dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
Sissetulev kiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 20. märts 2024
Viit
KV-4.1-3.1/24/6121
Registreeritud
20. märts 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Asukohaskeem.pdf3152 KB
  • 📎KIRI_KV-4.1_Narva-J_esuu_linna_S_20032024_150140.rtf72 KB
  • 📎KSH aruanne.asice6626 KB
  • 📎Pohijoonis.pdf7083 KB
  • 📎Seletuskiri.pdf841 KB

Sisu (failidest)

Olgina alevik 1T allin n-N arv a te e 1 Ta llinn -Narva tee 131 49 L a piot sa-Sold ina t e te ee äe r um -A va ar N 1 48 13 ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart. Planeeringuala asukoht Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering [email protected] reg kood 12203754 Projektijuht N. Soo Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla Joonise nimi: Asukohaskeem Faili nimi: Koostatud: 14.02.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 22097_Asukohaskeem.dwg 22097 DP-1 DP 1:20000 \*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*020b0604020202020204Arial\*Helvetica;\*02010600030101010101SimSun\*?????; \*00000400000000000000Mangal\*Courier New;\*02040503050406030204Cambria Math\*Calisto MT; \*020b0604030504040204Tahoma\*Lucidasans;\*020b0503020204020204Microsoft YaHei\*Cambria; @Microsoft YaHei;\*02010600030101010101@SimSun\*@Arial Unicode MS; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02040503050406030204Cambria\*Device Font 10cpi;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*02020603050405020304Times New Roman\*Times;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Arial\*Helvetica; Arial CE\*Helvetica;Arial Cyr\*Helvetica;Arial Greek\*Helvetica; Arial Tur\*Helvetica;Arial (Hebrew)\*Helvetica;Arial (Arabic)\*Helvetica; Arial (Vietnamese)\*Helvetica;SimSun Western\*?????;Mangal\*Courier New; Cambria Math\*Calisto MT;Cambria Math CE\*Calisto MT;Cambria Math Cyr\*Calisto MT; Cambria Math Greek\*Calisto MT;Cambria Math Tur\*Calisto MT;Cambria Math (Vietnamese)\*Calisto MT; Tahoma\*Lucidasans;Tahoma CE\*Lucidasans;Tahoma Cyr\*Lucidasans; Tahoma Greek\*Lucidasans;Tahoma Tur\*Lucidasans;Tahoma (Hebrew)\*Lucidasans; Tahoma (Arabic)\*Lucidasans;Tahoma (Vietnamese)\*Lucidasans;Tahoma (Thai)\*Lucidasans; Microsoft YaHei Western\*Cambria;Microsoft YaHei CE\*Cambria;Microsoft YaHei Cyr\*Cambria; Microsoft YaHei Greek\*Cambria;Microsoft YaHei Tur\*Cambria;@Microsoft YaHei Western; @Microsoft YaHei CE;@Microsoft YaHei Cyr;@Microsoft YaHei Greek;@Microsoft YaHei Tur; @SimSun Western\*@Arial Unicode MS;Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times; Times New Roman Cyr\*Times;Times New Roman Greek\*Times; Times New Roman Tur\*Times;Times New Roman (Hebrew)\*Times; Times New Roman (Arabic)\*Times;Times New Roman (Vietnamese)\*Times; Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Cambria\*Device Font 10cpi; Cambria CE\*Device Font 10cpi;Cambria Cyr\*Device Font 10cpi; Cambria Greek\*Device Font 10cpi;Cambria Tur\*Device Font 10cpi; Cambria (Vietnamese)\*Device Font 10cpi;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Times New Roman\*Times; Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman\*Times;Times New Roman CE\*Times;Times New Roman Cyr\*Times; Times New Roman Greek\*Times;Times New Roman Tur\*Times; Times New Roman (Hebrew)\*Times;Times New Roman (Arabic)\*Times; Times New Roman (Vietnamese)\*Times;;;;;;;; ;;;;;;;;;;; \*\* Normal; heading 4; heading 5; heading 6; heading 7; heading 8; heading 9;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Heading 4 Char;\* Heading 5 Char;\*Heading 6 Char;\* Heading 7 Char;\* Heading 8 Char;\*Heading 9 Char;\* Hyperlink;\*Numbering Symbols; Heading; footer;\*Footer Char; Table Heading; Table Contents; List; header;\* Header Char; Index; List 2; AK; Adressaat; Title;\* Title Char; Sõnum; Balloon Text;\* Balloon Text Char;\* \* Gert UiboaedAnnaGrete Paalberg \*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*0100\*D:\\\\veebi\.dotx\* \*shapeType1fFlipH0fFlipV0 fFilled1lineWidth0fLine0bWMode9fBackground1fLayoutInCell1fLayoutInCell1\* \* \* \* \* PAGE \\* MERGEFORMAT 2 \*.\*.\*.\*) \*()\*()\*()\* ()\*() Saatja kuupäev 20.03.2024 Kellelt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kellele Pealkiri Narva-Jõesuu linna Soldina kü la Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Kaitsevägi Meie: 20.03.2024 nr 4-4/24/5954-5 Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kooskõlastamiseks Narva-Jõesuu linna Soldina kü la Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks lennuvä lja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja kommunikatsioonide rajamine. Sam uti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõ iguse määramine ja liikluskorralduse lahendamine. Detailplaneeringuga soovitakse rajada kokku 32 krunti, millest vähemalt osal iselt on tootmismaa sihtotstarbega 25 krunti. Hoonete lubatud suurim kõrgus on 20 m. Detailplaneeringus on krundile pos 1 ja pos 30 lubatud rajada päikeseparke tingimusel, et maapinnale pä ikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega. Lisaks on detailplaneeringu seletuskirjas toodud välja, et tootmismaa sihtotstarbeg a kruntidele võib oma tarbeks rajada päikeseelektrijaama, mille päikesepaneelide maksimaalne (ehk DC) võ imsus ei ületa 50 kW ja mis on ühendatud kuni 0,4 kV elektrivõrguga. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesu u Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele. Palume Kaitseväel tutvuda Narva-Jõesuu linna Soldina küla Lennuvälja kinnistu ja selle lä hiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitada oma arvamus / ettepanekud materjalide kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele hiljemalt 05.04.2024 Kui nimetatud kuupäevaks ei ole arvamusi või ettepanekuid laekunud, siis loeme, et Kaitsevä el ei ole ettepanekuid esitatud materjalide kohta. Lugupidamisega Priit Alekask planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht 717 0536; +372 53871440 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kooskõlastamiseks 12.03.2024 Tallinn 2024 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Nimetus: Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö tellija: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Registrikood 77000499 Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, J. Poska tn 26, 29023 Tel +372 359 9580 E-post [email protected] Huvitatud isik: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Registrikood 90003841 Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Tel +372 511 4685 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Registrikood 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153) Töö versioon: 12.03.2024 2 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Sisukord Aruande kokkuvõte ........................................................................................................................... 5 1 Üldosa...................................................................................................................................... 10 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ....................................................................... 10 1.2 KSH korraldus .................................................................................................................... 12 1.3 KSH ekspertgrupp .............................................................................................................. 12 1.4 Metoodika ......................................................................................................................... 12 1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .......................................... 13 2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid .................................................................... 14 3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................................. 17 3.1 Detailplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega...................... 17 3.2 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+........................................................... 19 3.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................ 20 3.4 Narva-Jõesuu arengukava ................................................................................................. 20 3.5 Vaivara valla üldplaneering ............................................................................................... 20 3.6 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (koostatav) .................................................................. 21 3.7 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ ............................ 22 4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ............................................................................................. 24 4.1 Asustus ja maakasutus ...................................................................................................... 24 4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ..................................................... 25 4.3 Looduskaitselised objektid ja alad ..................................................................................... 27 4.4 Pinnavesi ............................................................................................................................ 30 4.5 Kultuurimälestised ............................................................................................................. 30 4.6 Pärandkultuur .................................................................................................................... 30 5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .............................. 32 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................................................... 32 5.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) .................................................................... 34 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................................. 35 5.4 Mõju pinnasele .................................................................................................................. 37 5.5 Mõju rohevõrgustikule ...................................................................................................... 38 5.6 Võimalik mõju inimese tervisele ja varale ......................................................................... 42 5.6.1 Müra........................................................................................................................... 42 5.6.2 Vibratsioon ................................................................................................................. 59 3 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5.6.3 Õhukvaliteet............................................................................................................... 61 5.6.4 Õnnetuste esinemise võimalikkus ............................................................................. 63 5.7 Jäätmeteke ........................................................................................................................ 64 5.8 Võimalik mõju kultuuripärandile ....................................................................................... 64 5.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule .............. 64 5.10 Kliimakindlus ja võimalik mõju kliimamuutustele ............................................................. 65 5.11 Muud mõjud ...................................................................................................................... 66 6 Alternatiivide võrdlemine ....................................................................................................... 68 7 Keskkonnameetmed ............................................................................................................... 70 Kasutatud allikmaterjalid ................................................................................................................ 74 Lisad ................................................................................................................................................ 76 Lisa 1. KSH programm, lähteseisukohad ning kaasatavate ja koostöö tegijate ettepanekud nende osas ............................................................................................................................................... 76 4 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Aruande kokkuvõte Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi ka huvitatud isik) esitas 13.09.2021. a Narva- Jõesuu Linnavalitsusele taotluse Ida-Viru maakonda Narva-Jõesuu linna Soldina külasse Lennuvälja kinnistule (kü 85101:003:1275) detailplaneeringu (DP) algatamiseks. Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala DP ja KSH on algatatud ning lähteülesanne on kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021. a otsusega nr 17. Detailplaneeringule on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuvälja puhul on tegu olulise ruumilise mõjuga ehitisega1. Narva-Jõesuu Linnavolikogu peab oluliseks hinnata lennuvälja rajamiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju. Soldina peakraavi (VEE1065800) ristumine lennurajaga vajab põhjalikumat analüüsi. Lennuvälja vahetus läheduses on elumajad ning lennuvälja kasutamine avaldab elanike heaolule ja tervisele mõju peamiselt läbi tekkiva müra. Käesolev dokument on KSH aruanne, mille koostamise aluseks on KSH programm. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale ja teistele huvitatud osapooltele teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on DP, mille peaeesmärk on planeerida lennuväli ja sellega seotud hoonete ja rajatiste asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad. Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule (katastritunnus 85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt planeeritud lennurada, ühendustee, parkimisrada, krundid äri- ja tootmismaade teenindushoonete ja seonduvate tegevuste jaoks. Lisaks on alale kavandatud ka õppesõiduplats (koos libedasõidu rajaga), helikopterite maandumisplats ning motoringrada pikkusega u 2,4 km. Samuti esineb vajadus lennukite tankimiseks ehk vajalik on rajada lennukikütuse mahutid koos tankimisvõimalusega. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: − Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. − Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsustes kirjeldatud viisil. Detailplaneeringuga on võimalik kavandada lennuvälja. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Ehitiste ja tehnorajatiste- ja võrkude asukoht võib lähtuvalt planeeringu koostamise ka mõjude hindamise käigus täpsustuda. Alternatiiv I alamalternatiividena käsitletakse Soldina peakraavi ja lennuraja lõikumise erinevaid lahendusi: avatud vooluveekogu ümber lennuraja (alternatiiv IA), pikk kollektor 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 5 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 lennuraja alla olemasolevas voolusängis (alternatiiv IB), lühem kollektor lennurajaga risti (alternatiiv IC). KSH käigus hinnati mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis võis eeldada kavandatava tegevuse rakendamisel mõju esinemist. Mõju hinnati: − bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele: Kavandatava tegevuse alale ei jää teadaolevaid kaitsealuste liikide elupaiku. Kavandatav motospordi ringrada, õppesõiduplats ja planeeritav hoonestusala kattub loodusdirektiivi elupaigaga 6280* (loopealsed). KSH aruande koostamise hetkeks (aastaks 2023) on loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* eraldis olnud pikka aega hooldusest väljas ja osaliselt võsastunud ning olulist looduskaitselist väärtust säilinud alal ei ole. Antud alale õppesõiduplatsi ning hoonestusala rajamisega hävib kunagine poollooduslik kooslus täiesti. Arvestades koosluse seisundit, siis ei ole oodata detailplaneeringu rakendamisel olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Kavandataval tegevusel kaitsealustele aladele mõju puudub. Alale jääb kaitsealune üksikobjekt – Olgino rändrahn. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Olgino rändrahnu reaalse asukohaga ning kivi ja selle lähiümbruse kahjustamist kavandatud ei ole. Kavandatud tegevusena kaasnevana võib oodata objektile pigem positiivset mõju. Detailplaneeringu elluviimisel paraneks ligipääsu objektile ning võimalik oleks selle loodusharidusliku väärtuse tõstmine. − pinna- ja põhjaveele: Planeeringuala läbib Soldina peakraav. Kavandatav lennurada ületab peakraavi. Lennuohutuse seisukohalt peab lennuraja ümbrus olema tasane. Selle saavutamiseks oleks kraavi praeguses asukohas säilitamiseks võimalik kraav lennuvälja kaitsevööndi ulatuses torustada. Seega lennuohutuse seisukohalt oleks eelistatud alternatiiv IA. Alternatiiv IA eelis teiste kraavi alternatiivide ees oleks ka asjaolu, et kraavi viimisel planeeringuala äärde välditaks paremini elustiku konfliktolukordade teket (nt kahepaiksete sattumist lennurajale ja juurdepääsuteele), sest võimalik oleks säilitada kraavi pervedel maksimaalselt looduslikku ala, sh metsaala. Tegu on kaitsmata põhjaveega alaga, kuhu kavandatakse lennuväljale lennukite kütusemahutite ja tankuri ala, erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi ning äri-tootmismaa sihtotstarbega hoonestusalasid. Kaitsmata põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Nii tanklaga seotud kui ka teistelt kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi tuleb enne ärajuhtimist või immutamist puhastada liiva-õlipüüduris. − pinnasele: Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda. − rohevõrgustikule: Detailplaneeringu eskiis vastab kehtiva üldplaneeringu kohastele rohevõrgustiku tingimustele. Planeeringuala äärtesse jääv rohevõrgustik säilitatakse. Rohevõrgustiku toimimise paremaks toetamiseks on antud meetmete soovitused ptk 7. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Kuna Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisprojekti raames kavandatakse ala puudutavana kahepaiksete läbipääsu, siis tuleb 6 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 ka planeeringu koostamisel seda arvestada ning säilitada/rajada kahepaiksetele sobilikke elupaiku ja liikumiskoridore. − müra: Käesoleva KSH aruande koostamisel hinnati Akukon Eesti OÜ poolt eraldi lennurajalt tulenevat, helikopteri, motoringraja ja kumulatiivset müra. Lennuvälja kasutamisest põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringualale planeeritavatele hoonetele, lennukoridori lähedal asuval Peeterristi külas asuv Kikki-Ojaääre eluhoonel, kuhu ulatub 50–51 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul. Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) ulatub päevasel ajavahemikul 45–49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Helikopteri õhkutõusul-maandumisel põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringuala hoonetele ning vahetult planeeringuala lähedal põhja suunda Olgina alevikus asuvate Tallinna mnt 95, 91 ja Rebase tn 19 eluhoonetel, kuhu ulatub päevasel ajavahemikul 52–56 dB suurune müratase. Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) päevasel ajal 45–49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra piirväärtust (60 dB). Planeeritud motoringrada avaldab enim mõju ~500 m kaugusel ringrajast asuvatele Tõrvajõe külas Iljasoru, Ubaaia eluhoonetele, Narva linnas Kajaka tn-l asuvatele aiamajadele, Soldina külas Mudajõe, Mesilase, Pikapõllu ja Vitsa eluhoonetele, kuhu ulatub 52–56 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul, mis täidab II kategooria tööstusmüra piirväärtust (60 dB). Kui tegemist on mitme erineva müraallikaga ning on vaja teada nende kombineeritud helirõhutaset, siis tuleb arvestada, et detsibell on logaritmiline väärtus, mida ei saa lihtsalt kokku liita. Kumulatiivse müra suurus oleneb mitme erineva müraallika müratasemete vahest. Kui vastuvõtupunktis ulatub kaks müraallikat, mille helirõhutase on võrdne, siis koosmõjus ulatub 3 dB võrra suurem müratase. Kui kahe helirõhutaseme erinevus on üle 10 dB, siis võib vaikseima allika panuse kõrvale jätta. − vibratsioon: Väikelennukite ja helikopterite puhul ei ole täheldatud vibratsiooni elukeskkonnas. Lennu ajal võivad õhusõidukid ja helikopterid keskkonda tekitada ainult õhumüra, kuna nad ei puutu maapinnaga kokku. Õhkutõusu-maandumisrajal olevad väikelennukid ja helikopterid ei ole oma olemuselt rasked sõidukid nagu näiteks kaubarongid ja seega lennukid ja helikopterid ei ole arvestatavad keskkonnavibratsiooni allikad. Ka motospordisõidukid on liiga kerged, et tekitada märkimisväärset vibratsiooni mis tahes praktilisel kaugusel. Näiteks tiheda liikluse teede/maanteede läheduses võib vibratsioon olla tajutav olukorras, kus müratundlik hoone/ruumid paiknevad vahetult (mõni meeter teest) maantee kõrval. Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele. Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms. − õhukvaliteeti: Arvestades, et kavandatav lennujaam hakkab teenindama ainult väikelennukeid/helikoptereid ning prognoositav lennuliikluse sagedus on väga väike, siis ei ole oodata, et lennuväli hakkaks põhjustama olulist mõju õhukvaliteedile. Oodata ei ole lennuvälja tegevusega seonduvalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool lennuvälja ala. Arvestades elamualade kaugust perspektiivsest ringrajast, siis ei ole oodata, et elamualadel tekiks ringrajast tulenevalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu. Asjakohane on siiski keskkonnameetmete rakendamine vähendamaks peenosakeste kandumist elamualadele. 7 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 − kultuuripärandile: Vastavalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasile kuulub Narva lennuväli pärandkultuuriobjektide nimekirja (Olgina (Soldino) lennuväli, 514:OKU:005). Tegu on okupatsiooniaja objektiga. Kuivõrd kavandatava tegevuse raames arendatakse Narva lennuvälja edasi, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektile puudub. Pigem võib mõju pidada positiivseks, sest toimub pärandkultuuriobjekti rekonstrueerimine ja seeläbi edasine kasutuses hoidmine, mis tagab objekti säilimist. − sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule: Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad käesoleval ajal hobilendurid ja langevarjurid. Lennuvälja kõvakatteliseks muutmisel ja pikendamisel saaksid sellele maanduda ka senisest suuremad lennukid. Lennuväli hakkaks eeskätt teenindama eralennukeid ja ettevõtete süstiklende. Lennuvälja arendava SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri hinnangul on lennuväli eelduseks Narva suurte rahvusvaheliste investeeringute sihtpunktiks saamisel. Lennuvälja arendamine parandaks oluliselt Narva ühendust teiste Euroopa piirkondadega. Käesoleval ajal puudub kogu Ida-Virumaal lennuühenduse võimalus. Lennuvälja arendamisel kaalutakse ka Narva ja Kagu-Soome vahelist reisiliini, mis võimaldaks lisaks äriklientidele ka turismiga seotud lennuühendusi. Seega võib lennuvälja arendamisel eeldada positiivset mõju nii Ida-Viru piirkonna tööstuse arengule kui ka turismile. Motospordikeskuse rajamisel lisandub piirkonda ainulaadne objekt, mis võib piirkonda meelitada olulisel määral täiendavaid külastajaid. Õppesõidurada suurendaks eeskätt Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna jaoks lõppastme koolituse kättesaadavust ning seega mõjuks piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale positiivselt. − kliimakindlusele ja kliimamuutusele: Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele avaldub valdavalt läbi maakasutuse muutusega kaasneva süsiniku sidumise vähenemise. Kuivõrd tegu on planeeringuga, siis otseseid kasvuhoonegaaside heiteid, mis kaasnevad kavandatavate ehitiste elektri- ja soojusenergia tarbega ning mootorkütuste tarbega ei ole võimalik hinnata, sest seda on võimalik teha ainult projekti tasemel. Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt rohumaa ala asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega. Vähesel määral on tegevuse elluviimiseks vajalik ka metsamaa raadamine, kuid valdav maakasutuse muutus on praeguse rohumaa arvelt. Hoonestatud ja kõvakatteliste alade kavandatav pindala on u 30 ha. Rohumaa asendumisel kõvakattelise tehispinnaga väheneb antud ala taimestiku ja mullastiku süsiniku sidumine. Arvutuslikult vähendab 30 ha rohumaa asendumine asustusalaga süsiniku sidumist 703 tCO2ekv aastas. Ida-Virumaa kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvestades on tegu võrdlemisi vähese kogusega. Samas selle kasvuhoonegaaside heitkoguse sidumise kompenseerimiseks oleks sama metoodika alusel arvutades vajalik metsastada 57 ha rohumaad. Alternatiivina aitaks sidumise kadu kompenseerida nt 1100 MWth elektrienergia asendamine taastuvenergiaga. Eelneva alusel võib järeldada, et planeeringu elluviimisel on kliimamuutuste pidurdamise eesmärgile vähene ebasoodne mõju. Soovitatav on rakendada meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võimaldades alal taastuvenergia tootmist, kasutades selleks ära äri- ja tootmishoonete katusepindu. Samuti on soovitatav säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrghaljastust. − muud mõjud: 8 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Kavandatava tegevuse puhul ei saa võimaldada instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR) tingimustele vastavat lennutegevust, sest sellisel juhul ulatuks piirangupind üle riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte. Kaasnevad negatiivsed mõjud on leevendatavad. KSH peatükis 7 on esitatud keskkonnameetmed, et vältida või minimeerida negatiivseid mõjusid. 9 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 1 Üldosa 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamine. Planeeringuala paiknemine on kujutatud Joonis 1. DP- ga kavandatakse algatamiskorralduse kohaselt lennuvälja rajamist väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks, helikopteri maandumisplatsi, teenindushoonete, kommunikatsioonide, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja ning kartodroomi ja hobilendurite (nt mudellennundus) ala rajamine. DP menetluse käigus võivad täpsustada alale kavandatavad tegevused. Vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega peamaandumisrajaga lennuvälja puhul on tegu olulise ruumilise mõjuga ehitisega2. Lennuvälja arendamine toimub kooskõlas üldplaneeringuga. DP eesmärk on planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad. DP-ga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujunevad transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Detailplaneeringu algatamisel eeldati, et planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Planeeringu koostamise käigus on selgunud, et ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus puudub ja selles osas ei ole tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga (täpsemalt ptk 5.3). Kuna detailplaneeringule on algatatud KSH, siis lähtutakse selle menetlemisel üldplaneeringu menetlusnõuetest (PlanS § 124. lg 7). 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 10 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 1. Planeeringuala asukoht. 11 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 1.2 KSH korraldus Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi ka huvitatud isik) esitas 13.09.2021. a Narva- Jõesuu Linnavalitsusele taotluse Ida-Viru maakonda Narva-Jõesuu linna Soldina külasse Lennuvälja kinnistule (kü 85101:003:1275) DP algatamiseks. Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala DP ja KSH on algatatud ning lähteülesanne on kinnitatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021. a otsusega nr 17. Detailplaneeringu ja KSH menetlus toimub vastavalt Planeerimisseaduse nõuetele. Menetluse skeem on leitav siit. KSH aruande koostamisel on lähtutud KSH programmist, mille osas küsiti eelnevalt seisukohti kaasatavatelt ja koostöö tegijatelt. Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis, KSH aruande eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada nimetatud kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnata koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta. 1.3 KSH ekspertgrupp KSH ekspert: LEMMA OÜ Kontakt: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Piret Toonpere, e-post [email protected], telefon: +372 505 9914 KSH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised LEMMA OÜ-ga seotud spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse ja LEMMA OÜ väljakujunenud sisemise tööjaotuse alusel: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert (litsents KMH0153), tehnikateaduse magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: töögrupi töö koordineerimine, õhukvaliteedi ja kliimamuutuste mõjud. Lisaks ülejäänud teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad; − Laura Elina Tuovinen – tehnikateaduse magister (Maastikukujundus). Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule; − Akukon Eesti OÜ (Ingrid Leemet) – Ettevõttel on laialdane kogemus müra- ja vibratsiooni hindamises. Akukon on Soome Mõõtetehnika Keskuse FINAS-akrediteerimisteenuse poolt akrediteeritud ning pädevaks tunnistatud akustiliste ja müramõõtmiste testimislabor, kus tehakse akustika- ja müramõõtmisi. Hinnatav mõjuvaldkond: Müra ja vibratsioon; − Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju pinna- ja põhjaveele; − Heli Aun – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia) – Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KSH juures: GIS analüüs, mõju pinnasele. 1.4 Metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja planeerimisseadusest. KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. 12 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Hindamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid: − Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. − Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH programmist. 1.5 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. 13 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 2 Detailplaneeringu lahendus ja selle alternatiivid Alternatiivide määramisel lähtuti detailplaneeringu eesmärgist ja põhjustest, miks antud detailplaneeringule üldse KSH koostamine vajalik on. Detailplaneeringu eesmärk on planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad. Detailplaneeringule on algatatud KSH, sest KSH laiemaks eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel ja tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Narva-Jõesuu Linnavolikogu peab oluliseks hinnata lennuvälja rajamiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju. Soldina peakraavi (VEE1065800) ristumine lennurajaga vajab põhjalikumat analüüsi. Lennuvälja vahetus läheduses on elumajad ning lennuvälja kasutamine avaldab elanike heaolule ja tervisele mõju peamiselt läbi tekkiva müra. Kuna detailplaneeringu eesmärk on konkreetse ala edasise kasutuse määramine, siis ei saa detailplaneeringute KSH-de puhul käsitleda traditsioonilises mõistes asukoha-alternatiive. Piirduda saab detailplaneeringu ala asukohaga. KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive: − Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. − Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu algatamisotsustes kirjeldatud viisil. Detailplaneeringuga on võimalik kavandada lennuvälja. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Ehitiste ja tehnorajatiste- ja võrkude asukoht võib lähtuvalt planeeringu koostamise ka mõjude hindamise käigus täpsustuda. Alternatiiv I alamalternatiividena käsitletakse Soldina peakraavi ja lennuraja lõikumise erinevaid lahendusi: avatud vooluveekogu ümber lennuraja (alternatiiv IA), pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis (alternatiiv IB), lühem kollektor lennurajaga risti (alternatiiv IC). Vastavalt detailplaneeringu eesmärgile on kavandatavaks tegevuseks planeerida lennuvälja rajad ja hoonete asukohad. Detailplaneeringuga moodustavate kruntide sihtotstarveteks kujuneksid transpordimaa, kombineeritud äri-/tootmismaa ja üldkasutatav maa. Detailplaneeringu algatamise taotluses on lennuraja pikkuseks kavandatud 1600 m kõvakatet ning lisaks kuni 200 m kruusakattega osad. Kavandatav lennuväli planeeritakse 125,99 ha suurusele Lennuvälja kinnistule (katastritunnus 85101:003:1275, sihtotstarve 100% transpordimaa). Detailplaneeringu alale on eskiisi kohaselt planeeritud lennurada, ühendustee, parkimisrada, krundid äri- ja tootmismaade teenindushoonete ja seonduvate tegevuste jaoks, õppesõiduplats (koos libedasõidu rajaga), parkla ja helikopteri maandumisplats ning motoringrada pikkusega u 2,4 km (Joonis 2). Samuti esineb vajadus lennukite tankimiseks ehk vajalik on rajada lennukikütuse mahutid koos tankimisvõimalusega. 14 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Maaüksusele juurdepääs kavandatakse Lennuvälja kinnistust idas kulgevalt Narva–Arumäe kõrvalmaanteelt. Detailplaneeringu ala paikneb trassidega varustatud piirkonnas ja seda on võimalik tehnovõrkudega liita. Detailplaneeringu ala veevarustus ja kanalisatsioon kavandatakse lahendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrkudega liitudes. Joonis 2. Planeeringu eskiislahendus. Allikas: K-Projekt AS Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine. Planeeringuala läbiva Soldina peakraavi osas kaalutakse planeeringu ja KSH koostamisel alternatiivsete lahendustena lennuraja rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust või kraavi sängi ümbersuunamise võimalust. Vastavad alamalternatiivid on järgmised (Joonis 3): 1. Alternatiiv IA korral kujundatakse Soldina peakraavist avatud vooluveekogu ümber lennuraja. Põhimõtteliselt on selle alamalternatiivi puhul võimalikud omakorda mitmed kraavi trassi alternatiivid. Võimalikke uue kraavikoridori kulgemisalternatiive ümber lennuraja kaaluti lühidalt KSH koostamise käigus. Võimaldamaks kraavi kallaste maksimaalset looduslähedust (sh ühendust rohevõrgustikuga) jõuti tulemusele, et kõige asjakohasem oleks kasutada ära maksimaalselt juba olemasolevat maaüksuse kaguosas metsamaa kõlviku piiril olevat madala kraavi asukohta. Seega käsitletaksegi Ia alternatiivina lahendust, kus kasutatakse ära maksimaalselt pikki maaüksuse kaguosa metsaala piiri kulgeva lokaalse kuivenduskraavi trassi ning suunatakse kraav ümber lennuraja. Ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ei ole, ehituskeeluvööndi paiknemine muutub vastavalt voolusängi muutusele. 2. Alternatiiv IB korral rajatakse pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis. Kollektor on lennuohutuse tagamiseks vajada mitte ainult lennuraja alusele osale, vaid kraav on vajalik tõenäoliselt torustada ka ohutusala ulatuses. Vajalik on eeldatavalt ehituskeeluvööndi vähendamine. 15 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 3. Alternatiiv IC korral rajatakse lühem kollektor lennurajaga risti. Lennuohutuse tagamiseks tuleb tõenäoliselt kraav torustada lennuraja ohutusala ulatuses. Sellisel juhul on vajalik rajada uus kraavilõik paralleelselt maanteega. Vajalik on eeldatavalt ehituskeeluvööndi vähendamine. Joonis 3. Soldina peakraavi alternatiivsed lahendused. 16 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 3 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Detailplaneeringu seos keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetega KSH aruandes tuleb käsitleda strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust. Detailplaneeringu tasandil on asjakohased eeskätt riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eesmärgid, mis omakorda peavad juba arvestama rahvusvahelisi ja EL eesmärke. Riiklikul tasemel määrab säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused üleriigilise planeering. Planeering „Eesti 2030+“3 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kehtiva üleriigilise planeeringuga seatakse eesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energia-taristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Detailplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegia Säästev Eesti 214 kohaselt järgmised: − Eesti kultuuriruumi elujõulisus; − inimese heaolu kasv; − sotsiaalselt sidus ühiskond; − ökoloogiline tasakaal. Keskkonnavaldkonna arendamist suunab strateegias "ökoloogilise tasakaalu" eesmärk, mis jaguneb: − loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; − saastumise vähendamine; − loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Keskkonnavaldkonna põhimõtteid määravaks dokumendiks planeeringute ja nende KSH kontekstis võib pidada Eesti keskkonnastrateegiat aastani 20305. Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab keskkonnakaitse eesmärgid, millega arvestamisest detailplaneeringu lahenduses annab ülevaate järgnev Tabel 16. Tabel 1. Detailplaneeringu vastavus Eesti keskkonnastrateegia eesmärkidele Eesmärk Arvestamine detailplaneeringus 3 https://www.fin.ee/media/4737/download 4 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/saastev-areng 5 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 6 Kõrgema taseme strateegiliste dokumentidega vastavusanalüüsil põhineva ülevaatetabeli koostamisel on võetud eeskujuks Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud Avinurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2507/16. 17 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 1. Aastal 2030 on tekkivate jäätmete Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt kontekstis arvestada. on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. 2. Saavutada pinnavee ja põhjavee hea Eesmärgiga arvestatakse. KSH käigus hinnatakse seisund ning hoida veekogusid, mille mõju pinna- ja põhjaveele ning antakse seisund juba on hea või väga hea. soovitused ebasoodsate mõjude vältimiseks. Meetmeid arvestatakse detailplaneeringu koostamisel. 3. Maavarade keskkonnasõbralik kaevan- Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu damine, mis säästab vett, maastikke ja kontekstis arvestada. õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. 4. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaal- Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu sete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste kontekstis arvestada. tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. 5. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kontekstis arvestada. kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. 6. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu mitmekesisus ning asurkondade kontekstis arvestada. elujõulisus. 7. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga ei Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja kavandata tegevusi väärtuslikule säästlik kasutamine. põllumajandusmaale. KSHs esitatakse meetmed pinnase sh mulla maksimaalselt tekkekohas taaskasutamiseks. 8. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga ei säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja kavandata tegevusi väärtuslikule maastikule. sidusate maastike säilitamine. Nähakse ette alale jääva kaitsealuse üksikobjekti säilitamine ja sellele ligipääsu parandamine. Võetakse intensiivsemasse kasutusse juba pikka aega kasutusel olnud väikelennuvälja ala. 9. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide Eesmärgiga arvestatakse. Kavandatav tegevus on säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste kavandatud väljaspoole kaitsealuste liikide olemasolu tagamine. esinemisalasid. KSH käigus hinnatakse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule ning antakse soovitused ebasoodsate mõjude vältimiseks. Meetmeid arvestatakse detailplaneeringu koostamisel. 10. Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti Eesmärgiga arvestatakse. Detailplaneeringus tarbimisvajadust, ning arendada mitme- seatakse tingimused päikeseenergia kesiseid, erinevatel energiaallikatel põhi- arendamiseks. nevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. 11. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja Eesmärgiga arvestatakse kaudselt. stabiliseerimine, tagades samas inimeste Detailplaneeringus on ette nähtud hoonete 18 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu kavandamisel energiasäästu põhimõtetega olukorras primaarenergia mahu säilimise arvestamine. tagamine. 12. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka Eesmärki ei ole võimalik detailplaneeringu kodumajapidamistest osoonikihti kontekstis arvestada. kahandavad tehisained. 13. Arendada välja efektiivne, Eesmärgiga arvestatakse. Planeeringuga keskkonnasõbralik ja mugav ühistrans- kavandatakse lisaks lennuväljale ja pordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta motospordikeskusele ka äri-tööstuspark, mille auto alternatiivid mugavamaks) ning suunitlus on eeskätt lennundus ja motondus sundpendelliiklust ja maanteevedusid võimaldamaks tootmisstruktuuri tarbimise ja vähendav asustus- ja tootmisstruktuur olemasoleva hea infrastruktuuri lähedal. (vähendada transpordivajadust). Lennuvälja (kui transpordiviisi) vajadus on määratud ülemuslikes strateegilistes dokumentides ning seda detailplaneeringu KSH koostamisel ei hinnata. 14. Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Eesmärgiga arvestatakse. Kavandatav tegevus on mürarikas, kuid kavandatud elamualades võimalikult eemale. KSH käigus hinnatakse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule ning antakse soovitused ebasoodsate mõjude vältimiseks. Meetmeid arvestatakse detailplaneeringu koostamisel. 15. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist Eesmärgiga arvestatakse. Elamualasid soodustav siseruum. planeeringuga ei kavandata. Äri-tootmishoonete edasisel projekteerimisel tuleb lähtuda asjakohastest sisekliima standarditest. 16. Keskkonnast tulenevate saasteainete Eesmärgiga ei ole võimalik detailplaneeringu sisaldus toiduahelas on inimese tervisele kontekstis arvestada. ohutu. 17. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringuala ohutu. varustamine joogiveega. 18. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna Planeeringualal ei asu likvideerimist vajavaid teadaolevad jääkreostuskolded. jääkreostusobjekte. 19. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende Eesmärgiga arvestatakse kaudselt, planeering julgeolekut ohustavate riskide eest. toob turvalisust tagamise põhimõtte. 3.2 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ sätestab lennuliiklusvõimaluste avamise kui olulise perspektiivi. Aastaks 2030 on arengustrateegia kohaselt Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selleks on vaja luua eeldused maakonda rahvusvahelise lennujaama rajamiseks. Võimalus saabuda tšarterlennuga avardab oluliselt maakonna turismisektori potentsiaali ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja turismisektori investeeringute kasvuks. 19 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 3.3 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+7 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Maakonnaplaneering näeb ette Ida-Virumaal, Olgina lähedal asuva Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Planeeringulahendus näeb ette vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Edasisel planeerimisel tuleb arvestada Narva ja Jõhvi lennuväljade lähiümbruse piirangupindadega. Lennuväljade rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Ka pikemas perspektiivis nähakse lennuvälju eelkõige maakondlikke vajadusi teenindavate hobilennuväljadena, mis võimaldavad elavdada piirkonna majandust. Maakonnaplaneeringus välja toodud tingimused lennuväljade arendamiseks: 1. Lennuohutuse tagamiseks tuleb kõik planeeritavad ja projekteeritavad üle 45 m kõrgused ehitised (sh tuulegeneraatorid, mobiilsidemastid) kooskõlastada Lennuametiga (käesoleval ajal Transpordiamet). Täpsemad piirangud ja kitsendused sätestatakse õigusaktiga. 2. Narva ja Jõhvi lennuvälja rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Lennuametiga (käesoleval ajal Transpordiamet). Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud maakasutustingimustest tulenevalt. Rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Selle tagamiseks tuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva ökosüsteemi siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Rohelise võrgustiku alal (v.a kaevanduste alad) tuleb säilitada looduslikud pinnavormid. Maakonnaplaneering näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise. Seega vastab kavandatav tegevus maakonnaplaneeringus sätestatule. Samas esineb vastuolu planeeringuga kavandatud teiste rajatiste kattuvuses maakonnaplaneeringu kohase rohelise võrgustikuga (täpsem rohevõrgustiku mõju analüüs ptk 5.5). 3.4 Narva-Jõesuu arengukava8 Narva-Jõesuu arengukava kuni 2025 märgib lühidalt, et erinevate fondide toel peaks lennuvälja arendama. Konkreetsem arenguplaan arengukavas lennuvälja osas puudub. 3.5 Vaivara valla üldplaneering9 DP ala jääb alates 1. jaanuarist 2018 Narva-Jõesuu ja Vaivara valla liitumise tulemusel tekkinud Narva-Jõesuu linna territooriumile, kuid värskema üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib alal Vaivara valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11. Kehtivas üldplaneeringus on DP ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud valdavalt lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega L) ja reserveeritud lennuvälja maa (üldplaneeringu kaardil tähisega 7 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/1201/8001/NJ_m45_Lisa1.pdf# 9 http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm 20 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 LR). Planeeringuala edelanurk on üldplaneeringus määratud loodusliku haljasmaa juhtotstarbega (HL) (Joonis 4). Samuti jääb planeeringuala edelanurka kehtiva üldplaneeringu kohane rohekoridor. Kuni 2015 aastani määras olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 198 „Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri“ (edaspidi määrus), mille punkt 8 kohaselt oli olulise ruumilise mõjuga objekt lennuväli. Perioodil 2003-2015 liigitus olulise ruumilise mõjuga objektiks igasugune lennuväli. Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus on Narva lennuvälja paiknemist toonase Vaivara valla (praeguse Narva-Jõesuu linna) territooriumil käsitletud ja lennuväli asukoht määratud. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.3 on kirjeldatud, et Vaivara vallas paikneb arendatav lennuväli. Kohaliku omavalitsuse ainupädevuses on otsustada, millisel viisil ja millises täpsusastmes ORME-le üldplaneeringus asukoht valitakse. Narva-Jõesuu linnavalitsus tõlgendab, et lennuvälja kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht on valitud juba kehtiva Vaivara valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise ajal oli lennuväli olemasolev olulise ruumilise mõjuga objekt, mille osas nähti ette ka selle laiendamist tulevikus. Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale kavandatud lisaks liiklusmaale ka äri- ja tootmismaa sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga. Lisaks on reserveeritud lennuvälja maale planeeritud krunt pos 25, mis on ette nähtud õppesõidu korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad hooned) ning krunt pos 30, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete jaoks. DP koostamine lennuvälja rajamiseks on üldplaneeringuga kooskõlas. Planeeringulahendus näeb ette ka üldplaneeringu kohasele haljasmaa juhtotstarbega alale ette rohekoridori säilitamist. Detailplaneering on seega üldplaneeringu kohane. Joonis 4. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetest. 3.6 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (koostatav) Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 on algatatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu koostamise ja Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise 21 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 hindamise. Käesoleva aruande koostamise perioodil oli üldplaneering koostamisel. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu korduv avalik väljapanek toimus 15.07–15.08.2022.10 Käesolevas KSH aruandes lähtutakse üldplaneering eelnõust juuli 2022 seisuga, mis on KSH aruande koostamisel avalikult kättesaadav üldplaneeringu versioon. Üldplaneeringu eelnõus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1 000 m pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Maakasutuse joonisel on planeeringuala juhtotstarbeks määratud transpordi maa. Transpordi maa- ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lennuvälja planeeringuga kavandatud transpordiga seotud ehitiste kavandamine on seega kooskõlas koostatava üldplaneeringuga. Joonis 5. Väljavõte koostatava Narva-Jõesuu üldplaneeringu eelnõu maakasutuse joonisest. 3.7 Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi- Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“11 Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi puhveralaga (Joonis 6). Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on heaks kiidetud regionaalministri 06.03.2013. a kirjaga nr 13-2/22-10. Pärast Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamist on nimetatud teemaplaneering uue Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisa 2. Teelõigul kehtib Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“, milles on 10 https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering 11 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/ 22 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 määratud 2+2 ristlõikega maantee kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline liikluskorraldus (mh liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).12 Teemaplaneeringu kaardil joonistub lennuvälja juhtotstarbega maa-ala välja sarnaselt üldplaneeringu kaardile. I klassi maantee väljaehitamisega seotud rajatisi (kergliiklusteid, bussipeatusi, eritasandil ristmikke jne) antud detailplaneeringu alale teemaplaneeringuga ette ei ole nähtud. Trassi puhverala sisse jääb peamiselt planeeritav lennurada. Muud planeeritavad ehitised jäävad puhveralast lõuna suunda. Teemaplaneeringu seletuskiri ütleb, et trassi koridori puhveralas tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega, nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas soovitatav müra ja saastetundlike objektide rajamine. Lennuvälja rajamine ei ole müra ja õhusaaste tundlik objekt. Seoses perspektiivse I klassi maantee väljaehitamisega on teemaplaneeringus ette nähtud mitmeid müratõkke rajatisi maanteest põhja suunas, mis vähendaks tulevikus koos maanteemüraga ka lennuväljalt leviva müra mõjuulatust. Juhul, kui põhimaantee trassi koridorist kaugemale jäävad arendusalad vajavad juurdepääsu põhimaanteele, tuleb arendustegevuse kavandamisel arvestada Tallinn–Narva maantee teemaplaneeringus väljatöötatud lahendusega. Detailplaneeringu eskiisjoonisel kujutatud juurdepääsutee asukoht ei lähe konflikti Tallinn–Narva maantee teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu KSH aruande peatükk 4.1.5 puudutab antud detailplaneeringu ala järgmiselt – reserveeritud on endised lennuväljad lennuklubi, eralennukite ja helikopterite tarbeks. Vana-Olgina lennuvälja maadele on riik esitanud taotluse maa riigiomandisse seadmiseks, et edaspidi kasutada lennuvälja ka lähiriikide tšarterreiside, kaubaveo jms tarbeks. Joonis 6. Tallinn–Narva (E20) põhimaantee trassi koridori paiknemine detailplaneeringu alal. Allikas: Transpordiamet. DP ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd Transpordiametiga. 12 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-mp-tp-e20-johvi-narva-teeloik/ 23 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kavandatava tegevusega mõjutatakse eeskätt planeeritavat ala ja selle vahetut kontaktvööndit. Ei ole oodata, et hinnatavate mõjuvaldkondade puhul ületaks mõjuala ulatus 1 km. Välja arvatud lennuvälja põhjustatav müra ja sotsiaal-majanduslikud mõjud. Lennuvälja tõusu-ja maandumisega seotud müra ulatust on täpsemalt hinnatud ptk 5.6.1 – pikki lennukoridori võib olulisel tasemel müra ulatuda u 2 km kaugusele, kuid ainult sektori ulatuses. Sotsiaal-majanduslikud mõjud võivad avalduda kogu Ida-Virumaal. 4.1 Asustus ja maakasutus Lennuvälja kinnistu (kü 85101:003:1275, transpordimaa 100%, pindala 125,99 ha) asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Soldina küla põhja osas (Joonis 1). Kinnistust u 40 m põhja suunda jääb Olgina alevik ning kinnistu piirneb lääne suunas Tõrvajõe külaga. Kinnistust põhja suunda jääb Tallinn–Narva põhimaantee nr 1 ning ida suunas piirneb Narva–Arumäe kõrvalmaanteega nr 13148. Kinnistu piirneb põhja suunas kinnistutega 1 Tallinn-Narva tee (kü 51401:001:0926, transpordimaa 100%), Ilmajaama (kü 85101:003:1256, ühiskondlike ehitiste maa 100%), Tallinna mnt 90 (kü 85101:003:0130, ärimaa 100%) ja 1 Tallinn-Narva tee (kü 51401:001:0500, transpordimaa 100%), ida suunas kinnistuga 13148 Narva-Arumäe tee T1 (kü 85101:003:0254, transpordimaa 100%), lõuna suunas kinnistutega Hobu (kü 85101:003:0379, maatulundusmaa 100%), Sarapuu (kü Sarapuu, maatulundusmaa 100%), Vitsa (kü 85101:003:0840, maatulundusmaa 100%), Pikapõllu (kü 85101:003:0444, elamumaa 100%), Paju (kü 85101:003:0186, maatulundusmaa 100%), Mudajõe (kü 85101:003:0319, maatulundusmaa 100%), Marina (kü 85101:003:0147, maatulundusmaa 100%), Hõbeallika (kü 85101:003:0915, maatulundusmaa 100%), Iljasoru (kü 85101:003:0015, maatulundusmaa 100%) ja Lillemäe (kü 85101:003:0452, maatulundusmaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga Oksa tee (kü 51401:001:0479, sihtotstarbeta maa 100%). Kinnistule lähim elu- või ühiskondlik hoone paikneb u 50 m kaugusel põhja suunas kinnistul Tallinna mnt 90 (kü 85101:003:0130) (Joonis 7). Tegu on lennuvälja teenindushoonega. Elamutena kasutatavad lähimad hooned paiknevad teisel pool Tallinn-Narva maanteed. 24 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 7. Lennuvälja kinnistut ümbritsevad elamud (Elamud pärinevad ETAK13 andmetest seisuga 27.07.2023). 4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis paikneb Lennuvälja kinnistu enamusalal pinnakatteta aluspõhja avamusalal. Kinnistu lõuna osas levib ka madalsooturvast keskmise paksusega 2 meetrit. Tuginedes 2022. a koostatud geoloogilise uuringu aruandele14, 15, siis jäävad planeeringualale uuringu käigus rajatud puuraugud PA28–PA32. Vastavalt puuraukude lühikirjeldustele on puuraukude läbilõiked esitatud Tabel 2-s. Tabel 2. Puuraukude kirjeldused. Puuraugu nr Kirjeldus 0,0–0,25 m kivine muld 0,25–1,2 m paerähk saviliiva vahetäidisega (täitunud karstilehter?) PA28 1,2–1,55 m murenenud lubjakivi 1,55–2,0+m lubjakivi 0,0–0,1 m kivine muld PA29 0,1–0,3 m paerähk 0,3–0,4 m murenenud lubjakivi 13 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla- p609.html 14 L. Martin. 2022. Kõrgsurve gaasitrass. Ida-Viru maakond, Vaivara vald 15 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=28769 25 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Puuraugu nr Kirjeldus 0,4–1,5+m lubjakivi 0,0–0,3 m kivine muld 0,3–0,5 m paerähk PA30 0,5–0,85 m murenenud lubjakivi 0,85–1,3+m lubjakivi 0,0–0,2 m kivine muld 0,2–0,3 m paerähk PA31 0,3–0,4 m murenenud lubjakivi 0,4–1,2+m lubjakivi 0,0–0,15 m kivine muld 0,15–0,4 m paerähk PA32 0,4–0,55 m murenenud lubjakivi 0,55–1,75+m lubjakivi EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur põhjaveekogumite kaardikihi järgi paikneb Lennuvälja kinnistu Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum alal, mille koonseisund 2020. a andmete alusel on halb; Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas alal, mille koonseisund 2020. a andmete alusel on hea ning Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi alal, mille koonseisund 2020. a andmete alusel on halb. Kinnistu enamusosas on tegu kaitsmata põhjavee alaga, kus põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Vaid ala lõuna osas väikesel alal leidub nõrgalt kaitstud põhjavee ala, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Lennuvälja kinnistu põhjaosasse jääb üks puurkaev (PRK0013578), millel on VEKA registri alusel kehtiv 50 m ulatuses sanitaarkaitseala. Samas kehtiva VeeS kohaselt on puurkaevudel 10 m ulatusega hooldusala, kuid puurkaevu kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett. Antud kaevule oleks korrektne kohaldada hooldusala. Lisaks jäävad veel kinnistust 1 km raadiusesse järgmised puurkaevud (Joonis 8): PRK0066599, PRK0019229, PRK0051592, PRK0002123, PRK0051637, PRK0053216, PRK0019230, PRK0013531, PRK0013492, PRK0013538, PRK0003989, PRK0013557 ja PRK0061945. Tabel 3. Puurkaevu PRK0013578 geoloogiline läbilõige16. Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline Kihi Kihi Veekihi indeks tüsedus, lamami lasuvus- m sügavus, m sügavus, m liivsavi munakate ja kivimite tükkidega gQIII 1,6 1,6 lõheline dolomiit O1-2kn 7,3 8,9 glaukoniitdolomiit O1vl 1,9 10,8 glaukoniitliivakivi O1lt 1,2 12 diktüoneemakilt O1vr 1 13 liivakivi O1pk 1,8 14,8 pisiteraline liivakivi C1ts 7,2 22 13–22 16 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1401865414 26 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 8. Veekaitselised kitsendused Lennuvälja kinnistul ja sellest 1 km raadiuses. 4.3 Looduskaitselised objektid ja alad Kavandatava tegevuse alale ei jää kaitsealasid. Lähim kaitseala (Narva Pimeaed, KLO1200459) jääb Lennuvälja kinnistust u 4 km kaugusele ida suunda. Lennuvälja kinnistu ida osasse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel üks kaitsealune üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn, KLO4000967, Joonis 9). Looduse üksikobjektile kehtib 50 m ulatuses piiranguvöönd. (Joonis 11) Olgino rändrahnu mõõtmed EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel on 7,5×3,0×4,5 m, ümbermõõt 21,0 m. Tegemist on piirkonna suurima ja kõrgeima rändrahnuga. Järsuseinalist kivi läbib ligikaudu põhja-lõuna suunaline lõhe, mille laius on ülal 30 cm ja maapinnal ligikaudu 10 cm. Kivimitüüp on rabakivi-piiterliit. 27 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 9. Olgino rahn (allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Autor: I. Mõik). Lennuvälja kinnistu kagunurka jääb 2000. a inventeeritud loodusdirektiivi elupaik lood (alvarid) (6280*). Kooslus määrati juba toonase inventuuriga looduskaitselisse seisundisse III. Kattuvus EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur alusel registreeritud poollooduslike kooslustega elupaigatüübi eraldisel puudub. Reaalselt on endine loopealne võsastunud (Joonis 10). Joonis 10. Loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* asukoht 2023. a kaldaerofotol (ID7312798_2023- 05-13). Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää püsielupaikasid. Lähim püsielupaik (Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik, KLO3000890) jääb Lennuvälja kinnistust u 8 km kaugusele. 28 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää projekteeritavaid kaitstavaid alasid. Lähim projekteeritav ala (metsaelupaikade looduskaitseala) jääb Lennuvälja kinnistust u 7,9 km kaugusele. Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja samblike kasvukohtasid. Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikasid. Ka e-elurikkuse loodusvaatluste andmebaasi alusel ei ole planeeringualal kaitsealuste loomaliikide esinemist registreeritud. Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse ei jää Natura 2000 alasid. Lähim Natura 2000 ala jääb Lennuvälja kinnistust u 3,1 km kaugusele kirde suunda (Struuga loodusala, EE0070128, Joonis 11). Struuga loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Joonis 11. Lennuvälja kinnistu ümbrusesse jäävad looduskaitselised objektid ja alad. Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemi teenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega. ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostati üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaart, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse. 29 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi alusel jääb planeeringuala viletsas seisundis ökosüsteemide levikualal. Planeeringualast 1 km raadiuses paikneb keskmises seisundis kooslusi, kuid mitte ühtegi heas seisundis ökosüsteemi. Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad. Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse abil. 4.4 Pinnavesi EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel läbib Lennuvälja kinnistut kirde- edela suunas Soldina peakraav (Sornajõgi) (VEE1065800), mille põhitelje pikkuseks on arvutatud 9,2 km. Ametlik valgla pindala (13,3 km2) on modelleeritud 2021. a alguse seisuga vastava Maa- ameti 5×5 m resolutsiooniga kõrgusmudeli järgi. Tegu on veetüübilt tugevalt muudetud veekoguga. Ühtlasi on tegu planeeringuala lõigus maaparandussüsteemi eesvooluga (maaparandussüsteemi kood 1106580020010). Soldina peakraav (Sornajõgi) suubub veekogusse Tõrvajõgi (VEE1065700). Soldina peakraavi veekvaliteedi osas on teadaolevalt seiret teostud ühel korral 2016 aastal riikliku seireprogrammi „(Vooluveekogude) operatiivseire korraldamine“ raames17. Seirepunkt paiknes peakraavi suudmeosas, 500 m enne suubumist Tõrvajõkke. Seirearuande alusel FÜKE oli Soldina peakraavi suudmeosas kesine. Seisund P_üld põhjal oli väga halb. Kesine FÜKE võib olla põhjustatud Olgina veelaskme ja peakraavi ülemjooksul asuva Soldina suvilate piirkonna mõjust. Samuti võis negatiivset mõju avaldada peakraavi ülespaisutamine kobraste poolt allpool proovikohta. Tabel 4. Soldina peakraavi kvaliteedinäitajad ja seisundid 2016 operatiivseire alusel. Muid seisuveekogusid kinnistust 1 km raadiuses ei ole registrisse kantud. Kinnistust u 430 m kaugusele põhja suunda jääb Alliksaare allikas (VEE4316400). 4.5 Kultuurimälestised Tuginedes maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusele, siis ei paikne Lennuvälja kinnistul ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised jäävad u 3 km kaugusele Lennuvälja kinnistust. 4.6 Pärandkultuur Tuginedes EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetele seisuga 37.07.2023. a, siis jääb Lennuvälja kinnistule kaks pärandkultuuriobjekti (Joonis 12): − Äksi kivi (kood: 851:KON:012; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud) – kuna objekti kirjeldus vastab Olgino rändrahnule, siis on pärandkultuuriobjekti seisundi info registris ebaõige. Rändrahn on täiesti säilinud ja kaitse all kaitstava üksikobjektina. − Olgina (Soldino) lennuväli (kood: 514:OKU:005; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud). Lennuvälja kinnistust 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid (Joonis 12): − Koolikoht (kood: 514:KOO:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); − Olgina (Soldino. Härmamäe) raadiotehniline väeosa (kood: 514:OKU:003; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%); 17 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2017. Operatiivseire 2016. II osa. Rakendatud meetme tõhususe hindamine. 30 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 − Hermamäe mõis (kood: 851:MTH:002; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%); − Pritska männik (kood: 851:TRM:001; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); − Pritska metsavahikoht (kood: 514:VKK:003; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%); − 1935. a püstitatud Põhjasõja mälestusmärgi asukoht (kood: 514:MAL:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); − Safti kõrts (kood: 851:KOR:001; seisund: hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud); − Alliksaare talukoht (kood: 851:TAK:017; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%); − Alliksaare tuuleveski (kood: 851:TUV:004; seisund: maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi); − Olgina mõisapark (kood: 851:MOK:005; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%); − Olgina mõis (kood: 851:MOA:008; seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%); − Vana-Olgina mõisa mälestuskivi (kood: 851:MAL:011; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud); − Vana-Olgina allikas (kood: 514:ALL:001; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud); − Iljasoru talukoht (kood: 851:TAK:003; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%). Joonis 12. Lennuvälja kinnistule ja sellest 1 km raadiusesse jäävad pärandkultuuriobjektid. 31 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs Kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude esinemise esmane analüüs ja hindamisulatus on paika pandud KSH programmis. Mõjuvaldkondi, mille puhul KSH programmis on sätestatud olulise mõju puudumine, KSH aruandes ei käsitleta. 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Ptk 4.3 alusel planeeringualal ja võimalikul mõjualal heas seisundis ökosüsteemid, sh kõrge bioloogilise mitmekesisusega kooslused ning taime ja loomaliikide olulised elupaigad puuduvad. Mõju seega neile ei avaldata. Mõju elustiku sidususele hinnatakse rohevõrgustiku kontekstis ptk 5.5. Vastavalt Joonis 13-le kattub kavandatav motospordi ringrada, õppesõiduplats ja planeeritav hoonestusala loodusdirektiivi elupaigaga 6280* (loopealsed). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis olevad andmed loodusdirektiivi elupaigatüübist pärinevad 29.09.2000. a inventuurist. KSH aruande koostamise hetkeks (aastaks 2023) on loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* eraldis olnud pikka aega hooldusest väljas ja osaliselt võsastunud (Joonis 10) ning olulist looduskaitselist väärtust säilinud alal ei ole. Antud alale õppesõiduplatsi ning hoonestusala rajamisega hävib kunagine poollooduslik kooslus täiesti. Arvestades koosluse seisundit, siis ei ole oodata detailplaneeringu rakendamisel olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Kuna tegu on ulatuslikku ala hõlmava planeeringuga, mis toob kaasa ala looduslikkuse vähenemise, siis elurikkuse säilitamise huvides on soovitatav säilitada kavandatava õppesõidu raja lähialal paiknevat väikest tiiki. Tiigi säilitamisel tuleks säilitada tiigi ümber ka puhverala (min 25 m ulatuses looduslikus seisundis ala). Kuna piirkonnas on tuvastatud kahepaiksete kõrge arvukus (vt ptk 5.5), siis on asjakohane rakendada meetmeid kahepaiksete elupaikade säilitamiseks ja rajamiseks. 32 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 13. Loodusdirektiivi elupaigatüübi 6280* kattumine planeeritava motoraja, õppesõiduplatsi ja hoonestusega. Planeeringualal paikneb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel üks kaitstav looduse üksikobjekt (Joonis 14) (sh ka Ürglooduse raamatu objekt ja pärandkultuuri objekt) - Suur rändrahn; Olgino rändrahn (KLO4000967). Objekti ümbritseb piiranguvöönd (50 m). Vastavalt Keskkonnaministri 01.03.2023 määrusele nr 10 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja” (edaspidi määrus nr 10) § 7 lg-le 1 on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Määruse nr 10 § 7 kohaselt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud teatud tegevused, aga selleks on vajalik üksikobjekti valitseja nõusolek. Nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti valitsejaks on Keskkonnaamet. Tuginedes Maa-ameti ortofotole, siis on käesoleval hetkel EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris märgitud Olgino rändrahnu asukoht vale (vt Joonis 14). Õige asukoht on ortofoto ja geodeetilise alusplaani alusel märgitud detailplaneeringu eskiisjoonisel. Seega on vaja EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis Olgino rändrahnu asukohta ja selle piiranguvööndi asukohta korrigeerida. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kivi reaalse asukohaga ning kivi ja selle lähiümbruse kahjustamist kavandatud ei ole. Kavandatud tegevusena kaasnevana võib oodata objektile pigem positiivset mõju. Detailplaneeringu elluviimisel paraneks ligipääsu objektile ning võimalik oleks selle loodusharidusliku väärtuse tõstmine. Objekti piiranguvööndisse on kavandatud alternatiiv IA korral Soldina peakraavi uus säng. Peakraav on kavandatud suunata praegu kivi piiranguvööndisse jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti. Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). 33 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Kivi ümbrus tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades tööd eelnevalt Keskkonnaametiga. Joonis 14. Olgino rändrahnu asukoht ja selle piiranguvöönd EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi ja Maa-ameti ortofoto järgi. Planeeringuala lähipiirkonnas on kaardistatud ja tõrjes mitmeid invasiivse karuputke võõrliikide leiukohti. Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada pimedust. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada, et karuputke võõrliike täiendavalt ei levitataks. Meetmed selleks on esitatud ptk 7. 5.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine) Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. 34 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest18, 19, 20. Käesoleva planeeringu Natura eelhindamine viidi läbi KSH programmi koostamisel. Kuna KSH programmi koostamisel ei ole teada veel kõigi mõjude mõjualad, siis ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on KSH aruande koostamisel Natura eelhindamist korratud. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole ühegi Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 2. Kavandatavale tegevusele lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on u 3 km ida suunas paiknev Struuga loodusala (RAH0000602). Struuga loodusala hõlmab endas lähimas lõigus Narva jõge. Struuga loodusala kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ja lamminiidud (6450), liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad veelgi kaugemale. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (jääb Natura alast 3 km kaugusele), siis ei ole tuvastatud tegevusega kaasnevana ühtegi mõju looduskeskkonnale, mis võiks olulisel määral ulatuda üle 3 km kaugusele. Seega ei mõjuta antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus ühegi Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit, negatiivselt. Tegevusega ei kaasne mõjusid Struuga loodusalale jäävale Narva jõele ja seal elutsevatele liikidele. Välistatud on ka ebasoodne mõju kõigile teistele Natura aladele. Natura asjakohase hindamise läbiviimise vajadus puudub. 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Detailplaneeringu ala veevajadus ja heitvee ärajuhtimine planeeritakse detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumisega. Seega lokaalset veevõttu ei kavandata ning arvestades veevarustuse ja reovee kavandatavat käitluslahendust (ühisveevärk ja -kanalisatsioon), ei ole oodata veevarustusest ja reoveekäitlusest tulenevat olulist ebasoodsat mõju veekeskkonnale. Planeeringuala läbib Soldina peakraav. Soldina peakraav on inimtegevusest tugevalt mõjutatud veekogu, mis kuival aastaajal jääb planeeringuala läbivas lõigus ka täielikult kuivaks. Kõrgvee perioodil aga esinevad kraavil antud lõigus üleujutatavad kaldaalad, mis tekivad kuna Tallinn-Narva maantee aluse truubi põhi on kõrgemal kui kraavi põhi ning ka truubi läbimõõt ei pruugi vaatluse alusel olla piisav (antud truubi ehituslikku lahendust, sh vajalikke dimensioone, hinnatakse Tallinn- Narva maantee vastava lõigu rekonstrueerimise projekti raames). Kavandatav lennurada ületab peakraavi. Olukorra lahendamiseks on käesolevas KSHs kolm võrreldavat alamalternatiivi (vt ptk 2): 1) alternatiiv IA korral suunatakse peakraav ümber kasutades maksimaalselt ära olemasoleva 18 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Kutsar, R., 2018; täiendatud 2018. a Keskkonnaministeeriumi poolt. Eelhindamine: KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. 19 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 20 Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92 /43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) 35 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 metsakuivenduskraavi sängi. 2) alternatiiv IB korral rajatakse pikk kollektor lennuraja alla olemasolevas voolusängis 3) alternatiiv IC korral rajatakse lühem kollektor lennurajaga risti. Arvestama peab, et planeering paneb paika kraavi ja lennuraja osas põhimõttelise paiknemise. Täpne kraavi koridor või truubi lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel. Nii alternatiivi IB kui IC korral hakkaks lennurada ületama peakraavi. Üldjuhul ei rajata lennuradasid veekogusid ületavana. Lennuohutuse seisukohalt peab lennuraja ümbrus olema tasane. Selle saavutamiseks oleks kraavi praeguses asukohas säilitamiseks võimalik kraav lennuvälja kaitsevööndi ulatuses torustada. Seega lennuohutuse seisukohalt oleks eelistatud alternatiiv IA. Alternatiivide IB ja IC rakendamisel tuleb kollektor rajada mitte ainult lennuraja, vaid lennuraja kaitsevööndi ulatuses. See tähendab aga veekogu sulgemist torusse vähemalt 300 m (lennuraja kaitsevööndi ulatus) lõigus. Kraavid on elurikkuse seisukohast väga olulised maastikuelemendid. Nad võimaldavad pakkuda elu-, toitumis- ja varjepaika liikidele (taimedele, paljudele lülijalgsetele ja teistele selgrootutele, kahepaiksetele, lindudele, suuremad ka kaladele), mis eelistavad niiskemat elupaika, kõrgemat taimestikku või mis elavadki vees või mille noorjärgud vajavad arenguks vett ega saa ilma kraavideta maastikus püsima jääda21. Seetõttu tuleb elurikkuse seisukohast eelistada avatud kraave maa- alustele torusüsteemidele22. Koos kraavipervel asuva rohumaariba või puittaimestikuga pakuvad kraavid mitmesuguseid looduse hüvesid nagu toitainete väljakande vältimine, erosiooni takistamine, veekaitset, looduslikku kahjuritõrjet ja elupaika arvukatele organismidele. Arvestades Soldina peakraavi veetaset (vaatluste alusel jäi kraav planeeringuala lõigus suvisel perioodil täiesti kuivaks nii 2022 kui 2023 aastal), siis ei esine kraavis püsivat vee-elustikku, kuid kraavil on antud piirkonnas selgelt elurikkust toetav funktsioon. Seega elurikkuse kaitse seisukohalt oleks eelistatud alternatiiv IA rakendamine. Juhul kui kraav soovitakse siiski torustada, siis tuleks eelistada IC alternatiivi, mille korral torustatud lõigu pikkus oleks väikseim. Alternatiiv IA eelis teiste kraavi alternatiivide ees oleks ka asjaolu, et kraavi viimisel planeeringuala äärde välditaks paremini elustiku konfliktolukordade teket (nt kahepaiksete sattumist lennurajale ja juurdepääsuteele), sest võimalik oleks säilitada kraavi pervedel maksimaalselt looduslikku ala, sh metsaala. Säiliks maksimaalselt ühendus kraavi ja rohevõrgustiku vahel. Kuna kraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga, siis uue kraavi projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus. Samas on soovitatav lisaks tavapärasele maaparanduslikule lahendusele rakendada ka elurikkust toetavaid meetmeid (vt ptk 7). Soldina peakraav on maaparandussüsteemi osa. 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul on looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veekogu ümbersuunamisel (ehk maaparandussüsteemi rajamisel) on võimalik rakendada LKS § 38. lg 4 p 4 kohast erandit. Kraavi ümbersuunamisel peab arvestama, et uues kraavi asukohas hakkab samuti kehtima ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Ümbersuunamine peab toimuma enne lennuraja ehitustegevust. Kuna antud juhul toimub kraavi ümbersuunamine ning ka uues asukohas hakkavad kehtima veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevad piirangud, siis ei ole sellega kaasnevana oodata olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Tegu ei ole avalikult kasutatava veekoguga. Arvestades 21 Veromann E, Kaasik R. 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Tartu: Eesti Maaülikool. 22 Herzon I, Helenius J. 2008. Agricultural drainage ditches, their biological importance and functioning. Biol Conserv 2008;141(5):1171–83. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2008.03.005. 36 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 kavandatava tegevuse iseloomu, siis nii inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine kui vaba ka liikumise ja juurdepääsu tagamine ning kalda looduskoosluste säilitamine oleks kraavi ümbersuunamise korral paremini tagatud kui kraavi osalisel torustamisel praeguses asukohas. Planeeringualale jääb lisaks Soldina peakraavile ka teisi kraave, mis ei ole ametlike veekogudena ega maaparandussüsteemi osana registreeritud. Olulisimaks neist võib pidada planeeringuala lääneosa läbivat kraavi (ETAK id 5200720). Tegu ei ole ametlikult maaparandussüsteemi kraaviga, kuid see ulatub Narva linna lahustükil paiknevate aiandusühistuteni ning on vajalik nendelt sademevee ärajuhtimiseks (suubuvad kraavid ETAK ID 5207622 ja ETAK ID 5207628). Välivaatluste alusel on ka see kraav suvisel kuival perioodil põhjani kuiv, kuid ülejäänud ajal toimib kuivenduskraavina. Antud kraavi on oluline ka kahepaiksete liikumiskoridorina ja suubub tiiki, mis on kahepaiksete kudemisveekogus (vt ptk 5.5). Seega kaasneks kraavi likvideerimisega oluline ebasoodne mõju nii üleujutusohu näol kui ka kahepaiksetele. Kraav tuleb seega säilitada. Antud kraavi osas on vajalik lennuraja ületuskohas rajada kraav kanali põhimõttel - lahtise põhjaga, väikese kaldaga, pealt kinnine või kasutada muud lahendust, mis on sobilik ka kahepaiksete läbipääsuna (vt ptk 7). DP-ga soovitakse kavandada lennuväljale ka lennukite kütusemahutite ja tankuri ala. Samuti kavandatakse erinevaid mootorsõidukitega seotud rajatisi ning äri-tootmismaa sihtotstarbega hoonestusalasid, mille täpne edasine kasutus pole planeeringu koostamise etapis teada. Samas on tegu kaitsmata põhjaveega alaga. Kaitsmata põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid - kogu tankla ala tuleb projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada topeltkestalised ja mahutitele rajatakse lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid plastmaterjale, tankla tuleb varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt paakide täitumisel või vooliku purunemisel. Arvestades asjaolu, et kogu planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning vältimaks veekeskkonna reostumist, tuleb nii tanklaga seotud kui ka teistelt kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi enne ärajuhtimist või immutamist puhastada liiva-õlipüüduris. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. 5.4 Mõju pinnasele DP alal asub juba käesoleva KSH koostamise hetkel murukattega lennuväli. Ülejäänud maaüksus on valdavalt rohumaa, lõunapoolses osas esineb metsaalasid. Rohumaa osa on olnud veel 2000ndete algul kasutusel karjamaana. Lennuväljana ala kasutuselevõtmise aeg ei ole teada. DP realiseerimisel rajatakse alale kõvakattega asfalteeritud ala. Käesoleval hetkel ei ole teada, et pinnas oleks alal reostunud. Visuaalsel vaatlusel reostust alal ei tuvastatud. Samuti ei ole täheldada Soldina peakraavi vees visuaalselt märgatavad reostust naftasaadustega. Lennukikütused on reeglina kerged naftasaadused, mis lekke korral suuresti aurustuvad. Seega võib eeldada olulise reostatuse puudumist. Lennuraja osas ei saa aga välistada pinnases lennukikütuste võimalikest leketest tulenevat kõrgendatud naftasaaduste sisaldust. Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid (eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle elamumaa piirarvu 37 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda. 5.5 Mõju rohevõrgustikule Planeeringualale jääb kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu23 kohaselt osaliselt rohevõrgustiku ala ( Joonis 16). Kehtiva üldplaneeringu24 alusel on kattuvus rohevõrgustikuga tunduvalt väiksem (Joonis 15). Vaivara valla üldplaneeringu koostamisel vähendati antud piirkonnas rohevõrgustiku ulatust/täpsustati paiknemist võrreldes eelmise maakonnaplaneerinuga võimaldamaks jätta lennuvälja laiendamiseks piisavat arenguala ning tagamaks loogilisemat (st reaalset maastikku arvestavat) rohevõrgustiku säilimist. Maakonnaplaneeringu koostamisel tundub aga olevat piirkonnas aluseks võetud eelmise maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemine, mitte Vaivara ÜPga täpsustatud rohevõrgustik. Koostamisel oleva Narva-Jõesuu üldplaneeringu eelnõu alusel soovitakse antud piirkonnas maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku uuesti täpsustada, et see vastaks paremini reaalsele maastikule. Arvestama peab, et Narva-Jõesuu uus üldplaneering on alles eskiisi staadiumis ning seega ei saa selle kohast rohevõrgustiku ettepanekut pidada lõplikuks. Üldplaneeringu koostamisel tuleb rohevõrgustiku lahenduse väljatöötamisel arvestada kindlasti käesoleva KSH objektiks oleva planeeringuga ning ka Tallinn-Narva maantee projektis ettenähtud ulukiläbipääsudega. Rohekoridori peamine ülesanne on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Rohekoridorid on vajalikud tagamaks ulukite vaba liikumist rohevõrgustiku tuumalade vahel. Ükski kehtiv (ega ka koostatav) strateegiline planeering alal ei määra antud rohevõrgustiku elementide otsest funktsiooni. Rohevõrgustiku funktsioon saab olla elustikuline (loomade elupaikasid ja elupaikadevahelist sidusust tagav), puhkemajanduslik ja kliimat reguleeriv. Arvestades ala paiknemist, siis võib antud rohevõrgustikku pidada peamiselt elustikulise tähtsusega, seejärel kliimaregulatiivseks (tegevuse mõju kliimale on käsitletud ptk 5.10) ning viimasena puhkemajanduslikku tähtsust omavaks. Tuginedes alal hetkel kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule9, siis on seoses käesoleva KSH-ga seotud rohevõrgustiku toimimise jaoks järgmised tingimused: − säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida kompaktsema asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Peamiseks nõudeks on see, et looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80% maaüksuse pindalast; − väljapool kaitsealasid on rohelise võrgustiku metsad üldjuhul metsadeks, kus võib vastavalt metsakorralduskavadele arendada majandustegevust. Sealjuures on soovitatav võimaluse korral rohelise võrgustiku koridorides vältida lageraiet; − rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus tuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit; 23 Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25 24 Lennuvälja kinnistule kehtib Vaivara ÜP mille kehtestamise alus: Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrus nr 11 38 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 − veekogude kuju (voolusängi) muutmist (lihtsustamine) tuleb vältida, kuna see vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana; − rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peab koridori alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m; Tuginedes kehtivale Vaivara üldplaneeringu seletuskirjale ja põhijoonisele, siis paikneb planeeringuala terves ulatuses lennuvälja maal (L) ja reserveeritud lennuvälja maal (LR), mis on mõeldud lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade ehitamiseks) kasutatavaks maaks, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine. Detailplaneeringu eskiis vastab kehtiva üldplaneeringu kohastele rohevõrgustiku tingimustele. Planeeringuala äärtesse jääv rohevõrgustik valdavalt säilitatakse. Motoringraja täpsemal kavandamisel tuleb tagada, et antud rohekoridor säiliks vähemalt 50 m laiusena. Kuna koridor jääb nii planeeringualala kui naaberkinnistutele, siis tuleb osaliselt tingimuse täitmiseks säilitada haljastatud vööndit planeeringuala edelaosas. Kuna käimas on ka üldplaneeringu koostamine, siis üldplaneeringuga tuleb tagada rohevõrgustiku sidususe säilimine ümber arendusala st rohekoridore tuleb nihutada ja soovitavalt laiendada planeeringualast edela suunal. KSH aruandes ptk 7 on esitatud rohevõrgustiku toimimist toetavad meetmed, mille rakendamisel on võimalik mõju rohevõrgustikule vähendada. Samas on selge, et lennuvälja, motokeskuse, tööstuspargi ja õppesõidukeskuse alal rohevõrgustiku toimimist tagada võimalik ei ole. Piirkonna rohevõrgustiku toimimine tuleb lahendada kõrgemal tasandil (üldplaneeringus) kuna antud objektide kavandamisel ei ole võimalik rohevõrgustiku toimimist lahendada planeeringualal. Joonis 15. Väljavõte kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu rohevõrgustiku joonisest, millel on kujutatud esialgne detailplaneeringu eskiislahendus. 39 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt ei tohi rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%. Uusi kompaktse asustuse alasid ei kavandata tuumaladele, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav uute teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) ulatuslik rajamine. Juhul, kui uute infrastruktuuride rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Detailplaneering näeb ette hoonestusalasid, motoringrada ja õppesõidurada maakonnaplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. Esineb vastuolu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahendusega. Reaalselt siiski kavandatava tegevusega rohevõrgustiku koridore läbi ei lõigata. Kuna kehtiva üldplaneeringuga on tagatud rohekoridoride säilimine planeeringuala äärtest ja ümbert, siis tagatakse, hoolimata planeeringuga kavandatavast, rohevõrgustiku toimivus. Seda juhul kui uue üldplaneeringu koostamisel arvestatakse antud detailplaneeringuga kavandatavat ning täpsustatakse maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustikku, suunates selle planeeringuala äärtesse ja ümbritsevale alale. Asjakohane on üldplaneeringus rohekoridoride osas järgida Soldina peakraavi uue sängi kaldaalasid ning kavandada motoringraja ja planeeringualast edelasse jääva kompaktse asustusega ala vahele nii loomade liikumist kui müralevikut puhverdav rohekoridor. Joonis 16. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku paiknemine kavandatava tegevuse suhtes. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Arvestades, et lennuraja pikendamine on ka ÜP alusel vajalik tegevus, siis rohekoridori kavandamine ÜP esmases eskiisis ettenähtud viisil üle perspektiivse lennuraja ei ole parimaks lahenduseks. Sellisel kujul võib olla võimalik tagada rohekoridori toimivus kahepaiksete 40 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 liikumiskoridorina (vastavate meetmete rakendamisel), kuid see ei ole tagatud imetajate jaoks. Samuti puuduks sellisel koridoril kliimat reguleeriv ja puhkemajanduslik funktsioon. Samuti ei ole võimalik tagada rohevõrgustiku toimivust motokeskuse, äri-tööstuspargi või õppesõidukeskuse aladel. Kui uus üldplaneering toetab antud alal pigem arendustegevust (kavandades selle liiklusmaa juhtotstarbega), siis ei ole samal ajal võimalik alal ulatusliku rohevõrgustiku säilitamine. Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisprojekti raames on tehtud piirkonnas ulukiuuring 25. Suur- ja väikeulukite tegevusjälgi planeeringualaga külgneva maanteelõigu piirkonnas ei täheldatud (Joonis 24) ja looduslikest ohuteguritest tulenev õnnetusriski võib antud lõigus pidada madalaks. Samas kahepaiksete arvukus piirkonnas on suur. Ulukiuuringu alusel esineb terves planeeringualaga külgnevas maanteelõigus hukkunud kahepaiksete leide (Joonis 18), mis viitavad kahepaiksete arvukusele. Arvukust soosivad tõenäoliselt just ka lennuvälja alale jäävad ajuti üleujutavate kallastega kraavid. Ulukiuuring soovitab kahepaiksete tunneli rajamist koostatava üldplaneeringu kohasele rohekoridoriga ristuvale maanteelõigule. Sellest lähtuvalt võib antud piirkonna rohevõrgustiku koridore pidada eeskätt oluliseks kahepaiksete jaoks. Suurimetajate arvukus on pigem väike. Joonis 17. Ulukite tegevusjäljed projekteeritava maanteelõigu km 204−209 piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet 2023). Hendrikson ja Ko OÜ, 2023. 25 Hendrikson ja Ko OÜ. 2022-2023. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuring Töö nr 22004310 41 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 18. Kahepaiksete leiud lõigul Laagna-Narva (maantee km-d 198,0–208,5). Kudupallide ja - nööride arv on märgitud pruuni (rohukonn) ja sinisega (kärnkonn). Pikemal lõigul hukkunud kahepaiksete arv on märgitud punasega. Hendrikson ja Ko OÜ, 2023. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna rohevõrgustiku väärtusi, siis ei ole oodata, et tegevus tooks kaasa olulise ebasoodsa mõju suur- ja väikeimetajatele. Planeeringualale ei jää nende jaoks esmatähtsaid elupaiku ega liikumiskoridore. Küll aga on võimalik ebasoodsa mõju avaldamine kahepaiksetele ja nende jaoks olulistele rohevõrgustiku elementidele. Mõju on võimalik leevendada rakendades ptk 7 esitatud keskkonnameetmeid. 5.6 Võimalik mõju inimese tervisele ja varale 5.6.1 Müra KSH objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul võib oluliseimaks võimalikuks mõjuks pidada müra. Kavandatava tegevuse kohta koostas mürahinnangu KSH aruande koostamise raames Akukon Eesti OÜ26. Mürahinnangus teostati arvutused lennuvälja, helikopteri platsi ja motoringraja kohta. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ajavahemikule. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lennuvälja arendamist – lennuraja pikendamist ja kõvakatteliseks muutmist. Samuti kavandatakse helikopteri maandumisplatsid ja motoringrada (Joonis 2). Lähim elamumaa kinnistu piir asub Lennuvälja katastriüksusest linnulennult u 48 m kaugusel põhja suunas. Lennuvälja kinnistust põhja suunas, Tallinn–Narva maanteest üle tee, leidub mitmeid arenevaid Olgina aleviku elamupiirkondi, kus lisaks olemasolevatele üksikelamutele on kehtestatud detailplaneeringuid peamiselt eramute ja ridaelamute rajamiseks. Detailplaneeringu alast u 1,6 km ida poolt algab Narva linna tiheasustusala ja 650 m edela suunas algab tiheasustusega ala, mis jääb haldusjaotuse kohaselt samuti Narva linna territooriumile. Kirde suunas asub Vaivara lasteaed (II kategooria ala), mille kaugus on u 500 m planeeringuala piirist. 26 Akukon Eesti OÜ. 2023. Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnitu detailplaneeringu müra- ja vibratsiooni hinnang. Hinnang on koostatud KSH aruande sisendina ja seda eraldiseisva lisana ei esitata. 42 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5.6.1.1 Õigusliku raamistiku kirjeldus 5.6.1.1.1 Keskkonnamüra Keskkonnamüra on Eestis siseriiklikult reguleeritud peamiselt järgmiste õigusaktidega: − keskkonnaministri 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“; − keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon). „Atmosfääriõhu kaitse seadus” reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Määruses on kehtestatud mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. 5.6.1.1.2 Riigisisesed müraindikaatorid ja nende piirväärtused Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020. a redaktsioon) sätestab müra siseriiklikud normtasemed. Välisõhus leviva müra normtasemed on: − müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; − müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: − päev 07–23; − öö 23–07. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: − I kategooria virgestusrajatise maa-alad; − II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu − maa-alad, rohealad; − III kategooria keskuse maa-alad; − IV kategooria ühiskondlike hoonete maa-alad; − VI kategooria liikluse maa-alad. Lennuvälja kinnistu piirneb Vaivara valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt põhja-, lääne- ja ida suunast vahetult transpordimaaga, millele ei rakendu müra normtasemed. Transpordimaadest edasi teisel pool teed põhja suunas ja ka kõikides teistes suundades leidub läheduses mitmeid väikeelamumaid ja reserveeritud väikeelamumaid (II kategooria ala). Lähim sotsiaalmaa on kirde suunas asuv Vaivara lasteaed (II kategooria ala), mille kaugus on u 500 m planeeringuala piirist. Väikeelamumaade ja ärimaade vahele on üldplaneeringuga ette nähtud ka mitmeid tootmismaa (laohoone või keskkonnaohutu tootmise maa) juhtotstarbeks reserveeritud alasid. 43 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Siseriiklikult on indikaatoriteks A-korrigeeritud ekvivalentsed müratasemed Ld ja Ln (sisaldab ka õhtust aega 19–23). Tabel 5-s on toodud Ld ja Ln määratlus kellaajaliselt, kestvused tundides ning siseriiklikest õigusaktidest tulenev parandustegur häirivuse arvestamiseks. Tabel 5. Siseriiklike ööpäevase müratasemete indikaatorite Ld ja Ln osad, ajad ja parandus. Ajavahemik Indikaator Kellaaeg Kestus, h Parandus Päev Ld, sh Le 07–23 16 +5 Õhtu Le 19–23 4 +5 Öö Ln 23–07 8 0 Liiklusmüra alla kuulub regulaarne maantee-, raudtee- ja lennuliiklus. Kavandatavatest objektidest lennuvälja ja helikopterite maandumisala kasutamisest tekkiva müra osas tuleb seega lähtuda liiklusmüra normtasemetest. Liiklusmüra normsuurused hoonestatud ja hoonestamata aladel on esitatud Tabel 6-s. Tabel 6. Liiklusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik. Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk Päev 55 50 vaiksed alad Öö 50 40 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja Päev 60 / 6527 55 sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu Öö 55 / 6027 50 maa-alad, rohealad III kategooria – keskuse maa-alad; Päev 65 / 7027 60 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Öö 55 / 6027 50 alad Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Atmosfääriõhu kaitse seaduse reguleerimisalasse ning Kliimaministeeriumi töövaldkonda ei kuulu spordi- ja meelelahutusürituste, sh motoringradade tekitavad mürahäiringud. Motoringradade müra erineb märgatavalt tavalisest autoliiklusest, kuna kasutuses olevad masinad (mootorrattad, kardid) ei ole tavapärased liiklusvahendid ning nende tegevus ei ole regulaarne. Korrakaitseseadus sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi on avalikus kohas keelatud teist isikut oluliselt häirivat müra. Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. Motoringraja puhul seega seadusandluses otseselt müra normtasemed puuduvad. Varasemalt (määruse redaktsioon kehtis kuni 10.02.2017) reguleeris spordiväljakute ja meelelahutuspaikade müra normtaset Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42, mille kohaselt oli spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra piirtase samane vastaval ajal kehtinud tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega olemasolevatel aladel ehk asjakohased normväärtused II kategooria elamualadel olid järgmised: 55 dB päeval (7.00-23.00); 40 dB öösel (23.00-7.00). Lisaks sisaldus määruses punkt, mille kohaselt üksikute kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral võib müra piirtase olla 10 dB(A) võrra suurem kui tööstusmüra 27 müratundliku hoone teepoolsel küljel. 44 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel ehk: 65 dB päeval (7.00-23.00); 50 dB öösel (23.00- 7.00). Tabel 7-s on toodud tööstusmüra normsuurused hoonestatud ja hoonestamata aladel. Kuna motoringraja müratasemed ei ole otseselt reguleeritud, siis käesolevas KSH aruandes on võetud mürahinnangu andmisel aluseks motoringraja osas tööstusmüra normtasemed. Tabel 7. Tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik. Müra kategooria Aeg Müra piirväärtus Müra sihtväärtus I kategooria – virgestusrajatise maa-alad ehk Päev 55 45 vaiksed alad Öö 40 35 II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- Päev 60 50 ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu Öö 45 40 maa-alad, rohealad III kategooria – keskuse maa-alad; Päev 65 55 IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Öö 50 45 alad Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21–07 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 5.6.1.2 Keskkonnamüra hindamine Kaks kõige tähtsamat keskkonnamüra kirjeldavat omadust on müraallika müraemissioon ja müratase mingis punktis. Müraemissioon on sama, mis müraallika helivõimsus; tavaliselt kirjeldatakse seda helivõimsustasemena. Müratase on täpsemalt koha või kuulmispunkti helirõhutase, mida üldiselt esitatakse kaalutud A-helitasemena. Helitase on kaalutud A-helirõhutase. See on määratletud: 𝑝𝐴 𝐿𝑝𝐴 = 20 lg ( 𝑝 ), kus 0 pA – kaalutud A-helirõhk; P0 – kuuldeläve helirõhk (= 20 *Pa). Kaalutud A-helirõhk on mürasignaali filter, mis vastab inimkõrva reageerimisele. Helivõimsustase on määratletud: 𝐿𝑊 = 10 lg(𝑃/𝑃0 ), kus P – helivõimsus; P0 – P0 võrdlusvõimsus (1 pW). Kogu müraemissioon on tavaliselt esitatud kaalutud A-helivõimsustaseme (LWA) kujul. Levimisarvutuste jaoks esitatakse helivõimsustase spektri oktaavribades (ja A-korrigeerimist ei kasutata). Mõlemal mainitud tasemel on sama ühik, detsibell (dB). See võib põhjustada segadust, kuna kahe taseme numbrilised väärtused erinevad tavaliselt üksteisest märgatavalt. Helivõimsustaseme arvsuurus on tavaliselt palju suurem kui tavalisel helitasemel. Keskkonnamüra häirivuse ja negatiivsete mõjude hindamisel kasutatakse peamiselt müra kaalutud A-helitasemeid. Sellisena on A-helitase otseselt rakendatav ainult pidevale ja püsivale mürale. Kui 45 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 on vaja hinnata pikaaegselt ajas muutuva müra mõju – kas kõikuv, katkendlik või impulsiivne – siis ühenumbrilise suurusena kasutatakse ekvivalentset kaalutud A-helitaset LAeq:  1 p 2 (t )  LAeq = 10 lg  T  A p 2 dt    T 0  , kus p2A(t) – kaalutud A-momentaanne helirõhk ajal t; T – määratud ajavahemik. Müra, mis koosneb impulssidest või on tonaalne, peetakse rohkem häirivamaks kui püsivat müra. Kui hinnatav müra koosneb impulssidest või on tonaalne, siis tuleb kasutada vastavat korrektsiooni mõõdetud või arvutatud tasemele enne selle võrdlemist normtasemetega. 5.6.1.2.1 Maastikumudel Lähteandmetena vajab arvutusmudel iga müraallika asukohta ja müraemissiooni ning kolmemõõtmelist maastikumudelit, mis sisaldab hooneid ja teisi takistusi. Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti veebikeskkonnast saadud joonistelt ja K-Projekt AS 22097_lahendusskeemilt. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni, maanteede, veekogude, katastripiiride asukohti, planeeritavate objektide asukohad jms. Maastikumudeli loomisel kasutati kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni. Hoonete jagunemine oli Maa-ameti avaandmete kasutusotstarbe alusel järgmine: − elu- või ühiskondlik hoone, sh äri-, kaubandus- ja büroohooned (kaartidel halli värviga); − kõrval-, tootmishoone (kaartidel sinise värviga). Kõikidele hoonetele määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile. Joonis 19-l on esitatud vaade maastikumudelile. Joonis 19. Maastikumudel. Arvutuspunkti helitaseme määravad müraallika helivõimsustase, kaugused ja müra levimisteede akustilised omadused. Need määratakse helipeegeldavate või -neelavate pindadena olemasolevatest ehitistest ja pinnavormidest. Maapinna ja muude pindade akustiline pehmus 46 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 määratakse järgmiselt: asfalt, betoon ja vesi on kõvad akustilised pinnad, tihe kruusane aluspind on üldiselt samuti akustiliselt kõva. Enamus muudest maapindadest on akustiliselt pehmed. Maapinna helineelduvustegur määrati mürahinnangus järgmiselt: − kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0; − väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1; − tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7. 5.6.1.2.2 Arvutuste parameetrid Vahemaast tingitud nõrgenemine, maapind ja ekraanid muudavad leviva müra spektrit. Sellepärast teostati arvutus sagedusribades. Lõpptulemusena erinevate sageduste väärtused liideti kokku ühenumbriliseks väärtuseks, ekvivalentseks kaalutud A-helirõhutasemeks LAeq kõikides arvutuspunktides. Müra levimisarvutuste lähteandmete jaoks määrati iga müraallika helivõimsus sageduse ja suuna funktsioonina. Arvutusmudelis esindab müraallikat või -allikaid ekvivalentne punkti- või joonekujuline müraallikas, mis paikneb tõelise allika akustilises keskpunktis. Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised: − arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 5×5 m; − müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel maapinnast; − müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa; − maksimaalne viga 0,1 dB; − peegelduste arv 1; − meteoroloogilised tingimused: keskmine õhutemperatuur 10°C, suhteline õhuniiskus 70%, pärituul 3 m/s. 5.6.1.2.3 Müraallikad Lennurada Lennurajal hakkavad maanduma huvitatud isiku andmete kohaselt kuni kuue kohalised väikelennukid massiga kuni 20 tonni (tiivaulatus ja pikkus kuni 35 m). Arvestatud on, et iga päev toimub kuni 2 tõusu-maandumist. Lennurajalt nii õhkutõus kui ka maandumine toimub enamikul juhtudel lääne suunas. Samas ei ole keelatud lennuvälja kasutada ka ida suunas, kuid sellisel juhul peab piloot vältima Vene Föderatsiooni õhuruumi sattumist. Mürahinnangus on modelleeritud nii lääne kui idasuunal lende. Halvimal variandil toimub ööpäevas lennuväljalt kaks väikelennuki tõusu- maandumist päevasel ajal. Kuivõrd tegemist on visuaallennuväljaga, siis öisel ajal lennuliiklust ei toimu. Lennuk on kõige mürarikkaim siis, kui ta tõuseb täiel võimsusel õhku. Lennuki maandumine on üldjuhul sama mürarikas kui õhkutõus, isegi kui mootori võimsus on palju väiksem. See on tingitud lennuki asendist maapinna suhtes (lennuk on madalamal). Lisaks tekitab hetkeliselt tugeva müra lennuki pidurdamine. Arvestades, et lennumarsruut toimub läänest, siis on see müra osas soodne olukord, sest stardi- ja maandumiskoridori alal ei asu suuri elamualasid. Lennuki maandumise ja õhkutõusu ajaline kestuses on kuni 0,5 h, väikelennukite puhul on see hinnanguliselt väiksem. Töö tegemisel on arvestatud Britten-Norman BN2 lennukiga (Joonis 20), mis lendab Eestis nt väikesaarte vahel ja on üheksa kohaline. Lennukimudel iseloomustab suurimat lennukit, mis lennuväljal võiks tulevikus maanduda. Arendaja andmetel kavandatakse lennuvälja pigem väiksemate (kuni kuue kohaliste) lennukite jaoks. Kuna vähemalt käesoleval ajal esineva teadmise alusel ei ole võimalik alale rajada instrumentaallennuvälja, siis suuremate lennukite maandumine 47 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 on ebatõenäoline. Juhul kui tulevikus siiski osutub võimalikuks lennuvälja ümbermuutmine insturimentaallennuväljaks ja selle tagajärjel võib hakata alal maanduma ka suuremaid lennukeid, siis oleks asjakohane teostada sellisel juhul täpsustav mürahinnang. EASA.A.388 BN2 Islander Series Aircraft tehniliste andmete järgi on Britten-Norman lennuki ülelennu müratase kuni 80 dB (A). Joonis 20. Väikelennuk Britten-Norman BN-2 Islander (allikas: Wikipedia). Saabuvate ja väljuvate lendude puhul on mürahinnangus kasutatud läänesuunalist lennukoridori, mis näitab lennuki lennutee kahemõõtmelist projektsiooni maa peal. Lennukid liiguvad lennukoridorides hajutatult selle mõlemal poolel, mida modelleerimises nimetatakse külgmiseks hajumiseks. Töö tegemisel on arvestatud, et üks väikelennuki tõus-maandumine toimub määruse nr 71 järgi päevasel ajal (7–19) ja teine õhtusel ajal (19–23). Helikopter Helikopteri maandumisplatsid, kuni viis tükki, on planeeritud lennuraja kõrvale. Kopteriväljaku teadaolev plaanitud liikluskoormus on kaks maandumist ja õhkutõusmist päevas. Helikopterite osas liinilende ei kavandata ehk kasutajad peamiselt erakasutajad. Kopteritüübina on aluseks võetud Robinson R44 (Joonis 21). 48 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 21. Kerge helikopter Robinson R44 (allikas: Wikipedia). Helikopterimüra on lühiajaline mürasündmus, mis kestab hinnanguliselt u 2–3 minutit. Kõige mürarikkamad lennuetapid, olenevalt kopteri tüübist, on õhkutõus ja maandumine. Akukon Oy poolt teostatud helikopteri mõõtmistulemuste andmete alusel on Agusta Westland AW139, EURoCOP AS332 Super Puma õhkutõusu ja maandumise helirõhutasemed vahemikus 93–96 dB. Robinson R44 helikopter on oma mõõtmetelt väiksem võrreldes eespool mainitud kopteritega. EASA . IM.R.121 andmete järgi on Robinson R44 ülelennu müratase kuni 81 dB. R22 õhkutõusu ja maandumine tajutav müratase on vahemikus 80–87 dB, EASA . IM.R.120 andmete järgi. Helikopteri R44 õhkutõusu ja maandumise arvutuste tegemisel arvestati, et see toimub valdavalt lääne-loode suunal, Müraolukorra seisukohast on lähenemine sellest suunast soodne, sest ei lennata üle lähedalasuvatest eluhoonetest. Müratasemete arvutamisel arvestati Tabel 8-s toodud andmetega, mille järgi on näha, et helikopterite müra jääb lennu etappides suhteliselt samaks. Töö tegemisel arvestati, et üks helikopteru tõus-maandumine toimub määruse nr 71 järgi päevasel ajal (7–19) ja teine õhtusel ajal (19–23). Tabel 8. Arvutustes kasutatud helikopteri müraemissioonid (A-spektrilähendusteguriga helivõimsustase LWA). Helikopteri lennuetappide andmed Müra tase, dB Maandumine 135 Õhkutõus 130 Motoringrada Motoringrada on planeeritud lennurajast lõunasse. Arvutuste aluseks võeti sarnased ringrajad nagu Audrus asuv motoringrada Porsche Ring ja Viljandi vallas Raassilla Rallikrossirada. Ringraja tegevusest tingitud müra hindamiseks on oluline määrata müraallika helivõimsustase ja ajaline kestvus. Eestis ei ole vastavaid juhendeid välja töötatud. Ringraja arvutuste tegemistes saab 49 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 toetuda Taani arvutusmeetodile28 või Norra juhendile29, kus mõlemas dokumendis on ära toodud motokrossi sõidukite helivõimsustasemete spektrid. Mürahinnangus arvestati järgmiste helivõimsustaseme väärtustega: LWA = 127 dB, helirõhutase 10 m kaugusel 99 dB. Võrdluseks Audru ringrajal ringraja on kehtestatud piirang, et ringraja territooriumil liikuva sõiduki poolt tekitatav müra ei tohi ületada 113 dB (A). Ralliraja kasutus on arvestatud päevasel ajavahemikul (7–23) 10 h, kus 20 min on sõit ja 10 min paus, päeva keskel lõuna 1 h. Sõiduaeg kokku 6 h: 320 min päevasel ajal (7–19) ja 40 min õhtusel ajal (19–23). 5.6.1.2.4 Mürahinnangu tulemused Töö tulemusena valmis kavandatava Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu arvutustulemusena kolm kaarti päevase ajavahemiku jaoks. Öine aeg pole käesolevalas uuringus oluline, sest kõik mürarikkad kavandatavad tegevused toimuvad päevasel ajal. Arvestades kavandatavat kasutust, siis on ebatõenäoline, et ühel ajal hakkaks planeeringualal toimuma eriliigilisi mürarikkaid tegevusi. Mürauuringu tulemusena arvutati: − Joonis 22. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmas-laskumas lääne suunal; − Joonis 23. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmine-laskumine ida suunas.; − Joonis 24. Kahe helikopteri lennusündmuste müratase päevasel ajavahemikul (07–23); − Joonis 25. Motoringraja müratase päevasel ajavahemikul (07–23). Müratasemete arvutustulemusi ei tohiks liiga üksikasjalikult käsitleda, kuid see annab ülevaate, millises suurusjärgus ulatuvad erinevate müraallikate poolt hooneteni ulatuvad ekvivalentsed tasemed. Modelleerimisel saadud arvutustulemuste ebatäpsus/määramatus on uuringus müraallikate ja kauguste suhtes reeglina ±2–3 dB. Kuivõrd käesolev mürahinnang on teostatud detailplaneeringu faasis ja põhineb teoreetilisel arvutusel lähtudes eeldustest, siis saadud tulemused annavad üldise ülevaate müraolukorra kohta. Tegelikkus võib kaasa tuua ootamatuid vajalikke muudatusi või täiendavaid müraallikaid, mida ei ole müra hindamisel arvestatud, mis muudavad müraolukorda ning olukorda tuleb uuesti hinnata. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 on kehtestatud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed. Normtasemete täitmine ei tähenda, et müraallikatest lähtuvat müra ei ole välisterritooriumil või hoonete sees üldse kuulda. Lennurada Lennumüra mõjutab inimesi lennuvälja ümbruses ning lähimates külades. Lennuliiklusest põhjustatud müra oleneb lennuliikluse intensiivsusest, lennuki mürakarakteristikutest ning lennuoperatsioonide korraldusest ja arvust. Lennuvälja hakkavad kasutama väikesed õhusõidukite tüübid ning lennuoperatsioonide arv päevas ei ole suur. 28 Støj fra motorsportsbaner. Vejledning fra Miljøstyrelsen Nr. 2 2005. 29 Veileder til retningslinje T-1442. 50 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Lennuvälja kasutamisest põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringualale planeeritavatele hoonetele, lennukoridori lähedal asuval Peeterristi külas asuv Kikki-Ojaääre eluhoonel, kuhu ulatub 50–51 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul. Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) ulatub päevasel ajavahemikul 45–49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Lennuki maandumise ja õhkutõusmise suuna valiku, kellaajaliste piirangutega (nt võimalusel mitte lubada lennuoperatsioone õhtusel ajal) on võimalik vähendada lennuvälja müratsoonide ulatust väliskeskkonnas, hoone siseruumides tagatakse kehtestatud normtasemete täitmine ehituslike meetmetega. Lennukoridoride täpsem kulgemine sõltub piloodist ja konkreetse lennuoperatsiooni muudest faktoritest. Juhul kui antud lennuvälja maandumine ja õhkutõus hakkab toimuma läänest ja läände (nii nagu käesolevas mürahinnangus eeldatud), siis olulisel tasemel müra Narva linna tiheasustusaladeni ei ulatu. Juhul kui lennuki tõusmine ja laskumine toimub ida suunas, siis ületavad väikelennukid Narva linna. Linnaäärsete tänavate eluhooneteni ulatub sellisel juhul müraindikaatori Ld 45 dB samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Kindlasti võivad väikelennukid olla üle linna lennates kuuldavad, kuid arvestades võrdlemisi väikest lennusagedust ning asjaolu, et lennud toimuvad ainult päevasel ajal võib hinnata, et olulist ebasoodsat mõju ei esine. Helikopter Helikopteri õhkutõusu-maandumisel põhjustatud müra on kõige suurem valdavalt planeeringuala hoonetele ning vahetult planeeringuala lähedal põhja suunda Olgina alevikus asuvate Tallinna mnt 95, 91 ja Rebase tn 19 eluhoonetel, kuhu ulatub päevasel ajavahemikul 52–56 dB suurune müratase. Teiste lähimate hoonete puhul (Olgina alevik) päevasel ajal 45–49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon, mis täidab II kategooria liiklusmüra piirväärtust (60 dB). Lühiajaline helikopterimüra maandumisel/õhkutõusmisel on mõneks sekundiks lähimate planeeritavate hoonete juures suurusjärgus kuni 90 dB, lähimate eluhoonete juures 70–75 dB. Helikopteri lendamine on eristatav, sest tõstab ajutiselt ja lühiajaliselt müratasemeid piirkonnas. Helikopteri maandumise ja õhkutõusmise asukoha, suuna valiku, kellaajaliste piirangutega (nt võimalusel mitte lubada lennuoperatsioone õhtusel ajal) on võimalik vähendada lennuvälja müratsoonide ulatust väliskeskkonnas. Lähimate eluhoonete juures ei ole efektiivseid müra vähendavaid meetmeid, sest peamine müraallikas (helikopter) on maapinnast kõrgemal õhus. Müra leviku tõkestamisel on võimalik parandada müraolukorda eelkõige müratundlike hoonete siseruumides; st hoonete välispiirete (välissein, katuslagi) heliisolatsiooni parandamine, akende vahetamine või klaaside asendamine. Motoringrada Planeeritud motoringrada avaldab enim mõju ~500 m kaugusel ringrajast asuvatele Tõrvajõe külas Iljasoru, Ubaaia eluhoonetele, Narva linnas Kajaka tn-l asuvatele aiamajadele, Soldina külas Mudajõe, Mesilase, Pikapõllu ja Vitsa eluhoonetele, kuhu ulatub 52–56 dB suurune müratase päevasel ajavahemikul, mis täidab II kategooria tööstusmüra piirväärtust (60 dB). Seega arvestades motoringraja kaugust elamutest, siis on oodata soovitatavate müra normtasemete täitmine elamualadel. Tuleb aga arvestada, et müra häiringut võib elamualadel siiski eeskätt suuremate võistluste või harjutussõitude korral esineda. Kavandatav ringrada on sarnane Eestis olemasolevatest ringradadest Audru ringrajaga. Audru rada on 3,2 km pikkune ning lähimad elamud paiknevad u 90 m kaugusel ringrajast. Audru ringrajal on 51 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 teostatud arvukalt mürahinnanguid, sh mõõtmisi30. Ühegi uuringu kohaselt ei ole kogu päeva (7.00- 23.00) kokkuvõttes ehk normidega otseselt võrreldavas ajavahemikus keskmistatud müra hinnatud tase (Ld, mis sisaldab mürarikkamate ja vaiksete hetkede keskmistamist) lähimate elamute juures ületanud 65 dB piiri. Uuringute, mis lisaks kogu päeva peale keskmistatud tulemustele (Ld), tõid välja ka konkreetsete võistlussõitude toimumise ajal esinenud mürataseme (nt 15 minutilise sõidu toimumise ajal), kohaselt esines mitmete sõitude ajal lähimate eluhoonete juures ka u 70 dB suurune sõitude keskmine (nt 15 minuti jooksul pidevalt esinev) müratase. Hetkeline (vähem kui sekundi jooksul) mõõdetud maksimaalne müratase ületas lähimate elamute juures ka 80 dB (tavakasutusega päeval). Seega on motoringraja puhul tegemist olulise müraallikaga. Võrreldes Aurdu ringrajaga on kavandatava ringraja puhul elamualad oluliselt kaugemal (lähim kasutusel elamu on 520 m kaugusel raja servast). Liikuva heliallika puhul väheneb müratase 3 dB vahemaa kahekordistumisel ning just piisavat vahemaad võib mürarikaste objektide puhul pidada parimaks leevendavaks meetmeks. Müratasemete vähendamiseks toimivad üldjuhul heade meetmetena ka müratõkkesein ja vall. Müravalli ja -tõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab müratõkkesein olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna ulatuses, kuni pinnaseni ulatuv katkestamatu ja tihe tarind. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tõhusaim viis müra leviku takistamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Müratõkkeseinte valikul on soovitav valida CE-märgistatud ja toimivusdeklaratsiooni omavaid tooteid. Planeeritava ringraja puhul asuvad lähimad hooned rohkem kui 500 m kaugusel, mis on piisavalt kaugel, et kui ringraja ümber ette näha ekraan, siis see ei vähendaks väga efektiivselt hooneteni ulatuvat mürataset. Võimaliku müravähenduse efekti kontrolliks tehti arvutused 4,5 m kõrguse ja 1537 m pikkuse ekraaniga (Joonis 26, kus ekraan on tähistatud helesinise joonega ), mille tulemusena väheneb 60–64 dB mürataseme tsoon vahetult ekraani taga, kuid hooneteni ulatuv mürataseme tsoon 50– 54 dB ei vähene oluliselt, arvutuste järgi on eluhoonete juures vähenemine 1-2 dB. Planeeringuliselt tuleks siiski jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks ringraja ümber. Kumulatiivne müra Kui tegemist on mitme erineva müraallikaga ning on vaja teada nende kombineeritud helirõhutaset, siis tuleb arvestada, et detsibell on logaritmiline väärtus, mida ei saa lihtsalt kokku liita. Kumulatiivse müra suurus oleneb mitme erineva müraallika müratasemete vahest. Kui vastuvõtupunktis ulatub kaks müraallikat, mille helirõhutase on võrdne, siis koosmõjus ulatub 3 dB võrra suurem müratase. Kui kahe helirõhutaseme erinevus on üle 10 dB, siis võib vaikseima allika panuse kõrvale jätta. Kumulatiivne müra võib lisaks käesolevas hinnangus hinnatud objektidega avalduda ka koosmõjus Tallinn-Narva maanteega. Antud maanteelõigu osas on koostamisel rekonstrueerimisprojekt ning sellele läbiviimisel keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamine näeb ette ka vastavalt prognoositavatele liikluskoormustele ning maantee lahendusele mürahinnangu koostamist. Mürahinnangu valmimisel täiendatakse selle osas ka käesolevat KSH aruannet. Kuigi planeeringuala paikneb maanteega külgnevalt, siis tuleb arvestada, et planeeringuga kavandatavad mürarikaste tegevuste iseloom on tunduvalt teistsugune kui maateel. Nii õhusõidukite kui motoringrajaga kaasnev müra on tunduvalt intensiivsem, kuid samas kestab lühiajaliselt, samas kui maantee puhul 30 Hendrikson ja Ko OÜ. 2020. AUDRU RINGRAJA MÜRAHINNANG. Töö nr 20003640 52 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 on tegu võrdlemisi pideva müraallikaga. Seega olulist müra kumuleeruvust maanteemüraga ei ole oodata. 53 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 22. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmine-laskumine lääne suunas. 54 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 23. Lennuraja müraolukord – 2 väikelennukit päevasel ajavahemikul (07–23) tõusmine-laskumine ida suunas. 55 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 24. Kahe helikopteri lennusündmuste müratase päevasel ajavahemikul (07–23). 56 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 25. Motoringraja müratase päevasel ajavahemikul (07–23). 57 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Joonis 26. Motoringraja lähiaastate keskmine päevane müraolukord koos 4,5 m kõrguse ja 1537 m pikkuse mürakaitseekraaniga. 58 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5.6.2 Vibratsioon Elukeskkonnas võib tunnetada vibratsiooni, mida põhjustavad teatud ettevõtted/tegevused ja eelkõige raudteerongid, mis kandub elamutesse pinnase kaudu. Erinevate seadmete/masinate töö võib põhjustada pinnases, hoonetes ja rajatistes häiringuid, mille tagajärgi tajutakse vibratsioonina. Vibratsioon võib häirida elamismugavust, keskendumist või und. Vibratsioon võib põhjustada ka hoonete või vara kahjustusi. Vibratsiooni levik ja mõjuala on kõige suurem pehme pinnase piirkonnas, seevastu kõva pinnase korral võib suuremaks probleemiks olla struktuurimüra (ground-borne noise). Üldiselt on vibratsiooni ebamugavustsoon palju laiem kui võimalike kahjustuste piirkond. Väikelennukite ja helikopterite puhul ei ole täheldatud vibratsiooni elukeskkonnas. Lennu ajal võivad õhusõidukid ja helikopterid keskkonda tekitada ainult õhumüra, kuna nad ei puutu maapinnaga kokku. Õhkutõusu-maandumisrajal olevad väikelennukid ja helikopterid ei ole oma olemuselt rasked sõidukid nagu näiteks kaubarongid ja seega lennukid ja helikopterid ei ole arvestatavad keskkonnavibratsiooni allikad. Ka motospordisõidukid on liiga kerged, et tekitada märkimisväärset vibratsiooni mis tahes praktilisel kaugusel. Näiteks tiheda liikluse teede/maanteede läheduses võib vibratsioon olla tajutav olukorras, kus müratundlik hoone/ruumid paiknevad vahetult (mõni meeter teest) maantee kõrval. Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele. Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms. 5.6.2.1 Vibratsiooni tekkimine ja levik Maapinnal asuvate masinate/seadmete töötamine tekitab mehaanilise võnkumise pinnases, kust see levib pinnase ja vundamentide kaudu edasi hoonetesse ja rajatistesse. Vibratsiooni levik ja mõjuulatus sõltub paljudest teguritest, mis mõjutavad nii võnkumise suurust kui ka sagedust. Vibratsiooni suurust mõjutavad nt. vibreeriva seadme/sõiduki tüüp, töö iseloom, masinate liikumiskiirus, pinnase tüüp ning kaugus vibratsiooniallika ja vastuvõtja vahel, ehitise vundamendist, korruse arvust jms. Joonis 27-l on näidatud vibratsiooni mõju hoonele ja sellest tulenevad häiringud. a) b) c) d) Joonis 27. Vibratsiooni mõju hoonele. 59 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5.6.2.2 Vibratsiooni häirivus Eestis on Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 järgi reguleeritud vibrokiirenduse (Lav) tasemete piirväärtus vibratsiooni tundlikes hoonetes. Olemasolevate hoonete puhul piirväärtused päevasel ajal 82 dB ja öisel ajal 79 dB. Kehtivad vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks. Rahvusvahelistes kogukeha vibratsiooni käsitlevates üldstandardites ISO 2613-1 ja ISO 2631–2 on esitatud juhised vibratsiooni mõjude hindamiseks; samuti on seal ära toodud minimaalsed tajutavad tasemed. Nimetatud standardites on välja toodud, et inimeste tundlikkus vibratsioonile on erinev; see võib põhjustada erinevaid subjektiivseid hinnanguid vibratsiooni ulatusest ja selle häiringutasemest. Standardis ISO 2631-1 on toodud inimeste tundlikkuse tase sagedus-korrigeeritud vibrokiirenduse tipptasemele aWpeak ≥ 0,015 m/s2 (tegemist on vertikaalsuunalise vibratsiooniga), mis peaks kehtima 50% inimeste kohta. Tabel 9-s on toodud standardis ISO 2631-1 toodud üldised suunised ja ligikaudsed vibrokiirenduse suurused ning nende seos võimalikele reaktsioonidele. Vibrokiirendus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas. Tabel 9. Inimese tundlikkuse tasemed maapinnal leviva vibratsiooni suhtes. Vibrokiirendus, m/s2 Inimese tundlikkuse tase Vähem kui 0,315 Pole häiriv 0,315–0,63 Natuke häiriv 0,5–1 Üsna häiriv 0,8–1,6 Häiriv 1,25–2,5 Väga häiriv Suurem kui 2,5 Äärmiselt häiriv Enamus Euroopa riikides on sätestatud vibratsiooni kiirus, mis näitab kui kiiresti vibratsioon pinnases levib. Vibratsiooni kiiruse 0,3–0,4 mm/s juures võib vibratsiooni häirivaks pidada keskmiselt 15% elanikest. Kui vibratsiooni kiirus on väiksem kui 0,10 mm/s, siis sel juhul inimesed vibratsiooni tavaliselt ei taju. Vibratsiooni tase 1,0 mm/s põhjustab tõenäoliselt vibratsioon kaebusi elukeskkonnas, kuid võib olla talutav, kui elanikele on eelnevalt ette hoiatatud ja teavitatud. Vibratsiooni tase 10 mm/s on enamiku puhul tõenäoliselt talumatu ja seda võib taluda ainult väga lühikesel kokkupuutel. 5.6.2.3 Ehitiste kahjustused Normdokumentides ja muus kirjanduses esinevad ehitiste kahjustusriskide piirmäärad on esitatud enamuses vibrokiiruse tippväärtusena. Vibratsiooni häiring väljendub hoonete konstruktsiooni värisemises, mida põhjustab nii maapinna kaudu leviv kui ka õhu kaudu leviv vibratsioon. Vibratsioonihäiring sõltub suurel määral ka hoone tehnilisest seisukorrast. Kõige tavalisemad vibratsioonist tulenevad häiringud on akende klirisemine ja väikesed praod viimistluses. Eestis pole vibratsioonitasemete piirväärtused hoone konstruktsioonidele reguleeritud. Vibratsioonikiiruse väärtuste ning nende normide hindamiseks soovitame kasutada Saksamaa standardit DIN-4150-3:1999. Vibratsiooni mõju hoonele hinnatakse vastavalt piirväärtustele. Väärtuste ületamine ei tähenda kohest kahju hoone konstruktsioonidele, kuid vibratsiooni tekke põhjust tuleks edasiselt uurida. Kõige suurem mõju on tulevikus ehitusega seotud töödel, millel võib olla otsene mõju hoonetele. Peamine risk on kõrgest õhumüra tasemest ja maapinnas levivast vibratsioonist, mis on seotud 60 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 tegevustega nagu vundamendivaiade paigaldamisega, maapinna lõhkumise/eemaldamisega jms. Ehitusaegset vibratsiooni suurust mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Hinnanguliselt mitmesugused puurimistööd, ekskavaatorid, ekskavaatorlaadurid, tihendajad, purustid, kallurid, raskeveokid, teerullid jms masinad põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid müra ja vibratsiooniväärtusi ning vastavalt vajadusel tuleb läbi viia vibratsioonitasemete monitooring. 5.6.3 Õhukvaliteet KOTKAS heiteallikate registri alusel (07.09.2023 seisuga) planeeringualal ega selle kontaktvööndis paikseid heitallikaid ei ole. Lähimateks heiteallikateks on SW Energia AS katlamaja korstnad, mis jäävad Olgina alevikku u 0,7 km kaugusel planeeringualast. Samas jääb planeeringuala Ida- Virumaale, kus seoses energeetika ja tööstusega on välisõhu kvaliteet tugevalt mõjutatud. Detailplaneeringualale kavandatakse lennukite remondi ja perspektiivis ka lennukite ehitusega tegelevate ettevõttete jaoks äri- ja tootmishooneid. Metallitööde (keevitamine, metallilõikus) ja viimistlustööde (värvimine) käigus eralduvad välisõhku saasteained. Samuti nähakse planeeringualale ette perspektiivne õhusõidukite kütusemahutite ja tankla ala. Kütuse hoiustamisel ja käitlemisel eralduv välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Detailplaneeringu faasis ei ole teada alal tegutsema hakkavad ettevõtted ning seega ei saa täpselt hinnata heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete koguseid. Tegevuste edasistel kavandamistel tuleb arvestada võimaliku keskkonnalubade kohustusega. Võimalike äri- ja tootmisettevõtete keskkonnaloa, keskkonna kompleksloa või paikse heiteallika registreeringu kohustus tuleb selgitada vastavalt iga ettevõtte kavandatavast tegevusalast ja - mahust. Keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade taotlemisel tuleb hinnata vastavust välisõhu kvaliteedi piirväärtustele, arvestades piirkonnas esinevat foonisaastet. Planeeringu faasis, kus pole teada tegutsema hakkavad ettevõtted, mahud, heiteallikate paiknemine jms algandmed, ei ole võimalik hinnata saasteainete heitkoguseid ega mõju õhukvaliteedile. Paikse heiteallika käitamiseks vajaliku keskkonnaloa saamise eelduseks on tegevuse vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele. Kavandatava lennukikütuse tankla käitamisel tuleb arvestada, et juhul kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 tähenduses) laadimiskäive aastas on suurem kui 2000 m3, kuid väiksem kui 10 000 m3, siis vajab tegevus paikse heiteallika registreeringut. Suurema kui 10 000 m3 käibe korral (mis antud juhul on vähetõenäoline) on vajalik keskkonnaluba paikse heiteallika käitamiseks. Kuna tankla laadimiskäive jääb väga suure tõenäosusega alla 10 000 m3 aastas, siis ei ole oodata olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Väiketanklate puhul pole keskkonnaluba nõutav just seetõttu, et nende tegevusega olulist mõju õhukvaliteedile ei kaasne. Planeeringualale kavandatavate lennundusobjektidega (lennuvälja ja helikopteri maandumisplatsid) kaasnevana ei ole oodata olulise õhusaaste teket. Õhusõidukit kasutavad sarnaselt maanteesõidukitele kütust ning kütuse põlemisel tekivad põlemissaadused (CO2, NOx, CO, PM, SO2, LOÜ). Välisõhu saastatuse põhjustamisel on lennukimootorite heitmetest absoluutkoguste poolest kõige suurema osakaaluga süsinikoksiid (CO) ja lämmastikoksiidid (NOx). Valdava enamiku lennundusega seotud õhuheitest annavad suured reisi ja kaubalennukid. Antud juhul kavandatakse lennuvälja väikelennukitele ja helikopteritele. Kuna kavandatav lennuliikluse intensiivsus on väike ja teenindatakse väikelennukeid, siis ei ole oodata olulise õhusaaste teket. 61 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Prognooside järgi moodustavad enamuse lennujaama saabuvatest õhusõidukitest suhteliselt väikeste saasteainete heitekogustega lühimaa lennukid (enamasti 2 turbopropellermootoriga). Käesoleva KSH koostamisel on lennukitüübina arvestatud Britten-Norman Islander lennukiga, mis iseloomustab suurimat lennukit, mis lennuväljal võiks maanduda. Lennuki tõusu ja maandumisega (nn LTO heide) kaasneva heite arvutamiseks on kasutatud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019 osaks olevat arvutustabelit31. LTO on maandumise ja õhkutõusmise tsükkel, mis koosneb kahest lennuoperatsioonist. LTO koosneb neljast etapist (õhkutõusmine, tõus, lähenemine koos maandumisega ja ruleerimine). Et saasteainete vabanemine on vahetult seotud energia tootmisega, siis ainult väike osa saasteainetest emiteeritakse õhusõiduki ruleerimisel lennurajalt perroonini. LTO tsükkel arvestab saasteainete heidet kuni lennuki tõusmiseni 3000 jala kõrgusele (915 m) ja maandumisel alates samale kõrgusele laskumisest. Tabel 10. Saasteainete heitkogused väikelennuki maandumise ja õhkutõusu tsükli käigus. Näitaja Kogus, kg Kütusekogus 13,250 CO 16,940 HC 0,431 NOx 0,005 CO2 41,374 Lennujaamade keskkonnauuringud on näidanud, et õhusaaste probleem muutub aktuaalseks suurtes kõrge lennusagedusega lennujaamades. Eesti puhul jääb isegi Tallinna lennujaam oma 2,7 milj reisijaga aastas pigem väikseks lennujaamaks. Tallinna lennujaamas on läbi viidud ka õhusaaste uuringuid32 ja uuringus toodud hajumisarvutuste tulemused näitasid, et lennukitest tulenev õhusaaste avaldab mõju ainult lennujaama läheduses olevatele aladele. Suuremal kõrgusel hajuvad heitmed suuremale alale ja samal ajal hajutab turbulents need kiiresti. Peale selle, et suurem osa õhusõidukite heitmetest väljutatakse suurematel kõrgustel, on need ka vähem püsivad, kui maanteeliiklusest põhjustatud heitmed. Õhusõidukite heitmed väljutatakse ka suurema rõhu all, mis aitab neid kiiremini ja kaugemale hajutada, ning seetõttu on nende sisaldus vahetus lähiümbruses väiksem. Arvestades, et kavandatav lennujaam hakkab teenindama ainult väikelennukeid/helikoptereid ning prognoositav lennuliikluse sagedus on väga väike, siis ei ole oodata, et lennuväli hakkaks põhjustama olulist mõju õhukvaliteedile. Oodata ei ole lennuvälja tegevusega seonduvalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool lennuvälja ala. Planeeringus kavandatakse õhusaastet põhjustavatest objektidest veel ka motoringrada. Motoringraja puhul tekivad saasteainete heited mootorsõidukitest kütuse põlemisel. Heite kogused sõltuvad konkreetsetest sõidukitest ja kasutusintensiivsusest. Heide on analoogne maanteedel tekkiva õhusaastega. Maanteede õhusaaste mõõtmised33 ja arvutuslikud hindamised34 on näidanud, et õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist võib esineda vahetult teega piirnevatel aladel ja seda ainult väga kõrge liiklusintensiivsusega maanteede puhul. Motoringraja puhul kujuneb kasutusintensiivsus oluliselt väiksemaks kui põhimaanteede puhul. Motoringradade puhul peetakse peamiseks õhukvaliteedi probleemiks peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) 31 1.A.3.a Aviation 2 LTO emissions calculator 2019 32 „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali uuendamine”, Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006 33 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal 34 Lemma OÜ. 2022. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. 62 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 heidet, mis kaasneb rehvide ja rajakatte kulumisega ringraja kasutamisel. Mõõtmised olemasolevate ringradade ääres on näidanud, et 24h keskmine PM2.5 kontsentratsioon võib võistlustel raja ääres olla vahemikus 15 µg/m3 and 33 µg/m3 (aasta keskmine kontsentratsiooni norm 25 µg/m3). Võistluse ajal võib rajaäärsel alal esineda lühiajaliselt väga kõrgeid peenosakeste kontsentratsioone.35 Arvestades elamualade kaugust perspektiivsest ringrajast, siis ei ole oodata, et elamualadel tekiks ringrajast tulenevalt õhukvaliteedi piirväärtuste ületamise ohtu. Asjakohane on siiski keskkonnameetmete rakendamine vähendamaks peenosakeste kandumist elamualadele. 5.6.4 Õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeringuga kavandatakse potentsiaalselt kõrgendatud avariiohuga objektidest lennukikütuse tanklat. Diiselkütuse ja reaktiivkütuse hoidmismahuti kvalifitseeruks ohtlikuks alates 1000 tonnist, bensiin alates 100 tonnist36. Planeeringu eskiisi faasis pole teada kütusemahutite suurus. Arvestades, et Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakenduse alusel ei liigitu isegi Tallinna Lennujaama kütusehoidla käesoleval ajal ohtlikuks käitiseks, siis kavandatava väikelennuvälja puhul ei ole oodata kütusemahutite rajamist mahus, mis ületaks ohtliku ettevõtte künniseid. Tankla ja kütusemahutite rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Vedelkütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud: 1) Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti mehhaanilised vigastused. 2) Tulekahju. Kütus ise ja kütuseaurud on tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevad hooned, sh kahjustuskeskuses paiknevad jäätmed. Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine. 3) Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui dkütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel. Tulekahju ja plahvatuse algsündmuseks võivad olla ka ekstreemsed ilmastikuolud (nt pikselöök), samuti kuritahtlik tegevus (nt süütamine). Uude tanklasse tuleb kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja 35 Oluaderounmu, O,M. 2018. Monitoring Inhalable Particulate Matter and Noise at Motorsport Event Centers. Graduate School Southern Illinois University Edwardsville. 36 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” 63 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht. Arvestades tanklas hoiustatava kütuse mahtu ning juhul kui rakendatakse eelkirjeldatud meetmeid ohtude minimeerimiseks, siis on olulist keskkonnakahju põhjustavate avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 5.7 Jäätmeteke Planeeringuga kavandatavate ehitiste ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel olulist mõju keskkonnale. Planeeringuga kavandatavate ehitiste käitamise käigus tekib samuti jäätmeid. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. 5.8 Võimalik mõju kultuuripärandile Vastavalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasile kuulub Narva lennuväli pärandkultuuriobjektide nimekirja (Olgina (Soldino) lennuväli, 514:OKU:005). Tegu on okupatsiooniaja objektiga. Kuivõrd kavandatava tegevuse raames arendatakse Narva lennuvälja edasi, mitte ei rajata muud taristut/ehitisi, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektile puudub. Pigem võib mõju pidada positiivseks, sest toimub pärandkultuuriobjekti rekonstrueerimine ja seeläbi edasine kasutuses hoidmine, mis tagab objekti säilimist. 5.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh mõju sotsiaalsetele vajadustele ja heaolule Narva külje all paiknevat murukattega Olgina lennuvälja kasutavad käesoleval ajal hobilendurid ja langevarjurid. Lennuvälja kõvakatteliseks muutmisel ja pikendamisel saaksid sellele maanduda ka senisest suuremad lennukid. Lennuväli hakkaks eeskätt teenindama eralennukeid ja ettevõtete süstiklende. Lennuvälja arendava SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri hinnangul on lennuväli eelduseks Narva suurte rahvusvaheliste investeeringute sihtpunktiks saamisel. Lennuvälja arendamine parandaks oluliselt Narva ühendust teiste Euroopa piirkondadega. Käesoleval ajal puudub kogu Ida-Virumaal lennuühenduse võimalus. Lennuvälja arendamisel kaalutakse ka Narva ja Kagu-Soome vahelist reisiliini, mis võimaldaks lisaks äriklientidele ka turismiga seotud lennuühendusi. Seega võib lennuvälja arendamisel eeldada positiivset mõju nii Ida-Viru piirkonna tööstuse arengule kui ka turismile. Lennuvälja arendamise vajadust ning selle võimalikku positiivset mõju on käsitletud ka Ida-Viru Maakonna arengustrateegias 2019 – 2030+. Arengustrateegia kohaselt luuakse eeldused maakonda rahvusvahelise lennujaama rajamiseks. Reisiliiklus Eesti ja Soome vahel ning võimalus saabuda tšarterlennuga avardab arengustrateegia kohaselt oluliselt maakonna turismisektori potentsiaali ning loob eeldused ööbimiste arvu kiireks kasvuks ja turismisektori investeeringute kasvuks. Motospordikeskuse rajamist piirkonna arengudokumendid ette ei näe. Eestis on käesoleval ajal üks ringrada Porsche Ring ehk Audru ringrada Pärnu linna territooriumil. Ida-Virumaa piirkonnas selline rajatis puudub. Seega võib eeldada, et raja rajamisel lisandub piirkonda ainulaadne objekt, mis võib piirkonda meelitada olulisel määral täiendavaid külastajaid. Planeering näeb ette ka õppesõiduraja rajamist. Omavalituse andmetel on piirkonnas puudus õppesõiduradadest (eeskätt libedasõidurajast). Piirkonna ainus libedasõidurada asub Aseris, mis jääb Narva linnast 1 h autosõidu kaugusele. Õppesõidurada seega suurendaks eeskätt Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna jaoks lõppastme koolituse kättesaadavust ning seega mõjuks piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale positiivselt. 64 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 5.10 Kliimakindlus ja võimalik mõju kliimamuutustele Piirkonna arendustegevuses tuleb kliimamuutustega kohanemise vajaduse ja tegevuste kavandamisel lähtuda piirkondlikust kliima- ja energiakavast37. Kava kohaselt on Ida-Viru maakonnas 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi: • temperatuuritõus ja sellest tulenev jää ja lumikatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide (sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate) levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide sagenemine jms. Prognoositav temperatuuritõus on 2,0–4,3°C, kõige suuremat tõusu on oodata kevadel, järgnevad talvekuud; • sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja - süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosioon ja sellest tuleneva kaldakindlustamise vajaduse suurenemine, surve hoonete ja rajatiste ümberpaigutamiseks, karjäärivete pumpamismahu suurenemine jms. Prognoositav kuu keskmise sademetehulga tõus on 10-19% (eeskätt suvekuudel);, • tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ning tormi tagajärgede likvideerimise võimele. Tuule kiiruse kasvuks prognoositakse 3-18%, kasv on suurem talve- ja kevadkuudel;, • merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms. Merevee taseme tõusutrendi korral on 21. sajandi lõpuks oodata keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel pessimistlikuma stsenaariumi järgi kuni ca 60 cm. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala üleujutusohu riskipiirkonda. Maapinna kõrgused alal on u 28 m üle merepinna. Üleujutusohu oht seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Tekkiv soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala. Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on tööstuspargid. Samuti on täheldada soojussaarte teket parklate ja ka olemasolevate lennuväljade puhul. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid. Vältida suurte ilma haljastuseta parklate kavandamist – liigendada parklaid põõsaste ja puudega. Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega. 37 Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-energia-ja-kliimakava 65 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele avaldub valdavalt läbi maakasutuse muutusega kaasneva süsiniku sidumise vähenemise. Kuivõrd tegu on planeeringuga, siis otseseid kasvuhoonegaaside heiteid, mis kaasnevad kavandatavate ehitiste elektri- ja soojusenergia tarbega ning mootorkütuste tarbega ei ole võimalik asjakohaselt hinnata. Juhul kui alale kavandatakse edaspidi olulise kasvuhoonegaaside heitega käitisi tuleb nende mõju kliimale hinnata vastavate tegevuslubade taotlemisel. Kavandatava tegevusega kaasneb ulatuslik maakasutuse muutus – praegune valdavalt rohumaa ala asendub suures osas hoonestatud ja kõvakatteliste aladega. Vähesel määral on tegevuse elluviimiseks vajalik ka metsamaa raadamine, kuid valdav maakasutuse muutus on praeguse rohumaa arvelt. Eestis siduvad kohustused süsinikuheite osas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF) sektorist tulenevad perioodiks 2021–2030 LULUCF määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt. Ida-Viru energia ja kliimakava otseselt eesmärke või tegevusi LULUCF sektoris ei määratle. Hoonestatud ja kõvakatteliste alade kavandatav pindala on planeeringus kavandatud u 30 ha ulatuses. Rohumaa asendumisel kõvakattelise tehispinnaga väheneb antud ala taimestiku ja mullastiku süsiniku sidumine. Maakasutuse muutuse kasvuhoonegaaside heite hindamiseks kasutati tööriista The EX-Ante Carbon-balance Tool (EX-ACT)38. Tööriist põhineb Rahvusvahelise kliimapaneeli kasvuhoonegaaside inventuurimetoodikal. Arvutuslikult vähendab 30 ha rohumaa asendumine asustusalaga süsiniku sidumist 703 tCO2ekv aastas. Ida-Virumaa kasvuhoonegaaside heitkoguseid arvestades on tegu võrdlemisi vähese kogusega. Samas selle kasvuhoonegaaside heitkoguse sidumise kompenseerimiseks oleks sama metoodika alusel arvutades vajalik metsastada 57 ha rohumaad. Alternatiivina aitaks sidumise kadu kompenseerida nt 1100 MWth elektrienergia asendamine taastuvenergiaga39. Eelneva alusel võib järeldada, et planeeringu elluviimisel on kliimamuutuste pidurdamise eesmärgile mõõdukas ebasoodne mõju eeskätt maakasutuse sektoris. Soovitatav on rakendada meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võimaldades alal taastuvenergia tootmist, kasutades selleks ära äri- ja tootmishoonete katusepindu. Samuti on soovitatav säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrg- ja madalhaljastust. Kõvakattelisi pindu maksimaalselt liigendada haljastusega. 5.11 Muud mõjud Praegune Narva lennuväli (EENA) mõõtmetega 600×50 meetrit asub Eesti-Venemaa piiriäärses piirkonnas selliselt, et lennuvälja lähiümbruse piirangupindade välimisest äärest kuni riigipiirini on distants ligikaudu 700 meetrit. Suurendades lennuraja ulatust suureneb ka lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ala. Käesoleval ajal valitseva teadmise alusel on võimalik lennuraja ulatust suurendada ja lennuvälja tüüpi muuta ulatuses, mis tagab selle piirangupindade paiknemise Eesti Vabariigi territooriumil. Teise riigi territooriumile ulatuvate piirangupindade kavandamine on väga vähelevinud praktika. Reaalselt oleks sellisel juhul vajalik piirangupindade ulatuses toimuv aktiivne koostöö teise riigiga, sh oleks vajalik kooskõlastada igasuguste kõrgehitiste kavandamine piirangupindade ulatuses. Planeeringu ja KSH koostamisel selgitati lennuraja piirangupindade ulatust koostöös Transpordiametiga tuginedes lennundusseaduse ja selle alamaktide nõuetele. Selgus, et alale on võimalik kavandada visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (VFR) tingimustele vastavat 38 https://www.fao.org/in-action/epic/ex-act-tool/suite-of-tools/ex-act/en/ 39 Lähtudes Eesti elektrienergia segajäägi eriheitest 2021 aastal 0,637 kg CO2 ekv/kwh 66 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 lennutegevust. Sellisel juhul jäävad lennuvälja piirangupinnad Eesti Vabariigi territooriumile (Joonis 28). Kavandatava tegevuse puhul ei saa võimaldada instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR) tingimustele vastavat lennutegevust, sest sellisel juhul ulatuks piirangupind üle riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile (Joonis 28). Joonis 28. VFR ja IFR lennuraja piirangupindade ulatus ning piirkonnas paiknevad kõrgrajatised vastavalt ETAK 07.09.2023 andmetele. Ei VFR ega IFR lennuvälja puhul ei jääks piirangupindade ulatusse tuhavälja tuulepark, mis on piirkonna kõrgeim ja lennuliikluse vaatest potentsiaalselt häirivaim ehitis. Tuhavälja tulepargi tuulikute kõrgus maapinnast kuni laba ülemise tipuni on 149 meetrit, millele lisandub tuhavälja kõrgus. Kuna nii VFR kui ka IFR lennuraja puhul ei jääks tuulepark piirangupindade ulatusse, siis selle mõju kavandatavale lennuliiklusele ei ole oodata. VFR lennuvälja puhul jääb piirangupindade ulatusse kaks sidemasti kõrgustega 70 ja 80 m. Käesoleval ajal seoses väiksema lennurajaga sidemastid piirangupindade ulatusse ei jää. Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb sidemastide olemasoluga arvestada. KSH raames aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ei teostata. Ekspertiisi tegemise kohustus selgub kooskõlastamise protsessi käigus. IFR lennuvälja puhul jääks piirangupindade ulatusse Eesti Vabariigi territooriumil lisaks juba nimetatud sidemastidele veel kaks sidemasti, Balti elektrijaama korstnad ja piirivalve seiremast ehk potentsiaalseid ohutegureid oleks tunduvalt rohkem. 67 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 6 Alternatiivide võrdlemine Antud KSH kontekstis vaadeldakse põhiliste alternatiividena kavandatud tegevust ja olukorra jätkumist ilma selle elluviimiseta. 0-alternatiiv Tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega. I-alternatiiv Tegevus viiakse ellu detailplaneeringu eskiisis kirjeldatud viisil. Mõju hindamine on esitatud järgneval skaalal: − tugev positiivne mõju; − mõõdukas positiivne mõju; − vähene positiivne mõju; − mõju puudub (neutraalne); − vähene negatiivne mõju; − mõõdukas negatiivne mõju; − tugev negatiivne mõju. Mõjude hindamisel on arvestatud, et rakendatakse ptk-s 7 esitatud leevendavaid meetmeid. Tabel 11. Alternatiivide võrdlustabel. Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang 0-alternatiiv I-alternatiiv Mõju kaitstavale mõju puudub vähene positiivne mõju – kaitstava üksikobjekti ligipääsu on loodusobjektidele (neutraalne) võimalik paremini tagada Mõju pinna- ja mõju puudub IA IB IC põhjaveele (neutraalne) vähene negatiivne mõõdukas mõõdukas mõju – Soldina negatiivne mõju - negatiivne mõju - peakraavi Soldina peakraav Soldina peakraav paiknemine torustatakse torustatakse muutub, kuid osaliselt osaliselt võimalik on vähendades vähendades säilitada kaldad veekogu veekogu looduslikus looduslikkust looduslikkust seisundis Mõju pinnasele mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – toimub pinnase ulatuslik (neutraalne) teisaldamine, kuid eelduslikult on võimalik taaskasutus samal maaüksusel. Mõju mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – Arvestades kavandatava rohevõrgustikule (neutraalne) tegevuse iseloomu ja piirkonna rohevõrgustiku väärtusi, siis ei ole oodata, et tegevus tooks kaasa olulise ebasoodsa mõju suur- ja väikeimetajatele. Planeeringualale ei jää nende jaoks esmatähtsaid elupaiku ega liikumiskoridore. Küll aga on võimalik ebasoodsa mõju avaldamine kahepaiksetele ja nende 68 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Mõju valdkond Mõju suund ja hinnang 0-alternatiiv I-alternatiiv jaoks olulistele rohevõrgustiku elementidele. Mõju on võimalik leevendada rakendades ptk 7 esitatud keskkonnameetmeid. Kuna planeeritud lahendusega on oht rohevõrgustiku koridoride katkemiseks siis tuleb koostatavas üldplaneeringus tagada rohevõrgustiku tugevdamine planeeringuala kontaktvööndis. Mõju inimese mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – suureneb piirkonna müratase ja tervisele ja varale (neutraalne) õhusaaste tase, kuid oodata ei ole piirväärtusi ületavate tasemete teket. Mõju mõju puudub Vähene positiivne mõju – toimub lennuvälja kui kultuuripärandile (neutraalne) pärandkultuuriobjekti säilitamine ja arendamine. Planeeringualale jääva pärandkultuuriobjektiks oleva kivi osas on ligipääsu võimalik paremini tagada. Sotsiaal- vähene Mõõdukas-tugev positiivne mõju – lennujaam võimaldab majanduslikud negatiivne mõju lennuühendust Ida-Virumaale, mis praegusel ajal puudub. See mõjud omakorda loob tingimused ettevõtluse arenguks ja turismiks. Motoringrada, lennuvälja alale kavandatud äri-tootmishooned ja õppesõidukeskus võimaldavad ettevõtluse arengut ning teenuste mitmekesistumist piirkonnas. Mõju mõju puudub Mõõdukas negatiivne mõju – toimub loodusliku ala kliimamuutustele (neutraalne) või asendumine tehislikuga, mis vähendab süsiniku sidumist vähene positiivne mõju (looduslik taimkate seob süsinikku) Vastavus Ei vasta piirkonna Vastab piirkonna strateegilistele arengudokumentidele strateegilistele strateegilistele lennuvälja arendamise osas. Esineb osaliselt kattuvus dokumentidele arengudokumenti maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alaga, samas vastab dele, mis näevad planeering kehtiva üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku ette lennuvälja lahendusele. arendamist Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte, mis võiks eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaasnevad ebasoodsad keskkonnamõjud on leevendatavad. 69 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 7 Keskkonnameetmed Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KSH käigus ei tuvastatud tugevat ebasoodsat mõju üheski hinnatud valdkonnas. Samas kaasneb planeeringuga suuremahuline arendustegevus praegu suuresti looduslikus seisundis alal. Oodata on piirkonna müra ja välisõhusaaste tasemete suurenemist ning häiringute sagenemist piirkonna elanikkonnale ning rohevõrgustiku toimivuse langemist. Seega on asjakohane järgmiste leevendavate ja rikastavate meetmete rakendamine. Meetmed on efektiivsed vältimaks ja vähendamaks avalduvaid keskkonnamõjusid: − Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal (september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms. − Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool–märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid. − Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal (september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade hävimist. − Säilitada maksimaalselt täna planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Eeskätt planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke. − Kehtiva üldplaneeringu kohaselt peab rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Tingimusega tuleb planeeringu koostamisel arvestada (vastuolu on võimalik planeeringuala edelaosas). − Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise veekogu rajamist. Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle 25°), mis võimaldab veekogus ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja saada. − Planeeringuga soovitakse ette näha Soldina peakraavi ümberpaigutamist. Uue kraaviühenduse kavandamisel oleks võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi tekitada ka kahepaiksetele sobilik sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega kaasnevat looduslike elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal suurvee perioodil üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head elupaika. Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend (Joonis 29), mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust. Kraavilaiendi kavandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi40: • Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade sissevarisemist. 40 Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227). 70 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 • Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m. • Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus vähemalt 2 m. • Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale. • Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada. Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas tuleks kraavilained avada päikesele, selleks vajadusel eemaldades puid kraavilaiendi lõunakaldalt. Joonis 29. Erinevat tüüpi kraavilaiendid: kahepoolne laiend 8 × 8 m (A), ühepoolne laiend 10 × 5 m (B), valliga laiend 3 × 6 m (C), nurgalaiend (D). Kõik kujutatud laiendid on sobilikud kudemispaigad. Alus: Vaikre jt 2019. − Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisel on antud soovitus lennuraja lääneosaga külgnevale lõigule kahepaiksete tunneli rajamiseks. Kuna kahepaiksetele oluline rohekoridor kulgeb üle lennuraja, siis oleks soovitav kahepaiksetele sobiva läbipääsu rajamiseks ka lennuraja alt. Tegu on soovitusliku meetmega, sest kavandatav lennuraja kasutamise intensiivsus on madal ning seega kahepaiksete hukkumise tõenäosus lennurajal võrreldes maanteega väga madal. Samas tuleb säilitada kraav, mis läbib lennuraja lääneosa, kuna tegu on nii kahepaiksete jaoks kasutatavat kudemisveekogu veega varustava kraaviga kui ka piirkonna aiandusühistute liigvee äravoolu võimaldava kraaviga. Juhul kui lennuraja alt rajatakse truup/kanal, siis tuleb selle 71 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 valikul arvestada, et see oleksid ühtlasi sobilikud ka kahepaiksete läbipääsudeks. Põhjalikuma kahepaiksete läbipääsude nõuete kirjelduse käsiraamatust „Loomad ja liiklus Eestis“41. − Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus. − Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti. Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades tööd eelnevalt Keskkonnaametiga. − Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht. − Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid (eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda. − Ehitiste ja rajatiste aluselt maa-alalt eemaldatud väärtuslik kasvupinnas tuleb kasutada sihipäraselt ehitusobjektil või suunata taaskasutusse muudele objektidele. − Teeäärne taimestik omab arvestatavat efekti liikluse saasteainete kontsentratsioonide vähendamisel. Tihe taimestik, mitte ainult ei paranda hajuvustingimusi, vaid ka seob CO2-te ning tahkeid osakesi. Uuringud on näidanud, et tahkete osakeste kontsentratsioon väheneb teeäärsete hekkide tõttu kuni 50%42. Seega tulev motoringraja ja elamualade vahel säilitada või rajada mitmerindeline kõrghaljastus. − Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid. Näha planeeringus ette võimalused hoonete ja platside lahendustes alternatiivsete energiaallikate (eeskätt päikeseenergia) kasutamiseks. − Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada nähes ka äri- ja tootmishoonete kruntidele ette kõrghaljastuse rajamist, mis aitab soojussaarte efekti vähendada. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate 41 https://www.transpordiamet.ee/elusloodus 42 Ottosen, T-B., Kumar, P., 2020. The influence of the vegetation cycle on the mitigation of air pollution by a deciduous roadside hedge. Sustainable Cities & Society. 72 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 valingvihmade veekoguseid. Vältida suurte ilma haljastuseta parklate kavandamist – liigendada parklaid põõsaste ja puudega. − Planeeringu sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega. − Säilitada maksimaalselt olemasolevat metsa ja rajada alale täiendavat kõrg- ja madalhaljastust kompenseerimaks maakasutuse muutusest tulenevat süsiniku sidumise vähenemist. Kõvakattelisi pindu maksimaalselt liigendada haljastusega. − Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad. Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada pimedust. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 57 on võõrliikide levitamine (kaasa arvatud seemnete levimisele kaasaaitamine) keelatud. Planeeringualal karuputke võõrliikide avastamisel teavitada Keskkonnaametit ning teostada või tellida tõrjetööd. Ehitamisel teadaolevate leiukohtade piirkonnas tuleb silmas pidada, et kui ehitustöid viiakse läbi kohas, kus on karuputk, tohib ehitustöid läbi viia nii, et teisaldatav pinnas laotakse pärast tagasi samale kohale, kus kaevetöid läbi viidi. Kui see ei ole võimalik, tuleb teisaldatav pinnas transportida lähimasse tõrjes olevasse kolooniasse, mis asub riigi maal. Autode rattad ja kast tuleb seejärel põhjalikult puhastada samas kohas, kuhu materjal veeti. Motoringrada on potentsiaalselt mürahäiringuid põhjustav objekt. Häirivus sõltub ringraja kasutusest (mis sõidukid ja kui tihti kasutavad). Võimalikud leevendusmeetmed motoringrajalt lähtuva müra vähendamiseks on järgnevad: − Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks ringraja ümber. Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt elamute suhtes väike, sest elamud paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal projekteerimisel võib siiski ilmneda, et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine vajalikku müravähendavat efekti. − Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele; − Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele. − Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike teavitamine võistlussõitudest; − Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates ruumides. Piirkonna edasisel arendustegevusel tuleb tagada, et rohelise võrgustiku koridorid ümber planeeringuala säiliksid. Juhul kui Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisprojekti raames kavandatakse ulukite läbipääse, siis tuleb piirkonna edasiste arenduste puhul tagada rohekoridoride takistustevaba kulgemine läbipääsudeni. Narva-Jõesuu üldplaneeringu koostamisel on asjakohane esialgne rohevõrgustiku täpsustusettepanek piirkonna osas üle vaadata arvestades detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi. Asjakohane on üldplaneeringus rohekoridoride osas järgida Soldina peakraavi uue sängi kaldaalasid ning kavandada motoringraja ja planeeringualast edelasse jääva kompaktse asustusega ala vahele nii loomade liikumist kui müralevikut puhverdav rohekoridor. 73 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Kasutatud allikmaterjalid „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali uuendamine”, Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006 DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“; EASA Type-certificate data sheet for noise R22 Robinson Helicopter. EASA.IM.R.120.12.01.2010; EASA Type-certificate data sheet for noise. No. EASA.A.388 for BN2 Islander Series Aircraft. 23.11.2020; EASA Type-certificate data sheet for noise. No. EASA.IM.R.121 for R44. 28.02.2017; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2020. Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92 /43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) Froelich und Sporbeck GmbH & Co. KG, 2006. „Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine“ ja „Tallinna Lennujaama reisiterminali uuendamine”, Hendrikson ja Ko OÜ. 2022-2023. Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuring Töö nr 22004310 Herzon I, Helenius J. 2008. Agricultural drainage ditches, their biological importance and functioning. Biol Conserv 2008;141(5):1171–83. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2008.03.005. Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava: https://ivol.ee/ida-viru-maakonna-energia-ja-kliimakava ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997; Kutsar, R., 2018; täiendatud 2018. a Keskkonnaministeeriumi poolt. Eelhindamine: KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. L. Martin. 2022. Kõrgsurve gaasitrass. Ida-Viru maakond, Vaivara vald Lemma OÜ. 2022. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Maa-ameti kõrgusandmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Korgusandmed/Laadi-korgusandmed-alla- p614.html 74 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 “Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord” Norra juhend „Veileder til retningslinje T-1442“. Oluaderounmu, O,M. 2018. Monitoring Inhalable Particulate Matter and Noise at Motorsport Event Centers. Graduate School Southern Illinois University Edwardsville. Ottosen, T-B., Kumar, P., 2020. The influence of the vegetation cycle on the mitigation of air pollution by a deciduous roadside hedge. Sustainable Cities & Society. Taani arvutusmeetod „Støj fra motorsportsbaner. Vejledning fra Miljøstyrelsen Nr. 2 2005“; Vaikre, M., Rannap, R., Remm L., Soomets, E. 2019. Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõjude leevendamiseks (KIK projekt 13227). Veromann E, Kaasik R. 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Tartu: Eesti Maaülikool. 75 Narva-Jõesuu linnas Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Versioon: 12.03.2024 Lisad Lisa 1. KSH programm, lähteseisukohad ning kaasatavate ja koostöö tegijate ettepanekud nende osas Kättesaadav: https://narva-joesuu.ee/planeeringute-avalik-valjapanek?inheritRedirect=true 76 Projekteeritud bussipeatus Kõverakase Tuuleveski põik 85101:003:0001 Projekteeritud bussipeatus 85101:003:1110 Sininõmme tee T2 N 85101:003:0951 W E Projekteeritud bussipeatus BUS S BUS Vana-Olgina tänav 85101:003:0929 Vana-Olgina tn 3 Tuuleveski põik 9 Allikasilma BUS 85101:003:1116 85101:003:1221 Vana-Olgina tn 4 85101:003:0191 Kuusiku 85101:001:0650 85101:003:1228 28 Vana-Olgina tn 1 85101:003:1225 Vana-Olgina tn 2 Põllulille 85101:003:1223 Lillemäe 85101:003:0407 Rebase tn 9 BUS Bussijuhi nähtavus 55 m 85101:003:0451 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee Rebase tn 15 85101:003:1045 1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1224 85101:003:1193 85101:003:1050 85101:003:1222 85101:003:1226 Olgina-Tamme Tallinna mnt 91 1 Tallinn-Narva tee L1 51401:001:0583 BUS 85101:003:0318 85101:003:0446 1 Tallinn-Narva tee T9 1 Tallinn-Narva 85101:003:0248 1 Tallinn-Narva 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee 85101:003:1220 tee 1 Tallinn-Narva tee 1 Tallinn-Narva tee T9 85101:003:1229 85101:003:1192 1 Tallinn-Narva tee sa Tallinna mnt 90 85101:003:1191 BUS 51401:001:0926 85101:003:0248 Ok 85101:003:0130 -2.2 9% 11,5 50,0 Ilmajaama 85101:003:1256 1 Tallinn-Narva tee 51401:001:0500 1 Tallinn-Narva tee T10 rva 85101:003:0249 1 Tallinn-Na 32 11,5 50,0 2,0 OLGINA97 (6593) Geodeetiline punkt Riiklik geodeetiline võrk, I klass Lennurada Raja aav e akr 51401:001:0330 ap din Sol 1 Lillemäe 85101:003:0452 945 a Tankimisala 13148 Narva-Arumäe tee T1 Ruleerimisala 85101:003:0254 13 32,0 32,0 Lennuvälja 28,0 14 28,0 28 13,01,5 28,0 85101:003:1275 28,0 8N arv 155,4 2 3 4 24,0 82,0 a-A 5 6 7 8 82,0 r 82,0 um 82,0 31 33,0 äe 4,0 4,0 4,0 9 4,0 10 33,0 78,0 Planeeritud tõkkepuu / 11 12 värava võimalik asukoht 29 1 2 3 4 5 6 Planeeritud tõkkepuu / 82,0 27 78,0 30,0 82,0 LL/LJ/ÄK/ÄB/ÄH ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK värava võimalik asukoht 82,0 53,0 _ _ 82,0 13 61,0 _ 16 m 1300 16 m 1300 16 m 1150 16 m 1150 16 m 1150 8,0 2 2 2 2 2 Iljasoru 82,0 _ _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 85101:003:0015 14 15 82,0 82,0 R50 ,0 577175 m² P- 1837 m² P- 1837 m² P- 1607 m² P- 1607 m² P- 1607 m² P- 16 17 82,0 82,0 18 19 82,0 82,0 20 82,0 7 8 9 10 11 12 21 22 Hobu 61,0 23 53,0 85101:003:0379 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP/LJ ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 24 26 30,0 16 m 1150 16 m 1150 20 m 2200 20 m 2200 20 m 2200 20 m 2200 78,0 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 3 3 3 3 3 3 8,0 1607 m² P- 1607 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P- 3034 m² P- 50,0 56,0 536,0 13 14 15 16 17 18 93,5 ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK/LP ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK 50 59,8 , 0 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 20 m 3600 2 10 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ 3 _ ,0 Sarapuu 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 85101:003:0028 15 50 25 ,0 , ,0 10 0 15 ,0 ,0 av 25 ra 19 20 Ubaaia 21 22 23 24 ,0 ak 25 pe 85101:003:0229 ina ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ÄK/ÄV/ÄB/TT/TL/TK/LT/LK ld 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 20 m 3600 30 So _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 _ 2 3 3 3 3 3 3 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 5002 m² P- 25 26 27 28 29 30 ÄK / ÜL / LT / LK LT / LK LT LT HP / VT ÜK/ÄK/ÄB/ÄH/TT 10 m 1000 _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ 15 m 10000 5 _ 2 _ _ _ _ _ _ _ _ _ 3 3 90312 m² P- 56125 m² P- - 29520 m² P- - 2855 m² P- - 64993 m² P- - 335691 m² P- Vitsa 85101:003:0840 31 32 Paju 85101:003:0186 ÄK/ÄV/ÄB/TL/TK/LT/LL/LK/LP/LJ _ LT 14 m 4200 _ _ _ 2 _ _ Lubatud hoonete ja rajatiste ehitusala 3 6046 m² P- 13333 m² P- - TINGMÄRGID Laki Lubatud rajatiste ehitusala Planeeringuala piir 85101:003:0839 Katastriüksuse piir Tulemüüri vajadus Planeeritud krundi piir Võimalik juurdepääs krundile Herneaia Pikapõllu Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht 85101:001:0930 85101:003:0444 1 Krundi positsiooni number Johannese Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk 85101:003:0159 MAA KASUTUSOTSTARVE KÕRGUS EHITISEALUNE Projekteeritava maantee külgnähtavuse ala, milles ei tohi paikneda MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus nähtavust piiravaid takistusi KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 13148 Narva-Arumäe tee T1 85101:003:0254 a v KRUNDI SUURUS P - krundil 50,0 Likvideeritav objekt ra ak pe ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa i na Kaitstav looduse üksikobjekt (Suur rändrahn; Olgino rändrahn) d Lille S ol 85101:003:0841 ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa Kaitstava üksikobjekti piiranguvöönd r=50 m Hõbeallika Kivikaljude 85101:003:0914 85101:003:0915 ÄB Kontori- ja büroohoone maa Puurkaev ÄH Tankla ja teenindushoone maa Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m ÜL Haridus- ja lasteasutuse maa Haljasala ÜK Kultuuri- ja spordiasutuse maa Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor LT Tee ja tänava maa Olemasolev vooluveekogu LK Kergliiklusmaa Projekteeritud nõlvad LP Parkimisehitise maa (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik") LJ Reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala Ümberjuhitava kraavi võimalik uus asukoht Marina LL Lennuvälja maa Kalda piiranguvööndi piir 50 m 85101:003:0147 Vassili TT Tootmishoone maa Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m 85101:003:0148 TL Laohoone maa Eesvoolu kaitsevööndi piir 15 m TK Logistikakeskuse maa Veekaitsevööndi piir 10 m HP Haljasala maa Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m Mudajõe 85101:003:0319 VT Tehisveekogu kuni 1 kV elektriõhuliini kaitsevööndi Hobusepiir mõlemal pool liini telge 2 m 85101:003:0397 Planeeritud lennuliiklusala Projekteeritava maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m Mesilase Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud reoveepumpla 85101:003:0330 Planeeritud kergliikluse ala Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - Planeeritud trafoalajaam 209,7 Sillamäe-Narva teelõik") Projekteeritud kergliikluse ala Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m (Joonisele kantud vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22006 "Riigitee 1 (E20) Tallinn-Narva km 187,3 - 209,7 Sillamäe-Narva teelõik") Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Märkused: 1. Pos 30 hoonestus on lubatud rajada ainult kõrghaljastusest vabale alale. Läbi kõrghaljastatud alade on lubatud rajada ainult kardiraja sihid. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Piirdeaed on planeeritud krundipiirile kuid on joonise parema loetavuse huvides piiri kõrvale tõstetud. Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 22097 Mõõdistatud: 2023 SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 ehitamiseks ja kasutamiseks: · Saekaatri tn 3 kinnistul alajaamale pindalaga 60 m2 ja keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest; Planeeringu koostamise korraldaja: Narva-Jõesuu Linnavalitsus · Pähklisalu tänav T1, Pähklisalu tänav T2, Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee L1, 1 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel keskpinge kaablikoridorile 1 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti m äärmistest kaablitest mõlemale poole; tel +372 626 4100 Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering [email protected] · Rebase tänav L1 ja Rebase tänav L5 kinnistutel kanalisatsioonitorule 2 m toru reg kood 12203754 teljest 2 m mõlemale poole; Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: · Narva maantee, 1 Tallinn-Narva tee, 1 Tallinn-Narva tee T10 kinnistutel vee- ja Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Soldina küla kanalisatsioonitorule 2 m torude telgedest mõlemale poole; Projektijuht N. Soo · Hobu, Hobuse ja 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistutel B-kategooria Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: gaasitorustikule 1 m toru välimisest mõõtmest mõlemale poole. Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 04.03.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 22097_DP.dwg 22097 DP-2 DP 1:2000 KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI 1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4 2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...................... 4 3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................ 5 4 PLANEERINGUS KAVANDATU .................................................... 5 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 10 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ............................ 17 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 21 K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 1 / 32 11.03.2024 8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ................................. 29 II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Tehnovõrkude koondplaan (1) DP-3-1 4. Tehnovõrkude koonplaan (2) DP-3-2 5. Elektrivarustuse skeem EV-1 6. Gaasivarustuse skeem GV-1 7. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni skeem VK-1 K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 2 / 32 11.03.2024 III LISAD 1 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 2 TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega 2.2 Koostöö ametitega 2.3 Koostöö maaomanikega 2.4 Ametite arvamused ja kooskõlastused 3 VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 4 TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED 5.1 VFR lennuvälja piirangute skeem 6 OLEMASOLEV OLUKORD 6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus 6.2 Tugiplaan 7 ILLUSTRATSIOONID 7.1 Hoonestuse ettepanek 7.2 3D illustratsioonid K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 3 / 32 11.03.2024 I SELETUSKIRI 1 PLANEERINGUALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala paikneb Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Tallinn-Narva maantee ääres. Planeeringualast põhjapool asub Olgina alevik, läänepool Tõrvajõe küla. Tõrvajõe külast lõunas asub Narva linna koosseisu kuuluv suvilapiirkond. Planeeringualast lõuna ja ida poole jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud üksikute elamutega. Planeeritud territooriumi suurus on 126,6 ha. 2 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS Lennuvälja kinnistu (85101:003:1275) põhjaosas asub olemasolev murukattega lennuväli. Lennnuväli on praegu kasutusel peamiselt hobilendurite ja langevarjurite poolt. Arenev Narva ja lähiala tööstus vajab kiireid ühendusi lähinaabritega. Praeguses poliitilises olukorras eelkõige Soomega. Vajalik on arendada lennuväli muruväljakuga hobilennuväljast kaasaegsete võimalustega lennuväljaks, kuhu saaksid maanduda väikelennukid ja muud väiksemad lennumasinad. Alates 01.10.2015 kehtiv vabariigi valitsuse määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ käsitleb olulise ruumilise mõjuga ehitisena ainult lennuvälja, mis on kõvakatteline ja pikem kui 1000 m. Selle käsitluse tõttu ei ole olemasolev lennuväli olulise ruumilise mõjuga ehitis (ORME), aga kavandatav lennuvälja rekonstrueerimine muudab selle ORME-ks. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) näeb ette Narva lennuvälja säilimise ja edasiarendamise, seal hulgas vajadusel Narva lennuvälja lennuraja pikendamise 2000 meetrini. Seega on kehtivas maakonnaplaneeringus ette nähtud võimalus Narva lennuvälja laiendada ORME-ks. Kehtivas Vaivara valla üldplaneeringus (kehtestatud Vaivara valla volikogu 26.08.2010 määrusega nr 11) on Narva lennuvälja paiknemist toonase Vaivara valla (praeguse Narva-Jõesuu linna) territooriumil käsitletud ja lennuvälja asukoht määratud. Lennuvälja kinnistu juhtotstarbeks on määratud lennuvälja maa ja reserveeritud lennuvälja maa. Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 2.3 Teed, raudtee ja tehniline infrastruktuur on kirjeldatud, et Vaivara vallas paikneb arendatav lennuväli. Detailplaneeringus kavandatud lennuvälja ja selle laiendamise asukoht on kooskõlas kehtiva Vaivara valla üldplaneeringus määratud asukohaga. Koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus on planeeringuala vahetus läheduses peamiselt äri-ja tootmismaad, mõningad äri maa-alad ning üksikud elamu maa-alad. Detailplaneeringus kavandatud lennuvälja arendamine koos äri- ja tootmismaa kõrvalotstarbega on kooskõlas piirkonna üldisema maakasutuse struktuuriga. Planeeringus kavandatu toob piirkonda lisandväärtust: paraneb lennuühendus, piirkond muutub atraktiivsemaks uutele äri- ja tootmisettevõtetele, mille tulemusena suureneb ka töökohtade arv piirkonnas. Krundile pos 25 kavandatud sõidukite õppeplats koos libedasõidurajaga parandab kättesaadavust autojuhi lõppastme koolituse läbimisele ning krundile pos 30 kavandatud motospordikompleksi näol lisandub piirkonda ka vaba-aja veetmise võimalus. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 4 / 32 11.03.2024 Detailplaneeringus kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud ala lähipiirkonnale. Kaasnevate negatiivsete mõjude leevendusmeetmed on välja toodud seletuskirja peatükis 7.5.1 Keskkonnaalased nõuded. 3 PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärk on väikelennukitele sise- ja rahvusvaheliseks lennuliikluseks lennuvälja rajamine, motospordiga seotud tegevuste arendamise võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja kommunikatsioonide rajamine. Samuti on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeringu maa-alal krundijaotuse määratlemine, uute kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid: • Luua võimalused lennuvälja arendamiseks. • Kavandada tööstuspark, et meelitada piirkonda uusi ettevõtteid. • Luua võimalus motospordiga seotud tegevuste arendamiseks. • Luua võimalus sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja rajamiseks. 4 PLANEERINGUS KAVANDATU Planeeringus on ette nähtud lennuvälja arendamine: lennuraja (1600 m kõvakattega + 200 m kruuskattega lennuraja otstes), lennukite ruleerimisala ja teenindava hoonestuse (sh lennukikütuse tankla) rajamine. Detailplaneeringu koostamise käigus selgitati välja võimalused lennuvälja arendamiseks arvestades hetkeolukorda julgeolekupoliitikas. Instrumentaallennureeglite (IFR) kavandamine eeldab tihedat koostööd ja kokkuleppeid naaberriigiga, sest reeglite kohased piirangupinnad ulatuvad Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Praegusel hetkel on igasugune koostöö naaberriigiga välistatud, mistõttu on planeeringus arvestatud lennuliikluse korraldamisel visuaallennureeglitega (VFR). Tagamaks piirangupindade jäämist Eesti Vabariiki on VFR lennuvälja võimalik kasutada üksnes õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m. Lennuvälja arendamine IFR reeglitele vastavaks on võimalik tehniliste võimaluste arenemisel (vältides piirangupindade sattumist naaberriiki) või poliitilise olukorra muutumisel. Detailplaneeringu lahendus IFR osas kitsendusi ei sea, kui selleks eelnimetatud võimalused on tekkinud. Lennuvälja kinnistu kesk- ja lõunaosasse on kavandatud tööstuspark, motospordikompleks ja sõidukite õppeplats libedarajaga. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 5 / 32 11.03.2024 Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringus on kavandatud moodustada Lennuvälja kinnistust 32 krunti: • 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 1) • 23 krunti, millele on määratud sihtotstarbeks äri-ja/või transpordimaa või tootmise ja/või transpordimaa (pos 2 - pos 24); • 2 äri ja/või transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 25, pos 31); • 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 26 – pos 28, pos 32); • 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (pos 29); • 1 ärimaa sihtotstarbega krunt tootmise kõrvalsihtotstarbega (pos 30). Ehitusõigus, hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Eelkõige on detailplaneeringus määratud lennuvälja rajatiste asukoht. Hoonestus on kavandatud vahetult lennuvälja rajatiste kõrvale, et neile oleks võimalik vajadusel juurde pääseda lennukitega, eelkõige angaaridele ja remonditöökodadele ning teisele poole kavandatud juurdepääsuteed. Samuti on juurdepääsutee äärde kõrghaljastust vabale alale kavandatud õppesõidu ja motospordi rajatisi teenindavad hooned. Planeeeritud ala täisehitusprotsent on 6% esialgsest kinnistust. Pos 1 transpordimaa 90%, Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa 10% Krunt on kavandatud lennuvälja rajatiste jaoks. Krundile võib rajada tankla lennukite teenindamiseks ja droonide ja/või helikopterite maandusmisplatsi(d). Maapinnale päikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva- Jõesuu Linnavalitsusega. Krundil on võimalus harrastada ka langevarjuspordi ja puri- ja/või mudellennundust. Pos 2 – pos 3 ärimaa ja/või tootmismaa ja/või Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1300 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine (lennukid ja lennukiosad), remonditöökojad, teenindus (lennukite hooldus jms), laod, logistika, kontoriruumid. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 6 / 32 11.03.2024 Pos 4 – pos 8 ärimaa ja/või tootmismaa ja/või Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1150 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid. Pos 9 ärimaa ja/või tootmismaa ja/või Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus, logistika, kontoriruumid, reisiterminal, toitlustus, parkimishoone. Pos 10 – pos 12 ärimaa ja/või tootmismaa ja/või Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 2200 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid. Pos 13 – pos 24 ärimaa ja/või tootmismaa ja/või Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 3600 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20 m Kruntidele on kavandatud kuni 3 korrusega äri- ja/või tootmishooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud angaarid, tootmine, teenindus, laod, logistika, kontoriruumid, krundile pos 16 ka parkimishoone. Pos 25 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 80%, ärimaa 20% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 1000 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning õppesõidu harjutusväljakud, sh libedasõidurada. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: sõidukite õppeplatsi teenindus, büroopinnad. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 7 / 32 11.03.2024 Pos 26 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele 13-25 ja krundile pos 30. Krunt määratakse avalikult kasutatavaks. Pos 27 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on moodustatud juurdepääsuks kruntidele pos 1-24. Turvakaalutlusel võib krundi eraldada piirdega. Pos 28 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee (51401:001:0926). Pos 29 Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa Krundil asub kaitsealune Olgino rändrahn ning krundist kulgeb läbi planeeringus ümberjuhitud Olgina peakraav (Sornajõgi). Pos 30 ühiskondlike ehitiste maa 85% Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 10%, tootmismaa 5% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 10 000 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 15 m Krundile on kavandatud kuni 3 korrusega ärihooned ning motospordirajatised. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: motospordikompleks, büroo- ja teeninduspinnad. Hoonete katustele on lubatud rajada päikeseparke. Maapinnale päikesepargi rajamiseks tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega. Pos 31 Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa 90%, transpordimaa 10% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala: 4200 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Krunt on kavandatud lennuväljaga seotud hoonete jaoks. Krundile võib ehitada kuni 3 korrusega hooned. Hoonete võimalikud kasutusotstarbed: eelkõige lennundusvaldkonnaga seotud teenindus (reisiterminal jms), logistika, toitlustus, büroopinnad jms. Krundile on vajadusel lubatud rajada parkimishoone- või korrused. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 8 / 32 11.03.2024 Pos 32 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on ette nähtud liita olemasoleva transpordimaa kinnistuga 1 Tallinn-Narva tee (51401:001:0926). Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringuala on ühtlase reljeefiga jäädes vahemikku ca 26...30 m. Narva-Arumäe maantee kõrgus planeeringuala ulatuses on ca 28...30 m. Lennuvälja kinnistu on maanteest ca 1...2 m kõrgemal. Kõrgus langeb Tallinn-Narva maantee poole. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi tuleb osaliselt immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringus on kavandatud säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Kruntidel on määratud hoonestusala kõrghaljastusest vabale alale. Kruntidel pos 25 ja 30 rajatiste maa-alal (motoringraja, õppesõiduradade rajamise jaoks) võib üksikud sihid läbi raiuda, eeldusel, et säilib Vaivara valla üldplaneeringu kohane rohekoridor (50 m) krundi pos 30 läänepoolsel küljel. Rohekoridori asukoht täpsustub koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Rohekoridor toimib ka puhveralana läänepool asuvale suvilapiirkonnale. Puhverala toimimise parendamiseks on soovitatav krundi pos 30 läänekülge rajada uushaljastust. Lennuväljale ja selle lähialale ei saa lennuohutuse tagamiseks kavandada täiendavat kõrghaljastust. Hoonestatavatel kruntidel on ette nähtud madalhaljastus sobivasse asukohta (nt sissepääsude esisele alale). Võimalusel kaaluda ka katusehaljastuse rajamist. Haljastuse osakaal planeeringualal on minimaalselt 30%, mis vastab Narva-Jõesuu linna kehtivas üldplaneeringus nõutavale. Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Planeeritud äri- ja või tootmishoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile väljaspool hooneid. Mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 9 / 32 11.03.2024 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Avaliku ruumi moodustavad üldmaa sihtotstarbega krunt pos 29, kus asub kaitsealune Olgino rändrahn ning krunt pos 26, kust toimub juurdepääs planeeritud kruntidele. Sõidutee kõrvale on kavandatud kergliiklustee koos tänavavalgustusega, et tagada jalakäijate takistusteta ja turvaline juurdepääs kruntidele pos 25 (sõidukite õppeplats) ja pos 30 (motospordiga seonduvatele tegevustele reserveeritud ala). Krunti pos 27 ei määrata avalikult kasutatavaks, sest tegemist on lennuvälja ning äri- ja tootmiskompleksi vahelise siseteega, mida on võimalik turvakaalutlustel piirdega eraldada. 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub riigimaanteede Tallinn-Narva maantee (reg nr 1) ja Narva-Arumäe tee T1 (reg nr 13148) ning praegu selgitamisel oleva omandiõigusega Oksa tee vahelisel alal. Lähiala suurima tähtsusega liiklusarter on Tallinn-Narva maantee, mis toimib hetkel 1+1 sõidurajaga. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud koostatava Sillamäe- Narva 2+2 eelprojekti lahendusega (25.08.2022, Roadplan OÜ, töö nr 22006). Autodega juurdepääs planeeringualale (krunt pos 26) on kavandatud Narva-Arumäe tee T1 kinnistult. Krundilt pos 26 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 13-25 ja pos 30. Krundilt pos 27 on planeeritud juurdepääsud kruntidele pos 1-12 ja pos 31. Arvestades, et krundilt pos 27 on ligipääs krundile pos 1 (lennuväli) ning seal toimub äri- ja tootmishoonete vaheline liiklus, siis on võimalik krundile sisenemist piirata tõkkepuudega. Parkimine lahendatakse kruntidel hoovis ja/või hoonetes. Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Lähimad bussipeatused asuvad Tallinn-Narva maantee ääres – planeeringuala vahetus läheduses on Vanaküla ja Lennujaama bussipeatused. Planeeringualast läänepool Oksa teel asub Naabri bussipeatus. Planeeringualast idapool Tallinn-Narva maanteel asub Olgina tee bussipeatus. Koostatavas Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis on ette nähtud liigutada Lennujaama bussipeatus Alliksaare tänavale, nihutada Vanaküla peatust Oksa tee ristmikule lähemale, nihutada Olgina tee bussipeatus Tallinn-Narva maantee ja Narva-Arumäe maantee ristmikust Narva poole ning kohendada Naabri bussipeatuse asukohta seoses projekteeritud teedelahendusega. Parkimiskohtade vajaduse arvutus Norm. arvutus alal, Normatiivne Planeeritud Pos Maakasutuse kus normi parkimis- parkimis- nr sihtotstarve rakendatakse kohtade arv kohtade arv 1 L 90% T 10% - - 20 1830 / 250 = 7 2-3 Ä ja/või T ja/või L 14 14 7 (krundi kohta) x 2 1600 / 250 = 6 4-8 Ä ja/või T ja/või L 30 30 6 (krundi kohta) x 5 K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 10 / 32 11.03.2024 3000 / 250 = 12 9-12 Ä ja/või T ja/või L 48 48 12 (krundi kohta) x 4 5000 / 250 = 20 13-24 Ä ja/või T ja/või L 240 240 20 (krundi kohta) x 12 25 Ä ja/või L 2000 / 90 = 22 22 22 26-28 L - - - 29 Üm - - - 30 Ä 95%, T 5% 10 000 / 90 = 111 111 111 31 Ä 90%, T 10% 6000 / 90 = 67 67 67 32 L - - - KOKKU 465 485 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ sätestatud parkimisnormatiivile (arvestatud on II kuni IV klassi keskuse normiga). Kruntidel pos 25 (sõidukite õppeplats koos teenindava hoonesusega) ja 30 (võimalik motospordikompleks) on arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga. Kruntidel pos 2-24 on arvestatud tööstusettevõtte ja lao parkimisnormatiiviga. Krundil pos 31 on arvestatud asutuse parkimisnormatiiviga, sest krundile on kavandatud hoonestus lennuvälja teenindamiseks. Parklates on vaja tagada ka elektriautode laadimistaristu lähtuvalt Ehitusseadustiku § 651. Parkimine on lahendatud kruntide siseselt hoones või maa peal. Arvestades, et krundile pos 9 ja 31 on määratud võimalik kasutusotstarve reisiterminal lennujaama teenindamiseks, on krundile pos 16 kavandatud võimalus ehitada parkimishoone, mis võimaldab parkimiskohti kruntide vahel ümber jaotada. Parkimiskohtade arv, jaotus ja parklate asukohad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringus on lahendatud tehnovõrkude ja rajatiste trassid kuni kruntideni. Krundisisesed võrgud projekteeritakse ehitusprojektis võrgu valdajate tehniliste tingimuste alusel. Olemasoleva D-kategooria gaasitorustikuga ristuvate tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb taotleda ELERING AS tehnilised tingimused. Veevarustus ja kanalisatsioon Lahendus on koostatud vastavalt Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL 28.09.2023 tehnilistele tingimustele nr 4/9-1. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ • Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“ • Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 11 / 32 11.03.2024 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on de110 veetorustik Olgina alevikus Narva maantee (85101:003:0930) kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on Aktsiaselts NARVA- JÕESUU KOMMUNAAL. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 300-400 kPa (3-4 bar), tulekahju olukorras 100kPa. Planeeritud veevarustus Planeeringualal olmevee tagamiseks on planeeritud de90 magistraaltorustik alates olemasolevast de110 veetorustikust kuni planeeringualani. Torustikule on ette on nähtud rõhutõstepumpla. Planeeringualale on ettenähtud de75 ringveevõrk. Kruntidele pos 1-12 ja pos 25 on planeeritud de32 veeühendus planeeritud de75 veetorustikult. Kruntidele Pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud de40 veeühendus planeeritud de75 veetorustikult. Planeeritud liitumispunktid (sulgarmatuur) ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringuala orienteeruv veetarbimine on 4,1 l/s, 50 m3/ööp. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojektis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojektis. Tuletõrjeveevarustus Planeeringuala sisetuletõrjevee arvutusvooluhulk on 35 l/s. Sisetuletõrjevesi kruntidele pos 13- 24 ja pos 30 on planeeritud tagada hüdrantide ja/või tuletõrjevee mahutite baasil. Planeeringuala välistulekustutusvesi 30 l/s kolme tunni jooksul saadakse planeeritud looduslikust veevõtukohast (tiik) kuivhüdrandiga ning planeeritud päästeauto pumbaga survestatav maa-aluste veevõtukohtadega (tuletõrjehüdrantidega) veetorustikust. Planeeritud hoonestuse täpsustumisel ehitusprojekti staadiumis täpsustatakse tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava välistulekustutusvee ja sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada krundisiseste mahutite baasil. Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on Olgina alevikus Rebase tänav L1 kinnistul (85101:003:1039) paiknev de200 reoveetorustik. Reovee ühiskanalisatsioonitorustiku omanik on Aktsiaselts NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL. Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 12 / 32 11.03.2024 Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida eelvooluks olevasse Rebase tänava de200 reoveetorustik. Planeeringualale on planeeritud pumpla koos de110 survekanalisatsiooni torustiku ja suvekustutuskaevuga enne reovee juhtimist olemasolevasse Rebase tänava de200 reoveetorustikku. Planeeritud kruntide reovee ärajuhtimiseks on kavandatud isevoolne de160-200 reoveetorustik kuni planeeritud pumplani. Kruntidele pos 1-pos 25 ja pos 30 on planeeritud de160 mm reovee kanalisatsiooniühendus kavandatud isevoolse reoveetorustikuga. Liitumispunkt (kontrollkaev) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist väljapoole tänava maa-alale. Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 8,1 l/s, 50 m3/ööp. Planeeringuala reovee arvutusäravool ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Sademevee kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala läbib olemasolev kraavitus ja Soldina peakraav. Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkraav, imbväljak jne. Sademevee eelvooluks planeeringuala kruntidele on olemasolev Soldina peakraav, planeeritud kraavid ja tiik. Sademevee ärajuhtimine on planeeritud lahtiste kraavide ja tiigi (toimib viibesüsteemina) kaudu. Iga krundini ulatub lahtine kraavilõik, kuhu vertikaalplaneeringu või vajadusel krundisisese sademevee kanalisatsioonitorustikuga sademevee juhtida saab. Planeeritud tänavatelt tulev sademevesi hajutada haljasalale vastavalt projekteeritavale vertikaalplaneeringule. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”) tuleb sademeveis, mis ületab sademevee reostusnäitajate piirväärtusi enne suublasse juhtimist puhastada. Arvutuslik sademevee äravool planeeringu alal korduvuse 2 ja intensiivsuse 235 l/s/ha korral on ca 6440 l/s (kõvakattega ala 27,5ha). Vajalik sademevee käitlemise maht on ca 8700 m3) Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise ja puhastamise lahendus. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 13 / 32 11.03.2024 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht Veevarustus PE plasttoru de32-40 mm PN10 445 m PE plasttoru de75 mm PN10 2180 m PE plasttoru de90 mm PN101025 m 1025 m Rõhutõstepumpla 1 komplekt PE plasttoru de160 mm PN10 2000 m Maa-alune veevõtu koht (hüdrant) 20 komplekti Kuivhüdrant ja survestamiskaev 2 komplekti Looduslik tuletõrje veevõtukoht (tiigi rajamine) Reoveekanalisatsioon Plasttoru de160 mm SN8 770 m Plasttoru de200 mm SN8 1000 m Plasttoru de110 mm PN10 (survetorustik) 1290 m Reoveepumpla 1 komplekt Avariimahuti 1 komplekt Survekustutuskaev 1 komplekt Sademeveekanalisatsioon Kraavid 2870 m Truubid 40 m Elektrivarustus Lahendus on koostatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ 09.06.2023 tehnilistele tingimustele nr VEV.07-7/7. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus, Liitumine Pa/Ia (kW/A) Pos Nimetus Planeeritud Planeeritud Planeeritud nr alajaama nr 1 alajaama nr 2 alajaama nr 3 baasil baasil baasil 1 Ärihoone 150/250 2 Ärihoone 90/160 3 Ärihoone 90/160 4 Ärihoone 80/160 5 Ärihoone 80/160 6 Ärihoone 80/160 7 Ärihoone 80/160 8 Ärihoone 80/160 9 Ärihoone 150/250 Liitumiskilp 10 Ärihoone 150/250 kinnistu piiril 11 Ärihoone 150/250 12 Ärihoone 150/250 13 Ärihoone 250/400 14 Ärihoone 250/400 15 Ärihoone 250/400 16 Ärihoone 250/400 17 Ärihoone 250/400 K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 14 / 32 11.03.2024 18 Ärihoone 250/400 19 Ärihoone 250/400 20 Ärihoone 250/400 21 Ärihoone 250/400 Liitumiskilp 22 Ärihoone 250/400 kinnistu 23 Ärihoone 250/400 piiril 24 Ärihoone 250/400 25 Ärihoone 100/160 30 Ärihoone 500/400+400 31 Ärihoone 250/400 - Tänavavalgustus 20/40 Liitumiskilp - Pumpla 10/20 Liitumiskilp Planeeritud ala tarbijad kokku alajaamade kaupa 1700/2800 1400/2300 800/1350 (koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad 3000 /5000 kokku (koos eriaegsusega) Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4kV elektrivarustus on ette nähtud kolme uue kioskalajaama baasil. Kinnistule Saekaatri tn 3 (Olgina alevik) on ette nähtud ehitada olemasoleva 35kV õhuliini vahetuslähedusse uus 35/6(10)kV sõlmalajaam. Planeeringu alale paigaldatavate kioskalajaamade 6kV elektritoide on ette nähtud maakaabelliinidega uuest sõlmalajaamast. Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga on ette nähtud tarbija toitekaabli ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama keskpinge jaotuseadmes. Detailplaneeringu ala tarbijate 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid paigaldatakse kinnistu piirile. Kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades iga objekti arhitektuuriga. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda VKG Elektrivõrgud OÜ poole. Tootmismaa sihtotstarbega kruntidele võib oma tarbeks rajada päikeseelektrijaama, mille päikesepaneelide maksimaalne (ehk DC) võimsus ei ületa 50 kW ja mis on ühendatud kuni 0,4 kV elektrivõrguga. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele. Tänavavalgustus Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema minimaalselt 5000 K . Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud planeeritud lülitusseadme baasil. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 15 / 32 11.03.2024 Sidevarustus Lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS 03.07.2023 telekommunikatsioonialaste tehnilistele tingimustele nr 38044479 ja AS Connecto Eesti 29.08.2023 tehnilistele tingimustele nr TT2349IV. Planeeringu ala objektide sidevarustuse põhitrass on ette nähtud siduda ELASA sidevõrgu kaablikaevuga nr 020K04B, milles paikneb kaablimuhv 020M03. Telia Eesti AS sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus, sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. ELASA sidetrass ehitatakse kasutades multitoru 14/10 ja kaabli min Ø6 mm. Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks paigaldatakse kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise.Kaabli ühendamiseks muhvi 020M03 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELASA’lt klienditellimus KLT. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Sidevõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Enefit Connect OÜ liitumistingimustele. Pärast planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Enefit Connect OÜ operaatorineutraalse sidevõrgu. Gaasivarustus Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrk 08.09.2023 tehnilistele tingimustele nr 3-6/212-23. Olemasolev olukord Planeeringuala läbiva Narva-Arumäe tee ning Tallinn-Narva tee ääres asub olemasolev D-kategooria gaasi magistraaltorustik maksimaalse töörõhuga MOP üle 16 bari. Olemasoleva D-kategooria gaasitorule rakendub katsevöönd. Muud gaasitorustikud planeeringualal puuduvad. Planeeritud gaasitorustik Planeeringuala on ette nähtud liita maagaasivõrguga. Gaasi kasutatakse planeeritud hoonete soojusvarustuseks. Detailplaneeringuala gaasiga varustamiseks planeeritud ehitada uus B-kategooria jaotustorustik läbimõõduga PEØ315 mm, maksimaalse töörõhuga MOP=3,0 bar. Planeeritava B-kategooria gaasi jaotustorustiku pikkus on ca 2 km. Ühendus olemasoleva B-kategooria gaasitorustikuga on ette nähtud Lääne tn 12 kinnistul paiknevast olemasolevast gaasijaotusjaamast. Olemasoleva B-kategooria gaasi jaotustorustiku EHR nimetus, millega on ette nähtud liita, on „maagaasi jaotustorustik Narva-põhja B3“, gaasitorustiku maksimaalne töörõhk on MOP=3,0 bari. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 16 / 32 11.03.2024 Gaasirõhu redutseerimine on ette nähtud teostada planeeritud alal krundisiseselt. Selleks on planeeritud ühine gaasirõhu reguleerimise kapp, kus gaasirõhk alandatakse kuni 100 mbar-ni, ehk GRK MOP=3 bar/0,1 bar. Peale GRK-t jätkub tarbijateni A-kategooria gaasi tarnetorustik töörõhuga 100 mbar. Igale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi liitumispunkt krundi piirile. Liitumispunktid on ette nähtud varustada gaasisulgseadmetega ehk maakraanidega, torude vabad otsad sulgeda otsakorkidega. Uus gaasitorustik on planeeritud maa-alusena ning ette nähtud paigaldada olemasoleva D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndisse. Planeeringuala sees on gaasitorustik ette nähtud paigaldada transpordimaa kruntidele. Tarnetorude läbimõõdud tuleb määrata ehitusprojekti koostamisel, kui on täpsemalt teada planeeritud kruntide gaasivooluhulgad. Liitumised on ette nähtud vaid planeeritud kruntidele, täiendavaid hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele kavandatud ei ole. 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused • Planeeritud alale ulatub riigi põhimaantee Tallinn-Narva maantee kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1). • Avalikult kasutatava Narva-Arumäe tee kaitsevöönd ulatusega 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (planeeringus krunt pos 1, 26 ja 29). • Soldina peakraavi (Sornajõgi) (planeeringus krundid pos 1, 25, 26, 29, 30) ulatub - kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist; - kalda ehituskeeluvöönd 25 m veekogu piirist; - eesvoolu kaitsevöönd 15 m veekogu piirist; - veekaitsevöönd 10 m veekogu piirist. • Puurkaevu (reg. kood PRK0013578) põhjaveehaarde sanitaarkaitseala raadiusega 50 m (planeeringus krunt pos 1). • Riikliku geodeetilise võrgu I klassi geodeetilise märgi OLGINA97 (6593) kaitsevöönd raadiusega 5 m (planeeringus krunt pos 1). • ELERING AS-ile kuuluva maa-aluse D-kategooria gaasitorustiku (200-500 mm) kaitsevöönd 5 m torustiku keskjoonest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29). • Telia Eesti AS-ile kuuluva maa-aluse sideehitise kaitsevöönd 1 m äärmistest kaablitest (planeeringus pos 28). • OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektrimaakaabelliini kaitsevöönd 1 m äärmistest kaablitest (planeeringus krundid pos 1, 26, 29). • OÜ VKG Elektrivõrgud kuuluva elektriõhuliini (alla 1kV) kaitsevöönd 2 m liini teljest (planeeringus krunt pos 1). K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 17 / 32 11.03.2024 Kavandatud kitsendused Avalik kasutus ja juurdepääsuservituutide vajadus Krunt pos 26 • Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Krunt pos 27 • Juurdepääsuservituut külgnevatele kinnistutele koridori laiusega 8 m, mille täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Krunt pos 28 ja pos 32 • Krunt liidetakse avalikult kasutatava riigimaantee Tallinn-Narva tee koosseisu. Lennuväljaga seotud kitsendused Lennuvälja lähiümbrus on kitsendatud takistuste piirangupindade kogumi ja kaitsevööndiga: • Lennuvälja ümber olev õhuruum koosneb takistuste piirangupindade kogumist, millega tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Piirangupindade ulatus ja sellest tulenevad kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. • Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud Lennundusseaduse § 352 . − Kaitsevööndi mõõtmed on lennuraja klassifikatsioonide kaupa toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2015 määruse nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ lisas 2. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks. Planeeritud tehnovõrkude jaoks on vaja seada servituudid võrgu valdaja kasuks (kui ei ole märgitud teisiti): Krunt pos 1 • Olemasolevale kuni 1 kV elektriõhuliinile kaitsevööndi ulatuses 2 m liini teljest mõlemale poole. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 18 / 32 11.03.2024 • Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest mõlemale poole. • Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole. • Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole. • Planeeritud sidekanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole. • Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole. • Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m. Krundid pos 2-25 • Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m. Krunt pos 26 • Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole • Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole. • Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest mõlemale poole. • Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole. • Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla ehitamiseks ja kasutamiseks kuja raadiusega 20 m. • Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole. Krunt pos 27 • Planeeritud kraavile sademevee ärajuhtimiseks külgnevate kinnistute kasuks, mille asukoht ja suurus määratakse ehitusprojektis sõltuvalt kraavi parameetritest. • Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. • Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole. • Planeeritud gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole. • Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 19 / 32 11.03.2024 Krunt pos 29 • Planeeritud sademevee tiigi rajamiseks, mille asukoht ja suurus määratakse ehitusprojektis. Krunt pos 30 • Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Krunt pos 31 • Planeeritud elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m. • Planeeritud alajaama ehitamiseks ja kasutamiseks pindalaga 20 m 2. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Krunt pos 32 • Olemasolevale D-kategooria gaasitorustikule kaitsevööndi ulatuses 5 m toru teljest mõlemale poole. • Olemasolevale madalpingekaablile kaitsevööndi ulatuses 1 m mõlemale poole. • Planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. • Planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m välisseinast mõlemale poole. • Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks kaitsevööndite ulatuses 2 m torude telgedest mõlemale poole. Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine Planeeritud juurdesõidutee ja lennurada läbivad Soldina peakraavi 25 m ulatusega ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek suunata Soldina peakraav Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi (vt ka LISA 5 Planeeringu elluviimise tegevuskava ning vajalikud kokkulepped). Uues asukohas on tagatud Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 6 kohane ehituskeeluvöönd. Kraaviga ristub kavandatud juurdepääsutee Narva-Arumäe maanteelt. Looduskaitseseaduse § 38 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavale teele. Planeeringus kavandatud juurdepääsutee (krunt pos 26) määratakse avalikuks kasutamiseks. Kui kraavi ümbertõstmisega seotud ehitustöid teostatakse olemasoleva D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndis, tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada ELERING AS-iga. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 20 / 32 11.03.2024 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Täiendavate kooskõlastuste vajadus • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. • Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. • Detailplaneeringu kehtestamisel, hilisema ehitustegevuse planeerimisel (ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel geodeetilise märgi kaitsevööndis on vajalik Maa- ameti kooskõlastus. • Soldina peakraavi (Sornajõgi) ümbersuunamine Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi kooskõlastada Keskkonnaametiga. • Päikesepargi rajamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord1“ esitatud nõuetest. Maapinnale päikesepargi rajamine tuleb eelnevalt kooskõlastada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsusega. Päikesepaneelid on lubatud ühendada kuni 0,4 kV elektrivõrguga ja nende maksimaalne (ehk DC) võimsus ei tohi ületada 50 kW. Asjaolude muutmisel on võimalik tulevikus rajada Kaitseministeeriumi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõusolekul ka võimsamaid paikesepaneele. Olulisemad arhitektuurinõuded Planeeringus kavandatud hooned peavad olema kaasaegse arhitektuuriga. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kvaliteetsed, kestvad ja atraktiivsed. Hoonete konstruktiivse ja tehnilise lahenduse kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Järgnevates projekteerimisstaadiumites analüüsida hoonete energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja heitmete vähendamise meetmeid. Hoonete katustele võib rajada päikeseparke. Piirete rajamisega seotud nõuded Krundi pos 1 perimeetrile on ette nähtud kuni 3 m kõrgune piirdeaed. Krundile pos 27 on ette nähtud sisenemispiirang tõkkepuu/väravaga. Krundid pos 13-24 on kavandatud piirata krundi pos 26 poolsel küljel kuni 2 m kõrguse piirdeaiaga. Krundid pos 25 ja pos 30 on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaiaga krundi pos 26 poolsel küljel, muus osas on vajadusel lubatud rajada piirded sõiduradade ohutuse tagamiseks. Krundile pos 30 on lubatud vastavalt vajadusele rajada ka müraekraane, -seinu ja -valle, mille kõrgus ületab 1,5 m. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektis. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 21 / 32 11.03.2024 Lennuvälja rajamisega seotud nõuded • Vältimaks piirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile on visuaallennureeglitele (VFR) vastavat lennuvälja võimalik kasutada üksnes õhusõidukitel, mille õhkutõusuks vajalik distants on standardtingimustel alla 800 m • Visuaallennureeglitega (VFR) lennuvälja piirangupindade ulatusse jääb kaks sidemasti kõrgustega 70 ja 80 m. Lennuvälja laiendamisel ja edasisel kasutamisel tuleb sidemastide olemasoluga arvestada. • Instrumentaallennureeglitele (IFR) vastavat lennuvälja on võimalik kavandada tulevikus poliitilise olukorra muutumisel või kui on tehnilise lahendusega võimalik vältida piiirangupindade sattumist Venemaa Föderatsiooni territooriumile. • Rahvusvaheliste lendude korraldamiseks peab lennuvälja taristu (krunt pos 1 ja krunt pos 31) olema välja ehitatud vastavalt rahvusvahelise piirikontrolli nõuetele. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (LISA 4.1) on jõutud järeldusele, et kavandatud tegevusega ei kaasne olulise mõjuga aspekte planeeritud ala lähipiirkonnale. Haljastus • Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada minimaalseid nõutavaid kauguseid hoonetest, teedest ja tehnovõrkudest vastavalt Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ esitatud nõuetele. • Säilitada maksimaalselt planeeringualal kasvavat kõrgpuistut ja teha seda võimalikult looduslikuna, säilitades ka alusmetsa (esinduslikumad põõsad ja nende grupid). Eeskätt planeeringuala äärtesse planeerida uut haljastust, kus on esindatud nii kõrgpuistut (nii okas- kui lehtpuu) kui põõsaid/hekke. • Puude ja põõsaste kõrvaldamisi teostada pesitsusvälisel ajal (augusti teine pool– märts), vältimaks antud biotoopi kasutavate linnuliikide pesade hävimist. Sihtliikideks kõik puudel ja põõsastel ning nende kaitsvas varjus pesitsevad linnuliigid. • Lennuohutuse tagamiseks ei tohi lennuväljale ja selle lähialale kavandada täiendavat kõrghaljastust. Lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Transpordiameti poolt kinnitatud hoolduskavale. • Kruntidel pos 2-25 projekteerida madalhaljastus sobivasse asukohta. Võimalusel kaaluda ka katusehaljastuse rajamist. • Motospordile reserveeritud maa-ala (krunt pos 30) ja Narva linna koosseisu kuuluva suvilapiirkonna vahel säilitada ja/või kavandada uushaljastust. • Planeeringuala lähipiirkonnas on invasiivse karuputke võõrliikide leiukohad. Teadaolevate karuputke kasvukohtade paiknemisega saab tutvuda Maa-ameti karuputke kaardirakenduse abil. Karuputkede võõrliigid ohustavad oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 22 / 32 11.03.2024 pimedust. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 57 on võõrliikide levitamine (kaasa arvatud seemnete levimisele kaasaaitamine) keelatud. Planeeringualal karuputke võõrliikide avastamisel teavitada Keskkonnaametit ning teostada või tellida tõrjetööd. Jäätmehooldus • Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteerida ehitusplatsil ehitustööde käigus. Ohtlikud jäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi. • Olmeprügi kogumiseks tuleb näha ette prügiruumid või –mahutid hoonesse või eraldi jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Asukohad täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Jäätmete valikkogumine tuleb korraldada vastavalt Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.10.2019 määrus nr 74). Müra • Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti Standardist 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. • Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ • Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada keskkonnaministri määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. • Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. • Nõuded motoringrajalt (krunt pos 30) lähtuva võimaliku müra vähendamiseks: − Planeeringuliselt jätta võimalus vajadusel müratõkkevalli või seina rajamiseks ringraja ümber. Mürahinnangu kohaselt on seina või valli müratõkestav efekt elamute suhtes väike, sest elamud paiknevad võrdlemisi kaugel. Siiski tuleks antud võimalus jätta, sest ringraja täpsemal projekteerimisel võib siiski ilmneda, et teatud lõikudes omaks müratõkkeseina või valli rajamine vajalikku müravähendavat efekti. − Seada ajalised piirangud motoringraja kasutamisele; − Seada piirangud rajale lubatavate sõidukit helivõimsustasemele. − Seada sisse tõhus koostöö kohaliku kogukonnaga sh kohalike elanike teavitamine võistlussõitudest; − Tõhustada ringrajale lähimate müratundlike hoonete välispiirde (välissein, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates ruumides. Pinnaseseisund • Lennuraja ja praeguse lennukite seisuala ulatuses tuleb edasistel pinnasetöödel jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse korral teostada pinnase analüüsid (eeskätt võib esineda oht naftasaaduste reostuse olemasoluks). Pinnase edasisel kasutamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” esitatud elamumaa ja tööstusmaa liigitust. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 23 / 32 11.03.2024 Üle elamumaa piirarvu olevate saasteainete sisaldusega pinnast tohib kasutada määruse kohasel tööstusmaal. Üle tööstusmaa piirarvu olevate saasteainete piirarvu olev pinnas tuleb üle anda jäätmekäitlejale ning nõuetekohaselt käidelda. • Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (2020.aasta seisuga) kohaselt asub planeeritud ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline sellega arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. • Projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”, valides sobiva ehituskonstruktsiooni ohutuma keskkonna tagamiseks. • Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones. • Hoonete projekteerimisel hermetiseerida kommunikatsioonide „kaitsekõrid“, mis läbivad vundamenti ning ei ole maapinnas hermeetiliselt jätkatud. Projekteerida nõuetele vastav ventilatsioon, et tagada hoones madal radoonitase. Naaberhoonete insolatsioonitingimuste tagamine • Planeeringuala lähialal ei paikne korterelamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonikestust kavandatav hoonestust võiks mõjutada. Vertikaalplaneerimine • Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. • Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on lubatud vaid kinnistu omanike kokkuleppe alusel. • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Säilitada planeeringuala lõunaosas paiknevat väikest tiigilaadset veekogu. Alale täiendavate veekogude (nt tuletõrjeveetiik) rajamise eelistada loodusliku ilmelise veekogu rajamist. Rajada vähemalt üks veekogu kallas lameda kaldaga (mitte üle 25°), mis võimaldab veekogus ka kahepaiksete elutsemist ning tagab võimaluse metsloomadel tiiki sattumisel sealt ka välja saada. • Soldina peakraavi ümbertõstmisel ja uue kraaviühenduse kavandamisel oleks võimalik järgnevaid meetmeid rakendades ühtlasi tekitada ka kahepaiksetele sobilik sigimisveekogu, mis aitaks kompenseerida tegevusega kaasnevat looduslike elupaikade vähenemist planeeringualal. Peakraavi käesoleval ajal suurvee perioodil üleujutatavad kaldaalad pakuvad kahepaiksetele käesoleval ajal head elupaika. Senise elupaiga asendamiseks oleks soovitatav rajada uuele kraavile kraavilaiend, mis tunduvalt tõstaks kraavi elustikulist väärtust. Kraavilaiendi kavandamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi: − Kraavilaiendeid tuleb rajada mineraalpinnasesse, et vältida nõlvade sissevarisemist. − Kraavilaiendite rajamisel tuleb arvestada ala topograafiaga, rajades need tasastele kraavilõikudele, mille rekonstrueerimisjärgne sügavus on 1-1,5 m. − Kraavilaiendi laius peab olema vähemalt kahekordne kraavi laius ja pikkus vähemalt 2 m. − Kraavilaiendi põhi peab jääma 20-30 cm kraavi põhjast sügavamale. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 24 / 32 11.03.2024 − Kraavilaiendite kaldakalle ei tohi ületada 25°. Kraavilaiendite suurus tuleb valida nii, et vastav kaldakalle on võimalik saavutada. − Sigimisveekogu peab olema ümbritsetud haljasalaga, kus leidub kõrgema taimestikuga (puhmastega) ja põõsastega alasid, mis on kahepaiksetele olulisteks varjepaikadeks. Samuti on oluline mõne kivikuhila olemasolu. Samas tuleks kraavilained avada päikesele, selleks vajadusel eemaldades puid kraavilaiendi lõunakaldalt • Soldina peakraavi puhul on tegu maaparandussüsteemi eesvooluga. Uue kraavi projekteerimisse tuleb kaasata maaparandussüsteemi projekteerimise valdkonnas vastavat pädevust omav spetsialist. Tagada tuleb kraavi piisav vee vastuvõtlikkus. • Soldina peakraav on kavandatud suunata Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi, mis vastavalt rekonstrueeritakse. Tegevus nõuab Keskkonnaameti nõusolekut, kuid ei ole oodata, et tegevusega kahjustataks kaitsealust üksikobjekti. Ehitustöödel tuleb vältida kivi piiranguvööndi ulatuses ehitusmaterjalide ladustamist ja pinnase ümber paigutamist (va kraavi rajamiseks vajalikus mahus). Kivi ümbrus tuleb säilitada looduslikus seisundis, kaaluda võib vaadete avamist kooskõlastades tööd eelnevalt Keskkonnaametiga. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Kahepaiksete ränne • Riigitee 1 Tallinn-Narva km 187,3–209,7 Sillamäe-Narva teelõigu ulukiuuringus (08.07.2023, OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004310) on tehtud ettepanek Tallinna maantee 106-107 km lõigus kavandada kahepaiksete tunnel ja suunavad piirded. Säilitada olemasolev kraav ning lennuvälja alt läbi kulgevas osas tuleb kraavile projekteerida kanali põhimõttel toimiv lahtise põhjaga, väikese kaldaga ja pealt kinnine tunnel, et tagada kahepaiksete läbipääs. Geodeetilise märgiga seotud nõuded • Geodeetiline märk tuleb säilitada selle praeguses asukohas koos olemasolevate tähistustega (kupits, tunnuspost, kaitseaed). • Geodeetilisele märgile peab olema tagatud juurdepääs. Praegu on juurdepääs tagatud mahasõiduga riigimaateelt ja juurdepääsu tingimused ei tohi halveneda. • Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei tohi istutada puid ega püstitada ehitisi, mis varjaksid GNSS signaalide äralõikenurka horisondist enam kui 15 kraadi. Soovituslik lähiala hõlmab maa-ala märgi ümbruses 30-meetrise raadiusega. • Geodeetilise märgi lähiümbrusse ei ole lubatud rajada GNSS signaale häirivaid/segavaid seadmeid (nt WIFI antennid, radarid). Riiklike geodeetiliste mõõtmiste ajaks (GNSS mõõtmised riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi võrgu märkidel) peab olema võimalik nimetatud seadmeid välja lülitada. Vajaduse ilmnemisel tuleb geodeetiline märk kooskõlastatult Maa-ametiga ümber tõsta. • Geodeetilise märgi kaitse nõuetest lähtuvalt on detailplaneeringu kehtestamisel, hilisema ehitustegevuse planeerimisel (ehitusprojektid jms) ja läbiviimisel vajalik Maa-ameti kooskõlastus. Puurkaevuga seotud nõuded • Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 25 / 32 11.03.2024 olulise suurenemise (Veeseadus, § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse § 151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. • Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja puurkaevu tegelik seisund. Juhul, kui tegemist on põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevuga, siis puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama puurkaevu (Ehitusseadustik, § 12 lg 1) või selle konserveerima (Ehitusseadustik, § 129), kui puurkaev on olnud üle ühe aasta kasutusest väljas, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks • Pinnase ettevalmistustööd (koorimine, katmine) teostada pesitsusvälisel ajal (september– märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate lindude pesade hävimist. Sihtliigid: lehelinnud, põõsalinnud, roolinnud jms. • Virnastatud hakkematerjali hakkimist, kui see on plaanis, teostada pesitsusvälisel ajal (september–märts), vältimaks hakkematerjali virnades pesitsevate linnuliikide pesade hävimist. • Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt Eesti standardist EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Tanklasse kavandada lekete ennetamiseks ja tuvastamiseks kaasaegsed süsteemid (paigaldatavad mahutid topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, tankla varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise paakide täitumisel või vooliku purunemisel). Tankla tuleb varustada käsikustutitega ja planeeringualal peab olema nõuetekohane tuletõrjevee veevõtukoht. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned normikohasele tuleohutusklassile vastavalt. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812- 7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tuletõrjeveevarustuse põhimõtted on kirjeldatud punktis 5.2.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. • Ehitusprojekti koostamisel täpsustada tuletõrjeveevarustuse lahendus ning täiendava sise- ja väliskustutusvee vajadus. Täiendav sisetulekustutusvesi on vaja tagada krundisiseste mahutite baasil. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 26 / 32 11.03.2024 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Turvalisuse kaalutlusel on ette nähtud piirdeaiad. • Juurdepääsu krundile pos 27 on võimalik piirata tõkkepuude/väravate rajamisega. • Krundile pos 26 planeeritud kergliiklustee äärde on kavandatud tänavavalgustus. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Kui projekteeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee kaitsevööndis lähtuda „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ ja „Riigimaanteede valgustamise juhis 2014-14“ toodud põhimõtetest. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“. Elektrivarustus Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD • Seletuskirja lehekülg 5 lauset, „Liitumispunkt VKG Elektrivõrgud OÜ teeninduspiiriga on ette nähtud tarbija toitekaabli ühendusklemmidel 6/0.4kV jaotusalajaama keskpinge jaotuseadmes“, on vajalik korrigeerida, sest liitumispunktid võrguettevõtjaga on planeeritud liitumiskilpidesse kinnistute piiri vahetusläheduses madalpingel (0,4 kV). • Uue võrguühenduse väljaehitamise ja/või elektrivõrgu ümberehitamisega seotud tööd teostab Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD vastavalt kehtivale korrale. Protsessi alustamiseks on vajalik esitada liitumistaotlus soovitud teenusega, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lisainfo kontaktisikult või ettevõtte koduleheküljelt. Sidevarustus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus • Ehitusprojekt kooskõlastada Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. Telia Eesti AS • Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 27 / 32 11.03.2024 • Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis. • Kõik planeeritud tööd ja meetmed peavad olema kirjeldatud viisil, mis annavad piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. • Planeeringus esitatud lahendused ja kujad peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha sideehitiste hooldust ja remonti. Gaasivarustus AS Gaasivõrk • Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]. • AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. • Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7. • Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. • Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus. • Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 28 / 32 11.03.2024 Elering AS • Gaasitorustiku ja gaasijaotusjaama kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad kahjustada gaasipaigaldist. Mh ei tohi ehitada ehitisi, eemaldada ja kuhjata pinnast ilma Eleringi kooskõlastuseta (kooskõlas EhS §70 lg 2). • Gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide (sh B-kategooria gaasitorustik) ristumiste väljaehitamiseks, tuleb esitada taotlus Eleringile tehniliste tingimuste väljastamiseks. • Kõik ehitusprojektid, millega kavandatakse Gaasitorustiku või gaasijaotusjaama kaitsevööndis tegevusi, tuleb Eleringiga kooskõlastada. 8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeringus kavandatud lahendus vastab ruumilise arengu eesmärkidele: • Planeeringus on loodud kaasaegsed võimalused lennuvälja arendamiseks: kavandatud on 1600 m kõvakattega lennurada lisanduva 200 m kruuskatendiga lennuraja otstes. • Planeeringualal on moodustatud krundid tootmisettevõtetele, mis koosmõjus lennuvälja arendusega loovad atraktiivse äri- ja tootmiskeskuse, mille tulemusena tekib piirkonda uusi töökohti. • Planeeringus on moodustatud eraldi krunt motospordiga seotud tegevuste arendamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis võttes arvesse ettevõtte äriplaani ja piirkonna perspektiivseteid vajadusi. • Planeeringus on moodustatud eraldi krunt sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja rajamiseks. Täpsem lahendus selgub ehitusprojektis. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” Planeeringulahendus arvestab teemaplaneeringus määratud maanteetrassi koridori ja selle kaitsevööndiga. Planeeringus on kavandatud kergliiklustee krundile pos 26, mis ühendub väljaspool planeeringuala asuva Olgina tee bussipeatusega, mis on projekteeritud Sillamäe-Narva 2+2 eelprojektis (12.02.2023 versioon, Roadplan OÜ, töö nr 22006). K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 29 / 32 11.03.2024 Vastavus üldplaneeringule Vastavus kehtivale Vaivara valla üldplaneeringule Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu põhijoonisest koos planeeringuala piiriga rohevõrgustiku kaardist koos planeeringuala piiriga Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve lennuvälja maa (L) ja reserveeritud lennuvälja maa (LR). Tegemist on lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade ehitamiseks) kasutatava maaga, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine. Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale kavandatud ka äri- ja tootmismaa sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga. Lisaks on reserveeritud lennuvälja maale planeeritud krunt pos 25, mis on ette nähtud õppesõidu korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad hooned) ning krunt pos 30, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete jaoks. Planeeringuala perimeetrile jääb üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtostarve looduslik haljasmaa, põld või mets (HL), kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. Alale on lubatud täiendava kõrghaljastuse istutamine, samuti võib alale kokkuleppel maaomanikuga kujundada parke jms haljastuid. Alale on lubatud vajadusel rajada teid ja tehnovõrke (st lubatud on transpordimaa kõrvalsihtotstarve). Üldplaneeringu kohane rohekoridor on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis. Vastavus koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu tööversioonile Üldplaneeringus on perspektiivse olulise ruumilise mõjuga ehitistena kajastatud Narva lennuväli (EENA) - kui rajatakse vähemalt 1000 m pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Planeeringuala juhtotstarbeks on määratud transpordimaa. Transpordi maa-ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu järgne transpordimaa ärimaaks ja/või tootmismaaks ja/või transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks. K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 30 / 32 11.03.2024 Üldplaneering Detailplaneering Maakasutuse Tootmismaa Ärimaa ärimaa ja/või juhtotstarve tootmismaa ja/või transpordimaa ja üldkasutatav maa Korruselisus määratakse detailplaneeringus 1-3 Haljastuse min. 30%, millest min. 30%, Vähemalt 30%, mis on osakaal 50% peab olema millest 50% kõrghaljastatud kõrghaljastatud peab olema kõrghaljastatud; olemasoleva kõrghaljastusega kaetud aladel tuleb tagada vähemalt 60% kõrghaljastuse säilimine Täisehituse % 50% 50% 6% esialgsest kinnistust Äri maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse pindalast. Lubatud on elamu maa-ala, ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala, tehnoehitise maa-ala ning transpordi maa-ala. Tootmise maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 30% ulatuses katastriüksuse pindalast. Lubatud on äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja transpordi maa-ala kõrvalotstarve juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Hajaasustusalal võimalikku häiringut põhjustava tootmise korral (v.a väiketootmine) võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest. Uusi äri ja tootmise maa-alasid teenindav uus transpordi maa-ala katastriüksuse minimaalne laius on üldplaneeringu järgi 16 m. Planeeringus kavandatud äri- ja tootmisala vaheline transpordimaa krunt on 30 m laiune. Vastavus algatamise korraldusele ja sellele lisatud lähteülesandele Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 17 „Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteülesande kinnitamine“ punktis 1.4 on Narva-Jõesuu Linnavolikogu seisukohal, et detailplaneeringu ala on vajalik laiendada haarates sinna ka Lennuvälja kinnistu lähiala: 13148 Narva-Arumäe tee T1 ja Oksa tee, kuna detailplaneeringu K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 31 / 32 11.03.2024 koostamisel tuleb lahendada ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha määramine. Detailplaneeringu ala pindala on ca 140 ha. Detailplaneeringu koostamise käigus on juurdepääs avalikult teelt lahendatud 13148 Narva-Arumäe tee T1 kinnistult, Oksa teelt juurdepääsu kavandatud ei ole. Seetõttu ei ole planeeringualasse hõlmatud Oksa tee kinnistut. Planeeringuala suuruseks on 126,6 ha. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Narva-Jõesuu linnavolikogu 29.12.2021 otsuse nr 17 LISA 1 Lähteülesandes nimetatud dokumentidega. Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine Vaivara Vallavalitsuse 19.10.2010 korraldusega nr 253 algatati Soldina ja Tõrvajõe külas Olgina Lennuvälja maa-ala detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 07.12.2021 korraldusega nr 535 lõpetati detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise menetlus, sest asutusel (Mittetulundusühing Narva Lennukeskus, reg. nr 80121338) ei olnud enam võimalik planeeringu protsessi edasi viia. Narva-Jõesuu Linnavalitsuses puudusid samuti võimalused eelmainitud planeeringu koostamiseks. Planeeritud ala kohta ei ole varem detailplaneeringut kehtestatud. Projektijuht Nora Soo K-Projekt Töö nr 23050 Aktsiaselts Soldina küla, Narva-Jõesuu linn Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering Kuupäev: 32 / 32 11.03.2024
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel