Saatja: Pille-Kristin Täht <
[email protected]>
Saadetud: 31.05.2022 16:51
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Finantsinspektsiooni kiri
Tere!
Juuresolevana saadan Finantsinspektsiooni juhatuse liikme poolt
digiallkirjastatud kirja nr 5-8/3341-2.
Lugupidamisega
Pille-Kristin Täht
Juhatuse liikme assistent|Assistant to the Member of the Management Board
Finantsinspektsioon
Sakala 4, Tallinn 15030, Eesti|Estonia
+372 668 0518
twitter.com/FI_uudised
KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on
adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on
konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või
loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega
ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate
ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat
elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle
lisadega oma arvutisüsteemist.
CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended
only for the use of the person to whom it is addressed and is
confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in
whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal
relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in
error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its
attachments from your system.
Pr Keit Pentus-Rosimannus Teie 16.05.2022
Rahandusministeerium Meie 31.05.2022 nr 5-8/3341-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
[email protected]
Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile
esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja
filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu
kohta
Rahandusministeerium edastas 16.05.2022 rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50
„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali
aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ (edaspidi Määrus) eelnõu (edaspidi
Eelnõu) Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Finantsinspektsioon esitab
käesolevaga oma kommentaarid Eelnõue.
1. Üldise kommentaarina soovime Eelnõu kohta märkida järgmist. Muudatustega soovib Eesti Pank
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) alusel antud Määrusega koguda andmeid,
mida Finantsinspektsioon järelevalve teostamiseks ei vaja. Eesti Panga hinnangul annab riikliku statistika
seaduse (edaspidi RStS) § 301 lõige 3 õigusliku aluse selliste andmete kogumiseks. RStS § 8 lõike 1
kohaselt peetakse riikliku statistika tegijateks Statistikaametit ja Eesti Panka. Eesti Panga seaduse § 34
lõike 1 kohaselt arvestades Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevust, kogub
Eesti Pank andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika
saamiseks ning avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt on Eesti Pangal õigus saada tasuta kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti
territooriumil asuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt isikutelt Eesti maksebilansi koostamiseks
vajalikke andmeid. Seega uute aruannete ja seal sisalduvate aruannete Eesti Pangale esitamise õiguslik
alus tuleneb üksnes RStS-st ja mitte KAVS-i sätete alusel.
RStS § 301 lõige 1 sätestab, et integreeritud andmekogumine on Eesti Pangale riikliku statistika
tegemiseks vajalike andmete kogumine koos muude andmetega, mida Eesti Pank või RStS lõikes 3 või
31 nimetatud määruses osutatud isikud vajavad neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. RStS
§ 301 lõige 2 kirjutab ette tingimused, millal integreeritud andmekogumine on lubatud: 1) andmete
kogumine integreerituna vähendab halduskoormust; 2) andmete kogumise eesmärgid on
andmeesitajatele teada; 3) on tagatud andmete konfidentsiaalsus. RStS seletuskirja kohaselt lõikega 1
sätestatakse õigus koguda andmeid integreeritult, mis tähendab, et koos riikliku statistika jaoks vajalike
andmetega võib Eesti Pank või muu RStS lõikes 3 nimetatud isik koguda ka muid andmeid, mis on
vajalikud temale õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Ehk integreeritud andmekogumist
võib peale Eesti Panga teostada ka mõni teine asutus, nt Finantsinspektsioon. Sama seletuskirja kohaselt
võivad integreeritud andmed olla nii Eesti Panga kogutud ja edasi jagatud, kui Eesti Pangale jagatud
teiste andmekogujate poolt, vastavalt sellele, kuidas on aruandlust kehtestavas (kas Eesti Panga
presidendi või valdkonna eest vastutava ministri) määruses sätestatud. Kuivõrd EL õigusega on väga
rangelt reguleeritud finantsjärelevalve, siis teatud juhtudel võib olla ainuvõimalik, et Eesti Panga
andmevajadused integreeritakse järelevalvelistesse aruannetesse ning Finantsinspektsioon jagab
asjaomast teavet (infot, mida on võimalik õigusaktidest tulenevalt jagada) Eesti Pangaga. Sellisel juhul
saab subjekt esitada mitme aruande asemel ühe aruande. Samas seletuskirjas on selgitatud, et nt
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis, kus krediidiasutused peaksid esitama
mitmeid aruandeid nii Rahapesu andmebüroole kui ka Eesti Pangale, võimaldab kõnealune säte selliseid
andmeid koguda Eesti Pangal integreeritult ja edastada vajalikud andmed Rahapesu andmebüroole.
Integreeritud andmekogumise sätte eesmärk on võimaldada statistilisi andmeid taaskasutada, sest
ainult statistika jaoks esitatud üksikandmed avalikustada ei tohi. Või vastupidi, koguda statistilisi
andmeid muul otstarbel kogutavate andmestike koosseisus, kui see aitab vähendada halduskoormust.
Halduskoormuse vähendamise tingimus on seatud bürokraatia vähendamise eesmärgil.
Nagu ka Eelnõu seletuskirjas märgitud, siis Finantsinspektsiooni seisukohast vaadatuna muudatustega
nii kogutavate aruannete hulk kui ka töömaht kasvab Eelnõu jõustumisel. Lisaks aruannete kogumisele,
kaasnevad sellega seoses veel Finantsinspektsiooni tegevused, nt tagada tuleb subjektide
aruandluskohustuse aktuaalsus, Finantsinspektsioon on esmane kontaktpunkt jne. Eelnevast tulenevalt
pigem näeme, et kui Finantsinspektsioon peab koguma andmeid, mida ta oma järelevalve ülesannaete
täitmiseks ei vaja, siis Finantsinspektsiooni halduskoormus ei vähene, vaid vastupidi kasvab. Samuti
vaadates aruannete esitajate seisukohast ei ole võimalik tuletada olulist halduskoormuse võitu sellest,
kas aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile või Eesti Pangale. Kuna tegemist on täiesti iseseisvate ja
uute aruannetega, millel ei ole otsest seost järelevalveliste aruannetega, siis tegelikult kasvab ka
aruannete esitajate koormus.
2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt Määruse § 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hea raamatupidamise tavaga“
tekstiosaga „finantsaruandluse standardiga“.
Palume muuta Määruse § 4 lõike 1 sõnastust ja kehtestada see järgmiselt:
„(1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad, kohustused,
omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti hea raamatupidamise tavaga või Euroopa Parlamendi ja EL
Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT
L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.“
Oleme praktikas kokku puutunud olukorraga, kus krediidiandja mõõdab varasid ja kohustusi ainult kord
aastas. Sellisel juhul ei ole tagatud järelevalve teostamiseks vajalike andmete täpsus ja aktuaalsus.
Sõnastuse muutmise eesmärk on tagada, et krediidiandjad ja –vahendajad rakendavad vajalikke
hindamistehnikaid igal bilansipäeval, mitte ainult kord aastas majandusaasta lõpu seisuga.
3. Palume muuta Määruse lisa 1 „Bilanss“ punktis 4 toodud bilansikirjete „3.2 Muud laenud“ ja „9.2 Muud
laenud“ sisu selgitusi, asendades selgitavas tekstiosas sõnad „ei vasta“ sõnaga „vastavad“.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 403 lõikes 2 sätestatud lepingutele krediidi võtmiseks kohaldatakse
VÕS-i 2. jaos „Tarbijakrediidilepingud ja sellega seotud lepingud“ sätestatut, kuid sellised lepingud ei
käsitata tarbijakrediidilepingutena ning raporteeritakse aruandluses muude laenude kategooriates.
Eesti Liisingühingute Liit on saatnud 26.05.2022 Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ühe
kommentaari Eelnõu juurde. Finantsinspektsioonile teadaolevalt ei hakka Rahandusministeerium Eesti
2/3
Liisingühingute Liidu kirjale eraldi vastama ning lisab vastavad selgitused, mis põhinevad Finantsinspektsiooni
poolt Rahandusministeeriumile edastatud sisendil, Eelnõu märkuste tabelisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
3/3