dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lisataotlus

Rahandusministeerium · 1. juuni 2022
Viit
4-1/4762-1
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Priit Potisepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
21. juuni 2022

Failid

  • 📎VK_Veikko Kapsta_31.05.2022_7-18_22_297.asice504 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium 31.05.2022 nr 7-18/22/297 Riigikontrolli RES 2023-2026 lisataotlus Austatud minister Edastan Teile Riigikontrolli lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2023-2026. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Janar Holm riigikontrolör Lisad: 1. Lisataotlus 2. Lisataotluse seletuskiri 3. IKT lisataotlus Veikko Kapsta [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. Riigikontrolli IT infrastruktuuri uuendamine 2023-2024, investeering 110 000 eurot 1. Probleem Kasutusel oleva riistvara eluiga ehk 5 aastane kasutusperiood saab täis, mistõttu on kõrgenenud risk riistvara riketeks ning on oht 1.4 Panustab arengukava suundadesse: Keskselt hangitud käideldavusele. baastaristu. 1.1 RES IKT/Arendusprojekti eesmärk Soetada uus 5 aastase tehasegarantiiga riistvara, et tagada turvaline ja töökindel taristu. 1.2 RESi lisataotlusega seos 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Kõrgenenud risk riistvara riketeks, käideldavuse kadu, ebapiisav arvutusressurss. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (SF arendusprojekti tulemus peab olema selline, mis 4. Mõju (saavutatav peale RES IKT rakendumist/arendusprojekti • Kasutusel oleva riistvara (3 serverit, Wifi tugijaamad, 4 võrgujaoturit, kajastub SF projektis ja mida valideerib enne välja maksmist lõppu ehk kuni 5 aasta jooksul) võrgusalvesti) on aegumas. Projekti Nõukogu) • Kaasaegse, töökindla ja turvalisema IT riistvara kasutamine tagab • Oleme kaardistanud keskselt pakutud teenuseid ja plaan on kasutada Riigi • On soetatud ja paigaldatud uus tehasegarantiiga riistvara: vajalikud käideldavusele esitatud nõuded (ISKE/EITS). IKT Keskuse (RIT) keskse hankija teenust. - 3 serverit virtualiseerimiskeskkonnale (vmWare); • Täidetakse IT baashügieeni nõue. • Ühtlasi seal, kus on otstarbekas kaalutakse ka ostumenetluse varianti. - WPA3 toega WiFi tugijaamad (ca 20 tk) koos kontrolleriga; • Tõuseb IT teenuste kvaliteet ning väheneb IKT töötajate ja - Neli uut 10Gbit võrgujaoturit serverite taristu partnerite halduskoormus. teenindamiseks; - Kõrgkäideldav iSCSI võrgusalvesti andmete talletamiseks. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. RES IKT/Arendusprojekti eeltingimused • Riigikontrolli arendus- ja haldusteenistuse IKT töötajad (IKT-juht ja IKT- • WiFi seadmete hankimine läbi RIT-i või eraldiseisva hanke, • Turukaardistus hanke sisendi saamiseks ning tehnilise kirjelduse süsteemiadministraator). Infoturbejuhi teenust pakub Riigikontrollile tähtaeg 10.2024, maksumus 22 000 eurot. koostamiseks. Registrite ja Infosüsteemide Keskus. • Kolme serveri hankimine läbi RIT-i või eraldiseisva hanke, • Kasutatakse ära riigis juba läbiviidud keskseid hankeid, et oleks tagatud Tähtaeg 10.2023, 36 000 eurot. ressursside otstarbekas kasutus. • Nelja 10 Gbit võrgujaoturi hankimine läbi RIT-i või eraldiseisva hanke, tähtaeg, 02.2023 ja 10.2024, maksumus 32 000 eurot. • Kõrgkäideldava võrgusalvesti hankimine andmete talletamiseks, tähtaeg 02.2023, maksumus 20 000 eurot. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus (RES IKT puhul ei ole vaja täita) 10. Jätkusuutlikkus (RES IKT puhul ei ole vaja täita) • Riigikontrolli auditeeritavad, riigikogu ja kodanikud • Riigikontrolli töötajad Riigikontrolli lisataotluse selgitused riigi eelarvestrateegia 2023-2026 juurde. Riigikontrolli eelarve piirmääraga vahendite maht on olnud viimase kolme aasta jooksul muutumatu (va RKAS maksed) ja nende aastate jooksul oleme oma võimekust säilitanud ja arendanud sisemiste vahendite arvel ega ole küsinud lisavahendeid. Sellele vaatamata tehti 2021. aastal riigi eelarvestrateegia (RES) 2022-2025 protsessis eelarve kärpeid Riigikontrolli osas. Riigikontrolli eelarve piirmääraga vahendeid vähendati aastatel 2022 ja 2023 ca 140 000.- euro võrra (ca 3% kuludest ilma RKAS kuludeta) ning 2024 ja 2025 ca 183 000.- euro võrra (ca 4% kuludest ilma RKAS kuludeta). Seda tehti olukorras, kus ministeeriumite kui asutuste keskmine tööjõukulu töötaja kohta on perioodil 2017-2021 kasvanud oluliselt kiiremini kui Riigikontrolli tööjõukulu. Erinevalt ministeeriumitest puudub Riigikontrollil võimalus asutuse kulusid katta muude vahendite (näiteks eraldised, toetused, vms) tegevuskuludesse tõstmise arvel. Riigikontrolli piirmääraga vahendite eelarvest moodustavad 2022. aastal tööjõukulud ca 71% ja majandamiskulud ca 27%. Majandamiskuludest moodustavad omakorda üle poole vahendid Riigi Kinnisvara AS-le, mistõttu ei ole võimalik ka majanduskuludest tõsta raha tööjõukuludeks. Arvestades eeltoodud asjaolusid, väga tugevat palgasurvet ja väga kõrget inflatsiooni ei ole Riigikontrollil võimalik katta vajalikke kulusid nii, et ei oleks oluliselt mõjutatud Riigikontrolli võimekus ja meile seadusega pandud ülesannete täitmine. Riigikontroll on ammendanud võimalused palgatõusust ja inflatsioonist tingitud lisakulude katmise sisemise kokkuhoiu arvelt. Püsimaks konkurentsis ministeeriumite ja ka erasektoriga ning tagamaks Riigikontrollile seadusega pandud ülesannete täitmise, esitab Riigikontroll lisataotluse piirmääraga kulude mahtude suurendamiseks aastaks 2023 ja vastavalt samas mahus ka aastateks 2024-2026. Tulenevalt hetke vähesest teadmisest 2024-2026 avaliku sektori üldisest palgakasvust ja inflatsioonist saaksime nende aastate vajadusi täpsustada järgmiste riigi eelarvestrateegiate protsesside käigus. Täiendavalt taotleme vahendeid ka investeeringute katteks aastatel 2023 ja 2024. Lisataotlus majandusliku sisu järgi on esitatud järgnevas tabelis: 2023 2024 2025 2026 Tööjõukulud 353 000 353 000 353 000 353 000 Majandamiskulud 65 000 65 000 65 000 65 000 Investeeringud 72 000 38 000 0 0 Esitatav lisataotlus kokku 490 000 456 000 418 000 418 000 Tööjõukulud Tööjõukuludes on kavandatud 2023. aastaks 6% palgatõusu. Riigikontrolli ametikohtade ja keskmine teenistujate arv on alates 2016. aastast vähenenud (vt järgnevat joonist). Riigikontrolli auditivõimekuse hoidmise kõige olulisemaks vahendiks on tagada oma teenistujatele tööturul konkurentsivõimeline palk. Palgakonkurentsis püsimiseks oleme juba aastaid keskendunud koosseisu kahanemise pidurdamisele ning siiani hoidnud palgad konkurentsivõimelised asutuse siseste ümberkorraldustega, kuid nüüdseks on need võimalused ammendunud. Järgmised sammud tähendavad juba teatud valdkondade auditeerimisest loobumist. 2016-2021 ametikohad ja keskmine teenistujate arv 120 100 101 100 88,6 93 88 88 88 80 83 79,9 82,6 83,3 75,4 60 40 20 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Ametikohad 101 100 93 88 88 88 Keskmine teenistujate arv 88,6 83 79,9 82,6 83,3 75,4 aastas Ametikohad Keskmine teenistujate arv aastas Majandamiskulud Majandamiskulude kasvu vajadus tuleneb kiirest inflatsioonist. Majandamiskuludest moodustavad IKT kulud ca 22%, personali koolituse, töötervishoiu ja ürituste kulud samuti ca 22%, välissuhtlus ca 20% ning muud haldus, andmeanalüütika, kommunikatsiooni, välisauditeerimise ja ekspertide kaasamise kulud kokku ca 36%. Investeeringud Tulenevalt küberturvalisuses järjest suurenevatest riskidest on vajalik järgnevatel aastatel uuendada Riigikontrolli kasutatavat riistvara. 2023. aastal tuleb soetada uued serverid (3tk), uus võrguketas andmete salvestamiseks ning kaks võrgujaoturit. Seadmete vahetamise tingib nende vanus ehk optimaalne eluiga möödub ning neid ei ole enam turvaline kasutada. Kuna töötleme oma töös auditeeritavatelt saadud teavet ja andmeid, siis on oluline tagada kasutatavate seadmete turvalisus ning seeläbi turvaline andmetöötlus. Kolme uue serveri orienteeruv maksumus on 36 000 eurot, kahe uue võrgujaoturi maksumus on 16 000 eurot ja uue võrguketta maksumus on 20 000 eurot. Investeeringute kogumaksumus aastal 2023 on 72 000 eurot. 2024. aastal tuleb välja vahetada vananenud WiFi seadmed ja kaks võrguseadet. Investeeringute kogumaksumus aastaks 2024 on 38 000 eurot (WiFi seadmed 22 000 ja võrgujaoturid 16 000 eurot). Kõik soetatavad seadmed on planeeritud vähemalt 5 aastase elueaga.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel