dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Raja DP seisukohtade küsimine

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
15-3/4786-1
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
1. juuli 2022

Failid

  • 📎4.Raja tee_dp_põhijoonis_ESKIIS.pdf1463 KB
  • 📎Algatamise otsuse eelnõu (Raja tee DP).pdf336 KB
  • 📎LÄHTESEISUKOHAD Raja DP.pdf327 KB
  • 📎Raja DP seisukohtade küsimine.asice25 KB
  • 📎Raja tee_dp_KSH eelhinnang.pdf1689 KB

Sisu (failidest)

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 - Eametsa külas Raja tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Asukoht: Pärnu maakond, Tori vald, Eametsa küla, Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee katastriüksused Koostaja: Ruuni Grupp OÜ Triin Kask [email protected] Tartu 2022 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang SISUKORD 1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus ________________________________________ 3 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ___________________________________________ 3 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ________________________________________ 6 4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega ___________________________________ 7 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ____________________________________ 10 6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks _______________________________ 12 7. Kokkuvõte _____________________________________________________________ 12 2 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:  koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);  koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju). Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Mõjutatav ala hõlmab Eametsa külas asuvaid Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee katastriüksuseid, mille pindala on kokku ligikaudu 10,53 ha. Planeeringuala lõunapiir on ka Tori valla ja Pärnu linna piiriks (asukoht näidatud skeemil 1). Skeem 1. Planeeringuala asukoht. Väljavõte Maa-ameti kaardist (16.02.2022) 3 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala elamumaadega, ida-kagu-lõuna suunast pärnu tootmismaadega ja edela-lääne-loode suunast metsamaaga. Planeeritava ala üldplaneeringujärgne juhtotstarve on tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala (väljavõte Sauga valla üldplaneeringust on esitatud skeemil 2). Skeem 2. Väljavõte alal kehtivast Sauga valla üldplaneeringust. Raja tee 2 katastriüksus on eraomandis, ülejäänud katastriüksused munitsipaalomandis. Raja tee 2 kinnistu on kõlvikuliselt metsamaa, aga mets on täielikult raadatud (vt skeem 3). Ülejäänud kinnistud on valdavalt kaetud metsaga, välja arvatud Hakke tee kinnistu, millel on ca 5 m laiune pinnastee, millele ulatuvad suures osas Raua tn 15 laoplatsid ning esineb ka ehitusprahti. Puuliikidest moodustavad enamuse kask ja lepp. Naaberkinnistu tootmisala/laoplatside ala on täielikult eraldatud metallist piirdeaedadega (skeem 3). 4 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang Skeem 3. Vaade planeeringualale ja naabermaa piirile Raua tänavalt (21.12.2021) Planeeringuala kuivenduse tagavad kraavid, mis algavad planeeritava ala keskpaigast ja suubuvad lääne suunda jäävasse kraavi, vesi liigub sealt edasi lääne suunas kuni jõuab Sauga jõkke. Planeeritaval alal kraavide muutmine ei lõika läbi ümbritsevate kinnistute kraavide toimimist. Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,87-10,29 m. Planeeringuala jääb täies ulatuses Eametsa linnaku piiranguvööndisse. Hakke tee kinnistule jääb üks geodeetiline märk, muud rajatised, ehitised, hooned või tehnovõrgud puuduvad. Planeeringualal ega vahetus läheduses pole Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel 5 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang tuvastatud ühtegi kaitsealust objekti ega kaitsealuse liigi püsielupaika. Lähipiirkonna ja planeeringuala peamised piirangud on esitatud skeemil 4. Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (16.02.2022) Maanteeliikluse mürakaardil esitatud andmete põhjal jääb müratase planeeringualal vahemikku 45-54 db. „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ kaardi põhjal puuduvad planeeringualal ja läheduses ohtlikud ettevõtted. Pärandkultuuriobjektidest jookseb läbi planeeringuala „Sindi-Lavassaare kitsarööpmeline raudtee“ (reg nr 730:RTR:003), mille seisukord on hävinenud, ehk maastikus pole sellest jälgi säilinud. Muinsuskaitselised objektid ja kultuurimälestised puuduvad. 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale. Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust (üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem kehtestatud „Raja kinnistu 6 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang detailplaneeringu“, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine. 4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. 1) Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66). 2) Üldised tingimused turvalisuse tagamiseks (p 5.2.1. Riskiallikad lk 95, 96):  elamuid ja sotsiaalobjekte ei tohi planeerida suure riskiohuga objektide lähedusse;  tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike ettevõtete ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ning puhkealade vahel; 3) Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) 4) Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks: (p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38):  tagada ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, tagada erinevate funktsioonide-, teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusefunktsiooni koostoimimine;  järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uute suuremate elamualade kavandamisel siduda need olemasoleva kompaktse asustusega;  uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase; Kehtiv Sauga valla üldplaneering Käesolev detailplaneering on seotud Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97) kui kõrgema astme planeerimisdokumendiga. 1) Üldplaneeringu põhijoonisel on antud piirkond tähistatud tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-alana (vt ptk 2 skeem 2). 7 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 2) Üldplaneeringuga alale täiendavaid kitsendusi (nagu näiteks rohevõrgustik, kergliiklustee kohustus vms) ei ole planeeritud. 3) Kuna algatatava planeeringu eesmärk on elamurajooni arendamine, on siinkohal välja toodud mõned olulisemad üldplaneeringu tingimused elamumaadele:  Ehitamisel, katastriüksuste jagamisel ja piiride muutmisel tuleb silmas pidada kogu elamupiirkonda tervikuna – selle hoonestusloogikat, taristute kulgemist ja nende rajamise võimalusi jms.  Ehitusõigusega elamumaa krundi minimaalne suurus on 1200 m².  Tiheasustusaladel uute väikeelamumaade väljaarendamisel lähtuda väljaehitatud teede, taristu ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe lagealadele.  Uute elamute kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja harmoneerumist olemasoleva asustusega. Detailplaneeringuga on soovitatav näha ette planeeritavale alale sarnane ilme kogu ala ulatuses.  Parkimine lahendada oma kinnistul. Kehtiv Raja kinnistu detailplaneering Planeeringualal kehtib hetkel „Raja kinnistu detailplaneering“, mille eesmärk on ala jagada äri -ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning lahendada nende liikluskorraldus, tehnovarustus ja haljastus. Raadamisele on määratud kogu hoonestusalade ning tee katastrite alla jääv mets. Hoonete max kõrguseks on määratud 14 m ja ehitisealune pind varieerub krunditi aga on keskmiselt ca 50% krundi pinnast, arhitektuurseid tingimusi hoonetele pole määratud. Alal uue detailplaneeringu kehtestamine muudab antud planeeringu kehtetuks. Vee- ja kanalisatsiooni lahenduse põhimõtted saab eeldatavasti arvesse võtta ka koostatvas detailplaneeringus:  Detailplaneeringus ettenähtud veevarustuse põhilahenduseks on ühendus Pärnu linna veevärgiga Raua tänavalt ja võimalus läbi Pargiraja detailplaneeringuga ettenähtud tänava ühenduseks Lõo tänava planeeritud veetorustikuga, mis ühendatakse samuti linnavõrku. Varuvariandiks on võimalus saada vett Pargiraja kinnistule planeeritud puurkaevust. See võimalus tõuseb päevakorda juhul, kui Raja kinnistu arendus ennetab Sauga valla ühinemist Pärnu veevärgiga. 8 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang  Raja teele on planeeritud reoveekanalisatsiooni torustik. Raja tee ja Hakke tee ristmiku juurde on planeeritud reoveepumpla ehitamine. Reovesi pumbatakse Pärnu linna kanalisatsioonivõrku Raua tänaval või Pargiraja elamualale planeeritud pumpla kaudu Lõo tänavale ja sealt Pärnu linnavõrku. Pargiraja detailplaneering Planeeringu eesmärk on elamuala kavandamine. Planeeringu elluviimise korral täieneb tänavavõrgustik, mis hajutaks liikluskoormust olemasolevatel tänavatel. Lisaks loob planeeringu elluviimine ja hoonestuse väljaehitamine sidususe olemasoleva elamuala ja kavandatava elamuala vahele. Käesoleval hetkel on planeeringust realiseeritud ainult katastriüksuste moodustamine. Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering Kehtestatud 19.06.2008 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 44. Planeeringu eesmärk on Loode-Pärnu kavandamine peamiselt tööstus -ja äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas eelhinnangus analüüsitakse peamiselt algatatava detailplaneeringu ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa, millel on algatatava detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt (POS 282). Krundile on lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel. Käesoleval hetkel on antud osas toimunud ainult kruntideks jaotamine ning ala kasutatakse peamiselt laoplatsina. Suur osa detailplaneeringust on siiski juba ka ellu viidud, nt on välja ehitatud Lennuvälja tee T1, mis on Pärnu linnale üheks olulisemaks ühenduseks kesklinna ja tööstusrajooni ning äärelinnaga. Juhul kui viiakse ellu algatatava detailplaneeringu idakülge jääv osa, suurneb töenäoliselt piirkonna müratase, aga täieneb ka teedevõrgustik (Piirikivi tänav T2 ja Piirikivi tänav T1 võimaldavad jalakäijale luua ühenduse Lennuvälja tee T1 ja Raua tänava vahele). 9 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Valdkond Mõju Pinnas Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Vähene negatiivne ajutine mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Veestik Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei paikne veekogusid. Planeeritav ala ei jää üleujutusohuga piirkonda. Kommunikatsioonid on planeeringuala lähiümbruses olemas. Olmevesi on võimalik saada piirkonna ühisveevärgist ning liitutakse ühiskanalisatsiooniga. Kavandatava tegevusega ei teki eeldatavalt tehnoloogilist heitvett. Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde jätkamist. Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel juhul on tegu on mööduva mõjuga. Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva mõjuga. Välisõhu kvaliteet Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja edaspidi hoonete kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei ületa eeldatavasti piirmäärasid. Jäätmed Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed kogutakse samuti eraldi ning antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ka ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest. Kultuuripärand Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub ka mõju 10 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang kultuuriväärtustele. Looduskaitse Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele eeldatavalt ei esine, sest planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala ega selle lähiümbrus pole ka osa rohelise võrgustiku alast. Maastikuilme Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme muutub ja kohaliku maastiku looduslikkus väheneb, kuid planeeringuala pole määratletud väärtusliku maastikuna ning alal on juba kehtestatud detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringu elluviimine muudaks maastikku sama suurel määral või isegi rohkem, sest lubatud on kõrgem hoonestus ning ulatuslikum metsa raadamine. Valgus, soojus, Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. kiirgus, lõhn Õnnetuste Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on reovee esinemine lekkimine ja tuleoht. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega. Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Liiklus Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata liikluskoormuse tõusu peamiselt Raua tänaval ning seega planeeringualast kirde-ida suunda jääval elamualal. Liiklussagedus tõuseb sõiduautode arvelt, raskeveokite liiklust ei planeerita. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu eeldatavalt ei kaasne. Liiklussagedust on võimalik hajutada, kui viiakse ellu detailplaneeringualaga piirnevad varem kehtestatud detailplaneeringud. Sademevesi Kavandatava arendustegevusega rajatavad hooned ja teed/parkimisalad võivad mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine pinnasesse, kogumistiigid vms). Energiakasutus Rakendatakse energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutatakse parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Mõju suurus ja Arvestades ümbritsevate varasemalt kehtestatud detailplaneeringute ruumiline ulatus lahendustega ning ka algatatava detilplaneeringu alal juba kehtiva detailplaneeringu lahendusega, on keskkonna seisukohast tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega. Arvestades aga planeeringualal hetkel kasvava metsaga, on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju suhteliselt suur, sest varasemalt looduslik piirkond muudetakse laiaulatuslikuks elamurajooniks. Mõju ulatus on lokaalselt suhteliselt suur ja peamiselt planeeringuala sisene. Vähesel 11 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus ja liikluskoormuse suurenemine, elupaikade vähenemise tagajärjel liiguvad looma ja- linnuliigid kõrval olevatesse metsadesse. Mõju võimalikkus, Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas kestus, sagedus ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega ja pöörduvus, õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, sealhulgas valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas. kumulatiivne ja Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte, pärandkultuuri piiriülene mõju objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline. Planeeringuala hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Kumulatiivne ja piiriülene mõju eeldavalt puudub. 6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualsse tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringualasisesese teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette keskonnakaitselised meetmed. Planeeringu seletavas osas põhjendada üldplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringukohase detailplaneeringu muutmist. 7. Kokkuvõte Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel vastavalt kehtivale detailplaneeringule jagatud tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuteks ning neid teenindavateks transpordimaa kruntideks. Planeeritava ala kavandamine elamurajooniks ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui selle välja arendamine hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel. 1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile. Puudub eeldatavasti 12 Raja tee ja lähiala detailplaneeringu KSH eelhinnang piiriülene mõju; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis on ümbritsetud elamumaade, tootmismaade, transpordimaade ja maatulundusmaadega; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Eametsa külas Raja tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. 13 LÄHTESEISUKOHAD Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale. Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha. OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja detailplaneering, mille alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole käesoleval hetkel välja ehitatud. Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud kirde suunas Pärnu linna territooriumil, ca 200 m kaugusel planeeringualast. Sealseks hoonestuseks on madalad kuni 2-korruselised üksikelamud, mille katusekalded varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit, tellis krohv või erinevad kombinatsioonid. Leidub nii vanemaid kui modernsema funk stiilis arhitektuuriga hooneid, piirdeaedadena kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu. Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas detailplaneeringus on oluline arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa, millel on käesoleva detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt. Krundile on lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel. Planeeringualast lääne suunda jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid, mis aitavad piirkonda muuta looduslikumaks. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Sauga alevikus ja Pärnu linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga kesklinn, kus paikneb enamik teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele lõuna suunda. Lähim bussipeatus Lõo asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel kirde suunas Tallinna maantee T13 ja Lõo tänava ristmikul. Raja tee 2 katastriüksus on eraomandis, ülejäänud katastriüksused munitsipaalomandis. Raja tee 2 kinnistu on kõlvikuliselt metsamaa, aga mets on täielikult raadatud. Ülejäänud kinnistud on valdavalt kaetud metsaga, välja arvatud Hakke tee kinnistu, millel on ca 5 m laiune pinnastee, millele ulatuvad suures osas Raua tn 15 laoplatsid ning esineb ka ehitusprahti. Puuliikidest moodustavad enamuse kask ja lepp. Naaberkinnistu tootmisala/laoplatside ala on täielikult eraldatud metallist piirdeaedadega. Planeeringuala kuivenduse tagavad kraavid, mis algavad planeeritava ala keskpaigast ja suubuvad lääne suunda jäävasse kraavi, vesi liigub sealt edasi lääne suunas kuni jõuab Sauga jõkke. Planeeritaval alal kraavide muutmine ei lõika läbi ümbritsevate kinnistute kraavide toimimist. Planeeritava maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 7,87-10,29 m. Planeeringuala jääb täies ulatuses Eametsa linnaku piiranguvööndisse. Hakke tee kinnistule jääb üks geodeetiline märk, muud rajatised, ehitised, hooned või tehnovõrgud puuduvad. Planeeringualal ega vahetus läheduses pole Maa-ameti looduskaitse kaardi andmetel tuvastatud ühtegi kaitsealust objekti ega kaitsealuse liigi püsielupaika. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust (üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem kehtestatud „Raja kinnistu detailplaneeringu“, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub planeeringuala linnalise asustusala vahetus läheduses, samuti Suur-Pärnu alal, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja - lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. Planeeringualal kehtib hetkel Raja kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on ala jagada äri -ja tootmismaa sihtotstarbega kruntideks ning lahendada nende liikluskorraldus, tehnovarustus ja haljastus. Raadamisele on määratud kogu hoonestusalade ning tee katastrite alla jääv mets. Hoonete max kõrguseks on määratud 14 m ja ehitisealune pind varieerub krunditi aga on keskmiselt ca 50% krundi pinnast, arhitektuurseid tingimusi hoonetele pole määratud. Alal uue detailplaneeringu kehtestamine muudab antud planeeringu kehtetuks. Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega, sobib antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon. Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud. Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varemplaneeritud elamualade, mis võib tekitada konfliktse olukorra. Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud üleliigseid rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt eraomandisse ja osaliselt munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on huvitatud mõlemad osapooled. Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse uued elukohad ja võimalus asuda elama väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele taristule ja töökohtadele. Samas on uued elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega maksumaksjad, samuti toetavad uued elanikud kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse uute ettevõtete tekkimisele. Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille kohaselt tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid elamurajoonide arendamisele. Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED • Geodeetiline alusplaan 1:500 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Ruumi Grupp (reg nr 12042771). EELHINNANGU KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualasse tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringuala siseses teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette keskkonnakaitselised meetmed. Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Määrata Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee katastriüksuste jagamisel tekkinud kruntidele ehitusõigus elamute ja abihoonetee ehitamiseks. • Planeerida avalik ala kavandatud elamu kinnistutest vabale alale. • Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada juba väljaehitatud elamute ehitusmahtude ja ehituslaadiga. • Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada perspektiivselt laieneva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks Sindi Vesi OÜ tehnilised tingimused. • Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. • Juurdepääs lahendada Pärnu linnas asuva Raua tn kaudu. • Teemaa laius vastavalt üldplaneeringule (12m). • Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. • Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. • Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. • Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Alates 01.03.2021 kehtib välise kustutusvee tagamise lahenduse väljatöötamise alusena Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida kahes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar CD-l. • Haldusleping enne kehtestamist. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Päästeamet • Kaitseministeerium • Pärnu Linnavalitsus KAASAMINE • Piirinaabrid ja puudutatud isikud • Elektrilevi OÜ • Sindi Vesi OÜ • Telia Eesti AS • Rahandusministeerium Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud. • Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu. • Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): kolm kuud. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud. • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud. • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud. • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Piret Kallas planeerimisspetsialist 15 10 15 POS 1 4 4 15 4 POS 2 7 4 15 RA 4 POS 3 7 4 U 7 A 15 TN 4 POS 4 4 10 7 POS 53 L3 7 POS 5 4 4 4 7 4 POS 52 7 4 10 7 4 4 4 15 POS 6 POS 44 4 7 POS 51 7 4 4 4 4 4 4 4 7 POS 59 10 7 4 15 POS 45 POS 7 POS 50 7 4 7 4 POS 43 4 4 4 4 POS 46 4 7 4 4 4 4 4 4 4 POS 42 4 7 POS 49 15 POS 8 10 7 7 POS 47 4 4 4 POS 34 4 4 7 4 4 4 4 7 4 POS 41 7 POS 48 7 4 4 15 POS 9 POS 35 4 7 4 7 7 4 POS 58 7 4 4 5 3 POS 40 4 7 POS 36 7 4 4 POS 10 7 7 4 15 6 2 4 7 POS 39 7 POS 33 POS 37 7 4 7 4 4 4 4 5,8 2,1 4 2 8 POS 11 7 POS 32 7 4 15 POS 38 4 7 4 4 7 4 7 POS 31 7 4 4 7 4 4 POS 25 4 15 POS 12 POS 30 7 4 4 7 4 4 4 4 POS 26 4 7 POS 29 4 4 4 4 7 4 POS 27 7 15 POS 13 POS 57 4 7 4 4 4 4 7 7 POS 28 4 7 15 POS 14 7 7 7 7 POS 24 4 4 4 4 7 POS 23 4 4 15 POS 15 4 7 4 POS 22 4 7 4 4 15 POS 16 POS 55 7 4 4 POS 54 15 POS 17 7 4 4 15 POS 18 7 4 4 15 POS 19 7 4 4 7 15 POS 20 POS 56 7 4 4 POS 21 15 4 Planeeringu koostamise alusplaaniks on 21.11.2021 geodeetiline alusplaan 1:500. Koostaja 15 detailplaneering Asukoht: Joonis: MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isikud: Tori vallavalitsus Allkiri: DP-06/12-2021 Formaat: Allkiri: 1:500 A0 Reg. nr: 12042771 Planeerija: www.ruumi.ee Triin Kask Joonise nr: [email protected] Allkiri: tel: 56 609 144 4 03.03.2022 TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tori juuni 2022 nr Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Rolla OÜ juhatuse liige Aare Väliste ja Tori Vallavalitsus teevad ettepaneku detailplaneeringu koostamise algatamiseks Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistutel. Detailplaneeringu eesmärk on ühepere- ja kahepereelamute rajooni planeerimine. Maa on planeeritud jagada ca 1200 m² suurusteks elamumaa kruntideks ja neid teenindavateks transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa kruntideks. Selgitatakse välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ala väljaarendamisel Loode-Pärnu tootmisala kõrvale. Planeeringuala suurus on ca 10,53 ha. Planeeringuala kõrvale põhja ja kirde suunda jääb kompaktse asustusega ala. Vahetult planeeringuala vastas üle Raua tänava jääval alal on kehtestatud Pargiraja detailplaneering, mille alusel on ala elamukruntideks jagatud, aga hooned ei ole käesoleval hetkel välja ehitatud. Hoonestus on kompaktsem ja korrapäraselt välja ehitatud kirde suunas Pärnu linna territooriumil, ca 200 m kaugusel planeeringualast. Sealseks hoonestuseks on madalad kuni 2- korruselised üksikelamud, mille katusekalded varieeruvad 0-50º. Välisviimistluseks on puit, tellis krohv või erinevad kombinatsioonid. Leidub nii vanemaid kui modernsema funk stiilis arhitektuuriga hooneid, piirdeaedadena kasutatakse valdavalt puitaedu või võrkaedu. Planeeringualast ida suunda jääb Loode-Pärnu tööstusala, kus on kehtestatud ka Loode-Pärnu tööstusala detailplaneering, mille eesmärk on ala kavandamine peamiselt tööstus -ja äripiirkonnaks ja soodsa keskkonna kujundamine investeeringuteks vastavalt säästliku ja jätkusuutliku arengu printsiipidele. Planeeringuala suurus on ca 250 ha, millest käesolevas detailplaneeringus on oluline arvestada peamiselt ala vahetusse lähedusse jäävat osa, ehk osa, millel on käesoleva detailplaneeringu alale otsene mõju. Nimetatud osasse on ette nähtud 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarbega 92107 m² suurune krunt. Krundile on lubatud ehitada kuni 17 hoonet kõrgusega kuni 14 m. Hoonestusalad on jagatud eraldi osadesse, kõik hoonestusalad on kinnistu piirist vähemalt 10 m kaugusel. Planeeringualast lääne suunda jäävad maatulundusmaad ja metsamassiivid, mis aitavad piirkonda muuta looduslikumaks. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Sauga alevikus ja Pärnu linnas. Pärnu linna piir jääb vahetult planeeritava ala äärde, aga kesklinn, kus paikneb enamik teenuseid ja sotsiaalobjekte, jääb umbes 2 km kaugusele lõuna suunda. Lähim bussipeatus Lõo asetseb planeeringualast umbes 730 m kaugusel kirde suunas Tallinna maantee T13 ja Lõo tänava ristmikul. Sauga valla üldplaneeringu järgne juhtotstarve on planeeritaval ala tootmise ning äri – ja teenindusettevõtte maa-ala. Planeeringu lahend muudab üldplaneeringu põhilahendust (üldplaneeringujärgse maakasutuse ulatuslik muutmine) ja muudab kehtetuks alal varem kehtestatud Raja kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on äri- ja tootmismaa kavandamine. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt asub planeeringuala linnalise asustusala vahetus läheduses, samuti Suur-Pärnu alal, mis on Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. Kuivõrd planeeritav ala piirneb nii maatulundusmaade, tootmismaade kui elamumaadega, sobib antud piirkonda tootmis- ja ärirajooni asemel ka elamurajoon. Hetkel kehtib planeeringualal Raja kinnistu detailplaneering, millega jagati kinnistu tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringu kehtestamisest on möödas rohkem kui 10 aastat, aga kruntide ostmise ja väljaarendamise vastu huvi pole tuntud. Sellest võib järeldada, et antud asukohas puudub vajadus täiendavate tootmismaade ja ärimaade järele, kuivõrd Loode-Pärnu tööstusrajoonis on olemas piisavalt sama sihtotstarbega maad. Lisaks on kehtiva detailplaneeringu järgi tootmisalade juurdepääsud osaliselt planeeritud läbi olemasolevate või varemplaneeritud elamualade, mis võib tekitada konfliktse olukorra. Kehtivat Raja kinnistu detailplaneeringut pole ellu viima asutud, seega ei ole tehtud üleliigseid rahalisi kulutusi ega investeeringuid. Planeeringuala jaotub osaliselt eraomandisse ja osaliselt munitsipaalomandisse, uue detailplaneeringu koostamisest on huvitatud mõlemad osapooled. Arvestades planeeringuala lähedust Pärnu kesklinnale, on ala väljaarendamine olemasoleva elamurajooni jätkuna otstarbekas. Inimestele luuakse uued elukohad ja võimalus asuda elama väikeelamutesse, mis paiknevad lähedal olulisele taristule ja töökohtadele. Samas on uued elanikud kasulikud nii omavalitsuse arengule kui piirneva omavalitsuse arengule, kuivõrd piirkonda tulevad juurde uued töötajad ning seega maksumaksjad, samuti toetavad uued elanikud kohalikku ettevõtlust ja loovad eelduse uute ettevõtete tekkimisele. Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, mille kohaselt tuleb eelistada uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Arvestatakse ka Sauga valla üldplaneeringust tulenevaid nõudeid elamurajoonide arendamisele. Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Ruumi Grupp (reg nr 12042771). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust ning ala peamist väärtust ehk kõrghaljastust. Kavandada puhvertsoonid väljastpoolt planeeringualasse tulenevate häiringute leevendamiseks. Planeeringuala siseses teedevõrgustiku planeerimisel minimeerida ummikute tekkimise võimalused. Liiklusohutuse tagamiseks näha ette teede standardikohased laiused ja pöörderaadiused, ristumistel olemasoleva teega tagada nähtavus. Detailplaneeringuga näha ette keskkonnakaitselised meetmed. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistutel. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu …juuni 2022 otsuse nr … juurde TORI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 01.06.2022 nr 6-2.1/3496 Rahandusministeerium Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu koostamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 1. juuliks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Raja tee 1, 2, 2a, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, Raja tee ja Hakke tee kinnistute detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu, eskiisjoonis Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel