Olgina alevik
1T
allin
n-N
arv
a te
e
1 Ta
llinn
-Narva
tee
131
49 L
a
piot
sa-Sold
ina t
e
te
ee
äe
r um
-A
va
ar
N
1 48
13
ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart.
Planeeringuala asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi:
Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti
tel +372 626 4100 Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
[email protected]
reg kood 12203754
Projektijuht N. Soo Objekti asukoht:
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla
Joonise nimi:
Asukohaskeem
Faili nimi: Koostatud: 14.02.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava:
22097_Asukohaskeem.dwg 22097 DP-1 DP 1:20000
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????;
\*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT;
\*020b0604030504040204Tahoma\*Lucidasans;\*020b0503020204020204Microsoft YaHei\*Cambria;
@Microsoft YaHei;\*02010600030101010101@SimSun\*@Arial Unicode MS;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02040503050406030204Cambria\*Device Font 10cpi;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
\*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica;
Arial CE\*Helvetica;Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica;
Arial Tur\*Helvetica;Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica;
Arial (Vietnamese)\*Helvetica;SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New;
Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT;
Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT;
Tahoma\*Lucidasans;Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans;
Tahoma Greek\*Lucidasans;Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans;
Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans;
Microsoft YaHei Western\*Cambria;Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria;
Microsoft YaHei Greek\*Cambria;Microsoft YaHei Tur\*Cambria;@Microsoft YaHei Western;
@Microsoft YaHei CE;@Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur;
@SimSun Western\*@Arial Unicode MS;Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;
Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times;
Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times;
Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria\*Device Font 10cpi;
Cambria CE\*Device Font 10cpi;Cambria Cyr\*Device Font 10cpi;
Cambria Greek\*Device Font 10cpi;Cambria Tur\*Device Font 10cpi;
Cambria (Vietnamese)\*Device Font 10cpi;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times;
Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri;Calibri CE;
Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese);
Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times;
Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;
Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times;
Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;;
;;;;;;;;;;;
\*\*
Normal;
heading 4;
heading 5;
heading 6;
heading 7;
heading 8;
heading 9;\*Default Paragraph Font;\*
Normal Table;\*
Heading 4 Char;\*
Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\*
Heading 7 Char;\*
Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\*
Hyperlink;\*Numbering Symbols;
Heading;
footer;\*Footer Char;
Table Heading;
Table Contents;
List;
header;\*
Header Char;
Index;
List 2;
AK;
Adressaat;
Title;\*
Title Char;
Sõnum;
Balloon Text;\*
Balloon Text Char;\*
\*
Gert UiboaedAnnaGrete Paalberg
\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml
\*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\*
\*shapeType1fFlipH0fFlipV0
fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\*
\*
\*
\*
\* PAGE \\* MERGEFORMAT
2
\*.\*.\*.\*)
\*()\*()\*()\*
()\*()
Saatja kuupäev
20.03.2024
Kellelt
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kellele
Pealkiri
Narva-Jõesuu linna Soldina kü
la Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine
Kaitsevägi
Meie: 20.03.2024 nr 4-4/24/5954-5
Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna Soldina kü
la Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks lennuvä
lja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja kommunikatsioonide rajamine. Sam
uti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõ
iguse määramine ja liikluskorralduse lahendamine. Detailplaneeringuga soovitakse rajada kokku 32 krunti, millest vähemalt osal
iselt on tootmismaa sihtotstarbega 25 krunti. Hoonete lubatud suurim kõrgus on 20 m.
Detailplaneeringus on krundile pos 1 ja pos 30 lubatud rajada päikeseparke tingimusel, et maapinnale pä
ikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas toodud välja, et tootmismaa sihtotstarbeg
a kruntidele võib oma tarbeks rajada päikeseelektrijaama, mille päikesepaneelide maksimaalne (ehk DC) võ
imsus ei ületa 50 kW ja mis on ühendatud kuni 0,4 kV elektrivõrguga. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesu
u Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele.
Palume Kaitseväel tutvuda Narva-Jõesuu linna Soldina küla Lennuvälja kinnistu ja selle lä
hiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga
ning esitada oma arvamus / ettepanekud materjalide kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele hiljemalt 05.04.2024 Kui nimetatud kuupäevaks ei ole arvamusi või ettepanekuid laekunud, siis loeme, et Kaitsevä
el ei ole ettepanekuid esitatud materjalide kohta.
Lugupidamisega
Priit Alekask
planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht
717 0536; +372 53871440
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne
Kooskõlastamiseks 12.03.2024
Tallinn 2024
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Töö tellija: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Registrikood 77000499
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, J. Poska tn 26, 29023
Tel +372 359 9580
E-post
[email protected]
Huvitatud isik: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur
Registrikood 90003841
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531
Tel +372 511 4685
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Registrikood 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 527 9790
E-post
[email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töö versioon: 12.03.2024
2
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Sisukord
Aruande kokkuvõte ........................................................................................................................... 5
1 Üldosa...................................................................................................................................... 10
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ....................................................................... 10
1.2 KSH korraldus .................................................................................................................... 12
1.3 KSH ekspertgrupp .............................................................................................................. 12
1.4 Metoodika ......................................................................................................................... 12
1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .......................................... 13
2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid .................................................................... 14
3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................................. 17
3.1 Detailplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega...................... 17
3.2 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+........................................................... 19
3.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................ 20
3.4 Narva-Jõesuu arengukava ................................................................................................. 20
3.5 Vaivara valla üldplaneering ............................................................................................... 20
3.6 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (koostatav) .................................................................. 21
3.7 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ ............................ 22
4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................. 24
4.1 Asustus ja maakasutus ...................................................................................................... 24
4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ..................................................... 25
4.3 Looduskaitselised objektid ja alad ..................................................................................... 27
4.4 Pinnavesi ............................................................................................................................ 30
4.5 Kultuurimälestised ............................................................................................................. 30
4.6 Pärandkultuur .................................................................................................................... 30
5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .............................. 32
5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja
kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................................................... 32
5.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) .................................................................... 34
5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................................. 35
5.4 Mõju pinnasele .................................................................................................................. 37
5.5 Mõju rohevõrgustikule ...................................................................................................... 38
5.6 Võimalik mõju inimese tervisele ja varale ......................................................................... 42
5.6.1 Müra........................................................................................................................... 42
5.6.2 Vibratsioon ................................................................................................................. 59
3
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5.6.3 Õhukvaliteet............................................................................................................... 61
5.6.4 Õnnetuste esinemise võimalikkus ............................................................................. 63
5.7 Jäätmeteke ........................................................................................................................ 64
5.8 Võimalik mõju kultuuripärandile ....................................................................................... 64
5.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule .............. 64
5.10 Kliimakindlus ja võimalik mõju kliimamuutustele ............................................................. 65
5.11 Muud mõjud ...................................................................................................................... 66
6 Alternatiivide võrdlemine ....................................................................................................... 68
7 Keskkonnameetmed ............................................................................................................... 70
Kasutatud allikmaterjalid ................................................................................................................ 74
Lisad ................................................................................................................................................ 76
Lisa 1. KSH programm, lähteseisukohad ning kaasatavate ja koostöö tegijate ettepanekud nende
osas ............................................................................................................................................... 76
4
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Aruande kokkuvõte
Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi ka huvitatud isik) esitas 13.09.2021. a Narva-
Jõesuu Linnavalitsusele taotluse Ida-Viru maakonda Narva-Jõesuu linna Soldina külasse Lennuvälja
kinnistule (kü 85101:003:1275) detailplaneeringu (DP) algatamiseks. Soldina külas asuva Lennuvälja
kinnistu ja lähiala DP ja KSH on algatatud ning lähteülesanne on kinnitatud Narva-Jõesuu
Linnavolikogu 29.12.2021. a otsusega nr 17.
Detailplaneeringule on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Vähemalt 1000 m
pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuvälja puhul on tegu olulise ruumilise mõjuga
ehitisega1. Narva-Jõesuu Linnavolikogu peab oluliseks hinnata lennuvälja rajamiseks vajalikke
tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju. Soldina peakraavi
(VEE1065800) ristumine lennurajaga vajab põhjalikumat analüüsi. Lennuvälja vahetus läheduses on
elumajad ning lennuvälja kasutamine avaldab elanike heaolule ja tervisele mõju peamiselt läbi
tekkiva müra.
Käesolev dokument on KSH aruanne, mille koostamise aluseks on KSH programm. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale ja teistele huvitatud osapooltele teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega
on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on DP, mille peaeesmärk on planeerida
lennuväli ja sellega seotud hoonete ja rajatiste asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate
kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja
üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600
m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad.
Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule (katastritunnus
85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt
planeeritud lennurada, ühendustee, parkimisrada, krundid äri- ja tootmismaade teenindushoonete
ja seonduvate tegevuste jaoks. Lisaks on alale kavandatud ka õppesõiduplats (koos libedasõidu
rajaga), helikopterite maandumisplats ning motoringrada pikkusega u 2,4 km. Samuti esineb
vajadus lennukite tankimiseks ehk vajalik on rajada lennukikütuse mahutid koos
tankimisvõimalusega.
KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:
− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on
keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise
olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid
keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.
− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsustes kirjeldatud viisil.
Detailplaneeringuga on võimalik kavandada lennuvälja. Detailplaneeringuga moodustavate
kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja
üldkasutatav maa. Ehitiste ja tehnorajatiste- ja võrkude asukoht võib lähtuvalt planeeringu
koostamise ka mõjude hindamise käigus täpsustuda.
Alternatiiv I alamalternatiividena käsitletakse Soldina peakraavi ja lennuraja lõikumise
erinevaid lahendusi: avatud vooluveekogu ümber lennuraja (alternatiiv IA), pikk kollektor
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006
5
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
lennuraja alla olemasolevas voolusängis (alternatiiv IB), lühem kollektor lennurajaga risti
(alternatiiv IC).
KSH käigus hinnati mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis võis eeldada kavandatava tegevuse
rakendamisel mõju esinemist. Mõju hinnati:
− bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele:
Kavandatava tegevuse alale ei jää teadaolevaid kaitsealuste liikide elupaiku. Kavandatav
motospordi ringrada, õppesõiduplats ja planeeritav hoonestusala kattub loodusdirektiivi elupaigaga
6280* (loopealsed). KSH aruande koostamise hetkeks (aastaks 2023) on loodusdirektiivi
elupaigatüübi 6280* eraldis olnud pikka aega hooldusest väljas ja osaliselt võsastunud ning olulist
looduskaitselist väärtust säilinud alal ei ole. Antud alale õppesõiduplatsi ning hoonestusala
rajamisega hävib kunagine poollooduslik kooslus täiesti. Arvestades koosluse seisundit, siis ei ole
oodata detailplaneeringu rakendamisel olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele.
Kavandataval tegevusel kaitsealustele aladele mõju puudub. Alale jääb kaitsealune üksikobjekt –
Olgino rändrahn. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Olgino rändrahnu reaalse asukohaga
ning kivi ja selle lähiümbruse kahjustamist kavandatud ei ole. Kavandatud tegevusena kaasnevana
võib oodata objektile pigem positiivset mõju. Detailplaneeringu elluviimisel paraneks ligipääsu
objektile ning võimalik oleks selle loodusharidusliku väärtuse tõstmine.
− pinna- ja põhjaveele:
Planeeringuala läbib Soldina peakraav. Kavandatav lennurada ületab peakraavi. Lennuohutuse
seisukohalt peab lennuraja ümbrus olema tasane. Selle saavutamiseks oleks kraavi praeguses
asukohas säilitamiseks võimalik kraav lennuvälja kaitsevööndi ulatuses torustada. Seega
lennuohutuse seisukohalt oleks eelistatud alternatiiv IA. Alternatiiv IA eelis teiste kraavi
alternatiivide ees oleks ka asjaolu, et kraavi viimisel planeeringuala äärde välditaks paremini
elustiku konfliktolukordade teket (nt kahepaiksete sattumist lennurajale ja juurdepääsuteele), sest
võimalik oleks säilitada kraavi pervedel maksimaalselt looduslikku ala, sh metsaala.
Tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, kuhu kavandatakse lennuväljale lennukite kütusemahutite ja
tankuri ala, erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi ning äri-tootmismaa sihtotstarbega
hoonestusalasid. Kaitsmata põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata
põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Nii
tanklaga seotud kui ka teistelt kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi tuleb enne ärajuhtimist
või immutamist puhastada liiva-õlipüüduris.
− pinnasele:
Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26
„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle
elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel
tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda
jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda.
− rohevõrgustikule:
Detailplaneeringu eskiis vastab kehtiva üldplaneeringu kohastele rohevõrgustiku tingimustele.
Planeeringuala äärtesse jääv rohevõrgustik säilitatakse. Rohevõrgustiku toimimise paremaks
toetamiseks on antud meetmete soovitused ptk 7. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb
tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Kuna Tallinn-Narva maantee
rekonstrueerimisprojekti raames kavandatakse ala puudutavana kahepaiksete läbipääsu, siis tuleb
6
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
ka planeeringu koostamisel seda arvestada ning säilitada/rajada kahepaiksetele sobilikke elupaiku
ja liikumiskoridore.
− müra:
Käesoleva KSH aruande koostamisel hinnati Akukon Eesti OÜ poolt eraldi lennurajalt tulenevat,
helikopteri, motoringraja ja kumulatiivset müra.
Lennuvälja kasutamisest põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringualale
planeeritavatele hoonetele, lennukoridori lähedal asuval Peeterristi külas asuv Kikki-Ojaääre
eluhoonel, kuhu ulatub 50–51 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul. Teiste lähimate
hoonete puhul (Olgina alevik) ulatub päevasel ajavahemikul 45–49 dB müraindikaatori Ld
samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust.
Helikopteri õhkutõusul-maandumisel põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringuala
hoonetele ning vahetult planeeringuala lähedal põhja suunda Olgina alevikus asuvate Tallinna mnt
95, 91 ja Rebase tn 19 eluhoonetel, kuhu ulatub päevasel ajavahemikul 52–56 dB suurune müratase.
Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) päevasel ajal 45–49 dB müraindikaatori Ld
samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra piirväärtust (60 dB).
Planeeritud motoringrada avaldab enim mõju ~500 m kaugusel ringrajast asuvatele Tõrvajõe külas
Iljasoru, Ubaaia eluhoonetele, Narva linnas Kajaka tn-l asuvatele aiamajadele, Soldina külas
Mudajõe, Mesilase, Pikapõllu ja Vitsa eluhoonetele, kuhu ulatub 52–56 dB suurune müratase
päevasel ajavahemikul, mis täidab II kategooria tööstusmüra piirväärtust (60 dB).
Kui tegemist on mitme erineva müraallikaga ning on vaja teada nende kombineeritud helirõhutaset,
siis tuleb arvestada, et detsibell on logaritmiline väärtus, mida ei saa lihtsalt kokku liita. Kumulatiivse
müra suurus oleneb mitme erineva müraallika müratasemete vahest. Kui vastuvõtupunktis ulatub
kaks müraallikat, mille helirõhutase on võrdne, siis koosmõjus ulatub 3 dB võrra suurem müratase.
Kui kahe helirõhutaseme erinevus on üle 10 dB, siis võib vaikseima allika panuse kõrvale jätta.
− vibratsioon:
Väikelennukite ja helikopterite puhul ei ole täheldatud vibratsiooni elukeskkonnas. Lennu ajal
võivad õhusõidukid ja helikopterid keskkonda tekitada ainult õhumüra, kuna nad ei puutu
maapinnaga kokku. Õhkutõusu-maandumisrajal olevad väikelennukid ja helikopterid ei ole oma
olemuselt rasked sõidukid nagu näiteks kaubarongid ja seega lennukid ja helikopterid ei ole
arvestatavad keskkonnavibratsiooni allikad.
Ka motospordisõidukid on liiga kerged, et tekitada märkimisväärset vibratsiooni mis tahes praktilisel
kaugusel. Näiteks tiheda liikluse teede/maanteede läheduses võib vibratsioon olla tajutav
olukorras, kus müratundlik hoone/ruumid paiknevad vahetult (mõni meeter teest) maantee kõrval.
Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele.
Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud
tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms.
− õhukvaliteeti:
Arvestades, et kavandatav lennujaam hakkab teenindama ainult väikelennukeid/helikoptereid ning
prognoositav lennuliikluse sagedus on väga väike, siis ei ole oodata, et lennuväli hakkaks
põhjustama olulist mõju õhukvaliteedile. Oodata ei ole lennuvälja tegevusega seonduvalt
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool lennuvälja ala.
Arvestades elamualade kaugust perspektiivsest ringrajast, siis ei ole oodata, et elamualadel tekiks
ringrajast tulenevalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu. Asjakohane on siiski
keskkonnameetmete rakendamine vähendamaks peenosakeste kandumist elamualadele.
7
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
− kultuuripärandile:
Vastavalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasile kuulub Narva
lennuväli pärandkultuuriobjektide nimekirja (Olgina (Soldino) lennuväli, 514:OKU:005). Tegu on
okupatsiooniaja objektiga. Kuivõrd kavandatava tegevuse raames arendatakse Narva lennuvälja
edasi, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektile puudub. Pigem võib mõju pidada
positiivseks, sest toimub pärandkultuuriobjekti rekonstrueerimine ja seeläbi edasine kasutuses
hoidmine, mis tagab objekti säilimist.
− sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule:
Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad käesoleval ajal hobilendurid ja
langevarjurid. Lennuvälja kõvakatteliseks muutmisel ja pikendamisel saaksid sellele maanduda ka
senisest suuremad lennukid. Lennuväli hakkaks eeskätt teenindama eralennukeid ja ettevõtete
süstiklende. Lennuvälja arendava SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri hinnangul on lennuväli
eelduseks Narva suurte rahvusvaheliste investeeringute sihtpunktiks saamisel. Lennuvälja
arendamine parandaks oluliselt Narva ühendust teiste Euroopa piirkondadega. Käesoleval ajal
puudub kogu Ida-Virumaal lennuühenduse võimalus. Lennuvälja arendamisel kaalutakse ka Narva
ja Kagu-Soome vahelist reisiliini, mis võimaldaks lisaks äriklientidele ka turismiga seotud
lennuühendusi. Seega võib lennuvälja arendamisel eeldada positiivset mõju nii Ida-Viru piirkonna
tööstuse arengule kui ka turismile.
Motospordikeskuse rajamisel lisandub piirkonda ainulaadne objekt, mis võib piirkonda meelitada
olulisel määral täiendavaid külastajaid.
Õppesõidurada suurendaks eeskätt Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna jaoks lõppastme koolituse
kättesaadavust ning seega mõjuks piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale positiivselt.
− kliimakindlusele ja kliimamuutusele:
Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele avaldub valdavalt läbi maakasutuse muutusega
kaasneva süsiniku sidumise vähenemise. Kuivõrd tegu on planeeringuga, siis otseseid
kasvuhoonegaaside heiteid, mis kaasnevad kavandatavate ehitiste elektri- ja soojusenergia tarbega
ning mootorkütuste tarbega ei ole võimalik hinnata, sest seda on võimalik teha ainult projekti
tasemel. Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt
rohumaa ala asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega. Vähesel määral on
tegevuse elluviimiseks vajalik ka metsamaa raadamine, kuid valdav maakasutuse muutus on
praeguse rohumaa arvelt. Hoonestatud ja kõvakatteliste alade kavandatav pindala on u 30 ha.
Rohumaa asendumisel kõvakattelise tehispinnaga väheneb antud ala taimestiku ja mullastiku
süsiniku sidumine. Arvutuslikult vähendab 30 ha rohumaa asendumine asustusalaga süsiniku
sidumist 703 tCO2ekv aastas. Ida-Virumaa kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvestades on tegu
võrdlemisi vähese kogusega. Samas selle kasvuhoonegaaside heitkoguse sidumise
kompenseerimiseks oleks sama metoodika alusel arvutades vajalik metsastada 57 ha rohumaad.
Alternatiivina aitaks sidumise kadu kompenseerida nt 1100 MWth elektrienergia asendamine
taastuvenergiaga. Eelneva alusel võib järeldada, et planeeringu elluviimisel on kliimamuutuste
pidurdamise eesmärgile vähene ebasoodne mõju. Soovitatav on rakendada meetmeid
kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võimaldades alal taastuvenergia tootmist, kasutades
selleks ära äri- ja tootmishoonete katusepindu. Samuti on soovitatav säilitada maksimaalselt
olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrghaljastust.
− muud mõjud:
8
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Kavandatava tegevuse puhul ei saa võimaldada instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude
(IFR) tingimustele vastavat lennutegevust, sest sellisel juhul ulatuks piirangupind üle riigipiiri Vene
Föderatsiooni territooriumile.
Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei
kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on
leevendatavad.
KSH peatükis 7 on esitatud keskkonnameetmed, et vältida või minimeerida negatiivseid mõjusid.
9
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
1 Üldosa
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamine. Planeeringuala paiknemine on kujutatud Joonis 1. DP-
ga kavandatakse algatamiskorralduse kohaselt lennuvälja rajamist väikelennukitele sise- ja
rahvusvaheliseks lennuliikluseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete,
kommunikatsioonide, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja ning kartodroomi ja hobilendurite (nt
mudellennundus) ala rajamine. DP menetluse käigus võivad täpsustada alale kavandatavad
tegevused. Vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuvälja puhul on tegu
olulise ruumilise mõjuga ehitisega2. Lennuvälja arendamine toimub kooskõlas üldplaneeringuga.
DP eesmärk on planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad. DP-ga moodustavate kruntide
sihtotstarveteks kujunevad transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa.
KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning
kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.
Detailplaneeringu algatamisel eeldati, et planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu
muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Planeeringu koostamise käigus on selgunud, et
ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus puudub ja selles osas ei ole tegu üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga (täpsemalt ptk 5.3). Kuna detailplaneeringule on algatatud KSH, siis lähtutakse
selle menetlemisel üldplaneeringu menetlusnõuetest (PlanS § 124. lg 7).
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006
10
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 1. Planeeringuala asukoht.
11
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
1.2 KSH korraldus
Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi ka huvitatud isik) esitas 13.09.2021. a Narva-
Jõesuu Linnavalitsusele taotluse Ida-Viru maakonda Narva-Jõesuu linna Soldina külasse Lennuvälja
kinnistule (kü 85101:003:1275) DP algatamiseks. Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala
DP ja KSH on algatatud ning lähteülesanne on kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021. a
otsusega nr 17.
Detailplaneeringu ja KSH menetlus toimub vastavalt Planeerimisseaduse nõuetele. Menetluse
skeem on leitav siit.
KSH aruande koostamisel on lähtutud KSH programmist, mille osas küsiti eelnevalt seisukohti
kaasatavatelt ja koostöö tegijatelt.
Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja
hindamisulatus on paika pandud KSH programmis, KSH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja
kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida
selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste
valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi,
mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta.
1.3 KSH ekspertgrupp
KSH ekspert: LEMMA OÜ
Kontakt: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post
[email protected], telefon: +372 505 9914
KSH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised LEMMA OÜ-ga seotud
spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse ja LEMMA OÜ
väljakujunenud sisemise tööjaotuse alusel:
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert (litsents KMH0153), tehnikateaduse magister
(keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide
suund). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: töögrupi töö koordineerimine, õhukvaliteedi ja
kliimamuutuste mõjud. Lisaks ülejäänud teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad;
− Laura Elina Tuovinen – tehnikateaduse magister (Maastikukujundus). Hinnatavad
mõjuvaldkonnad: mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule;
− Akukon Eesti OÜ (Ingrid Leemet) – Ettevõttel on laialdane kogemus müra- ja vibratsiooni
hindamises. Akukon on Soome Mõõtetehnika Keskuse FINAS-akrediteerimisteenuse poolt
akrediteeritud ning pädevaks tunnistatud akustiliste ja müramõõtmiste testimislabor, kus
tehakse akustika- ja müramõõtmisi. Hinnatav mõjuvaldkond: Müra ja vibratsioon;
− Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad
mõjuvaldkonnad: mõju pinna- ja põhjaveele;
− Heli Aun – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia) – Hinnatavad
mõjuvaldkonnad ja ülesanded KSH juures: GIS analüüs, mõju pinnasele.
1.4 Metoodika
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti
Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti
KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.
Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise
planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.
12
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:
− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise käsiraamat.
− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.
Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju
hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH
programmist.
1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel
Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud.
13
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid
Alternatiivide määramisel lähtuti detailplaneeringu eesmärgist ja põhjustest, miks antud
detailplaneeringule üldse KSH koostamine vajalik on.
Detailplaneeringu eesmärk on planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad.
Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa,
kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on
lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad.
Detailplaneeringule on algatatud KSH, sest KSH laiemaks eesmärgiks on arvestada
keskkonnakaalutlusi planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel ja tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Narva-Jõesuu Linnavolikogu peab oluliseks hinnata lennuvälja
rajamiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat
keskkonnamõju. Soldina peakraavi (VEE1065800) ristumine lennurajaga vajab põhjalikumat
analüüsi. Lennuvälja vahetus läheduses on elumajad ning lennuvälja kasutamine avaldab elanike
heaolule ja tervisele mõju peamiselt läbi tekkiva müra.
Kuna detailplaneeringu eesmärk on konkreetse ala edasise kasutuse määramine, siis ei saa
detailplaneeringute KSH-de puhul käsitleda traditsioonilises mõistes asukoha-alternatiive.
Piirduda saab detailplaneeringu ala asukohaga.
KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:
− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on
keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise
olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid
keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.
− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsustes kirjeldatud viisil.
Detailplaneeringuga on võimalik kavandada lennuvälja. Detailplaneeringuga moodustavate
kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja
üldkasutatav maa. Ehitiste ja tehnorajatiste- ja võrkude asukoht võib lähtuvalt planeeringu
koostamise ka mõjude hindamise käigus täpsustuda.
Alternatiiv I alamalternatiividena käsitletakse Soldina peakraavi ja lennuraja lõikumise
erinevaid lahendusi: avatud vooluveekogu ümber lennuraja (alternatiiv IA), pikk kollektor
lennuraja alla olemasolevas voolusängis (alternatiiv IB), lühem kollektor lennurajaga risti
(alternatiiv IC).
Vastavalt detailplaneeringu eesmärgile on kavandatavaks tegevuseks planeerida lennuvälja rajad ja
hoonete asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid
transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise
taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m
kruusakattega osad.
Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule (katastritunnus
85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt
planeeritud lennurada, ühendustee, parkimisrada, krundid äri- ja tootmismaade teenindushoonete
ja seonduvate tegevuste jaoks, õppesõiduplats (koos libedasõidu rajaga), parkla ja helikopteri
maandumisplats ning motoringrada pikkusega u 2,4 km (Joonis 2).
Samuti esineb vajadus lennukite tankimiseks ehk vajalik on rajada lennukikütuse mahutid koos
tankimisvõimalusega.
14
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Maaüksusele juurdepääs kavandatakse Lennuvälja kinnistust idas kulgevalt Narva–Arumäe
kõrvalmaanteelt. Detailplaneeringu ala paikneb trassidega varustatud piirkonnas ja seda on
võimalik tehnovõrkudega liita. Detailplaneeringu ala veevarustus ja kanalisatsioon kavandatakse
lahendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrkudega liitudes.
Joonis 2. Planeeringu eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS
Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine.
Planeeringuala läbiva Soldina peakraavi osas kaalutakse planeeringu ja KSH koostamisel
alternatiivsete lahendustena lennuraja rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust või
kraavi sängi ümbersuunamise võimalust. Vastavad alamalternatiivid on järgmised (Joonis 3):
1. Alternatiiv IA korral kujundatakse Soldina peakraavist avatud vooluveekogu ümber
lennuraja. Põhimõtteliselt on selle alamalternatiivi puhul võimalikud omakorda mitmed
kraavi trassi alternatiivid. Võimalikke uue kraavikoridori kulgemisalternatiive ümber
lennuraja kaaluti lühidalt KSH koostamise käigus. Võimaldamaks kraavi kallaste
maksimaalset looduslähedust (sh ühendust rohevõrgustikuga) jõuti tulemusele, et kõige
asjakohasem oleks kasutada ära maksimaalselt juba olemasolevat maaüksuse kaguosas
metsamaa kõlviku piiril olevat madala kraavi asukohta. Seega käsitletaksegi Ia alternatiivina
lahendust, kus kasutatakse ära maksimaalselt pikki maaüksuse kaguosa metsaala piiri
kulgeva lokaalse kuivenduskraavi trassi ning suunatakse kraav ümber lennuraja.
Ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ei ole, ehituskeeluvööndi paiknemine muutub
vastavalt voolusängi muutusele.
2. Alternatiiv IB korral rajatakse pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis.
Kollektor on lennuohutuse tagamiseks vajada mitte ainult lennuraja alusele osale, vaid kraav
on vajalik tõenäoliselt torustada ka ohutusala ulatuses. Vajalik on eeldatavalt
ehituskeeluvööndi vähendamine.
15
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
3. Alternatiiv IC korral rajatakse lühem kollektor lennurajaga risti. Lennuohutuse tagamiseks
tuleb tõenäoliselt kraav torustada lennuraja ohutusala ulatuses. Sellisel juhul on vajalik
rajada uus kraavilõik paralleelselt maanteega. Vajalik on eeldatavalt ehituskeeluvööndi
vähendamine.
Joonis 3. Soldina peakraavi alternatiivsed lahendused.
16
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Detailplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu
põhimõtetega
KSH aruandes tuleb käsitleda strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi,
Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust. Detailplaneeringu tasandil on
asjakohased eeskätt riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eesmärgid, mis omakorda peavad juba
arvestama rahvusvahelisi ja EL eesmärke.
Riiklikul tasemel määrab säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused
üleriigilise planeering. Planeering „Eesti 2030+“3 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012
korraldusega nr 368.
Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng,
head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja
maastikuväärtuste hoidmine. Detailplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke.
Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegia Säästev Eesti 214 kohaselt järgmised:
− Eesti kultuuriruumi elujõulisus;
− inimese heaolu kasv;
− sotsiaalselt sidus ühiskond;
− ökoloogiline tasakaal.
Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis
jaguneb:
− loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
− saastumise vähendamine;
− loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
Keskkonnavaldkonna põhimõtteid määravaks dokumendiks planeeringute ja nende KSH kontekstis
võib pidada Eesti keskkonnastrateegiat aastani 20305. Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 on
keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna
ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud
põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti
21" põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea
seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest
detailplaneeringu lahenduses annab ülevaate järgnev Tabel 16.
Tabel 1. Detailplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele
Eesmärk Arvestamine detailplaneeringus
3 https://www.fin.ee/media/4737/download
4 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/saastev-areng
5 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf
6 Kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega vastavusanalüüsil põhineva ülevaatetabeli koostamisel on
võetud eeskujuks Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Töö nr 2507/16.
17
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt kontekstis arvestada.
on vähendatud tekkivate jäätmete
ohtlikkust.
2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea Eesmärgiga arvestatakse. KSH käigus hinnatakse
seisund ning hoida veekogusid, mille mõju pinna- ja põhjaveele ning antakse
seisund juba on hea või väga hea. soovitused ebasoodsate mõjude vältimiseks.
Meetmeid arvestatakse detailplaneeringu
koostamisel.
3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevan- Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
damine, mis säästab vett, maastikke ja kontekstis arvestada.
õhku, ning maapõueressursi efektiivne
kasutamine minimaalsete kadude ja
minimaalsete jäätmetega.
4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaal- Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
sete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste kontekstis arvestada.
tasakaalustatud rahuldamine väga pikas
perspektiivis.
5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kontekstis arvestada.
kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset
mõju ökosüsteemile.
6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
mitmekesisus ning asurkondade kontekstis arvestada.
elujõulisus.
7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga ei
Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja kavandata tegevusi väärtuslikule
säästlik kasutamine. põllumajandusmaale. KSHs esitatakse meetmed
pinnase sh mulla maksimaalselt tekkekohas
taaskasutamiseks.
8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga ei
säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja kavandata tegevusi väärtuslikule maastikule.
sidusate maastike säilitamine. Nähakse ette alale jääva kaitsealuse üksikobjekti
säilitamine ja sellele ligipääsu parandamine.
Võetakse intensiivsemasse kasutusse juba pikka
aega kasutusel olnud väikelennuvälja ala.
9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide Eesmärgiga arvestatakse. Kavandatav tegevus on
säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste kavandatud väljaspoole kaitsealuste liikide
olemasolu tagamine. esinemisalasid. KSH käigus hinnatakse mõju
bioloogilisele mitmekesisusele ja
rohevõrgustikule ning antakse soovitused
ebasoodsate mõjude vältimiseks. Meetmeid
arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.
10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti Eesmärgiga arvestatakse. Detailplaneeringus
tarbimisvajadust, ning arendada mitme- seatakse tingimused päikeseenergia
kesiseid, erinevatel energiaallikatel põhi- arendamiseks.
nevaid väikese keskkonnakoormusega
jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis
võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.
11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja Eesmärgiga arvestatakse kaudselt.
stabiliseerimine, tagades samas inimeste Detailplaneeringus on ette nähtud hoonete
18
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu kavandamisel energiasäästu põhimõtetega
olukorras primaarenergia mahu säilimise arvestamine.
tagamine.
12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu
kodumajapidamistest osoonikihti kontekstis arvestada.
kahandavad tehisained.
13. Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga
keskkonnasõbralik ja mugav ühistrans- kavandatakse lisaks lennuväljale ja
pordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta motospordikeskusele ka äri-tööstuspark, mille
auto alternatiivid mugavamaks) ning suunitlus on eeskätt lennundus ja motondus
sundpendelliiklust ja maanteevedusid võimaldamaks tootmisstruktuuri tarbimise ja
vähendav asustus- ja tootmisstruktuur olemasoleva hea infrastruktuuri lähedal.
(vähendada transpordivajadust). Lennuvälja (kui transpordiviisi) vajadus on
määratud ülemuslikes strateegilistes
dokumentides ning seda detailplaneeringu KSH
koostamisel ei hinnata.
14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Eesmärgiga arvestatakse. Kavandatav tegevus on
mürarikas, kuid kavandatud elamualades
võimalikult eemale. KSH käigus hinnatakse mõju
bioloogilisele mitmekesisusele ja
rohevõrgustikule ning antakse soovitused
ebasoodsate mõjude vältimiseks. Meetmeid
arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.
15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist Eesmärgiga arvestatakse. Elamualasid
soodustav siseruum. planeeringuga ei kavandata. Äri-tootmishoonete
edasisel projekteerimisel tuleb lähtuda
asjakohastest sisekliima standarditest.
16. Keskkonnast tulenevate saasteainete Eesmärgiga ei ole võimalik detailplaneeringu
sisaldus toiduahelas on inimese tervisele kontekstis arvestada.
ohutu.
17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringuala
ohutu. varustamine joogiveega.
18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna Planeeringualal ei asu likvideerimist vajavaid
teadaolevad jääkreostuskolded. jääkreostusobjekte.
19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, planeering
julgeolekut ohustavate riskide eest. toob turvalisust tagamise põhimõtte.
3.2 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ sätestab lennuliiklusvõimaluste avamise kui
olulise perspektiivi. Aastaks 2030 on arengustrateegia kohaselt Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja
kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja
mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selleks on vaja luua eeldused
maakonda rahvusvahelise lennujaama rajamiseks. Võimalus saabuda tšarterlennuga avardab
oluliselt maakonna turismisektori potentsiaali ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja
turismisektori investeeringute kasvuks.
19
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
3.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+7
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega
nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25).
Maakonnaplaneering näeb ette Ida-Virumaal, Olgina lähedal asuva Narva lennuvälja säilimise ja
edasiarendamise. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja
pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada Narva ja Jõhvi lennuväljade
lähiümbruse piirangupindadega. Lennuväljade rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tähelepanu
pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Ka pikemas
perspektiivis nähakse lennuvälju eelkõige maakondlikke vajadusi teenindavate hobilennuväljadena,
mis võimaldavad elavdada piirkonna majandust.
Maakonnaplaneeringus välja toodud tingimused lennuväljade arendamiseks:
1. Lennuohutuse tagamiseks tuleb kõik planeeritavad ja projekteeritavad üle 45 m kõrgused
ehitised (sh tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid) kooskõlastada Lennuametiga (käesoleval
ajal Transpordiamet). Täpsemad piirangud ja kitsendused sätestatakse õigusaktiga.
2. Narva ja Jõhvi lennuvälja rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Lennuametiga (käesoleval
ajal Transpordiamet).
Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud
maakasutustingimustest tulenevalt. Rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade
looduslikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest
tulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit. Veekogude kallaste hooldamine ja
kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit.
Selle tagamiseks tuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks
tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva ökosüsteemi siirdevöönd, mis
sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist)
olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Rohelise
võrgustiku alal (v.a kaevanduste alad) tuleb säilitada looduslikud pinnavormid.
Maakonnaplaneering näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Seega vastab
kavandatav tegevus maakonnaplaneeringus sätestatule. Samas esineb vastuolu planeeringuga
kavandatud teiste rajatiste kattuvuses maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustikuga
(täpsem rohevõrgustiku mõju analüüs ptk 5.5).
3.4 Narva-Jõesuu arengukava8
Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 märgib lühidalt, et erinevate fondide toel peaks lennuvälja
arendama. Konkreetsem arenguplaan arengukavas lennuvälja osas puudub.
3.5 Vaivara valla üldplaneering9
DP ala jääb alates 1. jaanuarist 2018 Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitumise tulemusel tekkinud
Narva-Jõesuu linna territooriumile, kuid värskema üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib alal
Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11.
Kehtivas üldplaneeringus on DP ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud valdavalt lennuvälja maa
(üldplaneeringu kaardil tähisega L) ja reserveeritud lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega
7 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/
8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/1201/8001/NJ_m45_Lisa1.pdf#
9 http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm
20
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
LR). Planeeringuala edelanurk on üldplaneeringus määratud loodusliku haljasmaa juhtotstarbega
(HL) (Joonis 4). Samuti jääb planeeringuala edelanurka kehtiva üldplaneeringu kohane rohekoridor.
Kuni 2015 aastani määras olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja Vabariigi Valitsuse
15.07.2003 määrus nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ (edaspidi määrus), mille
punkt 8 kohaselt oli olulise ruumilise mõjuga objekt lennuväli. Perioodil 2003-2015 liigitus olulise
ruumilise mõjuga objektiks igasugune lennuväli. Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus on Narva
lennuvälja paiknemist toonase Vaivara valla (praeguse Narva-Jõesuu linna) territooriumil käsitletud
ja lennuväli asukoht määratud. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.3 on kirjeldatud, et Vaivara vallas
paikneb arendatav lennuväli. Kohaliku omavalitsuse ainupädevuses on otsustada, millisel viisil ja
millises täpsusastmes ORME-le üldplaneeringus asukoht valitakse. Narva-Jõesuu linnavalitsus
tõlgendab, et lennuvälja kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht on valitud juba kehtiva Vaivara
valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise ajal oli lennuväli olemasolev olulise ruumilise
mõjuga objekt, mille osas nähti ette ka selle laiendamist tulevikus.
Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale
kavandatud lisaks liiklusmaale ka äri- ja tootmismaa sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud
lennundusvaldkonnaga. Lisaks on reserveeritud lennuvälja maale planeeritud krunt pos 25, mis on
ette nähtud õppesõidu korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad
hooned) ning krunt pos 30, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete
jaoks.
DP koostamine lennuvälja rajamiseks on üldplaneeringuga kooskõlas. Planeeringulahendus näeb
ette ka üldplaneeringu kohasele haljasmaa juhtotstarbega alale ette rohekoridori säilitamist.
Detailplaneering on seega üldplaneeringu kohane.
Joonis 4. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetest.
3.6 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (koostatav)
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud Narva-Jõesuu linna
üldplaneeringu koostamise ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
21
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
hindamise. Käesoleva aruande koostamise perioodil oli üldplaneering koostamisel. Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringu korduv avalik väljapanek toimus 15.07–15.08.2022.10
Käesolevas KSH aruandes lähtutakse üldplaneering eelnõust juuli 2022 seisuga, mis on KSH aruande
koostamisel avalikult kättesaadav üldplaneeringu versioon.
Üldplaneeringu eelnõus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva
lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1 000 m pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli.
Maakasutuse joonisel on planeeringuala juhtotstarbeks määratud transpordi maa. Transpordi maa-
ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks
vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lennuvälja planeeringuga kavandatud
transpordiga seotud ehitiste kavandamine on seega kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.
Joonis 5. Väljavõte koostatava Narva-Jõesuu üldplaneeringu eelnõu maakasutuse joonisest.
3.7 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-
Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine“11
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi puhveralaga (Joonis
6). Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud
regionaalministri 06.03.2013. a kirjaga nr 13-2/22-10. Pärast Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+
kehtestamist on nimetatud teemaplaneering uue Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 2.
Teelõigul kehtib Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on
10 https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering
11 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/
22
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
määratud 2+2 ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning
põhimõtteline liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).12
Teemaplaneeringu kaardil joonistub lennuvälja juhtotstarbega maa-ala välja sarnaselt
üldplaneeringu kaardile. I klassi maantee väljaehitamisega seotud rajatisi (kergliiklusteid,
bussipeatusi, eritasandil ristmikke jne) antud detailplaneeringu alale teemaplaneeringuga ette ei
ole nähtud. Trassi puhverala sisse jääb peamiselt planeeritav lennurada. Muud planeeritavad
ehitised jäävad puhveralast lõuna suunda. Teemaplaneeringu seletuskiri ütleb, et trassi koridori
puhveralas tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega,
nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas soovitatav müra ja saastetundlike
objektide rajamine. Lennuvälja rajamine ei ole müra ja õhusaaste tundlik objekt. Seoses
perspektiivse I klassi maantee väljaehitamisega on teemaplaneeringus ette nähtud mitmeid
müratõkke rajatisi maanteest põhja suunas, mis vähendaks tulevikus koos maanteemüraga ka
lennuväljalt leviva müra mõjuulatust.
Juhul, kui põhimaantee trassi koridorist kaugemale jäävad arendusalad vajavad juurdepääsu
põhimaanteele, tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada Tallinn–Narva maantee
teemaplaneeringus väljatöötatud lahendusega. Detailplaneeringu eskiisjoonisel kujutatud
juurdepääsutee asukoht ei lähe konflikti Tallinn–Narva maantee teemaplaneeringuga.
Teemaplaneeringu KSH aruande peatükk 4.1.5 puudutab antud detailplaneeringu ala järgmiselt –
reserveeritud on endised lennuväljad lennuklubi, eralennukite ja helikopterite tarbeks. Vana-Olgina
lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse seadmiseks, et edaspidi kasutada
lennuvälja ka lähiriikide tšarterreiside, kaubaveo jms tarbeks.
Joonis 6. Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi koridori paiknemine detailplaneeringu alal.
Allikas: Transpordiamet.
DP ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd
Transpordiametiga.
12 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/
23
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Kavandatava tegevusega mõjutatakse eeskätt planeeritavat ala ja selle vahetut kontaktvööndit. Ei
ole oodata, et hinnatavate mõjuvaldkondade puhul ületaks mõjuala ulatus 1 km. Välja arvatud
lennuvälja põhjustatav müra ja sotsiaal-majanduslikud mõjud. Lennuvälja tõusu-ja maandumisega
seotud müra ulatust on täpsemalt hinnatud ptk 5.6.1 – pikki lennukoridori võib olulisel tasemel
müra ulatuda u 2 km kaugusele, kuid ainult sektori ulatuses. Sotsiaal-majanduslikud mõjud võivad
avalduda kogu Ida-Virumaal.
4.1 Asustus ja maakasutus
Lennuvälja kinnistu (kü 85101:003:1275, transpordimaa 100%, pindala 125,99 ha) asub Ida-Viru
maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina küla põhja osas (Joonis 1). Kinnistust u 40 m põhja suunda
jääb Olgina alevik ning kinnistu piirneb lääne suunas Tõrvajõe külaga. Kinnistust põhja suunda jääb
Tallinn–Narva põhimaantee nr 1 ning ida suunas piirneb Narva–Arumäe kõrvalmaanteega nr 13148.
Kinnistu piirneb põhja suunas kinnistutega 1 Tallinn-Narva tee (kü 51401:001:0926, transpordimaa
100%), Ilmajaama (kü 85101:003:1256, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Tallinna mnt 90
(kü 85101:003:0130, ärimaa 100%) ja 1 Tallinn-Narva tee (kü 51401:001:0500, transpordimaa
100%), ida suunas kinnistuga 13148 Narva-Arumäe tee T1 (kü 85101:003:0254, transpordimaa
100%), lõuna suunas kinnistutega Hobu (kü 85101:003:0379, maatulundusmaa 100%), Sarapuu
(kü Sarapuu, maatulundusmaa 100%), Vitsa (kü 85101:003:0840, maatulundusmaa 100%),
Pikapõllu (kü 85101:003:0444, elamumaa 100%), Paju (kü 85101:003:0186, maatulundusmaa
100%), Mudajõe (kü 85101:003:0319, maatulundusmaa 100%), Marina (kü 85101:003:0147,
maatulundusmaa 100%), Hõbeallika (kü 85101:003:0915, maatulundusmaa 100%), Iljasoru
(kü 85101:003:0015, maatulundusmaa 100%) ja Lillemäe (kü 85101:003:0452, maatulundusmaa
100%) ning lääne suunas kinnistuga Oksa tee (kü 51401:001:0479, sihtotstarbeta maa 100%).
Kinnistule lähim elu- või ühiskondlik hoone paikneb u 50 m kaugusel põhja suunas kinnistul Tallinna
mnt 90 (kü 85101:003:0130) (Joonis 7). Tegu on lennuvälja teenindushoonega. Elamutena
kasutatavad lähimad hooned paiknevad teisel pool Tallinn-Narva maanteed.
24
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 7. Lennuvälja kinnistut ümbritsevad elamud (Elamud pärinevad ETAK13 andmetest seisuga
27.07.2023).
4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis paikneb Lennuvälja
kinnistu enamusalal pinnakatteta aluspõhja avamusalal. Kinnistu lõuna osas levib ka
madalsooturvast keskmise paksusega 2 meetrit.
Tuginedes 2022. a koostatud geoloogilise uuringu aruandele14, 15, siis jäävad planeeringualale
uuringu käigus rajatud puuraugud PA28–PA32. Vastavalt puuraukude lühikirjeldustele on
puuraukude läbilõiked esitatud Tabel 2-s.
Tabel 2. Puuraukude kirjeldused.
Puuraugu nr Kirjeldus
0,0–0,25 m kivine muld
0,25–1,2 m paerähk saviliiva vahetäidisega (täitunud karstilehter?)
PA28
1,2–1,55 m murenenud lubjakivi
1,55–2,0+m lubjakivi
0,0–0,1 m kivine muld
PA29 0,1–0,3 m paerähk
0,3–0,4 m murenenud lubjakivi
13 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-
p609.html
14 L. Martin. 2022. Kõrgsurve gaasitrass. Ida-Viru maakond, Vaivara vald
15 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=28769
25
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Puuraugu nr Kirjeldus
0,4–1,5+m lubjakivi
0,0–0,3 m kivine muld
0,3–0,5 m paerähk
PA30
0,5–0,85 m murenenud lubjakivi
0,85–1,3+m lubjakivi
0,0–0,2 m kivine muld
0,2–0,3 m paerähk
PA31
0,3–0,4 m murenenud lubjakivi
0,4–1,2+m lubjakivi
0,0–0,15 m kivine muld
0,15–0,4 m paerähk
PA32
0,4–0,55 m murenenud lubjakivi
0,55–1,75+m lubjakivi
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur põhjaveekogumite kaardikihi järgi paikneb
Lennuvälja kinnistu Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum alal, mille koonseisund 2020. a andmete
alusel on halb; Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas alal, mille
koonseisund 2020. a andmete alusel on hea ning Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi alal,
mille koonseisund 2020. a andmete alusel on halb.
Kinnistu enamusosas on tegu kaitsmata põhjavee alaga, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt
lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Vaid ala lõuna osas väikesel alal leidub
nõrgalt kaitstud põhjavee ala, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva
punkt- või hajureostuse suhtes.
Lennuvälja kinnistu põhjaosasse jääb üks puurkaev (PRK0013578), millel on VEKA registri alusel
kehtiv 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Samas kehtiva VeeS kohaselt on puurkaevudel 10 m
ulatusega hooldusala, kuid puurkaevu kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või
võetakse tootmisvett. Antud kaevule oleks korrektne kohaldada hooldusala. Lisaks jäävad veel
kinnistust 1 km raadiusesse järgmised puurkaevud (Joonis 8): PRK0066599, PRK0019229,
PRK0051592, PRK0002123, PRK0051637, PRK0053216, PRK0019230, PRK0013531, PRK0013492,
PRK0013538, PRK0003989, PRK0013557 ja PRK0061945.
Tabel 3. Puurkaevu PRK0013578 geoloogiline läbilõige16.
Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline Kihi Kihi Veekihi
indeks tüsedus, lamami lasuvus-
m sügavus, m sügavus, m
liivsavi munakate ja kivimite tükkidega gQIII 1,6 1,6
lõheline dolomiit O1-2kn 7,3 8,9
glaukoniitdolomiit O1vl 1,9 10,8
glaukoniitliivakivi O1lt 1,2 12
diktüoneemakilt O1vr 1 13
liivakivi O1pk 1,8 14,8
pisiteraline liivakivi C1ts 7,2 22 13–22
16 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1401865414
26
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 8. Veekaitselised kitsendused Lennuvälja kinnistul ja sellest 1 km raadiuses.
4.3 Looduskaitselised objektid ja alad
Kavandatava tegevuse alale ei jää kaitsealasid. Lähim kaitseala (Narva Pimeaed, KLO1200459) jääb
Lennuvälja kinnistust u 4 km kaugusele ida suunda.
Lennuvälja kinnistu ida osasse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
üks kaitsealune üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn, KLO4000967, Joonis 9). Looduse
üksikobjektile kehtib 50 m ulatuses piiranguvöönd. (Joonis 11)
Olgino rändrahnu mõõtmed EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on
7,5×3,0×4,5 m, ümbermõõt 21,0 m. Tegemist on piirkonna suurima ja kõrgeima rändrahnuga.
Järsuseinalist kivi läbib ligikaudu põhja-lõuna suunaline lõhe, mille laius on ülal 30 cm ja maapinnal
ligikaudu 10 cm. Kivimitüüp on rabakivi-piiterliit.
27
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 9. Olgino rahn (allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Autor: I.
Mõik).
Lennuvälja kinnistu kagunurka jääb 2000. a inventeeritud loodusdirektiivi elupaik lood (alvarid)
(6280*). Kooslus määrati juba toonase inventuuriga looduskaitselisse seisundisse III. Kattuvus EELIS
(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur alusel registreeritud poollooduslike kooslustega
elupaigatüübi eraldisel puudub. Reaalselt on endine loopealne võsastunud (Joonis 10).
Joonis 10. Loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* asukoht 2023. a kaldaerofotol (ID7312798_2023-
05-13).
Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää püsielupaikasid. Lähim püsielupaik (Meriküla
kurrulise tuhmiku püsielupaik, KLO3000890) jääb Lennuvälja kinnistust u 8 km kaugusele.
28
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää projekteeritavaid kaitstavaid alasid. Lähim
projekteeritav ala (metsaelupaikade looduskaitseala) jääb Lennuvälja kinnistust u 7,9 km kaugusele.
Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide
ega seente ja samblike kasvukohtasid.
Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste
loomaliikide elupaikasid. Ka e-elurikkuse loodusvaatluste andmebaasi alusel ei ole planeeringualal
kaitsealuste loomaliikide esinemist registreeritud.
Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala
jääb Lennuvälja kinnistust u 3,1 km kaugusele kirde suunda (Struuga loodusala, EE0070128, Joonis
11). Struuga loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning
lamminiidud (6450). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra
lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu
(Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo
salar).
Joonis 11. Lennuvälja kinnistu ümbrusesse jäävad looduskaitselised objektid ja alad.
Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest
enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemi teenuste
säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me
varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada
keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti
(www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart,
mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse.
29
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi alusel jääb planeeringuala viletsas
seisundis ökosüsteemide levikualal. Planeeringualast 1 km raadiuses paikneb keskmises seisundis
kooslusi, kuid mitte ühtegi heas seisundis ökosüsteemi.
Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad. Teadaolevate
karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse abil.
4.4 Pinnavesi
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel läbib Lennuvälja kinnistut kirde-
edela suunas Soldina peakraav (Sornajõgi) (VEE1065800), mille põhitelje pikkuseks on arvutatud
9,2 km. Ametlik valgla pindala (13,3 km2) on modelleeritud 2021. a alguse seisuga vastava Maa-
ameti 5×5 m resolutsiooniga kõrgusmudeli järgi. Tegu on veetüübilt tugevalt muudetud veekoguga.
Ühtlasi on tegu planeeringuala lõigus maaparandussüsteemi eesvooluga (maaparandussüsteemi
kood 1106580020010). Soldina peakraav (Sornajõgi) suubub veekogusse Tõrvajõgi (VEE1065700).
