dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) kohta

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
1.1-11/4239-2
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-114239-2 01.06.2022 Väljaminev kiri.asice443 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.05.2022 nr RIIGIKOGU/22- Sotsiaalministeerium 0577/-2T [email protected] Meie 01.06.2022 nr 1.1-11/4239-2 Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) kohta Austatud proua sotsiaalkaitseminister Vastavalt Riigikantselei 13. mai 2022. a resolutsioonile 2-5/22-01051 edastame Rahandusministeeriumi arvamuse perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) (edaspidi eelnõu) kohta. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu järgmistel põhjustel: 1. Eelnõuga kaasneb väga suur mõju riigi kulutustele, need kulud on püsivad ning neil puuduvad rahalised katteallikad. Seega tekiks seaduse vastu võtmisel riigieelarvele iga-aastane väga suur kulu, millele ei ole eelnõu koostajad katteallikaid kavandanud ning millega ei ole arvestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025. Eelnõu tulemusel suurenevad riigi iga-aastased kulutused 0,8–0,9% ulatuses SKPst. Ilma finantseerimisallikata tähendaks see püsivat täiendavat iga-aastast eelarvedefitsiiti ja seda, et riigi võlakoormuse hakkab kasvama igal järgneval aastal samuti 0,8–0,9% võrra SKPst aastas. Erandlike kulude, nagu näiteks käesoleva aasta lisaeelarve, finantseerimine laenuga on mõnel juhul tõesti vajalik. Jooksvate kulude, toetuste ja dotatsioonide finantseerimine laenuga viisil, et riigi võlakoormus hakkab igal aastal suurenema, ei ole aga põhjendatud. Selline tegevus ei ole jätkusuutlik ja süvendab võlakoormusega tekkivate probleemide riske tulevikus. Märgime ka, et majanduslikult kehvemad ajad toovad hetkel niikuinii kaasa eelarvepositsiooni halvenemise, sest maksutulud vähenevad ning kulud suurenevad. Eesti riigi võlakoormus on seetõttu niigi iga kriisiga hüppeliselt kasvanud. Kümme aastat tagasi toimunud finantskriisis kasvas riigi võlakoormus 4%lt SKPst 10%ni 2012. a ning COVID kriis suurendas riigi võlakoormuse 19%ni 2020. a. Võla kasvu sellisele tasemele panustas ka lõtv eelarvepoliitika (struktuurne eelarvedefitsiit) headel majandusaastatel enne koroonakriisi. Praegu kasvavad riigi kulutused niigi märkimisväärselt suurenenud seoses julgeoleku tagamise või sõjapõgenike abistamisega. Prognoosi järgi suureneb võlakoormus 27%ni SKPst 2026. a. Seetõttu peame vajalikuks, et eelnõu algatajad tooksid ettepanekutena välja, kuidas eelnõus toodud ettepanekud finantseerida. 2. Rahalised katteallikate esiletoomist nõuab ka olemasolev õigusraamistik. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 92 lõike 1 kohaselt peab eelnõu vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu juhatuse 27. detsembri 2011. a otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri“ § 7 lõike 2 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohaselt tuleb riigile lisakulude sätestamisel kavandada eelnõu koostamisel vastavate lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. Sama eeskirja § 47 lõike 1 kohaselt tuleb seletuskirja osas „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ anda ülevaade kõikidest seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike otseste ühekordsete ja iga- aastaste kulude ulatusest ning nende katmise allikatest, lisades asjakohased rahalised arvestused ja põhjendused. Antud juhul ei ole eelnõu jõustumisel kaasnevate kulude katteallikaid seletuskirjas ära toodud ning nendega ei ole arvestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025. Riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 kohaselt määratakse eelarvestrateegias riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid (rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostatakse igal aastal vähemalt järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Seejuures on rahastamiskava aluseks rahandusprognoos. Riigieelarve seaduse § 34 kohaselt koostatakse riigieelarve omakorda eelarvestrateegia ja viimase rahandusprognoosi alusel. Riigikogus vastu võetud aastaeelarve peab andma tervikliku ülevaate riigi majandustegevusest eelarveaastal. Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga (tasakaalustatuse põhimõte)1. Riigieelarve seaduse § 341 lõige 1 näeb ette, et Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Seega ei sobitu eelnõu ajaliselt ka riigi 2023–2026 eelarvestrateegia ja 2023. riigieelarve seaduse eelnõu koostamise protsessi. 3. Juhul kui hüvitise katteallikaks kavandada maksutõusu, kaasneb samas suurusjärgus maksukoormuse tõus. Arvestada tuleb siinkohal ka sellega, et kaudsete maksude tõstmisel kiireneb hinnatõus kõigi jaoks, kuid suhteline hinnakasv võib olla kiirem just vaesemate leibkondade, sh lastega perede jaoks. See tähendab, et kaudsete maksude tõusu kaudu lastetoetuste kasvu kompenseerides vähendatakse selle positiivset mõju lastega perede ostujõu suurenemisele. Lisaks on oluline märkida, et hetkel veavad hinnatõusu energia ja toidukaubad, mis on sundkulud ning madalama sissetulekuga leibkondadel on kulud energiale ja toidule keskmisest kõrgemad. 250 mln euro kogumine täiendavate tarbimismaksude kaudu suurendab inflatsiooni ligi 1,3 protsendipunkti võrra. 4. Eelnõus toodud toetuste tõusu mõjuhinnang ei arvesta sellega, et paljulapselise pere toetust indekseeritakse ning toetuse vähendamise loogika muutub. Mõlemad toovad kaasa ajas kasvava olulise lisakulu võrreldes eelnõuga. Selle lisakulu mõjuhinnang koos kogukuluga on toodud alljärgnevas tabelis (hinnangu aluseks on Sotsiaalministeeriumi koostatud kiirhinnang). Täiendavalt ei ole arvestatud sellega, et valdav enamus toetustest ka ära tarbitakse, millelt laekub täiendavalt tarbimismakse. Vastav mõjuhinnang on samuti tabelis ära toodud. Tabel 1. Perehüvitiste tõusu mõju eelarvele. Mln eurot 2023 2024 2025 2026 Esimese ja teise lapse toetuse suurenemine 60lt eurolt 100- ni 114,0 114,0 114,0 114,0 3-6-lapseliste perede toetuse tõus 300lt 700le ja toetuse indekseerimine analoogselt pensionidega. 112,6 134,5 147,6 161,6 7 ja enamalapseliste perede toetuse tõus 400lt 900le eurole ja toetuse indekseerimine analoogselt pensionidega. 0,8 0,8 0,9 1,0 1 https://pohiseadus.ee/sisu/3593/paragrahv_115 2 Kui peres kasvab vähem kui kolm alaealist last, hakatakse lasterikka pere toetust 1/3 võrra vähendama. 5,9 17,0 18,6 21,9 Otsene kulu 233,3 266,3 281,1 298,5 Mõju tarbimismaksude laekumisele (lisatulu eelarvesse) 39,7 45,3 47,8 50,7 Netomõju eelarvele 193,6 221,0 233,3 247,8 5. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustub eelnõu kohane seadus 2023. aasta 1. veebruaril. Eelnõu seda siiski selliselt ei sätesta, mistõttu jääb ka ebaselgeks lasterikka pere toetuse indekseerimisega alustamise aeg. Kui toetuste tõus toimuks 2023. aasta 1. veebruaril (nagu ütleb seletuskiri), toimuks esimene indekseerimine juba sama aasta 1. aprillist. Seega kehtiks toetuse algselt soovitud suurus vaid kaks kuud ja seejärel rakendatakse esmakordselt indekseerimist. Kuivõrd indekseerimisel kasutatakse indeksit, mille väärtus sõltub tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust, ehk siis indekseerimine on seotud elatustaseme aastase tõusuga, siis vajab täpsustamist, kas see on eelnõu esitajate poolt taotluslik või mitte. 6. Eelnõu seletuskiri on napp lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi muudatuse põhjendustega. Perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Seega ei ole lasterikka pere toetuse maksmise täisulatuses jätkamine ka täiskasvanud laste eest ilma igasuguste tingimusteta seni, kuni peres kasvab kolm alaealist last, kooskõlas peretoetuste maksmise eesmärgiga. 7. Eelnõu seletuskiri kirjeldab küll kasu saavate leibkondade arvu, kuid ei käsitle kuidagi toetuste tõusu mõju vaesusnäitajatele ega näita milliseid strateegilise planeerimise dokumentides ja poliitikadokumentides kasutatavaid eesmärke ja indikaatoreid toetuste tõusuga toetatakse. 8. Vastavalt eelnõu seletuskirjas toodud selgitustele soovitakse ennekõike suurendada lastega perede majanduslikku toimetulekut. Sellise eesmärgiga meetmena on see võrdlemisi kallis ning ebaefektiivne, kuna suur osa rahast läheb leibkondadele, kelle toimetulek on keskmisest parem. Täpsemalt sihistatud lähenemisega on võimalik saavutada oluliselt väiksema eelarvekuluga suurem mõju. Kui praeguse ettepaneku tulemusel väheneks suhtelises vaesuses elavate inimeste arv 2023. aastal Eestis kokku hinnanguliselt 1,4 protsendipunkti ning suhtelises vaesuses elavate laste arv 3,8 protsendipunkti siis näiteks toimetulekutoetuste piiri kaudu oleks võimalik vähendada ca 70 miljonit eurot väiksema iga-aastase eelarvekuluga nii vaesuses elavate inimeste kui laste arvu 1,5…2 korda rohkem. 9. Eraldi kaalumiskohana toome välja indekseerimise. Üldiselt on mõistlik toetusi indekseerida mingi elatustaset jälgiva näitajaga, et säiliks toetuse eesmärgipärasus. Samas on selle mõistlikkus oluliselt väiksem, kui toetus ei sõltu sissetulekust. Suur osa tõusust läheb leibkondadele, kes seda ei vaja. 10. Toome ka välja, et peale muudatust oleks Eestis paljulapseliste perede toetus tõenäoliselt Euroopa Liidus üks suurimaid, kui mitte suurim. Lastega perede toetamine on olnud mitmete valitsuste prioriteet. Eesti kulutab juba praegu peredele ja lastele Euroopa Liidu keskmisest oluliselt rohkem. 2016–2020. aastal oli kuluks 2,6% SKPst, mis jäi alla ainult Taanile, Soomele ja Poolale. EL keskmine oli sel perioodil 1,7% SKPst. Lugupidamisega 3 (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Koopia: Riigikantselei Raoul Lättemäe 611 3071 [email protected] Risto Kaarna 611 3416 [email protected] Elo Piksarv 611 3738 [email protected] Priit Potisepp 611 3137 [email protected] Virge Aasa 611 3549 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel