Lp Jaak Aab 03.06.2022 nr 7-2/1256
Riigihalduse minister
[email protected]
Maa-amet
[email protected]
Kehtestatud detailplaneeringute edastamine
Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringud:
1. Luunja Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 30 kehtestatud Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse
detailplaneering;
2. Luunja Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 29 kehtestatud Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse
keskosa detailplaneering.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja 26. mai 2022 nr 30
Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu
29.10.2020 otsusega nr 59. Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe
üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele.
Detailplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse kinnistule üks pereelamu maa krunt suurusega
8000 m², 28 573 m² ulatuses säilib senine maakasutus põllumajandusmaa näol. Elamukrundile
antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku
kuni 500 ². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 8,5 m kõrgune, abihooned
ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 15-45 kraadi.
Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga
piirata vaid elamukrundi hooneid ümbritsev õueala. Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast. Elamukrundi veevarustus on
lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil, reovesi on ette nähtud juhtida krundile
planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga.
Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Juurdepääs kavandatakse maanteelt olemasolevast asukohast erateena, kuna ühte elamut ja
põllumaad teenindava tee kasutamise vastu puudub avalik huvi. Tee on krunditud välja eraldi
transpordimaaks. Riigile kuuluva tee äärde on ette nähtud perspektiivne kergliiklustee, selleks
on moodustatud eraldi krundid, mis on ette nähtud enne hoonete ehituslubade saamist Luunja
vallale võõrandada. Kergliiklustee lõigu rajamise kohustust detailplaneeringuga ette ei nähta.
Perspektiivse kergliiklustee aluse maa väljakruntimine loob võimaluse kergliiklustee rajamise
tagamiseks planeeritaval alal.
Detailplaneering teeb Luunja valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku arvates planeeritava
elamukrundi maa-ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. Kavandatav tegevus arvestab
piirkonna maakasutust ja asustust – planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt
elamukrunti, muuhulgas jääb detailplaneeringu ala lähipiirkonda ka elamumaid ning
reserveeritud elamumaid, sh nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele
omast asustust. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa
suurusega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega.
Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja
ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri
säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse
säilimisega. Suuremas osas säilib kinnistu põllumaa, täpsemalt 28 573 m² suurusena. Kogu
põllumassiiv nr 66447523497, mis jääb Sikupõllu ja Looga kinnistutele, säilib 5,52 ha
suurusena. Planeeringulahendus on kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE))
toodud käsitlusega, mis puudutab väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist. Eelnimetatud
eelnõu § 35² lõike 3 punkti 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga
seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikule
põllumajandusmaale võib ehitada elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise, kui
elamu ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv terviklikuna või
juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks
väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa
massiiv vähemalt kahe hektari suurune. Käesoleva planeeringuga on tagatud põllumassiivi
tükeldamisel, mõlema tüki säilimine vähemalt 2 ha suurusena. Antud juhul säilib ka nende
ühendus põllumajandusmaana.
Oluline on märkida, et 2019. aastal kehtestatud Tartu maakonnaplaneering 2030+ määratleb
käesoleva detailplaneeringu ala suuremas osas (maakonnaplaneeringu tiheasumi ja maalise
asustuse piir kulgeb täpselt detailplaneeritaval krundil, arvestada tuleb maakonnaplaneeringu
täpsusastet) hoopis tiheasumi laienemisalasse, kus ruumiline areng peaks toimuma linliku
struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Tartumaa maakonnaplaneering on dokument, mis
määratleb ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused maakonna territooriumil ja on ühtlasi
üldplaneeringu koostamise alus.
Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Alkranel OÜ poolt keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang, töös jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust
eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14.06-13.07.2021
ning avalik arutelu viidi läbi 22.07.2021 Luunja vallamajas.
Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Maaeluministeerium 09.12.2021
kirjaga nr 4.1-5/1835-5, Transpordiamet 29.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/2023-6, Päästeamet
Margo Lempu 19.10.2021 digiallkirjaga, Põllumajandus- ja Toiduamet 28.09.2021 kirjaga nr
6.2-2/41651. Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ. Kirjalikke arvamusi planeeringu
eelnõule ei laekunud.
Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 5 ning suunati
avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 21.02-22.03.2022. Avaliku väljapaneku
kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud.
30.03.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 18.04.2022 nr 15-3/2963-
2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus
lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu
menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal
kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmisettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete
kohaselt. Arvestades kehtivat Tartumaa maakonnaplaneeringut leiab Rahandusministeerium, et
puuduvad takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Sikupõllu
maaüksuse detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
arvestab tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka hajaasustusele omase
asustuse säilimise tagamist.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse
§ 91 lg 1, Aberon OÜ koostatud Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu toimiku
(töö nr DP1-11.2020) Luunja Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*.
2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning
sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate
kulude kandmiseks. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu
elluviimise tingimus.
3. Vallavalitsus ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete
ehitamiseks enne detailplaneeringujärgse transpordimaa krundi Pos 4 vallale
võõrandamist.
4. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse.
5. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
7. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Vahejõe
vallavolikogu esimees
ABERON OÜ
Töö nr: DP1-11.2020
TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, RÕÕMU KÜLA
SIKUPÕLLU MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raavo Leiten
Kadri Leiten
Projektijuht, joonestaja Riivo Leiten
Maastikuarhitekt/konsultant Kati Soonvald
Tartu 2021
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
SISUKORD
SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 3
1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................. 3
2. Detailplaneeringu koostaja ............................................................................................ 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ............................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud .................................................... 3
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................. 3
5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed ................................................................................................... 4
5.3 Haljastus ja maastik ...................................................................................................... 4
5.4 Tehnovõrgud .................................................................................................................. 4
5.5 Kitsendused .................................................................................................................... 4
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................. 4
7. Planeeringu lahendus ..................................................................................................... 5
7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ................................................................. 5
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ...................................................... 6
7.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................. 6
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................... 7
7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ..................................................................... 7
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 7
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 8
7.8. Ehitistevahelised kujad ......................................................................................... 8
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................ 8
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ..................................................................................... 9
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................... 9
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................. 9
7.9.4. Soojavarustus ............................................................................................................. 9
7.9.5. Sidevarustus .............................................................................................................. 10
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................ 10
7.11. Servituutide vajaduse määramine .................................................................... 10
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ................ 11
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........... 11
7.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .................................... 11
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ........................................................................ 13
2
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 29.10.2020.a. otsus nr 59
Rõõmu külas asuva Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamise, detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ning planeeringuala piiri,
suuruse ja lähtetingimuste kinnitamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuteks on Raavo ja Kadri Leiten.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Aberon OÜ, projektijuht
joonestaja Riivo Leiten ja ja maastikuarhitekt/konsultant Kati Soonvald (dipl. MD 000627,
Eesti Maaülikool, maastikuarhitektuur).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi
moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks antakse
lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on ca 3,99 ha.
Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal
põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi
alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, kus on uute kruntide moodustamine keelatud.
Elamukrundi moodustamine Sikupõllu maaüksusele väärtuslikule põllumaale läheb
vastuollu üldplaneeringuga, mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta Luunja valla üldplaneeringut Sikupõllu maaüksuse osas.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
• nimi- SIKUPÕLLU
• katastriüksuse tunnus- 43201:001:1196;
• maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;
• pindala- 3,99 ha.
4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud
• Luunja valla üldplaneering;
• Tartu maakonnaplaneering 2030+;
• Alkranel OÜ poolt 18.08.2020 koostatud „Luunja vallas Rõõmu külas Sikupõllu
maaüksuse detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) eelhinnang“
• OÜ GPP (litsents nr 420MA) poolt märts 2020.a koostatud geodeetiline alusplaan,
töö nr G54-2003-2020-E.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu külas ja hõlmab Sikupõllu
maaüksust.
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Olemasolev olukord.
3
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
5.1. Planeeringuala maakasutus
Sikupõllu maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on
hoonestamata.
5.2 Juurdepääsud ja teed
Sikupõllu maaüksusele on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt nr 22253 Rõõmu-Viira. Riigitee on
9,0 m laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad,
kõnniteed puuduvad.
5.3 Haljastus ja maastik
Maaüksusel puudub kõrghaljastus. Maaüksus on kasutusel heinamaana.
Planeeringuala reljeef langeb loodest kagu suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 67,38-60,13 meetrit. Kinnistu kagupiiril asub kraav, mis on ümbritsevast
maapinnast madalam (kraavi põhi 58,95 m).
Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga määratud täies ulatuses väärtuslikuks
põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP),
mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti.
Planeeringuala jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
5.4 Tehnovõrgud
Piki riigitee poolset ala kulgeb keskpinge (1-20 kV) õhuliin. Sikupõllu maaüksusel on olemas
elektriliitumine (puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Maaalal asub maaparanduse drenaaž.
Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda.
5.5 Kitsendused
Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira 30 meetri laiune kaitsevöönd.
Sikupõllu maaüksuse kagupiiril asub Timuski avatud eesvool (21023600103600021M), lisaks
jääb planeeringuala Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alale.
Planeeringualale ulatub Timuski avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd 1 m ja kaitsevöönd 12
m.
Planeeringualale ulatub 1-20 kV pingega elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja
õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 m laiused mõttelised
vertikaaltasandid.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks
keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla
läänepoolses osas Rõõmu külas ca 2,1 km kaugusel Tartu linna piirist.
Planeeringuala asub hajaasustuses. Lähim bussipeatus (Lennu tee) asub planeeringuala
kõrval. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 2,3-2,4 km
kaugusel.
Planeeringuala piirneb põhjast 22253 Rõõmu-Viira tee L361, kirdest Sikupõllu, kagust Looga,
edelast Õuna, läänest 22253 Rõõmu-Viira tee L33 ja loodest 22253 Rõõmu-Viira tee L35
maaüksustega.
Detailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka
hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad.
Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku
4
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
3,99 - 18,66 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,63 - 3,09 ha.
Elamumaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1599 – 14054 m2.
Planeeringualast põhja- ja kirdesuunas asuvad elamumaa krundid, millest enamik on
hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega. Ida-, lõuna- ja läänesuunas asuvad
maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Kaugemal edelasuunas asuvad hoonestatud
elamumaa krundid. Loodesuunas asub hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksus, kuhu on kehtiva Männisalu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud
kolme elamumaa krundi ja ühe maatulundusmaa krundi moodustamine ning üksikelamute
ehitamine. Käesolevaks hetkeks pole planeeringulahenduse realiseerimist alustatud.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahesuguse
arhitektuurse lahendusega, kas 1+katusekorrusega viilkatusega üksikelamud või ühekordsed
madalama kaldelise kelp- või viilkatusega üksikelamud. Erandiks on lähipiirkonnas Padila teel
paiknevad modernsed üksikelamud, mis kõik on ehitatud sarnaste ühekordsete kaldkatustega
hoonetena, millel lamekatusest lisamaht. Abihooned piirkonnas kas ühe- või kahekorruselised.
Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist, tellist, krohvi ja ümarpalki.
Olemasolevatel hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja eterniit. Kontaktvöönd on
nähtav planeeringu jooniselt 3.
7. Planeeringu lahendus
7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Planeeringuga kavandatakse Sikupõllu maaüksusele elamumaa krundi moodustamine.
26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on
maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa.
Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist.
Elamukrundi moodustamine Sikupõllu kinnistule väärtuslikule põllumaale on vastuolus Luunja
valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata
planeeringuala välja väärtusliku põllumaa koosseisust.
5
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek.
Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad
tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus.
Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust - planeeringuga taotletakse
hajaasustusele omast suurt (ligikaudu 0,8 ha) elamukrunti, kusjuures suurem osa
planeeringualast säilib põllumaana (u 2,8 ha). Planeeringu realiseerumine ei vähenda
piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust.
Detailplaneeringuala jääb linna piirist ca 2 km kaugusele, mistõttu kavandatav tegevus
vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Luunja vald on
Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu linna lähivallaks, mistõttu on vallas suur nõudlus
elamumaadele. Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal 2008. aastal ei olnud veel tajutud
neid trende, mida ilmestab 2019 a. koostatud Tartu maakonnaplaneering 2030+.
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalal välispiiri
lähedusse, millest edasi on kavandatud juba maaline piirkond. Seega detailplaneeringuga
kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+.
Kehtiva üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna sellega arvestatakse piirkonna
arengusuunda ja mitmekesistatakse ala kasutust.
Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused.
Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi
planeerimispõhimõtteid.
Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav
haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav
hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete
tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise
põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega.
7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga moodustatakse kokku neli krunti:
• 1 elamumaa krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 2 transpordimaa krunti.
Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis (tehnovõrkudega).
7.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
6
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonisel (tehnovõrkudega).
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
POS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
• 11101 üksikelamu;
• 12744 elamu abihoone.
7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu
põhijoonisel (tehnovõrkudega) toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik
asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-
ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,
keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.
• Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima
piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.
• Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat
värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja
vähedomineerivaid toone.
Keelatud on:
• Imiteerivad materjalid.
• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate,
tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonisel
(tehnovõrkudega) näidatud hoonestusala on kruntidel suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete
kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Planeeringu
joonisel 3 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas.
7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud
seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (25.09.2020 nr 15-2/20/40669-2).
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 1560 autot.
Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira kaitsevööndis, mis on äärmise sõiduraja
katendi servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72
lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg
3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele
on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.
7
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
Planeeringu joonisel 3 on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud
ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega.
Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 2,287,
täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud Elamu- ja maatulundusmaa
kinnistutele juurdepääsu tagamiseks on planeeringuala põhja- ja kirdeserva planeeritud
transpordimaa krunt, mille laius põhjaküljes on 7,7m ning kirdeküljes 5m. Planeeritud sõidutee
on 3,5 m laiune.
Vastavalt üldplaneeringule on riigitee äärde kavandatud perspektiivne kergliiklustee, mis tagab
planeeringuala ühenduse Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee jaoks on maantee
äärde planeeritud 9 meetri laiune krunt. Lisaks on ära näidatud võimalik kergliiklustee asukoht.
(kergliiklustee asukoht sh piir on kokku viidud koostatava Siku maaüksuse detailplaneeringu
lahendusega)
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise
käigus. Parkimiseks tuleb tagada minimaalselt 3 kohta.
Sõidusuunad, planeeritud sõidutee ja perspektiivne kergliiklustee, juurdepääsud kruntidele,
tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4.
7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
• Ala peab olema heakorrastatud.
• POS 1 krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
• Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale. Samuti on lubatud haljastada ka pos2.
• Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga
piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala.
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
• Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
• Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia
lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide
mahuga. Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima
ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja
välisviimistlusmaterjalidega.
• Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
7.8. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline
tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 4.
8
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav
arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d.
Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme
kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse
juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala
välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse §
127 lg 1 nõutule.
Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim
tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Tuuleaasa tee ja Kaalukoja tee ristmikul, mis jääb
planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012
„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise
puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10
l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³.
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise
puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga või septiku ja imbväljakuga (alus
Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4).
Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise
ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti
kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse
omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d.
Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna
kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse
kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja
sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti
koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele.
Planeeringuala kaguosa asub Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alal.
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus maaüksusel on tagatud (liitumisleping nr 358288).
POS 1 krundi elektrivarustus on tagatud Muska maaüksusel asuvast olemasolevast kilbist (mast
nr 6). Olemasolevast õhuliini mastist on veetud kinnistule 0,4 kV maakaabelliin. POS 1 krundi
elektrivarustuseks on krundi piiril juurdepääsutee kõrval 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab
olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud
maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma
vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
7.9.4. Soojavarustus
POS 1 krundile on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0
m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada
9
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
7.9.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal
krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise
projekteerimise käigus.
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille läheduses tuleb arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni,
õhusaaste). Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid
riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Maanteeamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate
keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud elamumaa krunt riigimaanteest
võimalikult kaugele. Planeeritud hoonestusala piir jääb riigimaantee servast
detailplaneeringuala piires 167 kuni 173 meetri kaugusele. Võttes aluseks Maa-ameti
müraandmete kaardirakenduse ja võrreldes läbi viidud mürauuringuid ei esine nii kaugel
maanteest enam müranormide ületamist.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja
tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
Planeeringualale ulatuva Timuski eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on
toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu
kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64
„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4.
7.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.
Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi
seadmise vajadusega ala on näidatud planeeringu joonisel 4.
10
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks
on seatud:
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
• jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
• teealade korrashoid;
• võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
• kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
• vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
7.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
• Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi
igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Huvitatud isiku kohustuseks ei ole
Pos 4 asuva kergliiklustee väljaehitamine.
• Pos 4 planeeritud krunt on ette nähtud võõrandamiseks Luunja vallale (ehitusloa
taotlemise eelduseks on Pos 4 võõrandamine Luunja vallale).
• Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale.
• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega
liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded
projektile Transpordiametilt. Kui planeeirngualal kohalik omavalitsus annab
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis, kaasatakse menetlusse Transpordiamet.
• Tagada maaparandussüstemi nõuetekohane toimimine. Kõik planeeringualale
kavandatavate ehitiste ehituloa eelnõud (kasutusloa eelnõud) kooskõlastada
Põllumajandus- ja Toiduametiga. Drenaaži alal on keelatud istanduste rajamine va
Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma
tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle
nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada
kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle
rajatisele.
11
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
• Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Koostas: Riivo Leiten
12
Aberon OÜ
Sikupõllu maaüksuse detailplaneering
Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Nr Kooskõlastaja Kuupäev ja Asukoht
number
1 Põllumajandus- ja Toiduamet 28.09.2020 Digikonteiner
Nr 6.2-2/41651 lisades
2 Maaeluministeerium 09.12.2021 Digikonteiner
Nr 4.1-5/1835-5 lisades
3 Transpordiamet 29.09.2021 Digikonteiner
Nr 7.1-2/21/2023-6 lisades
4 Päästeamet Lõuna Päästekeskus 19.10.2021 Digikonteiner
Nr K-ML/46 lisades
13
Aberon OÜ
Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Bentley PowerCivil for Baltics V8i Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Riivo Leiten Kihi nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi positsiooni number DP_hoonestus hoonestusala Tärkandmed seotus positsiooni numbriga, mis asub kihil DP- krunt_objectID DP_transp_soidutee Sõidutee DP_tehno_vesi tehnovõrgud Veetoru DP_tehno_kanal tehnovõrgud Isevoolne kanalisatsioonitorustik DP_tehno_elekter tehnovõrgud Madalpinge elektrikaabel DP_tehno_puurkaev tehnovõrgud Puurkaev DP_tehno_omapuhasti tehnovõrgud Omapuhasti DP_tehno_imbväljak tehnovõrgud Imbväljak DP_tehno_liitumiskilp tehnovõrgud Elektri liitumiskilp DP_servituut_tehno servituut Tehnovõrgu talumise servituut
LUUNJA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Luunja 26. mai 2022 nr 29
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu kehtestamine
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering on algatatud Luunja
Vallavolikogu 23.07.2020 otsusega nr 44. Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale
võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule
ja abihoonetele.
Planeeringuga kavandatakse Kitsevälja maaüksuse keskosasse üks pereelamu maa krunt
suurusega 1 ha, millele antakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks.
Elamukrundile antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kolme abihoonete rajamiseks
ehitisealuse pindalaga kokku kuni 400 m². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 9 m
kõrgune, abihooned ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud
35-45 kraadi. Aiaga on lubatud piirata õueala või rajada piire krundi piiridele, kuid piirdeaia
rajamine kallasraja ulatuses on keelatud. Piirete maksimaalne kõrgus on 1,5 m, keelatud on
plankaed ja plekkaed. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% elamukrundi pinnast.
Juurdepääs kavandatakse erateena, kuna ühte elamut teenindava tee kasutamise vastu puudub
avalik huvi. Elamu veevarustus ja reovee ärajuhtimine lahendatakse lokaalselt puurkaevu ja
omapuhastiga (biopuhasti).
Detailplaneering teeb ettepaneku Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks, arvates
planeeringuala (Kitsevälja kinnistu keskosa) välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust
ja kavandades sinna elamumaa krundi. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omane
suur (1 ha) elamukrunt ja tagatakse üldplaneeringu kohased väärtused hajaasustuses. Hoonestus
kavandatakse väljapoole Kitseoja ehituskeeluvööndit, juurdepääs on tagatud avalikult
kasutatavalt Kitsevälja teelt. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna
hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna
hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud
maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade
privaatsusootuse säilimisega.
Kitsevälja kinnistu on tegelikkuses osaliselt kaetud metsaga juba üldplaneeringu koostamise
ajal. Planeeritud elamukrundi ala on osaliselt ametlikult metsastatud ja arvel metsamaana,
osaliselt põllumaana. Planeeritud elamukrunt on piiritletud metsaga, Kitseojaga ja
põllumassiividega (nr 66847680892 (7,72 ha), nr 66847661787 (6,48 ha) ja nr 66847653775
(2,63)), millest tuleneb teatud maastikuline eraldatus naaberaladest. Põllumassiivid nr
66847661787 ja 66847653775 ilmselt mõningal määral vähenevad (Maa-ameti Mullastiku
kaardirakenduse täpsusaste ei võimalda seda nii täpselt hinnata, aga hinnanguliselt mõlemad
vähenevad kuni 4%). Põllumassiivid vähenevad ühest küljest ribana ega vähenda nende
kompaktsust ega haritavust. Planeeringulahendus on kooskõlas Riigikogus menetluses oleva
väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (309SE)) toodud käsitlusega, mis puudutab väärtuslikule põllumajandusmaale
ehitamist. Eelnimetatud seaduse eelnõu § 35² lõike 3 punkti 3 kohaselt võib kohaliku
omavalitsuse üksus üldplaneeringuga seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada elamu ja selle
teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise, kui elamu ehitamise tulemusena säilib väärtusliku
põllumajandusmaa massiiv terviklikuna või juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on
iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune.
Käesoleva planeeringuga on tagatud põllumassiivide säilimine vähemalt 2 ha suurustena.
Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang, kus jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada
olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist.
Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 02.08-31.08.2021
ning avalik arutelu viidi läbi 20.09.2021 Luunja vallamajas.
Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Keskkonnaamet ja Kaitseministeerium. Detailplaneering võeti vastu Luunja
Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 4 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus
ajavahemikul 21.02-22.03.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke
arvamusi ei laekunud.
30.03.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 18.04.2022 nr 15-3/2962-
2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus
lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu
menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal
kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmisettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete
kohaselt. Lähtudes planeerimisseaduse paragrahvides 10 ja 12 nimetatud planeerimise
põhimõtetest ning kehtivast Tartumaa maakonnaplaneeringust, leiab ministeerium, et puuduvad
takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Kitsevälja maaüksuse
keskosa detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Heakskiidu andja hinnangul arvestab
üldplaneeringu muutmisettepanek tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka
hajaasustusele omase asustuse säilimise tagamist ning nõustub kehtiva Luunja valla
üldplaneeringu muutmisega detailplaneeringus antud muudatusettepaneku kohaselt.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse
§ 91 lg 1, Evox OÜ koostatud Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu
toimiku (töö nr EX420) Luunja Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering vastavalt
lisale 1*.
2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning
sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate
kulude kandmiseks.
3. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse.
4. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
6. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Vahejõe
vallavolikogu esimees
Planeeringu algataja / korraldaja: Luunja Vallavolikogu / Luunja Vallavalitsus
Huvitatud isik: Kristjan Muuli
e-post:
[email protected]
Koostaja:
TÖÖ NR: EX420
Evox OÜ
Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald
[email protected]
Mob 53739326
Planeeringu vastutav isik: Merlin Kark
Maastikuarhitekt, diplom MD002914
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa
detailplaneering
Tartu
13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
TÖÖ KOOSTAJAD :
Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja
hooldus
• Projekti üldjuhtimine
• Planeerimislahendus
• Maakasutus
Evox OÜ
Maastikuarhitekt-planeerija: Merlin Kark, diplom MD002914
2 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
A- SELETUSKIRI
Sisukord
1 Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5
2 Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja
ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele .................................... 5
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs.................................................................................................. 5
3.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ...................................... 7
3.3 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ......................... 7
4 Planeeringu lahendus .................................................................................................................. 8
4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus ....................................................................................... 8
4.2 Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus ...................................................................... 10
4.3 Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek ..................................... 10
4.4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 10
4.5 Ehitusõigus ............................................................................................................................. 11
4.6 Ehitistevahelised kujad ........................................................................................................... 11
4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded ................................................................................. 11
4.8 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus .................................................................................... 12
4.9 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering ................................................................................... 12
4.10 Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 12
4.10.1 Veevarustus .............................................................................................................. 12
4.10.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 13
4.10.3 Sadeveekanalisatsioon ............................................................................................. 13
4.10.4 Soojavarustus ........................................................................................................... 14
4.10.5 Elektrivarustus ......................................................................................................... 14
4.10.6 Telekommunikatsioonivõrk ..................................................................................... 14
4.10.7 Müra ......................................................................................................................... 14
4.10.8 Maaparandussüsteem ............................................................................................... 14
4.11 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus .................................................................................... 15
4.11.1 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................... 15
4.11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ................................. 15
4.11.3 Tulekustutusvesi ...................................................................................................... 15
4.12 Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine ................................................ 16
3 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
4.13 Keskkonnakaitse abinõud, kallasrada, radoon. ................................................................... 16
4.14 Servituudid, kitsendused ..................................................................................................... 18
4.15 Kuritegevuse riskide vähendamine ..................................................................................... 18
5 Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 18
6 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 19
OSA B – JOONISED
Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem
Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord
Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)
Osa B Joonis 4. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed
OSA C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED
4 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
1 Sissejuhatus
Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on Kristjan Muuli. Planeeringualaks on
Luunja vallas Savikoja külas Kitsevälja (43201:002:0325) maaüksuse keskosa, pindalaga
1,0 ha ning lisaks juurdepääsutee alune maa ligikaudse pindalaga 0,2 ha. Planeeringu
eesmärk on kaaluda võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja
ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Kitsevälja kinnistu kogupindala on
16,84 ha ning see on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult
kasutatavalt Kitsevälja teelt.
2 Detailplaneeringu lähtedokumendid
• Luunja valla üldplaneering kehtestatud 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1;
• Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr
1.1-4/29);
• Luunja Vallavolikogu otsus 23. juuli 2020 nr 44 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse
keskosa detailplaneeringu algatamineää ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja
lähtetingimuste kinnitamine ja Lisa 1. Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa
detailplaneeringu lähtetingimused, planeeringuala piir ja suurus.
• Topo-geodeetiline alusplaan Kitsevälja katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus
Töö nr. 2020-191, koostaja Kobras AS. Mõõdistatud 11.08.2020
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning planeeringuala mõjuala
funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme
strateegilistele dokumentidele
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Maakasutus: Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kitsevälja kinnistu 100
% maatulundusmaa. Kinnistu kogu suurus on 16,84 ha, millest 9,57 ha on haritav maa,
5,85 ha metsamaa, 0,28 ha looduslik rohumaa, 0,75 ha õuemaa ja 0,39 ha muu maa.
Kinnistu põhjaosas on elamu (ehitisealune pind: 161 m2) kahe abihoonega (hoidla 307,5
m2 ja ait 81 m2). Ligikaudu 1 ha suurune planeeringuala (vt joonis 1) on osaliselt
metsamaa ning osaliselt haritav maa, lõunaküljest piirneb see Kitseojaga. Planeeringualal
hoonestus puudub.
5 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
Joonis 1 Planeeringuala kõlvikud, planeeringuala markeeritud lilla joonega (allikas: Maa-amet, Katastri kõlvikukaart,
20.05.2021
Planeeritav ala piirneb:
• Põhjast Kitse (43201:002:0326) 100% maatulundusmaa (pindala 21,05 ha s.h. haritav
maa: 20,76 ha, metsamaa: 0,27 ha, muu maa: 0,02 ha), hoonestus puudub.
• Idast ja lõunast Purika (43201:002:0304) 100% maatulundusmaa (pindala 15,84 ha
s.h. haritav maa: 15,42 ha, metsamaa: 0,21 ha, muu maa: 0,21 ha), hoonestus puudub.
• Lõunast Ojaperve (43201:002:0335) 100% maatulundusmaa (pindala 3,53 ha s.h.
haritav maa: 2,29 ha, looduslik rohumaa: 0,44 ha, metsamaa: 0,24 ha, õuemaa: 0,43
6 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
ha, muu maa: 0,13 ha), kinnistul paikneb elamu (ehitisealune pind: 212 m2) kolme
abihoonega (laut: 135 m2, saun: 53 m2, ait: 50 m2).
• Loodest Kitsetalle (43201:002:0311) 100% elamumaa (pindala 3482 m2 s.h.
metsamaa: 408 m2, õuemaa: 2800 m2, muu maa: 274 m2), kinnistul paikneb elamu
(ehitisealune pind: 91 m2).
• Läänest Pesula (43201:002:0331) 100% üldkasutatav maa (pindala 15203 m2 s.h.
haritav maa: 1278 m2, looduslik rohumaa: 12377 m2, muu maa: 1548 m2), hoonestus
puudub.
• Läänest Sastovi (43201:002:0316) 100% maatulundusmaa (pindala 6439 m2 s.h.
looduslik rohumaa: 6439 m2), kinnistul paikneb kaks abihoonet (laut: 719 m2, küün:
508 m2).
• Läänest Sastovi (43201:002:0315) 100% maatulundusmaa (pindala 977 m2 s.h.
haritav maa: 87 m2, looduslik rohumaa: 890 m2), kinnistul paikneb üks abihoone
(pumbamaja: 20 m2).
• Kirdest Kitsekese (43201:002:0327) 100% maatulundusmaa (pindala 6,70 ha s.h.
haritav maa: 7,33 ha, looduslik rohumaa: 1,26 ha, muu maa: 0,11 ha), hoonestus
puudub.
Maaüksuse reljeef on tasane. Elamu ja abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu
üldist reljeefi.
3.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed
Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks
keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb
Luunja valla põhjapoolses osas Savikoja külas ca 6 km kaugusel Tartu linna piirist ning 5
km kaugusel Luunja alevikust.
Luunja valla üldplaneeringu kohaselt asub Kitsevälja kinnistu hajaasustuse piirkonnas
ning maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala
naaberkinnistud on peamiselt maatulundusmaad. Kontaktvööndi kinnistutel asuvad hajali
elamud koos abihoonetega. Kontaktalas ei ole algatatud planeeringuid. Planeeringuala
lõunakülg piirneb Kitseojaga, seega tuleb arvestada kalda piiranguvööndiga, kalda
ehituskeeluvööndiga, kalda veekaitsevööndiga ning veekogu kallasrajaga. Hoonestust ja
rajatisi kavandatakse väljapoole Kitseoja ehituskeeluvööndit. Lisaks asub planeeringuala
riigikaitselise ehitise Luunja linnaku piiranguvööndis.
3.3 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule
Luunja vallavolikogu 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla
üldplaneeringu kohaselt asub Kitsevälja kinnistu detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa.
Piirkonnas on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka
asustusstruktuur ja teedevõrk); ei ole lubatud ehitustegevuse laienemine maastikuliselt
esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; uusehitised peavad kandma endas
piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi.
7 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
Elamumaa ja teemaa krundi moodustamine Kitsevälja kinnistu väärtuslikule põllumaale
läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga, seega tehakse ettepanek üldplaneeringu
muutmiseks.
Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/29 kehtestatud
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering määrab Savikoja küla
maaliliseks piirkonnaks. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga.
4 Planeeringu lahendus
4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Planeeringuga kavandatakse Kitsevälja maaüksusele elamumaa ja teemaa krundi
moodustamine.
26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on
maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa.
Joonis 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist.
Elamukrundi ja teemaakrundi moodustamine Kitsevälja kinnistu väärtuslikule põllumaale
läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeringuala, kuhu on
planeeritud üksikelamumaa ja teemaa krunt, välja väärtusliku põllumaa koosseisust.
8 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
Joonis 3. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek.
Punase piirjoonega määratud planeeringuala arvatakse välja väärtusliku põllumaa
massiivist.
Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud
põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus
Tabel 1. Säilitamisele kuuluvad põllumaad. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu seletuskirjast. (allikas: Luunja valla
üldplaneering 2008. a.)
9 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
4.2 Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus
Üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel kuulub Kitsevälja väärtusliku põllumaa
koosseisu, millel on uute kruntide moodustamine keelatud, lisaks jääb kinnistu
keskkonnatingimuste kaardi kohaselt väärtusliku maastiku alale. Täiendava elamukrundi
ja teemaa moodustamine Kitsevälja maaüksuse üldplaneeringuga määratud väärtuslikule
põllumaale ei vasta üldplaneeringule. Küll aga on planeeringuala osaliselt ametlikult
arvel metsamaana ning teine osa põllumaa ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu ja on
kasutusest väljas. Maa-ala on piiritletud metsa, Kitseoja ja põllumassiiviga, tänu millele
on tagatud teatud maastikuline eraldatus. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna
maakasutust ja asustust - planeeringuga kavandatakse hajaasustusele omane suur
(ligikaudu 1 ha) elamukrunt, kusjuures suuremal osal planeeringualast säilib metsamaa.
Mõõdukas elamuarendus Kitsevälja kinnistul loob võimaluse olemasoleva külastruktuuri
tihendamiseks. Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse
tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi
ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate
põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus
Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+. Detailplaneeringus ei kavandata suuremahulist
elamupiirkonna arendamist, mis võiks olla maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu
maakonnaplaneeringuga 2030+.
4.3 Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek
Kehtiva üldplaneeringu tekstis on vajalik muuta väärtusliku põllumaa suurust
üldplaneeringu seletuskirja tabelis nr 4 (Vt. Tabel 1). Põllumassiivi nr 14 pindala suurus
(51 ha) väheneb 1 ha võrra. Massiivi nr 14 ligikaudne pindala peale vähendamist on 50
ha.
Üldplaneeringu kaardil Ehitustingimuste kaart (kaart nr 2) muuta väärtusliku põllumaa
suurust planeeringuala osas. Väärtusliku põllumaa osast välja arvata elamumaa ja teemaa.
4.4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu (vt Tabel 2) alusel tekitatakse Kitsevälja kinnistule juurde üks
üksikelamu maa krunt pindalaga 1 ha ja liiklusmaa krunt pindalaga 1380 m².
Tabel 2. Detailplaneeringus kavandatav krundijaotus (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja
kitsendused))
Krundi
Pindala Sihtotstarve
aadress
Pos 1 10000 m² Elamumaa
10 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
Pos 2 1380 m² Liiklusmaa
4.5 Ehitusõigus
Krundi ehitusõigustega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim
lubatud kõrgus maapinnast; 5) lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus. Planeeritud
kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja
kitsendused)
POS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
• 11101 üksikelamu
• 12744 elamu abihoone
4.6 Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele, kus on
kehtestatud tuld kartvate hoonete kauguseks krundi piirist vähemalt 4 m ning hoonete
omavaheliseks kauguseks vähemalt 8 m. Ka abihoonete asukohtade valiku puhul peab ka
järgima tuleohutusnõudeid. Ehitusõigusest tulenevalt on lubatud ehitada kuni 2-
korruselisi, I kasutusviisiga hooneid tulepüsivusklassiga TP3
4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded
Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 3 Põhijoonis
tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) toodud arhitektuursete tingimustega. Uue
hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist
hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud
krundi planeeritud hoonestusala. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja
välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
• Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline,
keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.
• Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning
sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.
• Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning
kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja
vähedomineerivaid toone.
Keelatud on:
• Imiteerivad materjalid.
11 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
• Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
• Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses (keskmise veeseisu piirjoonest 4 m).
4.8 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus
Juurdepääs planeeritavale elamualale on kavandatud üldkasutatavalt Kitsevälja teelt
mööda uut kavandatavat teed. Kavandatava tee katend on kruus. Teekatendi laius on 3,5
meetrit. Kihtide paksused ja tehnilised lahendused täpsustada projekteerimisel. Teemaa
piirneb olemasoleva kraaviga. Tee on määratud erateena. Tee kasutamiseks ei ole olulist
avalikku huvi.
Parkimine arvutatud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.2.
Kinnistule kavandada 2 parkimiskohta.
4.9 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering
Vähemalt 20% elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud. Piirete asukoht,
kõrgus ja tüüp määrata ehitusprojektis. Planeeringualal ei ole ette nähtud maapinna
kõrguse olulist muutmist. Kuna maapinna keskmine absoluutkõrgus jääb vahemikku ca
49–50 m ehk kõrgused kõiguvad ligikaudu 2 m piires, on lubatud hoonealust maapinda
tõsta vastavalt vajadusele kuni 1 m. Samuti on lubatud maapinna tasandamine. Krundi
maapinna planeering peab olema selline, et vihmavesi ei oleks juhitud naaberkruntidele.
4.10 Tehnovõrgud
4.10.1 Veevarustus
Planeeringualale kavandatavale elamumaale on kavandatud lokaalne veevarustus. Kaevu
planeerimisel peab arvestama naaberkinnistute reoveesüsteeme, sest kaevu ja reovee
imbsüsteemi vahe peab olema min 60 m (vt. joonis 4). Planeeritud elamu ööpäevane
tarbevee arvutuslik vooluhulk on 0,3 m3/d.
Joonis 4. Kavandatava puurkaevu lähiraadiuses (60 m) ei asu reostusohtlike objekte
12 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
Puurkaevu rajamise puhul sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse
põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. 1 Puurkaevu võimalik
asukoht on näidatud Osa B joonis 3 põhijoonisel. Täpne asukoht määratakse
projekteerimise käigus koos hoonestuse paiknemisega. Kinnistu omanik peab jälgima
veevõtukoha hooldusnõuded 2 . Puurkaevule moodustatakse hooldusala raadiusega 10m
vastavalt Veeseaduse § 154 tingimustele. Ühe kinnisasja tarbeks rajatava kaevu asukoht
peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja
sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas
(järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult
kaugemal (mitte vähem kui 10 m). Asukoha valikul peab arvestama, et see ei oleks
võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, prügikastid, kanaliseerimata saunad jne)
läheduses ja mitte lähemal kui 10 m naaberkinnistu piirile, et tagada hooldusala.
4.10.2 Reoveekanalisatsioon
Kitsevälja kinnistu asub hajaasustusalal. Imbsüsteemi rajamisel peab olema tagatud
immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme aastaringne vahe 1,2 m. Kui põhjavee tase
on lubatust kõrgem, siis on vajalik rajada maapealne imbpeenar. Heitvee puhastamiseks
ehitatakse krundile puhastussüsteem, mis koosneb biopuhastist, vajadusel pumplast ja
imbpeenrast. Biopuhastil on kuja 5 m ja imbpeenra/väljaku sanitaarkaitsetsoon on 10 m.
Puhastusseadmete täpne valik teha tööprojekti koostamisel arvestades kehtivate
keskkonnaalaste nõudmistega. Planeeringuala (kinnistu sisesed) kanalisatsioonitrasside
asukohad määratakse konkreetsete hoonete ehitusprojektidega, kuna planeerimise käigus
ei ole teada lõplik hoonete arv ja hoonete ning puhastussüsteemide asukoht. Planeeritud
biopuhasti ning imbväljaku asukoht ning sellest tulenevalt ka kuja paiknemine täpsustub
hoonete projekteerimise staadiumis. Veeseaduse § 127 käsitleb heitvee ja saasteainete
pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimist veehaarde sanitaarkaitsealal ning
hooldusalal. Seaduse § 127 lõike 1 kohaselt ei ole lubatud heitvee ja saasteainete
pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50
meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest,
millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast
salvkaevust. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete
kogumise ja puhastamise lahendus.
4.10.3 Sadeveekanalisatsioon
Sadeveekanalisatsiooni ei kavandata. Sadevesi juhitakse põikikalletega kõrvalaladele, kus
vesi imbub pinnasesse. Sademevee juhtimine naaberkruntidele on keelatud.
1
Veeseadus §36 lg1 p3
2
Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning
joogiveehaarde toiteala määramise kord [RT I, 08.10.2019, 2 – vastu võetud 03.10.2019]
13 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
4.10.4 Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Soovitatav on kasutada kaasaegseid ning
keskkonnasäästlikke lahendusi, näiteks soojuspumpade baasil. Lubatud on ka muud
kütteallikad, kuid mitte kasutada eriti keskkonda saastavaid kütteliike nagu otsene
elektriküte, kivisüsi, õli. Eelistatud lahendus oleks maasoojuspumbad. Käesoleva
detailplaneeringu koostamise ajal tuleb määruse kohaselt uute hoonete püstitamisel
arvestada nõuetega, mis vastavad minimaalselt B-energiaklassi tasemele.
Liginullenergiahoone ehk A-energiaklassi tasemele vastav hoone on energiatõhusate ja
taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Teisisõnu
eeldab A-energiaklassi tase taastuvenergialahenduste paigaldamist, kuid
keskkonnatingimustele on positiivne mõju, kui taastuvenergiat kasutada ka B-
energiaklassi taseme hoonetes. Lokaalne taastuvenergia määruse tähenduses on hoones,
kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud
elekter või soojusenergia. Krundile on lubatud paigaldada päikesepaneele hoonele ja
maapinnale. Päikesepaneelide paigaldamisel katusele maksimaalne paneelide kõrgus
katusepinnast 30 cm. Maapinnale paigaldatavaid päikesepaneele ei tohi paigaldada
metsamaa kõlvikule. Soovituslik ehitusalune pindala on kuni 80 m2 ja tootmisvõimsus
kuni15kW.
4.10.5 Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil. Elektrilevi OÜ poolt
väljastatud tehniliste tingimuste 361430 alusel koostatud: 27.10.2020, kehtivad kuni:
27.10.2022. Savikoja: (Tartu M) olemasolevast alajaamast nähakse ette eraldi 0,4 kV
maakaabelliini fiider. Elektrivarustuseks planeeritakse detailplaneeringu kinnistu
elamumaa piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni
kavandatakse maakaabliga.
4.10.6 Telekommunikatsioonivõrk
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata telekommunikatsioonivõrkude rajamist.
4.10.7 Müra
Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003
"Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
4.10.8 Maaparandussüsteem
Kitsevälja maaüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitise Rõõmu (kood
2104590020010/003) maa-alal. Maaüksus piirneb lõunapoolsest küljest riigi poolt
hooldatava eesvooluga Kitseoja (kood 2104590020000/001). Põllumajandusamet esitas
29.05.2020 kirjaga nr 14.2-1/16203 Kitsevälja maaüksuse detailplaneeringu koostamisele
14 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
tingimused. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Põllumajandusameti
tingimustega. Detailplaneeringu geodeetilisele alusplaanile on kantud olemasoleva
maaparandussüsteemi elemendid. Juurdepääsutee rajamisel arvestatakse tee piirkonda
jäävate drenaažikaevude ja kollektorite säilitamise vajadusega, et tagada teiselpool
Kitsevälja tee L2 (katastritunnus 43201:002:0337) paiknevate naabermaaüksuste
drenaažisüsteemide toimimine. Tehniline lahendus täpsustatakse teeprojekti koostamise
raames. Juurdepääsutee projektis tuleb Kitsevälja tee L2 äärsest kaevust alates
projekteerida tee alla jääva drenaažikollektori osa rekonstrueerimise lahendus – tee alla
jääv drenaažikollektori osa tuleb projekteerida ja ehitada tee kõrvale. Soovitav on
asendada kogu olemasolev kollektor uue samaväärse läbimõõduga drenaažitoruga alates
Kitsevälja tee L2 äärsest kaevust kuni suubumiseni Kitseojja. Samuti tuleb juurdepääsutee
projektis näha ette planeeritud teega ristuvate naaberkollektorite teealuste lõikude
asendamine uue toruga.
4.11 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus
Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“
• EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
4.11.1 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja
olema 8 meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kui
kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud
ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste
tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi.
Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs.
4.11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
Ehitise tuleohutusklass: TP-3
Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned).
Hoonete kõrgus elamul kuni 9,00 m. Krundil lubatud täisehitus 400 m2.
Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust ja abihoonel kuni 1 korrus.
4.11.3 Tulekustutusvesi
Planeeringuala asub hajaasustusega alal. Nõuetekohane tuletõrje veevarustus on
lahendatud loodusliku veevõtukoha ID 2050 baasil (kaugus ca 3 km, vt. joonis 5).
Tagatud on tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3 h jooksul, mis teeb arvutuslikuks
15 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
koguseks 108 m³. Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius 12 m ja laius 3,5 m.
Tuletõrje veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs, kasutamise valmidus ja
tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning tähistatus vastavalt
tehnilisele normile või õigusaktile.
Joonis 5. Lähima LVK (looduliku veevõtukoha) asukoht. Allikas: Maa-Amet.
4.12 Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine
Planeeringualale ulatuvad Kitseojast tulenevad kitsendused: 100 m piiranguvöönd ja 50 m
ehituskeeluvöönd. Juurdepääsutee projektiga on kavandatud planeeritava juurdepääsutee
alla jääva drenaažikollektori rekonstrueerimine, millest osa asub ehituskeeluvööndis. Tee
alla jääva torustiku osa tuleb projekteerida ja ehitada tee kõrvale ning kogu olemasolev
kollektor tuleb asendada uue samaväärse drenaažitoruga alates Kitsevälja tee L2 äärsest
kaevust kuni suubumiseni Kitseojja. Tee ja tehnovõrkude rajamist ei kavandata lähemale
kui 50 m Kitseoja kaldale.
4.13 Keskkonnakaitse abinõud, kallasrada, radoon.
Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid
loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähim kaitsealuste liikide
leiukoht III kategooria liik künnapuu (Ulmus laevis) jääb planeeringualast ca 200 m
kaugusele kagusse, mis on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus
kajastatud. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Anne loodusala ca 7 km kaugusel edelas.
Detailplaneeringu eeldatav mõju nii kaugele ei ulatu. Kavandatav tegevus kaitsealuseid
liike ei ohusta. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid
põhjustada negatiivset keskkonnamõju ega objekte, mille raames tuleb läbi viia
16 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle
järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev
detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele
vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on
võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete
sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Luunja valla jäätmekavale ja Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Planeeringualale ulatuvad Kitseojast tulenevad kitsendused – 100
m piiranguvöönd ja 50 m ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada. Kallasraja
laius on lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m, mida mööda võib vabalt ja
takistamatult veekogu ääres liikuda. Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses ei ole lubatud.
Vaba läbipääs kallasrajale on tagatud paralleelselt kitseojaga.
Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud kaardi „Esialgne Eesti radooniriski levilate
kaart, M 1:500 000“ andmetel asub planeeringuala piirkonnas, kus kohati võib esineda
kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, valdavalt on pinnases moreen ja liustikuvee
(jääjärvede ja glatsiofluviaalsed) setted (vt Joonis 6).
Joonis 6. Väljavõte kaardilt "Esialgne Eesti radooniriski levialade kaart, M 1:500 000," Planeeringu ala on märgitud punase
täpiga (allikas: Keskkonnaministeeriumi veebileht)
Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Radooniohutus tuleb tagada
eelkõige hoonetes, kus inimesed elavad, töötavad või viibivad muul põhjusel pikemat aega.
Tulenevalt võimalikust kõrgemast radoonitasemest tuleb planeeringualale eluhoonete
projekteerimisel arvestada standardit EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.“
17 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
4.14 Servituudid, kitsendused
Seoses uute tehnovõrkude rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek
reaalservituutide seadmiseks vastavalt planeeringu põhijoonisele (Osa B Joonis 3.
Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) elektri maakaabelliinile.
Põhijoonisel on võrkude näitlik asukoht, lõplik asukoht selgub projekteerimisel. Lisaks
seoses juurdepääsutee rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek POS 2-le
juurdepääsuservituudi seadmiseks POS 1 kasuks.
Tabel 5. Planeeringuala kinnisomandi servituudid
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnistu/isik Servituut
Kitsevälja Isiklik kasutusõigus tehno-
Elektrilevi OÜ
(43201:002:0325) võrgu või rajatise seadmiseks
POS 1 POS 2 Juurdepääsuservituut
4.15 Kuritegevuse riskide vähendamine
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud
erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
• jälgitavus (videovalve, naabrivalve);
• valdusele sissepääsu piiramine.
5 Planeeringu rakendumine
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava
krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava:
• maakorraldustööd ja katastriüksuse moodustamine.
• katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud
maakasutuse otstarbele;
• krundi hoonestuse ja tehnovõrkude ehitusprojekti(de) koostamine ja kooskõlastamine;
• vajalike tehnovõrkude ja kommunikatsioonide rajamine;
• hoone(te) püstitamiseks ehitusloa(lubade) taotlemine Luunja Vallavalitsuselt;
18 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
• hoone(te) püstitamine;
• hoone(te) kasutusloa(lubade) taotlemine Luunja Vallavalitsuselt;
• haljastustööd (projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Planeeringualale ehitiste püstitamisel või edaspidi nende laiendamisel ja ümberehitamisel
tuleb projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel.
Kitsevälja maaüksusele kavandatavate ehitiste (juurdepääsutee, hooned)
ehitusloa eelnõud (ehitusprojektid) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
6 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine
Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega
eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele
osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt
tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude
väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub
igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks
maakorraldustöödele ja edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.
19 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering
OSA B – JOONISED
Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem
Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord
Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)
Osa B Joonis 4. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed
C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED
20 / 20
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022
Ol.olev kp kaabel
< > < > Ol.olev mp kaabel
Planeeringuala
Joonise nimetus: Joonis: Jooniseid:
Olemasolev olukord EX420 2 4
Tellija: Staadium:
Luunja Vallavalitsus Detailplaneering
Koostas: Formaat:
A1
Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076
Kontrollis: M 1:500
Merlin Kark, diplom MD002914
11.11.2021
on orienteeruv.
Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana
detailplaneeringu seletuskiri.
Tabel 1. Kruntide jaotus.
50 m kaevu hooldusalast.
Kaevu hooldusala laius 10m.
Nimetus POS 1 POS 2
3,8
14
Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa
Elamu 1
Hoonete suurim lubatud arv krundil 0
>
Abihooned 3
<
Krundi suurim lubatud ehitisealune pind
>
Elamu 9m
<
Abihooned 5m
>
<
60,85
>
<
tuleohutuskujasid.
>
<
>
<
>
<
plastvooder) on keelatud.
>
<
>
<
abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus.
>
<
Hoone +/-0,00 sidumine 0,3-1,0 maapinnast.
85,2
Piirded
>
<
>
<
Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses ei ole lubatud. Kallasraja laius on lamekaldal
>
<
keskmise
>
W1
W1 liikuda.
<
W1
6,1
W1 3,5
W1
>
W1
<
W1
W1
W1
W1
4
W1
W1
W1
W1
W1
W1
last
usa
mut
W1
W1 m i m
0
W1
luala 6
W1
60 kee
10
W1
mi s e
W1
vu raja
W1 kae Ol.olev kp kaabel
W1
W1
W1
W1
< > < > Ol.olev mp kaabel
16
W1 7
W1
W1
4
W1
W1 Planeeringuala
W1
5
W1
W1 Planeeritav tee
6
110,
64
,8
Planeeritav elamu(illustr.)
Planeeritav abihoone(illustr.)
4
Planeeritav puurkaev
10
hooldusala Planeeritav krundi piir
Lubatav hoonestusala
4
60
Planeeritav veetrass
reo Planeeritav kanal. trass
4
ve
ei
mm
146,1 uta
mi
se
ke (kuja 10m)
4
elu
ala
60 Planeeritav biopuhasti
m
(kuja 5m)
33,4 Planeeritav servituut
4 W1 W1
Planeeritav mp kaabel
Planeeritav elektrikilp
Joonise nimetus: Joonis: Jooniseid:
(sh maakasutus ja kitsendused) EX420 3 4
Tellija: Staadium:
Luunja Vallavalitsus Detailplaneering
Koostas: Formaat:
A0
Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076
Kontrollis: M 1:500
Merlin Kark, diplom MD002914
11.11.2021