Saatja: Mihhail Antonov <
[email protected]>
Saadetud: 03.06.2022 14:01
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: RAM Riigihangete järelevalve list <
[email protected]>
Teema: FW: Edastame dokumendi: Selgitus
Tere!
Palun registreerida sissetuleva kirjana (vastusena meie 27.05.2022
kirjale nr 12.2-1/4558-2):
Kiri koos selle manustega on kuni järelevalvemenetluse lõppemiseni AK
(AvTS § 35 lg 1 p 2).
Tervitades,
Mihhail
RRO
From: Esko Hillep <
[email protected]> Sent: Friday, June 3, 2022
1:55 PMTo: Mihhail Antonov <
[email protected]>Subject:
Edastame dokumendi: Selgitus
Edastame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Asja viide: 22-
0914-VLVLugupidavaltEsko HillepVõru Linnavalitsusjuriidilise osakonna
juhatajatel 785 0938mob 5194 4776e-post
Võru Linnavalitsuse 22.02.2017 korralduse nr 108
„Hankekorra kehtestamine“
Lisa
Hankekord
I Üldsätted
1. Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Võru Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) riigihangete
planeerimist ja korraldamist ning hankelepingute sõlmimist.
2. Korras sätestatud tingimused kehtivad:
2.1. riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele;
2.2. lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi
lihthange);
2.3. alla lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele;
2.4. riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitavata teenuse tellimisele.
3. Korra punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsus.
4. Korra punktis 2.3. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsuse liige, kelle haldusalas
riigihange korraldatakse.
5. Korra punktis 2.4. nimetatud riigihanke korraldamise otsustab valitsus kui riigihanke eeldatav
maksumus ületab riigihanke piirmäära.
6. Riigihanget ei või jaotada osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete
eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi
saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
II Riigihanke algataja ja hankeplaan
7. Riigihanke algatajaks korra tähenduses on valitsuse liige, struktuuriüksuse juht ja ametnik.
8. Hankeplaani koostamiseks esitavad struktuuriüksuse juhid ja ametnikud hiljemalt iga aasta 1.
detsembriks, riigihangete eest vastutavaks määratud isikule, järgmisel kalendriaastal
planeeritavate hangete kohta järgneva informatsiooni:
8.1. planeeritava hanke nimetus;
8.2. hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja hankelepingu kestus;
8.3. hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta.
9. Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab valitsus hankeplaani hiljemalt iga aasta 1.
veebruariks või hiljemalt teisel nädalal peale eelarve vastu võtmist. Hankeplaan koostatakse
jooksva aasta kohta.
10. Hankeplaan peab sisaldama korra punktis 8 nimetatud informatsiooni.
11. Hankeplaani ei muudeta.
12. Hankeplaanis mittesisalduvate riigihangete läbiviimine toimub korras esitatud regulatsiooni
ja riigihangete seaduses sätestatu kohaselt.
III Riigihanke komisjon
13. Valitsus moodustab valitsuse poolt korraldatavate riigihangete läbiviimiseks alatise
riigihanke komisjoni (edaspidi komisjon).
14. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Igale komisjoni liikmele määratakse asendusliige
juhuks, kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta. Komisjoni sekretär ei oma
hääleõigust.
15. Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta sõltumatuid eksperte.
16. Komisjoni ülesandeks on koostöös riigihangete eest vastutava isikuga:
16.1. hanke läbiviimiseks tarvilike eelotsustuste ja toimingute teostamine;
16.2. hanketeate ja hankedokumentide ettevalmistamine ja kinnitamine;
16.3. pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine;
16.4. pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mitte kvalifitseerimine;
16.5. pakkumuste vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine;
16.6. seaduses ette nähtud juhtudel läbirääkimiste pidamine pakkujatega;
16.7. pakkumuste hindamine;
16.8. eduka pakkuja välja selgitamine ning valitsusele kinnitamiseks esitamine.
17. Komisjoni töö eest vastutab komisjoni tööd juhtiv esimees või aseesimees.
18. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Igal hääleõiguslikul komisjoni
liikmel on üks hääl.
19. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa rohkem kui pool komisjoni
hääleõiguslikest liikmetest.
20. Komisjoni liikmel on õigus lisada komisjoni otsusele oma kirjalik (eri)arvamus.
21. Komisjon võib otsuseid teha koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni
hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees on oma seisukoha esitanud
elektrooniliselt (peetakse elektrooniline koosolek) ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist
(kooskõlastusring dokumendihaldussüsteemis GoPro Case Professional, edaspidi GoPro).
Koosolek loetakse toimunuks ja koosoleku protokoll allkirjastatuks, kui protokollile on andnud
oma kooskõlastuse viimane elektroonilisel koosolekul osalenud komisjoni hääleõiguslik liige.
22. Komisjoni tööst, menetletava riigihanke osas, ei või osa võtta isik, kellel esineb huvide
konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Kirjeldatud juhtumi
esinemisel peab komisjoni liige viivitamatult komisjoni sellest kirjalikult teavitama ja hoiduma
menetletava riigihanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme
ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige.
23. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja
ja protokollija. Protokolli allkirjastamisega võrdsustatakse GoPro-s protokollile antud
mittetingimuslik (ilma eriarvamuseta) kooskõlastus. Tingimusliku kooskõlastuse korral lasub
kooskõlastajal kohustus esitada oma eriarvamus kommentaarina GoPro-s või jätta kooskõlastus
andmata ning esitada oma eriarvamus kirjalikult komisjoni sekretärile protokolli juurde
lisamiseks.
IV Riigihanke algatamine
24. Riigihanke algataja esitab nõuetekohaselt vormistatud eelnõu (kui otsustajaks on valitsus) või
taotluse (kui otsustajaks on valitsuse liige) koos riigihanke tehnilise kirjeldusega riigihanke
korraldamise otsustajale.
25. Riigihanke algataja vastutab korra punkti 24 kohaselt esitatud andmete õigsuse eest.
V Hankedokumendid ja hankeleping
26. Komisjoni poolt koostatud ja kinnitatud hanketeate ning hankedokumendid allkirjastab ja
avalikustab riigihangete eest vastutav isik.
27. Korra punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud riigihanke hanketeade avaldatakse riigihangete registris.
Riigihanked, mis jäävad 2000 euro ja riigihanke piirmäära vahele, avaldatakse linna veebilehel.
28. Riigihangete registri e-hangete keskkonnas loob, sisestab ja allkirjastab hankedokumente
riigihangete eest vastutav isik, kooskõlastades need eelnevalt komisjoniga.
29. Hankelepingu sõlmimise otsustab riigihanke korraldamise otsustaja, kes määrab hankelepingu
täitmise eest vastutava isiku.
VI Lihthanked ja hanked alla lihthanke piirmäära
30. Lihthanke algatamine toimub korra IV peatüki kohaselt.
31. Lihthanke ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb järgida raha säästliku ja
otstarbeka kasutamise põhimõtet ning saavutada hanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades
konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste (vähemalt kolme pakkumuse küsimine)
võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
32. Hankelepingud maksumusega alla 2000 euro võib sõlmida suuliselt, sellisel juhul toimub
ostetud asja või teenuse eest tasumine arve alusel.
V Riigihangete eest ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik
33. Riigihangete eest vastutava isiku määrab linnapea kui riigihanke korraldamise otsustab
valitsus. Vastutavale isikule määratakse asendaja juhtudeks, kui vastutava isiku teenistussuhe on
peatunud, või kui vastutaval isikul ei ole võimalik vastutava isiku ülesandeid täita. Valitsuse poolt
mitte korraldatavate riigihangete eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldamise otsustaja.
34. Hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määrab riigihanke korraldamise otsustaja.
Ülle Müürsepp
linnasekretär
VÕRU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Võru 22.02.2017 nr 108
Hankekorra kehtestamine
Korraldus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“ § 30 lg 1 p 3 ja "Riigihangete
1
seadus" § 13 alusel lähtudes vajadusest reguleerida hankija suhtes sätestatud tingimuste täitmise
korraldamist.
1. Kehtestada hankekord (lisa) alates 1. märtsist 2017.
2. Enne 1. märtsi 2017 algatatud riigihangete menetlemisele kohaldatakse Võru Linnavalitsuse
23. novembri 2011 korraldust nr 488 „Hankekorra kehtestamine“.
3. Tunnistada alates 1. märtsist 2017 kehtetuks Võru Linnavalitsuse 23. novembri 2011
korraldus nr 488 "Hankekorra kehtestamine".
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korralduse peale võib esitada Võru Linnavalitsusele vaide "Haldusmenetluse seaduses"
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal
oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
"Halduskohtumenetluse seadustikus" sätestatud tingimustel ja korras.
Anti Allas
linnapea Ülle Müürsepp
linnasekretär
.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 03.06.2022
Võru Linnavalitsus Kehtib kuni: 03.06.2027 ,dokumendi kinnitamine asutuse juhi
poolt
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 18
Teabevaldaja: Võru Linnavalitsus
Rahandusministeerium Teie 27.05.2022
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 03.06.2022 nr 22-0914-VLV/2
Selgitus
27. mail 2022 teatas Rahandusministeerium, et on alustanud järelevalvemenetlust Võru
Linnavalitsuse (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke "Kontsessioonilepingu
sõlmimine" (edaspidi hange), viitenumber 244839, õiguspärasuse kontrollimiseks. Teate
kohaselt kohustati Võru Linnavalitsust esitama oma selgitused järelevalveteates tehtud
etteheidete ja osutatud rikkumise kahtluste suhtes hiljemalt 3. juunil 2022.
Võru Linnavalitsusele heidetakse ette järgnevaid võimalikke rikkumisi:
1. hankija ei ole määranud riigihanke jätkamisel pärast riigihangete vaidlustuskomisjoni
(edaspidi: VaKo) poolt riigihanke peatamise lõppemist, sh riigihanke alusdokumentide
õigusaktidega kooskõlla viimisel, mõistlikku tähtaega pakkumuste esitamiseks (RHS § 193 lg 8,
§ 201 lg 1, § 82 lg 1 nende koostoimes);
2. hankija tegi riigihankes toiminguid ajal, mil riigihange oli peatatud (RHS § 81 lg 4);
3. hankija rikkus liisu heitmisel riigihanke üldpõhimõtteid (RHS § 3);
4. hankija kavatseb sõlmida hankelepingu ilma, et oleks pärast pakkumuse edukaks
tunnistamist ja enne hankelepingu sõlmimist kontrollinud edukaks tunnistatud pakkuja
kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni (RHS § 104 lg 8, § 120 lg-d 2 ja 4).
Hankija seisukoht esitatud etteheidetele
1. Vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo) teavitas hankijat 17. märtsil 2022 hankele esitatud
vaidlustusest. 21. märtsil 2022 peatas VaKo hanke.
Tuginedes RHS § 193 lõikele 8 pikendas hankija 22. märtsil 2022 pakkumuste esitamise
tähtaega ja määras uueks pakkumuste esitamise tähtajaks 14. aprilli 2022 kell 12:00
(vastavasisuline teade on edastatud kõikidele registreerimislehel registreeritud ettevõtjatele) ja
12. aprillil 2022 pikendas veelkord, määrates uueks tähtajaks 22. aprilli 2022 kell 12:00 (ka see
teade on edastatud kõikidele registreerimislehel registreeritud ettevõtjatele).
RHS § 193 lõike 8 kohaselt peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.
Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kokku 25 päeva võrra ehk tegemist on
mõistliku tähtajaga.
Jüri 11 / 65605 Võru / Telefon 785 0901 /
[email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980
RHS § 201 lõige 1 sätestab hankijale keelu jätkata peatatud riigihanget enne 14 päeva
möödumist RHS § 197 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud VaKo otsuse teatavaks tegemisest.
Hankija tegevuse kohta esitatud vaidlustus lahendati 7. aprillil 2022 ehk 14 päeva nõuet ei ole
rikutud.
RHS § 82 lõike 2 kohaselt ei pea hankija pakkumuste esitamise tähtaega pikendama juhul, kui
muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke
alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu
riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise
tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või
kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste
sisu.
VaKo-le esitatud vaidlustuses leiti, et hankija oli:
1) loonud hankelepingu projektis lepingu pikendamise regulatsiooni, mis oli vastuolus RHS
§ 123 lõike 1 punktiga 1;
2) jätnud alusdokumentatsioonist välja seadusest tuleneva kohustusliku regulatsiooni
pakkujate poolt esitatavate pakkumuste täiendava kontrolli kohta juhtudel, mil need võiksid olla
põhjendamatult madalad;
3) kehtestanud alternatiivse kuid õigusvastase hindamiskriteeriumi juhtudeks, mil
pakkumuste võrdsuse tõttu ei ole võimalik edukat pakkujat välja selgitada.
Kajastatud etteheited puudutavad neid olukordi ja küsimusi, mis on seotud esitatud pakkumuste
ja pakkujate kontrolliga ning ei oleks muutnud mitte ühelgi juhul juba esitatud pakkumust
mittevastavaks või kutsunud esile pakkuja mittevastavaks tunnistamise. Tehtud muudatused
jäävad RHS § 82 lõike 2 mõjusfääri, mistõttu hankija ei pidanud juhinduma ehk kohaldama sama
paragrahvi lõiget 1.
Arvestades eespool esitatud ei ole võimalik väita, et hankija käitumine oleks olnud õigusvastane
või pahatahtlik. Hankija pikendas pakkumuste esitamise tähtaega aegsasti ja andis uue mõistliku
tähtaja. Vastavasisuline teavitus on pakkujatele esitatud muudatuste tegemise päeval, mitte 20.
aprillil 2022 kell 23:02 nagu järelevalveteates väidetakse. 20. aprillil 2022 edastas hankija teate
üksnes infoselguse huvides, mitte ei kehtestanud teatega uut pakkumuste esitamise aega.
2. Järelevalveteate esitaja etteheited RHS § 81 lõike 4 rikkumise osas on ebaõiged põhjusel,
et väidetav rikkumine ei mõjutanud asja tulemust. Järelevalveteate esitaja esitas pakkumuse
tähtaegselt, kusjuures järelevalveteate esitaja pakkumuse maksumus oli võrdne teise hankes
osalenud pakkuja pakkumuse maksumusega. Seetõttu, RHS § 81 lg 1 väidetav rikkumine ei
takistanud järelevalveteate esitajal ega ka ühelgi teisel pakkujal hankes pakkumust teha.
Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetlusnormide rikkumised ei tingi vaidlustatud haldusakti
tühistamist (antud juhul hanke kehtetuks tunnistamist), kui rikkumine ei oleks toonud kaasa
teistsugust tulemust (Riigikohtu 19. detsembri 2021 otsus nr 3-17-1329, punktid 21 ja 24;
Riigikohtu 5. septembri 2019 otsus nr 3-17-1110, punkt 17).
3. Liisuheitmine oli ette nähtud hanketeates (vt hanketeate punkti VI.3). Hankija ei näinud
ette, et pakkujad peavad liisuheitmisest osa võtma. Seetõttu ei ole liisuheitmise puhul oluline
liisuheitmise avalikkus, st pakkujate osavõtt, vaid liisuheitmise läbipaistvus, st kontrollitavus ja
pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija võttis liisuheitmise videosse, mistõttu liisuheitmise puhul
on tagatud kontrollitavus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija teavitas mõlemat pakkujat
ühel ajal liisuheitmise läbiviimise ajast ja kohast. Edukaks tunnistatud pakkuja esindaja tuli
2 (4)
liisuheitmisele kohale, järelevalveteate esitaja esindaja liisuheitmisel kohal ei viibinud. Järelikult
tuleb tähelepanuta jätta järelevalveteate esitaja väide, et liisu heitmisest ette teatamine vaid
mõned tunnid ette ei ole proportsionaalne. Kuna liisuheitmine on taasesitatav ja kuna
liisuheitmise läbi viimisel ei tehtud vigu, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist, siis ei
ole edukaks tunnistamise otsus õigusvastane.
Liisuheitmise korraldamise video: https://mail.voru.ee/files/IMG_0582.mov
4. Hankija viib läbi menetlustoiminguid vastavalt Võru Linnavalitsuse 22.02.2017
korralduse nr 108 „Hankekorra kehtestamine“ lisale „Hankekord“, mille punkti 16 kohaselt
teostab etteheidetavaid toiminguid riigihanke komisjon. Kui riigihanke komisjon on teostanud
kõik vajaliku toimingud ja jõudnud seisukohale, et võib kinnitada riigihanke tulemuse, tehakse
ettepanek Võru Linnavalitsusele kinnitada riigihanke tulemus. Asjaolu, et tulemuse kinnitamisel
kasutatakse sõnastust „tunnistada edukaks“ ei ole asjas enam määrav ning ei ole ka eksitav
pakkujate suhtes põhjusel, et hankija teeb kõik menetluse käigus koostatud dokumendid
kõikidele nähtavaks ehk kontrollitavaks.
Hankija hinnangul ei ole olulina ka asjaolu, et e-riigihangete keskkonnas ei ole hankija poolt
langetatud otsused allkirjastatud linnapea poolt. Seda põhjusel, et e-riigihangete keskkonnas
tehtavad toimingud on tehnilist laadi toimingud, millele tekib õigusliku tähendus alles pärast
Võru Linnavalitsuse poolt hanke tulemuse kinnitamist ehk korralduse vastu võtmist.
Nõustuda ei saa ka järelevalveteate esitaja etteheidetega, et linnasekretäril puudub pädevus teha
otsuseid eduka pakkuja kvalifitseerimise ega kvalifitseerimise aluste kontrolli kohta ja et need
otsused on tehtud ajaliselt enne pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. Hankija on Võru
Linnavalitsus, mistõttu ühe või teise hankega seotud ülesande täitmiseks volitamine on hankija
sisepädevuse küsimus (vt Riigikohtu 23. novembri 2011 otsus nr 3-3-1-13-12, punktid 20 ja 21).
Seepärast on hankija määrata, milline ametnik teeb hankega seotud otsuseid. Samuti, isegi kui
hankija on jätnud eduka pakkumuse kvalifitseerimise otsuse ja kvalifitseerimise aluste
kontrollimise otsuse tegemata, siis need otsused järgnevad asjaliselt pakkumuse edukaks
tunnistamise otsusele. See tähendab, et hankijal on, nagu ka järelevalveteate punktis 5.3
märgitakse, võimalik väidetavat rikkumist veel kõrvaldada ja see ei tingi hanke kehtetuks
tunnistamist.
Muud järelevalveteates esitatud küsimused ja väited
* On eksitav ja pahatahtlik väita, et hankija on teinud kõik endast sõltuva selleks, et hankes
osutuks edukaks ettemääratult üksnes üks pakkuja.
Hankija täidab hanget läbi viies seadusest tulenevat ülesannet (JäätS § 66 lg 1) ehk tegemist on
avaliku teenusega. On ilmselge, et igasuguse teenuse üheks peamiseks kvalitatiivseks näitajaks
on teenuse mugavus ja kätte saadavus. Seetõttu on mõistetav ja põhjendatud, et hankija kaalub
läbi ja võtab kasutusele meetmeid selleks, et teenust osutataks katkematult ja kasutajatele
mugavalt. Siit tulenes ka hankija soov olemasoleva vedaja jätkamiseks juhtumil, kui esitatud
pakkumused oleksid võrreldamatult võrdsed.
* Hankijale jääb arusaamatuks, miks ei ole järelevalveteate esitaja vaidlustanud nende
hinnangul õigusvastast hankija käitumist. Väide, et vaidlustust ei olnud võimalik esitada
põhjusel, et hankija on jätnud selleks liiga vähe aega ei päde. Hankija on teinud üheaegselt
kõikidele pakkujatele teatavaks kõik langetatud otsused ehk vaidlustusaeg hakkas kulgema
kõikidele samaaegselt.
3 (4)
Kokkuvõte
Hankija ei ole eelistanud ühte pakkujat teisele ning on käitunud õiguspäraselt. Kõik hankija
toimingud on kontrollitavad ja avalikud. Esitatud järelevalveteatis on eksitav ja kohati
pahatahtlik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Esko Hillep
juriidilise osakonna juhataja
Esko Hillep 785 0938
[email protected]
4 (4)