Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1
rahandusminister Meie 31.05.2022 nr 17.1/201-1
Rahandusministeerium
[email protected]
Arvamus makse- ja arveldussüsteemide
seaduse eelnõu kohta
Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu
kohta.
Eesti Pank peab oluliseks, et EL direktiivist arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) (edaspidi SFD) tulenevad nõuded kajastuksid selgelt
ja lünkadeta ka Eesti siseriiklikus õiguses. Ühtlasi on makse- ja arveldussüsteemide areng
muutnud aktuaalseks süsteemide järelevaatamise aluste täiendamise, et toetada makseturu
tõrgeteta toimimist nii Eestis kui laiemalt. Peame kavandatavat seadust oluliseks ja toetame
eelnõu kiiret vastuvõtmist.
Eesti Panga ettepanekud on järgmised:
1) § 1 lõige 1
Soovitame jätta lõike 1 seaduse reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus reguleerib
arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste täitmiseks antud
tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning
makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste täitmiseks antud“.
Kohustuste täitmise tagamise eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi rõhutamist
sättes, mis piiritleb seaduse reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi ajendada tõlgenduse, et
kaitstud on ainult algusest peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on eksitav.
Ühtlasi soovitame kaaluda, kas „maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides täpsustama
(näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele 4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni käesolevasse
seadusesse).
2) § 2 lõige 1 punkt 1
Soovitame sõnastada punkt järgmiselt:
„1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi
korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on
Eestis;“.
„Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale
kui maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1
põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava
määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
15095 TALLINN Faks 668 0836
www.eestipank.ee
[email protected]
3) § 3 lõige 1 punkt 1
Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate
kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub
vähemalt ühe osaleja peakontor;“.
Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja
osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate
kokkuleppega kinnitada.
Eesti õiguse eraldi esile tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka vajalik. Sellel oleks
ainult mittenormatiivse selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks.
4) § 3 lõige 2
Lõike alguses („Arveldussüsteemiks loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb
selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ kohta siduva arvamuse andmiseks
õigustatud.
Soovitav on ka täpsustada, millised normid (eeldatavalt eelnõu 3. peatükk) niisugusele
maksesüsteemile kohalduvad, sest kõiki SFD ja Eesti õiguse raames tegutseva arveldussüsteemi
reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemile rakendada.
Kui selliste süsteemide osalejate huve tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste süsteemide loetelu
olema avalik. Et tunnustamisel on õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus vastava
otsuse teeb ja millises vormis.
Eelnõus pakutud sõnastuse seadustamisel on võimalik, et otsus sätte kohaldamise üle tehakse
alles kohtu- või maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt seaduslik, näib selline lahendus
minevat lahku õigusselguse nõudest. Osalejatel ega nende tehingupartneritel poleks kindlust,
milline on nende tegelik olukord maksejõuetusmenetluses. Ka oleks neil keeruline asjakohasele
kolmanda riigi maksesüsteemile tõendada, et nende maksed on SFD reeglite kohaselt kaitstud,
selline tõendamine on aga sageli liitumise eeltingimus.
5) § 3 lõige 4
Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina
tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse
staadiumis.
6) § 13 lõige 6
Soovitame sõnastada lõike viimase osa „kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid“.
Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti Pank
dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea.
7) § 15 lõige 1
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist,
reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“.
Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks
tähendama, et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna. Praktikas hakkavad reeglid
osaleja suhtes tavaliselt kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või kokkuleppe.
8) § 15 lõike 2 punkt 4
Soovitame ühtlustamise huvides kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“, jätta välja sõnad
„ning kord“ ja sõnastada punkt järgmiselt:
2/8
„4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas
ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või
süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu
juhuks;“.
Ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on nimetatud
lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid juhuks,
kui esineb rike või osaleja tegevusest tingitud toimimishäire.
9) § 15 lõike 2 punkt 5
Soovitame jätta välja punkt 5. Kohustus sätestada süsteemi reeglites ülekandekorralduste
täitmise kord sisaldub juba eelnevas punktis.
10) § 16 lõige 2
Soovitame sõnastada lõike algus „Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi reeglid…“.
Süsteemi korraldajal on arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis, kui ta on vastava
pädevusega asutus (nt Eesti Pank). Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti lepinguga.
11) § 17 lõige 6
Õiguskindluse huvides on soovitav selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud „põhjendatud
juhtum“, mis samas ei vasta paragrahvi lõikes 3 määratletule. Muidu on süsteemi korraldajal
keeruline sel alusel oma huve kaitsta.
12) § 17 lõige 8
Soovitame lisada järgneva punkti 3:
„3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa
Keskpank.“
Keskpangad võivad korraldada maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid. Selliste
maksesüsteemide eesmärk on keskpanga ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või
tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma õigus reguleerida maksesüsteemidele
juurdepääsu nii, et see tema ülesannetega sobituks.
(Sarnane välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude seadusse ümber paigutatava VÕS §
710 lg 4 p 1 alusel.)
13) § 19 lõige 4
Soovitame asendada sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“ sõnadega
„süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“.
Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka „kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite
tähenduse ebaselgeks.
14) § 19 lõige 5
Soovitame sõnastada järgmiselt:
„(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või
süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka.“
„s“ puudumine raskendab lause mõistmist.
3/8
15) § 19 lõige 8
Pankrotist või moratooriumist teavitatav asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti Pangal on
eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5 kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise kohustus.
Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb otsustada
vastavalt otstarbekusele.
Parandada tuleb sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt).
16) § 19 lõige 9
Parandada keeleliselt: „teiste lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“).
17) Eelnõu § 23 alternatiivne sõnastus
Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt:
„§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel
(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja
maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele.
(2) Eesti Pank järelevaatajana:
1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas
süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust;
2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske;
3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise
ja vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning makseteenuste
toimepidevuse tagamiseks;
4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta.
(3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused või korra,
sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja
edastamise vormi.
(4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“
Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on keeruline kohaldada, sattumata
põhimõttelisse vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt puuduks neil normidel (vähemalt
käesoleval ajal) regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid
maksesüsteeme. Subjekti üldistest nõuetest rangemale korrale allutamine on reeglina vaieldav
ja suurendab õiguslikku riski. Teatud maksesüsteemide korraldajate jaoks erinõuete
kehtestamine on omane pigem järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib olla vastuolus ka
Euroopa Liidu maksevahendajate jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. Lepingute või
kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 ja 9) sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti Panga
ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei piira, pole eraldi sätet vaja.
§ 23 alternatiivne sõnastus ei nõua oluliste maksesüsteemide Eesti Panga määrusega
tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamist. Sätte reguleerimisala on eelnõus pakutust laiem,
haarates kõik maksesüsteemid. Sellega järgib pakutud sõnastus Eesti Panga seaduse § 242 lg 2
põhimõtteid, lisades üksikasju ja olulise delegatsiooninormi maksesüsteemide järelevaatamist
täpsustava määruse kehtestamiseks.
Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti loobuda eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest
kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning
organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu eelnevas juba öeldud, oleks nii ulatuslikku sekkumist
isegi kitsendatud subjektide ringi jaoks raske õigustada.
18) Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta
Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui § 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita:
4/8
a) lõiked 1 ja 2
Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike 2 sissejuhatava lõigu järgmiselt:
„(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja käesoleva
paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all olevate süsteemide loetelus
nimetatud maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. Muude maksesüsteemide
järelevaatamine toimub Eesti Panga seaduse § 242 alusel.
(2) Eesti Pank võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele, kui see on
Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel proportsionaalne ja põhjendatud,
eelkõige kui: [ ]“
Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis
sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele“.
Eesti Panga EPS § 242 tulenev õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem, hõlmates kõik
maksesüsteemid. See on ka põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete turu
usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine
süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide analüüsimine ja nende põhimõtete ning
reeglite hindamine) on vajalikud eelkõige nende maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on
turu toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg 2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid
maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine kavandatud kujul viia paradoksaalsele
olukorrale, kus järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist võib tõlgendada kui
arveldussüsteemiks mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise kaotamist.
Soovitame muuta järelevaatamise sätteid nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide üle
üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab vältida
täiendavate mõistete sissetoomist, aga võimalikud on ka teistsugused variandid, alati eeldusel et
need selgelt tagavad Eesti Panga üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.)
b) lõige 3
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(3) Eesti Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse
või Euroopa Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga hinnangul vajalik või oluline Eestis
makseteenuseid pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse tagamiseks.“
Täpsustus taotleb suuremat selgust ja on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2 muutmiseks.
Õigem on rääkida järelevaatamisel osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta
kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus,
olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2 nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi
ei kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid
ainult osaliselt („sealhulgas“).
c) lõige 4
Soovitame sõnastada lõige järgmiselt:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused, sealhulgas
süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise
vormi.“
Lõikele lisatud tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist. Muudatuse eesmärk on eraldada
volitusnormid a) süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide korraldajate tegevuse
reguleerimise kohta.
Eelnõus räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest. Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi
olevat selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on „tingimused“ kohasem termin kui
„kord“, mis eeldaks terviklikku regulatsiooni.
5/8
d) lõige 5 punktid 3 ja 4
Soovitame sõnastada punkti järgmiselt:
„3) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta;
4) kehtestab käesoleva peatüki kohase järelevaatamise all olevate süsteemide loetelu.“
Eelnõu sõnastus („kiidab heaks süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et süsteemide
reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke
arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle
reegleid eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide korraldajatele kui Eesti Pangale
põhjendamatut halduskoormust.
Maksesüsteemi reeglite ja põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka protseduur, mida Eesti
Pank viib läbi MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 alusel.
e) lõige 6
Soovitame täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile 4 järgmiselt:
„(6) Käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja korraldaja
suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi
korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud § 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4
punktides 4 ja 5 sätestatut.“
Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike alguse
muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde.
f) lõige 7
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi
korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta.“
Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise kohta.
g) lõige 9
Soovitame lõike välja jätta. See peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja süsteemide
korraldajad võivad leppida kokku…“); samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe sõlmimise
absoluutne kohustus on jäik ja samas ei tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide saavutamist,
sest süsteemide korraldajad ei tarvitse nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud
tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks
on võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta.
19) Eelnõu § 24 lõige 4
Lõige on raskesti loetav ja selle lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad „vajaduse korral“
võivad tekitada küsimuse, kuidas vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul lõiget
kohaldada, samas lõikes kirjeldatud.
Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada järgnevalt:
„(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide
maandamiseks järgmistel juhtudel:
1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse
pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt
tunnustatud tavadele;
2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi
usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud;
6/8
3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine
piisavalt tagatud.“.
20) Eelnõu § 26 lõige 4
Soovitame sõnastada asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt:
„4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2
nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;“.
Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse
korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja on nimetatud.
21) Eelnõu § 27 punkt 1
Soovitame täiendada Eesti Panga seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“ esimese lõike esimest
lauset järgmiselt:
„(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide
seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete
täitmiseks vajalik“.
Mõistagi on iga (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid teisalt on need süsteemid
käesoleva seadusega mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on sätestada vaieldamatult
Eesti Panga õigus arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte saab olema Eesti Panga
hallatava arveldussüsteemi (praegu TARGET2-Eesti, alates 2022. aasta novembrist TARGET-Eesti)
tingimuste kehtestamise delegatsiooninormiks.
22) Eelnõu § 27 punkt 2
Soovitame sõnastada EPS § 242 lõike 2 punkti 4 järgmiselt:
„4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete
ja reeglite kohta;“
a) Pärast EPS § 242 jõustumist (19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas peetud MERAS
§ 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus. Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja
põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda
maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste,
majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi
kohta.“)
b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide
tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina 6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate
pädevustega; punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile punktidele tehtud viited selgemaks.
23) Eelnõu § 27 punkt 3
Soovitame sõnastada EPS paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt:
„5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“.
Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et kokkuleppe
saab sõlmida juhul kui järelevaatamist on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on vaja siiski
pigem kokkuleppeid koostöö korralduse üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset
muudatust järelevaatamise tasemes.
24) Eelnõu § 27, lõpp
Soovitame lisada EPS paragrahvi 242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt:
„6) õigusaktides sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski seisukohalt olulisi
maksesüsteeme.“.
7/8
Selgitused: vt ka selgitus § 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b.
„Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus
pakutud sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi
maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et seaduses peavad näidatud olema mitte
tunnustamise juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on süsteemiriski tekkimise seisukohalt
olulised. (Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb lõike 2 punkti 4 koosseisu.)
NB! Punkti 6 lisamine on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23 alternatiivset varianti.
25) Eelnõu § 29 ja järgnevad
Eelnõus on enamasti kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena mõeldakse “makse- ja
arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteeme”. See on põhjendatud, sest
„arveldussüsteemi“ keeleline tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale. Kui
„arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena
defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus,
krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus) arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat viidet
makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Meelis Mark 668 0768
[email protected]
8/8
Keit Pentus-Rosimannus Teie 22.04.2022 nr 1.1-10.1/3576-1
rahandusminister Meie 31.05.2022 nr 17.1/201-1
Rahandusministeerium
[email protected]
Arvamus makse- ja arveldussüsteemide
seaduse eelnõu kohta
Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu
kohta.
Eesti Pank peab oluliseks, et EL direktiivist arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja
väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ) (edaspidi SFD) tulenevad nõuded kajastuksid selgelt
ja lünkadeta ka Eesti siseriiklikus õiguses. Ühtlasi on makse- ja arveldussüsteemide areng
muutnud aktuaalseks süsteemide järelevaatamise aluste täiendamise, et toetada makseturu
tõrgeteta toimimist nii Eestis kui laiemalt. Peame kavandatavat seadust oluliseks ja toetame
eelnõu kiiret vastuvõtmist.
Eesti Panga ettepanekud on järgmised:
1) § 1 lõige 1
Soovitame jätta lõike 1 seaduse reguleerimisala määratlusest („Käesolev seadus reguleerib
arveldussüsteemis makse- ja väärtpaberitehingute arveldamist, kohustuste täitmiseks antud
tagatiste kaitset maksejõuetuse korral, maksesüsteemi arveldussüsteemina tunnustamist ning
makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamist“) välja sõnad „kohustuste täitmiseks antud“.
Kohustuste täitmise tagamise eesmärk kuulub tagatise mõistesse ja ei vaja eraldi rõhutamist
sättes, mis piiritleb seaduse reguleerimisala. Selline täpsustus võib isegi ajendada tõlgenduse, et
kaitstud on ainult algusest peale kindla kohustusega seotud tagatised, mis on eksitav.
Ühtlasi soovitame kaaluda, kas „maksesüsteemi“ tähenduse peaks selguse huvides täpsustama
(näiteks tehes viite MERAS § 3 lõikele 4 või isegi tuues maksesüsteemi definitsiooni käesolevasse
seadusesse).
2) § 2 lõige 1 punkt 1
Soovitame sõnastada punkt järgmiselt:
„1) maksesüsteemile, mille teenuste osutamist korraldava isiku (edaspidi maksesüsteemi
korraldaja) peakontor või tema juhatuse või seda asendava organi asukoht ja tegevuskoht on
Eestis;“.
„Teenuse osutamise eest vastutava isiku“ tähendus pole selge. Vastutus võib ulatuda kaugemale
kui maksesüsteemi korraldaja ülesanded, ka võib teenuse eest vastutajaid olla mitu. § 13 lõike 1
põhjal on ilmne, et sisuliselt on mõeldud maksesüsteemi korraldajat. Seega võib vastava
määratluse ettepoole tuua ja selgemalt sõnastada.
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
15095 TALLINN Faks 668 0836
www.eestipank.ee
[email protected]
3) § 3 lõige 1 punkt 1
Soovitame sõnastada punkti järgmiselt: „1) arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse osalejate
kokkuleppel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õigust, kus asub
vähemalt ühe osaleja peakontor;“.
Sõnastus „osalejate valitud“ võib olla eksitav, sest enamasti valimisprotseduur puudub ja
osalejad otsustavad korraldaja pakutud lahenduse aktsepteerimise üle. Aktsept tuleb osalejate
kokkuleppega kinnitada.
Eesti õiguse eraldi esile tõstmine on lauseehituslikult keeruline ja pole ka vajalik. Sellel oleks
ainult mittenormatiivse selgituse tähendus, mis pole seaduses tavaks.
4) § 3 lõige 2
Lõike alguses („Arveldussüsteemiks loetakse ka kolmanda riigi maksesüsteemi…“) jääb
selgusetuks, kes on „arveldussüsteemiks lugemise“ kohta siduva arvamuse andmiseks
õigustatud.
Soovitav on ka täpsustada, millised normid (eeldatavalt eelnõu 3. peatükk) niisugusele
maksesüsteemile kohalduvad, sest kõiki SFD ja Eesti õiguse raames tegutseva arveldussüsteemi
reegleid ei saa kolmanda riigi maksesüsteemile rakendada.
Kui selliste süsteemide osalejate huve tahetakse kaitsta, peaks asjakohaste süsteemide loetelu
olema avalik. Et tunnustamisel on õiguslikud tagajärjed, tuleks määrata, milline asutus vastava
otsuse teeb ja millises vormis.
Eelnõus pakutud sõnastuse seadustamisel on võimalik, et otsus sätte kohaldamise üle tehakse
alles kohtu- või maksejõuetusmenetluses. Kuigi formaalselt seaduslik, näib selline lahendus
minevat lahku õigusselguse nõudest. Osalejatel ega nende tehingupartneritel poleks kindlust,
milline on nende tegelik olukord maksejõuetusmenetluses. Ka oleks neil keeruline asjakohasele
kolmanda riigi maksesüsteemile tõendada, et nende maksed on SFD reeglite kohaselt kaitstud,
selline tõendamine on aga sageli liitumise eeltingimus.
5) § 3 lõige 4
Soovitame täiendada lõiget sõnadega „ja Eesti Pank on kokkulepet arveldussüsteemina
tunnustanud“. Muidu võib vaidlus kokkuleppe olemuse üle tekkida alles maksejõuetusmenetluse
staadiumis.
6) § 13 lõige 6
Soovitame sõnastada lõike viimase osa „kes on Eesti Panga nõudel kohustatud esitama käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid“.
Sõnastus „kes esitab vajadusel“ jätab lahtiseks, kes sellist vajadust hindab ja kuidas Eesti Pank
dokumentidele ligi pääseb, kui maksesüsteemi korraldaja nende esitamist vajalikuks ei pea.
7) § 15 lõige 1
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(1) Arveldussüsteemi toimimist, sealhulgas ülekandekorralduste andmist ja täitmist,
reguleeritakse arveldussüsteemi reeglitega“.
Reeglite kehtestamise korra selgitamine pole selles kontekstis vajalik. Kehtestamine peaks
tähendama, et korraldaja saab reeglid otsusega kehtima panna. Praktikas hakkavad reeglid
osaleja suhtes tavaliselt kehtima siis, kui ta on sõlminud vastava lepingu või kokkuleppe.
8) § 15 lõike 2 punkt 4
Soovitame ühtlustamise huvides kasutada „arveldamise“ asemel „täitmise“, jätta välja sõnad
„ning kord“ ja sõnastada punkt järgmiselt:
2/8
„4) ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste täitmise kord, sealhulgas
ülekandekorralduste töötlemise ajakava ja ülekandekorralduste täitmise kord tehnilise rikke või
süsteemis osaleja kohustuste täitmata jätmisest tuleneva arveldussüsteemi toimimise häiringu
juhuks;“.
Ülekandekorralduste alusel tekkinud nõuete ja kohustuste arveldamise üldine kord on nimetatud
lõike algul. Lõike viimase osa eesmärk on sätestada ülekandekorralduste täitmise reeglid juhuks,
kui esineb rike või osaleja tegevusest tingitud toimimishäire.
9) § 15 lõike 2 punkt 5
Soovitame jätta välja punkt 5. Kohustus sätestada süsteemi reeglites ülekandekorralduste
täitmise kord sisaldub juba eelnevas punktis.
10) § 16 lõige 2
Soovitame sõnastada lõike algus „Süsteemi korraldaja rakendab arveldussüsteemi reeglid…“.
Süsteemi korraldajal on arveldussüsteemi reeglite kehtestamise õigus siis, kui ta on vastava
pädevusega asutus (nt Eesti Pank). Muul juhul aktsepteeritakse reeglid enamasti lepinguga.
11) § 17 lõige 6
Õiguskindluse huvides on soovitav selgemalt määrata, milline on lõikes nimetatud „põhjendatud
juhtum“, mis samas ei vasta paragrahvi lõikes 3 määratletule. Muidu on süsteemi korraldajal
keeruline sel alusel oma huve kaitsta.
12) § 17 lõige 8
Soovitame lisada järgneva punkti 3:
„3) maksesüsteemide suhtes, mille korraldajaks on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa
Keskpank.“
Keskpangad võivad korraldada maksesüsteeme, mis ei ole arveldussüsteemid. Selliste
maksesüsteemide eesmärk on keskpanga ülesannete täitmine, mitte turul konkureerimine või
tulu teenimine. Seega peab keskpangale jääma õigus reguleerida maksesüsteemidele
juurdepääsu nii, et see tema ülesannetega sobituks.
(Sarnane välistus kehtib ka praegu, käesoleva sättega uude seadusse ümber paigutatava VÕS §
710 lg 4 p 1 alusel.)
13) § 19 lõige 4
Soovitame asendada sõnad „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku suhtes“ sõnadega
„süsteemis osaleja, süsteemiühenduses osaleja või süsteemiühenduse korraldaja suhtes“.
Viidatav lõige 2 nimetab peale eelnimetatute ka „kolmandaid isikuid“, mis muudaks üldise viite
tähenduse ebaselgeks.
14) § 19 lõige 5
Soovitame sõnastada järgmiselt:
„(5) Süsteemis või süsteemiühenduses osaleja pankroti korral ei kuulu käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülekandekorralduse täitmise tulemusel süsteemis või
süsteemiühenduses osaleja omandist välja läinud vara tema pankrotivara hulka.“
„s“ puudumine raskendab lause mõistmist.
3/8
15) § 19 lõige 8
Pankrotist või moratooriumist teavitatav asutus peaks olema Eesti Pank, sest Eesti Pangal on
eelnõu § 19 lõike 9 ja § 20 lõike 5 kohaselt vastava teabe viivitamata edastamise kohustus.
Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse säilitamine või sellest loobumine tuleb otsustada
vastavalt otstarbekusele.
Parandada tuleb sõna „pankroti“ vigane kuju (esineb korduvalt).
16) § 19 lõige 9
Parandada keeleliselt: „teiste lepinguriikide“ (eelnõus: „teistele lepinguriigi“).
17) Eelnõu § 23 alternatiivne sõnastus
Soovitame kasutada eelnõu § 23 asemel sama paragrahvi alternatiivset sõnastust järgnevalt:
„§ 23. Eesti Panga ülesanded makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamisel
(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja
maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele.
(2) Eesti Pank järelevaatajana:
1) kogub teavet Eestis makseteenuseid pakkuvate isikute osalemise üle süsteemides, sealhulgas
süsteemides, mille suhtes kohaldatakse teise lepinguriigi või kolmanda riigi õigust;
2) analüüsib süsteemide ülesehitust, toimimist ja riske;
3) võib anda juhiseid või soovitusi süsteemide ülesehituse parandamiseks, maksete edastamise
ja vastuvõtmise efektiivsemaks korraldamiseks, riskide vähendamiseks ning makseteenuste
toimepidevuse tagamiseks;
4) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta.
(3) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused või korra,
sealhulgas süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja
edastamise vormi.
(4) Ülevaate järelevaatamise aluseks olevatest nõuetest avaldab Eesti Pank oma veebilehel.“
Eelnõus kavandatud kujul on § 23 range ja seda on keeruline kohaldada, sattumata
põhimõttelisse vaidlusse nõuete proportsionaalsuse üle. Teisalt puuduks neil normidel (vähemalt
käesoleval ajal) regulatiivne mõju, sest Eestis pole § 23 lõike 2 nõuetele vastavaid
maksesüsteeme. Subjekti üldistest nõuetest rangemale korrale allutamine on reeglina vaieldav
ja suurendab õiguslikku riski. Teatud maksesüsteemide korraldajate jaoks erinõuete
kehtestamine on omane pigem järelevalvele kui järelevaatamisele ning võib olla vastuolus ka
Euroopa Liidu maksevahendajate jaoks tasase mänguväljaku loomise sihiga. Lepingute või
kokkulepete (vt eelnõu § 23 lõiked 3 ja 9) sõlmimiseks, kui need on kooskõlas Eesti Panga
ülesannetega ja kolmandate isikute õigusi ei piira, pole eraldi sätet vaja.
§ 23 alternatiivne sõnastus ei nõua oluliste maksesüsteemide Eesti Panga määrusega
tunnustamist ja neile erinõuete kehtestamist. Sätte reguleerimisala on eelnõus pakutust laiem,
haarates kõik maksesüsteemid. Sellega järgib pakutud sõnastus Eesti Panga seaduse § 242 lg 2
põhimõtteid, lisades üksikasju ja olulise delegatsiooninormi maksesüsteemide järelevaatamist
täpsustava määruse kehtestamiseks.
Alternatiivi kasutamisel tuleb kindlasti loobuda eelnõu § 23 lg 7 kohasest Eesti Panga õigusest
kehtestada määrusega nõudeid süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi korraldaja tegevuse ning
organisatsioonilise ülesehituse kohta. Nagu eelnevas juba öeldud, oleks nii ulatuslikku sekkumist
isegi kitsendatud subjektide ringi jaoks raske õigustada.
18) Ettepanekud § 23 eelnõus pakutud sõnastuse kohta
Järgnevaid ettepanekuid tuleks arvestada juhul, kui § 23 lühemat versiooni ei aktsepteerita:
4/8
a) lõiked 1 ja 2
Soovitame sõnastada lõike 1 ja lõike 2 sissejuhatava lõigu järgmiselt:
„(1) Eesti Pank vaatab käesolevas peatükis sätestatud korras arveldussüsteemide ja käesoleva
paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestatud järelevaatamise all olevate süsteemide loetelus
nimetatud maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele. Muude maksesüsteemide
järelevaatamine toimub Eesti Panga seaduse § 242 alusel.
(2) Eesti Pank võtab maksesüsteemi käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele, kui see on
Eesti finantsturu stabiilsuse ja toimepidevuse tagamisel proportsionaalne ja põhjendatud,
eelkõige kui: [ ]“
Eelnõu § 23 lg 1 kohaselt „Eesti Pank vaatab arveldussüsteemide ja käesolevas peatükis
sätestatud juhul maksesüsteemide (edaspidi koos süsteemid) järele“.
Eesti Panga EPS § 242 tulenev õigus maksesüsteemide järele vaadata on laiem, hõlmates kõik
maksesüsteemid. See on ka põhjendatud, sest eesmärk on toetada kogu maksete turu
usaldusväärset toimimist. Eelnõu § 23 kohased vahendid (täpsemate nõuete kehtestamine
süsteemidele ja nende korraldajatele, süsteemide analüüsimine ja nende põhimõtete ning
reeglite hindamine) on vajalikud eelkõige nende maksesüsteemide järele vaatamiseks, mis on
turu toimimise seisukohal eriti olulised (täidavad § 23 lg 2 sätestatud nõuded). Hetkel selliseid
maksesüsteeme ei ole. Seega võib § 23 jõustumine kavandatud kujul viia paradoksaalsele
olukorrale, kus järelevaatamise nõuete vormilist täiustamist võib tõlgendada kui
arveldussüsteemiks mitteolevate maksesüsteemide järelevaatamise kaotamist.
Soovitame muuta järelevaatamise sätteid nii, et Eesti Panga õigus teostada maksesüsteemide üle
üldist järelevaatamist oleks ka edaspidi vaidlusteta tagatud. (Pakutud muudatus püüab vältida
täiendavate mõistete sissetoomist, aga võimalikud on ka teistsugused variandid, alati eeldusel et
need selgelt tagavad Eesti Panga üldisema järelevaatamise õiguse säilimise.)
b) lõige 3
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(3) Eesti Pank võib süsteemi järelevaatamisel osaleda ka kokkuleppel teise riigi pädeva asutuse
või Euroopa Keskpangaga, kui järelevaatamine on Eesti Panga hinnangul vajalik või oluline Eestis
makseteenuseid pakkuvate isikute arveldusteenuste toimepidevuse tagamiseks.“
Täpsustus taotleb suuremat selgust ja on kooskõlas soovitustega lõigete 1 ja 2 muutmiseks.
Õigem on rääkida järelevaatamisel osalemisest, sest järelevaatamist täiesti üle võtta
kokkuleppega ei saa. Euroopa Keskpangale on eraldi osutatud, sest see võib olla pädev asutus,
olemata ühegi riigi asutus. Eelnõu viidet „lõikes 2 nimetatud juhule“ on raske tõlgendada, pealegi
ei kirjelda see järelevaatamisele võtmise vajaduse hindamise aluseid niikuinii ammendavalt, vaid
ainult osaliselt („sealhulgas“).
c) lõige 4
Soovitame sõnastada lõige järgmiselt:
„(4) Eesti Pank võib kehtestada süsteemide järelevaatamise täpsemad tingimused, sealhulgas
süsteemide kohta esitamisele kuuluvate andmete loetelu, esitamise perioodilisuse ja edastamise
vormi.“
Lõikele lisatud tekst on üle toodud lõike 7 volitusnormist. Muudatuse eesmärk on eraldada
volitusnormid a) süsteemide järelevaatamise ja b) süsteemide korraldajate tegevuse
reguleerimise kohta.
Eelnõus räägitakse “tingimuste ja korra” kehtestamisest. Tingimuste ja korra eraldamiseks ei näi
olevat selget mõistelist alust. Täpsustavate sätete puhul on „tingimused“ kohasem termin kui
„kord“, mis eeldaks terviklikku regulatsiooni.
5/8
d) lõige 5 punktid 3 ja 4
Soovitame sõnastada punkti järgmiselt:
„3) annab hinnanguid süsteemide reeglite ja põhimõtete kohta;
4) kehtestab käesoleva peatüki kohase järelevaatamise all olevate süsteemide loetelu.“
Eelnõu sõnastus („kiidab heaks süsteemide reeglid ja põhimõtted“) eeldaks, et süsteemide
reeglite ja põhimõtete heaks kiitmine on eraldi haldustoiming. Järelevaatamise eesmärke
arvestades on sobivam, kui vaadatakse süsteemi järele tervikuna, mitte ei atesteerita selle
reegleid eraldi. Viimane variant tähendaks nii süsteemide korraldajatele kui Eesti Pangale
põhjendamatut halduskoormust.
Maksesüsteemi reeglite ja põhimõtete kohta hinnangu andmine on ka protseduur, mida Eesti
Pank viib läbi MERAS § 15 lõike 1 punkti 18 alusel.
e) lõige 6
Soovitame täiendada lõiget viitega eelnõu § 16 lõike 4 punktile 4 järgmiselt:
„(6) Käesoleva peatüki kohasele järelevaatamisele võetud maksesüsteemi reeglite ja korraldaja
suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 arveldussüsteemi reeglite ja süsteemi
korraldaja kohustuste kohta sätestatut, välja arvatud § 15 lõike 2 punktis 6 ja § 16 lõike 4
punktides 4 ja 5 sätestatut.“
Maksesüsteemi korraldajalt ei eeldata süsteemi liikmete arvelduskontode pidamist. Lõike alguse
muutmine: vt selgitusi lõigete 1 ja 2 juurde.
f) lõige 7
Soovitame sõnastada lõike järgmiselt:
„(7) Eesti Pank võib kehtestada täpsemad nõuded süsteemi korraldaja ja maksesüsteemi
korraldaja tegevuse ning organisatsioonilise ülesehituse kohta.“
Selgitus: vt selgitust lõike 4 muutmise kohta.
g) lõige 9
Soovitame lõike välja jätta. See peaks igal juhul olema fakultatiivne („Eesti Pank ja süsteemide
korraldajad võivad leppida kokku…“); samuti on tekstis ühildumisviga. Kokkuleppe sõlmimise
absoluutne kohustus on jäik ja samas ei tagaks ikkagi järelevaatamise eesmärkide saavutamist,
sest süsteemide korraldajad ei tarvitse nõustuda Eesti Panga poolt vajalikuks hinnatud
tingimustega. Kuid vabatahtlikke kokkuleppeid Eesti Panga ülesannete täitmise korraldamiseks
on võimalik sõlmida ka ilma spetsiaalse sätteta.
19) Eelnõu § 24 lõige 4
Lõige on raskesti loetav ja selle lauseteks liigendamine pole õnnestunud. Sõnad „vajaduse korral“
võivad tekitada küsimuse, kuidas vajadust hinnata, pealegi on juhtumid, mille puhul lõiget
kohaldada, samas lõikes kirjeldatud.
Soovitame jagada lõike punktideks ja sõnastada järgnevalt:
„(4) Eesti Pank võib teha Finantsinspektsioonile ettepaneku süsteemis osalemisega seotud riskide
maandamiseks järgmistel juhtudel:
1) süsteem, milles osaleb Eestis asutatud makseteenuse pakkuja või välisriigi makseteenuse
pakkuja filiaal Eestis ei vasta käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuetele või rahvusvaheliselt
tunnustatud tavadele;
2) Eesti Pangale esitatud dokumentide ja andmete põhjal võib asuda seisukohale, et süsteemi
usaldusväärne ja tõhus toimimine ei ole küllaldaselt tagatud;
6/8
3) süsteemi korraldajast või süsteemis osalejast tulenevalt ei ole süsteemi järelevaatamine
piisavalt tagatud.“.
20) Eelnõu § 26 lõige 4
Soovitame sõnastada asjaõigusseaduse § 314¹ lõike 1 punkti 4 järgmiselt:
„4) makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud süsteemi korraldaja ja lõikes 2
nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja;“.
Süsteemi korraldaja nimetamata jätmine võib tekitada segadust, eriti kui süsteemiühenduse
korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja on nimetatud.
21) Eelnõu § 27 punkt 1
Soovitame täiendada Eesti Panga seaduse § 19¹ „Arveldused Eesti Pangas“ esimese lõike esimest
lauset järgmiselt:
„(1) Eesti Pank võib toimida maksesüsteemide, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide
seaduses määratletud arveldussüsteemide korraldajana, kui see on Eesti Panga ülesannete
täitmiseks vajalik“.
Mõistagi on iga (raha)arveldussüsteem ka maksesüsteem, kuid teisalt on need süsteemid
käesoleva seadusega mõisteliselt eraldatud. Muudatuse eesmärgiks on sätestada vaieldamatult
Eesti Panga õigus arveldussüsteeme korraldada, pidades silmas et säte saab olema Eesti Panga
hallatava arveldussüsteemi (praegu TARGET2-Eesti, alates 2022. aasta novembrist TARGET-Eesti)
tingimuste kehtestamise delegatsiooninormiks.
22) Eelnõu § 27 punkt 2
Soovitame sõnastada EPS § 242 lõike 2 punkti 4 järgmiselt:
„4) õigusaktides sätestatud juhtudel annab hinnanguid maksesüsteemide toimimise põhimõtete
ja reeglite kohta;“
a) Pärast EPS § 242 jõustumist (19.05.2014) on 13.01.2018 jõustunud selles silmas peetud MERAS
§ 15 lõike 1 punkti 18 uus sõnastus. Selles ei räägita enam maksesüsteemide reeglite ja
põhimõtete heaks kiitmisest, vaid ainult neile hinnangu andmisest: („kui taotleja soovib tegeleda
maksesüsteemi haldamisega, Eesti Panga hinnang selle maksesüsteemi toimimise tehniliste,
majanduslike ja juriidiliste põhimõtete ning maksesüsteemi tööd korraldavate reeglite kavandi
kohta.“)
b) Eelnõus punkti 4 lõppu lisatud norm süsteemiriski seisukohalt oluliste maksesüsteemide
tunnustamisest on soovitav esitada eraldi punktina 6. Tegu on põhimõtteliselt erinevate
pädevustega; punktide kaupa eraldamine muudaks ka neile punktidele tehtud viited selgemaks.
23) Eelnõu § 27 punkt 3
Soovitame sõnastada EPS paragrahvi 242 lõike 2 punkti 5 järgmiselt:
„5) sõlmib õigusaktides sätestatud juhtudel kokkuleppeid järelevaatamise korraldamiseks.“.
Algne sõnastus („järelevaatamise paremaks korraldamiseks“) tähendaks sisuliselt, et kokkuleppe
saab sõlmida juhul kui järelevaatamist on vaja korraldada senisest paremini. Sõlmida on vaja siiski
pigem kokkuleppeid koostöö korralduse üle, ilma et leping tingimata tähendaks kvalitatiivset
muudatust järelevaatamise tasemes.
24) Eelnõu § 27, lõpp
Soovitame lisada EPS paragrahvi 242 lõikele 2 punkt 6 järgmiselt:
„6) õigusaktides sätestatud juhtudel tunnustab süsteemiriski seisukohalt olulisi
maksesüsteeme.“.
7/8
Selgitused: vt ka selgitus § 27 punkti 3 muutmise kohta, selgituse punkt b.
„Õigusaktides sätestatud juhtudel“ ettepoole viimine on põhjendatud sellega, et eelnõus
pakutud sõnajärje („tunnustab õigusaktides sätestatud juhtudel süsteemiriski seisukohalt olulisi
maksesüsteeme“) korral võib seda mõista nii, et seaduses peavad näidatud olema mitte
tunnustamise juhud, vaid juhul mil maksesüsteemid on süsteemiriski tekkimise seisukohalt
olulised. (Märkust tuleks arvestada ka siis, kui sõnastus jääb lõike 2 punkti 4 koosseisu.)
NB! Punkti 6 lisamine on vajalik ainult siis, kui ei kasutata § 23 alternatiivset varianti.
25) Eelnõu § 29 ja järgnevad
Eelnõus on enamasti kasutatud sõnastust, et arveldussüsteemidena mõeldakse “makse- ja
arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteeme”. See on põhjendatud, sest
„arveldussüsteemi“ keeleline tähendus ulatub seaduses defineeritust kaugemale. Kui
„arveldussüsteemi“ kasutatakse eelnõu mõistes ja seda ei ole muudetavates seadustes mõistena
defineeritud, on soovitav kasutada ka selle ja järgnevate seaduste (kindlustustegevuse seadus,
krediidiasutuste seadus, pankrotiseadus) arveldussüsteemile viitavates sätetes täpsustavat viidet
makse- ja arveldussüsteemide seadusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Meelis Mark 668 0768
[email protected]
8/8
Saatja: Kaarin Lillepruun <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2022 23:28
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Linda Lelumees <
[email protected]>
Teema: 201-1 20220531 Rahandusministeerium Arvamus makse- ja
arveldussüsteemide seaduse eelnõu kohta
Tere
Kuna on kahtlus, et 31.05.2022 DVK kaudu saadetud kiri ei ole
Rahandusministeeriumisse jõudnud, siis igaks juhuks edastan kirja hetkel
uuesti e-kirja teel.
Lugupidamisega
Kaarin Lillepruun
juristi abi
õigusteenistus
administratiivosakond
Eesti Pank
6680 761