib ja mida ei tohi, mida peab ja mida ei pea tegema lapse mõjutamiseks/suunamiseks ja ühe või teise eesmärgi saavutamiseks, kriitliste olukordade lahendamiseks? Inimlikust seisukohast on vastus kerge tulema („ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks“), aga on olukordi, kus ka täiskasvanud inimese kannatus pannakse proovile. Reegel, millest tuleb lähtuda, seab esiplaanile lapse õigused: seadused on lapse poolel ja iga täiskasvanu peab neid arvestama. Turvakogemus koosneb usaldusväärsetest, eakohastest, vastutustundlikest suhetest täiskasvanutega, teiste pereliikmete ja sõpradega. Selline suhtevõrgustik on vundamendiks kindlustundele, et laps võiks endale kinnitada: „Ma kuulun siia, ma olen hoitud, minu elul on tähendus.“ Asut u se juhil on väga tihti vaja käsitleda järgmisi teemasid : • meeskonna hoidmine ja motiveerimine keerulisel ajal; • arenguvestluste võimalused töötajate arengu toetamisel; • kuidas integreerida õpitut igapäevaellu; • hoolduslepingud ja koostöövõrgustiku tõhusus; • asenduskodude tegevuse tähendus ja erinevate hoiakute mõju töökliimale; • koostöö teiste spetsialistide ja omavalitsustega; • asendushoolduse eesmärgid ja väärtused. b. Juhtide stabiilsus määrab suuresti ära meeskonna stabiilsuse ja töörütmi Emotsionaalsed tõusud ja mõõnad meeskonnas väljenduvad käitumises, mis kord võib olla igati hea ja tore, samas aga võib see muutuda provotseerivaks, isegi agressiivseks. Juht peab sel juhul jääma rahulikuks, mõistma meeskonna varjatud vajadusi ja vastavalt käituma: otsima võimalusi kontaktiks, kehtestama piirid, tegema meeskonnaga midagi koos, küsima meeskonna soove ja neid võimaluse korral ka arvestama (või selgitama miks soovide täitmine ei ole võimalik). 3. Individuaals ed s upervisioonid Perevanem/kasvataja vajab erinevaid koolitusi ja supervisioone seetõttu, et tema vastutada on rohkem lapsi kui keskmises Eesti peres ja need lapsed on igaüks erineva traumakogemusega. See tähendab, et perevanem/kasvataja peab igapäevaselt tulema toime majapidamistööde ja nende korraldamisega, laste õpetamise ja kasvatamisega, laste huviringidesse suunamise ja sinna viimisega, samas kui nende igapäevaste toimingute keskmes on traumakogemusega lapsed, kes vajavad psühholoogilist abi, lohutamist ja tähelepanu, veenmist ja suunamist. Provotseeriv käitumine, põgenemine, enesehävituslikud mõtted (ja sageli ka teod) – kõige selle (ja veel enamaga) seisavad perevanemad/kasvatajad igapäevaselt silmitsi. Igale olukorrale tuleb reageerida viivitamatult, traumanõustajate ja teiste abiliste nõu ja abi ei ole kunagi koheselt käepärast võtta. a. Perevanema individuaalne vastutus Kriitilised situatsioonid ja problemaatilised suhted, mille keskmes on traumeeritud hingeeluga lapsed, tuleb lahendada eelkõige perevanemal/kasvatajal, sest tema vastutab laste heaolu ja turvalisuse eest. Samas vajab ka tema ise turvatunnet, kaitset läbipõlemise eest: • töötajate omavahelised suhted; • pere tuleviku visioon; • väärtused, erinev maailmapilt teiste kolleegidega; • suhted bioloogiliste vanematega ja nende külastused; • järelvalveametniku üleolev käitumine; • suhted lastega, ühised reeglid; • uued lapsed asenduskodus; • uus juht, juhi võimalused töörahu loomiseks; • võrgustikutöö; • käitumine keerulistes olukordades. Need teemad on igapäevatöö loomulik osa, samas on siin ka suur oht kuhjuvale pingele ja läbipõlemisele. b. Laste turvalisus algab töötajate turvalisusest Iga töötaja peab olema kaitstud igasuguse vägivalla eest. Erinevalt lastest, kelle turvalisuse peab tagama asutus kui vastutav institutsioon ja perevanem/kasvataja kui laste ja pere kui terviku eest vastutav isik, on perevanematel ja teistel töötajatel õigus ja kohustus luua ise ja koos teistega endale turvaline töökeskkond. Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Anu Harjo
[email protected] 31.05. 202 4