Teie 13.05.2022 nr RIIGIKOGU/22-
Sotsiaalministeerium
0577/-2T
[email protected]
Meie 01.06.2022 nr 1.1-11/4239-2
Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) kohta
Austatud proua sotsiaalkaitseminister
Vastavalt Riigikantselei 13. mai 2022. a resolutsioonile 2-5/22-01051 edastame
Rahandusministeeriumi arvamuse perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE)
(edaspidi eelnõu) kohta.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu järgmistel põhjustel:
1. Eelnõuga kaasneb väga suur mõju riigi kulutustele, need kulud on püsivad ning neil
puuduvad rahalised katteallikad. Seega tekiks seaduse vastu võtmisel riigieelarvele iga-aastane
väga suur kulu, millele ei ole eelnõu koostajad katteallikaid kavandanud ning millega ei ole
arvestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025.
Eelnõu tulemusel suurenevad riigi iga-aastased kulutused 0,8–0,9% ulatuses SKPst. Ilma
finantseerimisallikata tähendaks see püsivat täiendavat iga-aastast eelarvedefitsiiti ja seda, et riigi
võlakoormuse hakkab kasvama igal järgneval aastal samuti 0,8–0,9% võrra SKPst aastas.
Erandlike kulude, nagu näiteks käesoleva aasta lisaeelarve, finantseerimine laenuga on mõnel
juhul tõesti vajalik. Jooksvate kulude, toetuste ja dotatsioonide finantseerimine laenuga viisil, et
riigi võlakoormus hakkab igal aastal suurenema, ei ole aga põhjendatud. Selline tegevus ei ole
jätkusuutlik ja süvendab võlakoormusega tekkivate probleemide riske tulevikus.
Märgime ka, et majanduslikult kehvemad ajad toovad hetkel niikuinii kaasa eelarvepositsiooni
halvenemise, sest maksutulud vähenevad ning kulud suurenevad. Eesti riigi võlakoormus on
seetõttu niigi iga kriisiga hüppeliselt kasvanud. Kümme aastat tagasi toimunud finantskriisis
kasvas riigi võlakoormus 4%lt SKPst 10%ni 2012. a ning COVID kriis suurendas riigi
võlakoormuse 19%ni 2020. a. Võla kasvu sellisele tasemele panustas ka lõtv eelarvepoliitika
(struktuurne eelarvedefitsiit) headel majandusaastatel enne koroonakriisi. Praegu kasvavad riigi
kulutused niigi märkimisväärselt suurenenud seoses julgeoleku tagamise või sõjapõgenike
abistamisega. Prognoosi järgi suureneb võlakoormus 27%ni SKPst 2026. a.
Seetõttu peame vajalikuks, et eelnõu algatajad tooksid ettepanekutena välja, kuidas eelnõus
toodud ettepanekud finantseerida.
2. Rahalised katteallikate esiletoomist nõuab ka olemasolev õigusraamistik. Riigikogu kodu-
ja töökorra seaduse § 92 lõike 1 kohaselt peab eelnõu vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse
poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu juhatuse 27. detsembri 2011. a
otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“ § 7 lõike 2
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohaselt tuleb riigile lisakulude sätestamisel kavandada eelnõu koostamisel vastavate lisakulude
või saamata jäävate tulude katteallikad. Sama eeskirja § 47 lõike 1 kohaselt tuleb seletuskirja osas
„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud“ anda ülevaade kõikidest seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike otseste ühekordsete ja
iga- aastaste kulude ulatusest ning nende katmise allikatest, lisades asjakohased rahalised
arvestused ja põhjendused.
Antud juhul ei ole eelnõu jõustumisel kaasnevate kulude katteallikaid seletuskirjas ära toodud
ning nendega ei ole arvestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025.
Riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 kohaselt määratakse eelarvestrateegias riigi eelarvepoliitika
põhisuunad ja kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil
kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (rahastamiskava).
Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta
kohta. Seejuures on rahastamiskava aluseks rahandusprognoos.
Riigieelarve seaduse § 34 kohaselt koostatakse riigieelarve omakorda eelarvestrateegia ja viimase
rahandusprognoosi alusel. Riigikogus vastu võetud aastaeelarve peab andma tervikliku ülevaate
riigi majandustegevusest eelarveaastal. Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude
summaga (tasakaalustatuse põhimõte)1.
Riigieelarve seaduse § 341 lõige 1 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja
kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud
enne eelarveaasta algust. Seega ei sobitu eelnõu ajaliselt ka riigi 2023–2026 eelarvestrateegia ja
2023. riigieelarve seaduse eelnõu koostamise protsessi.
3. Juhul kui hüvitise katteallikaks kavandada maksutõusu, kaasneb samas suurusjärgus
maksukoormuse tõus. Arvestada tuleb siinkohal ka sellega, et kaudsete maksude tõstmisel
kiireneb hinnatõus kõigi jaoks, kuid suhteline hinnakasv võib olla kiirem just vaesemate
leibkondade, sh lastega perede jaoks. See tähendab, et kaudsete maksude tõusu kaudu lastetoetuste
kasvu kompenseerides vähendatakse selle positiivset mõju lastega perede ostujõu suurenemisele.
Lisaks on oluline märkida, et hetkel veavad hinnatõusu energia ja toidukaubad, mis on sundkulud
ning madalama sissetulekuga leibkondadel on kulud energiale ja toidule keskmisest kõrgemad.
250 mln euro kogumine täiendavate tarbimismaksude kaudu suurendab inflatsiooni ligi 1,3
protsendipunkti võrra.
4. Eelnõus toodud toetuste tõusu mõjuhinnang ei arvesta sellega, et paljulapselise pere
toetust indekseeritakse ning toetuse vähendamise loogika muutub. Mõlemad toovad kaasa ajas
kasvava olulise lisakulu võrreldes eelnõuga. Selle lisakulu mõjuhinnang koos kogukuluga on
toodud alljärgnevas tabelis (hinnangu aluseks on Sotsiaalministeeriumi koostatud kiirhinnang).
Täiendavalt ei ole arvestatud sellega, et valdav enamus toetustest ka ära tarbitakse, millelt laekub
täiendavalt tarbimismakse. Vastav mõjuhinnang on samuti tabelis ära toodud.
Tabel 1. Perehüvitiste tõusu mõju eelarvele.
Mln eurot 2023 2024 2025 2026
Esimese ja teise lapse toetuse suurenemine 60lt eurolt 100-
ni 114,0 114,0 114,0 114,0
3-6-lapseliste perede toetuse tõus 300lt 700le ja toetuse
indekseerimine analoogselt pensionidega. 112,6 134,5 147,6 161,6
7 ja enamalapseliste perede toetuse tõus 400lt 900le eurole
ja toetuse indekseerimine analoogselt pensionidega. 0,8 0,8 0,9 1,0
1 https://pohiseadus.ee/sisu/3593/paragrahv_115
2
Kui peres kasvab vähem kui kolm alaealist last, hakatakse
lasterikka pere toetust 1/3 võrra vähendama. 5,9 17,0 18,6 21,9
Otsene kulu 233,3 266,3 281,1 298,5
Mõju tarbimismaksude laekumisele (lisatulu eelarvesse) 39,7 45,3 47,8 50,7
Netomõju eelarvele 193,6 221,0 233,3 247,8
5. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustub eelnõu kohane seadus 2023. aasta 1. veebruaril.
Eelnõu seda siiski selliselt ei sätesta, mistõttu jääb ka ebaselgeks lasterikka pere toetuse
indekseerimisega alustamise aeg. Kui toetuste tõus toimuks 2023. aasta 1. veebruaril (nagu ütleb
seletuskiri), toimuks esimene indekseerimine juba sama aasta 1. aprillist. Seega kehtiks toetuse
algselt soovitud suurus vaid kaks kuud ja seejärel rakendatakse esmakordselt indekseerimist.
Kuivõrd indekseerimisel kasutatakse indeksit, mille väärtus sõltub tarbijahinnaindeksi aastasest
kasvust ja pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust, ehk siis indekseerimine on seotud
elatustaseme aastase tõusuga, siis vajab täpsustamist, kas see on eelnõu esitajate poolt taotluslik
või mitte.
6. Eelnõu seletuskiri on napp lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi muudatuse
põhjendustega. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega
peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega
ei ole lasterikka pere toetuse maksmise täisulatuses jätkamine ka täiskasvanud laste eest ilma
igasuguste tingimusteta seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last, kooskõlas peretoetuste
maksmise eesmärgiga.
7. Eelnõu seletuskiri kirjeldab küll kasu saavate leibkondade arvu, kuid ei käsitle kuidagi
toetuste tõusu mõju vaesusnäitajatele ega näita milliseid strateegilise planeerimise dokumentides
ja poliitikadokumentides kasutatavaid eesmärke ja indikaatoreid toetuste tõusuga toetatakse.
8. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodud selgitustele soovitakse ennekõike suurendada
lastega perede majanduslikku toimetulekut. Sellise eesmärgiga meetmena on see võrdlemisi kallis
ning ebaefektiivne, kuna suur osa rahast läheb leibkondadele, kelle toimetulek on keskmisest
parem. Täpsemalt sihistatud lähenemisega on võimalik saavutada oluliselt väiksema
eelarvekuluga suurem mõju. Kui praeguse ettepaneku tulemusel väheneks suhtelises vaesuses
elavate inimeste arv 2023. aastal Eestis kokku hinnanguliselt 1,4 protsendipunkti ning suhtelises
vaesuses elavate laste arv 3,8 protsendipunkti siis näiteks toimetulekutoetuste piiri kaudu oleks
võimalik vähendada ca 70 miljonit eurot väiksema iga-aastase eelarvekuluga nii vaesuses elavate
inimeste kui laste arvu 1,5…2 korda rohkem.
9. Eraldi kaalumiskohana toome välja indekseerimise. Üldiselt on mõistlik toetusi
indekseerida mingi elatustaset jälgiva näitajaga, et säiliks toetuse eesmärgipärasus. Samas on selle
mõistlikkus oluliselt väiksem, kui toetus ei sõltu sissetulekust. Suur osa tõusust läheb
leibkondadele, kes seda ei vaja.
10. Toome ka välja, et peale muudatust oleks Eestis paljulapseliste perede toetus tõenäoliselt
Euroopa Liidus üks suurimaid, kui mitte suurim. Lastega perede toetamine on olnud mitmete
valitsuste prioriteet. Eesti kulutab juba praegu peredele ja lastele Euroopa Liidu keskmisest
oluliselt rohkem. 2016–2020. aastal oli kuluks 2,6% SKPst, mis jäi alla ainult Taanile, Soomele
ja Poolale. EL keskmine oli sel perioodil 1,7% SKPst.
Lugupidamisega
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Koopia: Riigikantselei
Raoul Lättemäe 611 3071
[email protected]
Risto Kaarna 611 3416
[email protected]
Elo Piksarv 611 3738
[email protected]
Priit Potisepp 611 3137
[email protected]
Virge Aasa 611 3549
[email protected]
4