dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
1.1-11/3890-2
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Martin Kulp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-113890-2 01.06.2022 Väljaminev kiri.asice619 KB

Sisu (failidest)

Erki Savisaar Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 01.06.2022 nr 1.1-11/3890-2 Keskkonnaministri määruse „Maa korralise hindamise metoodika“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Rahandusministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse märkustega, mille koostamisel on silmas peetud peamist kolme teemaringi sh: -planeeringutes kajastatud andmete sh ehitusõiguse näitajate sisuküsimused, mis on seotud planeeringu kui tervikliku ruumilahendusega; -planeeringuandmete kättesaadavus, digitaalselt kättesaadavate andmete koosseis ning KOVi roll ja nende poolse tõlgenduse tähtsus; -planeeringutega kehtestatud ehitusõiguse ulatus, selle täpsustamine ja ehitusõiguse realiseerimine. 1. Määruses ja/või seletuskirjas peavad olema lahti seletatud õigusakti kontekstis uued mõisted. Näiteks ei ole varasemalt kasutatud sellises kontekstis terminit “ehitusõigus”. Kuivõrd määrusest ja seletuskirjast selgub, et see koosneb erinevatest komponentidest, sh detailplaneeringuga antud õigus, projekteerimistingimustega antud õigus ja tegelikkuses realiseeritud ehitusõigus, siis peame vajalikuks mõiste lahti seletamist antud määruse kontekstis. 2. Seletuskirjas (lk 18) on kirjeldatud, et hindamisega võib kaasneda planeeringute muutmine. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse alusel ei ole võimalik planeeringuid peale kehtestamist muuta. Võimalus on kehtestatud planeering kas osaliselt või terviklikult, kehtetuks tunnistada või koostada uus planeering. Planeeringuid saab üksnes täpsustada ja seda projekteerimistingimustega vastavalt Ehitusseadustiku § 27 lõikele 4. Palume seletuskirja vastavas osas täpsustada. 3. Määruse § 11 lg 2 p 2 on toodud üheks hindamise mõju teguriks “tõmbekeskuse tegur”. Maakonnaplaneeringud ei määra tõmbekeskuste tasemeid nagu on kirjutatud määruse seletuskirjas vaid planeeringute eesmärk on asustuse suunamise eesmärgil kajastada asjakohasel viisil keskuste võrgustikku, andes juhised, milliseid teenuseid võiks neis osutada. Küll aga ei saa teatavasti maakonnaplaneeringutega tugevalt mõjutada teenuste paiknemist, ümberpaiknemist või kadumist piirkonnast. Teenuste kättesaadavuse andmeid on asjakohane kasutada kinnisvaraturu analüüsil muude nähtuste hulgas – see on ka üks minuomavalitsuse portaali https://minuomavalitsus.fin.ee/et/node/1 teema. Küll aga maakonnaplaneeringud ei planeeri teenuseid vaid nende osutamise eeldusi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 keskustes ja annavad võimaliku arenguvisiooni. Kinnisvara analüüsis saab neid ruumilise arenguga siduda arengute seire kaudu. Lisaks sellele on toimepiirkonnad ajas muutuvad ning kajastavad planeeringu koostamise perioodil aluseks olnud liikuvusuuringute tulemusi ja teatud osas tulevikusuundumusi. Ka tänased toimepiirkondade piirid oleksid ilmselt sarnased, kuid juba mõnevõrra muutunud. Sõnastusettepanek peab paika, kui on selge toimepiirkondade analüüsi metoodika. Kuna toimepiirkonna mõiste sisustamisega on probleeme, siis teeme ettepaneku koostisosi ükshaaval nimetada: 8) maakonnaplaneeringute keskuste võrgustiku andmeid; 9) teenuste kättesaadavuse andmed ehk eristada omavahel seda, mida saab aluseks võtta maakonnaplaneeringutest ja mida muude näitajate seirest. Kuna tegu on keskuste süsteemiga, siis teeme ettepaneku kasutada nimetust mitmuses ja üldisemalt ehk “keskuste tegur”, lisades seletuskirja asjakohased selgitused. 4. Rõhudes hindamises arvutamise alusena vaid hoonete mahu näitajate olulisusele, ei tohi väheneda teiste planeeringu tingimuste olulisus. Planeering kui ruumilahendus on üks tervik, milles osa tingimusi pole olulisemad kui teised. Kvaliteetse ruumi seisukohalt on mahu kõrval samaväärselt tähtis ka hooneid ümbritsev avalik ruum, juurdepääsude lahendused, haljastus, heakord jm. Palume seletuskirjas selgelt tuua välja, et ehitusõigus ja sh suletud brutopinnana väljenduva hoonestuse maht väljendab antud määruse kontekstis maa hinna arvutamisel ehitatava pinna ulatust ega ole otseselt ruumi kvaliteediga seotud. Sageli on väiksema hoonestusega lahendused oluliselt paremat elukeskkonda loovad. Tegemist on hinnastamise läbiviimiseks esile tõstetud näitajaga. 5. Loodava õigusaktiga peab olema tagatud teatud mõttes õiglase maksustamise põhimõte ka planeeringute realiseerimise kontekstis. Määruse tänases versioonis on ebapiisavalt pööratud tähelepanu olukordadele, kus kehtestatud detailplaneeringu elluviimine on toimunud kehtestatud planeeringust erinevalt. See on meie hinnangul õiguslikult teatud osas täiesti võimalik. Näiteks: kui krundil on kehtiv detailplaneering ning projekteerimistingimustega on antud hiljem suurem ehitusõigus ning see on terviklikult realiseeritud, siis hinna aluseks olev detailplaneeringu ehitusõigus erineb tegelikust realiseeritud ehitusõigusest. Näiteks: krundil kehtib detailplaneering, mida objektiivsetel põhjustel, kas täies mahus või osaliselt, võib olla ka tingitud KOV tegevusest või tegevusetusest, ei ole lähiaastate jooksul asutud ellu viima. Palume taolistel puhkudel kaaluda maa hinna määramisel maamaksu rakendamisel koefitsientide kasutamist. Arvestada võiks enam planeeringu ja vajadusel seda täpsustavate projekteerimis- tingimuste realiseerimise aspekti, st siduda kogutav maks enam kinnistust päriselt saadava võimaliku tuluga. 6. Planeeringud on viidud vaid osaliselt masinloetavale kujule ning seega ei ole ehitusõigus terviklikult masinloetav, mistõttu võivad selle põhjal tehtavad järeldused erineda kehtestatud ehitusõigusest. Eeldame, et määruse koostamisel on arvestatud asjaoluga, et detailplaneering on kehtiv haldusakt, mida kohalik omavalitsus igal juhul peab teatud osas asuma tõlgendama. 7. Juhime tähelepanu, et planeeringute masinloetavate andmete puhul ei ole digiteeritud kõiki kehtestatud ehitusõiguse tingimusi, mis võib mõjutada oluliselt tegeliku suurimat lubatud ehitusõigust kui ainult lubatud hoonete kõrgusest arvestatud korruste arvu ja suurim lubatud ehitisealune pinna korrutis. Peame vajalikuks vormistusnõuete määruse 2 muudatustega ka edaspidi omavahel koostööd tehes sammhaaval planeeringute andmekogu edasi arendada. 8. Ehitusõiguse määramine suletud brutopinna teema osas ei saa me nõustuda seletuskirjas toodud väitega, et "Ruumilisel planeerimisel on tavapäraseks kokkuleppeliseks pindala ühikuks suletud brutopind" ning ehitusõigus on üksüheselt võrdsustatud suletud brutopinnaga. Ehitusõigus kujuneb kõigist planeeringuga kehtestatavatest tingimustest ning suletud brutopind on sellest vaid üks näitaja. Ehitusõiguse hindamisel suuname kohalikke omavalitsusi määrama seda planeeringutes peamise ehitustingimusena. See on senise praktika oluline muutus, mida muud õigusaktid täna ei toeta. Meile teadaolevalt ei kajasta seda näitajat kaugeltki mitte kõik kohalikud omavalitsused oma planeeringutes. Juhime tähelepanu asjaolule, et tänase seisuga ei toeta suletud brutopinna eraldi välja kuvamist ka välja töötamisel olevad digilahendused ja sestap tuleb sellise suundumuse juurutamiseks anda piisav üleminekuaeg. Täiendavalt juhime tähelepanu: 9. Eelnõu § 2 käsitleb tehingute arvestamist välistavaid tingimusi. Lõike (2) kohaselt, kui tehinguobjektiga on analüüsitaval perioodil tehtud mitu tehingut, võetakse hindamisel arvesse viimasena tehtud tehing. Kui tehingud tehti samal kuupäeval, võetakse hindamisel arvesse kõrgeima hinnaga tehing. Palume selgitada, miks võetakse hindamisel arvesse just kõrgeima hinnaga tehing ning kas keskmise hinna leidmina ei anna adekvaatsemat tulemust? Palume kaaluda keskmise hinna kasutamist. 10. Eelnõu § 2 lõige 3 punkt 7 kohaselt, kui sama notaritehinguga on toimunud mitu maatehingut jäetakse need tehingud maatehingute analüüsil hindamisest välja, välja arvatud juhul, kui neid on võimalik analüüsis käsitleda ühe tehinguna. Sõna maatehing on käibel üldmõistena ja punktist ei ole võimalik üheselt aru saada, kas välistatakse sama notaritehinguga toimunud mitme kinnisasja müügid või ühe kinnisasja koosseisus mitme katastriüksuse müük või mõlemad. Palume seletuskirjas täpsustada ja kaaluda eelnõus täpsema mõiste kasutamist. 11. Eelnõu § 2 lõige 5 punkt 2 kohaselt jäetakse maatulundusmaa tehingute analüüsil tehing hindamisest välja, kui haritava maa kõlviku osakaal on 80% või väiksem ja metsamaa kõlviku osakaal üle 10%. Kuigi seletuskiri ei täpsusta konkreetse punkti mõtet, võib aimata, et eesmärk on kõrvaldada tehingud, kus oleks täidetud üks kahest tingimusest – kas haritava maa kõlviku osakaal ≤ 80% või metsamaa kõlviku osakaal > 10% - mitte mõlemad tingimused samaaegselt. Kui see on sätte tegelik mõte, siis palume asendada sõna „ja“ sõnaga „või“ või selguse huvides viia lause teine pool eraldi punkti. 12. Eelnõu § 3 käsitleb tehinguhindade kohandamist. Lõike 1 kohaselt tehinguhindade viimiseks hindamise aasta 30. juuni seisu korrutatakse need läbi hindade muutust arvestava päevase hinnaindeksiga, mis leitakse vastava rühma tehinguandmete analüüsimisel. Tekib küsimus, kas ka siin poleks pigem oleks mõistlik arvestada aasta või pikema perioodi keskmist, mitte ühe päeva keskmist hinda? Palume seletuskirjas selgitada. 13. Eelnõu § 12 lõikes 2 on tabel ehitusõiguse ruutmeetri väärtustega asumite ja asumi osade kaupa. Palume üle kontrollida, kas eelnõu tekstis olev asumi osade piiritlus vastab seletuskirjas toodud kaardile. 3 Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja §-s 16 toodud näide 3 ei vasta eelnõu § 13 lõikele 3, mille kohaselt loodusliku rohumaa kõlviku hindamisel ei arvestata mullaviljakuse ja maakasutuse teguriga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Monika Pihlak 6113130 [email protected] Martin Kulp 6113097 [email protected] Eve Murumaa 611 3561 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel