Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
-
Eametsa külas Raja tee ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang
Asukoht:
Pärnu maakond, Tori vald, Eametsa küla, Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee
ja Hakke tee katastriüksused
Koostaja:
Ruuni Grupp OÜ
Triin Kask
[email protected]
Tartu 2022
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
SISUKORD
1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus ________________________________________ 3
2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ___________________________________________ 3
3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ________________________________________ 6
4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega ___________________________________ 7
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ____________________________________ 10
6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks _______________________________ 12
7. Kokkuvõte _____________________________________________________________ 12
2
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33
lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud
juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav
detailplaneering);
koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga
seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Mõjutatav ala hõlmab Eametsa külas asuvaid Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja
tee ja Hakke tee katastriüksuseid, mille pindala on kokku ligikaudu 10,53 ha. Planeeringuala
lõunapiir on ka Tori valla ja Pärnu linna piiriks (asukoht näidatud skeemil 1).
Skeem 1. Planeeringuala asukoht. Väljavõte Maa-ameti kaardist (16.02.2022)
3
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala elamumaadega, ida-kagu-lõuna suunast pärnu
tootmismaadega ja edela-lääne-loode suunast metsamaaga. Planeeritava ala
üldplaneeringujärgne juhtotstarve on tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala
(väljavõte Sauga valla üldplaneeringust on esitatud skeemil 2).
Skeem 2. Väljavõte alal kehtivast Sauga valla üldplaneeringust.
Raja tee 2 katastriüksus on eraomandis, ülejäänud katastriüksused munitsipaalomandis.
Raja tee 2 kinnistu on kõlvikuliselt metsamaa, aga mets on täielikult raadatud (vt skeem 3).
Ülejäänud kinnistud on valdavalt kaetud metsaga, välja arvatud Hakke tee kinnistu, millel on
ca 5 m laiune pinnastee, millele ulatuvad suures osas Raua tn 15 laoplatsid ning esineb ka
ehitusprahti. Puuliikidest moodustavad enamuse kask ja lepp. Naaberkinnistu
tootmisala/laoplatside ala on täielikult eraldatud metallist piirdeaedadega (skeem 3).
4
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
Skeem 3. Vaade planeeringualale ja naabermaa piirile Raua tänavalt (21.12.2021)
Planeeringuala kuivenduse tagavad kraavid, mis algavad planeeritava ala keskpaigast ja
suubuvad lääne suunda jäävasse kraavi, vesi liigub sealt edasi lääne suunas kuni jõuab
Sauga jõkke. Planeeritaval alal kraavide muutmine ei lõika läbi ümbritsevate kinnistute
kraavide toimimist.
Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lõuna suunas.
Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,87-10,29 m.
Planeeringuala jääb täies ulatuses Eametsa linnaku piiranguvööndisse. Hakke tee kinnistule
jääb üks geodeetiline märk, muud rajatised, ehitised, hooned või tehnovõrgud puuduvad.
Planeeringualal ega vahetus läheduses pole Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel
5
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
tuvastatud ühtegi kaitsealust objekti ega kaitsealuse liigi püsielupaika. Lähipiirkonna ja
planeeringuala peamised piirangud on esitatud skeemil 4.
Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (16.02.2022)
Maanteeliikluse mürakaardil esitatud andmete põhjal jääb müratase planeeringualal
vahemikku 45-54 db. „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ kaardi põhjal puuduvad
planeeringualal ja läheduses ohtlikud ettevõtted. Pärandkultuuriobjektidest jookseb läbi
planeeringuala „Sindi-Lavassaare kitsarööpmeline raudtee“ (reg nr 730:RTR:003), mille
seisukord on hävinenud, ehk maastikus pole sellest jälgi säilinud. Muinsuskaitselised
objektid ja kultuurimälestised puuduvad.
3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on
planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks
transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja
keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.
Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha.
Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust (üldplaneeringujärgse
maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem kehtestatud „Raja kinnistu
6
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
detailplaneeringu“, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine.
4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega
Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
1) Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda
tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja
asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66).
2) Üldised tingimused turvalisuse tagamiseks (p 5.2.1. Riskiallikad lk 95, 96):
elamuid ja sotsiaalobjekte ei tohi planeerida suure riskiohuga objektide lähedusse;
tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike ettevõtete ja elamurajoonide,
ühiskondlike hoonete ning puhkealade vahel;
3) Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev
keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
4) Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks:
(p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38):
tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada
erinevate funktsioonide-, teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusefunktsiooni
koostoimimine;
järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana
seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade
kavandamisel siduda need olemasoleva kompaktse asustusega;
uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja
ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase;
Kehtiv Sauga valla üldplaneering
Käesolev detailplaneering on seotud Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud Sauga
Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97) kui kõrgema astme
planeerimisdokumendiga.
