Hr Illar Lemetti Teie 08.02.2022 nr 10-10/778
Viimsi Vallavalitsus
[email protected] Meie 02.06.2022 nr 15-3/1528-3
Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneering
Viimsi Vallavalitsus esitas 08.02.2022 kirjaga nr 10-10/778 Rahandusministeeriumile Viimsi
vald, Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneeringu (edaspidi ka
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, suurusega ca 4,2 ha, asub Viimsi valla läänerannikul, Miiduranna külas,
väljakujunenud väikeelamute piirkonnas mere, Miiduranna sadama ja Muuli tee vahelisel alal,
hõlmates Madise tee 3//Madise tee kinnistut – väikeelamugruppi teenindav sõidutee ja
üldkasutatav ala (peamiselt mereäärne ala). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on
planeerida loogiline krundijaotus, määrata eraldi krundid tänavatele, haljasaladele ja
olemasolevale tehnilise otstarbega hoonele. Detailplaneeringuga kavandatakse Madise tee
3//Madise tee katastriüksuse jagamist, moodustades 43 krunti, sh 31 elamumaa sihtotstarbega
krunti hilisemaks liitmiseks vastavalt külgneva olemasoleva elamumaa katastriüksusega, 5
transpordimaa sihtotstarbega maaüksust elamuid teenindavatele teedele, 5 üldkasutatava maa
krunti ning 2 tootmismaa krunti olemasoleva alajaama ja puurkaevu-pumbamaja tarbeks.
Juurdepääs planeeringualale toimub Muuli teelt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringuga.
Menetluskäik
Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldusega nr 725 ning võeti
vastu Viimsi Vallavalitsuse 25.08.2021 korraldusega nr 366. Ajavahemikul 11.10.–
25.10.2021 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitati kaks kirjalikku
arvamust. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele ning korraldas 31.01.2022 avaliku arutelu.
Ühe arvamuse esitaja oli nõus pärast ettepanekuga arvestamist oma arvamusest loobuma, teise
arvamuse (25.10.2021 kiri) esitajatega – Ott Sõnajalg, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg
(edaspidi arvamuste esitajad) – kompromissini ei jõutud.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud.
Rahandusministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 05.04.2022 detailplaneeringu
avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isikute esindaja, planeeringu koostaja
ning planeeritava kinnisasja omanik.
05.04.2022 toimunud ärakuulamise käigus selgus, et kohalik omavalitsus on valmis arvamusi
esitanud isikute ettepanekul planeeringulahendust korrigeerima, täiendades detailplaneeringu
seletuskirja 4. peatüki alajaotust, milles käsitletakse elektrivarustust.
Punkti 4.2. „Elektrivarustus“ varasem sõnastus: „Käesolevas detailplaneeringus
elektrivarustuse lahendust ei ole ette nähtud muuta.“ asendati järgneva lõiguga:
„Madise tee 3//Madise tee katastriüksusel paikneb olemasolev elektrivõrk koos alajaamaga.
Vastavalt planeeringualal paikneva elektrivõrgu valdaja Imatra Elekter AS ja MITTE-
TULUNDUSLIKU TEHNOVÕRKUDE ÜHISTU “MIIDU” kokkuleppele ei ole
väljakujunenud olukorda käesolevas detailplaneeringus ette nähtud muuta.
Perspektiivis on vajadusel (nt olemasoleva alajaama seadmete amortiseerumisel, elektrivõrgu
ümberkujundamisel vms) võimalik rajada uus alajaam (rajatis) krundile pos nr 10
detailplaneeringut koostamata.
Elektrivõrgu ümberehituse kohta annab elektrivõrgu omanik täpsustavad tehnilised
tingimused, lepib kirjalikult kokku puudutatud kinnistute omanikega elektrikaablite ja
alajaama paiknemise osas, koostatakse eraldi vastav ehitusprojekt.“
Täpsustatud planeeringulahendus edastati tutvumiseks arvamusi esitanud isikutele, kes
vastasid 21.04.2022 e-kirjaga, et on muudatusega üldjoontes nõus, kuid leidsid, et punkti 4.2.
teist lauset tuleks täiendada sõnaga „lähiajal“. Seega soovisid nad, et nimetatud lause oleks
sõnastatud järgmiselt: „Vastavalt planeeringualal paikneva elektrivõrgu valdaja Imatra
Elekter AS ja MITTETULUNDUSLIKU TEHNOVÕRKUDE ÜHISTU “MIIDU”
kokkuleppele ei ole väljakujunenud olukorda käesolevas detailplaneeringus ette nähtud
lähiajal muuta.“
06.05.2022 e-kirjaga andis planeeringust huvitatud isik teada, et ei pea täiendavate
korrektuuride tegemist vajalikuks. Sellest tulenevalt palus kohalik omavalitsus 09.05.2022
kirjaga arvamusi esitanud isikute seisukohta, kas nad nõustuvad detailplaneeringu
lahendusega, mida täiendati pärast arvamuste ärakuulamist. Arvamuse esitajad Viimsi
Vallavalitsuse 09.05.2022 kirjale ei vastanud.
20.05.2022 edastas Viimsi Vallavalitsus Rahandusministeeriumile ülevaate läbirääkimiste
tulemustest ning palus heakskiidu andmise menetlust jätkata.
Kuna arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus üles jäänud arvamuste osas lõplikule
kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5
lahendamata jäänud arvamuse kohta oma kirjaliku seisukoha.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht
Arvamuse esitajad palusid 21.10.2021 kirjas kaaluda võimalust, et „Miidu" alajaam viie
aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest lammutataks ning asendataks uue, tänapäeva
nõuetele vastava väikesegabariidilise kompaktalajaamaga, mille ehitusalune pind on oluliselt
väiksem. Nad leidsid, et detailplaneeringu lahendust tuleks täiendada, määrates ehitusõigus
ühekordse kuni 4 m kõrguse ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise rajamiseks; küsida
vastavad tehnilised tingimused alajaama käitlevalt isikult. Samuti palusid nad kaaluda
2
insolatsiooniservituudi seadmise vajadust liiga tiheda hoonestuse vältimiseks. Lisaks esitati 2
alternatiivset ettepanekut, mis puudutasid komplektalajaama rekonstrueerimise
finantseerimist ja alajaama teenindamiseks moodustatava krundi võõrandamist ning liitmist
arvamuse esitajatele kuuluva kinnistuga.
Viimsi Vallavalitsus selgitas, et Madise tee 3//Madise tee kinnistul on isiklik kasutusõigus
tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Imatra Elekter Aktsiaselts kasuks. Kui võrguvaldaja leiab,
et alajaam tuleb likvideerida või ümber ehitada, siis on see ehitusprojektiga lahendatav.
Alajaama ümber ehitada/lammutada saab siis, kui see vajalikuks osutub ning elutähtsa teenuse
osutamiseks ei ole sellist ehitist vaja. Detailplaneeringus selleks kindla tähtaja määramine ei
ole põhjendatud, kuna see sõltub tehnorajatise omanikust ja maaomaniku nõusolekust.
Detailplaneeringus antakse POS 10 ehitusõiguse näitajad lähtuvalt olemasolevast olukorrast.
Hoone lammutamisel ja uue püstitamisel ei ole kohustuslik detailplaneeringus sätestatud
ehitusõigust realiseerida.
Kuivõrd olemasoleva alajaama hoone lammutamisel ja uue kompaktalajaama püstitamisel on
POS 10 täisehitatus väiksem (kompaktalajaamad on väiksemate mõõtmetega), siis puudub
insolatsiooniservituudi seadmise vajadus, sest krundi täisehituse osakaal väheneb ja olukord
naabrite jaoks paraneb.
Maa-ala võõrandamine saab toimuda ainult osapoolte omavahelisel kokkuleppel.
Detailplaneering ei saa asendada eraõiguslikku kokkulepet ega kohustada isikutel sõlmida
asjaõiguslepinguid või tegema maaüksustega tehinguid. Uue kompaktalajaama
paigaldamisele detailplaneering takistusi ei sea.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ja märgib, et PlanS § 124
lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohaliku omavalitsuse hinnangul
kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning on kooskõlas
kehtivate Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega, seega täidab
detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi.
05.04.2022 Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamise arutelu järgselt jõuti
ühiselt planeeringulahenduseni, mida jäi lõplikust kompromissist lahutama üksnes
ajamäärang „lähiajal“. Varem viidatud PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse alus. Ehkki mõistet „lähiaastad“ seaduses sisustatud ei ole, jääb
selgusetuks, mil viisil võib detailplaneeringu lahendust mõjutada sõna lisamine, mis on antud
planeeringu liigile selletagi omane.
Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa
planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse
otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja
teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik
omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole
Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire
ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust.
3
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete
kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning
planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel.
Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida
naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest.
Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase
keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei
kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis-
diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku
tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul
omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS § 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel on
järgitud. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded
täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku
omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine
antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi
ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas
kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu üle otsustaja ei
saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule
omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus.
Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei
ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja
võrguvaldajatega.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
4
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka
Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu
andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning
takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138
lõikes 3 sätestatud riigihalduse ministri pädevusele.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Viimsi vald,
Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneeringule ning tagastan
planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle
otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia: Ott Sõnajalg, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg, Casa Planeeringud OÜ,
Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu „Miidu“
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
5