dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
1.1-10.1/4321-3
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helen Korju-Kuul (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Kiri 31.05.2022 nr 5-8 3341-2.asice647 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Pille-Kristin Täht <[email protected]> Saadetud: 31.05.2022 16:51 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Finantsinspektsiooni kiri Tere! Juuresolevana saadan Finantsinspektsiooni juhatuse liikme poolt digiallkirjastatud kirja nr 5-8/3341-2. Lugupidamisega Pille-Kristin Täht Juhatuse liikme assistent|Assistant to the Member of the Management Board Finantsinspektsioon Sakala 4, Tallinn 15030, Eesti|Estonia &#43;372 668 0518 twitter.com/FI_uudised KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system. Pr Keit Pentus-Rosimannus Teie 16.05.2022 Rahandusministeerium Meie 31.05.2022 nr 5-8/3341-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu kohta Rahandusministeerium edastas 16.05.2022 rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ (edaspidi Määrus) eelnõu (edaspidi Eelnõu) Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Finantsinspektsioon esitab käesolevaga oma kommentaarid Eelnõue. 1. Üldise kommentaarina soovime Eelnõu kohta märkida järgmist. Muudatustega soovib Eesti Pank krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) alusel antud Määrusega koguda andmeid, mida Finantsinspektsioon järelevalve teostamiseks ei vaja. Eesti Panga hinnangul annab riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) § 301 lõige 3 õigusliku aluse selliste andmete kogumiseks. RStS § 8 lõike 1 kohaselt peetakse riikliku statistika tegijateks Statistikaametit ja Eesti Panka. Eesti Panga seaduse § 34 lõike 1 kohaselt arvestades Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevust, kogub Eesti Pank andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks ning avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on Eesti Pangal õigus saada tasuta kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti territooriumil asuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt isikutelt Eesti maksebilansi koostamiseks vajalikke andmeid. Seega uute aruannete ja seal sisalduvate aruannete Eesti Pangale esitamise õiguslik alus tuleneb üksnes RStS-st ja mitte KAVS-i sätete alusel. RStS § 301 lõige 1 sätestab, et integreeritud andmekogumine on Eesti Pangale riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumine koos muude andmetega, mida Eesti Pank või RStS lõikes 3 või 31 nimetatud määruses osutatud isikud vajavad neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. RStS § 301 lõige 2 kirjutab ette tingimused, millal integreeritud andmekogumine on lubatud: 1) andmete kogumine integreerituna vähendab halduskoormust; 2) andmete kogumise eesmärgid on andmeesitajatele teada; 3) on tagatud andmete konfidentsiaalsus. RStS seletuskirja kohaselt lõikega 1 sätestatakse õigus koguda andmeid integreeritult, mis tähendab, et koos riikliku statistika jaoks vajalike andmetega võib Eesti Pank või muu RStS lõikes 3 nimetatud isik koguda ka muid andmeid, mis on vajalikud temale õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Ehk integreeritud andmekogumist võib peale Eesti Panga teostada ka mõni teine asutus, nt Finantsinspektsioon. Sama seletuskirja kohaselt võivad integreeritud andmed olla nii Eesti Panga kogutud ja edasi jagatud, kui Eesti Pangale jagatud teiste andmekogujate poolt, vastavalt sellele, kuidas on aruandlust kehtestavas (kas Eesti Panga presidendi või valdkonna eest vastutava ministri) määruses sätestatud. Kuivõrd EL õigusega on väga rangelt reguleeritud finantsjärelevalve, siis teatud juhtudel võib olla ainuvõimalik, et Eesti Panga andmevajadused integreeritakse järelevalvelistesse aruannetesse ning Finantsinspektsioon jagab asjaomast teavet (infot, mida on võimalik õigusaktidest tulenevalt jagada) Eesti Pangaga. Sellisel juhul saab subjekt esitada mitme aruande asemel ühe aruande. Samas seletuskirjas on selgitatud, et nt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis, kus krediidiasutused peaksid esitama mitmeid aruandeid nii Rahapesu andmebüroole kui ka Eesti Pangale, võimaldab kõnealune säte selliseid andmeid koguda Eesti Pangal integreeritult ja edastada vajalikud andmed Rahapesu andmebüroole. Integreeritud andmekogumise sätte eesmärk on võimaldada statistilisi andmeid taaskasutada, sest ainult statistika jaoks esitatud üksikandmed avalikustada ei tohi. Või vastupidi, koguda statistilisi andmeid muul otstarbel kogutavate andmestike koosseisus, kui see aitab vähendada halduskoormust. Halduskoormuse vähendamise tingimus on seatud bürokraatia vähendamise eesmärgil. Nagu ka Eelnõu seletuskirjas märgitud, siis Finantsinspektsiooni seisukohast vaadatuna muudatustega nii kogutavate aruannete hulk kui ka töömaht kasvab Eelnõu jõustumisel. Lisaks aruannete kogumisele, kaasnevad sellega seoses veel Finantsinspektsiooni tegevused, nt tagada tuleb subjektide aruandluskohustuse aktuaalsus, Finantsinspektsioon on esmane kontaktpunkt jne. Eelnevast tulenevalt pigem näeme, et kui Finantsinspektsioon peab koguma andmeid, mida ta oma järelevalve ülesannaete täitmiseks ei vaja, siis Finantsinspektsiooni halduskoormus ei vähene, vaid vastupidi kasvab. Samuti vaadates aruannete esitajate seisukohast ei ole võimalik tuletada olulist halduskoormuse võitu sellest, kas aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile või Eesti Pangale. Kuna tegemist on täiesti iseseisvate ja uute aruannetega, millel ei ole otsest seost järelevalveliste aruannetega, siis tegelikult kasvab ka aruannete esitajate koormus. 2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt Määruse § 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hea raamatupidamise tavaga“ tekstiosaga „finantsaruandluse standardiga“. Palume muuta Määruse § 4 lõike 1 sõnastust ja kehtestada see järgmiselt: „(1) Bilansi ja kasumiaruande igakordsel koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti hea raamatupidamise tavaga või Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.“ Oleme praktikas kokku puutunud olukorraga, kus krediidiandja mõõdab varasid ja kohustusi ainult kord aastas. Sellisel juhul ei ole tagatud järelevalve teostamiseks vajalike andmete täpsus ja aktuaalsus. Sõnastuse muutmise eesmärk on tagada, et krediidiandjad ja –vahendajad rakendavad vajalikke hindamistehnikaid igal bilansipäeval, mitte ainult kord aastas majandusaasta lõpu seisuga. 3. Palume muuta Määruse lisa 1 „Bilanss“ punktis 4 toodud bilansikirjete „3.2 Muud laenud“ ja „9.2 Muud laenud“ sisu selgitusi, asendades selgitavas tekstiosas sõnad „ei vasta“ sõnaga „vastavad“. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 403 lõikes 2 sätestatud lepingutele krediidi võtmiseks kohaldatakse VÕS-i 2. jaos „Tarbijakrediidilepingud ja sellega seotud lepingud“ sätestatut, kuid sellised lepingud ei käsitata tarbijakrediidilepingutena ning raporteeritakse aruandluses muude laenude kategooriates. Eesti Liisingühingute Liit on saatnud 26.05.2022 Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ühe kommentaari Eelnõu juurde. Finantsinspektsioonile teadaolevalt ei hakka Rahandusministeerium Eesti 2/3 Liisingühingute Liidu kirjale eraldi vastama ning lisab vastavad selgitused, mis põhinevad Finantsinspektsiooni poolt Rahandusministeeriumile edastatud sisendil, Eelnõu märkuste tabelisse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 3/3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel