Teie 21.02.2022 nr 7-1/5-1
Tartu Vallavalitsus Meie 01.06.2022 nr 15-3/1893-7
[email protected]
Tartu valla üldplaneeringu
heakskiit
Austatud vallavanem
Tartu Vallavalitsus esitas 21.02.2022 kirjaga nr 7-1/5-1 Tartu valla üldplaneeringu (edaspidi
ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel heakskiitmiseks. Üldplaneering ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
ka KSH) ja planeeringu menetlemise dokumendid tehti kättesaadavaks sellekohase veebilingi
kaudu. Vallavalitsus on 21.02.2022 kirjaga kinnitanud, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ja avaliku arutelu järgselt jäid arvestamata arvamused, mis esitati Maa-ameti ja Wesico Infra
OÜ poolt.
Tartu valla üldplaneeringu eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine
ja täpsustamine ning seeläbi Tartu vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna
kujundamine.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele
ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine. Juhul kui ärakuulamisel nimetatud isikud kokkulepet ei
saavuta, esitab minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lg 4).
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja selle KSH algatati Tartu Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 15.
Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu
ülesannetest.
Tartu valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste
vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku
omapära ja tulevikuväljavaateid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tartu valla moodustamisel muutus maakonna territoorium, kui seni Jõgevamaale kuulunud
Tabivere vald liitus Tartu maakonnaga. Tartu valla üldplaneeringus on arvestatud Tartu ja
Jõgeva maakonnaplaneeringutes toodud ruumilise arengu suundade ja põhimõtetega.
Üldplaneeringu koostamisega koos viidi läbi planeeringu KSH, kus on selgitatud, kirjeldatud
ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määratud
vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.
Üldplaneeringu ja KSH aruande koostas Hendrikson & Ko AS, koostamist korraldas Tartu
Vallavalitsus. Koostajatena märgitud konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad
planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses
sätestatud nõuetele.
Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati valla veebilehel, ajalehes Postimees 03.03.2018,
Tartu valla kuukirjas nr 237 märts 2018 ning Ametlikes Teadaannetes 28.02.2018 alates
avaldatud teatega.
Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
toimus 21.09.–21.10.2020 Tartu valla üldplaneeringu portaalis veebilahendusena ja Tartu
Vallavalitsuses. Eskiisi avalikustamisest teavitati avalikkust valla veebilehel ja ajalehes
Postimees 07.09.2020. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku avalikud arutelud
toimusid 23.11.2020 Tabivere rahvamajas, 24.11.2020 Laeva kultuurimajas, 25.11.2020
Jääaja keskuses Äksis, 02.12.2020 Tartu vallamajas Kõrvekülas ja 03.12.2020 lasteaias
Ripsik. Avalike arutelude toimumise teade avaldati ajalehes Postimees 09.11.2020 ja valla
veebilehel ning valla kuukirjas. Kokku viiel avalikul arutelul osales 107 inimest, teave
üldplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees
16.12.2020.
Vastuvõtmise eelselt on üldplaneeringu kooskõlastanud Politsei ja Piirivalveamet 16.06.2021
kirjaga nr 2.1/17708-2, Päästeamet 22.06.2021 digitaalse kooskõlastusena, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 05.07.2021 kirjaga nr 1.10-17/21-0054/3612-3,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 07.07.2021 kirjaga nr 7-1/18-0753-010,
Muinsuskaitseamet 09.07.2021 kirjaga nr 1.1-771062-10, Maaeluministeerium 21.07.2021
kirjaga nr 4.1-5/1187-1, Transpordiamet 16.07.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/14162-2, Maa-amet
on selgitanud tingimuslikku kooskõlastamist heakskiidu andmise eelses menetluses
kirjavahetuses vallaga 27.12.2021 kirjas nr 6-3/21/19418-3. Keskkonnaamet on
kooskõlastanud 27.08.2021 kirjaga nr 6 5/21/13026 4.
Tartu valla üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Vallavolikogu
23.09.2021 otsusega nr 59. Üldplaneeringu avalik väljapanek kestis 25.10.–25.11.2021.
Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega oli võimalik avaliku
väljapaneku ajal tutvuda Tartu valla kodulehel ja paberkandjal Tartu Vallavalitsuses. Tartu
valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste kohta võttis vallavalitsus
seisukohad 15.12.2021 korralduse nr 1198 lisas.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus Kõrvekülas 06.01.2022, arutelul osales
45 inimest. Teade avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees 28.01.2022 ja
valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel ei saavutatud osapooli rahuldavat
kokkulepet maavara kaevandamist reguleerivate tingimuste sõnastuse osas. Avalikustamisest
teavitati kirjalikult valitsusasutusi ning puudutatud ja kaasatud isikuid.
2
Rahandusministeerium leiab, üldplaneeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses
sätestatud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja
teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks ning otstarbekaks ja säästlikuks
maakasutuseks ning arvestatud Tartu valla eripärast tulenevaid ruumilisi vajadusi ja
võimalusi.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud
kehtivate õigusaktidega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest
ülesannetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud
avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneeringu saab lugeda kooskõlastatuks kõikide
asjakohaste valitsusasutuste ja piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega, tuginedes
taotlusele mitte vastanute puhul PlanS § 85 lõikele 2.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringutele
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete
lahendamisel on maakonnaplaneeringutega määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud.
Üldplaneeringuga täpsustati Jõgeva maakonnaplaneeringut 2030+ ja Tartumaa
maakonnaplaneeringut 2030+ järgmiste teemade osas: rohelise võrgustiku
struktuurelemendid ja nende kasutustingimused, väärtuslike põllumajandusmaade infokiht,
väärtuslike maastike paiknemine, keskused ja nende tasandid ning loobuti Tabivere
kahetasandilise ristmiku kavandamisest.
Rohelise võrgustiku ulatuslikumad täpsustused tulenesid vajadusest hõlmata võrgustikku sealt
seni välja jäänud väärtuslikke alasid, kaitstavaid objekte, niite, vooluveekogusid ja nende
kaldaid ning ühendusteid erinevate tugialade vahel. Jälgiti, et ulatuslikumad kaitstavad alad
oleksid rohevõrguga kaetud, moodustati rohevõrgu koridor piki Laeva jõge ja selle kaldaid
ning haarati võrgustikku ka Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere järv ja mõned väiksemad järved,
lisati ühendusi (koridore) rohevõrgustiku ulatuslikemate alade vahel sobiva maakasutusega
piirkondades. Lisati mõned tugialad valdavalt loodusliku maakasutusega piirkondades, kus
rohevõrk oli suhteliselt suurel alal puuduliku katvusega. Rohevõrgustiku vähendamine tulenes
väljakujunenud või kavandatava maakasutuse sobimatusest rohevõrgu alale ning struktuuri
piiride ühtlustamise vajadusest.
Väärtusliku põllumajandusmaa maakonnaplaneeringu kaardikihti täpsustati arvestades
muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Välja jäeti kõik alla 2 ha
suurused eraldiseisvad haritava maa ja loodusliku rohumaa tükid, õuemaad, metsaalad,
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad.
Väärtuslikest maastikest täpsustati Piirissaare väärtusliku maastiku piiri selliselt, et see
hõlmaks kogu saart.
Keskuste võrgustikku täpsustati. Üldplaneeringu koostamise ajal oli juba hoogustunud Raadi
piirkonna arendustegevus. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on Raadi piirkonda võimalik
rajada erineva kasutusotstarbega hooneid ja rajatisi. Erinevaid äri- ja ühiskondlikke teenuseid
pakkuva piirkonnana kujuneb perspektiivis uus kohalik keskus Raadi.
Üldplaneering määrab kaksikkeskuseks Lähte-Äksi, kuna need on lähestikku paiknevad,
funktsionaalselt omavahel seotud ja juba kaksikkeskusena toimivad asulad. Kaksikkeskuse
olemus on edaspidi aluseks ruumiotsuste tegemisel. Kaksikkeskuse määramisel lähtuti
eelkõige kogukonna huvist. Tabivere kahetasandilise ristmiku planeerimisest loobuti.
3
Kaalutlusotsuse kujundamisel lähtuti asjaoludest, et liiklussagedus Tartu-Tallinn raudteega
ristuval riigiteel (nr 14180 Puurmani-Tabivere) on väike ja kergliiklejatele on ohutu liiklemine
tagatud kergliiklustunneli kaudu. Samuti ei ole kahetasandilise ristmiku planeerimise vajadust
esile toonud Transpordiamet ja Eesti Raudtee.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei muuda täpsustused maakonnaplaneeringu lahenduse
olemust.
3. Üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud arvamused
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul arvestamata jäänud kirjalikke arvamusi esitanud isikute kirjaliku
ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii
suuliselt kui ka kirjalikult. Tartu Vallavalitsuse ning Wesico Infra OÜ ja Maa-ameti
arvestamata arvamuste esitajate osas viidi läbi kirjalik ärakuulamine. Rahandusministeerium
01.04.2022 kirjas nr 15-3/1893-3 sõnastas ka omapoolse kompromissettepaneku Maa-ameti
ja Tartu Vallavalitsuse vahel vaidlusaluse planeeringuteksti lõigu sõnastuse osas. Kirjaliku
ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Maa-ameti ja Tartu
Vallavalitsuse esindajate täiendav suuline ärakuulamine viidi läbi Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna Tartu talituses ja MS Teams keskkonnas 09.05.2022.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille
osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad
osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister seisukohad üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele.
3.1. Wesico Infra OÜ esitatud arvestamata jäänud arvamus
Wesico Infra OÜ on esitatud ettepaneku võtta Vahi kinnistu Mäetööstuse (MT) maa-alana
arvele Tartu valla üldplaneeringus. Ettepanekus on selgitatud, et Wesico Infra OÜ-le kuulub
Vahi kinnisasi (Kobratu, Tartu vald, katastriüksuse nr 79402:003:0448) suurusega 6,42 ha.
Eelnevalt on antud kinnistult ajalooliselt kaevandatud maavara liiva-kruusa näol. Selle
kinnistu tagavara maardlana on jätkuvalt olemas, meie andmetel ca 300 000 m3. Seega
olemasolevad ressursid vajavad ammendamist perspektiivselt. Kinnistu asub juba sisuliselt
mäetööstuse piirkonnas, nimelt piirneb Vahi kinnistuga Matsi kinnistu
reg. nr. 79402:003:0428, mis on tegutsev liivakarjäär. Samuti piirneb Vahi kinnistuga ka
Soome kinnistu, mis on ka perspektiivne mäetööstuse piirkond. Lähtuda tuleks ka Maa-ameti
vastuskirjast Tartu valla üldplaneeringu osas 08.11.2021 nr 6-3/21/15413-2 ja olemasolevatest
Riigikohtu lahenditest.
Tartu Vallavalitsus on selgitanud, et täiendavalt mäetööstusmaad üldplaneeringuga ei
kavandata. Mäetööstuse maa-alana määratakse üksnes kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise
eesmärgil toimub õigusaktides ja üldplaneeringus sätestatud korras.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
4
Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu Vallavalitsus on oma seisukohti põhjendanud.
Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Üldplaneeringus uute mäetööstusmaade määramisel on kohalik omavalitsus arvestanud
PlanS § 12 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab otstarbeka,
mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte kohaselt planeerimisel võimaluse korral
soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist
ehk silmas on peetud uute alade ekstensiivse hõlmamise asemel olemasolevate kasutamist.
Üldplaneeringu kontrollimisel ei tuvastatud vastuolusid õigusaktidega.
Märgin, et nii üldplaneeringus kui ka kohtupraktikas maavarade kaevandamist käsitlevad
üldpõhimõtted ei ole üksüheselt maaomaniku soovil konkreetse katastriüksuse osas
automaatselt ja vaikimisi rakendatavad. Maaregistri andmetel on Vahi 6,42 ha suuruse
katastriüksuse 79402:003:0448 sihtotstarve 100% maatulundusmaa, millest 5,32 ha
moodustab metsamaa, mille kasutamine muu maana kui metsamaa eeldab esimese sammuna
raadamise lubatavust.
3.2. Maa- ameti esitatud arvestamata jäänud arvamus
Väljavõte planeeringu heakskiidu saamiseks esitatud vallavalitsuse 21.02.2022 kirjast nr 7-
1/5-1: Avalikul väljapanekul Tartu valla üldplaneeringu kohta laekunud arvamuste ja nendele
vastuseks märgitud Tartu valla seisukohtade tabelis on kirjeldatud, et Maa-ameti esitatud
ettepaneku läbivaatamise tulemusena eemaldatakse seletuskirjast peatüki 5.18 punktis 3
viimane lõik ja punkt 4 ning lisatakse üldplaneeringu seletuskirja punkt: “Geoloogilise
uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara
varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse
piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on
tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate
kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist,
mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka
kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on
ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”.
Maa-amet on teinud ettepaneku täpsustada märgitud lisatava punkti sõnastus selliseks, et
olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas ei halveneks. Maavarale juurdepääs
halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi,
mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, uuringu- või kaevandamislube anda
või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks
võrreldes olemasoleva olukorraga.
Tagamaks maavarale juurdepääsu on Maa-amet teinud ettepaneku sõnastada lisatav punkt
järgmiselt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse
vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud
maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk
varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine
soovitav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset
võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii
5
keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride
ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”.
Maa-amet on selgitanud, et maapõueseaduse § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada
juurdepääs maavarale. Olukorras, kus üldplaneeringus on jätkuvalt sõnastatud tingimus, mis
halvendab juurdepääsu maavarale, puudub üldplaneeringul Maa-ameti kooskõlastus.
Haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud,
et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei
nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus
kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks
heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma
kooskõlastuse.
Maa-amet on ka varasemates kirjades kirjeldanud, millisele üldplaneeringu sõnastusele Maa-
amet on nõus kooskõlastuse andma ja palub muuta üldplaneeringu seletuskirja sõnastust
lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest.
Tartu Vallavalitsus asus seisukohale, et üldplaneeringu seletuskirjast eemaldatakse ptk 5.18
punkti 3 viimane lõik ja punkt 4. Lisatakse punkt: “Geoloogilise uuringu loa ja
kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni
kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub
eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride
avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba
avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku
informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute
maardlate kasutuselevõttu”.
Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamise kirjas on vallavalitsus veel leidnud, et Maa-ameti
kooskõlastamisest keeldumine, viidates maapõueseadusele, ei ole põhjendatud. Kaevandamist
reguleerivate tingimuste seadmisega üldplaneeringus ei takista vald juurdepääsu maavarale,
vaid tegevust suunatakse säästlikuma maavara kaevandamise suunas. Lisaks on tagatud ka
suurem tõenäosus kaevanduste nõuetekohaseks sulgemiseks ja alade väärindamiseks
kogukonnale läbi uue rekreatiivse funktsiooni näol.
Kaevandustegevusel on ulatuslik ja pikaajaline mõju piirkonna arengule ja maakasutusele
ning seetõttu on oluline seada üldplaneeringuga kaevandatavate alade kasutusele võtmisele
täiendavad tingimused. Geoloogilise uuringu luba on eelduseks maavara kaevandamisloa
taotlemisel. Kohalik omavalitsus ei saa teha oma otsuseid katastriüksuse põhiselt, vaid oluline
on vaadata suuremat pilti pikema ajaperioodi jooksul. On selge, et uuringule järgneb soov
avada uus karjäär. Maavara kaevandamise luba taotletakse küll 15-ks aastaks, kuid vaadates
Tartu vallas tegutsevaid karjääre ning arvestades lisaks aladega, kus on soov alustada
uuringute tegemisega, on selge, et kaevandamisloa kehtivuse ajal ei jõuta karjääri ammendada
ega maa-ala korrastada. Geoloogiline uuring iseenesest ei too küll kaasa negatiivseid mõjusid
piirkonna keskkonnaseisundile, kuid see on siiski eelduseks edaspidisel kaevandustegevusel.
Et vältida piirkonnas paljude karjääride teket, mis ei saa loa kehtivusaja jooksul ammendatud
ja korrastatud, on vajalik karjääride avamisele tingimuste seadmine (nt Tartu valla Kobratu
piirkonnas oleks koos olemasolevate ja soovitavate aladega karjääre kokku ca 100 hektaril).
6
Vallavalitsus on leidnud, et ei takista maavaradele juurdepääsu, vaid seab põhjendatud
tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada karjäärides varude ammendamine
loa kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine. Maavarade varustuskindlust hindab
Keskkonnaamet, seega kui on põhjendatud varustuskindluse hindamisel arvestada lisaks ka
teadaoleva suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, siis on Keskkonnaametil võimalus seda
teha.
Kirjalikul ärakuulamisel tegi Rahandusministeerium, tuginedes Maa-ameti ja Tartu
Vallavalitsuse kirjalikult esitatud seisukohtadele 01.04.2022 kirjas nr 15-3/1893-3
kompromissettepaneku sõnastada vaidlusalune tekstilõik üldplaneeringus alljärgnevalt:
“Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust
arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud
maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk
varustuskindlus on tagatud) tuleb uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest
hoiduda. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset
võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii
keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride
ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”.
Maa-amet on kirjaliku ära kuulamise vastuskirjas nr 6-3/21719418-5 teatanud, et „Maa amet
nõustub kompromissettepanekus märgituga, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa
taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust“ ning
„uuringu läbiviimisele seada igakordselt kohustuslikke piiranguid üldplaneeringus. Maa
amet nõustub, kui üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et taotluse menetluses kaalutakse
vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust.“ Samuti nõustub Maa-amet seletuskirja
täiendamisega näiteks järgmiselt: „…uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse
võtmisest võimalusel hoiduda “.
Samas kirjas teatab Maa-amet, et „ei saa nõustuda Tartu Vallavalitsuse tingimusega, mille
kohaselt seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, ei ole
uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud.“
09.05.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talituses
toimunud täiendaval suulisel ärakuulamisel jõudsid Maa-ameti ja vallavalitsuse esindajad
kokkuleppele vaidlusaluse lõigu järgmises sõnastuses: „Seni kuni lubadega kaevandamiseks
antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10
aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate maardlate lõpuni
ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Uute karjääride avamisel on vajalik
piisava informatsiooni olemasolu nii keskkonnatingimuste, mõjude ja häiringute kui ka
kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.“ Üldplaneeringu teksti parandatakse
vastavalt kokkuleppele ja Tartu Vallavalitsus esitab planeeringu Maa-ametile
kooskõlastamiseks.
Maa-amet tutvus parandatud Tartu valla üldplaneeringuga ning kooskõlastas Tartu valla
üldplaneeringu 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/21/19418-8 tingimusel, et planeeringu dokumente
täpsustatakse vastavalt kirjas toodud märkustele. Tartu Vallavalitsus teatas 27.05.2022
kirjalikult, et üldplaneeringusse on parandused sisse viidud. Sellega saab heakskiidu andja
lugeda Tartu valla üldplaneeringu vastavaks Maa-ameti nõuetele.
4. Kokkuvõte
7
Vastavalt PlanS §-le 4 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 ja § 6 lõike 1 kohaselt
kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine
ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate
maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust
üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele.
Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega
ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH aruande
saab lugeda kooskõlastatuks asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega.
Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Seega antud
juhul otsustab Tartu Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4
lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid
ning kaaludes põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
8
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3.
Palun Tartu Vallavolikogul üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel
arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Enne kehtestamist palun täpsustada üldplaneeringu seletuskirja osas põhitänava kriteeriume
kuna praegu on jaotustänavale antud täpsemad põhimõtted kui põhitänavale. Vajadusel
täpsustada ka seletuskirja ja digitaalsete ruumiandmete teede jaotuse osa (põhitänavad,
jaotustänavad).
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2,
annan Tartu valla üldplaneeringule heakskiidu ning teen kohalikule omavalitsusele
ettepaneku üldplaneeringu edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel
võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Wesico Infra OÜ
Margus Hendrikson 715 5885
Margus
[email protected]
2
RKHKo 3-3-1-39-07
3
RKHKo 3-3-1-37-04
4
RKHKo 3-3-1-12-07
9
Peep Männiksaar 715 5881
[email protected]
10