dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringute edastamine

Rahandusministeerium · 3. juuni 2022
Viit
15-3/4864-1
Registreeritud
3. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
3. juuli 2022

Failid

  • 📎Väljaminev_ringkiri_7-21256.asice27274 KB

Sisu (failidest)

Lp Jaak Aab 03.06.2022 nr 7-2/1256 Riigihalduse minister [email protected] Maa-amet [email protected] Kehtestatud detailplaneeringute edastamine Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringud: 1. Luunja Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 30 kehtestatud Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering; 2. Luunja Vallavolikogu 26.05.2022 otsusega nr 29 kehtestatud Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 26. mai 2022 nr 30 Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 59. Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Detailplaneeringu eelnõu kohaselt kavandatakse kinnistule üks pereelamu maa krunt suurusega 8000 m², 28 573 m² ulatuses säilib senine maakasutus põllumajandusmaa näol. Elamukrundile antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 500 ². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 8,5 m kõrgune, abihooned ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 15-45 kraadi. Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid elamukrundi hooneid ümbritsev õueala. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast. Elamukrundi veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil, reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Juurdepääs kavandatakse maanteelt olemasolevast asukohast erateena, kuna ühte elamut ja põllumaad teenindava tee kasutamise vastu puudub avalik huvi. Tee on krunditud välja eraldi transpordimaaks. Riigile kuuluva tee äärde on ette nähtud perspektiivne kergliiklustee, selleks on moodustatud eraldi krundid, mis on ette nähtud enne hoonete ehituslubade saamist Luunja vallale võõrandada. Kergliiklustee lõigu rajamise kohustust detailplaneeringuga ette ei nähta. Perspektiivse kergliiklustee aluse maa väljakruntimine loob võimaluse kergliiklustee rajamise tagamiseks planeeritaval alal. Detailplaneering teeb Luunja valla üldplaneeringu muutmise ettepaneku arvates planeeritava elamukrundi maa-ala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust – planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt elamukrunti, muuhulgas jääb detailplaneeringu ala lähipiirkonda ka elamumaid ning reserveeritud elamumaid, sh nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. Suuremas osas säilib kinnistu põllumaa, täpsemalt 28 573 m² suurusena. Kogu põllumassiiv nr 66447523497, mis jääb Sikupõllu ja Looga kinnistutele, säilib 5,52 ha suurusena. Planeeringulahendus on kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) toodud käsitlusega, mis puudutab väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist. Eelnimetatud eelnõu § 35² lõike 3 punkti 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise, kui elamu ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv terviklikuna või juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune. Käesoleva planeeringuga on tagatud põllumassiivi tükeldamisel, mõlema tüki säilimine vähemalt 2 ha suurusena. Antud juhul säilib ka nende ühendus põllumajandusmaana. Oluline on märkida, et 2019. aastal kehtestatud Tartu maakonnaplaneering 2030+ määratleb käesoleva detailplaneeringu ala suuremas osas (maakonnaplaneeringu tiheasumi ja maalise asustuse piir kulgeb täpselt detailplaneeritaval krundil, arvestada tuleb maakonnaplaneeringu täpsusastet) hoopis tiheasumi laienemisalasse, kus ruumiline areng peaks toimuma linliku struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Tartumaa maakonnaplaneering on dokument, mis määratleb ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused maakonna territooriumil ja on ühtlasi üldplaneeringu koostamise alus. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud Alkranel OÜ poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töös jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14.06-13.07.2021 ning avalik arutelu viidi läbi 22.07.2021 Luunja vallamajas. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Maaeluministeerium 09.12.2021 kirjaga nr 4.1-5/1835-5, Transpordiamet 29.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/2023-6, Päästeamet Margo Lempu 19.10.2021 digiallkirjaga, Põllumajandus- ja Toiduamet 28.09.2021 kirjaga nr 6.2-2/41651. Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ. Kirjalikke arvamusi planeeringu eelnõule ei laekunud. Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 5 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 21.02-22.03.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. 30.03.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 18.04.2022 nr 15-3/2963- 2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete kohaselt. Arvestades kehtivat Tartumaa maakonnaplaneeringut leiab Rahandusministeerium, et puuduvad takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Üldplaneeringu muutmise ettepanek arvestab tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka hajaasustusele omase asustuse säilimise tagamist. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, Aberon OÜ koostatud Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu toimiku (töö nr DP1-11.2020) Luunja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu elluviimise tingimus. 3. Vallavalitsus ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgse transpordimaa krundi Pos 4 vallale võõrandamist. 4. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse. 5. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 7. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Vahejõe vallavolikogu esimees ABERON OÜ Töö nr: DP1-11.2020 TARTU MAAKOND, LUUNJA VALD, RÕÕMU KÜLA SIKUPÕLLU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raavo Leiten Kadri Leiten Projektijuht, joonestaja Riivo Leiten Maastikuarhitekt/konsultant Kati Soonvald Tartu 2021 Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa SISUKORD SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................. 3 2. Detailplaneeringu koostaja ............................................................................................ 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ............................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud .................................................... 3 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus............................................................................. 3 5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4 5.2 Juurdepääsud ja teed ................................................................................................... 4 5.3 Haljastus ja maastik ...................................................................................................... 4 5.4 Tehnovõrgud .................................................................................................................. 4 5.5 Kitsendused .................................................................................................................... 4 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................. 4 7. Planeeringu lahendus ..................................................................................................... 5 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus ................................................................. 5 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ...................................................... 6 7.3. Krundi ehitusõigus ................................................................................................. 6 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................... 7 7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ..................................................................... 7 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................... 7 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 8 7.8. Ehitistevahelised kujad ......................................................................................... 8 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................ 8 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ..................................................................................... 9 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................... 9 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................. 9 7.9.4. Soojavarustus ............................................................................................................. 9 7.9.5. Sidevarustus .............................................................................................................. 10 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine ........................................................................ 10 7.11. Servituutide vajaduse määramine .................................................................... 10 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ................ 11 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........... 11 7.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .................................... 11 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ........................................................................ 13 2 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 29.10.2020.a. otsus nr 59 Rõõmu külas asuva Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamise, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamise kohta. Planeeringu koostamise korraldajaks on Luunja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks on Raavo ja Kadri Leiten. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Aberon OÜ, projektijuht joonestaja Riivo Leiten ja ja maastikuarhitekt/konsultant Kati Soonvald (dipl. MD 000627, Eesti Maaülikool, maastikuarhitektuur). 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ca 3,99 ha. Üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala põllumaa jääb üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel väärtusliku põllumaa koosseisu, kus on uute kruntide moodustamine keelatud. Elamukrundi moodustamine Sikupõllu maaüksusele väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu üldplaneeringuga, mistõttu käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Luunja valla üldplaneeringut Sikupõllu maaüksuse osas. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: • nimi- SIKUPÕLLU • katastriüksuse tunnus- 43201:001:1196; • maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa; • pindala- 3,99 ha. 4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud • Luunja valla üldplaneering; • Tartu maakonnaplaneering 2030+; • Alkranel OÜ poolt 18.08.2020 koostatud „Luunja vallas Rõõmu külas Sikupõllu maaüksuse detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ • OÜ GPP (litsents nr 420MA) poolt märts 2020.a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr G54-2003-2020-E. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Rõõmu külas ja hõlmab Sikupõllu maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Olemasolev olukord. 3 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa 5.1. Planeeringuala maakasutus Sikupõllu maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksus on hoonestamata. 5.2 Juurdepääsud ja teed Sikupõllu maaüksusele on juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt nr 22253 Rõõmu-Viira. Riigitee on 9,0 m laiune kahesuunalise liiklusega asfaltkattega tee. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. 5.3 Haljastus ja maastik Maaüksusel puudub kõrghaljastus. Maaüksus on kasutusel heinamaana. Planeeringuala reljeef langeb loodest kagu suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 67,38-60,13 meetrit. Kinnistu kagupiiril asub kraav, mis on ümbritsevast maapinnast madalam (kraavi põhi 58,95 m). Planeeringuala on Luunja valla üldplaneeringuga määratud täies ulatuses väärtuslikuks põllumaaks. Planeeringualal levivad Maa-ameti mullakaardi järgi näivleetunud mullad (LP), mille keskmine boniteet Eestis on ca 48,6 hindepunkti. Planeeringuala jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. 5.4 Tehnovõrgud Piki riigitee poolset ala kulgeb keskpinge (1-20 kV) õhuliin. Sikupõllu maaüksusel on olemas elektriliitumine (puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Maaalal asub maaparanduse drenaaž. Planeeringuala jääb väljapoole Luunja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonda. 5.5 Kitsendused Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira 30 meetri laiune kaitsevöönd. Sikupõllu maaüksuse kagupiiril asub Timuski avatud eesvool (21023600103600021M), lisaks jääb planeeringuala Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alale. Planeeringualale ulatub Timuski avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd 1 m ja kaitsevöönd 12 m. Planeeringualale ulatub 1-20 kV pingega elektriõhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 10 m laiused mõttelised vertikaaltasandid. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla läänepoolses osas Rõõmu külas ca 2,1 km kaugusel Tartu linna piirist. Planeeringuala asub hajaasustuses. Lähim bussipeatus (Lennu tee) asub planeeringuala kõrval. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Tartu linnas, planeeringualast ca 2,3-2,4 km kaugusel. Planeeringuala piirneb põhjast 22253 Rõõmu-Viira tee L361, kirdest Sikupõllu, kagust Looga, edelast Õuna, läänest 22253 Rõõmu-Viira tee L33 ja loodest 22253 Rõõmu-Viira tee L35 maaüksustega. Detailplaneeringu ala lähipiirkonda jääb nii kompaktselt asustatud elamugruppe, kui ka hajaasustusele omast asustust. Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad hoonestamata maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku 4 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa 3,99 - 18,66 ha ning hoonestatud maatulundusmaad jäävad vahemikku 2,63 - 3,09 ha. Elamumaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1599 – 14054 m2. Planeeringualast põhja- ja kirdesuunas asuvad elamumaa krundid, millest enamik on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega. Ida-, lõuna- ja läänesuunas asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Kaugemal edelasuunas asuvad hoonestatud elamumaa krundid. Loodesuunas asub hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, kuhu on kehtiva Männisalu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud kolme elamumaa krundi ja ühe maatulundusmaa krundi moodustamine ning üksikelamute ehitamine. Käesolevaks hetkeks pole planeeringulahenduse realiseerimist alustatud. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt kahesuguse arhitektuurse lahendusega, kas 1+katusekorrusega viilkatusega üksikelamud või ühekordsed madalama kaldelise kelp- või viilkatusega üksikelamud. Erandiks on lähipiirkonnas Padila teel paiknevad modernsed üksikelamud, mis kõik on ehitatud sarnaste ühekordsete kaldkatustega hoonetena, millel lamekatusest lisamaht. Abihooned piirkonnas kas ühe- või kahekorruselised. Hoonete välisviimistluses on kasutatud valdavalt puitlaudist, tellist, krohvi ja ümarpalki. Olemasolevatel hoonete katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja eterniit. Kontaktvöönd on nähtav planeeringu jooniselt 3. 7. Planeeringu lahendus 7.1. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Sikupõllu maaüksusele elamumaa krundi moodustamine. 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa. Kaart 1. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Elamukrundi moodustamine Sikupõllu kinnistule väärtuslikule põllumaale on vastuolus Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeringuala välja väärtusliku põllumaa koosseisust. 5 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa Kaart 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek. Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust - planeeringuga taotletakse hajaasustusele omast suurt (ligikaudu 0,8 ha) elamukrunti, kusjuures suurem osa planeeringualast säilib põllumaana (u 2,8 ha). Planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Detailplaneeringuala jääb linna piirist ca 2 km kaugusele, mistõttu kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused soodsad. Luunja vald on Lõuna-Eesti tõmbekeskuse Tartu linna lähivallaks, mistõttu on vallas suur nõudlus elamumaadele. Luunja valla üldplaneeringu koostamise ajal 2008. aastal ei olnud veel tajutud neid trende, mida ilmestab 2019 a. koostatud Tartu maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalal välispiiri lähedusse, millest edasi on kavandatud juba maaline piirkond. Seega detailplaneeringuga kavandatud ei ole maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringule 2030+. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna sellega arvestatakse piirkonna arengusuunda ja mitmekesistatakse ala kasutust. Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeritud elamumaa krunt on kooskõlas piirkonnale omase õuemaa suurusega ja kavandatav haakub juba lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. 7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku neli krunti: • 1 elamumaa krunt, 1 maatulundusmaa krunt ja 2 transpordimaa krunti. Kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis (tehnovõrkudega). 7.3. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud 6 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonisel (tehnovõrkudega). Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: • 11101 üksikelamu; • 12744 elamu abihoone. 7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonisel (tehnovõrkudega) toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur- ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: • Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. • Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. • Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on: • Imiteerivad materjalid. • Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. 7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja haljasalade kavandamine. Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonisel (tehnovõrkudega) näidatud hoonestusala on kruntidel suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritavate hoonete võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. 7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (25.09.2020 nr 15-2/20/40669-2). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1560 autot. Planeeringualale ulatub riigitee nr 22253 Rõõmu-Viira kaitsevööndis, mis on äärmise sõiduraja katendi servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. 7 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa Planeeringu joonisel 3 on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigiteele vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Juurdepääs planeeritavale alale säilib olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 2,287, täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud Elamu- ja maatulundusmaa kinnistutele juurdepääsu tagamiseks on planeeringuala põhja- ja kirdeserva planeeritud transpordimaa krunt, mille laius põhjaküljes on 7,7m ning kirdeküljes 5m. Planeeritud sõidutee on 3,5 m laiune. Vastavalt üldplaneeringule on riigitee äärde kavandatud perspektiivne kergliiklustee, mis tagab planeeringuala ühenduse Tartu linna kergliiklusteede võrguga. Kergliiklustee jaoks on maantee äärde planeeritud 9 meetri laiune krunt. Lisaks on ära näidatud võimalik kergliiklustee asukoht. (kergliiklustee asukoht sh piir on kokku viidud koostatava Siku maaüksuse detailplaneeringu lahendusega) Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Parkimiseks tuleb tagada minimaalselt 3 kohta. Sõidusuunad, planeeritud sõidutee ja perspektiivne kergliiklustee, juurdepääsud kruntidele, tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4. 7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: • Ala peab olema heakorrastatud. • POS 1 krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). • Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Samuti on lubatud haljastada ka pos2. • Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Arvestades kruntide suurust ja ümbritsevat väljakujunenud maastikupilti on soovitav aiaga piirata vaid POS 1 krundil hooneid ümbritsev õueala. Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga: • Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. • Piirded peavad olema läbipaistvad (hõre puitlippaed vms) või kasutada võrkaia lahendusi (sh võrkpaneelaeda) või võrkaeda (sh võrkpaneelaeda) koos hekkide mahuga. Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. • Krunti võib piirata ka ainult hekiga. 7.8. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 4. 8 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa 7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundile planeeritud puurkaevu baasil. Planeeritav arvutuslik maksimaalne veetarbimine on 0,4 m³/d. Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 on puurkaevu hooldusala 10 m (vett võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit hooldusala välispiirist. Planeeritud puurkaevu ja imbsüsteemi omavaheline kaugus vastab Veeseaduse § 127 lg 1 nõutule. Detailplaneeringuala asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses, kus naaberkinnistute hoonete vahel on tagatud 40 meetrit. Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb edelasuunas Tuuleaasa tee ja Kaalukoja tee ristmikul, mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. 7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi POS 1 krundi reovesi on ette nähtud juhtida krundile planeeritud pealt kinnisesse bioloogilise puhastustsükliga omapuhastisse koos imbsüsteemiga või septiku ja imbväljakuga (alus Veeseadus § 124 ja Keskkonnaministri 08.11.2019 a määrus nr 61 § 8 punkt 4). Reoveekanalisatsioonisüsteemi sh bioloogilise omapuhasti täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Reovee puhastamine toimub vastavalt seadusandlusele ja projektile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 on omapuhasti kuja vähemalt 10 meetrit (v.a. septiku korral), septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 meetrit. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,4 m³/d. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele. Planeeringuala kaguosa asub Timuski maaparandussüsteemi (2102360010360002) alal. 7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus maaüksusel on tagatud (liitumisleping nr 358288). POS 1 krundi elektrivarustus on tagatud Muska maaüksusel asuvast olemasolevast kilbist (mast nr 6). Olemasolevast õhuliini mastist on veetud kinnistule 0,4 kV maakaabelliin. POS 1 krundi elektrivarustuseks on krundi piiril juurdepääsutee kõrval 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 7.9.4. Soojavarustus POS 1 krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maapinnal kõrgusega kuni 2,0 m). Maaküttelahenduste valikul, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada 9 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 7.9.5. Sidevarustus Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu. 7.10. Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala piirneb riigiteega nr 22253 Rõõmu-Viira, mille läheduses tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsiooni, õhusaaste). Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Maanteeamet ja Luunja Vallavalitsus ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendava meetmena on planeeringus kavandatud elamumaa krunt riigimaanteest võimalikult kaugele. Planeeritud hoonestusala piir jääb riigimaantee servast detailplaneeringuala piires 167 kuni 173 meetri kaugusele. Võttes aluseks Maa-ameti müraandmete kaardirakenduse ja võrreldes läbi viidud mürauuringuid ei esine nii kaugel maanteest enam müranormide ületamist. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Planeeringualale ulatuva Timuski eesvoolu kalda veekaitsevööndi mõiste ning piirangud on toodud Veeseaduses §-s 118 ja §-s 119 (RT I, 22.02.2019, 1). Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi mõiste ning kitsendused on toodud maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ §-s 2 ja §-s 4. 7.11. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks. Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi seadmise vajadusega ala on näidatud planeeringu joonisel 4. 10 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: • jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); • teealade korrashoid; • võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; • kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; • vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt. 7.14. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. • Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Huvitatud isiku kohustuseks ei ole Pos 4 asuva kergliiklustee väljaehitamine. • Pos 4 planeeritud krunt on ette nähtud võõrandamiseks Luunja vallale (ehitusloa taotlemise eelduseks on Pos 4 võõrandamine Luunja vallale). • Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. • Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Kui planeeirngualal kohalik omavalitsus annab projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, kaasatakse menetlusse Transpordiamet. • Tagada maaparandussüstemi nõuetekohane toimimine. Kõik planeeringualale kavandatavate ehitiste ehituloa eelnõud (kasutusloa eelnõud) kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Drenaaži alal on keelatud istanduste rajamine va Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul. Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. 11 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa • Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Koostas: Riivo Leiten 12 Aberon OÜ Sikupõllu maaüksuse detailplaneering Rõõmu küla, Luunja vald, Tartumaa 8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Nr Kooskõlastaja Kuupäev ja Asukoht number 1 Põllumajandus- ja Toiduamet 28.09.2020 Digikonteiner Nr 6.2-2/41651 lisades 2 Maaeluministeerium 09.12.2021 Digikonteiner Nr 4.1-5/1835-5 lisades 3 Transpordiamet 29.09.2021 Digikonteiner Nr 7.1-2/21/2023-6 lisades 4 Päästeamet Lõuna Päästekeskus 19.10.2021 Digikonteiner Nr K-ML/46 lisades 13 Aberon OÜ Rõõmu külas Siku maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info Kihtide koostamiseks kasutati Bentley PowerCivil for Baltics V8i Esituskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Riivo Leiten Kihi nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DP_plan_ala Planeeringuala DP_krunt Krunt Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID DP_krunt_objectID Krundi positsiooni number DP_hoonestus hoonestusala Tärkandmed seotus positsiooni numbriga, mis asub kihil DP- krunt_objectID DP_transp_soidutee Sõidutee DP_tehno_vesi tehnovõrgud Veetoru DP_tehno_kanal tehnovõrgud Isevoolne kanalisatsioonitorustik DP_tehno_elekter tehnovõrgud Madalpinge elektrikaabel DP_tehno_puurkaev tehnovõrgud Puurkaev DP_tehno_omapuhasti tehnovõrgud Omapuhasti DP_tehno_imbväljak tehnovõrgud Imbväljak DP_tehno_liitumiskilp tehnovõrgud Elektri liitumiskilp DP_servituut_tehno servituut Tehnovõrgu talumise servituut LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja 26. mai 2022 nr 29 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu kehtestamine Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu 23.07.2020 otsusega nr 44. Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Planeeringuga kavandatakse Kitsevälja maaüksuse keskosasse üks pereelamu maa krunt suurusega 1 ha, millele antakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Elamukrundile antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni kolme abihoonete rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 400 m². Elamu on lubatud kahekorruseline ja kuni 9 m kõrgune, abihooned ühekorruselised ja kuni 5 m kõrgused, põhihoone katusekalle on lubatud 35-45 kraadi. Aiaga on lubatud piirata õueala või rajada piire krundi piiridele, kuid piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses on keelatud. Piirete maksimaalne kõrgus on 1,5 m, keelatud on plankaed ja plekkaed. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 20% elamukrundi pinnast. Juurdepääs kavandatakse erateena, kuna ühte elamut teenindava tee kasutamise vastu puudub avalik huvi. Elamu veevarustus ja reovee ärajuhtimine lahendatakse lokaalselt puurkaevu ja omapuhastiga (biopuhasti). Detailplaneering teeb ettepaneku Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks, arvates planeeringuala (Kitsevälja kinnistu keskosa) välja väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust ja kavandades sinna elamumaa krundi. Planeeringualale kavandatakse hajaasustusele omane suur (1 ha) elamukrunt ja tagatakse üldplaneeringu kohased väärtused hajaasustuses. Hoonestus kavandatakse väljapoole Kitseoja ehituskeeluvööndit, juurdepääs on tagatud avalikult kasutatavalt Kitsevälja teelt. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maastikustruktuuri säilitamise põhimõtetega ning planeeringualaga piirnevate talukohtade privaatsusootuse säilimisega. Kitsevälja kinnistu on tegelikkuses osaliselt kaetud metsaga juba üldplaneeringu koostamise ajal. Planeeritud elamukrundi ala on osaliselt ametlikult metsastatud ja arvel metsamaana, osaliselt põllumaana. Planeeritud elamukrunt on piiritletud metsaga, Kitseojaga ja põllumassiividega (nr 66847680892 (7,72 ha), nr 66847661787 (6,48 ha) ja nr 66847653775 (2,63)), millest tuleneb teatud maastikuline eraldatus naaberaladest. Põllumassiivid nr 66847661787 ja 66847653775 ilmselt mõningal määral vähenevad (Maa-ameti Mullastiku kaardirakenduse täpsusaste ei võimalda seda nii täpselt hinnata, aga hinnanguliselt mõlemad vähenevad kuni 4%). Põllumassiivid vähenevad ühest küljest ribana ega vähenda nende kompaktsust ega haritavust. Planeeringulahendus on kooskõlas Riigikogus menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) toodud käsitlusega, mis puudutab väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist. Eelnimetatud seaduse eelnõu § 35² lõike 3 punkti 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise, kui elamu ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiiv terviklikuna või juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on iga moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune. Käesoleva planeeringuga on tagatud põllumassiivide säilimine vähemalt 2 ha suurustena. Detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, kus jõuti järeldusele, et planeeringu elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 02.08-31.08.2021 ning avalik arutelu viidi läbi 20.09.2021 Luunja vallamajas. Enne vastuvõtmist on detailplaneeringu kooskõlastanud Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ja Kaitseministeerium. Detailplaneering võeti vastu Luunja Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 4 ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 21.02-22.03.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. 30.03.2022 esitas Luunja Vallavalitsus detailplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium andis oma kirjaga 18.04.2022 nr 15-3/2962- 2 planeeringule heakskiidu. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus lahendatud planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu ülesanded ja planeeringu menetlus on läbi viidud planeerimisseaduse kohaselt. Detailplaneering ei vasta 2008. aastal kehtestatud Luunja valla üldplaneeringule ning selle menetlus on läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmisettepanekut sisaldavale detailplaneeringule kohalduvate nõuete kohaselt. Lähtudes planeerimisseaduse paragrahvides 10 ja 12 nimetatud planeerimise põhimõtetest ning kehtivast Tartumaa maakonnaplaneeringust, leiab ministeerium, et puuduvad takistavad asjaolud kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmiseks Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringus tehtud ettepaneku kohaselt. Heakskiidu andja hinnangul arvestab üldplaneeringu muutmisettepanek tasakaalustatult nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka hajaasustusele omase asustuse säilimise tagamist ning nõustub kehtiva Luunja valla üldplaneeringu muutmisega detailplaneeringus antud muudatusettepaneku kohaselt. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 91 lg 1, Evox OÜ koostatud Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu toimiku (töö nr EX420) Luunja Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. 3. Vallavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse. 4. Vallavalitsusel korraldada planeeringu kehtestamisest teavitamine. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 6. Otsuse peale võib esitada Luunja Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Vahejõe vallavolikogu esimees Planeeringu algataja / korraldaja: Luunja Vallavolikogu / Luunja Vallavalitsus Huvitatud isik: Kristjan Muuli e-post: [email protected] Koostaja: TÖÖ NR: EX420 Evox OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald [email protected] Mob 53739326 Planeeringu vastutav isik: Merlin Kark Maastikuarhitekt, diplom MD002914 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Tartu 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering TÖÖ KOOSTAJAD : Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja hooldus • Projekti üldjuhtimine • Planeerimislahendus • Maakasutus Evox OÜ Maastikuarhitekt-planeerija: Merlin Kark, diplom MD002914 2 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering A- SELETUSKIRI Sisukord 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 2 Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele .................................... 5 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs.................................................................................................. 5 3.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ...................................... 7 3.3 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ......................... 7 4 Planeeringu lahendus .................................................................................................................. 8 4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus ....................................................................................... 8 4.2 Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus ...................................................................... 10 4.3 Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek ..................................... 10 4.4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 10 4.5 Ehitusõigus ............................................................................................................................. 11 4.6 Ehitistevahelised kujad ........................................................................................................... 11 4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded ................................................................................. 11 4.8 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus .................................................................................... 12 4.9 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering ................................................................................... 12 4.10 Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 12 4.10.1 Veevarustus .............................................................................................................. 12 4.10.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 13 4.10.3 Sadeveekanalisatsioon ............................................................................................. 13 4.10.4 Soojavarustus ........................................................................................................... 14 4.10.5 Elektrivarustus ......................................................................................................... 14 4.10.6 Telekommunikatsioonivõrk ..................................................................................... 14 4.10.7 Müra ......................................................................................................................... 14 4.10.8 Maaparandussüsteem ............................................................................................... 14 4.11 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus .................................................................................... 15 4.11.1 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................... 15 4.11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ................................. 15 4.11.3 Tulekustutusvesi ...................................................................................................... 15 4.12 Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine ................................................ 16 3 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering 4.13 Keskkonnakaitse abinõud, kallasrada, radoon. ................................................................... 16 4.14 Servituudid, kitsendused ..................................................................................................... 18 4.15 Kuritegevuse riskide vähendamine ..................................................................................... 18 5 Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 18 6 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 19 OSA B – JOONISED Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) Osa B Joonis 4. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed OSA C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED 4 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering 1 Sissejuhatus Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on Kristjan Muuli. Planeeringualaks on Luunja vallas Savikoja külas Kitsevälja (43201:002:0325) maaüksuse keskosa, pindalaga 1,0 ha ning lisaks juurdepääsutee alune maa ligikaudse pindalaga 0,2 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi ühe üksikelamu maa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele. Kitsevälja kinnistu kogupindala on 16,84 ha ning see on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult kasutatavalt Kitsevälja teelt. 2 Detailplaneeringu lähtedokumendid • Luunja valla üldplaneering kehtestatud 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1; • Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-4/29); • Luunja Vallavolikogu otsus 23. juuli 2020 nr 44 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu algatamineää ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning planeeringuala piiri, suuruse ja lähtetingimuste kinnitamine ja Lisa 1. Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneeringu lähtetingimused, planeeringuala piir ja suurus. • Topo-geodeetiline alusplaan Kitsevälja katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus Töö nr. 2020-191, koostaja Kobras AS. Mõõdistatud 11.08.2020 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele 3.1 Olemasoleva olukorra analüüs Maakasutus: Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kitsevälja kinnistu 100 % maatulundusmaa. Kinnistu kogu suurus on 16,84 ha, millest 9,57 ha on haritav maa, 5,85 ha metsamaa, 0,28 ha looduslik rohumaa, 0,75 ha õuemaa ja 0,39 ha muu maa. Kinnistu põhjaosas on elamu (ehitisealune pind: 161 m2) kahe abihoonega (hoidla 307,5 m2 ja ait 81 m2). Ligikaudu 1 ha suurune planeeringuala (vt joonis 1) on osaliselt metsamaa ning osaliselt haritav maa, lõunaküljest piirneb see Kitseojaga. Planeeringualal hoonestus puudub. 5 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Joonis 1 Planeeringuala kõlvikud, planeeringuala markeeritud lilla joonega (allikas: Maa-amet, Katastri kõlvikukaart, 20.05.2021 Planeeritav ala piirneb: • Põhjast Kitse (43201:002:0326) 100% maatulundusmaa (pindala 21,05 ha s.h. haritav maa: 20,76 ha, metsamaa: 0,27 ha, muu maa: 0,02 ha), hoonestus puudub. • Idast ja lõunast Purika (43201:002:0304) 100% maatulundusmaa (pindala 15,84 ha s.h. haritav maa: 15,42 ha, metsamaa: 0,21 ha, muu maa: 0,21 ha), hoonestus puudub. • Lõunast Ojaperve (43201:002:0335) 100% maatulundusmaa (pindala 3,53 ha s.h. haritav maa: 2,29 ha, looduslik rohumaa: 0,44 ha, metsamaa: 0,24 ha, õuemaa: 0,43 6 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering ha, muu maa: 0,13 ha), kinnistul paikneb elamu (ehitisealune pind: 212 m2) kolme abihoonega (laut: 135 m2, saun: 53 m2, ait: 50 m2). • Loodest Kitsetalle (43201:002:0311) 100% elamumaa (pindala 3482 m2 s.h. metsamaa: 408 m2, õuemaa: 2800 m2, muu maa: 274 m2), kinnistul paikneb elamu (ehitisealune pind: 91 m2). • Läänest Pesula (43201:002:0331) 100% üldkasutatav maa (pindala 15203 m2 s.h. haritav maa: 1278 m2, looduslik rohumaa: 12377 m2, muu maa: 1548 m2), hoonestus puudub. • Läänest Sastovi (43201:002:0316) 100% maatulundusmaa (pindala 6439 m2 s.h. looduslik rohumaa: 6439 m2), kinnistul paikneb kaks abihoonet (laut: 719 m2, küün: 508 m2). • Läänest Sastovi (43201:002:0315) 100% maatulundusmaa (pindala 977 m2 s.h. haritav maa: 87 m2, looduslik rohumaa: 890 m2), kinnistul paikneb üks abihoone (pumbamaja: 20 m2). • Kirdest Kitsekese (43201:002:0327) 100% maatulundusmaa (pindala 6,70 ha s.h. haritav maa: 7,33 ha, looduslik rohumaa: 1,26 ha, muu maa: 0,11 ha), hoonestus puudub. Maaüksuse reljeef on tasane. Elamu ja abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi. 3.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed Luunja vald on Tartumaa idaosas Emajõe põhjakaldal asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla. Planeeringuala paikneb Luunja valla põhjapoolses osas Savikoja külas ca 6 km kaugusel Tartu linna piirist ning 5 km kaugusel Luunja alevikust. Luunja valla üldplaneeringu kohaselt asub Kitsevälja kinnistu hajaasustuse piirkonnas ning maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Planeeringuala naaberkinnistud on peamiselt maatulundusmaad. Kontaktvööndi kinnistutel asuvad hajali elamud koos abihoonetega. Kontaktalas ei ole algatatud planeeringuid. Planeeringuala lõunakülg piirneb Kitseojaga, seega tuleb arvestada kalda piiranguvööndiga, kalda ehituskeeluvööndiga, kalda veekaitsevööndiga ning veekogu kallasrajaga. Hoonestust ja rajatisi kavandatakse väljapoole Kitseoja ehituskeeluvööndit. Lisaks asub planeeringuala riigikaitselise ehitise Luunja linnaku piiranguvööndis. 3.3 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule Luunja vallavolikogu 26. juuni 2008. a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt asub Kitsevälja kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal põllumajandusmaa. Piirkonnas on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); ei ole lubatud ehitustegevuse laienemine maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; uusehitised peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. 7 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Elamumaa ja teemaa krundi moodustamine Kitsevälja kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga, seega tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering määrab Savikoja küla maaliliseks piirkonnaks. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. 4 Planeeringu lahendus 4.1 Üldplaneeringu muutmise põhjendus Planeeringuga kavandatakse Kitsevälja maaüksusele elamumaa ja teemaa krundi moodustamine. 26. juuni 2008.a määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse juhtotstarbeks planeeringualal põllumajandusmaa. Joonis 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Elamukrundi ja teemaakrundi moodustamine Kitsevälja kinnistu väärtuslikule põllumaale läheb vastuollu Luunja valla üldplaneeringuga. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek arvata planeeringuala, kuhu on planeeritud üksikelamumaa ja teemaa krunt, välja väärtusliku põllumaa koosseisust. 8 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Joonis 3. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek. Punase piirjoonega määratud planeeringuala arvatakse välja väärtusliku põllumaa massiivist. Samuti tehakse ettepanek muuta üldplaneeringu seletuskirjas pkt 10. Väärtuslikud põllumaad tabelit nr 4 (lk 16), kuhu viia sisse põllumassiivi nr 3 pindala muudatus Tabel 1. Säilitamisele kuuluvad põllumaad. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu seletuskirjast. (allikas: Luunja valla üldplaneering 2008. a.) 9 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering 4.2 Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus Üldplaneeringu ehitustingimuste kaardi alusel kuulub Kitsevälja väärtusliku põllumaa koosseisu, millel on uute kruntide moodustamine keelatud, lisaks jääb kinnistu keskkonnatingimuste kaardi kohaselt väärtusliku maastiku alale. Täiendava elamukrundi ja teemaa moodustamine Kitsevälja maaüksuse üldplaneeringuga määratud väärtuslikule põllumaale ei vasta üldplaneeringule. Küll aga on planeeringuala osaliselt ametlikult arvel metsamaana ning teine osa põllumaa ei kuulu ühegi põllumassiivi koosseisu ja on kasutusest väljas. Maa-ala on piiritletud metsa, Kitseoja ja põllumassiiviga, tänu millele on tagatud teatud maastikuline eraldatus. Kavandatav tegevus arvestab piirkonna maakasutust ja asustust - planeeringuga kavandatakse hajaasustusele omane suur (ligikaudu 1 ha) elamukrunt, kusjuures suuremal osal planeeringualast säilib metsamaa. Mõõdukas elamuarendus Kitsevälja kinnistul loob võimaluse olemasoleva külastruktuuri tihendamiseks. Planeeringulahendusega tagatakse üldplaneeringu kohased hajaasustuse tingimused. Planeeringulahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi planeerimispõhimõtteid. Planeeringu realiseerumine ei vähenda piirnevate põllumaade kompaktsust ega häiri nende haritavust. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+. Detailplaneeringus ei kavandata suuremahulist elamupiirkonna arendamist, mis võiks olla maakasutuselt ja visioonilt vastuolus Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+. 4.3 Üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek Kehtiva üldplaneeringu tekstis on vajalik muuta väärtusliku põllumaa suurust üldplaneeringu seletuskirja tabelis nr 4 (Vt. Tabel 1). Põllumassiivi nr 14 pindala suurus (51 ha) väheneb 1 ha võrra. Massiivi nr 14 ligikaudne pindala peale vähendamist on 50 ha. Üldplaneeringu kaardil Ehitustingimuste kaart (kaart nr 2) muuta väärtusliku põllumaa suurust planeeringuala osas. Väärtusliku põllumaa osast välja arvata elamumaa ja teemaa. 4.4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu (vt Tabel 2) alusel tekitatakse Kitsevälja kinnistule juurde üks üksikelamu maa krunt pindalaga 1 ha ja liiklusmaa krunt pindalaga 1380 m². Tabel 2. Detailplaneeringus kavandatav krundijaotus (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) Krundi Pindala Sihtotstarve aadress Pos 1 10000 m² Elamumaa 10 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Pos 2 1380 m² Liiklusmaa 4.5 Ehitusõigus Krundi ehitusõigustega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast; 5) lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) POS 1 kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: • 11101 üksikelamu • 12744 elamu abihoone 4.6 Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele, kus on kehtestatud tuld kartvate hoonete kauguseks krundi piirist vähemalt 4 m ning hoonete omavaheliseks kauguseks vähemalt 8 m. Ka abihoonete asukohtade valiku puhul peab ka järgima tuleohutusnõudeid. Ehitusõigusest tulenevalt on lubatud ehitada kuni 2- korruselisi, I kasutusviisiga hooneid tulepüsivusklassiga TP3 4.7 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile POS 1 arvestada joonisel nr 3 Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) toodud arhitektuursete tingimustega. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud krundi planeeritud hoonestusala. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: • Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. • Projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. • Erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone. Keelatud on: • Imiteerivad materjalid. 11 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering • Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. • Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses (keskmise veeseisu piirjoonest 4 m). 4.8 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeritavale elamualale on kavandatud üldkasutatavalt Kitsevälja teelt mööda uut kavandatavat teed. Kavandatava tee katend on kruus. Teekatendi laius on 3,5 meetrit. Kihtide paksused ja tehnilised lahendused täpsustada projekteerimisel. Teemaa piirneb olemasoleva kraaviga. Tee on määratud erateena. Tee kasutamiseks ei ole olulist avalikku huvi. Parkimine arvutatud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.2. Kinnistule kavandada 2 parkimiskohta. 4.9 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering Vähemalt 20% elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud. Piirete asukoht, kõrgus ja tüüp määrata ehitusprojektis. Planeeringualal ei ole ette nähtud maapinna kõrguse olulist muutmist. Kuna maapinna keskmine absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 49–50 m ehk kõrgused kõiguvad ligikaudu 2 m piires, on lubatud hoonealust maapinda tõsta vastavalt vajadusele kuni 1 m. Samuti on lubatud maapinna tasandamine. Krundi maapinna planeering peab olema selline, et vihmavesi ei oleks juhitud naaberkruntidele. 4.10 Tehnovõrgud 4.10.1 Veevarustus Planeeringualale kavandatavale elamumaale on kavandatud lokaalne veevarustus. Kaevu planeerimisel peab arvestama naaberkinnistute reoveesüsteeme, sest kaevu ja reovee imbsüsteemi vahe peab olema min 60 m (vt. joonis 4). Planeeritud elamu ööpäevane tarbevee arvutuslik vooluhulk on 0,3 m3/d. Joonis 4. Kavandatava puurkaevu lähiraadiuses (60 m) ei asu reostusohtlike objekte 12 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering Puurkaevu rajamise puhul sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. 1 Puurkaevu võimalik asukoht on näidatud Osa B joonis 3 põhijoonisel. Täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus koos hoonestuse paiknemisega. Kinnistu omanik peab jälgima veevõtukoha hooldusnõuded 2 . Puurkaevule moodustatakse hooldusala raadiusega 10m vastavalt Veeseaduse § 154 tingimustele. Ühe kinnisasja tarbeks rajatava kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). Asukoha valikul peab arvestama, et see ei oleks võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, prügikastid, kanaliseerimata saunad jne) läheduses ja mitte lähemal kui 10 m naaberkinnistu piirile, et tagada hooldusala. 4.10.2 Reoveekanalisatsioon Kitsevälja kinnistu asub hajaasustusalal. Imbsüsteemi rajamisel peab olema tagatud immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme aastaringne vahe 1,2 m. Kui põhjavee tase on lubatust kõrgem, siis on vajalik rajada maapealne imbpeenar. Heitvee puhastamiseks ehitatakse krundile puhastussüsteem, mis koosneb biopuhastist, vajadusel pumplast ja imbpeenrast. Biopuhastil on kuja 5 m ja imbpeenra/väljaku sanitaarkaitsetsoon on 10 m. Puhastusseadmete täpne valik teha tööprojekti koostamisel arvestades kehtivate keskkonnaalaste nõudmistega. Planeeringuala (kinnistu sisesed) kanalisatsioonitrasside asukohad määratakse konkreetsete hoonete ehitusprojektidega, kuna planeerimise käigus ei ole teada lõplik hoonete arv ja hoonete ning puhastussüsteemide asukoht. Planeeritud biopuhasti ning imbväljaku asukoht ning sellest tulenevalt ka kuja paiknemine täpsustub hoonete projekteerimise staadiumis. Veeseaduse § 127 käsitleb heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimist veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal. Seaduse § 127 lõike 1 kohaselt ei ole lubatud heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. 4.10.3 Sadeveekanalisatsioon Sadeveekanalisatsiooni ei kavandata. Sadevesi juhitakse põikikalletega kõrvalaladele, kus vesi imbub pinnasesse. Sademevee juhtimine naaberkruntidele on keelatud. 1 Veeseadus §36 lg1 p3 2 Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord [RT I, 08.10.2019, 2 – vastu võetud 03.10.2019] 13 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering 4.10.4 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Soovitatav on kasutada kaasaegseid ning keskkonnasäästlikke lahendusi, näiteks soojuspumpade baasil. Lubatud on ka muud kütteallikad, kuid mitte kasutada eriti keskkonda saastavaid kütteliike nagu otsene elektriküte, kivisüsi, õli. Eelistatud lahendus oleks maasoojuspumbad. Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal tuleb määruse kohaselt uute hoonete püstitamisel arvestada nõuetega, mis vastavad minimaalselt B-energiaklassi tasemele. Liginullenergiahoone ehk A-energiaklassi tasemele vastav hoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Teisisõnu eeldab A-energiaklassi tase taastuvenergialahenduste paigaldamist, kuid keskkonnatingimustele on positiivne mõju, kui taastuvenergiat kasutada ka B- energiaklassi taseme hoonetes. Lokaalne taastuvenergia määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Krundile on lubatud paigaldada päikesepaneele hoonele ja maapinnale. Päikesepaneelide paigaldamisel katusele maksimaalne paneelide kõrgus katusepinnast 30 cm. Maapinnale paigaldatavaid päikesepaneele ei tohi paigaldada metsamaa kõlvikule. Soovituslik ehitusalune pindala on kuni 80 m2 ja tootmisvõimsus kuni15kW. 4.10.5 Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehniliste tingimuste 361430 alusel koostatud: 27.10.2020, kehtivad kuni: 27.10.2022. Savikoja: (Tartu M) olemasolevast alajaamast nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliini fiider. Elektrivarustuseks planeeritakse detailplaneeringu kinnistu elamumaa piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni kavandatakse maakaabliga. 4.10.6 Telekommunikatsioonivõrk Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata telekommunikatsioonivõrkude rajamist. 4.10.7 Müra Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" 4.10.8 Maaparandussüsteem Kitsevälja maaüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitise Rõõmu (kood 2104590020010/003) maa-alal. Maaüksus piirneb lõunapoolsest küljest riigi poolt hooldatava eesvooluga Kitseoja (kood 2104590020000/001). Põllumajandusamet esitas 29.05.2020 kirjaga nr 14.2-1/16203 Kitsevälja maaüksuse detailplaneeringu koostamisele 14 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering tingimused. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Põllumajandusameti tingimustega. Detailplaneeringu geodeetilisele alusplaanile on kantud olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Juurdepääsutee rajamisel arvestatakse tee piirkonda jäävate drenaažikaevude ja kollektorite säilitamise vajadusega, et tagada teiselpool Kitsevälja tee L2 (katastritunnus 43201:002:0337) paiknevate naabermaaüksuste drenaažisüsteemide toimimine. Tehniline lahendus täpsustatakse teeprojekti koostamise raames. Juurdepääsutee projektis tuleb Kitsevälja tee L2 äärsest kaevust alates projekteerida tee alla jääva drenaažikollektori osa rekonstrueerimise lahendus – tee alla jääv drenaažikollektori osa tuleb projekteerida ja ehitada tee kõrvale. Soovitav on asendada kogu olemasolev kollektor uue samaväärse läbimõõduga drenaažitoruga alates Kitsevälja tee L2 äärsest kaevust kuni suubumiseni Kitseojja. Samuti tuleb juurdepääsutee projektis näha ette planeeritud teega ristuvate naaberkollektorite teealuste lõikude asendamine uue toruga. 4.11 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ • EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 4.11.1 Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema 8 meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kui kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi. Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs. 4.11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP-3 Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned). Hoonete kõrgus elamul kuni 9,00 m. Krundil lubatud täisehitus 400 m2. Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust ja abihoonel kuni 1 korrus. 4.11.3 Tulekustutusvesi Planeeringuala asub hajaasustusega alal. Nõuetekohane tuletõrje veevarustus on lahendatud loodusliku veevõtukoha ID 2050 baasil (kaugus ca 3 km, vt. joonis 5). Tagatud on tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3 h jooksul, mis teeb arvutuslikuks 15 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering koguseks 108 m³. Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius 12 m ja laius 3,5 m. Tuletõrje veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs, kasutamise valmidus ja tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. Joonis 5. Lähima LVK (looduliku veevõtukoha) asukoht. Allikas: Maa-Amet. 4.12 Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine Planeeringualale ulatuvad Kitseojast tulenevad kitsendused: 100 m piiranguvöönd ja 50 m ehituskeeluvöönd. Juurdepääsutee projektiga on kavandatud planeeritava juurdepääsutee alla jääva drenaažikollektori rekonstrueerimine, millest osa asub ehituskeeluvööndis. Tee alla jääva torustiku osa tuleb projekteerida ja ehitada tee kõrvale ning kogu olemasolev kollektor tuleb asendada uue samaväärse drenaažitoruga alates Kitsevälja tee L2 äärsest kaevust kuni suubumiseni Kitseojja. Tee ja tehnovõrkude rajamist ei kavandata lähemale kui 50 m Kitseoja kaldale. 4.13 Keskkonnakaitse abinõud, kallasrada, radoon. Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei jää planeeringualale kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähim kaitsealuste liikide leiukoht III kategooria liik künnapuu (Ulmus laevis) jääb planeeringualast ca 200 m kaugusele kagusse, mis on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus kajastatud. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Anne loodusala ca 7 km kaugusel edelas. Detailplaneeringu eeldatav mõju nii kaugele ei ulatu. Kavandatav tegevus kaitsealuseid liike ei ohusta. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju ega objekte, mille raames tuleb läbi viia 16 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Luunja valla jäätmekavale ja Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Planeeringualale ulatuvad Kitseojast tulenevad kitsendused – 100 m piiranguvöönd ja 50 m ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada. Kallasraja laius on lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 4 m, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses ei ole lubatud. Vaba läbipääs kallasrajale on tagatud paralleelselt kitseojaga. Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud kaardi „Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, M 1:500 000“ andmetel asub planeeringuala piirkonnas, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid, valdavalt on pinnases moreen ja liustikuvee (jääjärvede ja glatsiofluviaalsed) setted (vt Joonis 6). Joonis 6. Väljavõte kaardilt "Esialgne Eesti radooniriski levialade kaart, M 1:500 000," Planeeringu ala on märgitud punase täpiga (allikas: Keskkonnaministeeriumi veebileht) Kohati võib olla radoonisisaldus majade siseõhus kõrge. Radooniohutus tuleb tagada eelkõige hoonetes, kus inimesed elavad, töötavad või viibivad muul põhjusel pikemat aega. Tulenevalt võimalikust kõrgemast radoonitasemest tuleb planeeringualale eluhoonete projekteerimisel arvestada standardit EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.“ 17 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering 4.14 Servituudid, kitsendused Seoses uute tehnovõrkude rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek reaalservituutide seadmiseks vastavalt planeeringu põhijoonisele (Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) elektri maakaabelliinile. Põhijoonisel on võrkude näitlik asukoht, lõplik asukoht selgub projekteerimisel. Lisaks seoses juurdepääsutee rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek POS 2-le juurdepääsuservituudi seadmiseks POS 1 kasuks. Tabel 5. Planeeringuala kinnisomandi servituudid Teeniv kinnisasi Valitsev kinnistu/isik Servituut Kitsevälja Isiklik kasutusõigus tehno- Elektrilevi OÜ (43201:002:0325) võrgu või rajatise seadmiseks POS 1 POS 2 Juurdepääsuservituut 4.15 Kuritegevuse riskide vähendamine Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. • jälgitavus (videovalve, naabrivalve); • valdusele sissepääsu piiramine. 5 Planeeringu rakendumine Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava: • maakorraldustööd ja katastriüksuse moodustamine. • katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • krundi hoonestuse ja tehnovõrkude ehitusprojekti(de) koostamine ja kooskõlastamine; • vajalike tehnovõrkude ja kommunikatsioonide rajamine; • hoone(te) püstitamiseks ehitusloa(lubade) taotlemine Luunja Vallavalitsuselt; 18 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering • hoone(te) püstitamine; • hoone(te) kasutusloa(lubade) taotlemine Luunja Vallavalitsuselt; • haljastustööd (projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Planeeringualale ehitiste püstitamisel või edaspidi nende laiendamisel ja ümberehitamisel tuleb projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel. Kitsevälja maaüksusele kavandatavate ehitiste (juurdepääsutee, hooned) ehitusloa eelnõud (ehitusprojektid) tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 6 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorraldustöödele ja edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele. 19 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Savikoja külas Kitsevälja maaüksuse keskosa detailplaneering OSA B – JOONISED Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) Osa B Joonis 4. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED 20 / 20 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX420, kuupäev 13.01.2022 Ol.olev kp kaabel < > < > Ol.olev mp kaabel Planeeringuala Joonise nimetus: Joonis: Jooniseid: Olemasolev olukord EX420 2 4 Tellija: Staadium: Luunja Vallavalitsus Detailplaneering Koostas: Formaat: A1 Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076 Kontrollis: M 1:500 Merlin Kark, diplom MD002914 11.11.2021 on orienteeruv. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Tabel 1. Kruntide jaotus. 50 m kaevu hooldusalast. Kaevu hooldusala laius 10m. Nimetus POS 1 POS 2 3,8 14 Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa Elamu 1 Hoonete suurim lubatud arv krundil 0 > Abihooned 3 < Krundi suurim lubatud ehitisealune pind > Elamu 9m < Abihooned 5m > < 60,85 > < tuleohutuskujasid. > < > < > < plastvooder) on keelatud. > < > < abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. > < Hoone +/-0,00 sidumine 0,3-1,0 maapinnast. 85,2 Piirded > < > < Piirdeaia rajamine kallasraja ulatuses ei ole lubatud. Kallasraja laius on lamekaldal > < keskmise > W1 W1 liikuda. < W1 6,1 W1 3,5 W1 > W1 < W1 W1 W1 W1 4 W1 W1 W1 W1 W1 W1 last usa mut W1 W1 m i m 0 W1 luala 6 W1 60 kee 10 W1 mi s e W1 vu raja W1 kae Ol.olev kp kaabel W1 W1 W1 W1 < > < > Ol.olev mp kaabel 16 W1 7 W1 W1 4 W1 W1 Planeeringuala W1 5 W1 W1 Planeeritav tee 6 110, 64 ,8 Planeeritav elamu(illustr.) Planeeritav abihoone(illustr.) 4 Planeeritav puurkaev 10 hooldusala Planeeritav krundi piir Lubatav hoonestusala 4 60 Planeeritav veetrass reo Planeeritav kanal. trass 4 ve ei mm 146,1 uta mi se ke (kuja 10m) 4 elu ala 60 Planeeritav biopuhasti m (kuja 5m) 33,4 Planeeritav servituut 4 W1 W1 Planeeritav mp kaabel Planeeritav elektrikilp Joonise nimetus: Joonis: Jooniseid: (sh maakasutus ja kitsendused) EX420 3 4 Tellija: Staadium: Luunja Vallavalitsus Detailplaneering Koostas: Formaat: A0 Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076 Kontrollis: M 1:500 Merlin Kark, diplom MD002914 11.11.2021
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel