Erki Savisaar
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 01.06.2022 nr 1.1-11/3890-2
Keskkonnaministri määruse „Maa
korralise hindamise metoodika“
eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Rahandusministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse märkustega, mille
koostamisel on silmas peetud peamist kolme teemaringi sh:
-planeeringutes kajastatud andmete sh ehitusõiguse näitajate sisuküsimused, mis on seotud
planeeringu kui tervikliku ruumilahendusega;
-planeeringuandmete kättesaadavus, digitaalselt kättesaadavate andmete koosseis ning KOVi
roll ja nende poolse tõlgenduse tähtsus;
-planeeringutega kehtestatud ehitusõiguse ulatus, selle täpsustamine ja ehitusõiguse
realiseerimine.
1. Määruses ja/või seletuskirjas peavad olema lahti seletatud õigusakti kontekstis uued
mõisted. Näiteks ei ole varasemalt kasutatud sellises kontekstis terminit “ehitusõigus”.
Kuivõrd määrusest ja seletuskirjast selgub, et see koosneb erinevatest komponentidest,
sh detailplaneeringuga antud õigus, projekteerimistingimustega antud õigus ja
tegelikkuses realiseeritud ehitusõigus, siis peame vajalikuks mõiste lahti seletamist
antud määruse kontekstis.
2. Seletuskirjas (lk 18) on kirjeldatud, et hindamisega võib kaasneda planeeringute
muutmine. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse alusel ei ole võimalik
planeeringuid peale kehtestamist muuta. Võimalus on kehtestatud planeering kas
osaliselt või terviklikult, kehtetuks tunnistada või koostada uus planeering.
Planeeringuid saab üksnes täpsustada ja seda projekteerimistingimustega vastavalt
Ehitusseadustiku § 27 lõikele 4. Palume seletuskirja vastavas osas täpsustada.
3. Määruse § 11 lg 2 p 2 on toodud üheks hindamise mõju teguriks “tõmbekeskuse tegur”.
Maakonnaplaneeringud ei määra tõmbekeskuste tasemeid nagu on kirjutatud määruse
seletuskirjas vaid planeeringute eesmärk on asustuse suunamise eesmärgil kajastada
asjakohasel viisil keskuste võrgustikku, andes juhised, milliseid teenuseid võiks neis
osutada. Küll aga ei saa teatavasti maakonnaplaneeringutega tugevalt mõjutada teenuste
paiknemist, ümberpaiknemist või kadumist piirkonnast. Teenuste kättesaadavuse
andmeid on asjakohane kasutada kinnisvaraturu analüüsil muude nähtuste hulgas – see
on ka üks minuomavalitsuse portaali https://minuomavalitsus.fin.ee/et/node/1 teema.
Küll aga maakonnaplaneeringud ei planeeri teenuseid vaid nende osutamise eeldusi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
keskustes ja annavad võimaliku arenguvisiooni. Kinnisvara analüüsis saab neid
ruumilise arenguga siduda arengute seire kaudu. Lisaks sellele on toimepiirkonnad ajas
muutuvad ning kajastavad planeeringu koostamise perioodil aluseks olnud
liikuvusuuringute tulemusi ja teatud osas tulevikusuundumusi. Ka tänased
toimepiirkondade piirid oleksid ilmselt sarnased, kuid juba mõnevõrra
muutunud. Sõnastusettepanek peab paika, kui on selge toimepiirkondade analüüsi
metoodika.
Kuna toimepiirkonna mõiste sisustamisega on probleeme, siis teeme ettepaneku
koostisosi ükshaaval nimetada: 8) maakonnaplaneeringute keskuste võrgustiku andmeid;
9) teenuste kättesaadavuse andmed ehk eristada omavahel seda, mida saab aluseks võtta
maakonnaplaneeringutest ja mida muude näitajate seirest. Kuna tegu on keskuste
süsteemiga, siis teeme ettepaneku kasutada nimetust mitmuses ja üldisemalt ehk
“keskuste tegur”, lisades seletuskirja asjakohased selgitused.
4. Rõhudes hindamises arvutamise alusena vaid hoonete mahu näitajate olulisusele, ei tohi
väheneda teiste planeeringu tingimuste olulisus. Planeering kui ruumilahendus on üks
tervik, milles osa tingimusi pole olulisemad kui teised. Kvaliteetse ruumi seisukohalt on
mahu kõrval samaväärselt tähtis ka hooneid ümbritsev avalik ruum, juurdepääsude
lahendused, haljastus, heakord jm. Palume seletuskirjas selgelt tuua välja, et ehitusõigus
ja sh suletud brutopinnana väljenduva hoonestuse maht väljendab antud määruse
kontekstis maa hinna arvutamisel ehitatava pinna ulatust ega ole otseselt ruumi
kvaliteediga seotud. Sageli on väiksema hoonestusega lahendused oluliselt paremat
elukeskkonda loovad. Tegemist on hinnastamise läbiviimiseks esile tõstetud näitajaga.
5. Loodava õigusaktiga peab olema tagatud teatud mõttes õiglase maksustamise põhimõte
ka planeeringute realiseerimise kontekstis. Määruse tänases versioonis on ebapiisavalt
pööratud tähelepanu olukordadele, kus kehtestatud detailplaneeringu elluviimine on
toimunud kehtestatud planeeringust erinevalt. See on meie hinnangul õiguslikult teatud
osas täiesti võimalik. Näiteks: kui krundil on kehtiv detailplaneering ning
projekteerimistingimustega on antud hiljem suurem ehitusõigus ning see on terviklikult
realiseeritud, siis hinna aluseks olev detailplaneeringu ehitusõigus erineb tegelikust
realiseeritud ehitusõigusest. Näiteks: krundil kehtib detailplaneering, mida objektiivsetel
põhjustel, kas täies mahus või osaliselt, võib olla ka tingitud KOV tegevusest või
tegevusetusest, ei ole lähiaastate jooksul asutud ellu viima. Palume taolistel puhkudel
kaaluda maa hinna määramisel maamaksu rakendamisel koefitsientide kasutamist.
Arvestada võiks enam planeeringu ja vajadusel seda täpsustavate projekteerimis-
tingimuste realiseerimise aspekti, st siduda kogutav maks enam kinnistust päriselt
saadava võimaliku tuluga.
6. Planeeringud on viidud vaid osaliselt masinloetavale kujule ning seega ei ole ehitusõigus
terviklikult masinloetav, mistõttu võivad selle põhjal tehtavad järeldused erineda
kehtestatud ehitusõigusest. Eeldame, et määruse koostamisel on arvestatud asjaoluga, et
detailplaneering on kehtiv haldusakt, mida kohalik omavalitsus igal juhul peab teatud
osas asuma tõlgendama.
7. Juhime tähelepanu, et planeeringute masinloetavate andmete puhul ei ole digiteeritud
kõiki kehtestatud ehitusõiguse tingimusi, mis võib mõjutada oluliselt tegeliku suurimat
lubatud ehitusõigust kui ainult lubatud hoonete kõrgusest arvestatud korruste arvu ja
suurim lubatud ehitisealune pinna korrutis. Peame vajalikuks vormistusnõuete määruse
2
muudatustega ka edaspidi omavahel koostööd tehes sammhaaval planeeringute
andmekogu edasi arendada.
8. Ehitusõiguse määramine suletud brutopinna teema osas ei saa me nõustuda seletuskirjas
toodud väitega, et "Ruumilisel planeerimisel on tavapäraseks kokkuleppeliseks pindala
ühikuks suletud brutopind" ning ehitusõigus on üksüheselt võrdsustatud suletud
brutopinnaga. Ehitusõigus kujuneb kõigist planeeringuga kehtestatavatest tingimustest
ning suletud brutopind on sellest vaid üks näitaja. Ehitusõiguse hindamisel suuname
kohalikke omavalitsusi määrama seda planeeringutes peamise ehitustingimusena. See on
senise praktika oluline muutus, mida muud õigusaktid täna ei toeta. Meile teadaolevalt
ei kajasta seda näitajat kaugeltki mitte kõik kohalikud omavalitsused oma
planeeringutes. Juhime tähelepanu asjaolule, et tänase seisuga ei toeta suletud brutopinna
eraldi välja kuvamist ka välja töötamisel olevad digilahendused ja sestap tuleb sellise
suundumuse juurutamiseks anda piisav üleminekuaeg.
Täiendavalt juhime tähelepanu:
9. Eelnõu § 2 käsitleb tehingute arvestamist välistavaid tingimusi. Lõike (2) kohaselt,
kui tehinguobjektiga on analüüsitaval perioodil tehtud mitu tehingut, võetakse
hindamisel arvesse viimasena tehtud tehing. Kui tehingud tehti samal kuupäeval,
võetakse hindamisel arvesse kõrgeima hinnaga tehing. Palume selgitada, miks võetakse
hindamisel arvesse just kõrgeima hinnaga tehing ning kas keskmise hinna leidmina ei
anna adekvaatsemat tulemust? Palume kaaluda keskmise hinna kasutamist.
10. Eelnõu § 2 lõige 3 punkt 7 kohaselt, kui sama notaritehinguga on toimunud mitu
maatehingut jäetakse need tehingud maatehingute analüüsil hindamisest välja, välja
arvatud juhul, kui neid on võimalik analüüsis käsitleda ühe tehinguna. Sõna maatehing
on käibel üldmõistena ja punktist ei ole võimalik üheselt aru saada, kas välistatakse
sama notaritehinguga toimunud mitme kinnisasja müügid või ühe kinnisasja koosseisus
mitme katastriüksuse müük või mõlemad. Palume seletuskirjas täpsustada ja kaaluda
eelnõus täpsema mõiste kasutamist.
11. Eelnõu § 2 lõige 5 punkt 2 kohaselt jäetakse maatulundusmaa tehingute analüüsil
tehing hindamisest välja, kui haritava maa kõlviku osakaal on 80% või väiksem ja
metsamaa kõlviku osakaal üle 10%. Kuigi seletuskiri ei täpsusta konkreetse punkti
mõtet, võib aimata, et eesmärk on kõrvaldada tehingud, kus oleks täidetud üks kahest
tingimusest – kas haritava maa kõlviku osakaal ≤ 80% või metsamaa kõlviku osakaal >
10% - mitte mõlemad tingimused samaaegselt. Kui see on sätte tegelik mõte, siis palume
asendada sõna „ja“ sõnaga „või“ või selguse huvides viia lause teine pool eraldi punkti.
12. Eelnõu § 3 käsitleb tehinguhindade kohandamist. Lõike 1 kohaselt tehinguhindade
viimiseks hindamise aasta 30. juuni seisu korrutatakse need läbi hindade muutust
arvestava päevase hinnaindeksiga, mis leitakse vastava rühma tehinguandmete
analüüsimisel. Tekib küsimus, kas ka siin poleks pigem oleks mõistlik arvestada aasta
või pikema perioodi keskmist, mitte ühe päeva keskmist hinda? Palume seletuskirjas
selgitada.
13. Eelnõu § 12 lõikes 2 on tabel ehitusõiguse ruutmeetri väärtustega asumite ja asumi
osade kaupa. Palume üle kontrollida, kas eelnõu tekstis olev asumi osade piiritlus vastab
seletuskirjas toodud kaardile.
3
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja §-s 16 toodud näide 3 ei vasta eelnõu §
13 lõikele 3, mille kohaselt loodusliku rohumaa kõlviku hindamisel ei arvestata
mullaviljakuse ja maakasutuse teguriga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Monika Pihlak 6113130
[email protected]
Martin Kulp 6113097
[email protected]
Eve Murumaa 611 3561
[email protected]
4