dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitus

Rahandusministeerium · 3. juuni 2022
Viit
12.2-1/4558-3
Registreeritud
3. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Võru Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. juuni 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Kiri_03.06.2022_22-0914-VLV_2.asice103 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Mihhail Antonov <[email protected]> Saadetud: 03.06.2022 14:01 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: RAM Riigihangete järelevalve list <[email protected]> Teema: FW: Edastame dokumendi: Selgitus Tere! Palun registreerida sissetuleva kirjana (vastusena meie 27.05.2022 kirjale nr 12.2-1/4558-2): Kiri koos selle manustega on kuni järelevalvemenetluse lõppemiseni AK (AvTS § 35 lg 1 p 2). Tervitades, Mihhail RRO From: Esko Hillep &lt;[email protected]&gt; Sent: Friday, June 3, 2022 1:55 PMTo: Mihhail Antonov &lt;[email protected]&gt;Subject: Edastame dokumendi: Selgitus Edastame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Asja viide: 22- 0914-VLVLugupidavaltEsko HillepVõru Linnavalitsusjuriidilise osakonna juhatajatel 785 0938mob 5194 4776e-post Võru Linnavalitsuse 22.02.2017 korralduse nr 108 „Hankekorra kehtestamine“ Lisa Hankekord I Üldsätted 1. Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Võru Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) riigihangete planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist. 2. Korras sätestatud tingimused kehtivad: 2.1. riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele; 2.2. lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange); 2.3. alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele; 2.4. riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitavata teenuse tellimisele. 3. Korra punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsus. 4. Korra punktis 2.3. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsuse liige, kelle haldusalas riigihange korraldatakse. 5. Korra punktis 2.4. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsus kui riigihanke eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära. 6. Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. II Riigihanke algataja ja hankeplaan 7. Riigihanke algatajaks korra tähenduses on valitsuse liige, struktuuriüksuse juht ja ametnik. 8. Hankeplaani koostamiseks esitavad struktuuriüksuse juhid ja ametnikud hiljemalt iga aasta 1. detsembriks, riigihangete eest vastutavaks määratud isikule, järgmisel kalendriaastal planeeritavate hangete kohta järgneva informatsiooni: 8.1. planeeritava hanke nimetus; 8.2. hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja hankelepingu kestus; 8.3. hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta. 9. Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab valitsus hankeplaani hiljemalt iga aasta 1. veebruariks või hiljemalt teisel nädalal peale eelarve vastu võtmist. Hankeplaan koostatakse jooksva aasta kohta. 10. Hankeplaan peab sisaldama korra punktis 8 nimetatud informatsiooni. 11. Hankeplaani ei muudeta. 12. Hankeplaanis mittesisalduvate riigihangete läbiviimine toimub korras esitatud regulatsiooni ja riigihangete seaduses sätestatu kohaselt. III Riigihanke komisjon 13. Valitsus moodustab valitsuse poolt korraldatavate riigihangete läbiviimiseks alatise riigihanke komisjoni (edaspidi komisjon). 14. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Igale komisjoni liikmele määratakse asendusliige juhuks, kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta. Komisjoni sekretär ei oma hääleõigust. 15. Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte. 16. Komisjoni ülesandeks on koostöös riigihangete eest vastutava isikuga: 16.1. hanke läbiviimiseks tarvilike eelotsustuste ja toimingute teostamine; 16.2. hanketeate ja hankedokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine; 16.3. pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine; 16.4. pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine; 16.5. pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine; 16.6. seaduses ette nähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega; 16.7. pakkumuste hindamine; 16.8. eduka pakkuja välja selgitamine ning valitsusele kinnitamiseks esitamine. 17. Komisjoni töö eest vastutab komisjoni tööd juhtiv esimees või aseesimees. 18. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Igal hääleõiguslikul komisjoni liikmel on üks hääl. 19. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni hääleõiguslikest liikmetest. 20. Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus. 21. Komisjon võib otsuseid teha koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt (peetakse elektrooniline koosolek) ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist (kooskõlastusring dokumendihaldussüsteemis GoPro Case Professional, edaspidi GoPro). Koosolek loetakse toimunuks ja koosoleku protokoll allkirjastatuks, kui protokollile on andnud oma kooskõlastuse viimane elektroonilisel koosolekul osalenud komisjoni hääleõiguslik liige. 22. Komisjoni tööst, menetletava riigihanke osas, ei või osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Kirjeldatud juhtumi esinemisel peab komisjoni liige viivitamatult komisjoni sellest kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava riigihanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige. 23. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli allkirjastamisega võrdsustatakse GoPro-s protokollile antud mittetingimuslik (ilma eriarvamuseta) kooskõlastus. Tingimusliku kooskõlastuse korral lasub kooskõlastajal kohustus esitada oma eriarvamus kommentaarina GoPro-s või jätta kooskõlastus andmata ning esitada oma eriarvamus kirjalikult komisjoni sekretärile protokolli juurde lisamiseks. IV Riigihanke algatamine 24. Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt vormistatud eelnõu (kui otsustajaks on valitsus) või taotluse (kui otsustajaks on valitsuse liige) koos riigihanke tehnilise kirjeldusega riigihanke korraldamise otsustajale. 25. Riigihanke algataja vastutab korra punkti 24 kohaselt esitatud andmete õigsuse eest. V Hankedokumendid ja hankeleping 26. Komisjoni poolt koostatud ja kinnitatud hanketeate ning hankedokumendid allkirjastab ja avalikustab riigihangete eest vastutav isik. 27. Korra punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud riigihanke hanketeade avaldatakse riigihangete registris. Riigihanked, mis jäävad 2000 euro ja riigihanke piirmäära vahele, avaldatakse linna veebilehel. 28. Riigihangete registri e-hangete keskkonnas loob, sisestab ja allkirjastab hankedokumente riigihangete eest vastutav isik, kooskõlastades need eelnevalt komisjoniga. 29. Hankelepingu sõlmimise otsustab riigihanke korraldamise otsustaja, kes määrab hankelepingu täitmise eest vastutava isiku. VI Lihthanked ja hanked alla lihthanke piirmäära 30. Lihthanke algatamine toimub korra IV peatüki kohaselt. 31. Lihthanke ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb järgida raha säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste (vähemalt kolme pakkumuse küsimine) võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 32. Hankelepingud maksumusega alla 2000 euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub ostetud asja või teenuse eest tasumine arve alusel. V Riigihangete eest ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik 33. Riigihangete eest vastutava isiku määrab linnapea kui riigihanke korraldamise otsustab valitsus. Vastutavale isikule määratakse asendaja juhtudeks, kui vastutava isiku teenistussuhe on peatunud, või kui vastutaval isikul ei ole võimalik vastutava isiku ülesandeid täita. Valitsuse poolt mitte korraldatavate riigihangete eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldamise otsustaja. 34. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldamise otsustaja. Ülle Müürsepp linnasekretär VÕRU LINNAVALITSUS KORRALDUS Võru 22.02.2017 nr 108 Hankekorra kehtestamine Korraldus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ § 30 lg 1 p 3 ja "Riigihangete 1 seadus" § 13 alusel lähtudes vajadusest reguleerida hankija suhtes sätestatud tingimuste täitmise korraldamist. 1. Kehtestada hankekord (lisa) alates 1. märtsist 2017. 2. Enne 1. märtsi 2017 algatatud riigihangete menetlemisele kohaldatakse Võru Linnavalitsuse 23. novembri 2011 korraldust nr 488 „Hankekorra kehtestamine“. 3. Tunnistada alates 1. märtsist 2017 kehtetuks Võru Linnavalitsuse 23. novembri 2011 korraldus nr 488 "Hankekorra kehtestamine". 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korralduse peale võib esitada Võru Linnavalitsusele vaide "Haldusmenetluse seaduses" sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule "Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud tingimustel ja korras. Anti Allas linnapea Ülle Müürsepp linnasekretär . ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 03.06.2022 Võru Linnavalitsus Kehtib kuni: 03.06.2027 ,dokumendi kinnitamine asutuse juhi poolt Alus: AvTS § 35 lg 1 p 18 Teabevaldaja: Võru Linnavalitsus Rahandusministeerium Teie 27.05.2022 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 03.06.2022 nr 22-0914-VLV/2 Selgitus 27. mail 2022 teatas Rahandusministeerium, et on alustanud järelevalvemenetlust Võru Linnavalitsuse (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke "Kontsessioonilepingu sõlmimine" (edaspidi hange), viitenumber 244839, õiguspärasuse kontrollimiseks. Teate kohaselt kohustati Võru Linnavalitsust esitama oma selgitused järelevalveteates tehtud etteheidete ja osutatud rikkumise kahtluste suhtes hiljemalt 3. juunil 2022. Võru Linnavalitsusele heidetakse ette järgnevaid võimalikke rikkumisi: 1. hankija ei ole määranud riigihanke jätkamisel pärast riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VaKo) poolt riigihanke peatamise lõppemist, sh riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimisel, mõistlikku tähtaega pakkumuste esitamiseks (RHS § 193 lg 8, § 201 lg 1, § 82 lg 1 nende koostoimes); 2. hankija tegi riigihankes toiminguid ajal, mil riigihange oli peatatud (RHS § 81 lg 4); 3. hankija rikkus liisu heitmisel riigihanke üldpõhimõtteid (RHS § 3); 4. hankija kavatseb sõlmida hankelepingu ilma, et oleks pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ja enne hankelepingu sõlmimist kontrollinud edukaks tunnistatud pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni (RHS § 104 lg 8, § 120 lg-d 2 ja 4). Hankija seisukoht esitatud etteheidetele 1. Vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo) teavitas hankijat 17. märtsil 2022 hankele esitatud vaidlustusest. 21. märtsil 2022 peatas VaKo hanke. Tuginedes RHS § 193 lõikele 8 pikendas hankija 22. märtsil 2022 pakkumuste esitamise tähtaega ja määras uueks pakkumuste esitamise tähtajaks 14. aprilli 2022 kell 12:00 (vastavasisuline teade on edastatud kõikidele registreerimislehel registreeritud ettevõtjatele) ja 12. aprillil 2022 pikendas veelkord, määrates uueks tähtajaks 22. aprilli 2022 kell 12:00 (ka see teade on edastatud kõikidele registreerimislehel registreeritud ettevõtjatele). RHS § 193 lõike 8 kohaselt peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kokku 25 päeva võrra ehk tegemist on mõistliku tähtajaga. Jüri 11 / 65605 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980 RHS § 201 lõige 1 sätestab hankijale keelu jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud VaKo otsuse teatavaks tegemisest. Hankija tegevuse kohta esitatud vaidlustus lahendati 7. aprillil 2022 ehk 14 päeva nõuet ei ole rikutud. RHS § 82 lõike 2 kohaselt ei pea hankija pakkumuste esitamise tähtaega pikendama juhul, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. VaKo-le esitatud vaidlustuses leiti, et hankija oli: 1) loonud hankelepingu projektis lepingu pikendamise regulatsiooni, mis oli vastuolus RHS § 123 lõike 1 punktiga 1; 2) jätnud alusdokumentatsioonist välja seadusest tuleneva kohustusliku regulatsiooni pakkujate poolt esitatavate pakkumuste täiendava kontrolli kohta juhtudel, mil need võiksid olla põhjendamatult madalad; 3) kehtestanud alternatiivse kuid õigusvastase hindamiskriteeriumi juhtudeks, mil pakkumuste võrdsuse tõttu ei ole võimalik edukat pakkujat välja selgitada. Kajastatud etteheited puudutavad neid olukordi ja küsimusi, mis on seotud esitatud pakkumuste ja pakkujate kontrolliga ning ei oleks muutnud mitte ühelgi juhul juba esitatud pakkumust mittevastavaks või kutsunud esile pakkuja mittevastavaks tunnistamise. Tehtud muudatused jäävad RHS § 82 lõike 2 mõjusfääri, mistõttu hankija ei pidanud juhinduma ehk kohaldama sama paragrahvi lõiget 1. Arvestades eespool esitatud ei ole võimalik väita, et hankija käitumine oleks olnud õigusvastane või pahatahtlik. Hankija pikendas pakkumuste esitamise tähtaega aegsasti ja andis uue mõistliku tähtaja. Vastavasisuline teavitus on pakkujatele esitatud muudatuste tegemise päeval, mitte 20. aprillil 2022 kell 23:02 nagu järelevalveteates väidetakse. 20. aprillil 2022 edastas hankija teate üksnes infoselguse huvides, mitte ei kehtestanud teatega uut pakkumuste esitamise aega. 2. Järelevalveteate esitaja etteheited RHS § 81 lõike 4 rikkumise osas on ebaõiged põhjusel, et väidetav rikkumine ei mõjutanud asja tulemust. Järelevalveteate esitaja esitas pakkumuse tähtaegselt, kusjuures järelevalveteate esitaja pakkumuse maksumus oli võrdne teise hankes osalenud pakkuja pakkumuse maksumusega. Seetõttu, RHS § 81 lg 1 väidetav rikkumine ei takistanud järelevalveteate esitajal ega ka ühelgi teisel pakkujal hankes pakkumust teha. Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetlusnormide rikkumised ei tingi vaidlustatud haldusakti tühistamist (antud juhul hanke kehtetuks tunnistamist), kui rikkumine ei oleks toonud kaasa teistsugust tulemust (Riigikohtu 19. detsembri 2021 otsus nr 3-17-1329, punktid 21 ja 24; Riigikohtu 5. septembri 2019 otsus nr 3-17-1110, punkt 17). 3. Liisuheitmine oli ette nähtud hanketeates (vt hanketeate punkti VI.3). Hankija ei näinud ette, et pakkujad peavad liisuheitmisest osa võtma. Seetõttu ei ole liisuheitmise puhul oluline liisuheitmise avalikkus, st pakkujate osavõtt, vaid liisuheitmise läbipaistvus, st kontrollitavus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija võttis liisuheitmise videosse, mistõttu liisuheitmise puhul on tagatud kontrollitavus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija teavitas mõlemat pakkujat ühel ajal liisuheitmise läbiviimise ajast ja kohast. Edukaks tunnistatud pakkuja esindaja tuli 2 (4) liisuheitmisele kohale, järelevalveteate esitaja esindaja liisuheitmisel kohal ei viibinud. Järelikult tuleb tähelepanuta jätta järelevalveteate esitaja väide, et liisu heitmisest ette teatamine vaid mõned tunnid ette ei ole proportsionaalne. Kuna liisuheitmine on taasesitatav ja kuna liisuheitmise läbi viimisel ei tehtud vigu, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist, siis ei ole edukaks tunnistamise otsus õigusvastane. Liisuheitmise korraldamise video: https://mail.voru.ee/files/IMG_0582.mov 4. Hankija viib läbi menetlustoiminguid vastavalt Võru Linnavalitsuse 22.02.2017 korralduse nr 108 „Hankekorra kehtestamine“ lisale „Hankekord“, mille punkti 16 kohaselt teostab etteheidetavaid toiminguid riigihanke komisjon. Kui riigihanke komisjon on teostanud kõik vajaliku toimingud ja jõudnud seisukohale, et võib kinnitada riigihanke tulemuse, tehakse ettepanek Võru Linnavalitsusele kinnitada riigihanke tulemus. Asjaolu, et tulemuse kinnitamisel kasutatakse sõnastust „tunnistada edukaks“ ei ole asjas enam määrav ning ei ole ka eksitav pakkujate suhtes põhjusel, et hankija teeb kõik menetluse käigus koostatud dokumendid kõikidele nähtavaks ehk kontrollitavaks. Hankija hinnangul ei ole olulina ka asjaolu, et e-riigihangete keskkonnas ei ole hankija poolt langetatud otsused allkirjastatud linnapea poolt. Seda põhjusel, et e-riigihangete keskkonnas tehtavad toimingud on tehnilist laadi toimingud, millele tekib õigusliku tähendus alles pärast Võru Linnavalitsuse poolt hanke tulemuse kinnitamist ehk korralduse vastu võtmist. Nõustuda ei saa ka järelevalveteate esitaja etteheidetega, et linnasekretäril puudub pädevus teha otsuseid eduka pakkuja kvalifitseerimise ega kvalifitseerimise aluste kontrolli kohta ja et need otsused on tehtud ajaliselt enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Hankija on Võru Linnavalitsus, mistõttu ühe või teise hankega seotud ülesande täitmiseks volitamine on hankija sisepädevuse küsimus (vt Riigikohtu 23. novembri 2011 otsus nr 3-3-1-13-12, punktid 20 ja 21). Seepärast on hankija määrata, milline ametnik teeb hankega seotud otsuseid. Samuti, isegi kui hankija on jätnud eduka pakkumuse kvalifitseerimise otsuse ja kvalifitseerimise aluste kontrollimise otsuse tegemata, siis need otsused järgnevad asjaliselt pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. See tähendab, et hankijal on, nagu ka järelevalveteate punktis 5.3 märgitakse, võimalik väidetavat rikkumist veel kõrvaldada ja see ei tingi hanke kehtetuks tunnistamist. Muud järelevalveteates esitatud küsimused ja väited * On eksitav ja pahatahtlik väita, et hankija on teinud kõik endast sõltuva selleks, et hankes osutuks edukaks ettemääratult üksnes üks pakkuja. Hankija täidab hanget läbi viies seadusest tulenevat ülesannet (JäätS § 66 lg 1) ehk tegemist on avaliku teenusega. On ilmselge, et igasuguse teenuse üheks peamiseks kvalitatiivseks näitajaks on teenuse mugavus ja kätte saadavus. Seetõttu on mõistetav ja põhjendatud, et hankija kaalub läbi ja võtab kasutusele meetmeid selleks, et teenust osutataks katkematult ja kasutajatele mugavalt. Siit tulenes ka hankija soov olemasoleva vedaja jätkamiseks juhtumil, kui esitatud pakkumused oleksid võrreldamatult võrdsed. * Hankijale jääb arusaamatuks, miks ei ole järelevalveteate esitaja vaidlustanud nende hinnangul õigusvastast hankija käitumist. Väide, et vaidlustust ei olnud võimalik esitada põhjusel, et hankija on jätnud selleks liiga vähe aega ei päde. Hankija on teinud üheaegselt kõikidele pakkujatele teatavaks kõik langetatud otsused ehk vaidlustusaeg hakkas kulgema kõikidele samaaegselt. 3 (4) Kokkuvõte Hankija ei ole eelistanud ühte pakkujat teisele ning on käitunud õiguspäraselt. Kõik hankija toimingud on kontrollitavad ja avalikud. Esitatud järelevalveteatis on eksitav ja kohati pahatahtlik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Esko Hillep juriidilise osakonna juhataja Esko Hillep 785 0938 [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel