Võru Vallavalitsus Teie 03.05.2022 nr 7-4/1557
[email protected] Meie 02.06.2022 nr 15-4/3861-2
Teede avalikuks kasutamiseks
määramine ja isikute teavitamine
üldplaneeringu menetluses
Austatud härra Juris Juhasoo
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole Võru valla koostatava üldplaneeringu
küsimuses. Märgite, et planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lõike 1 punkti 1 ja punkti 29
järgi on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas ka kohalike teede üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine ning üldplaneeringu ülesannete täitmiseks avalikes huvides
omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine.
Oma kirjas toote välja, et Võru valla koostatava üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eelnõu
seletuskirjas selgitatakse, et perspektiivsed kohalikud teed või nende osad, mis jäävad
erakinnistutele, määratakse ÜP elluviimisel avalikuks kasutamiseks. Ühtlasi nendite, et
koostatava ÜP eelnõu põhijoonisele on kohalikeks teedeks määratud juba olemasolevad teed.
Põhiküsimusena soovite teada, kas ÜP koostamise menetluses tuleb PlanS § 76 lõikes 3
nimetatud puudutatud isikuna käsitleda kõiki maaomanikke, kelle kinnisasjale on märgitud
kohalike teede üldine asukoht või on maaomanikud, kelle kinnisasjale on märgitud kohalike
teede üldine asukoht võrdustatud PlanS mõistes avalikkusega.
I Vastuseks Teie küsimusele üldplaneeringute menetluse käigus isikute teavitamisest
anname omapoolse selgituse.
Eeltoodud kirjeldusest selgub, et Võru valla koostatava ÜP-ga määratakse kohalike teede
(ehitusseadustiku mõistes) üldine vajadus ja tegemist on olemasolevate teedega. Vallale
vajalike kohalike teede hulgas on muuhulgas erakinnistutele jäävaid teid või teelõike, mis
saavad ametlikult avalikult kasutatavaks (avalik kasutus vormistatakse) üldplaneeringu
elluviimise käigus.
Täna kehtiv PlanS ei näe ÜP ülesandena ette eratee avalikuks kasutamiseks määramise
vajaduse märkimist, mis aga ei tähenda, et erateede tulevast avalikuks kasutamiseks võtmise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vajadust üldplaneeringuga ei võiks märkida. Siinjuures juhime tähelepanu, et ÜP-ga teid
avalikult kasutatavaks (avalikuks kasutamiseks) määrata ei saa. Seetõttu ei ole asjakohane
kasutada, sh ÜP seletuskirjas, väljendit planeeringuga avalikuks kasutamiseks määratud
eratee.
Oma pöördumises märgite õigesti, et eratee saab avalikult kasutatavaks siis, kui kohalik
omavalitsus või riik on sõlminud tee omanikuga vastavasisulise lepingu või põhjendatud juhul
kinnisasja sundvõõrandanud või seadnud kinnisasjale sundvalduse. Kehtestatud planeeringu
alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sealhulgas
sundvõõrandamisele, kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust
(KAHOS) (PlanS § 2 lõige 4).
Üldplaneeringu koostamise ajal saab avalikult kasutatavaid teid liigitada üldjoontes kolmeks:
1) Avalikus kasutuses olemasolev tee, mis on kaetud lepinguga või on avalik kasutus
muul viisil vormistatud;
2) Avalikus kasutuses olemasolev tee, millel leping puudub, märgitakse ära tulevane
avaliku kasutamise vajadus;
3) Planeeritav uus (rajatav) avalikult kasutatav tee, sageli ei ole rajamise aeg teada.
Esimese variandi puhul on tee õiguslik staatus vastavalt seadusele juba vormistatud, mistõttu
üldplaneeringu menetluses ei ole nõutav kinnisasja omanike täiendav personaalne
teavitamine.
Kolmandas punktis nimetatud planeeritavate uute teede puhul on tegemist uute rajatavate
teedega, mille rajamise aega on sageli raske määrata, mistõttu ei ole teada ka avalikku
kasutusse määramise aega. Samuti selgub tee täpsem asukoht läbi detailplaneeringu ja/või
projekteerimise. Sellisel puhul piisab, kui ÜP seletuskirjas märgitakse perspektiivne avaliku
kasutamise vajadus ning reaalseid samme astutakse siis kui päevakorras on tee rajamine.
Teie esitatud küsimus puudutab pigem teises punktis toodud teid, ehk eraomandis olevaid
avalikku kasutust vajavaid teid.
II Eraomandis olevad avalikku kasutust vajavad teed ja isikute teavitamine.
Arvestama peab, et PlanS § 75 lõike 1 punkt 29 näeb ÜP ülesandena ette samas lõikes
nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise
või sundvalduse seadmise vajaduse märkimise, nagu toote ka oma pöördumises.
Ehitusseadustiku (EhS) § 94 reguleerib eratee avalikku kasutusse määramist. Üldise
põhimõtte kohaselt saab eratee määrata avalikku kasutusse sõlmides eratee omanikuga
vastava asjaõigusliku lepingu. Seega ÜP-s eratee avalikuks kasutuseks vajaduse märkimisega
otseselt kitsendusi ei teki.
Planeerimisseadus § 77 lõige 8 sätestab, et kui ÜP algatamisel on teada või planeeringu
koostamise käigus selgub, et ÜP võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse,
teatab planeeringu koostamise korraldaja ÜP algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva
jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise,
sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
2
Seega kui füüsiliselt olemasolevate teede puhul on avaliku kasutuse vajadus teada (teed,
tee lõigud on joonisel näidatud), siis eeldusel, et varem või hiljem on omavalitsusel
isikutega personaalselt suhtlemine vajalik, tuleks isikuid siiski personaalselt juba ÜP
koostamisel teavitada ja kaasata. Lisaks juhtudel, kui näiteks isikud ei ole enda eratee
avalikku kasutusse andmisega hiljem nõus, võib kaasneda erateele sundvalduse seadmine või
sundvõõrandamine. Sellisel juhul on ÜP omavalitsuse jaoks vajalik alus, et eraomandi
kitsendamiseks sundvalduse seadmise protsessis esimest sammu astuda.
Ühtlasi on oluline, et PlanS § 76 lg 2 kohaselt kaasatakse ÜP koostamisse muuhulgas isikud,
kelle õigusi planeering võib puudutada. Seega kui isiku omandis olevat teed soovitakse ÜP
kohaselt kasutada avalikult kasutatava teena ehk siis üldistes huvides, on otstarbekas isik
kaasata. On selge, et isiku, kelle õigusi (st põhiseadusest tulenevat omandipõhiõigust) ÜP
puudutab ja seda negatiivses mõttes, kaasamine ei ole PlanS kohaselt mitte võimalus, vaid
kohustus.
Kogu planeerimise protsessis tuleb lähtuda PlanS teises peatükis toodud põhimõtetest.
Teisisõnu kaasatud peavad olema nii avalikkus kui otseselt puudutatud isikud, kõik peavad
saama asjakohast teavet ning kogu protsess peab olema arusaadav ja mõistetav.
Planeerimisseaduse 2. peatükis toodud põhimõtted on lahti seletatud juhendis „Planeerimise
põhimõtete rakendamine“1, mis on leitav veebilehelt planeerimine.ee.
Mõistame, et kaasatavate suur hulk ja teavitamine on arvestatav halduskoormus. Teavitamise
mõnevõrra lihtsustamiseks jõustus 03.01.2022. a PlanS-i muudatus. PlanS-is sisalduvad
dokumentide kättetoimetamist ja teavitamise reguleerivad normid viidi kooskõlla
haldusmenetluse seaduses dokumentide kättetoimetamist ja teavitamist käsitleva
regulatsiooni põhimõtetega. Ehk elektrooniline kättetoimetamine võrdsustati posti teel
kättetoimetamisega ning haldusorganile anti kaalutlusõigus otsustamaks, millise
kättetoimetamisviisi ta valib.
Seega, PlanS § 76 lg 4 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused
teatavad ÜP koostamise korraldajale neile PlanS-s ettenähtud teadete edastamise viisi ja
selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud või asutused teadete edastamise viisi ei teata,
edastab ÜP koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või
elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga,
tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
Omavalitsustel on võimalik erateede avalikku kasutamiseks määramiseks kehtestada ka
vastav kord2, millega on seatud tee avalikku kasutusse määramise kriteeriumid. Juhul kui ÜP-
ga märgitakse erateede tulevane avaliku kasutuse vajadus, on soovitav üldised avalikku
kasutusse määramise kriteeriumid kanda ka ÜP-sse. Seeläbi saavad põhimõtted, mille alusel
edaspidi täpsustatakse avalikuks kasutamiseks vajalikud teed, ÜP avatud menetluses
planeeringu terviklahenduses ühiskondliku kokkuleppe osaks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ÜP-s saab infot kas kajastada (õiguslikke tagajärgi tekitamata)
või kehtestada. Samas annavad nii PlanS kui kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus
võimaluse teha avalikes huvides vajaminev kaalutlus/teavitus ära juba ÜP raames. Kohaliku
1
Vaata https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Planeerimise-pohimotted_2016.pdf
2
Näiteks https://www.riigiteataja.ee/akt/404052022019
3
omavalitsuse otsus on, kas ta soovib ÜP-s teha algust avalikes huvides omandamise
menetlusega või mitte.
Rahandusministeerium on seisukohal, et teavitada tuleks pigem varem kui hiljem ning
pigem rohkem kui vähem. Kõige otstarbekam on eelistada võimalikult varast menetlusse
kaasamist - juba omavalitsuse kui terviku tasandil avalikku huvi kajastava
üldplaneeringu koostamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Monika Pihlak 6113130
[email protected]
4