Soldina peakraavi veekvaliteedi osas on teadaolevalt seiret teostud ühel korral 2016 aastal riikliku
seireprogrammi „(Vooluveekogude) operatiivseire korraldamine“ raames17. Seirepunkt paiknes
peakraavi suudmeosas, 500 m enne suubumist Tõrvajõkke. Seirearuande alusel FÜKE oli Soldina
peakraavi suudmeosas kesine. Seisund P_üld põhjal oli väga halb. Kesine FÜKE võib olla põhjustatud
Olgina veelaskme ja peakraavi ülemjooksul asuva Soldina suvilate piirkonna mõjust. Samuti võis
negatiivset mõju avaldada peakraavi ülespaisutamine kobraste poolt allpool proovikohta.
Tabel 4. Soldina peakraavi kvaliteedinäitajad ja seisundid 2016 operatiivseire alusel.
Muid seisuveekogusid kinnistust 1 km raadiuses ei ole registrisse kantud. Kinnistust u 430 m
kaugusele põhja suunda jääb Alliksaare allikas (VEE4316400).
4.5 Kultuurimälestised
Tuginedes maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusele, siis ei paikne Lennuvälja
kinnistul ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised jäävad u 3 km
kaugusele Lennuvälja kinnistust.
4.6 Pärandkultuur
Tuginedes EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetele seisuga 37.07.2023. a,
siis jääb Lennuvälja kinnistule kaks pärandkultuuriobjekti (Joonis 12):
− Äksi kivi (kood: 851:KON:012; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud) –
kuna objekti kirjeldus vastab Olgino rändrahnule, siis on pärandkultuuriobjekti seisundi info
registris ebaõige. Rändrahn on täiesti säilinud ja kaitse all kaitstava üksikobjektina.
− Olgina (Soldino) lennuväli (kood: 514:OKU:005; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud).
Lennuvälja kinnistust 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 12):
− Koolikoht (kood: 514:KOO:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud);
− Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (kood: 514:OKU:003; seisund: objektist
või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%);
17 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. Operatiivseire 2016. II osa. Rakendatud meetme tõhususe
hindamine.
30
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
− Hermamäe mõis (kood: 851:MTH:002; seisund: objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud 20–50%);
− Pritska männik (kood: 851:TRM:001; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%);
− Pritska metsavahikoht (kood: 514:VKK:003; seisund: objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud 20–50%);
− 1935. a püstitatud Põhjasõja mälestusmärgi asukoht (kood: 514:MAL:001; seisund: hävinud,
objektist pole maastikul jälgi säilinud);
− Safti kõrts (kood: 851:KOR:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud);
− Alliksaare talukoht (kood: 851:TAK:017; seisund: objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud 50–90%);
− Alliksaare tuuleveski (kood: 851:TUV:004; seisund: maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba
üheselt määrata tüüpi);
− Olgina mõisapark (kood: 851:MOK:005; seisund: objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud 50–90%);
− Olgina mõis (kood: 851:MOA:008; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud alla 20%);
− Vana-Olgina mõisa mälestuskivi (kood: 851:MAL:011; seisund: objekt hästi või väga hästi
säilinud);
− Vana-Olgina allikas (kood: 514:ALL:001; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud);
− Iljasoru talukoht (kood: 851:TAK:003; seisund: objektist või tema esialgsest
funktsionaalsusest säilinud 50–90%).
Joonis 12. Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse jäävad pärandkultuuriobjektid.
31
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju analüüs
Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja
hindamisulatus on paika pandud KSH programmis. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on
sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta.
5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele
ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Ptk 4.3 alusel planeeringualal ja võimalikul mõjualal heas seisundis ökosüsteemid, sh kõrge
bioloogilise mitmekesisusega kooslused ning taime ja loomaliikide olulised elupaigad puuduvad.
Mõju seega neile ei avaldata.
Mõju elustiku sidususele hinnatakse rohevõrgustiku kontekstis ptk 5.5.
Vastavalt Joonis 13-le kattub kavandatav motospordi ringrada, õppesõiduplats ja planeeritav
hoonestusala loodusdirektiivi elupaigaga 6280* (loopealsed). EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur andmebaasis olevad andmed loodusdirektiivi elupaigatüübist pärinevad
29.09.2000. a inventuurist. KSH aruande koostamise hetkeks (aastaks 2023) on loodusdirektiivi
elupaigatüübi 6280* eraldis olnud pikka aega hooldusest väljas ja osaliselt võsastunud (Joonis 10)
ning olulist looduskaitselist väärtust säilinud alal ei ole. Antud alale õppesõiduplatsi ning
hoonestusala rajamisega hävib kunagine poollooduslik kooslus täiesti. Arvestades koosluse
seisundit, siis ei ole oodata detailplaneeringu rakendamisel olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele.
Kuna tegu on ulatuslikku ala hõlmava planeeringuga, mis toob kaasa ala looduslikkuse vähenemise,
siis elurikkuse säilitamise huvides on soovitatav säilitada kavandatava õppesõidu raja lähialal
paiknevat väikest tiiki. Tiigi säilitamisel tuleks säilitada tiigi ümber ka puhverala (min 25 m ulatuses
looduslikus seisundis ala). Kuna piirkonnas on tuvastatud kahepaiksete kõrge arvukus (vt ptk 5.5),
siis on asjakohane rakendada meetmeid kahepaiksete elupaikade säilitamiseks ja rajamiseks.
32
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 13. Loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* kattumine planeeritava motoraja,
õppesõiduplatsi ja hoonestusega.
Planeeringualal paikneb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel üks
kaitstav looduse üksikobjekt (Joonis 14) (sh ka Ürglooduse raamatu objekt ja pärandkultuuri objekt)
- Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967). Objekti ümbritseb piiranguvöönd (50 m). Vastavalt
Keskkonnaministri 01.03.2023 määrusele nr 10 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja”
(edaspidi määrus nr 10) § 7 lg-le 1 on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Määruse nr 10 § 7
kohaselt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis
lubatud teatud tegevused, aga selleks on vajalik üksikobjekti valitseja nõusolek. Nimetatud kaitstava
looduse üksikobjekti valitsejaks on Keskkonnaamet.
Tuginedes Maa-ameti ortofotole, siis on käesoleval hetkel EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuuris märgitud Olgino rändrahnu asukoht vale (vt Joonis 14). Õige asukoht on
ortofoto ja geodeetilise alusplaani alusel märgitud detailplaneeringu eskiisjoonisel. Seega on vaja
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis Olgino rändrahnu asukohta ja
selle piiranguvööndi asukohta korrigeerida.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kivi reaalse asukohaga ning kivi ja selle lähiümbruse
kahjustamist kavandatud ei ole. Kavandatud tegevusena kaasnevana võib oodata objektile pigem
positiivset mõju. Detailplaneeringu elluviimisel paraneks ligipääsu objektile ning võimalik oleks
selle loodusharidusliku väärtuse tõstmine.
Objekti piiranguvööndisse on kavandatud alternatiiv IA korral Soldina peakraavi uus säng. Peakraav
on kavandatud suunata praegu kivi piiranguvööndisse jäävasse kraavi, mis vastavalt
rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega
kahjustataks kaitsealust üksikobjekti. Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses
ehitusmaterjalide ladustamist ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus).
33
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Kivi ümbrus tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades tööd
eelnevalt Keskkonnaametiga.
Joonis 14. Olgino rändrahnu asukoht ja selle piiranguvöönd EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur andmebaasi ja Maa-ameti ortofoto järgi.
Planeeringuala lähipiirkonnas on kaardistatud ja tõrjes mitmeid invasiivse karuputke võõrliikide
leiukohti. Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke
kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu meie
looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega
tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine
võib põhjustada pimedust. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada, et karuputke võõrliike täiendavalt
ei levitataks. Meetmed selleks on esitatud ptk 7.
5.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade
võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis
(92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud
linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse
elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.
34
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest18, 19, 20.
Käesoleva planeeringu Natura eelhindamine viidi läbi KSH programmi koostamisel. Kuna KSH
programmi koostamisel ei ole teada veel kõigi mõjude mõjualad, siis ettevaatuspõhimõttest
lähtuvalt on KSH aruande koostamisel Natura eelhindamist korratud. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus ei ole ühegi Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 2.
Kavandatavale tegevusele lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on u 3 km ida suunas paiknev
Struuga loodusala (RAH0000602). Struuga loodusala hõlmab endas lähimas lõigus Narva jõge.
Struuga loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450), liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),
tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius
aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad
veelgi kaugemale.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (jääb Natura alast 3 km kaugusele), siis ei
ole tuvastatud tegevusega kaasnevana ühtegi mõju looduskeskkonnale, mis võiks olulisel määral
ulatuda üle 3 km kaugusele. Seega ei mõjuta antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus ühegi
Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit, negatiivselt.
Tegevusega ei kaasne mõjusid Struuga loodusalale jäävale Narva jõele ja seal elutsevatele
liikidele. Välistatud on ka ebasoodne mõju kõigile teistele Natura aladele. Natura asjakohase
hindamise läbiviimise vajadus puudub.
5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele
Detailplaneeringu ala veevajadus ja heitvee ärajuhtimine planeeritakse detailplaneeringu
algatamise taotluse kohaselt lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumisega. Seega
lokaalset veevõttu ei kavandata ning arvestades veevarustuse ja reovee kavandatavat
käitluslahendust (ühisveevärk ja -kanalisatsioon), ei ole oodata veevarustusest ja reoveekäitlusest
tulenevat olulist ebasoodsat mõju veekeskkonnale.
Planeeringuala läbib Soldina peakraav. Soldina peakraav on inimtegevusest tugevalt mõjutatud
veekogu, mis kuival aastaajal jääb planeeringuala läbivas lõigus ka täielikult kuivaks. Kõrgvee
perioodil aga esinevad kraavil antud lõigus üleujutatavad kaldaalad, mis tekivad kuna Tallinn-Narva
maantee aluse truubi põhi on kõrgemal kui kraavi põhi ning ka truubi läbimõõt ei pruugi vaatluse
alusel olla piisav (antud truubi ehituslikku lahendust, sh vajalikke dimensioone, hinnatakse Tallinn-
Narva maantee vastava lõigu rekonstrueerimise projekti raames). Kavandatav lennurada ületab
peakraavi. Olukorra lahendamiseks on käesolevas KSHs kolm võrreldavat alamalternatiivi (vt ptk 2):
1) alternatiiv IA korral suunatakse peakraav ümber kasutades maksimaalselt ära olemasoleva
18 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
Kutsar, R., 2018; täiendatud 2018. a Keskkonnaministeeriumi poolt. Eelhindamine: KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine.
19 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021
C(2021) 6913 final.
20 Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92 /43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C
33/01)
35
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
metsakuivenduskraavi sängi. 2) alternatiiv IB korral rajatakse pikk kollektor lennuraja alla
olemasolevas voolusängis 3) alternatiiv IC korral rajatakse lühem kollektor lennurajaga risti.
Arvestama peab, et planeering paneb paika kraavi ja lennuraja osas põhimõttelise paiknemise.
Täpne kraavi koridor või truubi lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.
Nii alternatiivi IB kui IC korral hakkaks lennurada ületama peakraavi. Üldjuhul ei rajata lennuradasid
veekogusid ületavana. Lennuohutuse seisukohalt peab lennuraja ümbrus olema tasane. Selle
saavutamiseks oleks kraavi praeguses asukohas säilitamiseks võimalik kraav lennuvälja kaitsevööndi
ulatuses torustada. Seega lennuohutuse seisukohalt oleks eelistatud alternatiiv IA. Alternatiivide IB
ja IC rakendamisel tuleb kollektor rajada mitte ainult lennuraja, vaid lennuraja kaitsevööndi
ulatuses. See tähendab aga veekogu sulgemist torusse vähemalt 300 m (lennuraja kaitsevööndi
ulatus) lõigus.
Kraavid on elurikkuse seisukohast väga olulised maastikuelemendid. Nad võimaldavad pakkuda
elu-, toitumis- ja varjepaika liikidele (taimedele, paljudele lülijalgsetele ja teistele selgrootutele,
kahepaiksetele, lindudele, suuremad ka kaladele), mis eelistavad niiskemat elupaika, kõrgemat
taimestikku või mis elavadki vees või mille noorjärgud vajavad arenguks vett ega saa ilma kraavideta
maastikus püsima jääda21. Seetõttu tuleb elurikkuse seisukohast eelistada avatud kraave maa-
alustele torusüsteemidele22. Koos kraavipervel asuva rohumaariba või puittaimestikuga pakuvad
kraavid mitmesuguseid looduse hüvesid nagu toitainete väljakande vältimine, erosiooni
takistamine, veekaitset, looduslikku kahjuritõrjet ja elupaika arvukatele organismidele. Arvestades
Soldina peakraavi veetaset (vaatluste alusel jäi kraav planeeringuala lõigus suvisel perioodil täiesti
kuivaks nii 2022 kui 2023 aastal), siis ei esine kraavis püsivat vee-elustikku, kuid kraavil on antud
piirkonnas selgelt elurikkust toetav funktsioon. Seega elurikkuse kaitse seisukohalt oleks eelistatud
alternatiiv IA rakendamine. Juhul kui kraav soovitakse siiski torustada, siis tuleks eelistada IC
alternatiivi, mille korral torustatud lõigu pikkus oleks väikseim. Alternatiiv IA eelis teiste kraavi
alternatiivide ees oleks ka asjaolu, et kraavi viimisel planeeringuala äärde välditaks paremini
elustiku konfliktolukordade teket (nt kahepaiksete sattumist lennurajale ja juurdepääsuteele), sest
võimalik oleks säilitada kraavi pervedel maksimaalselt looduslikku ala, sh metsaala. Säiliks
maksimaalselt ühendus kraavi ja rohevõrgustiku vahel.
Kuna kraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga, siis uue kraavi projekteerimisse tuleb
kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist.
Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus. Samas on soovitatav lisaks tavapärasele
maaparanduslikule lahendusele rakendada ka elurikkust toetavaid meetmeid (vt ptk 7).
Soldina peakraav on maaparandussüsteemi osa. 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud
eesvoolul on looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Kalda kaitse
eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine.
Veekogu ümbersuunamisel (ehk maaparandussüsteemi rajamisel) on võimalik rakendada LKS § 38.
lg 4 p 4 kohast erandit. Kraavi ümbersuunamisel peab arvestama, et uues kraavi asukohas hakkab
samuti kehtima ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Ümbersuunamine peab toimuma enne lennuraja
ehitustegevust. Kuna antud juhul toimub kraavi ümbersuunamine ning ka uues asukohas hakkavad
kehtima veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevad piirangud, siis ei ole sellega kaasnevana
oodata olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Tegu ei ole avalikult kasutatava veekoguga. Arvestades
21 Veromann E, Kaasik R. 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Tartu: Eesti Maaülikool.
22 Herzon I, Helenius J. 2008. Agricultural drainage ditches, their biological importance and functioning. Biol
Conserv 2008;141(5):1171–83. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2008.03.005.
36
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
kavandatava tegevuse iseloomu, siis nii inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine kui vaba
ka liikumise ja juurdepääsu tagamine ning kalda looduskoosluste säilitamine oleks kraavi
ümbersuunamise korral paremini tagatud kui kraavi osalisel torustamisel praeguses asukohas.
Planeeringualale jääb lisaks Soldina peakraavile ka teisi kraave, mis ei ole ametlike veekogudena ega
maaparandussüsteemi osana registreeritud. Olulisimaks neist võib pidada planeeringuala lääneosa
läbivat kraavi (ETAK id 5200720). Tegu ei ole ametlikult maaparandussüsteemi kraaviga, kuid see
ulatub Narva linna lahustükil paiknevate aiandusühistuteni ning on vajalik nendelt sademevee
ärajuhtimiseks (suubuvad kraavid ETAK ID 5207622 ja ETAK ID 5207628). Välivaatluste alusel on ka
see kraav suvisel kuival perioodil põhjani kuiv, kuid ülejäänud ajal toimib kuivenduskraavina. Antud
kraavi on oluline ka kahepaiksete liikumiskoridorina ja suubub tiiki, mis on kahepaiksete
kudemisveekogus (vt ptk 5.5). Seega kaasneks kraavi likvideerimisega oluline ebasoodne mõju nii
üleujutusohu näol kui ka kahepaiksetele. Kraav tuleb seega säilitada. Antud kraavi osas on vajalik
lennuraja ületuskohas rajada kraav kanali põhimõttel - lahtise põhjaga, väikese kaldaga, pealt
kinnine või kasutada muud lahendust, mis on sobilik ka kahepaiksete läbipääsuna (vt ptk 7).
DP-ga soovitakse kavandada lennuväljale ka lennukite kütusemahutite ja tankuri ala. Samuti
kavandatakse erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi ning äri-tootmismaa sihtotstarbega
hoonestusalasid, mille täpne edasine kasutus pole planeeringu koostamise etapis teada. Samas on
tegu kaitsmata põhjaveega alaga. Kaitsmata põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist
tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee
reostuse vältimiseks.
Tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid - kogu tankla ala tuleb
projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada topeltkestalised ja
mahutitele rajatakse lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega,
torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid plastmaterjale, tankla tuleb varustada
tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt paakide täitumisel või vooliku purunemisel.
Arvestades asjaolu, et kogu planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning vältimaks
veekeskkonna reostumist, tuleb nii tanklaga seotud kui ka teistelt kõvakattelistelt platsidelt tulev
sademevesi enne ärajuhtimist või immutamist puhastada liiva-õlipüüduris.
Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt
EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri
27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades
hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“.
5.4 Mõju pinnasele
DP alal asub juba käesoleva KSH koostamise hetkel murukattega lennuväli. Ülejäänud maaüksus on
valdavalt rohumaa, lõunapoolses osas esineb metsaalasid. Rohumaa osa on olnud veel 2000ndete
algul kasutusel karjamaana. Lennuväljana ala kasutuselevõtmise aeg ei ole teada. DP realiseerimisel
rajatakse alale kõvakattega asfalteeritud ala. Käesoleval hetkel ei ole teada, et pinnas oleks alal
reostunud. Visuaalsel vaatlusel reostust alal ei tuvastatud. Samuti ei ole täheldada Soldina
peakraavi vees visuaalselt märgatavad reostust naftasaadustega. Lennukikütused on reeglina
kerged naftasaadused, mis lekke korral suuresti aurustuvad. Seega võib eeldada olulise reostatuse
puudumist. Lennuraja osas ei saa aga välistada pinnases lennukikütuste võimalikest leketest
tulenevat kõrgendatud naftasaaduste sisaldust. Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses
tuleb edasistel pinnasetöödel jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase
analüüsid (eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel
kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete
sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle elamumaa piirarvu
37
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle
tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning
nõuetekohaselt käidelda.
5.5 Mõju rohevõrgustikule
Planeeringualale jääb kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu23 kohaselt osaliselt rohevõrgustiku ala
( Joonis 16). Kehtiva üldplaneeringu24 alusel on kattuvus rohevõrgustikuga tunduvalt väiksem
(Joonis 15). Vaivara valla üldplaneeringu koostamisel vähendati antud piirkonnas rohevõrgustiku
ulatust/täpsustati paiknemist võrreldes eelmise maakonnaplaneerinuga võimaldamaks jätta
lennuvälja laiendamiseks piisavat arenguala ning tagamaks loogilisemat (st reaalset maastikku
arvestavat) rohevõrgustiku säilimist. Maakonnaplaneeringu koostamisel tundub aga olevat
piirkonnas aluseks võetud eelmise maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemine, mitte
Vaivara ÜPga täpsustatud rohevõrgustik. Koostamisel oleva Narva-Jõesuu üldplaneeringu eelnõu
alusel soovitakse antud piirkonnas maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku uuesti täpsustada, et see
vastaks paremini reaalsele maastikule. Arvestama peab, et Narva-Jõesuu uus üldplaneering on alles
eskiisi staadiumis ning seega ei saa selle kohast rohevõrgustiku ettepanekut pidada lõplikuks.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb rohevõrgustiku lahenduse väljatöötamisel arvestada kindlasti
käesoleva KSH objektiks oleva planeeringuga ning ka Tallinn-Narva maantee projektis ettenähtud
ulukiläbipääsudega.
Rohekoridori peamine ülesanne on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge
elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule.
Rohekoridorid on vajalikud tagamaks ulukite vaba liikumist rohevõrgustiku tuumalade vahel.
Ükski kehtiv (ega ka koostatav) strateegiline planeering alal ei määra antud rohevõrgustiku
elementide otsest funktsiooni. Rohevõrgustiku funktsioon saab olla elustikuline (loomade
elupaikasid ja elupaikadevahelist sidusust tagav), puhkemajanduslik ja kliimat reguleeriv.
Arvestades ala paiknemist, siis võib antud rohevõrgustikku pidada peamiselt elustikulise tähtsusega,
seejärel kliimaregulatiivseks (tegevuse mõju kliimale on käsitletud ptk 5.10) ning viimasena
puhkemajanduslikku tähtsust omavaks.
Tuginedes alal hetkel kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule9, siis on seoses käesoleva KSH-ga
seotud rohevõrgustiku toimimise jaoks järgmised tingimused:
− säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist.
Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida kompaktsema asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid
uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Peamiseks nõudeks on see, et
looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80%
maaüksuse pindalast;
− väljapool kaitsealasid on rohelise võrgustiku metsad üldjuhul metsadeks, kus võib vastavalt
metsakorralduskavadele arendada majandustegevust. Sealjuures on soovitatav võimaluse
korral rohelise võrgustiku koridorides vältida lageraiet;
− rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus tuleb säilitada.
Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda
ulatust ja ehituskeeluvööndit;
23 Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278,
seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25
24 Lennuvälja kinnistule kehtib Vaivara ÜP mille kehtestamise alus: Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrus nr
11
38
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
− veekogude kuju (voolusängi) muutmist (lihtsustamine) tuleb vältida, kuna see vähendab
nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana;
− rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m
laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peab koridori alale rajatud hoonete
õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m;
Tuginedes kehtivale Vaivara üldplaneeringu seletuskirjale ja põhijoonisele, siis paikneb
planeeringuala terves ulatuses lennuvälja maal (L) ja reserveeritud lennuvälja maal (LR), mis on
mõeldud lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks
vajalike maandumisradade ehitamiseks) kasutatavaks maaks, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks
ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine.
Detailplaneeringu eskiis vastab kehtiva üldplaneeringu kohastele rohevõrgustiku tingimustele.
Planeeringuala äärtesse jääv rohevõrgustik valdavalt säilitatakse. Motoringraja täpsemal
kavandamisel tuleb tagada, et antud rohekoridor säiliks vähemalt 50 m laiusena. Kuna koridor
jääb nii planeeringualala kui naaberkinnistutele, siis tuleb osaliselt tingimuse täitmiseks säilitada
haljastatud vööndit planeeringuala edelaosas.
Kuna käimas on ka üldplaneeringu koostamine, siis üldplaneeringuga tuleb tagada rohevõrgustiku
sidususe säilimine ümber arendusala st rohekoridore tuleb nihutada ja soovitavalt laiendada
planeeringualast edela suunal. KSH aruandes ptk 7 on esitatud rohevõrgustiku toimimist toetavad
meetmed, mille rakendamisel on võimalik mõju rohevõrgustikule vähendada. Samas on selge, et
lennuvälja, motokeskuse, tööstuspargi ja õppesõidukeskuse alal rohevõrgustiku toimimist tagada
võimalik ei ole. Piirkonna rohevõrgustiku toimimine tuleb lahendada kõrgemal tasandil
(üldplaneeringus) kuna antud objektide kavandamisel ei ole võimalik rohevõrgustiku toimimist
lahendada planeeringualal.
Joonis 15. Väljavõte kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu rohevõrgustiku joonisest, millel on
kujutatud esialgne detailplaneeringu eskiislahendus.
39
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike
alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%. Uusi kompaktse asustuse alasid ei kavandata
tuumaladele, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Tegevuste elluviimisel,
mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata
rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav uute teatud
infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid)
ulatuslik rajamine. Juhul, kui uute infrastruktuuride rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb
planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude strateegiline
hindamine.
Detailplaneering näeb ette hoonestusalasid, motoringrada ja õppesõidurada maakonnaplaneeringu
kohasele rohevõrgustiku alale. Esineb vastuolu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahendusega.
Reaalselt siiski kavandatava tegevusega rohevõrgustiku koridore läbi ei lõigata. Kuna kehtiva
üldplaneeringuga on tagatud rohekoridoride säilimine planeeringuala äärtest ja ümbert, siis
tagatakse, hoolimata planeeringuga kavandatavast, rohevõrgustiku toimivus. Seda juhul kui uue
üldplaneeringu koostamisel arvestatakse antud detailplaneeringuga kavandatavat ning
täpsustatakse maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustikku, suunates selle planeeringuala
äärtesse ja ümbritsevale alale. Asjakohane on üldplaneeringus rohekoridoride osas järgida Soldina
peakraavi uue sängi kaldaalasid ning kavandada motoringraja ja planeeringualast edelasse jääva
kompaktse asustusega ala vahele nii loomade liikumist kui müralevikut puhverdav rohekoridor.
Joonis 16. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku paiknemine kavandatava
tegevuse suhtes.
Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber
planeeringuala säiliksid. Arvestades, et lennuraja pikendamine on ka ÜP alusel vajalik tegevus, siis
rohekoridori kavandamine ÜP esmases eskiisis ettenähtud viisil üle perspektiivse lennuraja ei ole
parimaks lahenduseks. Sellisel kujul võib olla võimalik tagada rohekoridori toimivus kahepaiksete
40
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
liikumiskoridorina (vastavate meetmete rakendamisel), kuid see ei ole tagatud imetajate jaoks.
Samuti puuduks sellisel koridoril kliimat reguleeriv ja puhkemajanduslik funktsioon. Samuti ei ole
võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust motokeskuse, äri-tööstuspargi või õppesõidukeskuse
aladel. Kui uus üldplaneering toetab antud alal pigem arendustegevust (kavandades selle liiklusmaa
juhtotstarbega), siis ei ole samal ajal võimalik alal ulatusliku rohevõrgustiku säilitamine.
Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisprojekti raames on tehtud piirkonnas ulukiuuring 25. Suur-
ja väikeulukite tegevusjälgi planeeringualaga külgneva maanteelõigu piirkonnas ei täheldatud
(Joonis 24) ja looduslikest ohuteguritest tulenev õnnetusriski võib antud lõigus pidada madalaks.
Samas kahepaiksete arvukus piirkonnas on suur. Ulukiuuringu alusel esineb terves
planeeringualaga külgnevas maanteelõigus hukkunud kahepaiksete leide (Joonis 18), mis viitavad
kahepaiksete arvukusele. Arvukust soosivad tõenäoliselt just ka lennuvälja alale jäävad ajuti
üleujutavate kallastega kraavid. Ulukiuuring soovitab kahepaiksete tunneli rajamist koostatava
üldplaneeringu kohasele rohekoridoriga ristuvale maanteelõigule. Sellest lähtuvalt võib antud
piirkonna rohevõrgustiku koridore pidada eeskätt oluliseks kahepaiksete jaoks. Suurimetajate
arvukus on pigem väike.
Joonis 17. Ulukite tegevusjäljed projekteeritava maanteelõigu km 204−209 piirkonnas (Aluskaart:
Maa-amet 2023). Hendrikson ja Ko OÜ, 2023.
25 Hendrikson ja Ko OÜ. 2022-2023. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuring
Töö nr 22004310
41
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 18. Kahepaiksete leiud lõigul Laagna-Narva (maantee km-d 198,0–208,5). Kudupallide ja -
nööride arv on märgitud pruuni (rohukonn) ja sinisega (kärnkonn). Pikemal lõigul hukkunud
kahepaiksete arv on märgitud punasega. Hendrikson ja Ko OÜ, 2023.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna rohevõrgustiku väärtusi, siis ei ole oodata,
et tegevus tooks kaasa olulise ebasoodsa mõju suur- ja väikeimetajatele. Planeeringualale ei jää
nende jaoks esmatähtsaid elupaiku ega liikumiskoridore. Küll aga on võimalik ebasoodsa mõju
avaldamine kahepaiksetele ja nende jaoks olulistele rohevõrgustiku elementidele. Mõju on
võimalik leevendada rakendades ptk 7 esitatud keskkonnameetmeid.
5.6 Võimalik mõju inimese tervisele ja varale
5.6.1 Müra
KSH objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul võib oluliseimaks
võimalikuks mõjuks pidada müra. Kavandatava tegevuse kohta koostas mürahinnangu KSH aruande
koostamise raames Akukon Eesti OÜ26. Mürahinnangus teostati arvutused lennuvälja, helikopteri
platsi ja motoringraja kohta. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ajavahemikule.
Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lennuvälja arendamist – lennuraja pikendamist ja
kõvakatteliseks muutmist. Samuti kavandatakse helikopteri maandumisplatsid ja motoringrada
(Joonis 2).
Lähim elamumaa kinnistu piir asub Lennuvälja katastriüksusest linnulennult u 48 m kaugusel põhja
suunas. Lennuvälja kinnistust põhja suunas, Tallinn–Narva maanteest üle tee, leidub mitmeid
arenevaid Olgina aleviku elamupiirkondi, kus lisaks olemasolevatele üksikelamutele on kehtestatud
detailplaneeringuid peamiselt eramute ja ridaelamute rajamiseks. Detailplaneeringu alast u 1,6 km
ida poolt algab Narva linna tiheasustusala ja 650 m edela suunas algab tiheasustusega ala, mis jääb
haldusjaotuse kohaselt samuti Narva linna territooriumile. Kirde suunas asub Vaivara lasteaed
(II kategooria ala), mille kaugus on u 500 m planeeringuala piirist.
26 Akukon Eesti OÜ. 2023. Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnitu detailplaneeringu müra- ja
vibratsiooni hinnang. Hinnang on koostatud KSH aruande sisendina ja seda eraldiseisva lisana ei esitata.
42
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5.6.1.1 Õigusliku raamistiku kirjeldus
5.6.1.1.1 Keskkonnamüra
Keskkonnamüra on Eestis siseriiklikult reguleeritud peamiselt järgmiste õigusaktidega:
− keskkonnaministri 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“;
− keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon).
„Atmosfääriõhu kaitse seadus” reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või
füüsikaline mõjutamine. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. Seaduses
käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.
Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) on kehtestatud
atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Määruses on kehtestatud mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises
ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Eesti siseriiklikud normväärtused on
sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1.
5.6.1.1.2 Riigisisesed müraindikaatorid ja nende piirväärtused
Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) sätestab müra
siseriiklikud normtasemed.
Välisõhus leviva müra normtasemed on:
− müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
− müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.
Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra
hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:
− päev 07–23;
− öö 23–07.
Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:
− I kategooria virgestusrajatise maa-alad;
− II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu
− maa-alad, rohealad;
− III kategooria keskuse maa-alad;
− IV kategooria ühiskondlike hoonete maa-alad;
− VI kategooria liikluse maa-alad.
Lennuvälja kinnistu piirneb Vaivara valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt põhja-, lääne- ja ida
suunast vahetult transpordimaaga, millele ei rakendu müra normtasemed. Transpordimaadest
edasi teisel pool teed põhja suunas ja ka kõikides teistes suundades leidub läheduses mitmeid
väikeelamumaid ja reserveeritud väikeelamumaid (II kategooria ala). Lähim sotsiaalmaa on kirde
suunas asuv Vaivara lasteaed (II kategooria ala), mille kaugus on u 500 m planeeringuala piirist.
Väikeelamumaade ja ärimaade vahele on üldplaneeringuga ette nähtud ka mitmeid tootmismaa
(laohoone või keskkonnaohutu tootmise maa) juhtotstarbeks reserveeritud alasid.
43
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Siseriiklikult on indikaatoriteks A-korrigeeritud ekvivalentsed müratasemed Ld ja Ln (sisaldab ka
õhtust aega 19–23). Tabel 5-s on toodud Ld ja Ln määratlus kellaajaliselt, kestvused tundides ning
siseriiklikest õigusaktidest tulenev parandustegur häirivuse arvestamiseks.
Tabel 5. Siseriiklike ööpäevase müratasemete indikaatorite Ld ja Ln osad, ajad ja parandus.
Ajavahemik Indikaator Kellaaeg Kestus, h Parandus
Päev Ld, sh Le 07–23 16 +5
Õhtu Le 19–23 4 +5
Öö Ln 23–07 8 0
Liiklusmüra alla kuulub regulaarne maantee-, raudtee- ja lennuliiklus. Kavandatavatest objektidest
lennuvälja ja helikopterite maandumisala kasutamisest tekkiva müra osas tuleb seega lähtuda
liiklusmüra normtasemetest. Liiklusmüra normsuurused hoonestatud ja hoonestamata aladel on
esitatud Tabel 6-s.
Tabel 6. Liiklusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine
ajavahemik.
Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus
I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk Päev 55 50
vaiksed alad Öö 50 40
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja Päev 60 / 6527 55
sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu Öö 55 / 6027 50
maa-alad, rohealad
III kategooria – keskuse maa-alad; Päev 65 / 7027 60
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Öö 55 / 6027 50
alad
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada
päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse reguleerimisalasse ning Kliimaministeeriumi töövaldkonda ei kuulu
spordi- ja meelelahutusürituste, sh motoringradade tekitavad mürahäiringud. Motoringradade
müra erineb märgatavalt tavalisest autoliiklusest, kuna kasutuses olevad masinad (mootorrattad,
kardid) ei ole tavapärased liiklusvahendid ning nende tegevus ei ole regulaarne.
Korrakaitseseadus sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi
on avalikus kohas keelatud teist isikut oluliselt häirivat müra. Mujal kui avalikus kohas on
ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni,
keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Häirivuse hindamisel
lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist.
Motoringraja puhul seega seadusandluses otseselt müra normtasemed puuduvad. Varasemalt
(määruse redaktsioon kehtis kuni 10.02.2017) reguleeris spordiväljakute ja meelelahutuspaikade
müra normtaset Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42, mille kohaselt oli spordiväljakute
ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra piirtase samane vastaval ajal kehtinud
tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega olemasolevatel aladel ehk asjakohased normväärtused II
kategooria elamualadel olid järgmised: 55 dB päeval (7.00-23.00); 40 dB öösel (23.00-7.00). Lisaks
sisaldus määruses punkt, mille kohaselt üksikute kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja
meelelahutusürituste korral võib müra piirtase olla 10 dB(A) võrra suurem kui tööstusmüra
27 müratundliku hoone teepoolsel küljel.
44
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel ehk: 65 dB päeval (7.00-23.00); 50 dB öösel (23.00-
7.00).
Tabel 7-s on toodud tööstusmüra normsuurused hoonestatud ja hoonestamata aladel. Kuna
motoringraja müratasemed ei ole otseselt reguleeritud, siis käesolevas KSH aruandes on võetud
mürahinnangu andmisel aluseks motoringraja osas tööstusmüra normtasemed.
Tabel 7. Tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine
ajavahemik.
Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus
I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk Päev 55 45
vaiksed alad Öö 40 35
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- Päev 60 50
ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu Öö 45 40
maa-alad, rohealad
III kategooria – keskuse maa-alad; Päev 65 55
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Öö 50 45
alad
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21–07 asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset.
5.6.1.2 Keskkonnamüra hindamine
Kaks kõige tähtsamat keskkonnamüra kirjeldavat omadust on müraallika müraemissioon ja
müratase mingis punktis. Müraemissioon on sama, mis müraallika helivõimsus; tavaliselt
kirjeldatakse seda helivõimsustasemena. Müratase on täpsemalt koha või kuulmispunkti
helirõhutase, mida üldiselt esitatakse kaalutud A-helitasemena.
Helitase on kaalutud A-helirõhutase. See on määratletud:
𝑝𝐴
𝐿𝑝𝐴 = 20 lg ( 𝑝 ), kus
0
pA – kaalutud A-helirõhk;
P0 – kuuldeläve helirõhk (= 20 *Pa).
Kaalutud A-helirõhk on mürasignaali filter, mis vastab inimkõrva reageerimisele.
Helivõimsustase on määratletud:
𝐿𝑊 = 10 lg(𝑃/𝑃0 ), kus
P – helivõimsus;
P0 – P0 võrdlusvõimsus (1 pW).
Kogu müraemissioon on tavaliselt esitatud kaalutud A-helivõimsustaseme (LWA) kujul.
Levimisarvutuste jaoks esitatakse helivõimsustase spektri oktaavribades (ja A-korrigeerimist ei
kasutata).
Mõlemal mainitud tasemel on sama ühik, detsibell (dB). See võib põhjustada segadust, kuna kahe
taseme numbrilised väärtused erinevad tavaliselt üksteisest märgatavalt. Helivõimsustaseme
arvsuurus on tavaliselt palju suurem kui tavalisel helitasemel.
Keskkonnamüra häirivuse ja negatiivsete mõjude hindamisel kasutatakse peamiselt müra kaalutud
A-helitasemeid. Sellisena on A-helitase otseselt rakendatav ainult pidevale ja püsivale mürale. Kui
45
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
on vaja hinnata pikaaegselt ajas muutuva müra mõju – kas kõikuv, katkendlik või impulsiivne – siis
ühenumbrilise suurusena kasutatakse ekvivalentset kaalutud A-helitaset LAeq:
1 p 2 (t )
LAeq = 10 lg
T
A
p 2
dt
T 0 , kus
p2A(t) – kaalutud A-momentaanne helirõhk ajal t;
T – määratud ajavahemik.
Müra, mis koosneb impulssidest või on tonaalne, peetakse rohkem häirivamaks kui püsivat müra.
Kui hinnatav müra koosneb impulssidest või on tonaalne, siis tuleb kasutada vastavat korrektsiooni
mõõdetud või arvutatud tasemele enne selle võrdlemist normtasemetega.
5.6.1.2.1 Maastikumudel
Lähteandmetena vajab arvutusmudel iga müraallika asukohta ja müraemissiooni ning
kolmemõõtmelist maastikumudelit, mis sisaldab hooneid ja teisi takistusi.
Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti
veebikeskkonnast saadud joonistelt ja K-Projekt AS 22097_lahendusskeemilt. Andmestik sisaldas
maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni, maanteede, veekogude, katastripiiride
asukohti, planeeritavate objektide asukohad jms. Maastikumudeli loomisel kasutati kõrgusinfona
täisarvulisi kõrgusjooni.
Hoonete jagunemine oli Maa-ameti avaandmete kasutusotstarbe alusel järgmine:
− elu- või ühiskondlik hoone, sh äri-, kaubandus- ja büroohooned (kaartidel halli värviga);
− kõrval-, tootmishoone (kaartidel sinise värviga).
Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse
pinnaga fassaadile. Joonis 19-l on esitatud vaade maastikumudelile.
Joonis 19. Maastikumudel.
Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika helivõimsustase, kaugused ja müra levimisteede
akustilised omadused. Need määratakse helipeegeldavate või -neelavate pindadena
olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus
46
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
määratakse järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad, tihe kruusane aluspind on
üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed.
Maapinna helineelduvustegur määrati mürahinnangus järgmiselt:
− kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0;
− väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1;
− tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7.
5.6.1.2.2 Arvutuste parameetrid
Vahemaast tingitud nõrgenemine, maapind ja ekraanid muudavad leviva müra spektrit. Sellepärast
teostati arvutus sagedusribades. Lõpptulemusena erinevate sageduste väärtused liideti kokku
ühenumbriliseks väärtuseks, ekvivalentseks kaalutud A-helirõhutasemeks LAeq kõikides
arvutuspunktides.
Müra levimisarvutuste lähteandmete jaoks määrati iga müraallika helivõimsus sageduse ja suuna
funktsioonina. Arvutusmudelis esindab müraallikat või -allikaid ekvivalentne punkti- või
joonekujuline müraallikas, mis paikneb tõelise allika akustilises keskpunktis.
Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:
− arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 5×5 m;
− müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel maapinnast;
− müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa;
− maksimaalne viga 0,1 dB;
− peegelduste arv 1;
− meteoroloogilised tingimused: keskmine õhutemperatuur 10°C, suhteline õhuniiskus 70%,
pärituul 3 m/s.
5.6.1.2.3 Müraallikad
Lennurada
Lennurajal hakkavad maanduma huvitatud isiku andmete kohaselt kuni kuue kohalised
väikelennukid massiga kuni 20 tonni (tiivaulatus ja pikkus kuni 35 m). Arvestatud on, et iga päev
toimub kuni 2 tõusu-maandumist. Lennurajalt nii õhkutõus kui ka maandumine toimub enamikul
juhtudel lääne suunas. Samas ei ole keelatud lennuvälja kasutada ka ida suunas, kuid sellisel juhul
peab piloot vältima Vene Föderatsiooni õhuruumi sattumist. Mürahinnangus on modelleeritud nii
lääne kui idasuunal lende. Halvimal variandil toimub ööpäevas lennuväljalt kaks väikelennuki tõusu-
maandumist päevasel ajal. Kuivõrd tegemist on visuaallennuväljaga, siis öisel ajal lennuliiklust ei
toimu.
Lennuk on kõige mürarikkaim siis, kui ta tõuseb täiel võimsusel õhku. Lennuki maandumine on
üldjuhul sama mürarikas kui õhkutõus, isegi kui mootori võimsus on palju väiksem. See on tingitud
lennuki asendist maapinna suhtes (lennuk on madalamal). Lisaks tekitab hetkeliselt tugeva müra
lennuki pidurdamine. Arvestades, et lennumarsruut toimub läänest, siis on see müra osas soodne
olukord, sest stardi- ja maandumiskoridori alal ei asu suuri elamualasid. Lennuki maandumise ja
õhkutõusu ajaline kestuses on kuni 0,5 h, väikelennukite puhul on see hinnanguliselt väiksem.
Töö tegemisel on arvestatud Britten-Norman BN2 lennukiga (Joonis 20), mis lendab Eestis nt
väikesaarte vahel ja on üheksa kohaline. Lennukimudel iseloomustab suurimat lennukit, mis
lennuväljal võiks tulevikus maanduda. Arendaja andmetel kavandatakse lennuvälja pigem
väiksemate (kuni kuue kohaliste) lennukite jaoks. Kuna vähemalt käesoleval ajal esineva teadmise
alusel ei ole võimalik alale rajada instrumentaallennuvälja, siis suuremate lennukite maandumine
47
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
on ebatõenäoline. Juhul kui tulevikus siiski osutub võimalikuks lennuvälja ümbermuutmine
insturimentaallennuväljaks ja selle tagajärjel võib hakata alal maanduma ka suuremaid lennukeid,
siis oleks asjakohane teostada sellisel juhul täpsustav mürahinnang.
EASA.A.388 BN2 Islander Series Aircraft tehniliste andmete järgi on Britten-Norman lennuki
ülelennu müratase kuni 80 dB (A).
Joonis 20. Väikelennuk Britten-Norman BN-2 Islander (allikas: Wikipedia).
Saabuvate ja väljuvate lendude puhul on mürahinnangus kasutatud läänesuunalist lennukoridori,
mis näitab lennuki lennutee kahemõõtmelist projektsiooni maa peal. Lennukid liiguvad
lennukoridorides hajutatult selle mõlemal poolel, mida modelleerimises nimetatakse külgmiseks
hajumiseks.
Töö tegemisel on arvestatud, et üks väikelennuki tõus-maandumine toimub määruse nr 71 järgi
päevasel ajal (7–19) ja teine õhtusel ajal (19–23).
Helikopter
Helikopteri maandumisplatsid, kuni viis tükki, on planeeritud lennuraja kõrvale. Kopteriväljaku
teadaolev plaanitud liikluskoormus on kaks maandumist ja õhkutõusmist päevas. Helikopterite osas
liinilende ei kavandata ehk kasutajad peamiselt erakasutajad. Kopteritüübina on aluseks võetud
Robinson R44 (Joonis 21).
48
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 21. Kerge helikopter Robinson R44 (allikas: Wikipedia).
Helikopterimüra on lühiajaline mürasündmus, mis kestab hinnanguliselt u 2–3 minutit. Kõige
mürarikkamad lennuetapid, olenevalt kopteri tüübist, on õhkutõus ja maandumine. Akukon Oy
poolt teostatud helikopteri mõõtmistulemuste andmete alusel on Agusta Westland AW139,
EURoCOP AS332 Super Puma õhkutõusu ja maandumise helirõhutasemed vahemikus 93–96 dB.
Robinson R44 helikopter on oma mõõtmetelt väiksem võrreldes eespool mainitud kopteritega.
EASA . IM.R.121 andmete järgi on Robinson R44 ülelennu müratase kuni 81 dB. R22 õhkutõusu ja
maandumine tajutav müratase on vahemikus 80–87 dB, EASA . IM.R.120 andmete järgi.
Helikopteri R44 õhkutõusu ja maandumise arvutuste tegemisel arvestati, et see toimub valdavalt
lääne-loode suunal, Müraolukorra seisukohast on lähenemine sellest suunast soodne, sest ei
lennata üle lähedalasuvatest eluhoonetest.
Müratasemete arvutamisel arvestati Tabel 8-s toodud andmetega, mille järgi on näha, et
helikopterite müra jääb lennu etappides suhteliselt samaks. Töö tegemisel arvestati, et üks
helikopteru tõus-maandumine toimub määruse nr 71 järgi päevasel ajal (7–19) ja teine õhtusel ajal
(19–23).
Tabel 8. Arvutustes kasutatud helikopteri müraemissioonid (A-spektrilähendusteguriga
helivõimsustase LWA).
Helikopteri lennuetappide andmed Müra tase, dB
Maandumine 135
Õhkutõus 130
Motoringrada
Motoringrada on planeeritud lennurajast lõunasse. Arvutuste aluseks võeti sarnased ringrajad nagu
Audrus asuv motoringrada Porsche Ring ja Viljandi vallas Raassilla Rallikrossirada.
Ringraja tegevusest tingitud müra hindamiseks on oluline määrata müraallika helivõimsustase ja
ajaline kestvus. Eestis ei ole vastavaid juhendeid välja töötatud. Ringraja arvutuste tegemistes saab
49
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
toetuda Taani arvutusmeetodile28 või Norra juhendile29, kus mõlemas dokumendis on ära toodud
motokrossi sõidukite helivõimsustasemete spektrid.
Mürahinnangus arvestati järgmiste helivõimsustaseme väärtustega: LWA = 127 dB, helirõhutase
10 m kaugusel 99 dB.
Võrdluseks Audru ringrajal ringraja on kehtestatud piirang, et ringraja territooriumil liikuva sõiduki
poolt tekitatav müra ei tohi ületada 113 dB (A).
Ralliraja kasutus on arvestatud päevasel ajavahemikul (7–23) 10 h, kus 20 min on sõit ja 10 min
paus, päeva keskel lõuna 1 h. Sõiduaeg kokku 6 h: 320 min päevasel ajal (7–19) ja 40 min õhtusel
ajal (19–23).
5.6.1.2.4 Mürahinnangu tulemused
Töö tulemusena valmis kavandatava Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu arvutustulemusena kolm
kaarti päevase ajavahemiku jaoks. Öine aeg pole käesolevalas uuringus oluline, sest kõik mürarikkad
kavandatavad tegevused toimuvad päevasel ajal. Arvestades kavandatavat kasutust, siis on
ebatõenäoline, et ühel ajal hakkaks planeeringualal toimuma eriliigilisi mürarikkaid tegevusi.
Mürauuringu tulemusena arvutati:
− Joonis 22. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23)
tõusmas-laskumas lääne suunal;
− Joonis 23. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23)
tõusmine-laskumine ida suunas.;
− Joonis 24. Kahe helikopteri lennusündmuste müratase päevasel ajavahemikul (07–23);
− Joonis 25. Motoringraja müratase päevasel ajavahemikul (07–23).
Müratasemete arvutustulemusi ei tohiks liiga üksikasjalikult käsitleda, kuid see annab ülevaate,
millises suurusjärgus ulatuvad erinevate müraallikate poolt hooneteni ulatuvad ekvivalentsed
tasemed.
Modelleerimisel saadud arvutustulemuste ebatäpsus/määramatus on uuringus müraallikate ja
kauguste suhtes reeglina ±2–3 dB.
Kuivõrd käesolev mürahinnang on teostatud detailplaneeringu faasis ja põhineb teoreetilisel
arvutusel lähtudes eeldustest, siis saadud tulemused annavad üldise ülevaate müraolukorra kohta.
Tegelikkus võib kaasa tuua ootamatuid vajalikke muudatusi või täiendavaid müraallikaid, mida ei
ole müra hindamisel arvestatud, mis muudavad müraolukorda ning olukorda tuleb uuesti hinnata.
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 on kehtestatud liiklus- ja
tööstusmüra normtasemed. Normtasemete täitmine ei tähenda, et müraallikatest lähtuvat müra ei
ole välisterritooriumil või hoonete sees üldse kuulda.
Lennurada
Lennumüra mõjutab inimesi lennuvälja ümbruses ning lähimates külades. Lennuliiklusest
põhjustatud müra oleneb lennuliikluse intensiivsusest, lennuki mürakarakteristikutest ning
lennuoperatsioonide korraldusest ja arvust. Lennuvälja hakkavad kasutama väikesed õhusõidukite
tüübid ning lennuoperatsioonide arv päevas ei ole suur.
28 Støj fra motorsportsbaner. Vejledning fra Miljøstyrelsen Nr. 2 2005.
29 Veileder til retningslinje T-1442.
50
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Lennuvälja kasutamisest põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringualale
planeeritavatele hoonetele, lennukoridori lähedal asuval Peeterristi külas asuv Kikki-Ojaääre
eluhoonel, kuhu ulatub 50–51 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul. Teiste lähimate
hoonete puhul (Olgina alevik) ulatub päevasel ajavahemikul 45–49 dB müraindikaatori Ld
samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust.
Lennuki maandumise ja õhkutõusmise suuna valiku, kellaajaliste piirangutega (nt võimalusel mitte
lubada lennuoperatsioone õhtusel ajal) on võimalik vähendada lennuvälja müratsoonide ulatust
väliskeskkonnas, hoone siseruumides tagatakse kehtestatud normtasemete täitmine ehituslike
meetmetega.
Lennukoridoride täpsem kulgemine sõltub piloodist ja konkreetse lennuoperatsiooni muudest
faktoritest. Juhul kui antud lennuvälja maandumine ja õhkutõus hakkab toimuma läänest ja läände
(nii nagu käesolevas mürahinnangus eeldatud), siis olulisel tasemel müra Narva linna
tiheasustusaladeni ei ulatu.
Juhul kui lennuki tõusmine ja laskumine toimub ida suunas, siis ületavad väikelennukid Narva linna.
Linnaäärsete tänavate eluhooneteni ulatub sellisel juhul müraindikaatori Ld 45 dB
samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Kindlasti võivad väikelennukid
olla üle linna lennates kuuldavad, kuid arvestades võrdlemisi väikest lennusagedust ning asjaolu, et
lennud toimuvad ainult päevasel ajal võib hinnata, et olulist ebasoodsat mõju ei esine.
Helikopter
Helikopteri õhkutõusu-maandumisel põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringuala
hoonetele ning vahetult planeeringuala lähedal põhja suunda Olgina alevikus asuvate Tallinna mnt
95, 91 ja Rebase tn 19 eluhoonetel, kuhu ulatub päevasel ajavahemikul 52–56 dB suurune müratase.
Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) päevasel ajal 45–49 dB müraindikaatori Ld
samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra piirväärtust (60 dB).
Lühiajaline helikopterimüra maandumisel/õhkutõusmisel on mõneks sekundiks lähimate
planeeritavate hoonete juures suurusjärgus kuni 90 dB, lähimate eluhoonete juures 70–75 dB.
Helikopteri lendamine on eristatav, sest tõstab ajutiselt ja lühiajaliselt müratasemeid piirkonnas.
Helikopteri maandumise ja õhkutõusmise asukoha, suuna valiku, kellaajaliste piirangutega (nt
võimalusel mitte lubada lennuoperatsioone õhtusel ajal) on võimalik vähendada lennuvälja
müratsoonide ulatust väliskeskkonnas.
Lähimate eluhoonete juures ei ole efektiivseid müra vähendavaid meetmeid, sest peamine
müraallikas (helikopter) on maapinnast kõrgemal õhus. Müra leviku tõkestamisel on võimalik
parandada müraolukorda eelkõige müratundlike hoonete siseruumides; st hoonete välispiirete
(välissein, katuslagi) heliisolatsiooni parandamine, akende vahetamine või klaaside asendamine.
Motoringrada
Planeeritud motoringrada avaldab enim mõju ~500 m kaugusel ringrajast asuvatele Tõrvajõe külas
Iljasoru, Ubaaia eluhoonetele, Narva linnas Kajaka tn-l asuvatele aiamajadele, Soldina külas
Mudajõe, Mesilase, Pikapõllu ja Vitsa eluhoonetele, kuhu ulatub 52–56 dB suurune müratase
päevasel ajavahemikul, mis täidab II kategooria tööstusmüra piirväärtust (60 dB).
Seega arvestades motoringraja kaugust elamutest, siis on oodata soovitatavate müra
normtasemete täitmine elamualadel. Tuleb aga arvestada, et müra häiringut võib elamualadel siiski
eeskätt suuremate võistluste või harjutussõitude korral esineda.
Kavandatav ringrada on sarnane Eestis olemasolevatest ringradadest Audru ringrajaga. Audru rada
on 3,2 km pikkune ning lähimad elamud paiknevad u 90 m kaugusel ringrajast. Audru ringrajal on
51
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
teostatud arvukalt mürahinnanguid, sh mõõtmisi30. Ühegi uuringu kohaselt ei ole kogu päeva (7.00-
23.00) kokkuvõttes ehk normidega otseselt võrreldavas ajavahemikus keskmistatud müra hinnatud
tase (Ld, mis sisaldab mürarikkamate ja vaiksete hetkede keskmistamist) lähimate elamute juures
ületanud 65 dB piiri. Uuringute, mis lisaks kogu päeva peale keskmistatud tulemustele (Ld), tõid
välja ka konkreetsete võistlussõitude toimumise ajal esinenud mürataseme (nt 15 minutilise sõidu
toimumise ajal), kohaselt esines mitmete sõitude ajal lähimate eluhoonete juures ka u 70 dB
suurune sõitude keskmine (nt 15 minuti jooksul pidevalt esinev) müratase. Hetkeline (vähem kui
sekundi jooksul) mõõdetud maksimaalne müratase ületas lähimate elamute juures ka 80 dB
(tavakasutusega päeval). Seega on motoringraja puhul tegemist olulise müraallikaga.
Võrreldes Aurdu ringrajaga on kavandatava ringraja puhul elamualad oluliselt kaugemal (lähim
kasutusel elamu on 520 m kaugusel raja servast). Liikuva heliallika puhul väheneb müratase 3 dB
vahemaa kahekordistumisel ning just piisavat vahemaad võib mürarikaste objektide puhul pidada
parimaks leevendavaks meetmeks.
Müratasemete vähendamiseks toimivad üldjuhul heade meetmetena ka müratõkkesein ja vall.
Müravalli ja -tõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab müratõkkesein olema
piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke
katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna ulatuses, kuni
pinnaseni ulatuv katkestamatu ja tihe tarind. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti
väheneb. Tõhusaim viis müra leviku takistamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või
kaitstava objekti lähedale. Müratõkkeseinte valikul on soovitav valida CE-märgistatud ja
toimivusdeklaratsiooni omavaid tooteid.
Planeeritava ringraja puhul asuvad lähimad hooned rohkem kui 500 m kaugusel, mis on piisavalt
kaugel, et kui ringraja ümber ette näha ekraan, siis see ei vähendaks väga efektiivselt hooneteni
ulatuvat mürataset.
Võimaliku müravähenduse efekti kontrolliks tehti arvutused 4,5 m kõrguse ja 1537 m pikkuse
ekraaniga (Joonis 26, kus ekraan on tähistatud helesinise joonega ), mille tulemusena väheneb
60–64 dB mürataseme tsoon vahetult ekraani taga, kuid hooneteni ulatuv mürataseme tsoon 50–
54 dB ei vähene oluliselt, arvutuste järgi on eluhoonete juures vähenemine 1-2 dB. Planeeringuliselt
tuleks siiski jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks ringraja ümber.
Kumulatiivne müra
Kui tegemist on mitme erineva müraallikaga ning on vaja teada nende kombineeritud helirõhutaset,
siis tuleb arvestada, et detsibell on logaritmiline väärtus, mida ei saa lihtsalt kokku liita. Kumulatiivse
müra suurus oleneb mitme erineva müraallika müratasemete vahest. Kui vastuvõtupunktis ulatub
kaks müraallikat, mille helirõhutase on võrdne, siis koosmõjus ulatub 3 dB võrra suurem müratase.
Kui kahe helirõhutaseme erinevus on üle 10 dB, siis võib vaikseima allika panuse kõrvale jätta.
Kumulatiivne müra võib lisaks käesolevas hinnangus hinnatud objektidega avalduda ka koosmõjus
Tallinn-Narva maanteega. Antud maanteelõigu osas on koostamisel rekonstrueerimisprojekt ning
sellele läbiviimisel keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamine näeb ette ka vastavalt
prognoositavatele liikluskoormustele ning maantee lahendusele mürahinnangu koostamist.
Mürahinnangu valmimisel täiendatakse selle osas ka käesolevat KSH aruannet. Kuigi planeeringuala
paikneb maanteega külgnevalt, siis tuleb arvestada, et planeeringuga kavandatavad mürarikaste
tegevuste iseloom on tunduvalt teistsugune kui maateel. Nii õhusõidukite kui motoringrajaga
kaasnev müra on tunduvalt intensiivsem, kuid samas kestab lühiajaliselt, samas kui maantee puhul
30 Hendrikson ja Ko OÜ. 2020. AUDRU RINGRAJA MÜRAHINNANG. Töö nr 20003640
52
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
on tegu võrdlemisi pideva müraallikaga. Seega olulist müra kumuleeruvust maanteemüraga ei ole
oodata.
53
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 22. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmine-laskumine lääne suunas.
54
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 23. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmine-laskumine ida suunas.
55
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 24. Kahe helikopteri lennusündmuste müratase päevasel ajavahemikul (07–23).
56
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 25. Motoringraja müratase päevasel ajavahemikul (07–23).
57
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Joonis 26. Motoringraja lähiaastate keskmine päevane müraolukord koos 4,5 m kõrguse ja 1537 m pikkuse mürakaitseekraaniga.
58
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5.6.2 Vibratsioon
Elukeskkonnas võib tunnetada vibratsiooni, mida põhjustavad teatud ettevõtted/tegevused ja
eelkõige raudteerongid, mis kandub elamutesse pinnase kaudu.
Erinevate seadmete/masinate töö võib põhjustada pinnases, hoonetes ja rajatistes häiringuid, mille
tagajärgi tajutakse vibratsioonina. Vibratsioon võib häirida elamismugavust, keskendumist või und.
Vibratsioon võib põhjustada ka hoonete või vara kahjustusi. Vibratsiooni levik ja mõjuala on kõige
suurem pehme pinnase piirkonnas, seevastu kõva pinnase korral võib suuremaks probleemiks olla
struktuurimüra (ground-borne noise). Üldiselt on vibratsiooni ebamugavustsoon palju laiem kui
võimalike kahjustuste piirkond.
Väikelennukite ja helikopterite puhul ei ole täheldatud vibratsiooni elukeskkonnas. Lennu ajal
võivad õhusõidukid ja helikopterid keskkonda tekitada ainult õhumüra, kuna nad ei puutu
maapinnaga kokku. Õhkutõusu-maandumisrajal olevad väikelennukid ja helikopterid ei ole oma
olemuselt rasked sõidukid nagu näiteks kaubarongid ja seega lennukid ja helikopterid ei ole
arvestatavad keskkonnavibratsiooni allikad.
Ka motospordisõidukid on liiga kerged, et tekitada märkimisväärset vibratsiooni mis tahes praktilisel
kaugusel. Näiteks tiheda liikluse teede/maanteede läheduses võib vibratsioon olla tajutav
olukorras, kus müratundlik hoone/ruumid paiknevad vahetult (mõni meeter teest) maantee kõrval.
Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele.
Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud
tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms.
5.6.2.1 Vibratsiooni tekkimine ja levik
Maapinnal asuvate masinate/seadmete töötamine tekitab mehaanilise võnkumise pinnases, kust
see levib pinnase ja vundamentide kaudu edasi hoonetesse ja rajatistesse. Vibratsiooni levik ja
mõjuulatus sõltub paljudest teguritest, mis mõjutavad nii võnkumise suurust kui ka sagedust.
Vibratsiooni suurust mõjutavad nt. vibreeriva seadme/sõiduki tüüp, töö iseloom, masinate
liikumiskiirus, pinnase tüüp ning kaugus vibratsiooniallika ja vastuvõtja vahel, ehitise vundamendist,
korruse arvust jms.
Joonis 27-l on näidatud vibratsiooni mõju hoonele ja sellest tulenevad häiringud.
a) b)
c) d)
Joonis 27. Vibratsiooni mõju hoonele.
59
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5.6.2.2 Vibratsiooni häirivus
Eestis on Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 järgi reguleeritud vibrokiirenduse (Lav)
tasemete piirväärtus vibratsiooni tundlikes hoonetes. Olemasolevate hoonete puhul piirväärtused
päevasel ajal 82 dB ja öisel ajal 79 dB. Kehtivad vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud inimeste
tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks.
Rahvusvahelistes kogukeha vibratsiooni käsitlevates üldstandardites ISO 2613-1 ja ISO 2631–2 on
esitatud juhised vibratsiooni mõjude hindamiseks; samuti on seal ära toodud minimaalsed
tajutavad tasemed. Nimetatud standardites on välja toodud, et inimeste tundlikkus vibratsioonile
on erinev; see võib põhjustada erinevaid subjektiivseid hinnanguid vibratsiooni ulatusest ja selle
häiringutasemest.
Standardis ISO 2631-1 on toodud inimeste tundlikkuse tase sagedus-korrigeeritud vibrokiirenduse
tipptasemele aWpeak ≥ 0,015 m/s2 (tegemist on vertikaalsuunalise vibratsiooniga), mis peaks kehtima
50% inimeste kohta.
Tabel 9-s on toodud standardis ISO 2631-1 toodud üldised suunised ja ligikaudsed vibrokiirenduse
suurused ning nende seos võimalikele reaktsioonidele. Vibrokiirendus on vektoriaalne suurus, mis
iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas.
Tabel 9. Inimese tundlikkuse tasemed maapinnal leviva vibratsiooni suhtes.
Vibrokiirendus, m/s2 Inimese tundlikkuse tase
Vähem kui 0,315 Pole häiriv
0,315–0,63 Natuke häiriv
0,5–1 Üsna häiriv
0,8–1,6 Häiriv
1,25–2,5 Väga häiriv
Suurem kui 2,5 Äärmiselt häiriv
Enamus Euroopa riikides on sätestatud vibratsiooni kiirus, mis näitab kui kiiresti vibratsioon
pinnases levib. Vibratsiooni kiiruse 0,3–0,4 mm/s juures võib vibratsiooni häirivaks pidada
keskmiselt 15% elanikest. Kui vibratsiooni kiirus on väiksem kui 0,10 mm/s, siis sel juhul inimesed
vibratsiooni tavaliselt ei taju. Vibratsiooni tase 1,0 mm/s põhjustab tõenäoliselt vibratsioon kaebusi
elukeskkonnas, kuid võib olla talutav, kui elanikele on eelnevalt ette hoiatatud ja teavitatud.
Vibratsiooni tase 10 mm/s on enamiku puhul tõenäoliselt talumatu ja seda võib taluda ainult väga
lühikesel kokkupuutel.
5.6.2.3 Ehitiste kahjustused
Normdokumentides ja muus kirjanduses esinevad ehitiste kahjustusriskide piirmäärad on esitatud
enamuses vibrokiiruse tippväärtusena. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni
värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon.
Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad
vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses.
Eestis pole vibratsioonitasemete piirväärtused hoone konstruktsioonidele reguleeritud.
Vibratsioonikiiruse väärtuste ning nende normide hindamiseks soovitame kasutada Saksamaa
standardit DIN-4150-3:1999. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt piirväärtustele.
Väärtuste ületamine ei tähenda kohest kahju hoone konstruktsioonidele, kuid vibratsiooni tekke
põhjust tuleks edasiselt uurida.
Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele.
Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud
60
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms.
Ehitusaegset vibratsiooni suurust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas kaugus, hoone vundamendi
tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad
seadmed. Hinnanguliselt mitmesugused puurimistööd, ekskavaatorid, ekskavaatorlaadurid,
tihendajad, purustid, kallurid, raskeveokid, teerullid jms masinad põhjustavad enim lühiajaliselt
kõrgeid müra ja vibratsiooniväärtusi ning vastavalt vajadusel tuleb läbi viia vibratsioonitasemete
monitooring.
5.6.3 Õhukvaliteet
KOTKAS heiteallikate registri alusel (07.09.2023 seisuga) planeeringualal ega selle kontaktvööndis
paikseid heitallikaid ei ole. Lähimateks heiteallikateks on SW Energia AS katlamaja korstnad, mis
jäävad Olgina alevikku u 0,7 km kaugusel planeeringualast. Samas jääb planeeringuala Ida-
Virumaale, kus seoses energeetika ja tööstusega on välisõhu kvaliteet tugevalt mõjutatud.
Detailplaneeringualale kavandatakse lennukite remondi ja perspektiivis ka lennukite ehitusega
tegelevate ettevõttete jaoks äri- ja tootmishooneid. Metallitööde (keevitamine, metallilõikus) ja
viimistlustööde (värvimine) käigus eralduvad välisõhku saasteained. Samuti nähakse
planeeringualale ette perspektiivne õhusõidukite kütusemahutite ja tankla ala. Kütuse hoiustamisel
ja käitlemisel eralduv välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Detailplaneeringu faasis ei ole teada
alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning seega ei saa täpselt hinnata heiteallikaid ja nendest
väljutatavate saasteainete koguseid. Tegevuste edasistel kavandamistel tuleb arvestada võimaliku
keskkonnalubade kohustusega.
Võimalike äri- ja tootmisettevõtete keskkonnaloa, keskkonna kompleksloa või paikse heiteallika
registreeringu kohustus tuleb selgitada vastavalt iga ettevõtte kavandatavast tegevusalast ja -
mahust. Keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade taotlemisel tuleb hinnata vastavust
välisõhu kvaliteedi piirväärtustele, arvestades piirkonnas esinevat foonisaastet. Planeeringu faasis,
kus pole teada tegutsema hakkavad ettevõtted, mahud, heiteallikate paiknemine jms algandmed,
ei ole võimalik hinnata saasteainete heitkoguseid ega mõju õhukvaliteedile. Paikse heiteallika
käitamiseks vajaliku keskkonnaloa saamise eelduseks on tegevuse vastavus õhukvaliteedi
piirväärtustele.
Kavandatava lennukikütuse tankla käitamisel tuleb arvestada, et juhul kui terminali või tankla
summaarne naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või
kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 tähenduses)
laadimiskäive aastas on suurem kui 2000 m3, kuid väiksem kui 10 000 m3, siis vajab tegevus paikse
heiteallika registreeringut. Suurema kui 10 000 m3 käibe korral (mis antud juhul on vähetõenäoline)
on vajalik keskkonnaluba paikse heiteallika käitamiseks. Kuna tankla laadimiskäive jääb väga suure
tõenäosusega alla 10 000 m3 aastas, siis ei ole oodata olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile.
Väiketanklate puhul pole keskkonnaluba nõutav just seetõttu, et nende tegevusega olulist mõju
õhukvaliteedile ei kaasne.
Planeeringualale kavandatavate lennundusobjektidega (lennuvälja ja helikopteri
maandumisplatsid) kaasnevana ei ole oodata olulise õhusaaste teket. Õhusõidukit kasutavad
sarnaselt maanteesõidukitele kütust ning kütuse põlemisel tekivad põlemissaadused (CO2, NOx,
CO, PM, SO2, LOÜ). Välisõhu saastatuse põhjustamisel on lennukimootorite heitmetest
absoluutkoguste poolest kõige suurema osakaaluga süsinikoksiid (CO) ja lämmastikoksiidid (NOx).
Valdava enamiku lennundusega seotud õhuheitest annavad suured reisi ja kaubalennukid. Antud
juhul kavandatakse lennuvälja väikelennukitele ja helikopteritele. Kuna kavandatav lennuliikluse
intensiivsus on väike ja teenindatakse väikelennukeid, siis ei ole oodata olulise õhusaaste teket.
61
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Prognooside järgi moodustavad enamuse lennujaama saabuvatest õhusõidukitest suhteliselt
väikeste saasteainete heitekogustega lühimaa lennukid (enamasti 2 turbopropellermootoriga).
Käesoleva KSH koostamisel on lennukitüübina arvestatud Britten-Norman Islander lennukiga, mis
iseloomustab suurimat lennukit, mis lennuväljal võiks maanduda. Lennuki tõusu ja maandumisega
(nn LTO heide) kaasneva heite arvutamiseks on kasutatud EMEP/EEA air pollutant emission
inventory guidebook 2019 osaks olevat arvutustabelit31. LTO on maandumise ja õhkutõusmise
tsükkel, mis koosneb kahest lennuoperatsioonist. LTO koosneb neljast etapist (õhkutõusmine, tõus,
lähenemine koos maandumisega ja ruleerimine). Et saasteainete vabanemine on vahetult seotud
energia tootmisega, siis ainult väike osa saasteainetest emiteeritakse õhusõiduki ruleerimisel
lennurajalt perroonini. LTO tsükkel arvestab saasteainete heidet kuni lennuki tõusmiseni 3000 jala
kõrgusele (915 m) ja maandumisel alates samale kõrgusele laskumisest.
Tabel 10. Saasteainete heitkogused väikelennuki maandumise ja õhkutõusu tsükli käigus.
Näitaja Kogus, kg
Kütusekogus 13,250
CO 16,940
HC 0,431
NOx 0,005
CO2 41,374
Lennujaamade keskkonnauuringud on näidanud, et õhusaaste probleem muutub aktuaalseks
suurtes kõrge lennusagedusega lennujaamades. Eesti puhul jääb isegi Tallinna lennujaam oma 2,7
milj reisijaga aastas pigem väikseks lennujaamaks. Tallinna lennujaamas on läbi viidud ka õhusaaste
uuringuid32 ja uuringus toodud hajumisarvutuste tulemused näitasid, et lennukitest tulenev
õhusaaste avaldab mõju ainult lennujaama läheduses olevatele aladele. Suuremal kõrgusel hajuvad
heitmed suuremale alale ja samal ajal hajutab turbulents need kiiresti. Peale selle, et suurem osa
õhusõidukite heitmetest väljutatakse suurematel kõrgustel, on need ka vähem püsivad, kui
maanteeliiklusest põhjustatud heitmed. Õhusõidukite heitmed väljutatakse ka suurema rõhu all,
mis aitab neid kiiremini ja kaugemale hajutada, ning seetõttu on nende sisaldus vahetus
lähiümbruses väiksem. Arvestades, et kavandatav lennujaam hakkab teenindama ainult
väikelennukeid/helikoptereid ning prognoositav lennuliikluse sagedus on väga väike, siis ei ole
oodata, et lennuväli hakkaks põhjustama olulist mõju õhukvaliteedile. Oodata ei ole lennuvälja
tegevusega seonduvalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool lennuvälja ala.
Planeeringus kavandatakse õhusaastet põhjustavatest objektidest veel ka motoringrada.
Motoringraja puhul tekivad saasteainete heited mootorsõidukitest kütuse põlemisel. Heite kogused
sõltuvad konkreetsetest sõidukitest ja kasutusintensiivsusest. Heide on analoogne maanteedel
tekkiva õhusaastega. Maanteede õhusaaste mõõtmised33 ja arvutuslikud hindamised34 on
näidanud, et õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist võib esineda vahetult teega piirnevatel aladel ja
seda ainult väga kõrge liiklusintensiivsusega maanteede puhul. Motoringraja puhul kujuneb
kasutusintensiivsus oluliselt väiksemaks kui põhimaanteede puhul. Motoringradade puhul peetakse
peamiseks õhukvaliteedi probleemiks peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5)
31 1.A.3.a Aviation 2 LTO emissions calculator 2019
32 „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali uuendamine”,
Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006
33 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020.
aastal
34 Lemma OÜ. 2022. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi
maantee eelprojekti õhukvaliteedi hinnang.
62
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
heidet, mis kaasneb rehvide ja rajakatte kulumisega ringraja kasutamisel. Mõõtmised
olemasolevate ringradade ääres on näidanud, et 24h keskmine PM2.5 kontsentratsioon võib
võistlustel raja ääres olla vahemikus 15 µg/m3 and 33 µg/m3 (aasta keskmine kontsentratsiooni
norm 25 µg/m3). Võistluse ajal võib rajaäärsel alal esineda lühiajaliselt väga kõrgeid peenosakeste
kontsentratsioone.35 Arvestades elamualade kaugust perspektiivsest ringrajast, siis ei ole oodata,
et elamualadel tekiks ringrajast tulenevalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu.
Asjakohane on siiski keskkonnameetmete rakendamine vähendamaks peenosakeste kandumist
elamualadele.
5.6.4 Õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeringuga kavandatakse potentsiaalselt kõrgendatud avariiohuga objektidest lennukikütuse
tanklat. Diiselkütuse ja reaktiivkütuse hoidmismahuti kvalifitseeruks ohtlikuks alates 1000 tonnist,
bensiin alates 100 tonnist36. Planeeringu eskiisi faasis pole teada kütusemahutite suurus.
Arvestades, et Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakenduse alusel ei liigitu isegi Tallinna Lennujaama
kütusehoidla käesoleval ajal ohtlikuks käitiseks, siis kavandatava väikelennuvälja puhul ei ole oodata
kütusemahutite rajamist mahus, mis ületaks ohtliku ettevõtte künniseid. Tankla ja kütusemahutite
rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS
812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri
27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades
hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“.
Vedelkütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest
protsessidest tulenevad ohud:
1) Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel;
transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti
mehhaanilised vigastused.
2) Tulekahju. Kütus ise ja kütuseaurud on tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada
säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või
keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib
süüdata ümbritsevad hooned, sh kahjustuskeskuses paiknevad jäätmed. Tulekahju teket
võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise
või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine.
3) Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude
plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt
on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui dkütust sisaldavad mahutid puutuvad
kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote
mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida
sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.
Tulekahju ja plahvatuse algsündmuseks võivad olla ka ekstreemsed ilmastikuolud (nt pikselöök),
samuti kuritahtlik tegevus (nt süütamine).
Uude tanklasse tuleb kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid
(paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks
varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise
paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja
35 Oluaderounmu, O,M. 2018. Monitoring Inhalable Particulate Matter and Noise at Motorsport Event Centers.
Graduate School Southern Illinois University Edwardsville.
36 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord”
63
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht. Arvestades tanklas
hoiustatava kütuse mahtu ning juhul kui rakendatakse eelkirjeldatud meetmeid ohtude
minimeerimiseks, siis on olulist keskkonnakahju põhjustavate avariiolukordade esinemine
vähetõenäoline.
5.7 Jäätmeteke
Planeeringuga kavandatavate ehitiste ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine
on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel
(jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel olulist mõju keskkonnale.
Planeeringuga kavandatavate ehitiste käitamise käigus tekib samuti jäätmeid. Jäätmekäitluse
korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel
korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
5.8 Võimalik mõju kultuuripärandile
Vastavalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasile kuulub Narva
lennuväli pärandkultuuriobjektide nimekirja (Olgina (Soldino) lennuväli, 514:OKU:005). Tegu on
okupatsiooniaja objektiga. Kuivõrd kavandatava tegevuse raames arendatakse Narva lennuvälja
edasi, mitte ei rajata muud taristut/ehitisi, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektile
puudub. Pigem võib mõju pidada positiivseks, sest toimub pärandkultuuriobjekti rekonstrueerimine
ja seeläbi edasine kasutuses hoidmine, mis tagab objekti säilimist.
5.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju sotsiaalsetele vajadustele ja
heaolule
Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad käesoleval ajal hobilendurid ja
langevarjurid. Lennuvälja kõvakatteliseks muutmisel ja pikendamisel saaksid sellele maanduda ka
senisest suuremad lennukid. Lennuväli hakkaks eeskätt teenindama eralennukeid ja ettevõtete
süstiklende. Lennuvälja arendava SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri hinnangul on lennuväli
eelduseks Narva suurte rahvusvaheliste investeeringute sihtpunktiks saamisel. Lennuvälja
arendamine parandaks oluliselt Narva ühendust teiste Euroopa piirkondadega. Käesoleval ajal
puudub kogu Ida-Virumaal lennuühenduse võimalus. Lennuvälja arendamisel kaalutakse ka Narva
ja Kagu-Soome vahelist reisiliini, mis võimaldaks lisaks äriklientidele ka turismiga seotud
lennuühendusi. Seega võib lennuvälja arendamisel eeldada positiivset mõju nii Ida-Viru piirkonna
tööstuse arengule kui ka turismile.
Lennuvälja arendamise vajadust ning selle võimalikku positiivset mõju on käsitletud ka Ida-Viru
Maakonna arengustrateegias 2019 – 2030+. Arengustrateegia kohaselt luuakse eeldused maakonda
rahvusvahelise lennujaama rajamiseks. Reisiliiklus Eesti ja Soome vahel ning võimalus saabuda
tšarterlennuga avardab arengustrateegia kohaselt oluliselt maakonna turismisektori potentsiaali
ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja turismisektori investeeringute kasvuks.
Motospordikeskuse rajamist piirkonna arengudokumendid ette ei näe. Eestis on käesoleval ajal üks
ringrada Porsche Ring ehk Audru ringrada Pärnu linna territooriumil. Ida-Virumaa piirkonnas selline
rajatis puudub. Seega võib eeldada, et raja rajamisel lisandub piirkonda ainulaadne objekt, mis võib
piirkonda meelitada olulisel määral täiendavaid külastajaid.
Planeering näeb ette ka õppesõiduraja rajamist. Omavalituse andmetel on piirkonnas puudus
õppesõiduradadest (eeskätt libedasõidurajast). Piirkonna ainus libedasõidurada asub Aseris, mis
jääb Narva linnast 1 h autosõidu kaugusele. Õppesõidurada seega suurendaks eeskätt Narva ja
Narva-Jõesuu piirkonna jaoks lõppastme koolituse kättesaadavust ning seega mõjuks piirkonna
sotsiaal-majanduslikule olukorrale positiivselt.
64
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
5.10 Kliimakindlus ja võimalik mõju kliimamuutustele
Piirkonna arendustegevuses tuleb kliimamuutustega kohanemise vajaduse ja tegevuste
kavandamisel lähtuda piirkondlikust kliima- ja energiakavast37. Kava kohaselt on Ida-Viru
maakonnas 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
• temperatuuritõus ja sellest tulenev jää ja lumikatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid,
muutused taimekasvus, võõrliikide (sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate) levik,
külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete
energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide sagenemine jms.
Prognoositav temperatuuritõus on 2,0–4,3°C, kõige suuremat tõusu on oodata kevadel,
järgnevad talvekuud;
• sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -
süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosioon ja sellest
tuleneva kaldakindlustamise vajaduse suurenemine, surve hoonete ja rajatiste
ümberpaigutamiseks, karjäärivete pumpamismahu suurenemine jms. Prognoositav kuu
keskmise sademetehulga tõus on 10-19% (eeskätt suvekuudel);,
• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ning
tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Tuule kiiruse kasvuks prognoositakse 3-18%, kasv
on suurem talve- ja kevadkuudel;,
• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms. Merevee taseme tõusutrendi korral on 21. sajandi lõpuks oodata
keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel pessimistlikuma stsenaariumi järgi kuni ca 60
cm.
Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala üleujutusohu
riskipiirkonda. Maapinna kõrgused alal on u 28 m üle merepinna. Üleujutusohu oht seega alal
puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata.
Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii
Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare
efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused)
neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on
ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte
kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on tööstuspargid. Samuti on
täheldada soojussaarte teket parklate ja ka olemasolevate lennuväljade puhul. Planeeringuliselt
tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete kruntidele ette
kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on soovitav kasutada
maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii
temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade
veekoguseid. Vältida suurte ilma haljastuseta parklate kavandamist – liigendada parklaid
põõsaste ja puudega.
Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga
suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh
avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel.
Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate
kliimaoludega.
37 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-energia-ja-kliimakava
65
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele avaldub valdavalt läbi maakasutuse muutusega
kaasneva süsiniku sidumise vähenemise. Kuivõrd tegu on planeeringuga, siis otseseid
kasvuhoonegaaside heiteid, mis kaasnevad kavandatavate ehitiste elektri- ja soojusenergia tarbega
ning mootorkütuste tarbega ei ole võimalik asjakohaselt hinnata. Juhul kui alale kavandatakse
edaspidi olulise kasvuhoonegaaside heitega käitisi tuleb nende mõju kliimale hinnata vastavate
tegevuslubade taotlemisel.
Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt rohumaa ala
asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega. Vähesel määral on tegevuse
elluviimiseks vajalik ka metsamaa raadamine, kuid valdav maakasutuse muutus on praeguse
rohumaa arvelt. Eestis siduvad kohustused süsinikuheite osas maakasutuse, maakasutuse muutuse
ja metsanduse (ehk LULUCF) sektorist tulenevad perioodiks 2021–2030 LULUCF määrusest (EL)
2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused
olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt. Ida-Viru
energia ja kliimakava otseselt eesmärke või tegevusi LULUCF sektoris ei määratle.
Hoonestatud ja kõvakatteliste alade kavandatav pindala on planeeringus kavandatud u 30 ha
ulatuses. Rohumaa asendumisel kõvakattelise tehispinnaga väheneb antud ala taimestiku ja
mullastiku süsiniku sidumine. Maakasutuse muutuse kasvuhoonegaaside heite hindamiseks
kasutati tööriista The EX-Ante Carbon-balance Tool (EX-ACT)38. Tööriist põhineb Rahvusvahelise
kliimapaneeli kasvuhoonegaaside inventuurimetoodikal. Arvutuslikult vähendab 30 ha rohumaa
asendumine asustusalaga süsiniku sidumist 703 tCO2ekv aastas. Ida-Virumaa kasvuhoonegaaside
heitkoguseid arvestades on tegu võrdlemisi vähese kogusega. Samas selle kasvuhoonegaaside
heitkoguse sidumise kompenseerimiseks oleks sama metoodika alusel arvutades vajalik metsastada
57 ha rohumaad. Alternatiivina aitaks sidumise kadu kompenseerida nt 1100 MWth elektrienergia
asendamine taastuvenergiaga39. Eelneva alusel võib järeldada, et planeeringu elluviimisel on
kliimamuutuste pidurdamise eesmärgile mõõdukas ebasoodne mõju eeskätt maakasutuse
sektoris. Soovitatav on rakendada meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
võimaldades alal taastuvenergia tootmist, kasutades selleks ära äri- ja tootmishoonete katusepindu.
Samuti on soovitatav säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrg- ja
madalhaljastust. Kõvakattelisi pindu maksimaalselt liigendada haljastusega.
5.11 Muud mõjud
Praegune Narva lennuväli (EENA) mõõtmetega 600×50 meetrit asub Eesti-Venemaa piiriäärses
piirkonnas selliselt, et lennuvälja lähiümbruse piirangupindade välimisest äärest kuni riigipiirini on
distants ligikaudu 700 meetrit. Suurendades lennuraja ulatust suureneb ka lennuvälja lähiümbruse
piirangupindade ala. Käesoleval ajal valitseva teadmise alusel on võimalik lennuraja ulatust
suurendada ja lennuvälja tüüpi muuta ulatuses, mis tagab selle piirangupindade paiknemise Eesti
Vabariigi territooriumil. Teise riigi territooriumile ulatuvate piirangupindade kavandamine on väga
vähelevinud praktika. Reaalselt oleks sellisel juhul vajalik piirangupindade ulatuses toimuv aktiivne
koostöö teise riigiga, sh oleks vajalik kooskõlastada igasuguste kõrgehitiste kavandamine
piirangupindade ulatuses.
Planeeringu ja KSH koostamisel selgitati lennuraja piirangupindade ulatust koostöös
Transpordiametiga tuginedes lennundusseaduse ja selle alamaktide nõuetele. Selgus, et alale on
võimalik kavandada visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (VFR) tingimustele vastavat
38 https://www.fao.org/in-action/epic/ex-act-tool/suite-of-tools/ex-act/en/
39 Lähtudes Eesti elektrienergia segajäägi eriheitest 2021 aastal 0,637 kg CO2 ekv/kwh
66
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
lennutegevust. Sellisel juhul jäävad lennuvälja piirangupinnad Eesti Vabariigi territooriumile (Joonis
28).
Kavandatava tegevuse puhul ei saa võimaldada instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude
(IFR) tingimustele vastavat lennutegevust, sest sellisel juhul ulatuks piirangupind üle riigipiiri Vene
Föderatsiooni territooriumile (Joonis 28).
Joonis 28. VFR ja IFR lennuraja piirangupindade ulatus ning piirkonnas paiknevad kõrgrajatised
vastavalt ETAK 07.09.2023 andmetele.
Ei VFR ega IFR lennuvälja puhul ei jääks piirangupindade ulatusse tuhavälja tuulepark, mis on
piirkonna kõrgeim ja lennuliikluse vaatest potentsiaalselt häirivaim ehitis. Tuhavälja tulepargi
tuulikute kõrgus maapinnast kuni laba ülemise tipuni on 149 meetrit, millele lisandub tuhavälja
kõrgus. Kuna nii VFR kui ka IFR lennuraja puhul ei jääks tuulepark piirangupindade ulatusse, siis selle
mõju kavandatavale lennuliiklusele ei ole oodata.
VFR lennuvälja puhul jääb piirangupindade ulatusse kaks sidemasti kõrgustega 70 ja 80 m.
Käesoleval ajal seoses väiksema lennurajaga sidemastid piirangupindade ulatusse ei jää.
Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb sidemastide olemasoluga arvestada. KSH
raames aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ei teostata. Ekspertiisi tegemise
kohustus selgub kooskõlastamise protsessi käigus.
IFR lennuvälja puhul jääks piirangupindade ulatusse Eesti Vabariigi territooriumil lisaks juba
nimetatud sidemastidele veel kaks sidemasti, Balti elektrijaama korstnad ja piirivalve seiremast ehk
potentsiaalseid ohutegureid oleks tunduvalt rohkem.
67
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
6 Alternatiivide võrdlemine
Antud KSH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra
jätkumist ilma selle elluviimiseta.
0-alternatiiv
Tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise
metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises
toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul
toimuvate muutustega.
I-alternatiiv
Tegevus viiakse ellu detailplaneeringu eskiisis kirjeldatud viisil.
Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal:
− tugev positiivne mõju;
− mõõdukas positiivne mõju;
− vähene positiivne mõju;
− mõju puudub (neutraalne);
− vähene negatiivne mõju;
− mõõdukas negatiivne mõju;
− tugev negatiivne mõju.
Mõjude hindamisel on arvestatud, et rakendatakse ptk-s 7 esitatud leevendavaid meetmeid.
Tabel 11. Alternatiivide võrdlustabel.
Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang
0-alternatiiv I-alternatiiv
Mõju kaitstavale mõju puudub vähene positiivne mõju – kaitstava üksikobjekti ligipääsu on
loodusobjektidele (neutraalne) võimalik paremini tagada
Mõju pinna- ja mõju puudub IA IB IC
põhjaveele (neutraalne)
vähene negatiivne mõõdukas mõõdukas
mõju – Soldina negatiivne mõju - negatiivne mõju -
peakraavi Soldina peakraav Soldina peakraav
paiknemine torustatakse torustatakse
muutub, kuid osaliselt osaliselt
võimalik on vähendades vähendades
säilitada kaldad veekogu veekogu
looduslikus looduslikkust looduslikkust
seisundis
Mõju pinnasele mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – toimub pinnase ulatuslik
(neutraalne) teisaldamine, kuid eelduslikult on võimalik taaskasutus samal
maaüksusel.
Mõju mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – Arvestades kavandatava
rohevõrgustikule (neutraalne) tegevuse iseloomu ja piirkonna rohevõrgustiku väärtusi, siis ei
ole oodata, et tegevus tooks kaasa olulise ebasoodsa mõju
suur- ja väikeimetajatele. Planeeringualale ei jää nende jaoks
esmatähtsaid elupaiku ega liikumiskoridore. Küll aga on
võimalik ebasoodsa mõju avaldamine kahepaiksetele ja nende
68
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang
0-alternatiiv I-alternatiiv
jaoks olulistele rohevõrgustiku elementidele. Mõju on
võimalik leevendada rakendades ptk 7 esitatud
keskkonnameetmeid. Kuna planeeritud lahendusega on oht
rohevõrgustiku koridoride katkemiseks siis tuleb koostatavas
üldplaneeringus tagada rohevõrgustiku tugevdamine
planeeringuala kontaktvööndis.
Mõju inimese mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – suureneb piirkonna müratase ja
tervisele ja varale (neutraalne) õhusaaste tase, kuid oodata ei ole piirväärtusi ületavate
tasemete teket.
Mõju mõju puudub Vähene positiivne mõju – toimub lennuvälja kui
kultuuripärandile (neutraalne) pärandkultuuriobjekti säilitamine ja arendamine.
Planeeringualale jääva pärandkultuuriobjektiks oleva kivi
osas on ligipääsu võimalik paremini tagada.
Sotsiaal- vähene Mõõdukas-tugev positiivne mõju – lennujaam võimaldab
majanduslikud negatiivne mõju lennuühendust Ida-Virumaale, mis praegusel ajal puudub. See
mõjud omakorda loob tingimused ettevõtluse arenguks ja turismiks.
Motoringrada, lennuvälja alale kavandatud äri-tootmishooned
ja õppesõidukeskus võimaldavad ettevõtluse arengut ning
teenuste mitmekesistumist piirkonnas.
Mõju mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – toimub loodusliku ala
kliimamuutustele (neutraalne) või asendumine tehislikuga, mis vähendab süsiniku sidumist
vähene
positiivne mõju
(looduslik
taimkate seob
süsinikku)
Vastavus Ei vasta piirkonna Vastab piirkonna strateegilistele arengudokumentidele
strateegilistele strateegilistele lennuvälja arendamise osas. Esineb osaliselt kattuvus
dokumentidele arengudokumenti maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alaga, samas vastab
dele, mis näevad planeering kehtiva üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku
ette lennuvälja lahendusele.
arendamist
Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei
kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte, mis võiks eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaasnevad ebasoodsad keskkonnamõjud on
leevendatavad.
69
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
7 Keskkonnameetmed
Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju
ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed.
Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.
KSH käigus ei tuvastatud tugevat ebasoodsat mõju üheski hinnatud valdkonnas. Samas kaasneb
planeeringuga suuremahuline arendustegevus praegu suuresti looduslikus seisundis alal. Oodata on
piirkonna müra ja välisõhusaaste tasemete suurenemist ning häiringute sagenemist piirkonna
elanikkonnale ning rohevõrgustiku toimivuse langemist. Seega on asjakohane järgmiste
leevendavate ja rikastavate meetmete rakendamine. Meetmed on efektiivsed vältimaks ja
vähendamaks avalduvaid keskkonnamõjusid:
− Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal (september–
märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid:
lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.
− Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–märts),
vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel
ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.
− Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal
(september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade
hävimist.
− Säilitada maksimaalselt täna planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult
looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Eeskätt
planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas-
kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke.
− Kehtiva üldplaneeringu kohaselt peab rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab
koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks.
Tingimusega tuleb planeeringu koostamisel arvestada (vastuolu on võimalik planeeringuala
edelaosas).
− Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale täiendavate
veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise veekogu rajamist.
Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle 25°), mis võimaldab veekogus
ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja
saada.
− Planeeringuga soovitakse ette näha Soldina peakraavi ümberpaigutamist. Uue
kraaviühenduse kavandamisel oleks võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi
tekitada ka kahepaiksetele sobilik sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega
kaasnevat looduslike elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal
suurvee perioodil üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head
elupaika. Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend
(Joonis 29), mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust. Kraavilaiendi kavandamisel
tuleb järgida järgmiseid tingimusi40:
• Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade
sissevarisemist.
40 Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise
mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).
70
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
• Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need
tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m.
• Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus
vähemalt 2 m.
• Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale.
• Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb
valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.
Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga
(puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti
on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas tuleks kraavilained avada päikesele, selleks
vajadusel eemaldades puid kraavilaiendi lõunakaldalt.
Joonis 29. Erinevat tüüpi kraavilaiendid: kahepoolne laiend 8 × 8 m (A), ühepoolne laiend 10 × 5
m (B), valliga laiend 3 × 6 m (C), nurgalaiend (D). Kõik kujutatud laiendid on sobilikud
kudemispaigad. Alus: Vaikre jt 2019.
− Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisel on antud soovitus lennuraja lääneosaga külgnevale
lõigule kahepaiksete tunneli rajamiseks. Kuna kahepaiksetele oluline rohekoridor kulgeb üle
lennuraja, siis oleks soovitav kahepaiksetele sobiva läbipääsu rajamiseks ka lennuraja alt. Tegu
on soovitusliku meetmega, sest kavandatav lennuraja kasutamise intensiivsus on madal ning
seega kahepaiksete hukkumise tõenäosus lennurajal võrreldes maanteega väga madal. Samas
tuleb säilitada kraav, mis läbib lennuraja lääneosa, kuna tegu on nii kahepaiksete jaoks
kasutatavat kudemisveekogu veega varustava kraaviga kui ka piirkonna aiandusühistute liigvee
äravoolu võimaldava kraaviga. Juhul kui lennuraja alt rajatakse truup/kanal, siis tuleb selle
71
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
valikul arvestada, et see oleksid ühtlasi sobilikud ka kahepaiksete läbipääsudeks. Põhjalikuma
kahepaiksete läbipääsude nõuete kirjelduse käsiraamatust „Loomad ja liiklus Eestis“41.
− Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi
projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas vastavat
pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus.
− Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi,
mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti nõusolekut, kuid ei ole
oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti. Ehitustöödel tuleb vältida kivi
piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi
rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib
vaadete avamist kooskõlastades tööd eelnevalt Keskkonnaametiga.
− Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega
lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning
teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise
eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid
(paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks
varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad
tankimise paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega
ja planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht.
− Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel jälgida pinnase
seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid (eeskätt võib esineda oht
naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada
keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle elamumaa piirarvu olevate
saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa
piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning
nõuetekohaselt käidelda.
− Ehitiste ja rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada
sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele.
− Teeäärne taimestik omab arvestatavat efekti liikluse saasteainete kontsentratsioonide
vähendamisel. Tihe taimestik, mitte ainult ei paranda hajuvustingimusi, vaid ka seob CO2-te
ning tahkeid osakesi. Uuringud on näidanud, et tahkete osakeste kontsentratsioon väheneb
teeäärsete hekkide tõttu kuni 50%42. Seega tulev motoringraja ja elamualade vahel säilitada või
rajada mitmerindeline kõrghaljastus.
− Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete energiakulu,
energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid. Näha planeeringus ette
võimalused hoonete ja platside lahendustes alternatiivsete energiaallikate (eeskätt
päikeseenergia) kasutamiseks.
− Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete
kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on
soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad
vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate
41 https://www.transpordiamet.ee/elusloodus
42 Ottosen, T-B., Kumar, P., 2020. The influence of the vegetation cycle on the mitigation of air pollution by a
deciduous roadside hedge. Sustainable Cities & Society.
72
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
valingvihmade veekoguseid. Vältida suurte ilma haljastuseta parklate kavandamist – liigendada
parklaid põõsaste ja puudega.
− Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete
hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee
lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem
kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada
muutuvate kliimaoludega.
− Säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrg- ja madalhaljastust
kompenseerimaks maakasutuse muutusest tulenevat süsiniku sidumise vähenemist.
Kõvakattelisi pindu maksimaalselt liigendada haljastusega.
− Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad. Teadaolevate
karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse
abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu meie looduslikke
kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad
tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib
põhjustada pimedust. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 57 on võõrliikide levitamine (kaasa
arvatud seemnete levimisele kaasaaitamine) keelatud. Planeeringualal karuputke võõrliikide
avastamisel teavitada Keskkonnaametit ning teostada või tellida tõrjetööd. Ehitamisel
teadaolevate leiukohtade piirkonnas tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas,
kus on karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisaldatav pinnas laotakse pärast tagasi samale
kohale, kus kaevetöid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, tuleb teisaldatav pinnas transportida
lähimasse tõrjes olevasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel
põhjalikult puhastada samas kohas, kuhu materjal veeti.
Motoringrada on potentsiaalselt mürahäiringuid põhjustav objekt. Häirivus sõltub ringraja
kasutusest (mis sõidukid ja kui tihti kasutavad). Võimalikud leevendusmeetmed motoringrajalt
lähtuva müra vähendamiseks on järgnevad:
− Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks ringraja ümber.
Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt elamute suhtes väike, sest elamud
paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal
projekteerimisel võib siiski ilmneda, et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine
vajalikku müravähendavat efekti.
− Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele;
− Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele.
− Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike teavitamine
võistlussõitudest;
− Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein, uksed, aknad)
heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates ruumides.
Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber
planeeringuala säiliksid. Juhul kui Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisprojekti raames
kavandatakse ulukite läbipääse, siis tuleb piirkonna edasiste arenduste puhul tagada
rohekoridoride takistustevaba kulgemine läbipääsudeni. Narva-Jõesuu üldplaneeringu
koostamisel on asjakohane esialgne rohevõrgustiku täpsustusettepanek piirkonna osas üle
vaadata arvestades detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi. Asjakohane on üldplaneeringus
rohekoridoride osas järgida Soldina peakraavi uue sängi kaldaalasid ning kavandada motoringraja
ja planeeringualast edelasse jääva kompaktse asustusega ala vahele nii loomade liikumist kui
müralevikut puhverdav rohekoridor.
73
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Kasutatud allikmaterjalid
„Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali
uuendamine”, Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006
DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“;
EASA Type-certificate data sheet for noise R22 Robinson Helicopter. EASA.IM.R.120.12.01.2010;
EASA Type-certificate data sheet for noise. No. EASA.A.388 for BN2 Islander Series Aircraft.
23.11.2020;
EASA Type-certificate data sheet for noise. No. EASA.IM.R.121 for R44. 28.02.2017;
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama
lõigul 2020. aastal
Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1
Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET
Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.
Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92 /43/EMÜ artikli 6
sätted (2019/C 33/01)
Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006. „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala
rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali uuendamine”,
Hendrikson ja Ko OÜ. 2022-2023. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu
ulukiuuring Töö nr 22004310
Herzon I, Helenius J. 2008. Agricultural drainage ditches, their biological importance and
functioning. Biol Conserv 2008;141(5):1171–83. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2008.03.005.
Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-energia-ja-kliimakava
ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body
vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve
1997;
Kutsar, R., 2018; täiendatud 2018. a Keskkonnaministeeriumi poolt. Eelhindamine: KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine.
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
L. Martin. 2022. Kõrgsurve gaasitrass. Ida-Viru maakond, Vaivara vald
Lemma OÜ. 2022. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu
I klassi maantee eelprojekti õhukvaliteedi hinnang.
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Maa-ameti kõrgusandmed:
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Korgusandmed/Laadi-korgusandmed-alla-
p614.html
74
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord”
Norra juhend „Veileder til retningslinje T-1442“.
Oluaderounmu, O,M. 2018. Monitoring Inhalable Particulate Matter and Noise at Motorsport Event
Centers. Graduate School Southern Illinois University Edwardsville.
Ottosen, T-B., Kumar, P., 2020. The influence of the vegetation cycle on the mitigation of air
pollution by a deciduous roadside hedge. Sustainable Cities & Society.
Taani arvutusmeetod „Støj fra motorsportsbaner. Vejledning fra Miljøstyrelsen Nr. 2 2005“;
Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele
kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227).
Veromann E, Kaasik R. 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Tartu: Eesti Maaülikool.
75
Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024
Lisad
Lisa 1. KSH programm, lähteseisukohad ning kaasatavate ja koostöö tegijate
ettepanekud nende osas
Kättesaadav: https://narva-joesuu.ee/planeeringute-avalik-valjapanek?inheritRedirect=true
76
Projekteeritud bussipeatus
Kõverakase Tuuleveski põik
85101:003:0001 Projekteeritud bussipeatus 85101:003:1110
Sininõmme tee T2
N 85101:003:0951
W E Projekteeritud bussipeatus
BUS
S
BUS
Vana-Olgina tänav
85101:003:0929
Vana-Olgina tn 3 Tuuleveski põik 9
Allikasilma BUS 85101:003:1116
85101:003:1221 Vana-Olgina tn 4
85101:003:0191 Kuusiku
85101:001:0650
85101:003:1228
28 Vana-Olgina tn 1
85101:003:1225
Vana-Olgina tn 2
Põllulille
85101:003:1223
Lillemäe 85101:003:0407 Rebase tn 9
BUS
Bussijuhi nähtavus 55 m
85101:003:0451 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee Rebase tn 15 85101:003:1045
1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1224 85101:003:1193 85101:003:1050
85101:003:1222 85101:003:1226 Olgina-Tamme Tallinna mnt 91 1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583
BUS
85101:003:0318 85101:003:0446
1 Tallinn-Narva tee T9
1 Tallinn-Narva
85101:003:0248
1 Tallinn-Narva 1 Tallinn-Narva tee
1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220
tee
1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:1229 85101:003:1192 1 Tallinn-Narva tee
sa
Tallinna mnt 90 85101:003:1191
BUS
51401:001:0926 85101:003:0248
Ok
85101:003:0130
-2.2
9%
11,5
50,0
Ilmajaama
85101:003:1256 1 Tallinn-Narva tee
51401:001:0500 1 Tallinn-Narva tee T10 rva
85101:003:0249 1 Tallinn-Na
32
11,5
50,0
2,0 OLGINA97 (6593)
Geodeetiline punkt
Riiklik geodeetiline võrk, I klass
Lennurada
Raja
aav
e akr 51401:001:0330
ap
din
Sol
1
Lillemäe
85101:003:0452 945
a
Tankimisala
13148 Narva-Arumäe tee T1
Ruleerimisala 85101:003:0254
13
32,0 32,0 Lennuvälja
28,0
14
28,0 28
13,01,5 28,0 85101:003:1275
28,0
8N
arv
155,4
2 3 4
24,0
82,0
a-A
5 6 7 8
82,0
r
82,0
um
82,0
31
33,0
äe
4,0 4,0
4,0
9
4,0
10
33,0
78,0 Planeeritud tõkkepuu /
11 12 värava võimalik asukoht 29
1 2 3 4 5 6 Planeeritud tõkkepuu / 82,0 27
78,0
30,0
82,0
LL/LJ/ÄK/ÄB/ÄH ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK värava võimalik asukoht 82,0
53,0
_ _ 82,0
13
61,0
_ 16 m 1300 16 m 1300 16 m 1150 16 m 1150 16 m 1150
8,0
2 2 2 2 2 Iljasoru 82,0
_ _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _
85101:003:0015 14 15 82,0
82,0
R50
,0
577175 m² P- 1837 m² P- 1837 m² P- 1607 m² P- 1607 m² P- 1607 m² P-
16 17
82,0
82,0
18 19
82,0
82,0
20 82,0
7 8 9 10 11 12 21 22 Hobu
61,0
23
53,0
85101:003:0379
ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP/LJ ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 24
26
30,0
16 m 1150 16 m 1150 20 m 2200 20 m 2200 20 m 2200 20 m 2200 78,0
_ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2
3 3 3 3 3 3
8,0
1607 m² P- 1607 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P-
50,0
56,0
536,0
13 14 15 16 17 18 93,5
ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 50
59,8
, 0
20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 10
3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ ,0
Sarapuu
5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 85101:003:0028
15 50
25 ,0 ,
,0 10 0
15 ,0
,0
av
25
ra
19 20 Ubaaia 21 22 23 24 ,0
ak
25
pe
85101:003:0229
ina
ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK
ld
20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 30
So
_ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2
3 3 3 3 3 3
5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P-
25 26 27 28 29 30
ÄK / ÜL / LT / LK LT / LK LT LT HP / VT ÜK/ÄK/ÄB/ÄH/TT
10 m 1000 _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ 15 m 10000 5
_ 2 _ _ _ _ _ _ _ _ _
3 3
90312 m² P- 56125 m² P- - 29520 m² P- - 2855 m² P- - 64993 m² P- - 335691 m² P- Vitsa
85101:003:0840
31 32 Paju
85101:003:0186
ÄK/ÄV/ÄB/TL/TK/LT/LL/LK/LP/LJ _
LT
14 m 4200 _ _
_ 2 _ _ Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala
3
6046 m² P- 13333 m² P- -
TINGMÄRGID
Laki Lubatud rajatiste ehitusala
Planeeringuala piir
85101:003:0839
Katastriüksuse piir Tulemüüri vajadus
Planeeritud krundi piir Võimalik juurdepääs krundile
Herneaia Pikapõllu Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
85101:001:0930 85101:003:0444
1 Krundi positsiooni number
Johannese Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk
85101:003:0159
MAA KASUTUSOTSTARVE
KÕRGUS EHITISEALUNE
Projekteeritava maantee külgnähtavuse ala, milles ei tohi paikneda
MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE
SUURIM EHITISEALUNE
ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus nähtavust piiravaid takistusi
KORRUSELISUS PIND MAA-ALL
13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254
a v KRUNDI SUURUS P - krundil
50,0
Likvideeritav objekt
ra
ak
pe ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
i na Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn)
d Lille
S ol 85101:003:0841 ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa
Kaitstava üksikobjekti piiranguvöönd r=50 m
Hõbeallika
Kivikaljude
85101:003:0914 85101:003:0915 ÄB Kontori- ja büroohoone maa
Puurkaev
ÄH Tankla ja teenindushoone maa
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
ÜL Haridus- ja lasteasutuse maa
Haljasala
ÜK Kultuuri- ja spordiasutuse maa
Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor
LT Tee ja tänava maa
Olemasolev vooluveekogu
LK Kergliiklusmaa
Projekteeritud nõlvad
LP Parkimisehitise maa (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 -
209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
LJ Reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht
Marina
LL Lennuvälja maa Kalda piiranguvööndi piir 50 m
85101:003:0147
Vassili TT Tootmishoone maa Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
85101:003:0148
TL Laohoone maa Eesvoolu kaitsevööndi piir 15 m
TK Logistikakeskuse maa Veekaitsevööndi piir 10 m
HP Haljasala maa Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m
Mudajõe
85101:003:0319 VT Tehisveekogu kuni 1 kV elektriõhuliini kaitsevööndi
Hobusepiir mõlemal pool liini telge 2 m
85101:003:0397
Planeeritud lennuliiklusala Projekteeritava maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja
välimisest servast 50 m
Mesilase Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud reoveepumpla
85101:003:0330
Planeeritud kergliikluse ala Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m
Projekteeritud autoliikluse ala
(Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 -
Planeeritud trafoalajaam
209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Projekteeritud kergliikluse ala Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m
(Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 -
209,7 Sillamäe-Narva teelõik")
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Märkused:
1. Pos 30 hoonestus on lubatud rajada ainult kõrghaljastusest vabale alale. Läbi kõrghaljastatud alade on lubatud rajada ainult
kardiraja sihid.
2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.
3. Piirdeaed on planeeritud krundipiirile kuid on joonise parema loetavuse huvides piiri kõrvale tõstetud.
Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 22097 Mõõdistatud: 2023
SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97
ehitamiseks ja kasutamiseks:
· Saekaatri tn 3 kinnistul alajaamale pindalaga 60 m2 ja keskpinge kaablikoridorile 1
m äärmistest kaablitest; Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus
· Pähklisalu tänav T1, Pähklisalu tänav T2, Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee L1, 1 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi:
Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel keskpinge kaablikoridorile 1 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti
m äärmistest kaablitest mõlemale poole;
tel +372 626 4100 Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
[email protected]
· Rebase tänav L1 ja Rebase tänav L5 kinnistutel kanalisatsioonitorule 2 m toru reg kood 12203754
teljest 2 m mõlemale poole; Juhataja R. Annusver Objekti asukoht:
· Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel vee- ja Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla
kanalisatsioonitorule 2 m torude telgedest mõlemale poole; Projektijuht N. Soo
· Hobu, Hobuse ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel B-kategooria Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi:
gaasitorustikule 1 m toru välimisest mõõtmest mõlemale poole. Põhijoonis
Planeerija M. Mustkivi
Faili nimi: Koostatud: 04.03.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava:
22097_DP.dwg 22097 DP-2 DP 1:2000
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI
1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...................... 4
3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................ 5
4 PLANEERINGUS KAVANDATU .................................................... 5
5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 10
6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ............................ 17
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 21
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 1 / 32
11.03.2024
8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................. 29
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Tehnovõrkude koondplaan (1) DP-3-1
4. Tehnovõrkude koonplaan (2) DP-3-2
5. Elektrivarustuse skeem EV-1
6. Gaasivarustuse skeem GV-1
7. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni skeem VK-1
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 2 / 32
11.03.2024
III LISAD
1 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE
KOHTA
2 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA,
ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
2.1 Koostöö võrguvaldajatega
2.2 Koostöö ametitega
2.3 Koostöö maaomanikega
2.4 Ametite arvamused ja kooskõlastused
3 VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED
4 TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED
5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD
KOKKULEPPED
5.1 VFR lennuvälja piirangute skeem
6 OLEMASOLEV OLUKORD
6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
6.2 Tugiplaan
7 ILLUSTRATSIOONID
7.1 Hoonestuse ettepanek
7.2 3D illustratsioonid
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 3 / 32
11.03.2024
I SELETUSKIRI
1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeringuala paikneb Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Tallinn-Narva maantee ääres.
Planeeringualast põhjapool asub Olgina alevik, läänepool Tõrvajõe küla. Tõrvajõe külast
lõunas asub Narva linna koosseisu kuuluv suvilapiirkond. Planeeringualast lõuna ja ida
poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud üksikute
elamutega.
Planeeritud territooriumi suurus on 126,6 ha.
2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS
Lennuvälja kinnistu (85101:003:1275) põhjaosas asub olemasolev murukattega
lennuväli. Lennnuväli on praegu kasutusel peamiselt hobilendurite ja langevarjurite poolt.
Arenev Narva ja lähiala tööstus vajab kiireid ühendusi lähinaabritega. Praeguses
poliitilises olukorras eelkõige Soomega. Vajalik on arendada lennuväli muruväljakuga
hobilennuväljast kaasaegsete võimalustega lennuväljaks, kuhu saaksid maanduda
väikelennukid ja muud väiksemad lennumasinad.
Alates 01.10.2015 kehtiv vabariigi valitsuse määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga
ehitiste nimekiri“ käsitleb olulise ruumilise mõjuga ehitisena ainult lennuvälja, mis on
kõvakatteline ja pikem kui 1000 m. Selle käsitluse tõttu ei ole olemasolev lennuväli
olulise ruumilise mõjuga ehitis (ORME), aga kavandatav lennuvälja rekonstrueerimine
muudab selle ORME-ks. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru
maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017
korraldusega nr 1-1/2017/25) näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise,
seal hulgas vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Seega on
kehtivas maakonnaplaneeringus ette nähtud võimalus Narva lennuvälja laiendada
ORME-ks.
Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus (kehtestatud Vaivara valla volikogu 26.08.2010
määrusega nr 11) on Narva lennuvälja paiknemist toonase Vaivara valla (praeguse
Narva-Jõesuu linna) territooriumil käsitletud ja lennuvälja asukoht määratud. Lennuvälja
kinnistu juhtotstarbeks on määratud lennuvälja maa ja reserveeritud lennuvälja maa.
Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.3 Teed, raudtee ja tehniline infrastruktuur on
kirjeldatud, et Vaivara vallas paikneb arendatav lennuväli. Detailplaneeringus kavandatud
lennuvälja ja selle laiendamise asukoht on kooskõlas kehtiva Vaivara valla
üldplaneeringus määratud asukohaga.
Koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on planeeringuala vahetus läheduses
peamiselt äri-ja tootmismaad, mõningad äri maa-alad ning üksikud elamu maa-alad.
Detailplaneeringus kavandatud lennuvälja arendamine koos äri- ja tootmismaa
kõrvalotstarbega on kooskõlas piirkonna üldisema maakasutuse struktuuriga.
Planeeringus kavandatu toob piirkonda lisandväärtust: paraneb lennuühendus, piirkond
muutub atraktiivsemaks uutele äri- ja tootmisettevõtetele, mille tulemusena suureneb ka
töökohtade arv piirkonnas. Krundile pos 25 kavandatud sõidukite õppeplats koos
libedasõidurajaga parandab kättesaadavust autojuhi lõppastme koolituse läbimisele ning
krundile pos 30 kavandatud motospordikompleksi näol lisandub piirkonda ka vaba-aja
veetmise võimalus.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 4 / 32
11.03.2024
Detailplaneeringus kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud
ala lähipiirkonnale. Kaasnevate negatiivsete mõjude leevendusmeetmed on välja toodud
seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded.
3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks
lennuliikluseks lennuvälja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise
võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja
kommunikatsioonide rajamine.
Samuti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse
määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse
lahendamine.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid:
• Luua võimalused lennuvälja arendamiseks.
• Kavandada tööstuspark, et meelitada piirkonda uusi ettevõtteid.
• Luua võimalus motospordiga seotud tegevuste arendamiseks.
• Luua võimalus sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja rajamiseks.
4 PLANEERINGUS KAVANDATU
Planeeringus on ette nähtud lennuvälja arendamine: lennuraja (1600 m kõvakattega +
200 m kruuskattega lennuraja otstes), lennukite ruleerimisala ja teenindava hoonestuse
(sh lennukikütuse tankla) rajamine.
Detailplaneeringu koostamise käigus selgitati välja võimalused lennuvälja arendamiseks
arvestades hetkeolukorda julgeolekupoliitikas. Instrumentaallennureeglite (IFR)
kavandamine eeldab tihedat koostööd ja kokkuleppeid naaberriigiga, sest reeglite
kohased piirangupinnad ulatuvad Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Praegusel
hetkel on igasugune koostöö naaberriigiga välistatud, mistõttu on planeeringus
arvestatud lennuliikluse korraldamisel visuaallennureeglitega (VFR). Tagamaks
piirangupindade jäämist Eesti Vabariiki on VFR lennuvälja võimalik kasutada üksnes
õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m.
Lennuvälja arendamine IFR reeglitele vastavaks on võimalik tehniliste võimaluste
arenemisel (vältides piirangupindade sattumist naaberriiki) või poliitilise olukorra
muutumisel. Detailplaneeringu lahendus IFR osas kitsendusi ei sea, kui selleks
eelnimetatud võimalused on tekkinud.
Lennuvälja kinnistu kesk- ja lõunaosasse on kavandatud tööstuspark,
motospordikompleks ja sõidukite õppeplats libedarajaga.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 5 / 32
11.03.2024
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringus on kavandatud moodustada Lennuvälja kinnistust 32 krunti:
• 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 1)
• 23 krunti, millele on määratud sihtotstarbeks äri-ja/või transpordimaa või tootmise
ja/või transpordimaa (pos 2 - pos 24);
• 2 äri ja/või transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 25, pos 31);
• 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 26 – pos 28, pos 32);
• 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (pos 29);
• 1 ärimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 30).
Ehitusõigus, hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning
suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete
kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste
koormusnäitajad
Eelkõige on detailplaneeringus määratud lennuvälja rajatiste asukoht. Hoonestus on
kavandatud vahetult lennuvälja rajatiste kõrvale, et neile oleks võimalik vajadusel juurde
pääseda lennukitega, eelkõige angaaridele ja remonditöökodadele ning teisele poole
kavandatud juurdepääsuteed. Samuti on juurdepääsutee äärde kõrghaljastust vabale
alale kavandatud õppesõidu ja motospordi rajatisi teenindavad hooned.
Planeeeritud ala täisehitusprotsent on 6% esialgsest kinnistust.
Pos 1
transpordimaa 90%,
Krundi kasutamise sihtotstarve:
tootmismaa 10%
Krunt on kavandatud lennuvälja rajatiste jaoks. Krundile võib rajada tankla lennukite
teenindamiseks ja droonide ja/või helikopterite maandusmisplatsi(d). Maapinnale
päikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-
Jõesuu Linnavalitsusega.
Krundil on võimalus harrastada ka langevarjuspordi ja puri- ja/või mudellennundust.
Pos 2 – pos 3
ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
Krundi kasutamise sihtotstarve:
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1300 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine
(lennukid ja lennukiosad), remonditöökojad, teenindus (lennukite hooldus jms), laod,
logistika, kontoriruumid.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 6 / 32
11.03.2024
Pos 4 – pos 8
ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
Krundi kasutamise sihtotstarve:
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1150 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.
Pos 9
ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
Krundi kasutamise sihtotstarve:
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud
kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus,
logistika, kontoriruumid, reisiterminal, toitlustus, parkimishoone.
Pos 10 – pos 12
ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
Krundi kasutamise sihtotstarve:
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid.
Pos 13 – pos 24
ärimaa ja/või tootmismaa ja/või
Krundi kasutamise sihtotstarve:
transpordimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 3600 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m
Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid,
tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid, krundile pos 16 ka parkimishoone.
Pos 25
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 80%, ärimaa 20%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1000 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning õppesõidu harjutusväljakud, sh
libedasõidurada. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: sõidukite õppeplatsi teenindus,
büroopinnad.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 7 / 32
11.03.2024
Pos 26
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele 13-25 ja krundile pos 30. Krunt
määratakse avalikult kasutatavaks.
Pos 27
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele pos 1-24. Turvakaalutlusel võib krundi
eraldada piirdega.
Pos 28
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee
(51401:001:0926).
Pos 29
Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa
Krundil asub kaitsealune Olgino rändrahn ning krundist kulgeb läbi planeeringus
ümberjuhitud Olgina peakraav (Sornajõgi).
Pos 30
ühiskondlike ehitiste maa 85%
Krundi kasutamise sihtotstarve:
ärimaa 10%, tootmismaa 5%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 10 000 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m
Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning motospordirajatised. Hoonete
võimalikud kasutusotstarbed: motospordikompleks, büroo- ja teeninduspinnad. Hoonete
katustele on lubatud rajada päikeseparke. Maapinnale päikesepargi rajamiseks tuleb see
eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega.
Pos 31
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 90%, transpordimaa 10%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 4200 m2
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m
Krunt on kavandatud lennuväljaga seotud hoonete jaoks. Krundile võib ehitada kuni 3
korrusega hooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige
lennundusvaldkonnaga seotud teenindus (reisiterminal jms), logistika, toitlustus,
büroopinnad jms. Krundile on vajadusel lubatud rajada parkimishoone- või korrused.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 8 / 32
11.03.2024
Pos 32
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee
(51401:001:0926).
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringuala on ühtlase reljeefiga jäädes vahemikku ca 26...30 m. Narva-Arumäe
maantee kõrgus planeeringuala ulatuses on ca 28...30 m. Lennuvälja kinnistu on
maanteest ca 1...2 m kõrgemal. Kõrgus langeb Tallinn-Narva maantee poole.
Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi tuleb osaliselt immutada pinnasesse.
Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Detailplaneeringus on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.
Kruntidel on määratud hoonestusala kõrghaljastusest vabale alale. Kruntidel pos 25 ja 30
rajatiste maa-alal (motoringraja, õppesõiduradade rajamise jaoks) võib üksikud sihid läbi
raiuda, eeldusel, et säilib Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor (50 m) krundi
pos 30 läänepoolsel küljel. Rohekoridori asukoht täpsustub koostatavas Narva-Jõesuu
linna üldplaneeringus. Rohekoridor toimib ka puhveralana läänepool asuvale
suvilapiirkonnale. Puhverala toimimise parendamiseks on soovitatav krundi pos 30
läänekülge rajada uushaljastust.
Lennuväljale ja selle lähialale ei saa lennuohutuse tagamiseks kavandada täiendavat
kõrghaljastust.
Hoonestatavatel kruntidel on ette nähtud madalhaljastus sobivasse asukohta
(nt sissepääsude esisele alale). Võimalusel kaaluda ka katusehaljastuse rajamist.
Haljastuse osakaal planeeringualal on minimaalselt 30%, mis vastab Narva-Jõesuu linna
kehtivas üldplaneeringus nõutavale.
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Narva-Jõesuu linna
jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja
hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või
selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse
konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või
tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.
Planeeritud äri- ja või tootmishoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile
väljaspool hooneid. Mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse
või aediku.
Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 9 / 32
11.03.2024
Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Avaliku ruumi moodustavad üldmaa sihtotstarbega krunt pos 29, kus asub kaitsealune
Olgino rändrahn ning krunt pos 26, kust toimub juurdepääs planeeritud kruntidele.
Sõidutee kõrvale on kavandatud kergliiklustee koos tänavavalgustusega, et tagada
jalakäijate takistusteta ja turvaline juurdepääs kruntidele pos 25 (sõidukite õppeplats) ja
pos 30 (motospordiga seonduvatele tegevustele reserveeritud ala).
Krunti pos 27 ei määrata avalikult kasutatavaks, sest tegemist on lennuvälja ning äri- ja
tootmiskompleksi vahelise siseteega, mida on võimalik turvakaalutlustel piirdega
eraldada.
5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE
PÕHIMÕTTED
Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeringuala asub riigimaanteede Tallinn-Narva maantee (reg nr 1) ja Narva-Arumäe
tee T1 (reg nr 13148) ning praegu selgitamisel oleva omandiõigusega Oksa tee vahelisel
alal. Lähiala suurima tähtsusega liiklusarter on Tallinn-Narva maantee, mis toimib hetkel
1+1 sõidurajaga. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud koostatava Sillamäe-
Narva 2+2 eelprojekti lahendusega (25.08.2022, Roadplan OÜ, töö nr 22006).
Autodega juurdepääs planeeringualale (krunt pos 26) on kavandatud Narva-Arumäe tee
T1 kinnistult. Krundilt pos 26 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 13-25 ja
pos 30. Krundilt pos 27 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 1-12 ja pos 31.
Arvestades, et krundilt pos 27 on ligipääs krundile pos 1 (lennuväli) ning seal toimub äri-
ja tootmishoonete vaheline liiklus, siis on võimalik krundile sisenemist piirata
tõkkepuudega. Parkimine lahendatakse kruntidel hoovis ja/või hoonetes.
Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Lähimad bussipeatused asuvad Tallinn-Narva
maantee ääres – planeeringuala vahetus läheduses on Vanaküla ja Lennujaama
bussipeatused. Planeeringualast läänepool Oksa teel asub Naabri bussipeatus.
Planeeringualast idapool Tallinn-Narva maanteel asub Olgina tee bussipeatus.
Koostatavas Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis on ette nähtud liigutada Lennujaama
bussipeatus Alliksaare tänavale, nihutada Vanaküla peatust Oksa tee ristmikule lähemale,
nihutada Olgina tee bussipeatus Tallinn-Narva maantee ja Narva-Arumäe maantee
ristmikust Narva poole ning kohendada Naabri bussipeatuse asukohta seoses
projekteeritud teedelahendusega.
Parkimiskohtade vajaduse arvutus
Norm. arvutus alal, Normatiivne Planeeritud
Pos Maakasutuse
kus normi parkimis- parkimis-
nr sihtotstarve
rakendatakse kohtade arv kohtade arv
1 L 90% T 10% - - 20
1830 / 250 = 7
2-3 Ä ja/või T ja/või L 14 14
7 (krundi kohta) x 2
1600 / 250 = 6
4-8 Ä ja/või T ja/või L 30 30
6 (krundi kohta) x 5
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 10 / 32
11.03.2024
3000 / 250 = 12
9-12 Ä ja/või T ja/või L 48 48
12 (krundi kohta) x 4
5000 / 250 = 20
13-24 Ä ja/või T ja/või L 240 240
20 (krundi kohta) x 12
25 Ä ja/või L 2000 / 90 = 22 22 22
26-28 L - - -
29 Üm - - -
30 Ä 95%, T 5% 10 000 / 90 = 111 111 111
31 Ä 90%, T 10% 6000 / 90 = 67 67 67
32 L - - -
KOKKU 465 485
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ sätestatud parkimisnormatiivile (arvestatud on II kuni IV klassi keskuse
normiga). Kruntidel pos 25 (sõidukite õppeplats koos teenindava hoonesusega) ja 30
(võimalik motospordikompleks) on arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga. Kruntidel
pos 2-24 on arvestatud tööstusettevõtte ja lao parkimisnormatiiviga. Krundil pos 31 on
arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga, sest krundile on kavandatud hoonestus
lennuvälja teenindamiseks. Parklates on vaja tagada ka elektriautode laadimistaristu
lähtuvalt Ehitusseadustiku § 651.
Parkimine on lahendatud kruntide siseselt hoones või maa peal. Arvestades, et krundile
pos 9 ja 31 on määratud võimalik kasutusotstarve reisiterminal lennujaama
teenindamiseks, on krundile pos 16 kavandatud võimalus ehitada parkimishoone, mis
võimaldab parkimiskohti kruntide vahel ümber jaotada. Parkimiskohtade arv, jaotus ja
parklate asukohad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.
Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis
tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringus on
lahendatud tehnovõrkude ja rajatiste trassid kuni kruntideni. Krundisisesed võrgud
projekteeritakse ehitusprojektis võrgu valdajate tehniliste tingimuste alusel. Olemasoleva
D-kategooria gaasitorustikuga ristuvate tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb taotleda
ELERING AS tehnilised tingimused.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Lahendus on koostatud vastavalt Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL 28.09.2023
tehnilistele tingimustele nr 4/9-1.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“
• Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje
veevarustus“
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 11 / 32
11.03.2024
Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolev ühisveevärgi torustik on de110 veetorustik Olgina alevikus Narva maantee
(85101:003:0930) kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on Aktsiaselts NARVA-
JÕESUU KOMMUNAAL. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 300-400
kPa (3-4 bar), tulekahju olukorras 100kPa.
Planeeritud veevarustus
Planeeringualal olmevee tagamiseks on planeeritud de90 magistraaltorustik alates
olemasolevast de110 veetorustikust kuni planeeringualani. Torustikule on ette on nähtud
rõhutõstepumpla. Planeeringualale on ettenähtud de75 ringveevõrk.
Kruntidele pos 1-12 ja pos 25 on planeeritud de32 veeühendus planeeritud de75
veetorustikult. Kruntidele Pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud de40 veeühendus
planeeritud de75 veetorustikult. Planeeritud liitumispunktid (sulgarmatuur)
ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal.
Planeeringuala orienteeruv veetarbimine on 4,1 l/s, 50 m3/ööp.
Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada
ehitusprojektis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja
ehitusprojektis.
Tuletõrjeveevarustus
Planeeringuala sisetuletõrjevee arvutusvooluhulk on 35 l/s. Sisetuletõrjevesi kruntidele
pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud tagada hüdrantide ja/või tuletõrjevee mahutite
baasil.
Planeeringuala välistulekustutusvesi 30 l/s kolme tunni jooksul saadakse planeeritud
looduslikust veevõtukohast (tiik) kuivhüdrandiga ning planeeritud päästeauto pumbaga
survestatav maa-aluste veevõtukohtadega (tuletõrjehüdrantidega) veetorustikust.
Planeeritud hoonestuse täpsustumisel ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse
tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja
sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada
krundisiseste mahutite baasil.
Reoveekanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee
ühiskanalisatsioonitorustik on Olgina alevikus Rebase tänav L1 kinnistul
(85101:003:1039) paiknev de200 reoveetorustik. Reovee ühiskanalisatsioonitorustiku
omanik on Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 12 / 32
11.03.2024
Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida eelvooluks olevasse Rebase tänava de200
reoveetorustik. Planeeringualale on planeeritud pumpla koos de110 survekanalisatsiooni
torustiku ja suvekustutuskaevuga enne reovee juhtimist olemasolevasse Rebase tänava
de200 reoveetorustikku. Planeeritud kruntide reovee ärajuhtimiseks on kavandatud
isevoolne de160-200 reoveetorustik kuni planeeritud pumplani.
Kruntidele pos 1-pos 25 ja pos 30 on planeeritud de160 mm reovee
kanalisatsiooniühendus kavandatud isevoolse reoveetorustikuga. Liitumispunkt
(kontrollkaev) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist
väljapoole tänava maa-alale.
Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 8,1 l/s, 50 m3/ööp.
Planeeringuala reovee arvutusäravool ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada
ehitusprojekti staadiumis.
Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti
staadiumis.
Sademevee kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala läbib olemasolev
kraavitus ja Soldina peakraav.
Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon
Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks
rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad
katendid, vihmapeenar, imbkraav, imbväljak jne.
Sademevee eelvooluks planeeringuala kruntidele on olemasolev Soldina peakraav,
planeeritud kraavid ja tiik.
Sademevee ärajuhtimine on planeeritud lahtiste kraavide ja tiigi (toimib viibesüsteemina)
kaudu. Iga krundini ulatub lahtine kraavilõik, kuhu vertikaalplaneeringu või vajadusel
krundisisese sademevee kanalisatsioonitorustikuga sademevee juhtida saab.
Planeeritud tänavatelt tulev sademevesi hajutada haljasalale vastavalt projekteeritavale
vertikaalplaneeringule.
Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise
ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb sademeveis, mis ületab
sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada.
Arvutuslik sademevee äravool planeeringu alal korduvuse 2 ja intensiivsuse 235 l/s/ha
korral on ca 6440 l/s (kõvakattega ala 27,5ha). Vajalik sademevee käitlemise maht on ca
8700 m3)
Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne
sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 13 / 32
11.03.2024
Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht
Veevarustus
PE plasttoru de32-40 mm PN10 445 m
PE plasttoru de75 mm PN10 2180 m
PE plasttoru de90 mm PN101025 m 1025 m
Rõhutõstepumpla 1 komplekt
PE plasttoru de160 mm PN10 2000 m
Maa-alune veevõtu koht (hüdrant) 20 komplekti
Kuivhüdrant ja survestamiskaev 2 komplekti
Looduslik tuletõrje veevõtukoht (tiigi rajamine)
Reoveekanalisatsioon
Plasttoru de160 mm SN8 770 m
Plasttoru de200 mm SN8 1000 m
Plasttoru de110 mm PN10 (survetorustik) 1290 m
Reoveepumpla 1 komplekt
Avariimahuti 1 komplekt
Survekustutuskaev 1 komplekt
Sademeveekanalisatsioon
Kraavid 2870 m
Truubid 40 m
Elektrivarustus
Lahendus on koostatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ 09.06.2023 tehnilistele
tingimustele nr VEV.07-7/7.
Elektrikoormuste tabel
Arvutuslik elektrikoormus,
Liitumine
Pa/Ia (kW/A)
Pos
Nimetus Planeeritud Planeeritud Planeeritud
nr
alajaama nr 1 alajaama nr 2 alajaama nr 3
baasil baasil baasil
1 Ärihoone 150/250
2 Ärihoone 90/160
3 Ärihoone 90/160
4 Ärihoone 80/160
5 Ärihoone 80/160
6 Ärihoone 80/160
7 Ärihoone 80/160
8 Ärihoone 80/160
9 Ärihoone 150/250 Liitumiskilp
10 Ärihoone 150/250 kinnistu
piiril
11 Ärihoone 150/250
12 Ärihoone 150/250
13 Ärihoone 250/400
14 Ärihoone 250/400
15 Ärihoone 250/400
16 Ärihoone 250/400
17 Ärihoone 250/400
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 14 / 32
11.03.2024
18 Ärihoone 250/400
19 Ärihoone 250/400
20 Ärihoone 250/400
21 Ärihoone 250/400
Liitumiskilp
22 Ärihoone 250/400
kinnistu
23 Ärihoone 250/400
piiril
24 Ärihoone 250/400
25 Ärihoone 100/160
30 Ärihoone 500/400+400
31 Ärihoone 250/400
- Tänavavalgustus 20/40 Liitumiskilp
- Pumpla 10/20 Liitumiskilp
Planeeritud ala tarbijad
kokku alajaamade kaupa 1700/2800 1400/2300 800/1350
(koos eriaegsusega)
Planeeritud ala tarbijad
3000 /5000
kokku (koos eriaegsusega)
Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4kV elektrivarustus on ette nähtud kolme uue
kioskalajaama baasil. Kinnistule Saekaatri tn 3 (Olgina alevik) on ette nähtud ehitada
olemasoleva 35kV õhuliini vahetuslähedusse uus 35/6(10)kV sõlmalajaam. Planeeringu
alale paigaldatavate kioskalajaamade 6kV elektritoide on ette nähtud maakaabelliinidega
uuest sõlmalajaamast.
Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga on ette nähtud tarbija toitekaabli
ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama keskpinge jaotuseadmes.
Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid paigaldatakse kinnistu
piirile. Kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse
ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades iga objekti arhitektuuriga.
Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda VKG Elektrivõrgud OÜ poole.
Tootmismaa sihtotstarbega kruntidele võib oma tarbeks rajada päikeseelektrijaama, mille
päikesepaneelide maksimaalne (ehk DC) võimsus ei ületa 50 kW ja mis on ühendatud
kuni 0,4 kV elektrivõrguga. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada
Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid
paikesepaneele.
Tänavavalgustus
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema minimaalselt
5000 K .
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid
ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud planeeritud lülitusseadme
baasil.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 15 / 32
11.03.2024
Sidevarustus
Lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 03.07.2023 telekommunikatsioonialaste
tehnilistele tingimustele nr 38044479 ja AS Connecto Eesti 29.08.2023 tehnilistele
tingimustele nr TT2349IV.
Planeeringu ala objektide sidevarustuse põhitrass on ette nähtud siduda ELASA sidevõrgu
kaablikaevuga nr 020K04B, milles paikneb kaablimuhv 020M03.
Telia Eesti AS sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale
kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus, sidekanalisatsiooni
hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,
väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. ELASA sidetrass ehitatakse kasutades multitoru 14/10 ja kaabli
min Ø6 mm. Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks paigaldatakse kliendikaev või
kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.Kaabli ühendamiseks muhvi 020M03
tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT.
Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste
tingimuste alusel.
Sidevõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Enefit Connect OÜ liitumistingimustele.
Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
projekteerib ja ehitab Enefit Connect OÜ operaatorineutraalse sidevõrgu.
Gaasivarustus
Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrk 08.09.2023 tehnilistele
tingimustele nr 3-6/212-23.
Olemasolev olukord
Planeeringuala läbiva Narva-Arumäe tee ning Tallinn-Narva tee ääres asub olemasolev
D-kategooria gaasi magistraaltorustik maksimaalse töörõhuga MOP üle 16 bari.
Olemasoleva D-kategooria gaasitorule rakendub katsevöönd. Muud gaasitorustikud
planeeringualal puuduvad.
Planeeritud gaasitorustik
Planeeringuala on ette nähtud liita maagaasivõrguga. Gaasi kasutatakse planeeritud
hoonete soojusvarustuseks.
Detailplaneeringuala gaasiga varustamiseks planeeritud ehitada uus B-kategooria
jaotustorustik läbimõõduga PEØ315 mm, maksimaalse töörõhuga MOP=3,0 bar.
Planeeritava B-kategooria gaasi jaotustorustiku pikkus on ca 2 km.
Ühendus olemasoleva B-kategooria gaasitorustikuga on ette nähtud Lääne tn 12 kinnistul
paiknevast olemasolevast gaasijaotusjaamast. Olemasoleva B-kategooria gaasi
jaotustorustiku EHR nimetus, millega on ette nähtud liita, on „maagaasi jaotustorustik
Narva-põhja B3“, gaasitorustiku maksimaalne töörõhk on MOP=3,0 bari.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 16 / 32
11.03.2024
Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada planeeritud alal krundisiseselt. Selleks
on planeeritud ühine gaasirõhu reguleerimise kapp, kus gaasirõhk alandatakse kuni 100
mbar-ni, ehk GRK MOP=3 bar/0,1 bar.
Peale GRK-t jätkub tarbijateni A-kategooria gaasi tarnetorustik töörõhuga 100 mbar.
Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi liitumispunkt krundi piirile.
Liitumispunktid on ette nähtud varustada gaasisulgseadmetega ehk maakraanidega,
torude vabad otsad sulgeda otsakorkidega.
Uus gaasitorustik on planeeritud maa-alusena ning ette nähtud paigaldada olemasoleva
D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndisse. Planeeringuala sees on gaasitorustik ette
nähtud paigaldada transpordimaa kruntidele. Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata
ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritud kruntide
gaasivooluhulgad.
Liitumised on ette nähtud vaid planeeritud kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja
väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole.
6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
Kehtivad kitsendused
• Planeeritud alale ulatub riigi põhimaantee Tallinn-Narva maantee kaitsevöönd
ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1).
• Avalikult kasutatava Narva-Arumäe tee kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise
sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1, 26 ja 29).
• Soldina peakraavi (Sornajõgi) (planeeringus krundid pos 1, 25, 26, 29, 30) ulatub
- kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist;
- kalda ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist;
- eesvoolu kaitsevöönd 15 m veekogu piirist;
- veekaitsevöönd 10 m veekogu piirist.
• Puurkaevu (reg. kood PRK0013578) põhjaveehaarde sanitaarkaitseala raadiusega
50 m (planeeringus krunt pos 1).
• Riikliku geodeetilise võrgu I klassi geodeetilise märgi OLGINA97 (6593) kaitsevöönd
raadiusega 5 m (planeeringus krunt pos 1).
• ELERING AS-ile kuuluva maa-aluse D-kategooria gaasitorustiku (200-500 mm)
kaitsevöönd 5 m torustiku keskjoonest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).
• Telia Eesti AS-ile kuuluva maa-aluse sideehitise kaitsevöönd 1 m äärmistest
kaablitest (planeeringus pos 28).
• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektrimaakaabelliini kaitsevöönd 1 m äärmistest
kaablitest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29).
• OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektriõhuliini (alla 1kV) kaitsevöönd 2 m liini teljest
(planeeringus krunt pos 1).
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 17 / 32
11.03.2024
Kavandatud kitsendused
Avalik kasutus ja juurdepääsuservituutide vajadus
Krunt pos 26
• Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks.
Krunt pos 27
• Juurdepääsuservituut külgnevatele kinnistutele koridori laiusega 8 m, mille täpne
asukoht määratakse ehitusprojektis.
Krunt pos 28 ja pos 32
• Krunt liidetakse avalikult kasutatava riigimaantee Tallinn-Narva tee koosseisu.
Lennuväljaga seotud kitsendused
Lennuvälja lähiümbrus on kitsendatud takistuste piirangupindade kogumi ja
kaitsevööndiga:
• Lennuvälja ümber olev õhuruum koosneb takistuste piirangupindade kogumist,
millega tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse
korraldamine. Piirangupindade ulatus ja sellest tulenevad kõrguspiirangud sõltuvad
lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest
lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega.
• Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse
tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud
maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Kaitsevöönd moodustab
ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja
600–2300 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis
keelatud tegevused on loetletud Lennundusseaduse § 352 .
− Kaitsevööndi mõõtmed on lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud majandus-
ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015 määruse nr 50 „Lennuvälja ja
kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja
maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute
miinimumnõuded“ lisas 2.
Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja
kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja
hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning
kasutamiseks.
Planeeritud tehnovõrkude jaoks on vaja seada servituudid võrgu valdaja kasuks (kui ei
ole märgitud teisiti):
Krunt pos 1
• Olemasolevale kuni 1 kV elektriõhuliinile kaitsevööndi ulatuses 2 m liini teljest
mõlemale poole.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 18 / 32
11.03.2024
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite
ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi
ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
Krundid pos 2-25
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
Krunt pos 26
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välimisest mõõtmest mõlemale poole.
• Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla ehitamiseks ja kasutamiseks kuja
raadiusega 20 m.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
Krunt pos 27
• Planeeritud kraavile sademevee ärajuhtimiseks külgnevate kinnistute kasuks, mille
asukoht ja suurus määratakse ehitusprojektis sõltuvalt kraavi parameetritest.
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
välimisest mõõtmest mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 19 / 32
11.03.2024
Krunt pos 29
• Planeeritud sademevee tiigi rajamiseks, mille asukoht ja suurus määratakse
ehitusprojektis.
Krunt pos 30
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Krunt pos 31
• Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m.
• Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Krunt pos 32
• Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest
mõlemale poole.
• Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole.
• Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m
äärmistest kaablitest mõlemale poole.
• Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses
1 m välisseinast mõlemale poole.
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks
kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole.
Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine
Planeeritud juurdesõidutee ja lennurada läbivad Soldina peakraavi 25 m ulatusega
ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda
ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Detailplaneeringus on tehtud ettepanek suunata Soldina peakraav Olgino rändrahnu
piiranguvööndisse jäävasse kraavi (vt ka LISA 5 Planeeringu elluviimise tegevuskava ning
vajalikud kokkulepped). Uues asukohas on tagatud Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 6
kohane ehituskeeluvöönd. Kraaviga ristub kavandatud juurdepääsutee Narva-Arumäe
maanteelt. Looduskaitseseaduse § 38 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavale teele. Planeeringus kavandatud
juurdepääsutee (krunt pos 26) määratakse avalikuks kasutamiseks.
Kui kraavi ümbertõstmisega seotud ehitustöid teostatakse olemasoleva D-kategooria
gaasitorustiku kaitsevööndis, tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada ELERING AS-iga.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 20 / 32
11.03.2024
7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
Täiendavate kooskõlastuste vajadus
• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
• Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh
on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt
EhS § 70 lg 3.
• Detailplaneeringu kehtestamisel, hilisema ehitustegevuse planeerimisel
(ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel geodeetilise märgi kaitsevööndis on vajalik Maa-
ameti kooskõlastus.
• Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine Olgino rändrahnu piiranguvööndisse
jäävasse kraavi kooskõlastada Keskkonnaametiga.
• Päikesepargi rajamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 14.07.2015
määruses nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja
elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja
vastavushindamise kord1“ esitatud nõuetest. Maapinnale päikesepargi rajamine tuleb
eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega.
Päikesepaneelid on lubatud ühendada kuni 0,4 kV elektrivõrguga ja nende
maksimaalne (ehk DC) võimsus ei tohi ületada 50 kW. Asjaolude muutmisel on
võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele.
Olulisemad arhitektuurinõuded
Planeeringus kavandatud hooned peavad olema kaasaegse arhitektuuriga.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestvad ja atraktiivsed.
Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike
hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete
energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid.
Hoonete katustele võib rajada päikeseparke.
Piirete rajamisega seotud nõuded
Krundi pos 1 perimeetrile on ette nähtud kuni 3 m kõrgune piirdeaed. Krundile pos 27 on
ette nähtud sisenemispiirang tõkkepuu/väravaga. Krundid pos 13-24 on kavandatud
piirata krundi pos 26 poolsel küljel kuni 2 m kõrguse piirdeaiaga. Krundid pos 25 ja
pos 30 on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga krundi pos 26 poolsel küljel,
muus osas on vajadusel lubatud rajada piirded sõiduradade ohutuse tagamiseks. Krundile
pos 30 on lubatud vastavalt vajadusele rajada ka müraekraane, -seinu ja -valle, mille
kõrgus ületab 1,5 m. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektis.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 21 / 32
11.03.2024
Lennuvälja rajamisega seotud nõuded
• Vältimaks piirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile on
visuaallennureeglitele (VFR) vastavat lennuvälja võimalik kasutada üksnes
õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m
• Visuaallennureeglitega (VFR) lennuvälja piirangupindade ulatusse jääb kaks sidemasti
kõrgustega 70 ja 80 m. Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb
sidemastide olemasoluga arvestada.
• Instrumentaallennureeglitele (IFR) vastavat lennuvälja on võimalik kavandada
tulevikus poliitilise olukorra muutumisel või kui on tehnilise lahendusega võimalik
vältida piiirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile.
• Rahvusvaheliste lendude korraldamiseks peab lennuvälja taristu (krunt pos 1 ja krunt
pos 31) olema välja ehitatud vastavalt rahvusvahelise piirikontrolli nõuetele.
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Keskkonnaalased nõuded
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (LISA 4.1) on jõutud järeldusele, et
kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud ala lähipiirkonnale.
Haljastus
• Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada minimaalseid nõutavaid kauguseid
hoonetest, teedest ja tehnovõrkudest vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016
„Linnatänavad“ esitatud nõuetele.
• Säilitada maksimaalselt planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult
looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid).
Eeskätt planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud nii
kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke.
• Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–
märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks
kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid.
• Lennuohutuse tagamiseks ei tohi lennuväljale ja selle lähialale kavandada täiendavat
kõrghaljastust. Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku
vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale.
• Kruntidel pos 2-25 projekteerida madalhaljastus sobivasse asukohta. Võimalusel
kaaluda ka katusehaljastuse rajamist.
• Motospordile reserveeritud maa-ala (krunt pos 30) ja Narva linna koosseisu kuuluva
suvilapiirkonna vahel säilitada ja/või kavandada uushaljastust.
• Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad.
Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti
karuputke kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja
suure kasvu tõttu meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel
taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha
punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 22 / 32
11.03.2024
pimedust. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 57 on võõrliikide levitamine (kaasa
arvatud seemnete levimisele kaasaaitamine) keelatud. Planeeringualal karuputke
võõrliikide avastamisel teavitada Keskkonnaametit ning teostada või tellida tõrjetööd.
Jäätmehooldus
• Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteerida ehitusplatsil ehitustööde käigus. Ohtlikud
jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi.
• Olmeprügi kogumiseks tuleb näha ette prügiruumid või –mahutid hoonesse või eraldi
jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Asukohad täpsustada ehitusprojekti
koostamisel. Jäätmete valikkogumine tuleb korraldada vastavalt Narva-Jõesuu linna
jäätmehoolduseeskirja nõuetele (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus
nr 74).
Müra
• Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb
arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti Standardist 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
• Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada keskkonnaministri määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
• Nõuded motoringrajalt (krunt pos 30) lähtuva võimaliku müra vähendamiseks:
− Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks
ringraja ümber. Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt
elamute suhtes väike, sest elamud paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks
antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal projekteerimisel võib siiski ilmneda,
et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine vajalikku
müravähendavat efekti.
− Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele;
− Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele.
− Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike teavitamine
võistlussõitudest;
− Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein, uksed,
aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates
ruumides.
Pinnaseseisund
• Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel
jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid
(eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel
kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 23 / 32
11.03.2024
Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada
määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu
olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda.
• Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (2020.aasta
seisuga) kohaselt asub planeeritud ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega
pinnasega alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline sellega arvestada
ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest.
• Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist 840:2009 “Radooniohutu hoone
projekteerimine”, valides sobiva ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna
tagamiseks.
• Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide)
hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.
• Hoonete projekteerimisel hermetiseerida kommunikatsioonide „kaitsekõrid“, mis
läbivad vundamenti ning ei ole maapinnas hermeetiliselt jätkatud. Projekteerida
nõuetele vastav ventilatsioon, et tagada hoones madal radoonitase.
Naaberhoonete insolatsioonitingimuste tagamine
• Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille
insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada.
Vertikaalplaneerimine
• Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse.
• Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on lubatud vaid kinnistu omanike
kokkuleppe alusel.
• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.
• Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale
täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise
veekogu rajamist. Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle
25°), mis võimaldab veekogus ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse
metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja saada.
• Soldina peakraavi ümbertõstmisel ja uue kraaviühenduse kavandamisel oleks
võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi tekitada ka kahepaiksetele sobilik
sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega kaasnevat looduslike
elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal suurvee perioodil
üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head elupaika.
Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend,
mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust.
Kraavilaiendi kavandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi:
− Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade
sissevarisemist.
− Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need
tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m.
− Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus
vähemalt 2 m.
− Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 24 / 32
11.03.2024
− Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb
valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada.
− Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema
taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele
olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas
tuleks kraavilained avada päikesele, selleks vajadusel eemaldades puid
kraavilaiendi lõunakaldalt
• Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi
projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas
vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus.
• Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse
jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti
nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti.
Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist
ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus
tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades
tööd eelnevalt Keskkonnaametiga.
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis.
Kahepaiksete ränne
• Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuringus
(08.07.2023, OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004310) on tehtud ettepanek Tallinna
maantee 106-107 km lõigus kavandada kahepaiksete tunnel ja suunavad piirded.
Säilitada olemasolev kraav ning lennuvälja alt läbi kulgevas osas tuleb kraavile
projekteerida kanali põhimõttel toimiv lahtise põhjaga, väikese kaldaga ja pealt
kinnine tunnel, et tagada kahepaiksete läbipääs.
Geodeetilise märgiga seotud nõuded
• Geodeetiline märk tuleb säilitada selle praeguses asukohas koos olemasolevate
tähistustega (kupits, tunnuspost, kaitseaed).
• Geodeetilisele märgile peab olema tagatud juurdepääs. Praegu on juurdepääs tagatud
mahasõiduga riigimaateelt ja juurdepääsu tingimused ei tohi halveneda.
• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei tohi istutada puid ega püstitada ehitisi, mis
varjaksid GNSS signaalide äralõikenurka horisondist enam kui 15 kraadi. Soovituslik
lähiala hõlmab maa-ala märgi ümbruses 30-meetrise raadiusega.
• Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei ole lubatud rajada GNSS signaale
häirivaid/segavaid seadmeid (nt WIFI antennid, radarid). Riiklike geodeetiliste
mõõtmiste ajaks (GNSS mõõtmised riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi võrgu
märkidel) peab olema võimalik nimetatud seadmeid välja lülitada. Vajaduse
ilmnemisel tuleb geodeetiline märk kooskõlastatult Maa-ametiga ümber tõsta.
• Geodeetilise märgi kaitse nõuetest lähtuvalt on detailplaneeringu kehtestamisel,
hilisema ehitustegevuse planeerimisel (ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel vajalik
Maa-ameti kooskõlastus.
Puurkaevuga seotud nõuded
• Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi
halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 25 / 32
11.03.2024
olulise suurenemise (Veeseadus, § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on
majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse § 151 lg 2 loetletud tegevuste
puhul.
• Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja puurkaevu tegelik seisund. Juhul, kui
tegemist on põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevuga,
siis puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama puurkaevu
(Ehitusseadustik, § 12 lg 1) või selle konserveerima (Ehitusseadustik, § 129), kui
puurkaev on olnud üle ühe aasta kasutusest väljas, teavitades sellest
Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.
Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks
• Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal
(september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade
hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms.
• Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal
(september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade
hävimist.
• Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse
nõuetega lähtuvalt Eesti standardist EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide
ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini
veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate
orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete
ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid
topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse
mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise
paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja
planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht.
Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned normikohasele
tuleohutusklassile vastavalt.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-
7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Tuletõrjeveevarustuse põhimõtted on kirjeldatud punktis 5.2.1 Veevarustus ja
kanalisatsioon.
• Ehitusprojekti koostamisel täpsustada tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava
sise- ja väliskustutusvee vajadus. Täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada
krundisiseste mahutite baasil.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 26 / 32
11.03.2024
Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti
standardis 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:
• Turvalisuse kaalutlusel on ette nähtud piirdeaiad.
• Juurdepääsu krundile pos 27 on võimalik piirata tõkkepuude/väravate rajamisega.
• Krundile pos 26 planeeritud kergliiklustee äärde on kavandatud tänavavalgustus.
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
tehnovõrkude osas
Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Kui
projekteeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need rajada kinnisel meetodil.
Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee kaitsevööndis lähtuda „Nõuded tehnovõrkude ja -
rajatiste teemaale kavandamisel“ ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“
toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda
Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“.
Elektrivarustus
Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD
• Seletuskirja lehekülg 5 lauset, „Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga
on ette nähtud tarbija toitekaabli ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama
keskpinge jaotuseadmes“, on vajalik korrigeerida, sest liitumispunktid
võrguettevõtjaga on planeeritud liitumiskilpidesse kinnistute piiri vahetusläheduses
madalpingel (0,4 kV).
• Uue võrguühenduse väljaehitamise ja/või elektrivõrgu ümberehitamisega seotud tööd
teostab Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD vastavalt kehtivale korrale. Protsessi
alustamiseks on vajalik esitada liitumistaotlus soovitud teenusega, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lisainfo kontaktisikult või ettevõtte
koduleheküljelt.
Sidevarustus
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
• Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu haldajaga
AS Connecto Eesti.
Telia Eesti AS
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 27 / 32
11.03.2024
• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis
tegutsemiseks.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.
• Kõik planeeritud tööd ja meetmed peavad olema kirjeldatud viisil, mis annavad
piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta
õigusaktides sätestatud nõuetele.
• Planeeringus esitatud lahendused ja kujad peavad omavahel sobima selliselt, et
nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha sideehitiste
hooldust ja remonti.
Gaasivarustus
AS Gaasivõrk
• Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud
olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh
kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega
võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a
määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike
lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse
§ 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures
esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline
alusplaan esitada e-posti aadressile:
[email protected].
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:
[email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti
aadressile
[email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole
võimalik AS l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei
saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust
gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega
diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk
seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle
võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis
täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti
aadressile:
[email protected].
• Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste
kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk
kodulehelt.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 28 / 32
11.03.2024
Elering AS
• Gaasitorustiku ja gaasijaotusjaama kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad
kahjustada gaasipaigaldist. Mh ei tohi ehitada ehitisi, eemaldada ja kuhjata pinnast
ilma Eleringi kooskõlastuseta (kooskõlas EhS §70 lg 2).
• Gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide (sh B-kategooria gaasitorustik)
ristumiste väljaehitamiseks, tuleb esitada taotlus Eleringile tehniliste tingimuste
väljastamiseks.
• Kõik ehitusprojektid, millega kavandatakse Gaasitorustiku või gaasijaotusjaama
kaitsevööndis tegevusi, tuleb Eleringiga kooskõlastada.
8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA
RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA
LÄHTEDOKUMENTIDELE
Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
Planeeringus kavandatud lahendus vastab ruumilise arengu eesmärkidele:
• Planeeringus on loodud kaasaegsed võimalused lennuvälja arendamiseks: kavandatud
on 1600 m kõvakattega lennurada lisanduva 200 m kruuskatendiga lennuraja otstes.
• Planeeringualal on moodustatud krundid tootmisettevõtetele, mis koosmõjus
lennuvälja arendusega loovad atraktiivse äri- ja tootmiskeskuse, mille tulemusena
tekib piirkonda uusi töökohti.
• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt motospordiga seotud tegevuste
arendamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis võttes arvesse ettevõtte
äriplaani ja piirkonna perspektiivseteid vajadusi.
• Planeeringus on moodustatud eraldi krunt sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja
rajamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis.
Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu
trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu
trassikoridori määramine”
Planeeringulahendus arvestab teemaplaneeringus määratud maanteetrassi koridori ja
selle kaitsevööndiga. Planeeringus on kavandatud kergliiklustee krundile pos 26, mis
ühendub väljaspool planeeringuala asuva Olgina tee bussipeatusega, mis on
projekteeritud Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis (12.02.2023 versioon, Roadplan OÜ,
töö nr 22006).
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 29 / 32
11.03.2024
Vastavus üldplaneeringule
Vastavus kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule
Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu
põhijoonisest koos planeeringuala piiriga rohevõrgustiku kaardist koos
planeeringuala piiriga
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve lennuvälja maa (L)
ja reserveeritud lennuvälja maa (LR). Tegemist on lennuliikluse korraldamiseks (sh
lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade
ehitamiseks) kasutatava maaga, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa
korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine. Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele
lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale kavandatud ka äri- ja tootmismaa
sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga. Lisaks on
reserveeritud lennuvälja maale planeeritud krunt pos 25, mis on ette nähtud õppesõidu
korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad hooned) ning
krunt pos 30, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete jaoks.
Planeeringuala perimeetrile jääb üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtostarve
looduslik haljasmaa, põld või mets (HL), kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Alale on lubatud täiendava kõrghaljastuse istutamine, samuti võib alale kokkuleppel
maaomanikuga kujundada parke jms haljastuid. Alale on lubatud vajadusel rajada teid ja
tehnovõrke (st lubatud on transpordimaa kõrvalsihtotstarve). Üldplaneeringu kohane
rohekoridor on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis.
Vastavus koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu
tööversioonile
Üldplaneeringus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva
lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega
maandumisrajaga lennuväli. Planeeringuala juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse
tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava
maaga.
Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu järgne transpordimaa ärimaaks ja/või
tootmismaaks ja/või transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks.
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 30 / 32
11.03.2024
Üldplaneering Detailplaneering
Maakasutuse Tootmismaa Ärimaa ärimaa ja/või
juhtotstarve tootmismaa ja/või
transpordimaa ja
üldkasutatav maa
Korruselisus määratakse detailplaneeringus 1-3
Haljastuse min. 30%, millest min. 30%, Vähemalt 30%, mis on
osakaal 50% peab olema millest 50% kõrghaljastatud
kõrghaljastatud peab olema
kõrghaljastatud;
olemasoleva
kõrghaljastusega
kaetud aladel
tuleb tagada
vähemalt 60%
kõrghaljastuse
säilimine
Täisehituse % 50% 50% 6% esialgsest
kinnistust
Äri maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse
pindalast. Lubatud on elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja
virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning
transpordi maa-ala.
Tootmise maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse
pindalast. Lubatud on äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja transpordi maa-ala
kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud
parkimisvajadused. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada.
Hajaasustusalal võimalikku häiringut põhjustava tootmise korral (v.a väiketootmine)
võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks
tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks
tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.
Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse
minimaalne laius on üldplaneeringu järgi 16 m. Planeeringus kavandatud äri- ja
tootmisala vaheline transpordimaa krunt on 30 m laiune.
Vastavus algatamise korraldusele ja sellele lisatud
lähteülesandele
Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 17 „Soldina külas asuva Lennuvälja
kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine ning lähteülesande kinnitamine“ punktis 1.4 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu
seisukohal, et detailplaneeringu ala on vajalik laiendada haarates sinna ka Lennuvälja
kinnistu lähiala: 13148 Narva-Arumäe tee T1 ja Oksa tee, kuna detailplaneeringu
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 31 / 32
11.03.2024
koostamisel tuleb lahendada ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine.
Detailplaneeringu ala pindala on ca 140 ha. Detailplaneeringu koostamise käigus on
juurdepääs avalikult teelt lahendatud 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistult, Oksa teelt
juurdepääsu kavandatud ei ole. Seetõttu ei ole planeeringualasse hõlmatud Oksa tee
kinnistut. Planeeringuala suuruseks on 126,6 ha.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021
otsuse nr 17 LISA 1 Lähteülesandes nimetatud dokumentidega.
Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine
Vaivara Vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusega nr 253 algatati Soldina ja Tõrvajõe külas
Olgina Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise koostamine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 07.12.2021 korraldusega nr 535
lõpetati detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise
menetlus, sest asutusel (Mittetulundusühing Narva Lennukeskus, reg. nr 80121338) ei
olnud enam võimalik planeeringu protsessi edasi viia. Narva-Jõesuu Linnavalitsuses
puudusid samuti võimalused eelmainitud planeeringu koostamiseks.
Planeeritud ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud.
Projektijuht
Nora Soo
K-Projekt Töö nr 23050
Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn
Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Kuupäev: 32 / 32
11.03.2024