dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teade

Rahandusministeerium · 2. juuni 2022
Viit
15-3/4798-1
Registreeritud
2. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiia Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Viljandi talitus (Järva ja Viljandi maakond))
Lahendamise tähtaeg
2. juuli 2022

Failid

  • 📎101652_VORMINOUDED.zip37 KB
  • 📎20211020_AuksisooDP_v03.asice9004 KB
  • 📎DP299_kehtestamisteavitus_RM_kataster.asice86 KB
  • 📎E-kiri.pdf61 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.06.2022 16:16 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 7-2/110-12 DP kehtestamise teade (Maa-amet ja min) Tere Esitame info kehtestatud detailplaneeringu kohta. Lugupidamisega Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Viljandi valla detailplaneeringute registri nr DP299 Maa-ameti planID 101652 Imavere planeeringuala asukoht Viljandi linn Foto 1 – Vaade planeeringualale idast, alus: Maa-amet_kaldaerofoto_ID5141423_2021-06-03.jpg Detailplaneeringu koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus Koostamisest huvitatud isik Janek Tšulkovski Objekti asukoht Viljandi vald, Auksi küla Auksisoo (71501:001:0094) Koostaja Projektikoda OÜ, 12267932 Tallinna tn 58, 71018 Viljandi linn Töö nr 2021-10-20 Volitatud arhitekt 7 Olav Remmelkoor +372 506 9191 [email protected] Viljandi 2/15 KOOSSEIS A SELETUSKIRI (A1_20211020_AuksisooDP_Seletuskiri_v03.pdf) 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED......................................4 1.1 Üldosa ...........................................................................................................................4 1.2 Detailplaneeringu koostamise alused ..............................................................................4 1.2.1 Algatamise korraldus ..................................................................................................4 1.2.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................5 1.2.3 Üldplaneering .............................................................................................................5 1.2.4 Maa-ala topo-geodeetiline uuring ja riigimaantee rekonstrueerimise projekt ...............6 2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK.........6 2.1 Planeeringuala ulatus .....................................................................................................6 2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ...........................................................................6 3 PLANEERINGU LAHENDUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED ................................6 4 PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS .........................................................................7 5 KRUNDI HOONESTUSALA MÄÄRAMINE ..................................................................7 6 KRUNDI EHITUSÕIGUSE MÄÄRAMINE .....................................................................7 6.1 Mõisted..........................................................................................................................7 6.2 Krundi pos 1 (Auksisoo, ca 107701 m²) ehitusõigus .......................................................7 7 HOONETE TOIMIMISEKS VAJALIKE EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE ........................................................................................................................8 7.1 Juurdepääsutee ...............................................................................................................8 7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised ........................................................................8 7.2.1 Planeeritud olmevee varustus .....................................................................................8 7.2.2 Planeeritud reovee ärajuhtimise rajatised ....................................................................8 7.2.3 Tulekustutusvee saamine ............................................................................................8 7.2.4 Sademevee ärajuhtimine .............................................................................................9 7.3 Elektrivarustuse rajatised ...............................................................................................9 7.3.1 Olemasolev elektri ülekandeliin..................................................................................9 7.3.2 Planeeritud krundi elektrivarustus...............................................................................9 7.3.3 Välisvalgustuse rajatised .......................................................................................... 10 7.4 Soojavarustus ............................................................................................................... 10 7.5 Sidevarustuse rajatised ................................................................................................. 10 8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................................................................................... 10 8.1 Tingimused hoonete projekteerimisel ........................................................................... 10 8.2 Tingimused rajatiste projekteerimisel ........................................................................... 10 9 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ..................................................................... 11 9.1 Riigi tugimaantee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia ............................................ 11 9.2 Krundi võimalik planeeritud juurdepääs .......................................................................11 9.3 Parkimine .................................................................................................................... 12 9.4 Lahenduse vastavus Transpordiameti seisukohtadele ................................................... 12 10 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ........................................... 13 10.1 Haljastuse põhimõtted .............................................................................................. 13 10.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus ................................................................................... 13 11 KUJAD ........................................................................................................................ 13 11.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine ................................................................. 13 11.2 Omapuhasti kuja....................................................................................................... 13 12 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................................................. 14 12.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang .................... 14 Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 3/15 12.2 Müra ja vibratsioon .................................................................................................. 14 12.3 Radoonioht ............................................................................................................... 14 13 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ...................................... 14 14 SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS, TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS ....................................................................................... 15 15 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 15 B JOONISED 1. Põhijoonis 1 : 1000 (20211020_AuksisooDP_1pohijoonis_v03.pdf) 2. Planeeritud liitumiskaabli asukoht 1 : 1000 (20211020_AuksisooDP_2maakaabel_v03.pdf) C LISAD 1. Viljandi Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldus nr 2-3/1029, Auksisoo katastriüksuse detailplaneeringu algatamine koos lisaga (Lisa1-Auksisoo_detailplaneeringu_algatamine.asice) 2. Tugiplaan 1 : 1000 (Lisa2_20211020_AuksisooDP_Tugiplaan.pdf) 3. Transpordiameti 29.10.2021 kiri nr 7.1-2/21/24113-2, Seisukohtade väljastamine Auksisoo detailplaneeringu koostamiseks (Lisa3-2021-10-05_TrAseisukohad.pdf) 4. Väljavõte riigimaantee rekonstrueerimise projektist (Lisa4-Plaanilahendus_Voivaku-Aindu_2D_osa.pdf) 5. Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 395514 (Lisa5-Tehnilised-Tingimused-395514.pdf) 6. Illustratsioonid (Lisa6_20211020_AuksisooDP_3D-Illustratsioonid.pdf) 7. Elektrilevi OÜ Projekti kooskõlastus nr 2028982347 (Lisa7_Auksisoo_Auksi_küla_Viljandi_vald_detailplaneering.asice) Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 4/15 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) 2. peatükis (Planeerimise põhimõtted) sätestatud põhimõtteid järgides sh:  Lahenduse läbitöötamisel on tasakaalustatud ja lõimitud erinevaid huve.  Planeerimisel on arvesse võetud kättesaadavaid asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja algatamise korraldusega. Detailplaneeringu põhilahenduse koostamisel ja digitaalsel vormistamisel on aluseks riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringut illustreeriva lahenduse täpne järgimine ei ole projekteerimisel kohustuslik. 1.2 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise alusteks on algatamise korraldus, olemasolev olukord, üldplaneering, maa-ala topo-geodeetiline uuring, varem koostatud riigimaantee rekonstrueerimise projekt ning kehtivate õigusaktide ja standardite nõuded. 1.2.1 Algatamise korraldus Detailplaneering on algatatud Viljandi Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusega nr 2-3/1029, Auksisoo katastriüksuse detailplaneeringu algatamine (vt lisa 1). Algatamisel seatud lähteseisukohad: „… 2.1. Vajadus ja eesmärk: detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna taotletav ala asub planeerimisseaduse § 125 lg 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutuse otstarbe osaline muutmine ärimaaks ning ehitusõiguse määramine garaaži ja laohoone ehitamiseks. 2.2. Ülesanded: detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud ülesanded; 2.3.uuringute vajadus: teostada maa-ala geodeetiline mõõdistamine; 2.4.detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2021 - 2022 aasta jooksul; 2.5.detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 2.6.Ehitusõigus: 2.6.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarve/otstarbed – ärimaa, põllumajandusmaa, metsamajandusmaa; 2.6.2. lubatud krundi minimaalsuurus – minimaalsuuruse nõuet ärimaa krundile ei määrata; 2.6.3. hoonete suurim lubatud arv krundil - määrata detailplaneeringuga; 2.6.4. ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind – määrata detailplaneeringuga; 2.6.5. ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus – määrata detailplaneeringuga; 2.6.6. ehitiste suurim lubatud sügavus – tingimusi ei seata. 2.7. Muud nõuded: 2.7.1 tehniline taristu – kohustuslik on ette näha liitumine alal kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Kõikide kavandatavate tehnovõrkude korral tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdajate tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas; 2.7.2. liikluskorraldus – lähtuda Transpordiameti tingimustest riigiteelt juurdepääsu kavandamisel planeeringualale; 2.7.3. haljastus ja heakord – tingimused määrata detailplaneeringuga.“ Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 5/15 1.2.2 Olemasolev olukord Olemasolev olukord planeeringualal on kajastatud lisal 2 Tugiplaan. 1.2.3 Üldplaneering 1.2.3.1 Planeeringualal kehtiv üldplaneering Planeeringualal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering. Üldplaneeringu kaardi järgi on planeeringuala ala, kus säilib senine maakasutus ning seletuskirja punkti 3.13 „Senise maakasutuse säilitatavad alad“ kohaselt „sihtotstarbeid ei muudeta ega piirata ning sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks.“ planeeringuala asukoht Skeem 1 - Väljavõte Saarepeedi valla üldplaneeringu joonisest Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.5 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on detailplaneeringu koostamine kohustuslik tööstus-, (sh laoplatsid puidule) tootmis- ja teenindushoonete rajamisel. Detailplaneeringu koostamise kohustus tähendab, et uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete laiendamine ning maa-alade jaotamine kruntideks on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel.“ Käesolev detailplaneering ei ole kehtiva Saarepeedi valla üldplaneeringuga vastuolus. Detailplaneeringu eesmärk - maakasutuse otstarbe osaline muutmine ärimaaks ning ehitusõiguse määramine garaaži ja laohoone ehitamiseks – sobitub lähipiirkonna üldise arenguga. 1.2.3.2 Koostatav Viljandi valla üldplaneering 25.10.2017 moodustus Viljandi valla, Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla ühinemisel Viljandi vald, mis on Kolga-Jaani valla (ja Saarepeedi valla) õigusjärglane. Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi vallavolikogu poolt 25.04.2018 otsusega nr 69. Koostatav üldplaneering on vastu võetud Viljandi vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 29.01.2021 kuni 28.02.2021. Koostatav Viljandi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 6/15 õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas. Koostatava üldplaneeringuga on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala juhtotstarbeks planeeritud metsamajandusmaa (MM). Juhtotstarve on üldplaneeringu kaardil piiritletud maa-ala sees asuvate kruntide valitsev kasutamise sihtotstarve. 1.2.4 Maa-ala topo-geodeetiline uuring ja riigimaantee rekonstrueerimise projekt Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD21267, Viljandi vald Auksi küla Auksisoo (71501:001:0094) Geodeetiline alusplaan (11.2021), kõrgussüsteem EH2000, koordinaatsüsteem L-Est97. Topo-geodeetiline uuring on koostatud vahetult enne detailplaneeringu koostamisele asumist ja on aktuaalne. Riigimaantee geodeetilise alusena on kasutatud Tinter Projekt OÜ tööd 07-21-TP (18.10.2021). Riigimaanteelt mahasõidu planeerimise aluseks on Tinter Projekt OÜ töö 07-21-TP (20.01.2022). 2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2.1 Planeeringuala ulatus Planeeringuala ulatus on määratud Viljandi Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusele nr 2-3/1029, Auksisoo katastriüksuse detailplaneeringu algatamine lisatud asendiplaanil (vt lisa 1). Planeeringuala suurus on 107701 m² ning planeeringuala haarab olemasoleva Auksisoo katastriüksuse (71501:001:0094). Vt joonis 1, Põhijoonis ja lisa 2, Tugiplaan. 2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamiseks Viljandi Vallavalitsuse poolt algatamisel seatud lähteseisukohtade kohaselt koostatava detailplaneeringu „eesmärk on maakasutuse otstarbe osaline muutmine ärimaaks ning ehitusõiguse määramine garaaži ja laohoone ehitamiseks.“ Lahendus lähtub algatamisel püstitatud eesmärgist ja arendushuvist. Detailplaneering on koostatud eesmärgiga täita planeerimisseaduses püstitatud ülesandeid. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringuga lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud ülesanded: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9) kuja määramine; 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. 3 PLANEERINGU LAHENDUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED Käesoleva detailplaneeringu lahendus lähtub huvitatud isiku eesmärkidest. Lahenduse sisuks on:  maakasutuse otstarbe osaline muutmine ärimaaks;  ehitusõiguse määramine garaaži ja laohoone ehitamiseks. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 7/15 Lahendus vastab Viljandi Vallavalitsuse 05.10.2021 korralduses nr 2-3/1029, Auksisoo katastriüksuse detailplaneeringu algatamine püstitatud lähteseisukohtadele. Käesoleva detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus piirkonna üldise arenguvisiooniga ja täpsustab koostatavat Viljandi valla üldplaneeringut lähiaastate tegevuste osas. 4 PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS Olemasoleva Auksisoo katastriüksuse (62901:002:0126) piirid on planeeringuga säilitatud muutmata kujul. Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve (Maatulundusmaa) on planeeritud muuta. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on 60% MM – Metsamaa ning 40% ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa. 5 KRUNDI HOONESTUSALA MÄÄRAMINE Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Planeeritud hoonestusala paiknemine ja mõõtmed vt joonisel 1, Põhijoonis. 6 KRUNDI EHITUSÕIGUSE MÄÄRAMINE 6.1 Mõisted Määratud ehitusõigus kehtib ehitusloa- ja ehitusteatisekohustuslike hoonete kohta. „Krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna ja maa- aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pinna hulka ei arvata hoone küljes olevat: - vihmaveesüsteemi; - päikesekaitsevarjestust; - terrassi; - kaldteed ning treppi; - valguskasti; - vundamendi taldmikku; - tehnosüsteemi ja -seadme osa; - liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; - kuni ühe meetri laiust katuseräästast; - hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis (EH2000) määratud kõrgusarv hoonet ümbritseva maapinna aritmeetilisest keskmisest kuni hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata. 6.2 Krundi pos 1 (Auksisoo, ca 107701 m²) ehitusõigus  Krundi kasutamise sihtotstarve: 60% MM – Metsamaa 40% ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa Krundi kasutamise sihtotstarve võimaldab mh ehitada tootmishoone, laohoone, sõidukite teeninduse hoone, garaaži ning hoonete toimimiseks vajaliku tehnoehitise.  Hoonete suurim lubatud arv: 8  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3000 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus: 14,0 m Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 8/15 7 HOONETE TOIMIMISEKS VAJALIKE EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE Joonistel kujutatud krundisiseste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad on illustreeriva iseloomuga ja asukohtade täpne järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik. Riigimaanteelt mahasõidu (juurdepääsutee) asukohta ei või muuta. 7.1 Juurdepääsutee Planeeringualale riigimaanteelt juurdepääs on planeeritud riigi tugimaantee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia 37,14 kilomeetril. Juurdepääsutee on planeeritud tolmuvaba kattega. Planeeritud mahasõidu lahendus lähtub Transpordiameti tellimusel Tinter Projekt OÜ poolt koostatud tööst nr 07-21-TP (väljavõte vt lisa 4). Mahasõidu planeerimisel on lähtutud Maanteeameti tüüpjoonisest (mahasõidu tüüp II). Olemasolev ajutine juurdepääs (kajastatud tugiplaanil) on planeeritud likvideerida. 7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas olemasolevaid ühisveevärgi vee- ja kanalisatsiooni torustikke ei asu. 7.2.1 Planeeritud olmevee varustus Auksisoo krundi olmevee varustus on planeeritud rajatava puurkaevu või salvkaevu baasil. Eeldatav puurkaevust võetav vee kogus on väiksem kui 10 m3 ööpäevas (puurkaevu sanitaarkaitseala ei moodustata, hooldusala ulatus on 10 m). Rajatava olmevee kaevu kuja (minimaalne kaugus) rajatavast septikust ja imbväljakust on 30 m. 7.2.2 Planeeritud reovee ärajuhtimise rajatised Krundi hoonete reovee kanaliseerimine on planeeritud lahendada lokaalselt: torustike, septiku ja imbväljaku baasil. Vastavalt veeseaduse § 134 on planeeritud reoveepuhastil kuja: „kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust“, mille ulatust arvestatakse rajatise või seadme välispiirjoonest. Kanalisatsiooniehitise kuja ulatus on määratud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Planeeritud reoveepuhasti on maa-alune omapuhasti, mille reostuskoormus on kuni 15 ie (inimekvivalenti) ja mille imbväljaku kuja ulatus on keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 §5 alusel 10 meetrit. Septik ja imbväljak on planeeritud rajada paiknevana hoonete ja olmevee kaevu suhtes allanõlva krundi idaosas. 7.2.3 Tulekustutusvee saamine Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt peab ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Tulekustutusvee saamiseks ehitusprojektiga projekteeritav veevõtukoht peab vastama Tuleohutuse seaduse § 24 Veevõtukohale esitatavad nõuded. Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada. Veevõtukohas peab olema tagatud ehitise kaitseks vajalik vee vooluhulk. Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Veevõtukoht peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Määruse § 6 tulenevalt peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 9/15 Planeeringu hoonestusalast 200 meetri ulatuses olemasolevaid kasutatavaid töökorras tuletõrje veevõtukohti ei ole. Hoonete välise tulekustutusvee saamine on planeeritud katastriüksusel rajatava loodusliku tuletõrje veevõtukoha baasil. Võimalik asukoht vt joonisel 1 Põhijoonis. Planeeritud on kuiva hüdrandiga paigaldusvariant, millel on rajatava tiigi põhja kinnituv sõelaga varustatud isevoolu tarnetoru, tõusutoru ning maapealne kuivhüdrant. Kui hooned projekteeritakse kuivhüdrandist kaugemal kui 200 m, on vajalik rajada päästetehnikaga survestatav torustik. Alternatiivse võimalusena võib rajada tuletõrje veevõtukoha krundil maa-aluste mahutitega. Veevõtukoha rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ehitusseadustiku § 35 lõike 3 kohaselt ning koostada ehitusseadustiku § 36 lõike 4 kohane ehitusprojekt. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada veevõtukoha tehniliste nõuetega, mis on esitatud Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 lisas 1. Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” § 7 kohaselt on planeeritud VI ja VII kasutusviisiga (garaaži- ja laohooned) hoonete (eripõlemiskoormus 600–1200 MJ/m2) kustutamiseks vajalik veevooluhulk 20 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul, st et veevõtukohas peab olema kasutatav veekogus vähemalt 216 m3. Hoone ehitusprojekti koostamisel on vajalik määrata hoone välise tulekustutusvee kogus lähtuvalt konkreetsest hoonest ning näha ette kogusele vastav tulekustutusvee tagamine. 7.2.4 Sademevee ärajuhtimine Planeeringuala valdaval osal on maapind ühtlase langusega ida-kagu suunas. Planeeringuala lääneosas asuv riigimaantee teepeenar on katastriüksusest (maantee ääres) 0,9 kuni 1,2 m kõrgemal. Maapinna reljeefi tõttu ei kogune sademevesi katastriüksuselt riigitee kraavidesse. Sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole planeeritud. Uutelt teedelt ja platsidelt ning uutel kruntidel planeeritud hoonete katustelt kogunev sademevesi on planeeritud immutada pinnasesse kasutades vajadusel sademevee kogumise imbfiltratsioonisüsteeme. 7.3 Elektrivarustuse rajatised 7.3.1 Olemasolev elektri ülekandeliin Planeeringualal asub olemasolevalt riigimaantee poolses servas alla 1 kV elektri maakaabelliin. Liinist põhjustatud kitsenduse ulatus vt joonisel Lisa 2, Tugiplaan. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 lõikele 3 on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt. 7.3.2 Planeeritud krundi elektrivarustus Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 395514 (vt lisa 5). Planeeringuala krundi pos 1 hoonete elektrivarustus on planeeritud maakaabelliiniga Võivaku külas asuvast alajaamast 6712:(Võhma). Elektrivarustuse liinirajatised on paigutatud riigimaantee idaküljel asuva olemasoleva maakaabelliiniga samasse koridori (vt joonistel 1, Põhijoonis ja 2, Planeeritud liitumiskaabli asukoht). Auksisoo hoonete liitumiseks elektrivõrguga on planeeritud liitumiskilp kinnistu riigimaantee poolses osas riigimaantee kaitsevööndi piiril. Liitumiskilp on planeeritud alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist tarbija hooneteni on planeeritud maakaabliga. Liitumiskaabli ja liitumiskilbi rajamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks tuleb seada planeeritud elektrivarustuse liinide omanikule Elektrilevi OÜ-le isiklik kasutusõigus või sundvaldus. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 10/15 Rajatud maakaabelliini kaitsevööndis koostatav ehitusprojekt tuleb e-teeninduses https://www.elektrilevi.ee/et/projektidekooskolastamine kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Kaevetöödeks ning töödeks liini kaitsevööndis mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 7.3.3 Välisvalgustuse rajatised Uusi valgustusmastidel välisvalgustuse rajatisi ei ole planeeritud. Hoonete sissepääsud ja ümbrus on planeeritud valgustada hoonete külge paigaldatavate välisvalgustitega. 7.4 Soojavarustus Hoonete kütmine on planeeritud lokaalselt: väikeste küttekolletega ja soojuspumpadega. 7.5 Sidevarustuse rajatised Planeeringualal sideehitisi ei asu. Katastriüksuse Auksisoo sidevarustus on planeeritud mobiilside baasil. 8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjeldatud käesolevas peatükis ja kujutatud graafiliselt joonisel 1, Põhijoonis. Ehitised peavad ehitamise ja kasutusea vältel vastama kasutamise nõuetele ning olema ohutud. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Ehitussoovi korral tuleb hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga. Lähtuvalt määratud tuleohutusklassist ja ruumide kasutuse otstarbest tuleb vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja standarditele tagada tuleohutusnõuded, sh tuleb tagada tule leviku tõkestamine, hoone jagamine tuletõkkesektsioonideks ning hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. 8.1 Tingimused hoonete projekteerimisel  Uued püstitatavad hooned tuleb paigutada käesolevas detailplaneeringus piiritletud hoonestusalale. Hoonestusala piire võivad maapinnal ja õhus ületada hoonete ehitisealuse pindala sisse mittekuuluvad osad tingimusel, et on tagatud kujad, tuleohutusnõuded ning tehnovõrkude ja riigitee kaitsevööndi nõuded.  Krundi pos 1, Auksisoo hoonete püstitamine projekteerida hoonestust kui tervikut arvestades, st iga uue hoone projekteerimisel tuleb projekti arhitektuuriosa koostajal arvestada, et hoone haakuks muude hoonete kuju ja paigutusega.  Valitsev hoonestussuund on vabalt valitav. Planeeritud hoone põhimahu eelistatud suund on riigimaanteega paralleelne. Hoonete lubatud katusekalde vahemik on vaba.  Hoonete välisviimistluse materjalidele erinõudeid ei ole. 8.2 Tingimused rajatiste projekteerimisel  Projekteeritud rajatised võivad asuda hoonestusalal või hoonestusalalt väljas. Asukoha valikul peab järgima kujasid, tuleohutusnõudeid ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite nõudeid.  Krundile on planeeritud rajada piirdeaiad. Piirdeaiad on üldjuhul planeeritud kruntide piiridele, erandiks on riigimaantee poolsed krundipiirid, kus piirdeaiad on planeeritud min 18,0 m kaugusele riigimaantee katendi servast. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 11/15 Kruntide piiretena ei ole lubatud läbipaistmatute puit-, kivi või metallpiirete rajamine. Lubatud piirde maksimaalne kõrgus on 1,8 m. Kahe kinnisasja ühisele piirile rajatud piirdeaiale rakenduvad asjaõigusseaduse § 151 sätted. Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. 9 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Detailplaneeringus on esitatud liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. Planeeringu koostamiseks taotles Viljandi Vallavalitsus lähteseisukohad Transpordiametilt ja amet väljastas seisukohad 29.10.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/24113-2, Seisukohtade väljastamine Auksisoo detailplaneeringu koostamiseks (vt lisa 3). 9.1 Riigi tugimaantee nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia Käesoleva detailplaneeringu planeeringuala külgneb riigi tugimaanteega nr 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia (km 36,98 kuni 37,19). Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4474 autot. Detailplaneeringus on kajastatud olemasoleva riigitee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Riigitee kaitsevööndis on keelatud Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lõikele 3 ja EhS § 72 lõikele 4. Riigitee kaitsevööndisse projekteeritud ehitiste ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Joonisele 1 (põhijoonis) on kantud riigitee vaba ruumi vähim laius 6,9 m (interpoleeritud ja ümardatud) vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ tabel 2.17 (kiiruspiirang 90 km/h, liiklussagedus 1500-6000 autot/ööp, lähtetase rahuldav). Riigitee külgnähtavus 18 m vastavalt maanteede projekteerimisnormide tabelile 2.14 (projektkiirus 90 km/h, lähtetase rahuldav) on tagatud. Vt joonisel 1. Ehitusprojektis tuleb vastava vajaduse korral kirjeldada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (vibratsioon, õhusaaste, tolm, talihooldel kasutatavad soolad jms) kavandatavad leevendusmeetmed. Projektis tuleb lisada selgitus, et tee omanik on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks käsitletaval maa-alal ning et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 9.2 Krundi võimalik planeeritud juurdepääs Transpordiameti 29.10.2021 kirjas nr 7.1-2/21/24113-2 on kirjeldatud nõuded, millest tuleb lähtuda krundi juurdepääsu planeerimisel. Olemasolevalt kasutatakse ainult katastriüksusele Auksisoo pääsuks 2021. aastal rajatud ajutist mahasõitu, mis planeeringu järgse mahasõidu väljaehitamisel on planeeritud likvideerida. Käesoleva detailplaneeringu algatamise järel on mahasõit krundile riigimaantee 37,14 kilomeetril projekteeritud Transpordiameti tellimusel Tinter Projekt OÜ tööga 07-21-TP (väljavõte vt lisa 4). Detailplaneering järgib selle töö lahendust. Joonistele 1, Põhijoonis on kantud riigimaantee planeeritud mahasõidu nähtavuskaugused (nähtavuskolmnurgad). Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi maanteede projekteerimisnormid) punktile 5.2.7.1 ja tabelile 5.1 (projektkiirus 90 km/h, lähtetase rahuldav) on:  vasakpööraja vähim peateele avanev nähtavuskaugus (nähtavus) vasakule 190 m;  vasakpööraja nähtavus paremale ja parempööraja nähtavus vasakule 320,0 m. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 12/15 9.3 Parkimine Sõidukite parkimine on planeeritud tagada kinnistusiseselt. Tootmis- ja laohoonete parkimisnormatiiv on standardi EVS 843 „Linnatänavad“ alusel (tabel 9.1 – Eesti linnade ehitiste parkimisnormatiivid, väikeelamute ala, keskuse klass II kuni IV) 1 parkimiskoht hoone iga 90 m² suletud brutopinna kohta. Püstitatavate hoonete suletud brutopindala kokku on ca 3000 m². Standardi järgne krundi parkimisnormatiiv on 33 kohta, mis on tagatud krundil püstitatava hoone sees. Põhijoonisel on kujutatud illustratiivne parkimiskord, mis järgib samas kujutatud illustratiivset hoone suurust. Ehitusprojekti koostamisel tuleb tegelik parkimiskohtade vajadus arvutada ning parkimine ette näha uue hoone tegelikku projekteeritud suurust ja parkimisvajadust arvestades. 9.4 Lahenduse vastavus Transpordiameti seisukohtadele  Planeeringus on kasutatud riikliku teeregistri põhist riigitee numbrit ja nimetust. Riigimaantee olemasoleva teemaa-ala laiuse ning üldise liikluskorralduse osas muudatusi planeeritud ei ole.  Planeeringualale juurdepääsu planeerimisel kasutatakse 2021. aastal Transpordiameti tellimusel Tinter Projekt OÜ poolt koostatud tööga nr 07-21-TP projekteeritud lahendust. Eeldatav arendusega kaasnev liituva suuna liiklussagedus on <20 sõidukit ööpäevas. Arendaja hinnangul ei ole ette näha võimalikku liiklussageduse kasvu ja lisanduvat liikluskoosseisu ning seetõttu lisanduvat liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.  Planeeringu joonistele on kantud EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on planeeritud tee kaitsevööndist väljapoole.  Parkimine on planeeritud lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei ole planeeritud. Vt punktis 9.3.  Põhijoonisele on kantud planeeritud mahasõidu nähtavuskaugused (nähtavuskolmnurgad).  Põhijoonisele on kantud riigitee vaba ruumi vähim laius (interpoleeritud ja ümardatud 6,9 m) vastavalt maanteede projekteerimisnormide tabelile 2.17 (kiiruspiirang 90 km/h, liiklussagedus alla 1500-6000 autot/ööp, lähtetase rahuldav).  Riigitee külgnähtavus 18 m vastavalt maanteede projekteerimisnormide tabelile 2.14 (projektkiirus 90 km/h, lähtetase rahuldav) on tagatud. Olemasolevaid nähtavust piiravaid takistusi (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) planeeringualal pole.  Planeeringu joonistel on kajastatud planeeringualal paiknevad olemasolevad ja planeeritud uued tehnorajatised. Riigiteega ristuvaid tehnoliine ei ole planeeritud rajada.  Planeeringus on käsitletud sademevee ärajuhtimise lahendus (seletuskirja punktis 7.2.5). Sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole planeeritud. Maapinna kalde tõttu valgub sademevesi riigimaanteest eemale.  Arendaja kavandab planeeringu elluviimist ühes ehitusjärjekorras. Planeeringu elluviimist kavandatakse arendaja vahenditest. Nähtavust piiravate takistuste (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) vajadus puudub.  Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatud topo-geodeetilised mõõdistused on piisava ulatusega.  Hoonestusala kaugus riigitee katte servast on kantud joonistele. Riigitee poolsed piirded on planeeritud 18,0 m kaugusele äärmise sõiduraja servast. Vt seletuskirja punktis 8.2.  Rajatised on planeeritud rajada väljapoole riigiteega külgnevat vaba ruumi. Planeeritud lahendus arvestab talihooldeks vajaliku ohutu kaugusega riigitee katte servast. Olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringud (vibratsioon, õhusaaste, Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 13/15 tolm, talihooldel kasutatavad soolad jms) on arvesse võetud. Olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmete rakendamise vajadus on kirjeldatud punktis 9.1. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.  Planeeringu punktis 9.1 on kirjeldatud, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 10 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 10.1 Haljastuse põhimõtted Katastriüksuse sihtotstarve on olemasolevalt maatulundusmaa, millest valdava osa moodustab metsamaa. Kinnistu on metsamajandusliku potentsiaaliga. Planeeritud hooned ehitada katastriüksuse põhjapoolses osas, hoonestusalal võimalikult kompaktsena ning katastriüksuse lõunapoolsele osale jätta metsamaa otstarve. Hoonestusalal asuvate olemasolevate üksikpuude väärtust detailplaneeringu koostamisel välja ei selgitatud, kuna selleks puudus vajadus. Üksikpuude istutamist või raiumist detailplaneeringuga ei reguleerita. Hoonestusalale jäävat olemasolevat kõrghaljastust otsese vajaduse puudumisel ei likvideerita. Uute puude istutamisel on vajalik jälgida tehnovõrkude paiknemist ning riigiteele vajalikku külgnähtavust ja vaba ruumi nõuet. Maa-aluste tehnovõrkude kaitsmiseks on keelatud istutada puid lähemale kui 2 m tehnoliinist. 10.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus Territooriumi heakorrastus näha ehitusprojektis ette kõrgendatud nõudmistega. Jäätmete kogumine kruntidel peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Viljandi valla jäätme-eeskirjas ja jäätmekavas toodud nõuetega. Krundi jäätmekäitlus on planeeritud lahendada jäätmekäitlejaga sõlmitava lepinguga. Jäätmekonteinerite asukohad tuleb kajastada hoonete ehitusprojektides. 11 KUJAD 11.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehituslike abinõudega tule leviku tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest number 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ning asjakohastest standarditest. Planeeringus on ehitusloa kohustuslike hoonete tuleohutuskujad naaberhoonetest (8 m) tagatud. Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut ja ka hoonetele, mille püstitamine ei ole reguleeritud ehituseadustikuga. Antud ehitiste püstitamisel on kuja tagamine kinnistu omaniku vastutusel. Hoonete tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamine ning hoonetele rakendatavad tuleohutusmeetmed ja meetmete ulatus tuleb määrata ehitusprojektis. 11.2 Omapuhasti kuja Vastavalt veeseaduse § 134 on planeeritud omapuhastil kuja (minimaalne kaugus), mille ulatus on määratud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus. Planeeritud omapuhasti reostuskoormus on kuni 15 ie (inimekvivalenti) ja selle kuja ulatus on keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31, „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 5 alusel 10 meetrit. Rajatava olmevee kaevu kuja rajatavast septikust ja imbväljakust on sama määruse § 6 alusel 30 m. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 14/15 12 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS Planeeringualal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte, looduskaitseseadusest ega EL Nõukogu direktiividest tulenevaid kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Planeeringualal veekaitselisi objekte ei asu. 12.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Detailplaneeringu algatamisel Viljandi Vallavalitsuse 05.10.2021 korraldusega nr 2-3/1029 ei algatatud koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneering ei näe ette kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Detailplaneeringuga ei nähta ette keskkonnamõju olulist suurenemist, ei lubata tegevusi, mis eeldatavalt võiksid kaasa tuua olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses või keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse. Planeeringuga kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva detailplaneeringu alusel kavandatavate ehitiste ehitamisel ei ole vajalik. 12.2 Müra ja vibratsioon Müratasemed on normeeritud Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71, Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Planeeringuala ei ole eelnimetatud määruse tähenduses kavandatav müratundlik ala. Planeeringuala naabruses ei ole püsivat asustust ega avalikus kasutuses hooneid. Hoonete piirdekonstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada, et riigimaantee lubatud liiklusmüra maksimaalne helirõhutase LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Planeeringu realiseerimisel tööstusmüra ei teki. Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal lähtub ennekõike riigimaanteelt ja jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks eeldatavalt tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete konstruktsioonide kasutamine. Hoonete siseses töökeskkonnas tuleb lähtuda kehtivatest töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatest nõuetest. 12.3 Radoonioht Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Hoonete siseruumides tuleb püsivatel töökohtadel tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840, „Radooniohutu hoone projekteerimine“. 13 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:  Üldkasutatavalt teelt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana, sissepääsud välisvalgustusega.  Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel.  Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale ning tagada keskkonna korrashoid, mis paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab kuritegude tõenäosust. Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 15/15 14 SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS, TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS Planeeringualal rajatavate ühiskommunikatsioonide omanike kasuks on vajalik seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus tehnorajatiste ehitamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks. Planeeritud elektri liitumiskaabli (vt joonistel 1 ja 2) rajamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks on maaüksustel Karjamaa (54502:001:0066), Auksi (71501:001:0090) ja Auksisoo (71501:001:0094) vajalik seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus maakaabli kaitsevööndi ulatuses. Olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus puudub. 15 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kinnistu omanikul on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ja ajal, mil selleks tekib tahe. Planeeringu elluviimisel ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Mahasõidu ehitamiseks riigimaanteelt tuleb huvitatud isikul taotleda Transpordiametilt ristumiskoha nõuded ning nõuete alusel koostada ristumiskoha ehitamiseks teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Ristumiskoha ehitamiseks sõlmitakse huvitatud isiku ja Transpordiameti vahel vastav leping. KOOSTAS /digitaalallkiri/ Olav Remmelkoor 5069191 Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2021-10-20 VILJANDI VALLAVALITSUS Riigihalduse minister [email protected] Maakataster [email protected] Meie 01.06.2022 nr 7-2/110-12 Detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine. Planeerimisseaduse § 139 lg 4 alusel teavitan Teid Viljandi vallas Auksi külas Auksisoo katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamisest (töö nr 2021-10-20, Maa-ameti PlanID 101652) Viljandi Vallavalitsuse 17.05.2022 korralduse nr 408 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu 10,8 ha. Detailplaneeringuga nähakse ette maakasutuse otstarbe osaline muutmine ärimaaks ja määratakse ehitusõigus garaaži ja laohoone ehitamiseks. Detailplaneering ja vorminõuete failid on käesoleva kirja manuses. Planeeringu materjalid, sh ametkondlikud kooskõlastused on avalikustatud valla veebilehel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Laidma planeeringuspetsialist +372 5885 5537 [email protected] _____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank 71020 Viljandimaa [email protected] reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee Auksisoo katastriüksuse detailplaneering Viljandi valla detailplaneeringute registri nr DP2 99 Maa-ameti ID 10165 2 Joonise 10165 2 _vorminouded .dgn digitaalsete kihtide üldine info Planeeringu digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja versioon MicroStation V8i Planeeringu koostamise/väljatrüki täpsusastme mõõtkava 1: 1 000 Info, mis mahus ja kelle poolt nimeliselt on esitatavad andmed valminud. Olav Remmelkoor CAD kihid tärkandmete Exceli tabel Joonis e 10165 2 _vorminouded .dgn kihid failis 10165 2 _kihid .xlsx Kihi nimetus Sisu kirjeldus Info DP_P lan_ala Planeeringuala piir Puuduvad tingimuslikult kohustuslikud veerud ( planKSH , muutKP , muutNR ), kuna need ei olnud antud planeeringu puhul vajalik ud . DP_ K runt Planeeritud krunt Tärkandme te objectID lahtris on kasutatud kruntide positsiooni numbreid ja eraldi identifikaatorit kihi juurde loodud ei ole. Joonestusfailis on loodud kiht DP_krunt_objectID , millega saab kruntide ruumikujud tärkandmetega siduda. DP_Hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmetes puuduvad tingimuslikult kohustuslikud veerud ( ehTing ; sygavus ) ja vabalt täidetavad veerud ( arvAbi , pindPealne , pindAlune , korgusAbs , sygavus , tihedus, protsent, tingimus), kuna ne ed ei olnud antud planeeringu puhul vajalik ud .
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel