dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tartu valla üldplaneeringu heakskiit

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
15-3/1893-7
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus, Wesico Infra OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))

Failid

  • 📎15-31893-7 01.06.2022 Väljaminev kiri.asice488 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.02.2022 nr 7-1/5-1 Tartu Vallavalitsus Meie 01.06.2022 nr 15-3/1893-7 [email protected] Tartu valla üldplaneeringu heakskiit Austatud vallavanem Tartu Vallavalitsus esitas 21.02.2022 kirjaga nr 7-1/5-1 Tartu valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Üldplaneering ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) ja planeeringu menetlemise dokumendid tehti kättesaadavaks sellekohase veebilingi kaudu. Vallavalitsus on 21.02.2022 kirjaga kinnitanud, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu järgselt jäid arvestamata arvamused, mis esitati Maa-ameti ja Wesico Infra OÜ poolt. Tartu valla üldplaneeringu eesmärk on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Tartu vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui ärakuulamisel nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lg 4). 1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele Üldplaneering ja selle KSH algatati Tartu Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 15. Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest. Tartu valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega, arvestades seejuures kohalikku omapära ja tulevikuväljavaateid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tartu valla moodustamisel muutus maakonna territoorium, kui seni Jõgevamaale kuulunud Tabivere vald liitus Tartu maakonnaga. Tartu valla üldplaneeringus on arvestatud Tartu ja Jõgeva maakonnaplaneeringutes toodud ruumilise arengu suundade ja põhimõtetega. Üldplaneeringu koostamisega koos viidi läbi planeeringu KSH, kus on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määratud vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostas Hendrikson & Ko AS, koostamist korraldas Tartu Vallavalitsus. Koostajatena märgitud konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses sätestatud nõuetele. Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati valla veebilehel, ajalehes Postimees 03.03.2018, Tartu valla kuukirjas nr 237 märts 2018 ning Ametlikes Teadaannetes 28.02.2018 alates avaldatud teatega. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 21.09.–21.10.2020 Tartu valla üldplaneeringu portaalis veebilahendusena ja Tartu Vallavalitsuses. Eskiisi avalikustamisest teavitati avalikkust valla veebilehel ja ajalehes Postimees 07.09.2020. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku avalikud arutelud toimusid 23.11.2020 Tabivere rahvamajas, 24.11.2020 Laeva kultuurimajas, 25.11.2020 Jääaja keskuses Äksis, 02.12.2020 Tartu vallamajas Kõrvekülas ja 03.12.2020 lasteaias Ripsik. Avalike arutelude toimumise teade avaldati ajalehes Postimees 09.11.2020 ja valla veebilehel ning valla kuukirjas. Kokku viiel avalikul arutelul osales 107 inimest, teave üldplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees 16.12.2020. Vastuvõtmise eelselt on üldplaneeringu kooskõlastanud Politsei ja Piirivalveamet 16.06.2021 kirjaga nr 2.1/17708-2, Päästeamet 22.06.2021 digitaalse kooskõlastusena, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 05.07.2021 kirjaga nr 1.10-17/21-0054/3612-3, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 07.07.2021 kirjaga nr 7-1/18-0753-010, Muinsuskaitseamet 09.07.2021 kirjaga nr 1.1-771062-10, Maaeluministeerium 21.07.2021 kirjaga nr 4.1-5/1187-1, Transpordiamet 16.07.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/14162-2, Maa-amet on selgitanud tingimuslikku kooskõlastamist heakskiidu andmise eelses menetluses kirjavahetuses vallaga 27.12.2021 kirjas nr 6-3/21/19418-3. Keskkonnaamet on kooskõlastanud 27.08.2021 kirjaga nr 6 5/21/13026 4. Tartu valla üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Vallavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 59. Üldplaneeringu avalik väljapanek kestis 25.10.–25.11.2021. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega oli võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Tartu valla kodulehel ja paberkandjal Tartu Vallavalitsuses. Tartu valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste kohta võttis vallavalitsus seisukohad 15.12.2021 korralduse nr 1198 lisas. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus Kõrvekülas 06.01.2022, arutelul osales 45 inimest. Teade avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees 28.01.2022 ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel ei saavutatud osapooli rahuldavat kokkulepet maavara kaevandamist reguleerivate tingimuste sõnastuse osas. Avalikustamisest teavitati kirjalikult valitsusasutusi ning puudutatud ja kaasatud isikuid. 2 Rahandusministeerium leiab, üldplaneeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks ning otstarbekaks ja säästlikuks maakasutuseks ning arvestatud Tartu valla eripärast tulenevaid ruumilisi vajadusi ja võimalusi. Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest ülesannetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneeringu saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutuste ja piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega, tuginedes taotlusele mitte vastanute puhul PlanS § 85 lõikele 2. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringutele Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringu ülesannete lahendamisel on maakonnaplaneeringutega määratud suuniseid ja tingimusi täpsustatud. Üldplaneeringuga täpsustati Jõgeva maakonnaplaneeringut 2030+ ja Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ järgmiste teemade osas: rohelise võrgustiku struktuurelemendid ja nende kasutustingimused, väärtuslike põllumajandusmaade infokiht, väärtuslike maastike paiknemine, keskused ja nende tasandid ning loobuti Tabivere kahetasandilise ristmiku kavandamisest. Rohelise võrgustiku ulatuslikumad täpsustused tulenesid vajadusest hõlmata võrgustikku sealt seni välja jäänud väärtuslikke alasid, kaitstavaid objekte, niite, vooluveekogusid ja nende kaldaid ning ühendusteid erinevate tugialade vahel. Jälgiti, et ulatuslikumad kaitstavad alad oleksid rohevõrguga kaetud, moodustati rohevõrgu koridor piki Laeva jõge ja selle kaldaid ning haarati võrgustikku ka Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere järv ja mõned väiksemad järved, lisati ühendusi (koridore) rohevõrgustiku ulatuslikemate alade vahel sobiva maakasutusega piirkondades. Lisati mõned tugialad valdavalt loodusliku maakasutusega piirkondades, kus rohevõrk oli suhteliselt suurel alal puuduliku katvusega. Rohevõrgustiku vähendamine tulenes väljakujunenud või kavandatava maakasutuse sobimatusest rohevõrgu alale ning struktuuri piiride ühtlustamise vajadusest. Väärtusliku põllumajandusmaa maakonnaplaneeringu kaardikihti täpsustati arvestades muudatusi olemasolevas maakasutuses ja ehitatud keskkonnas. Välja jäeti kõik alla 2 ha suurused eraldiseisvad haritava maa ja loodusliku rohumaa tükid, õuemaad, metsaalad, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbega alad. Väärtuslikest maastikest täpsustati Piirissaare väärtusliku maastiku piiri selliselt, et see hõlmaks kogu saart. Keskuste võrgustikku täpsustati. Üldplaneeringu koostamise ajal oli juba hoogustunud Raadi piirkonna arendustegevus. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt on Raadi piirkonda võimalik rajada erineva kasutusotstarbega hooneid ja rajatisi. Erinevaid äri- ja ühiskondlikke teenuseid pakkuva piirkonnana kujuneb perspektiivis uus kohalik keskus Raadi. Üldplaneering määrab kaksikkeskuseks Lähte-Äksi, kuna need on lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel seotud ja juba kaksikkeskusena toimivad asulad. Kaksikkeskuse olemus on edaspidi aluseks ruumiotsuste tegemisel. Kaksikkeskuse määramisel lähtuti eelkõige kogukonna huvist. Tabivere kahetasandilise ristmiku planeerimisest loobuti. 3 Kaalutlusotsuse kujundamisel lähtuti asjaoludest, et liiklussagedus Tartu-Tallinn raudteega ristuval riigiteel (nr 14180 Puurmani-Tabivere) on väike ja kergliiklejatele on ohutu liiklemine tagatud kergliiklustunneli kaudu. Samuti ei ole kahetasandilise ristmiku planeerimise vajadust esile toonud Transpordiamet ja Eesti Raudtee. Rahandusministeeriumi hinnangul ei muuda täpsustused maakonnaplaneeringu lahenduse olemust. 3. Üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud arvamused Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäänud kirjalikke arvamusi esitanud isikute kirjaliku ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Tartu Vallavalitsuse ning Wesico Infra OÜ ja Maa-ameti arvestamata arvamuste esitajate osas viidi läbi kirjalik ärakuulamine. Rahandusministeerium 01.04.2022 kirjas nr 15-3/1893-3 sõnastas ka omapoolse kompromissettepaneku Maa-ameti ja Tartu Vallavalitsuse vahel vaidlusaluse planeeringuteksti lõigu sõnastuse osas. Kirjaliku ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Maa-ameti ja Tartu Vallavalitsuse esindajate täiendav suuline ärakuulamine viidi läbi Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talituses ja MS Teams keskkonnas 09.05.2022. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele. 3.1. Wesico Infra OÜ esitatud arvestamata jäänud arvamus Wesico Infra OÜ on esitatud ettepaneku võtta Vahi kinnistu Mäetööstuse (MT) maa-alana arvele Tartu valla üldplaneeringus. Ettepanekus on selgitatud, et Wesico Infra OÜ-le kuulub Vahi kinnisasi (Kobratu, Tartu vald, katastriüksuse nr 79402:003:0448) suurusega 6,42 ha. Eelnevalt on antud kinnistult ajalooliselt kaevandatud maavara liiva-kruusa näol. Selle kinnistu tagavara maardlana on jätkuvalt olemas, meie andmetel ca 300 000 m3. Seega olemasolevad ressursid vajavad ammendamist perspektiivselt. Kinnistu asub juba sisuliselt mäetööstuse piirkonnas, nimelt piirneb Vahi kinnistuga Matsi kinnistu reg. nr. 79402:003:0428, mis on tegutsev liivakarjäär. Samuti piirneb Vahi kinnistuga ka Soome kinnistu, mis on ka perspektiivne mäetööstuse piirkond. Lähtuda tuleks ka Maa-ameti vastuskirjast Tartu valla üldplaneeringu osas 08.11.2021 nr 6-3/21/15413-2 ja olemasolevatest Riigikohtu lahenditest. Tartu Vallavalitsus on selgitanud, et täiendavalt mäetööstusmaad üldplaneeringuga ei kavandata. Mäetööstuse maa-alana määratakse üksnes kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides ja üldplaneeringus sätestatud korras. 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 4 Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu Vallavalitsus on oma seisukohti põhjendanud. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Üldplaneeringus uute mäetööstusmaade määramisel on kohalik omavalitsus arvestanud PlanS § 12 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte kohaselt planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist ehk silmas on peetud uute alade ekstensiivse hõlmamise asemel olemasolevate kasutamist. Üldplaneeringu kontrollimisel ei tuvastatud vastuolusid õigusaktidega. Märgin, et nii üldplaneeringus kui ka kohtupraktikas maavarade kaevandamist käsitlevad üldpõhimõtted ei ole üksüheselt maaomaniku soovil konkreetse katastriüksuse osas automaatselt ja vaikimisi rakendatavad. Maaregistri andmetel on Vahi 6,42 ha suuruse katastriüksuse 79402:003:0448 sihtotstarve 100% maatulundusmaa, millest 5,32 ha moodustab metsamaa, mille kasutamine muu maana kui metsamaa eeldab esimese sammuna raadamise lubatavust. 3.2. Maa- ameti esitatud arvestamata jäänud arvamus Väljavõte planeeringu heakskiidu saamiseks esitatud vallavalitsuse 21.02.2022 kirjast nr 7- 1/5-1: Avalikul väljapanekul Tartu valla üldplaneeringu kohta laekunud arvamuste ja nendele vastuseks märgitud Tartu valla seisukohtade tabelis on kirjeldatud, et Maa-ameti esitatud ettepaneku läbivaatamise tulemusena eemaldatakse seletuskirjast peatüki 5.18 punktis 3 viimane lõik ja punkt 4 ning lisatakse üldplaneeringu seletuskirja punkt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Maa-amet on teinud ettepaneku täpsustada märgitud lisatava punkti sõnastus selliseks, et olemasolev olukord maavarale juurdepääsu osas ei halveneks. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, uuringu- või kaevandamislube anda või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Tagamaks maavarale juurdepääsu on Maa-amet teinud ettepaneku sõnastada lisatav punkt järgmiselt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii 5 keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Maa-amet on selgitanud, et maapõueseaduse § 14 lõike 1 punkt 2 sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb haldusorganil tagada juurdepääs maavarale. Olukorras, kus üldplaneeringus on jätkuvalt sõnastatud tingimus, mis halvendab juurdepääsu maavarale, puudub üldplaneeringul Maa-ameti kooskõlastus. Haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. Maa-amet on ka varasemates kirjades kirjeldanud, millisele üldplaneeringu sõnastusele Maa- amet on nõus kooskõlastuse andma ja palub muuta üldplaneeringu seletuskirja sõnastust lähtuvalt Maa-ameti välja toodud sõnastusest. Tartu Vallavalitsus asus seisukohale, et üldplaneeringu seletuskirjast eemaldatakse ptk 5.18 punkti 3 viimane lõik ja punkt 4. Lisatakse punkt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa väljastamisel tuleb arvestada piirkonna maavara varustuskindlusega. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatav. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamise kirjas on vallavalitsus veel leidnud, et Maa-ameti kooskõlastamisest keeldumine, viidates maapõueseadusele, ei ole põhjendatud. Kaevandamist reguleerivate tingimuste seadmisega üldplaneeringus ei takista vald juurdepääsu maavarale, vaid tegevust suunatakse säästlikuma maavara kaevandamise suunas. Lisaks on tagatud ka suurem tõenäosus kaevanduste nõuetekohaseks sulgemiseks ja alade väärindamiseks kogukonnale läbi uue rekreatiivse funktsiooni näol. Kaevandustegevusel on ulatuslik ja pikaajaline mõju piirkonna arengule ja maakasutusele ning seetõttu on oluline seada üldplaneeringuga kaevandatavate alade kasutusele võtmisele täiendavad tingimused. Geoloogilise uuringu luba on eelduseks maavara kaevandamisloa taotlemisel. Kohalik omavalitsus ei saa teha oma otsuseid katastriüksuse põhiselt, vaid oluline on vaadata suuremat pilti pikema ajaperioodi jooksul. On selge, et uuringule järgneb soov avada uus karjäär. Maavara kaevandamise luba taotletakse küll 15-ks aastaks, kuid vaadates Tartu vallas tegutsevaid karjääre ning arvestades lisaks aladega, kus on soov alustada uuringute tegemisega, on selge, et kaevandamisloa kehtivuse ajal ei jõuta karjääri ammendada ega maa-ala korrastada. Geoloogiline uuring iseenesest ei too küll kaasa negatiivseid mõjusid piirkonna keskkonnaseisundile, kuid see on siiski eelduseks edaspidisel kaevandustegevusel. Et vältida piirkonnas paljude karjääride teket, mis ei saa loa kehtivusaja jooksul ammendatud ja korrastatud, on vajalik karjääride avamisele tingimuste seadmine (nt Tartu valla Kobratu piirkonnas oleks koos olemasolevate ja soovitavate aladega karjääre kokku ca 100 hektaril). 6 Vallavalitsus on leidnud, et ei takista maavaradele juurdepääsu, vaid seab põhjendatud tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada karjäärides varude ammendamine loa kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine. Maavarade varustuskindlust hindab Keskkonnaamet, seega kui on põhjendatud varustuskindluse hindamisel arvestada lisaks ka teadaoleva suurema nõudluse tekkimisega tulevikus, siis on Keskkonnaametil võimalus seda teha. Kirjalikul ärakuulamisel tegi Rahandusministeerium, tuginedes Maa-ameti ja Tartu Vallavalitsuse kirjalikult esitatud seisukohtadele 01.04.2022 kirjas nr 15-3/1893-3 kompromissettepaneku sõnastada vaidlusalune tekstilõik üldplaneeringus alljärgnevalt: “Geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust. Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud) tuleb uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest hoiduda. Maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende karjääride ammendamise eesmärk on ka maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu”. Maa-amet on kirjaliku ära kuulamise vastuskirjas nr 6-3/21719418-5 teatanud, et „Maa amet nõustub kompromissettepanekus märgituga, et geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust“ ning „uuringu läbiviimisele seada igakordselt kohustuslikke piiranguid üldplaneeringus. Maa amet nõustub, kui üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et taotluse menetluses kaalutakse vajadust arvestada piirkondlikku varustuskindlust.“ Samuti nõustub Maa-amet seletuskirja täiendamisega näiteks järgmiselt: „…uute karjääride avamisest ja maardlate kasutusse võtmisest võimalusel hoiduda “. Samas kirjas teatab Maa-amet, et „ei saa nõustuda Tartu Vallavalitsuse tingimusega, mille kohaselt seni, kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks, ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine lubatud.“ 09.05.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talituses toimunud täiendaval suulisel ärakuulamisel jõudsid Maa-ameti ja vallavalitsuse esindajad kokkuleppele vaidlusaluse lõigu järgmises sõnastuses: „Seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate maardlate lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Uute karjääride avamisel on vajalik piisava informatsiooni olemasolu nii keskkonnatingimuste, mõjude ja häiringute kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.“ Üldplaneeringu teksti parandatakse vastavalt kokkuleppele ja Tartu Vallavalitsus esitab planeeringu Maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa-amet tutvus parandatud Tartu valla üldplaneeringuga ning kooskõlastas Tartu valla üldplaneeringu 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/21/19418-8 tingimusel, et planeeringu dokumente täpsustatakse vastavalt kirjas toodud märkustele. Tartu Vallavalitsus teatas 27.05.2022 kirjalikult, et üldplaneeringusse on parandused sisse viidud. Sellega saab heakskiidu andja lugeda Tartu valla üldplaneeringu vastavaks Maa-ameti nõuetele. 4. Kokkuvõte 7 Vastavalt PlanS §-le 4 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on KOKS § 3 punkti 1 ja § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega. Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Seega antud juhul otsustab Tartu Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon 8 kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palun Tartu Vallavolikogul üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Enne kehtestamist palun täpsustada üldplaneeringu seletuskirja osas põhitänava kriteeriume kuna praegu on jaotustänavale antud täpsemad põhimõtted kui põhitänavale. Vajadusel täpsustada ka seletuskirja ja digitaalsete ruumiandmete teede jaotuse osa (põhitänavad, jaotustänavad). Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2, annan Tartu valla üldplaneeringule heakskiidu ning teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku üldplaneeringu edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on vastuväiteid esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Wesico Infra OÜ Margus Hendrikson 715 5885 Margus [email protected] 2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 9 Peep Männiksaar 715 5881 [email protected] 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →