Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 03.05.2022 nr 7-1/22-40-1
[email protected] Meie 02.06.2022 nr 15-3/3857-2
Arvamus Hülgenina ja Merimetsa
kinnistute detailplaneeringule
Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 03.05.2022 planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133
lõike 1 kohaselt arvamuse andmiseks Rannakülas asuva Hülgenina ja Merimetsa kinnistute
detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 22.02.2022 korraldusega
nr 2-3/22-74. Lähtuvalt detailplaneeringu eesmärgist ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetest 1 ja 2 keskkonnamõju strateegilist
hindamist ei algatatud ja eelhinnangut ei koostatud.
Planeeringuala, suurusega 1,3 ha, moodustavad munitsipaalomandis Hülgenina
(44101:001:1335, ärimaa) ja eraomandis Merimetsa (44101:001:1338, tootmismaa)
kinnistud. Merimetsa kinnistu on hoonestatud, seal asuvad tootmishoone ja kuur. Juurdepääs
planeeringualale on Nõva-Rannaküla riigiteelt (16129) ja Merimetsa vallateelt.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks krundiks. Ehitusõigus
määratakse Hülgenina krundil kahe kahekorruselise hoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga
200 m2, Merimetsa krundil nelja kahekorruselise hoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga
1000 m2. Samuti määratakse arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, juurdepääsud
kruntidele, haljastuse- ja heakorrapõhimõtted, tuleohutuse nõuded.
Planeeringualal kehtib 2014. a kehtestatud Nõva sadama piirkonna detailplaneering, millega
on vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Hülgenina kinnistul.
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krunte varustatakse veega
ühisveevõrgust, reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Nõva valla 2011.a kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt asub
planeeringuala kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete juhtotstarbega maa-alal. Koostatava
üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala äri- ja teenindusettevõtete juhtotstarbega maa-
alal. Detailplaneering ei tee ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. 2018. aastal kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt asub planeeringuala rohelisel võrgustikul. Palume
detailplaneeringu koostamisel järgida rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise
tingimusi, samuti üldisi põhimõtteid rohelise võrgustiku säilitamiseks.
2. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala riikliku tähtsusega I klassi
Nõva – Peraküla – Dirhami väärtuslik maastikul. Palume detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koostamisel järgida väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimusi, samuti
üldisi põhimõtteid väärtuslike maastike säilitamiseks.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete
lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Kohustuslikud ülesanded on
planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, krundi
ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning ehitise ehituslike tingimuste
määramine. PlanS § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega krundi
kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste
suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal, suurim lubatud ehitisealune pind,
lubatud maksimaalne kõrgus, asjakohasel juhul suurim lubatud sügavus.
PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala kohta
koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel
maakasutus- ja ehitustingimused.
3.1. Detailplaneeringus ei ole planeeringuala nõuetekohaselt kirjeldatud.
3.2. Detailplaneeringu eesmärk ei vasta algatamise otsuses kirjeldatule.
3.3. Ei ole arusaadavalt määratud kruntide ehitusõigus. Määratud ei ole hoonete
põhimõtteline asukoht, nende rajamise eesmärk, sh pole eristatud, mitu põhi- ja mitu
abihoonet on lubatud rajada ja ei ole eristatud nende ehituslikke tingimusi.
3.4. Ei ole määratud parkimiskohtade arv ja paiknemine.
4. Põhijoonisel on märgitud nii varem planeeritud kui ka planeeritavad hoonestusalad,
kanalisatsioon, veetrass, sidekaabel jne. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringust ei
selgu üheselt mõistetavalt, mida kavandatakse. Tulenevalt PlanS § 140 lõikest 8
muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks peale
käesoleva detailplaneeringu kehtestamist.
Palume detailplaneering planeerimisseadusega kooskõlla viia.
PlanS § 6 punkt 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise
korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning
annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest. Üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute algatamisel
ei ole lähteseisukohtade koostamine kohustuslik ja käesoleva detailplaneeringu algatamisel
lähteseisukohti ei koostatud. Planeeringute kvaliteet sõltub väga suurel määral ülesande
püstitusest, sh lähteseisukohtade kvaliteedist, seetõttu soovitame valla edaspidises
planeerimisalases töös lähteseisukohad koostada ka üldplaneeringukohaste
detailplaneeringute algatamisel või siis nõutav teave kajastada planeeringu algatamise
otsuses.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse,
2
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga
seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering
vastaks planeerimisseaduse nõuetele. PlanS § 134 kohaselt teeb planeeringu koostamise
korraldaja pärast detailplaneeringu kooskõlastamist detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse,
millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu
eesmärkidele. PlanS § 135 lõike 3 kohaselt peavad avalikule väljapanekule esitatavast
detailplaneeringust selguma esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, detailplaneeringu
elluviimise tingimused ja muud detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos
detailplaneeringuga avalikustatakse detailplaneeringu kohta PlanS § 133 lõike 1 alusel antud
kooskõlastused ja arvamused.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3