1) Üldplaneeringu põhijoonisel on antud piirkond tähistatud tootmise ning äri – ja
teenindusettevõtte maa-alana (vt ptk 2 skeem 2).
7
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
2) Üldplaneeringuga alale täiendavaid kitsendusi (nagu näiteks rohevõrgustik, kergliiklustee
kohustus vms) ei ole planeeritud.
3) Kuna algatatava planeeringu eesmärk on elamurajooni arendamine, on siinkohal välja
toodud mõned olulisemad üldplaneeringu tingimused elamumaadele:
Ehitamisel, katastriüksuste jagamisel ja piiride muutmisel tuleb silmas pidada kogu
elamupiirkonda tervikuna – selle hoonestusloogikat, taristute kulgemist ja nende
rajamise võimalusi jms.
Ehitusõigusega elamumaa krundi minimaalne suurus on 1200 m².
Tiheasustusaladel uute väikeelamumaade väljaarendamisel lähtuda väljaehitatud
teede, taristu ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab
laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe
lagealadele.
Uute elamute kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja
harmoneerumist olemasoleva asustusega. Detailplaneeringuga on soovitatav näha
ette planeeritavale alale sarnane ilme kogu ala ulatuses.
Parkimine lahendada oma kinnistul.
Kehtiv Raja kinnistu detailplaneering
Planeeringualal kehtib hetkel „Raja kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk on ala jagada
äri -ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning lahendada nende liikluskorraldus,
tehnovarustus ja haljastus. Raadamisele on määratud kogu hoonestusalade ning tee
katastrite alla jääv mets. Hoonete max kõrguseks on määratud 14 m ja ehitisealune pind
varieerub krunditi aga on keskmiselt ca 50% krundi pinnast, arhitektuurseid tingimusi
hoonetele pole määratud. Alal uue detailplaneeringu kehtestamine muudab antud
planeeringu kehtetuks.
Vee- ja kanalisatsiooni lahenduse põhimõtted saab eeldatavasti arvesse võtta ka koostatvas
detailplaneeringus:
Detailplaneeringus ettenähtud veevarustuse põhilahenduseks on ühendus Pärnu
linna veevärgiga Raua tänavalt ja võimalus läbi Pargiraja detailplaneeringuga
ettenähtud tänava ühenduseks Lõo tänava planeeritud veetorustikuga, mis
ühendatakse samuti linnavõrku. Varuvariandiks on võimalus saada vett Pargiraja
kinnistule planeeritud puurkaevust. See võimalus tõuseb päevakorda juhul, kui Raja
kinnistu arendus ennetab Sauga valla ühinemist Pärnu veevärgiga.
8
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
Raja teele on planeeritud reoveekanalisatsiooni torustik. Raja tee ja Hakke tee
ristmiku juurde on planeeritud reoveepumpla ehitamine. Reovesi pumbatakse Pärnu
linna kanalisatsioonivõrku Raua tänaval või Pargiraja elamualale planeeritud pumpla
kaudu Lõo tänavale ja sealt Pärnu linnavõrku.
Pargiraja detailplaneering
Planeeringu eesmärk on elamuala kavandamine. Planeeringu elluviimise korral täieneb
tänavavõrgustik, mis hajutaks liikluskoormust olemasolevatel tänavatel. Lisaks loob
planeeringu elluviimine ja hoonestuse väljaehitamine sidususe olemasoleva elamuala ja
kavandatava elamuala vahele. Käesoleval hetkel on planeeringust realiseeritud ainult
katastriüksuste moodustamine.
Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering
Kehtestatud 19.06.2008 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 44. Planeeringu eesmärk on
Loode-Pärnu kavandamine peamiselt tööstus -ja äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna
kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja jätkusuutliku arengu printsiipidele.
Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas eelhinnangus analüüsitakse
peamiselt algatatava detailplaneeringu ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa, millel
on algatatava detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50%
tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt (POS 282). Krundile on
lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi
osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel.
Käesoleval hetkel on antud osas toimunud ainult kruntideks jaotamine ning ala kasutatakse
peamiselt laoplatsina. Suur osa detailplaneeringust on siiski juba ka ellu viidud, nt on välja
ehitatud Lennuvälja tee T1, mis on Pärnu linnale üheks olulisemaks ühenduseks kesklinna ja
tööstusrajooni ning äärelinnaga. Juhul kui viiakse ellu algatatava detailplaneeringu idakülge
jääv osa, suurneb töenäoliselt piirkonna müratase, aga täieneb ka teedevõrgustik (Piirikivi
tänav T2 ja Piirikivi tänav T1 võimaldavad jalakäijale luua ühenduse Lennuvälja tee T1 ja
Raua tänava vahele).
9
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Valdkond Mõju
Pinnas Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse.
Tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus
ja moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Vähene negatiivne
ajutine mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu
ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal
ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi.
Veestik Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne veekogusid.
Planeeritav ala ei jää üleujutusohuga piirkonda. Kommunikatsioonid on
planeeringuala lähiümbruses olemas. Olmevesi on võimalik saada
piirkonna ühisveevärgist ning liitutakse ühiskanalisatsiooniga.
Kavandatava tegevusega ei teki eeldatavalt tehnoloogilist heitvett.
Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust,
mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel
ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see
nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde jätkamist.
Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt
ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse
perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel
juhul on tegu on mööduva mõjuga.
Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib
esineda kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva
mõjuga.
Välisõhu kvaliteet Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja
edaspidi hoonete kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate
saasteainete heitkogused ei ületa eeldatavasti piirmäärasid.
Jäätmed Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat
jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba
omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed kogutakse samuti eraldi ning
antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või
kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke
on seotud ka ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks
tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma
jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama
kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise
(sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest.
Kultuuripärand Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid
planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub ka mõju
10
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
kultuuriväärtustele.
Looduskaitse Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja
liikidele eeldatavalt ei esine, sest planeeringualal ega selle vahetus
läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid
loodusobjekte. Planeeringuala ega selle lähiümbrus pole ka osa
rohelise võrgustiku alast.
Maastikuilme Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme muutub ja kohaliku
maastiku looduslikkus väheneb, kuid planeeringuala pole määratletud
väärtusliku maastikuna ning alal on juba kehtestatud detailplaneering.
Kehtiva detailplaneeringu elluviimine muudaks maastikku sama suurel
määral või isegi rohkem, sest lubatud on kõrgem hoonestus ning
ulatuslikum metsa raadamine.
Valgus, soojus, Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad.
kiirgus, lõhn
Õnnetuste Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on reovee
esinemine lekkimine ja tuleoht. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt
hoonete projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete
projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja
rakendamisega. Võimalike avariiolukordade esinemise, mille
tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk,
võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha
vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus
on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga
esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Liiklus Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata liikluskoormuse tõusu
peamiselt Raua tänaval ning seega planeeringualast kirde-ida suunda
jääval elamualal. Liiklussagedus tõuseb sõiduautode arvelt,
raskeveokite liiklust ei planeerita. Samas ei saa seda pidada antud ala
asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmüra ja liiklusest
põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu eeldatavalt ei kaasne.
Liiklussagedust on võimalik hajutada, kui viiakse ellu
detailplaneeringualaga piirnevad varem kehtestatud detailplaneeringud.
Sademevesi Kavandatava arendustegevusega rajatavad hooned ja
teed/parkimisalad võivad mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist
piirkonnas. Soovitav on kasutada lahendusi, mis ei näe ette
sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine pinnasesse,
kogumistiigid vms).
Energiakasutus Rakendatakse energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutatakse
parimaid võimalikke tehnoloogiaid.
Mõju suurus ja Arvestades ümbritsevate varasemalt kehtestatud detailplaneeringute
ruumiline ulatus lahendustega ning ka algatatava detilplaneeringu alal juba kehtiva
detailplaneeringu lahendusega, on keskkonna seisukohast tegemist
üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega. Arvestades aga
planeeringualal hetkel kasvava metsaga, on kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasnev mõju suhteliselt suur, sest varasemalt looduslik
piirkond muudetakse laiaulatuslikuks elamurajooniks. Mõju ulatus on
lokaalselt suhteliselt suur ja peamiselt planeeringuala sisene. Vähesel
11
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus ja
liikluskoormuse suurenemine, elupaikade vähenemise tagajärjel
liiguvad looma ja- linnuliigid kõrval olevatesse metsadesse.
Mõju võimalikkus, Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas
kestus, sagedus ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega
ja pöörduvus, õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni,
sealhulgas valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas.
kumulatiivne ja Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte, pärandkultuuri
piiriülene mõju objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende
tagajärjel avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline.
Planeeringuala hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja
pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised.
Kumulatiivne ja piiriülene mõju eeldavalt puudub.
6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks
Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist
väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualsse
tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringualasisesese teedevõrgustiku
planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha
ette teede standardikohased laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega
tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette keskonnakaitselised meetmed.
Planeeringu seletavas osas põhjendada üldplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringukohase
detailplaneeringu muutmist.
7. Kokkuvõte
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Planeeritav ala on käesoleval hetkel vastavalt kehtivale detailplaneeringule jagatud
tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuteks ning neid teenindavateks transpordimaa
kruntideks. Planeeritava ala kavandamine elamurajooniks ei avalda piirkonnale oluliselt
negatiivsemat mõju kui selle välja arendamine hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel.
1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna
hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile. Puudub eeldatavasti
12
Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang
piiriülene mõju;
2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse algatamiseelse eskiisiga kavandatud
mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele.
Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;
3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis
on ümbritsetud elamumaade, tootmismaade, transpordimaade ja maatulundusmaadega;
4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese
tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete
saastetasemete esinemist;
5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,
mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid
kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Eametsa külas Raja tee ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
13
LÄHTESEISUKOHAD
Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on
planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks
transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja
keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.
Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha.
OLEMASOLEV OLUKORD
Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult
planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja detailplaneering, mille
alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole käesoleval hetkel välja ehitatud.
Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud kirde suunas Pärnu linna territooriumil,
ca 200 m kaugusel planeeringualast. Sealseks hoonestuseks on madalad kuni 2-korruselised
üksikelamud, mille katusekalded varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit, tellis krohv või
erinevad kombinatsioonid. Leidub nii vanemaid kui modernsema funk stiilis arhitektuuriga
hooneid, piirdeaedadena kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu.
Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-Pärnu
tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja äripiirkonnaks
ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja jätkusuutliku arengu
printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas detailplaneeringus on oluline
arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa, millel on käesoleva
detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50% tootmismaa ja 50%
ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt. Krundile on lubatud ehitada kuni 17 hoonet
kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu
piirist vähemalt 10 m kaugusel.
Planeeringualast lääne suunda jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid, mis aitavad piirkonda
muuta looduslikumaks.
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek,
perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Sauga alevikus ja Pärnu
linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga kesklinn, kus paikneb enamik
teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele lõuna suunda. Lähim bussipeatus Lõo
asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel kirde suunas Tallinna maantee T13 ja Lõo tänava
ristmikul.
Raja tee 2 katastriüksus on eraomandis, ülejäänud katastriüksused munitsipaalomandis. Raja tee 2
kinnistu on kõlvikuliselt metsamaa, aga mets on täielikult raadatud. Ülejäänud kinnistud on
valdavalt kaetud metsaga, välja arvatud Hakke tee kinnistu, millel on ca 5 m laiune pinnastee,
millele ulatuvad suures osas Raua tn 15 laoplatsid ning esineb ka ehitusprahti. Puuliikidest
moodustavad enamuse kask ja lepp. Naaberkinnistu tootmisala/laoplatside ala on täielikult
eraldatud metallist piirdeaedadega.
Planeeringuala kuivenduse tagavad kraavid, mis algavad planeeritava ala keskpaigast ja suubuvad
lääne suunda jäävasse kraavi, vesi liigub sealt edasi lääne suunas kuni jõuab Sauga jõkke.
Planeeritaval alal kraavide muutmine ei lõika läbi ümbritsevate kinnistute kraavide toimimist.
Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lõuna suunas.
Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,87-10,29 m.
Planeeringuala jääb täies ulatuses Eametsa linnaku piiranguvööndisse. Hakke tee kinnistule jääb
üks geodeetiline märk, muud rajatised, ehitised, hooned või tehnovõrgud puuduvad.
Planeeringualal ega vahetus läheduses pole Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel tuvastatud
ühtegi kaitsealust objekti ega kaitsealuse liigi püsielupaika.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja
teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust
(üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem
kehtestatud „Raja kinnistu detailplaneeringu“, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub planeeringuala linnalise asustusala vahetus
läheduses, samuti Suur-Pärnu alal, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris.
Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus
– nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena),
maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud. Maakonnaplaneeringus on
linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja
teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade
arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas
väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase,
eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -
lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.
Planeeringualal kehtib hetkel Raja kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on ala jagada äri -ja
tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning lahendada nende liikluskorraldus, tehnovarustus ja
haljastus. Raadamisele on määratud kogu hoonestusalade ning tee katastrite alla jääv mets.
Hoonete max kõrguseks on määratud 14 m ja ehitisealune pind varieerub krunditi aga on
keskmiselt ca 50% krundi pinnast, arhitektuurseid tingimusi hoonetele pole määratud. Alal uue
detailplaneeringu kehtestamine muudab antud planeeringu kehtetuks.
Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega, sobib
antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon. Hetkel kehtib planeeringualal Raja
kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks.
Planeeringu kehtestamisest on möödas rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja
väljaarendamise vastu huvi pole tuntud. Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus
täiendavate tootmismaade ja ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas
piisavalt sama sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade
juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varemplaneeritud elamualade, mis võib
tekitada konfliktse olukorra.
Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud üleliigseid
rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt eraomandisse ja osaliselt
munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on huvitatud mõlemad osapooled.
Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva
elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse uued elukohad ja võimalus asuda elama
väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele taristule ja töökohtadele. Samas on uued
elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd
piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega maksumaksjad, samuti toetavad uued elanikud
kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse uute ettevõtete tekkimisele.
Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille kohaselt
tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega
juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid elamurajoonide
arendamisele. Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika
sobiv.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
• Geodeetiline alusplaan 1:500
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:
pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja
vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Ruumi Grupp (reg nr 12042771).
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist väärtust
ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualasse tulenevate häiringute
leevendamiseks. Planeeringuala siseses teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida ummikute
tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased laiused ja
pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette
keskkonnakaitselised meetmed.
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
• Määrata Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee katastriüksuste
jagamisel tekkinud kruntidele ehitusõigus elamute ja abihoonetee ehitamiseks.
• Planeerida avalik ala kavandatud elamu kinnistutest vabale alale.
• Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada juba väljaehitatud elamute ehitusmahtude ja
ehituslaadiga.
• Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada perspektiivselt laieneva ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni baasil. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks
Sindi Vesi OÜ tehnilised tingimused.
• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.
• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.
• Juurdepääs lahendada Pärnu linnas asuva Raua tn kaudu.
• Teemaa laius vastavalt üldplaneeringule (12m).
• Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843
Linnatänavad.
• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu.
• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus.
• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Alates
01.03.2021 kehtib välise kustutusvee tagamise lahenduse väljatöötamise alusena
Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
• Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l.
• Haldusleping enne kehtestamist.
• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
KOOSTÖÖ
• Päästeamet
• Kaitseministeerium
• Pärnu Linnavalitsus
KAASAMINE
• Piirinaabrid ja puudutatud isikud
• Elektrilevi OÜ
• Sindi Vesi OÜ
• Telia Eesti AS
• Rahandusministeerium
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta asjaomastelt
asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.
• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud.
• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
15
10
15
POS 1
4
4
15
4 POS 2
7
4
15
RA
4 POS 3
7
4
U
7
A
15
TN
4 POS 4
4 10
7
POS 53
L3
7
POS 5 4
4
4
7
4
POS 52
7
4
10
7
4
4
4
15 POS 6 POS 44
4
7
POS 51
7
4
4
4
4
4
4
4
7 POS 59
10
7
4
15 POS 45
POS 7 POS 50
7
4
7 4
POS 43 4
4
4
4
POS 46
4
7
4
4 4
4
4
4
4
POS 42 4
7 POS 49
15
POS 8 10
7
7 POS 47
4
4
4
POS 34
4
4
7
4
4
4
4
7
4
POS 41
7
POS 48
7
4 4
15 POS 9 POS 35 4
7
4
7
7
4
POS 58
7
4
4
5 3
POS 40
4
7
POS 36
7
4
4
POS 10 7
7
4
15
6 2
4
7 POS 39
7
POS 33 POS 37
7
4
7
4
4
4
4 5,8 2,1
4
2 8
POS 11
7
POS 32
7
4
15
POS 38
4
7 4
4
7
4
7
POS 31
7
4
4
7
4
4
POS 25 4
15 POS 12 POS 30
7
4
4
7 4
4 4
4
POS 26
4
7
POS 29
4
4
4
4 7
4
POS 27
7
15
POS 13 POS 57
4
7
4
4
4
4
7
7
POS 28
4
7
15 POS 14 7
7
7
7
POS 24
4
4
4
4
7
POS 23
4
4
15 POS 15 4
7
4
POS 22
4
7
4
4
15 POS 16 POS 55
7
4
4
POS 54
15 POS 17
7
4
4
15 POS 18
7
4
4
15
POS 19
7
4
4
7
15
POS 20
POS 56
7
4
4
POS 21
15
4
Planeeringu koostamise alusplaaniks on 21.11.2021 geodeetiline alusplaan 1:500. Koostaja
15
detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Huvitatud isikud:
Tori vallavalitsus Allkiri: DP-06/12-2021
Formaat:
Allkiri:
1:500 A0
Reg. nr: 12042771
Planeerija:
www.ruumi.ee
Triin Kask Joonise nr:
[email protected] Allkiri:
tel: 56 609 144 4 03.03.2022
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
EELNÕU
Tori juuni 2022 nr
Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Rolla OÜ juhatuse liige Aare Väliste ja Tori Vallavalitsus teevad ettepaneku detailplaneeringu
koostamise algatamiseks Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja
Hakke tee kinnistutel.
Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on
planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks
transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja
keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale.
Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha.
Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult
planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja detailplaneering,
mille alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole käesoleval hetkel välja ehitatud.
Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud kirde suunas Pärnu linna
territooriumil, ca 200 m kaugusel planeeringualast. Sealseks hoonestuseks on madalad kuni 2-
korruselised üksikelamud, mille katusekalded varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit,
tellis krohv või erinevad kombinatsioonid. Leidub nii vanemaid kui modernsema funk stiilis
arhitektuuriga hooneid, piirdeaedadena kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu.
Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-Pärnu
tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja
äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja
jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas
detailplaneeringus on oluline arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa,
millel on käesoleva detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50%
tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt. Krundile on lubatud ehitada
kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi osadesse, kõik
hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel.
Planeeringualast lääne suunda jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid, mis aitavad
piirkonda muuta looduslikumaks.
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek,
perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Sauga alevikus ja
Pärnu linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga kesklinn, kus paikneb
enamik teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele lõuna suunda. Lähim
bussipeatus Lõo asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel kirde suunas Tallinna maantee
T13 ja Lõo tänava ristmikul.
Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja
teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust
(üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem
kehtestatud Raja kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub planeeringuala linnalise asustusala vahetus
läheduses, samuti Suur-Pärnu alal, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevas
mõjusfääris. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad
asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega
paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis
on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Maakonnaplaneeringus on
linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse
kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja
seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke
liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada
see ühistranspordi võrgustikuga.
Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega, sobib
antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon.
Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu tootmis- ja
ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas rohkem kui 10 aastat,
aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud. Sellest võib järeldada, et antud
asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu
tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva
detailplaneeringu järgi tootmisalade juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või
varemplaneeritud elamualade, mis võib tekitada konfliktse olukorra.
Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud üleliigseid
rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt eraomandisse ja osaliselt
munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on huvitatud mõlemad osapooled.
Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva
elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse uued elukohad ja võimalus asuda elama
väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele taristule ja töökohtadele. Samas on uued
elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd
piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega maksumaksjad, samuti toetavad uued
elanikud kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse uute ettevõtete tekkimisele.
Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille
kohaselt tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse,
tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja
töökohtade olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid
elamurajoonide arendamisele. Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu on
kõnesolevasse asupaika sobiv.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,
õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Ruumi Grupp (reg nr
12042771).
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole
põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist
väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualasse tulenevate
häiringute leevendamiseks. Planeeringuala siseses teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida
ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased
laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga
näha ette keskkonnakaitselised meetmed.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5,
Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase
tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2
lõike 3 Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3,
4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistutel.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei
oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad
veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord
(PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude
hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja
ajalehes Pärnu Postimees.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik
esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu
Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu …juuni 2022 otsuse nr … juurde
TORI VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 01.06.2022 nr 6-2.1/3496
Rahandusministeerium
Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute
detailplaneeringu koostamine
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6
küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle
otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6,
7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu KSH algatamata
jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13,
Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute
küsimiseks.
Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 1. juuliks 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu,
eskiisjoonis
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA