Elora Keila Haigla AS
[email protected]
17.06.2024 nr 5.1-3/11431-2
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust
SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Männipargi tn 1, Keila linn, Harju maakond, 76607.
1.4. Paikvaatluse aeg: 09.04.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse juhataja Kersti Kask, nõunik Tiiu Pärnmäe, juhtivspetsialist Svetlana Kubpart,
peaspetsialistid Inna Tamm, Aime Koger, Tõnis Palgi (järelevalve meeskonna juht).
1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhatuse liige Merle Vaher.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja
töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide
ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, aktsiaselts Elora Keila Haigla AS ei ole täitnud järgmisi
õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.3. MSÜS § 30 lg 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud
asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks
pädevale majandushaldusasutusele (SKA) viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Seisuga 09.04.2024 oli tegevusloal (MTR) avaldatud 59 vahetult üldhooldusteenust osutava isiku
andmed. Elora Keila Haigla AS esitas tegevusloa muutmise taotluse ning 14.06.2024 seisuga on
tegevusloale kantud kõigi hooldustöötajate ja abihooldustöötajate andmed. Rikkumine on
kõrvaldatud.
Arvestades, et Elora Keila Haigla AS on seisuga 17.06.2024 punktis 2.3. toodud rikkumise,
lõpetab SKA järelevalve menetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas järelevalve menetluse Elora Keila Haigla AS (Hooldekodu) üle 05.04.2024.
Etteteatamata paikvaatlus toimus 09.04.2024. Asutusele on 29.11.2019 väljastatud tähtajatu
tegevusluba (SÜH000022) ÜHteenuse osutamiseks tegevuskohas Männipargi tn 1, Keila linn,
Harju maakond. Päästeamet ja Terviseamet on tegevuskohale teenuse osutamiseks vajalikud
hinnangud. Terviseameti 01.11.2021 terviseohutuse hinnangu nr 9.3-2/21/12869-3, kohaselt on
teenuskohtade arv on 336, mis on ühtlasi tegevusloa nr SÜH000022 maksimaalne teenuskohtade
arv.
H-veebi andmetel osutati asutuses 31.12.2023 seisuga ÜHteenust 275 teenusesaajale (80 meest
ja 195 naist) ning neist 126 olid dementsuse diagnoosiga. ÜHteenuse osutamist puudutav teave
on kõigi Elora gruppi (sh Elora Keila Haigla AS) kuuluvate ettevõtete kohta leitav veebilehel
https://elora.ee/, kus on ettevõtte tutvustus, teenuse kirjeldus, hinnakiri vastavalt kõrvalabi
vajadusele ja hoolduspersonali kulu. Ööpäeva maksumus mõõduka kõrvalabi vajaduse korral on
51 eurot, millest hoolduspersonali kulu kuus on 780 eurot, suure kõrvalabi vajaduse korral 56
eurot, millest hoolduspersonali kulu kuus on 903 eurot ja suure kõrvalabi vajaduse korral koos
ravimresistentse nakkustekitaja (nt ESBL, MRSA, VRE) kandlusega on 63 eurot ööpäev, millest
hoolduspersonali kulu kuus on 1120 eurot.
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus
kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema
kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kelle
andmed on avaldatud tegevusloal.
Järelevalvemenetluse alguses kontrolliti tegevusloal avaldatud vahetult teenust osutavate
töötajate andmeid. 09.04.2024 seisuga oli MTRi sisestatud 59 hooldustöötaja andmed. Juhatuse
liige esitas 16.04.2024 vahetult ÜHteenust osutavate töötajate nimekirja, milles olid 77
hooldustöötaja andmed. Teenuseosutaja on avaldanud järelevalve menetluse ajal tegevusloa
21.05.2024 versioonis on 77 vahetu teenuseosutaja andmed. K.L. (töösuhte algus 18.04.2024),
oli märgitud tegevusloal hooldustöötajana, kuigi tal puudus SHS 22 lg 4 vastavust tõendav
dokument. R.A. (töösuhte algus 03.06.2016) puhul puudus MTRis SHS 22 lg 4 vastavust
tõendava dokument. Mõlemad rikkumised on kõrvaldatud järelevalve menetluse käigus.
3.3. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
Vastavalt SHS § 20 lõigetele 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigetele 1 kuni 3 on väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks tagada täisealistele isikutele turvaline keskkond ja
toimetulek, teenuse osutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine,
toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused vastavalt hooldusplaani
määratud tingimustele.
Elora Keila Haigla AS osutab üldhooldusteenust haigla viiel (1, 2, 3, 5, 6) korrusel. Hoonel on
abivahendiga liikumiseks kohandatud sissepääs, üld- ja eluruumid, mis tagavad teenusesaajatele
2
turvalisuse. Hooldekodu territooriumil on videovalve ning teenusesaajatel on võimalus viibida
õuealal. Hooldekodu ümbrus on sobiv jalutamiseks. Hoone esisel estakaadil on suitsetamiskoht.
Korruste vaheliseks liikumiseks kasutatakse lifti ning teenusesaajad on majutatud vastavalt
hooldusvajadusele ühe kuni neljakohalistesse tubadesse. Tubade uste kõrval on elanike nimed
ning teave dieedi, inkotoote omaduste või muude eritingimuste kohta. Teenusesaajate toit
valmistatakse asutuse köögis.
Kliendid võivad hoida enda juures mõistlikus koguses isiklikke esemeid, väärisasjad ja isikut
tõendavad dokumendid hoitakse seifis.
Hooldekodu magamistoad, koridorid ja üldkasutuses olevad ruumid on avarad, puhtad ja
õhutatud. Tubade (palatite) numeratsiooni järgset paiknemist osutavad viidad on korruste seintel.
Korrused on jaotatud vasakuks- ja parempoolseks tiivaks ning 3, 5. ja 6. korrusel ka keskosaks.
Kolmanda, viienda ja kuuenda korruse keskosas asuvad 16-kohalised osakonnad, kuhu on
majutatud dementsusega teenusesaajad. Viienda korruse osakond avati 2024. aasta veebruaris,
selle vasakpoolsesse osasse paigutatakse infektsiooniga teenusesaajad.
Korruste stendidelt on nähtav osakonna päevakava, teave ühistegevuste, hooldekodu kodukorra
ning tasuliste lisateenuste kohta. Evakuatsiooniplaanid on paigaldatud koridoride seintele ning
töötajad on teadlikud tulekahju korral käitumise plaanist. Madratsite küljes on lohistid,
evakuatsiooni õppused on läbi viidud ning töötajad oskavad kasutada tulekustutusvahendeid.
Elora Keila Haigla AS juhtkond on koostanud mitmeid juhendeid üldhooldusteenuse kvaliteedi
tagamiseks: töökorralduse reeglid, hooldaja tööjuhend, hooldustöötaja ametijuhend ning
kaebuste lahendamise kord. Asutuses on juurutatud teenuse kvaliteedi jälgimise süsteem ning
teenuse osutamist reguleerivad dokumendid on avaldatud veebilehel
https://elora.ee/dokumendid/ (https://elora.ee/dokumendid/.
3.3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas
tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36).
Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja
hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga
seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale
privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult
teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi.
Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid (vt punkt 3.3.3.), mis annavad ülevaate isiku
hooldusvajadusest. Magamistubade (palatite) lakke on kinnitatud vahekardinad, mida saavad
teenusesaajad või töötajad kergesti ette tõmmata, et tagada privaatsus erinevate isikuhooldus ja
tervishoiu toimingute teostamisel. Viivitamatu teatamise kohustust (kliendi terviseseisundi
halvenemise või surma korral) täidavad medõde, sotsiaaltöötaja või hooldusjuht. Intervjuudest
kohaliku omavalitsuse esindajate ja teenusesaajate lähedastega nähtub, et hooldustoimingute
vastavuse, privaatsuse tagamise ning viivitamatu teavitamise kohustuse täitmisega ollakse rahul.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.
Suur osa klientidest on saabunud üldhooldusteenusele samas majas osutatavalt
õendusabiteenuselt. Juhatuse liikme sõnul oli paikvaatluse päeval Hooldekodus 78 voodikeskset
teenusesaajat. Hoolduspersonali koosseis on korruste peal püsiv, elanike vajadusi tuntakse
põhjalikult. Näiteks viienda korruse vasaku tiiva logiraamatu märkmetest nähtub, et vahetuse
alguses märgivad hooldustöötajad vahetuse ülevõtmisel päevikusse osakonnas olevate elanike
3
arvu, välja tuuakse lamajad, ratastooliga liikujad ning kliendid, kes on võimelised iseseisvalt
kõndima.
Hooldekodu tagab klientidele abivahendite kasutamise. Juhatuse liikme sõnul vahetatakse
amortiseerunud ratastoolid välja uute vastu. Üksikud teenusesaajad kasutavad abivahendeid, mis
on renditud.
Hooldustöötaja ametijuhend sisaldab määruse lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingute
läbiviimist. Isikuhooldustoimingute läbiviimine fikseeritakse igapäevaselt hooldekodu elaniku
hoolduslehel. Lehtedele tehakse märkmed teenuse saaja meeleolu, magamise, ravimite
manustamise, tervisenäitajate muutumise, hügieenitoimingute, aktiveerivate tegevuste, söömise
ja joomise ning eritamise kohta. Täidetud hoolduslehed kogutakse teenusesaaja kausta.
Teenusesaajaid abistatakse ja juhendatakse riietumisel. Riided on märgistatud ning pesu
pesemine korraldatakse selleks määratud töötaja poole korrusel olevas pesuruumis.
Juhatuse liikme sõnul pööratakse tähelepanu teenusesaajate vaimse ja hingelise toe
pakkumisele. Hooldekodus tegutseb hingehoidja, töötajad hindavad tema tegevust positiivselt.
Kuna üldhooldusteenusel on palju võrdlemisi raske terviseseisundiga kliente, siis nõustatakse ka
lähedasi. Hooldekodu elanikele pakutakse juuksuri ja ravipediküüriteenust tasulise
lisateenusena. Teenusesaajate lähedased on andnud vestlustes isikhooldusteenuse läbiviimisele
positiivse hinnangu.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
Hooldustöötaja ametijuhendi järgi on elaniku tervisliku seisundi jälgimine hooldustöötaja
põhiülesanne, mille juurde kuulub teenusesaaja terviseseisundi muutumisest teavitamine;
vajadusel veresuhkru ja vererõhu mõõtmine; õe poolt jaotuskarpi valmispandud
raviskeemipõhiste ravimite manustamine kindlaksmääratud aegadel; käsimüügiravimite
vajaduspõhine manustamine. Samuti abistavad hooldajad õde õendustoimingute teostamisel.
Õendusjuhi sõnul on igas osakonnas 3-4 voodikeskset teenusesaajat, kelle asendit tuleb
regulaarselt muuta. Hooldust teostavad töötajad on läbinud lamatiste ennetamise koolitus ning
lamatiste tekkimist suudetakse ennetada. Vajadusel väljastatakse kliendile õhkmadrats,
kasutatakse salve ja plaastreid. Asendi muutmise toimumist eraldi lehel kellaajaliselt ei
dokumenteerita. Tähelepanu pööratakse elu lõpufaasis olevate teenusesaajate hooldamisele, et
neile oleks tagatud väärikas elust lahkumine.
Kukkumisriski ennetamiseks jälgitakse klientide tervislikku seisundit ja aktiivsust. Hooldustöötajad
juhendavad liikumist abivahendite kasutamist. Kukkumisoht on märgitud teenusesaaja
hooldusplaanis. Tõsisemate kukkumiste korral hinnatakse vigastuste olemasolu ning kiirabi
kutsumise vajadust. Hooldekodu hooldajad saavad paluda õe kui tervishoiutöötaja
konsultatsiooni, kui neil on mure elaniku tervisliku seisundi osas. Hooldustööajatel on korruste
kaupa teada, millisele numbrile nad peavad konsultatsiooni saamiseks helistama. Kiirabi
kutsumise korral antakse kiirabitöötajale hooldusjuhi kontaktandmed.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud.
Hooldustöötaja ametijuhendi järgseks põhiülesandeks on elanike juhendamine ja abistamine
vaba aja sisustamisel, sh tegevusjuhendaja abistamine elanike aktiviseerimisel. Samuti elanike
viimine hooldekodu üritustele ja õuealale eesmärgiga säilitada teenusesaaja sotsiaalne aktiivsus
ning huvi ümbritseva vastu. Hooldekodus on tööl kaks tegevusjuhendajat.
Enamik intervjueeritud klientidest leidis, et neil on olemas õues käimiseks ilmastikule vastavad
riided ning jalutamas käimise võimalus on tagatud. Üldiselt eelistatakse õues viibida soojemal
ajal. Mitmed vastanutest tõid välja tegevusjuhendaja ja sotsiaaltöötaja tegusa rolli elanike
aktiivsena hoidmisel. Hooldustöötajad märkisid vestluses, et klient aidatakse õue viimiseks
ratastooli või juhendatakse abivahendi kasutamisel. Estakaadil klientidele kaoks pingid ja lauad
kus mängitakse lauamänge. Läheduses on suitsetamise koht.
4
Juhatuse liikme sõnul on koostöö kogukonnaga hea, hooldekodus korraldatakse erinevaid üritusi.
Kontaktid on Keila kooliga. Suvel kaasatakse tegevustesse õpilasmalevat, et mitmekesistada
Hoolekodu elanike tegevusi.
3.3.3. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Need tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise
alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos
hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga
tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk,
eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang
eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel
korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Õendusbiteenuselt saabunud klientide kohta on olemas eelinfo, hooldusplaanid koostatakse 30
päeva jooksul meeskonna poolt (sotsiaaltöötaja, õendusjuht ja hooldusjuht). Järelevalve
menetluse käigus vaadeldi 13 hooldusplaani. Õendusjuht selgitas, et kõigi üldhooldusteenusel
olevate isikute hooldusplaanid vaadatakse üle kahel korral aastas (mais ja novembris).
Hooldusplaanid on vastavad määruse lõikes 4 sätestatule. Eraldi on välja toodud isiku hoolduse
ja järelevalve vajadust mõjutavad tegurid: nt psüühikahäire, kukkumisoht, kõnevõimetus jne.
Positiivse on praktika, kus hooldusvajaduse eristamiseks trükitakse hooldusplaanid erinevat värvi
paberile (sinine – dementsusega; roosa – voodikeskne; kollane – abivahendi kasutaja jne).
Paikvaatluse käigus intervjueeritud hooldajad märkisid, et nende jaoks hooldusplaan ei ole
igapäevaseks töövahendiks, küll aga täidetakse igapäevaselt hoolduslehti. Osalemist
hooldusplaani koostamisel ei ole ka hooldaja ametijuhendi järgse põhiülesandena nimetatud.
3.3.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise
ja vara.
Hooldekodu edastas 16.04.2024 seisuga töötajate nimekirja, millest nähtub, et Hooldekodus on
kokku 77 vahetut üldhooldusteenuse osutajat (55 hooldustöötajat ja 22 abihooldajat). Lisaks oli
edastatud nimekirjas ka sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja ja medõde. Teenust vahetult osutavad
töötajad on registreeritud töötamise registris ning on sooritatud karistusregistri kontroll 2024 aasta
alguses. Juhatuse liikme 16.04.2024 esitatud töögraafikutest (veebruar, märts) nähtub, et
hooldustöötajad töötavad 12- ja 24-tunnistes vahetustes. Juhatuse liikme sõnul on suurendatud
päevaste hooldajate arvu dementsusega klientide osakondades. Tööajatabeleid koostades
jälgitakse, et igas osakonnas oleks 24tunnises vahetuses vähemalt üks hooldustöötaja kutset
omav töötaja. Hooldekodus töötab välisriikidest pärit töötajaid, kes tegelevad eesti keele
omandamisega.
3.3.5. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja
teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Elora veebilehel https://elora.ee on avaldatud ÜHteenuse hinnakiri, välja on toodud
hoolduskomponendi kulu.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodu hoolduspersonali kulu olema seisuga 09.04.2024 ühe teenusesaaja
kohta kuus keskmiselt 513 eurot. Arvestuse aluseks on MTRi kantud hoolduspersonali andmed
(55 hooldustöötajat ja 22 abihooldustöötajat) ning teenuskohtade arv. Kalkulaatoris on hooldus-
ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötate töötasu.
5
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult üldhooldusteenust osutatavatel
töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Palgi
järelevalve peaspetsialist
6