dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 2. juuni 2022
Viit
1.1-10.1/4802-1
Registreeritud
2. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Linda Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Arvamus MAS eelnõu kohta 31.05.2022 (EP nr 17.1_200-1) (1).pdf477 KB
  • 📎Arvamus MAS eelnõu kohta 31.05.2022 (EP nr 17.1_200-1).bdoc459 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1 rahandusminister Meie 31.05.2022 nr 17.1/201-1 Rahandusministeerium [email protected] Arvamus makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta. Eesti Pank peab oluliseks, et EL direktiivist arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) (edaspidi SFD) tulenevad nõuded kajastuksid selgelt ja lünkadeta ka Eesti siseriiklikus õiguses. Ühtlasi on makse- ja arveldussüsteemide areng muutnud aktuaalseks süsteemide järelevaatamise aluste täiendamise, et toetada makseturu tõrgeteta toimimist nii Eestis kui laiemalt. Peame kavandatavat seadust oluliseks ja toetame eelnõu kiiret vastuvõtmist. Eesti Panga ettepanekud on järgmised: 1) § 1 lõige 1 Soovitame jätta lõike 1 seaduse reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus reguleerib arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste täitmiseks antud tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste täitmiseks antud“. Kohustuste täitmise tagamise eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi rõhutamist sättes, mis piiritleb seaduse reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi ajendada tõlgenduse, et kaitstud on ainult algusest peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on eksitav. Ühtlasi soovitame kaaluda, kas „maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides täpsustama (näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele 4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni käesolevasse seadusesse). 2) § 2 lõige 1 punkt 1 Soovitame sõnastada punkt järgmiselt: „1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis;“. „Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale kui maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1 põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 15095 TALLINN Faks 668 0836 www.eestipank.ee [email protected] 3) § 3 lõige 1 punkt 1 Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor;“. Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate kokkuleppega kinnitada. Eesti õiguse eraldi esile tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka vajalik. Sellel oleks ainult mittenormatiivse selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks. 4) § 3 lõige 2 Lõike alguses („Arveldussüsteemiks loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ kohta siduva arvamuse andmiseks õigustatud. Soovitav on ka täpsustada, millised normid (eeldatavalt eelnõu 3. peatükk) niisugusele maksesüsteemile kohalduvad, sest kõiki SFD ja Eesti õiguse raames tegutseva arveldussüsteemi reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemile rakendada. Kui selliste süsteemide osalejate huve tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste süsteemide loetelu olema avalik. Et tunnustamisel on õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus vastava otsuse teeb ja millises vormis. Eelnõus pakutud sõnastuse seadustamisel on võimalik, et otsus sätte kohaldamise üle tehakse alles kohtu- või maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt seaduslik, näib selline lahendus minevat lahku õigusselguse nõudest. Osalejatel ega nende tehingupartneritel poleks kindlust, milline on nende tegelik olukord maksejõuetusmenetluses. Ka oleks neil keeruline asjakohasele kolmanda riigi maksesüsteemile tõendada, et nende maksed on SFD reeglite kohaselt kaitstud, selline tõendamine on aga sageli liitumise eeltingimus. 5) § 3 lõige 4 Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse staadiumis. 6) § 13 lõige 6 Soovitame sõnastada lõike viimase osa „kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid“. Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti Pank dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea. 7) § 15 lõige 1 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist, reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“. Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks tähendama, et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna. Praktikas hakkavad reeglid osaleja suhtes tavaliselt kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või kokkuleppe. 8) § 15 lõike 2 punkt 4 Soovitame ühtlustamise huvides kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“, jätta välja sõnad „ning kord“ ja sõnastada punkt järgmiselt: 2/8 „4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu juhuks;“. Ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on nimetatud lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid juhuks, kui esineb rike või osaleja tegevusest tingitud toimimishäire. 9) § 15 lõike 2 punkt 5 Soovitame jätta välja punkt 5. Kohustus sätestada süsteemi reeglites ülekandekorralduste täitmise kord sisaldub juba eelnevas punktis. 10) § 16 lõige 2 Soovitame sõnastada lõike algus „Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi reeglid…“. Süsteemi korraldajal on arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis, kui ta on vastava pädevusega asutus (nt Eesti Pank). Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti lepinguga. 11) § 17 lõige 6 Õiguskindluse huvides on soovitav selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud „põhjendatud juhtum“, mis samas ei vasta paragrahvi lõikes 3 määratletule. Muidu on süsteemi korraldajal keeruline sel alusel oma huve kaitsta. 12) § 17 lõige 8 Soovitame lisada järgneva punkti 3: „3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank.“ Keskpangad võivad korraldada maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid. Selliste maksesüsteemide eesmärk on keskpanga ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma õigus reguleerida maksesüsteemidele juurdepääsu nii, et see tema ülesannetega sobituks. (Sarnane välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude seadusse ümber paigutatava VÕS § 710 lg 4 p 1 alusel.) 13) § 19 lõige 4 Soovitame asendada sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“ sõnadega „süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“. Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka „kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite tähenduse ebaselgeks. 14) § 19 lõige 5 Soovitame sõnastada järgmiselt: „(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka.“ „s“ puudumine raskendab lause mõistmist. 3/8 15) § 19 lõige 8 Pankrotist või moratooriumist teavitatav asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti Pangal on eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5 kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise kohustus. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb otsustada vastavalt otstarbekusele. Parandada tuleb sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt). 16) § 19 lõige 9 Parandada keeleliselt: „teiste lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“). 17) Eelnõu § 23 alternatiivne sõnastus Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt: „§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel (1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. (2) Eesti Pank järelevaatajana: 1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust; 2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske; 3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise ja vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning makseteenuste toimepidevuse tagamiseks; 4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta. (3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused või korra, sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise vormi. (4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“ Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on keeruline kohaldada, sattumata põhimõttelisse vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt puuduks neil normidel (vähemalt käesoleval ajal) regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid maksesüsteeme. Subjekti üldistest nõuetest rangemale korrale allutamine on reeglina vaieldav ja suurendab õiguslikku riski. Teatud maksesüsteemide korraldajate jaoks erinõuete kehtestamine on omane pigem järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu maksevahendajate jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. Lepingute või kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 ja 9) sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti Panga ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei piira, pole eraldi sätet vaja. § 23 alternatiivne sõnastus ei nõua oluliste maksesüsteemide Eesti Panga määrusega tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamist. Sätte reguleerimisala on eelnõus pakutust laiem, haarates kõik maksesüsteemid. Sellega järgib pakutud sõnastus Eesti Panga seaduse § 242 lg 2 põhimõtteid, lisades üksikasju ja olulise delegatsiooninormi maksesüsteemide järelevaatamist täpsustava määruse kehtestamiseks. Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti loobuda eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu eelnevas juba öeldud, oleks nii ulatuslikku sekkumist isegi kitsendatud subjektide ringi jaoks raske õigustada. 18) Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui § 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita: 4/8 a) lõiked 1 ja 2 Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike 2 sissejuhatava lõigu järgmiselt: „(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all olevate süsteemide loetelus nimetatud maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. Muude maksesüsteemide järelevaatamine toimub Eesti Panga seaduse § 242 alusel. (2) Eesti Pank võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele, kui see on Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel proportsionaalne ja põhjendatud, eelkõige kui: [ ]“ Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele“. Eesti Panga EPS § 242 tulenev õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem, hõlmates kõik maksesüsteemid. See on ka põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete turu usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide analüüsimine ja nende põhimõtete ning reeglite hindamine) on vajalikud eelkõige nende maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on turu toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg 2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine kavandatud kujul viia paradoksaalsele olukorrale, kus järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist võib tõlgendada kui arveldussüsteemiks mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise kaotamist. Soovitame muuta järelevaatamise sätteid nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide üle üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab vältida täiendavate mõistete sissetoomist, aga võimalikud on ka teistsugused variandid, alati eeldusel et need selgelt tagavad Eesti Panga üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.) b) lõige 3 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(3) Eesti Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga hinnangul vajalik või oluline Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Täpsustus taotleb suuremat selgust ja on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2 muutmiseks. Õigem on rääkida järelevaatamisel osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus, olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2 nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi ei kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid ainult osaliselt („sealhulgas“). c) lõige 4 Soovitame sõnastada lõige järgmiselt: „(4) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused, sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise vormi.“ Lõikele lisatud tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist. Muudatuse eesmärk on eraldada volitusnormid a) süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide korraldajate tegevuse reguleerimise kohta. Eelnõus räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest. Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi olevat selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on „tingimused“ kohasem termin kui „kord“, mis eeldaks terviklikku regulatsiooni. 5/8 d) lõige 5 punktid 3 ja 4 Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „3) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta; 4) kehtestab käesoleva peatüki kohase järelevaatamise all olevate süsteemide loetelu.“ Eelnõu sõnastus („kiidab heaks süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et süsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle reegleid eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide korraldajatele kui Eesti Pangale põhjendamatut halduskoormust. Maksesüsteemi reeglite ja põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka protseduur, mida Eesti Pank viib läbi MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 alusel. e) lõige 6 Soovitame täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile 4 järgmiselt: „(6) Käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja korraldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud § 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 sätestatut.“ Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike alguse muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde. f) lõige 7 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta.“ Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise kohta. g) lõige 9 Soovitame lõike välja jätta. See peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja süsteemide korraldajad võivad leppida kokku…“); samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe sõlmimise absoluutne kohustus on jäik ja samas ei tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide saavutamist, sest süsteemide korraldajad ei tarvitse nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks on võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta. 19) Eelnõu § 24 lõige 4 Lõige on raskesti loetav ja selle lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad „vajaduse korral“ võivad tekitada küsimuse, kuidas vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul lõiget kohaldada, samas lõikes kirjeldatud. Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada järgnevalt: „(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks järgmistel juhtudel: 1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele; 2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud; 6/8 3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud.“. 20) Eelnõu § 26 lõige 4 Soovitame sõnastada asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt: „4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;“. Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja on nimetatud. 21) Eelnõu § 27 punkt 1 Soovitame täiendada Eesti Panga seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“ esimese lõike esimest lauset järgmiselt: „(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalik“. Mõistagi on iga (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid teisalt on need süsteemid käesoleva seadusega mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on sätestada vaieldamatult Eesti Panga õigus arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte saab olema Eesti Panga hallatava arveldussüsteemi (praegu TARGET2-Eesti, alates 2022. aasta novembrist TARGET-Eesti) tingimuste kehtestamise delegatsiooninormiks. 22) Eelnõu § 27 punkt 2 Soovitame sõnastada EPS § 242 lõike 2 punkti 4 järgmiselt: „4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta;“ a) Pärast EPS § 242 jõustumist (19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas peetud MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus. Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi kohta.“) b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina 6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate pädevustega; punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile punktidele tehtud viited selgemaks. 23) Eelnõu § 27 punkt 3 Soovitame sõnastada EPS paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“. Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et kokkuleppe saab sõlmida juhul kui järelevaatamist on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on vaja siiski pigem kokkuleppeid koostöö korralduse üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset muudatust järelevaatamise tasemes. 24) Eelnõu § 27, lõpp Soovitame lisada EPS paragrahvi 242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt: „6) õigusaktides sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski seisukohalt olulisi maksesüsteeme.“. 7/8 Selgitused: vt ka selgitus § 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b. „Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus pakutud sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et seaduses peavad näidatud olema mitte tunnustamise juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on süsteemiriski tekkimise seisukohalt olulised. (Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb lõike 2 punkti 4 koosseisu.) NB! Punkti 6 lisamine on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23 alternatiivset varianti. 25) Eelnõu § 29 ja järgnevad Eelnõus on enamasti kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena mõeldakse “makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteeme”. See on põhjendatud, sest „arveldussüsteemi“ keeleline tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale. Kui „arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus, krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus) arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat viidet makse- ja arveldussüsteemide seadusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Meelis Mark 668 0768 [email protected] 8/8 Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1 rahandusminister Meie 31.05.2022 nr 17.1/201-1 Rahandusministeerium [email protected] Arvamus makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta. Eesti Pank peab oluliseks, et EL direktiivist arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) (edaspidi SFD) tulenevad nõuded kajastuksid selgelt ja lünkadeta ka Eesti siseriiklikus õiguses. Ühtlasi on makse- ja arveldussüsteemide areng muutnud aktuaalseks süsteemide järelevaatamise aluste täiendamise, et toetada makseturu tõrgeteta toimimist nii Eestis kui laiemalt. Peame kavandatavat seadust oluliseks ja toetame eelnõu kiiret vastuvõtmist. Eesti Panga ettepanekud on järgmised: 1) § 1 lõige 1 Soovitame jätta lõike 1 seaduse reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus reguleerib arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste täitmiseks antud tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste täitmiseks antud“. Kohustuste täitmise tagamise eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi rõhutamist sättes, mis piiritleb seaduse reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi ajendada tõlgenduse, et kaitstud on ainult algusest peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on eksitav. Ühtlasi soovitame kaaluda, kas „maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides täpsustama (näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele 4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni käesolevasse seadusesse). 2) § 2 lõige 1 punkt 1 Soovitame sõnastada punkt järgmiselt: „1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on Eestis;“. „Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale kui maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1 põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 15095 TALLINN Faks 668 0836 www.eestipank.ee [email protected] 3) § 3 lõige 1 punkt 1 Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor;“. Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate kokkuleppega kinnitada. Eesti õiguse eraldi esile tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka vajalik. Sellel oleks ainult mittenormatiivse selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks. 4) § 3 lõige 2 Lõike alguses („Arveldussüsteemiks loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ kohta siduva arvamuse andmiseks õigustatud. Soovitav on ka täpsustada, millised normid (eeldatavalt eelnõu 3. peatükk) niisugusele maksesüsteemile kohalduvad, sest kõiki SFD ja Eesti õiguse raames tegutseva arveldussüsteemi reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemile rakendada. Kui selliste süsteemide osalejate huve tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste süsteemide loetelu olema avalik. Et tunnustamisel on õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus vastava otsuse teeb ja millises vormis. Eelnõus pakutud sõnastuse seadustamisel on võimalik, et otsus sätte kohaldamise üle tehakse alles kohtu- või maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt seaduslik, näib selline lahendus minevat lahku õigusselguse nõudest. Osalejatel ega nende tehingupartneritel poleks kindlust, milline on nende tegelik olukord maksejõuetusmenetluses. Ka oleks neil keeruline asjakohasele kolmanda riigi maksesüsteemile tõendada, et nende maksed on SFD reeglite kohaselt kaitstud, selline tõendamine on aga sageli liitumise eeltingimus. 5) § 3 lõige 4 Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse staadiumis. 6) § 13 lõige 6 Soovitame sõnastada lõike viimase osa „kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid“. Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti Pank dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea. 7) § 15 lõige 1 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist, reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“. Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks tähendama, et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna. Praktikas hakkavad reeglid osaleja suhtes tavaliselt kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või kokkuleppe. 8) § 15 lõike 2 punkt 4 Soovitame ühtlustamise huvides kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“, jätta välja sõnad „ning kord“ ja sõnastada punkt järgmiselt: 2/8 „4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu juhuks;“. Ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on nimetatud lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid juhuks, kui esineb rike või osaleja tegevusest tingitud toimimishäire. 9) § 15 lõike 2 punkt 5 Soovitame jätta välja punkt 5. Kohustus sätestada süsteemi reeglites ülekandekorralduste täitmise kord sisaldub juba eelnevas punktis. 10) § 16 lõige 2 Soovitame sõnastada lõike algus „Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi reeglid…“. Süsteemi korraldajal on arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis, kui ta on vastava pädevusega asutus (nt Eesti Pank). Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti lepinguga. 11) § 17 lõige 6 Õiguskindluse huvides on soovitav selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud „põhjendatud juhtum“, mis samas ei vasta paragrahvi lõikes 3 määratletule. Muidu on süsteemi korraldajal keeruline sel alusel oma huve kaitsta. 12) § 17 lõige 8 Soovitame lisada järgneva punkti 3: „3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank.“ Keskpangad võivad korraldada maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid. Selliste maksesüsteemide eesmärk on keskpanga ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma õigus reguleerida maksesüsteemidele juurdepääsu nii, et see tema ülesannetega sobituks. (Sarnane välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude seadusse ümber paigutatava VÕS § 710 lg 4 p 1 alusel.) 13) § 19 lõige 4 Soovitame asendada sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“ sõnadega „süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“. Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka „kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite tähenduse ebaselgeks. 14) § 19 lõige 5 Soovitame sõnastada järgmiselt: „(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka.“ „s“ puudumine raskendab lause mõistmist. 3/8 15) § 19 lõige 8 Pankrotist või moratooriumist teavitatav asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti Pangal on eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5 kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise kohustus. Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb otsustada vastavalt otstarbekusele. Parandada tuleb sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt). 16) § 19 lõige 9 Parandada keeleliselt: „teiste lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“). 17) Eelnõu § 23 alternatiivne sõnastus Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt: „§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel (1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. (2) Eesti Pank järelevaatajana: 1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust; 2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske; 3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise ja vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning makseteenuste toimepidevuse tagamiseks; 4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta. (3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused või korra, sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise vormi. (4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“ Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on keeruline kohaldada, sattumata põhimõttelisse vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt puuduks neil normidel (vähemalt käesoleval ajal) regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid maksesüsteeme. Subjekti üldistest nõuetest rangemale korrale allutamine on reeglina vaieldav ja suurendab õiguslikku riski. Teatud maksesüsteemide korraldajate jaoks erinõuete kehtestamine on omane pigem järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib olla vastuolus ka Euroopa Liidu maksevahendajate jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. Lepingute või kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 ja 9) sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti Panga ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei piira, pole eraldi sätet vaja. § 23 alternatiivne sõnastus ei nõua oluliste maksesüsteemide Eesti Panga määrusega tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamist. Sätte reguleerimisala on eelnõus pakutust laiem, haarates kõik maksesüsteemid. Sellega järgib pakutud sõnastus Eesti Panga seaduse § 242 lg 2 põhimõtteid, lisades üksikasju ja olulise delegatsiooninormi maksesüsteemide järelevaatamist täpsustava määruse kehtestamiseks. Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti loobuda eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu eelnevas juba öeldud, oleks nii ulatuslikku sekkumist isegi kitsendatud subjektide ringi jaoks raske õigustada. 18) Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui § 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita: 4/8 a) lõiked 1 ja 2 Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike 2 sissejuhatava lõigu järgmiselt: „(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all olevate süsteemide loetelus nimetatud maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. Muude maksesüsteemide järelevaatamine toimub Eesti Panga seaduse § 242 alusel. (2) Eesti Pank võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele, kui see on Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel proportsionaalne ja põhjendatud, eelkõige kui: [ ]“ Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele“. Eesti Panga EPS § 242 tulenev õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem, hõlmates kõik maksesüsteemid. See on ka põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete turu usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide analüüsimine ja nende põhimõtete ning reeglite hindamine) on vajalikud eelkõige nende maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on turu toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg 2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine kavandatud kujul viia paradoksaalsele olukorrale, kus järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist võib tõlgendada kui arveldussüsteemiks mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise kaotamist. Soovitame muuta järelevaatamise sätteid nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide üle üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab vältida täiendavate mõistete sissetoomist, aga võimalikud on ka teistsugused variandid, alati eeldusel et need selgelt tagavad Eesti Panga üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.) b) lõige 3 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(3) Eesti Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse või Euroopa Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga hinnangul vajalik või oluline Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse tagamiseks.“ Täpsustus taotleb suuremat selgust ja on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2 muutmiseks. Õigem on rääkida järelevaatamisel osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus, olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2 nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi ei kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid ainult osaliselt („sealhulgas“). c) lõige 4 Soovitame sõnastada lõige järgmiselt: „(4) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused, sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise vormi.“ Lõikele lisatud tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist. Muudatuse eesmärk on eraldada volitusnormid a) süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide korraldajate tegevuse reguleerimise kohta. Eelnõus räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest. Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi olevat selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on „tingimused“ kohasem termin kui „kord“, mis eeldaks terviklikku regulatsiooni. 5/8 d) lõige 5 punktid 3 ja 4 Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „3) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta; 4) kehtestab käesoleva peatüki kohase järelevaatamise all olevate süsteemide loetelu.“ Eelnõu sõnastus („kiidab heaks süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et süsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle reegleid eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide korraldajatele kui Eesti Pangale põhjendamatut halduskoormust. Maksesüsteemi reeglite ja põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka protseduur, mida Eesti Pank viib läbi MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 alusel. e) lõige 6 Soovitame täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile 4 järgmiselt: „(6) Käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja korraldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud § 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4 punktides 4 ja 5 sätestatut.“ Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike alguse muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde. f) lõige 7 Soovitame sõnastada lõike järgmiselt: „(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta.“ Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise kohta. g) lõige 9 Soovitame lõike välja jätta. See peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja süsteemide korraldajad võivad leppida kokku…“); samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe sõlmimise absoluutne kohustus on jäik ja samas ei tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide saavutamist, sest süsteemide korraldajad ei tarvitse nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks on võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta. 19) Eelnõu § 24 lõige 4 Lõige on raskesti loetav ja selle lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad „vajaduse korral“ võivad tekitada küsimuse, kuidas vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul lõiget kohaldada, samas lõikes kirjeldatud. Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada järgnevalt: „(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide maandamiseks järgmistel juhtudel: 1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt tunnustatud tavadele; 2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud; 6/8 3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine piisavalt tagatud.“. 20) Eelnõu § 26 lõige 4 Soovitame sõnastada asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt: „4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;“. Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja on nimetatud. 21) Eelnõu § 27 punkt 1 Soovitame täiendada Eesti Panga seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“ esimese lõike esimest lauset järgmiselt: „(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalik“. Mõistagi on iga (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid teisalt on need süsteemid käesoleva seadusega mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on sätestada vaieldamatult Eesti Panga õigus arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte saab olema Eesti Panga hallatava arveldussüsteemi (praegu TARGET2-Eesti, alates 2022. aasta novembrist TARGET-Eesti) tingimuste kehtestamise delegatsiooninormiks. 22) Eelnõu § 27 punkt 2 Soovitame sõnastada EPS § 242 lõike 2 punkti 4 järgmiselt: „4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete ja reeglite kohta;“ a) Pärast EPS § 242 jõustumist (19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas peetud MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus. Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste, majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi kohta.“) b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina 6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate pädevustega; punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile punktidele tehtud viited selgemaks. 23) Eelnõu § 27 punkt 3 Soovitame sõnastada EPS paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt: „5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“. Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et kokkuleppe saab sõlmida juhul kui järelevaatamist on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on vaja siiski pigem kokkuleppeid koostöö korralduse üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset muudatust järelevaatamise tasemes. 24) Eelnõu § 27, lõpp Soovitame lisada EPS paragrahvi 242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt: „6) õigusaktides sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski seisukohalt olulisi maksesüsteeme.“. 7/8 Selgitused: vt ka selgitus § 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b. „Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus pakutud sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et seaduses peavad näidatud olema mitte tunnustamise juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on süsteemiriski tekkimise seisukohalt olulised. (Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb lõike 2 punkti 4 koosseisu.) NB! Punkti 6 lisamine on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23 alternatiivset varianti. 25) Eelnõu § 29 ja järgnevad Eelnõus on enamasti kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena mõeldakse “makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteeme”. See on põhjendatud, sest „arveldussüsteemi“ keeleline tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale. Kui „arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus, krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus) arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat viidet makse- ja arveldussüsteemide seadusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Meelis Mark 668 0768 [email protected] 8/8 Saatja: Kaarin Lillepruun <[email protected]> Saadetud: 01.06.2022 23:28 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Linda Lelumees <[email protected]> Teema: 201-1 20220531 Rahandusministeerium Arvamus makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta Tere Kuna on kahtlus, et 31.05.2022 DVK kaudu saadetud kiri ei ole Rahandusministeeriumisse jõudnud, siis igaks juhuks edastan kirja hetkel uuesti e-kirja teel. Lugupidamisega Kaarin Lillepruun juristi abi õigusteenistus administratiivosakond Eesti Pank 6680 761
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel