dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneering

Rahandusministeerium · 2. juuni 2022
Viit
15-3/1528-3
Registreeritud
2. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, O. S., A. S., O. S., Casa Planeeringud OÜ, Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu „Miidu“, K. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-31528-3 02.06.2022 Väljaminev kiri.asice456 KB

Sisu (failidest)

Hr Illar Lemetti Teie 08.02.2022 nr 10-10/778 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 02.06.2022 nr 15-3/1528-3 Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneering Viimsi Vallavalitsus esitas 08.02.2022 kirjaga nr 10-10/778 Rahandusministeeriumile Viimsi vald, Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 4,2 ha, asub Viimsi valla läänerannikul, Miiduranna külas, väljakujunenud väikeelamute piirkonnas mere, Miiduranna sadama ja Muuli tee vahelisel alal, hõlmates Madise tee 3//Madise tee kinnistut – väikeelamugruppi teenindav sõidutee ja üldkasutatav ala (peamiselt mereäärne ala). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida loogiline krundijaotus, määrata eraldi krundid tänavatele, haljasaladele ja olemasolevale tehnilise otstarbega hoonele. Detailplaneeringuga kavandatakse Madise tee 3//Madise tee katastriüksuse jagamist, moodustades 43 krunti, sh 31 elamumaa sihtotstarbega krunti hilisemaks liitmiseks vastavalt külgneva olemasoleva elamumaa katastriüksusega, 5 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust elamuid teenindavatele teedele, 5 üldkasutatava maa krunti ning 2 tootmismaa krunti olemasoleva alajaama ja puurkaevu-pumbamaja tarbeks. Juurdepääs planeeringualale toimub Muuli teelt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga. Menetluskäik Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldusega nr 725 ning võeti vastu Viimsi Vallavalitsuse 25.08.2021 korraldusega nr 366. Ajavahemikul 11.10.– 25.10.2021 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel esitati kaks kirjalikku arvamust. Kohalik omavalitsus vastas arvamustele ning korraldas 31.01.2022 avaliku arutelu. Ühe arvamuse esitaja oli nõus pärast ettepanekuga arvestamist oma arvamusest loobuma, teise arvamuse (25.10.2021 kiri) esitajatega – Ott Sõnajalg, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg (edaspidi arvamuste esitajad) – kompromissini ei jõutud. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandusministeeriumi REHO Harju talituses korraldati 05.04.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaliku omavalitsuse esindajatele arvamusi esitanud isikute esindaja, planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik. 05.04.2022 toimunud ärakuulamise käigus selgus, et kohalik omavalitsus on valmis arvamusi esitanud isikute ettepanekul planeeringulahendust korrigeerima, täiendades detailplaneeringu seletuskirja 4. peatüki alajaotust, milles käsitletakse elektrivarustust. Punkti 4.2. „Elektrivarustus“ varasem sõnastus: „Käesolevas detailplaneeringus elektrivarustuse lahendust ei ole ette nähtud muuta.“ asendati järgneva lõiguga: „Madise tee 3//Madise tee katastriüksusel paikneb olemasolev elektrivõrk koos alajaamaga. Vastavalt planeeringualal paikneva elektrivõrgu valdaja Imatra Elekter AS ja MITTE- TULUNDUSLIKU TEHNOVÕRKUDE ÜHISTU “MIIDU” kokkuleppele ei ole väljakujunenud olukorda käesolevas detailplaneeringus ette nähtud muuta. Perspektiivis on vajadusel (nt olemasoleva alajaama seadmete amortiseerumisel, elektrivõrgu ümberkujundamisel vms) võimalik rajada uus alajaam (rajatis) krundile pos nr 10 detailplaneeringut koostamata. Elektrivõrgu ümberehituse kohta annab elektrivõrgu omanik täpsustavad tehnilised tingimused, lepib kirjalikult kokku puudutatud kinnistute omanikega elektrikaablite ja alajaama paiknemise osas, koostatakse eraldi vastav ehitusprojekt.“ Täpsustatud planeeringulahendus edastati tutvumiseks arvamusi esitanud isikutele, kes vastasid 21.04.2022 e-kirjaga, et on muudatusega üldjoontes nõus, kuid leidsid, et punkti 4.2. teist lauset tuleks täiendada sõnaga „lähiajal“. Seega soovisid nad, et nimetatud lause oleks sõnastatud järgmiselt: „Vastavalt planeeringualal paikneva elektrivõrgu valdaja Imatra Elekter AS ja MITTETULUNDUSLIKU TEHNOVÕRKUDE ÜHISTU “MIIDU” kokkuleppele ei ole väljakujunenud olukorda käesolevas detailplaneeringus ette nähtud lähiajal muuta.“ 06.05.2022 e-kirjaga andis planeeringust huvitatud isik teada, et ei pea täiendavate korrektuuride tegemist vajalikuks. Sellest tulenevalt palus kohalik omavalitsus 09.05.2022 kirjaga arvamusi esitanud isikute seisukohta, kas nad nõustuvad detailplaneeringu lahendusega, mida täiendati pärast arvamuste ärakuulamist. Arvamuse esitajad Viimsi Vallavalitsuse 09.05.2022 kirjale ei vastanud. 20.05.2022 edastas Viimsi Vallavalitsus Rahandusministeeriumile ülevaate läbirääkimiste tulemustest ning palus heakskiidu andmise menetlust jätkata. Kuna arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus üles jäänud arvamuste osas lõplikule kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuse kohta oma kirjaliku seisukoha. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht Arvamuse esitajad palusid 21.10.2021 kirjas kaaluda võimalust, et „Miidu" alajaam viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest lammutataks ning asendataks uue, tänapäeva nõuetele vastava väikesegabariidilise kompaktalajaamaga, mille ehitusalune pind on oluliselt väiksem. Nad leidsid, et detailplaneeringu lahendust tuleks täiendada, määrates ehitusõigus ühekordse kuni 4 m kõrguse ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise rajamiseks; küsida vastavad tehnilised tingimused alajaama käitlevalt isikult. Samuti palusid nad kaaluda 2 insolatsiooniservituudi seadmise vajadust liiga tiheda hoonestuse vältimiseks. Lisaks esitati 2 alternatiivset ettepanekut, mis puudutasid komplektalajaama rekonstrueerimise finantseerimist ja alajaama teenindamiseks moodustatava krundi võõrandamist ning liitmist arvamuse esitajatele kuuluva kinnistuga. Viimsi Vallavalitsus selgitas, et Madise tee 3//Madise tee kinnistul on isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Imatra Elekter Aktsiaselts kasuks. Kui võrguvaldaja leiab, et alajaam tuleb likvideerida või ümber ehitada, siis on see ehitusprojektiga lahendatav. Alajaama ümber ehitada/lammutada saab siis, kui see vajalikuks osutub ning elutähtsa teenuse osutamiseks ei ole sellist ehitist vaja. Detailplaneeringus selleks kindla tähtaja määramine ei ole põhjendatud, kuna see sõltub tehnorajatise omanikust ja maaomaniku nõusolekust. Detailplaneeringus antakse POS 10 ehitusõiguse näitajad lähtuvalt olemasolevast olukorrast. Hoone lammutamisel ja uue püstitamisel ei ole kohustuslik detailplaneeringus sätestatud ehitusõigust realiseerida. Kuivõrd olemasoleva alajaama hoone lammutamisel ja uue kompaktalajaama püstitamisel on POS 10 täisehitatus väiksem (kompaktalajaamad on väiksemate mõõtmetega), siis puudub insolatsiooniservituudi seadmise vajadus, sest krundi täisehituse osakaal väheneb ja olukord naabrite jaoks paraneb. Maa-ala võõrandamine saab toimuda ainult osapoolte omavahelisel kokkuleppel. Detailplaneering ei saa asendada eraõiguslikku kokkulepet ega kohustada isikutel sõlmida asjaõiguslepinguid või tegema maaüksustega tehinguid. Uue kompaktalajaama paigaldamisele detailplaneering takistusi ei sea. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitusega ja märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning on kooskõlas kehtivate Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. 05.04.2022 Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamise arutelu järgselt jõuti ühiselt planeeringulahenduseni, mida jäi lõplikust kompromissist lahutama üksnes ajamäärang „lähiajal“. Varem viidatud PlanS § 124 lõige 2 sätestab, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Ehkki mõistet „lähiaastad“ seaduses sisustatud ei ole, jääb selgusetuks, mil viisil võib detailplaneeringu lahendust mõjutada sõna lisamine, mis on antud planeeringu liigile selletagi omane. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Viimsi Vallavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. 3 Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Naabrusõigused ei kaalu üle detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõiguseid ja planeerimis- diskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohti. Kruntide ehitusõiguse ning kohaliku tähtsusega haljasalade suuruse ja avalikele huvidele vastavuse üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus ning ta on oma otsuste tegemisel sõltumatu. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS § 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida planeeringu koostamisel on järgitud. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu üle otsustaja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Kokkuvõtvalt asub Rahandusministeerium seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline 4 planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka Rahandusministeerium, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS § 138 lõikes 3 sätestatud riigihalduse ministri pädevusele. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Viimsi vald, Miiduranna küla, Madise tee 3//Madise tee detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Koopia: Ott Sõnajalg, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg, Casa Planeeringud OÜ, Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu „Miidu“ Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel