Maaeluministeerium
Siseaudiitori aruanne
Arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Maaeluministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes
Aruanne esitatakse:
kõrgemale juhtorganile,
tippjuhtkonnale
2022
Sisukord
1. Taustainformatsioon .................................................................................................................................3
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud audititega ............................4
2.1 Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis ..............................................................4
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ............................................................................................4
2.3 Kalandus .................................................................................................................................................4
2.4 Tugifunktsioonid ....................................................................................................................................5
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ......................6
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused ..........................................................................7
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood .....................................................................................................7
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud ....................................................................................................7
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted ...............................................................7
Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis ............................................................9
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus ........................................................................................13
Lisa 3: Kalandus .............................................................................................................................................15
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid..................................................................................................................16
Lisa 4: Tugifunktsioonid ................................................................................................................................20
2
1. Taustainformatsioon
Sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest vastutab ministeeriumis
maaeluminister ja tema valitsemisala asutuses asutuse juht1.
Ministeeriumi siseauditi juhi ülesanne on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõikest 4 anda
arvamus ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta.
Siseaudiitori aruande koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse määruse nr 79, 04.10.2012,
Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri, §-s 14 sätestatust. Alates 1. juulist
2013. a on Maaeluministeeriumi valitsemisalas siseauditeerimise mõistes moodustatud kaks
organisatsiooni:
1) organisatsiooni „Ministeerium“ kuuluvad: Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet,
Põllumajandusuuringute Keskus, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Eesti Taimekasvatuse
Instituut.
2) Siseaudiitori kutsetegevusest tulenevaid ülesandeid eelpool nimetatud asutustes täidab
ministeeriumi siseauditi osakond.
3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA) on siseauditeerimise
korraldamisel eraldi organisatsioon, kus siseauditeerimise kutsetegevusest tulenevaid ülesandeid
täidab asutuse siseauditi osakond.
Siseauditeerimise korraldamisel juhindutakse audiitortegevuse seadusest ja sellega seotud
õigusaktidest, Vabariigi Valitsuse 04. oktoobri 2012. a määrusest nr 79 „Täidesaatva riigivõimu
asutuse siseauditeerimise üldeeskiri”, valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjast ning siseauditi
osakonna põhimäärusest.
Siseauditi osakond täidab ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014 – 2020
auditeerimisasutuse2 ülesandeid ning alates 01.07.2019. a Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud sertifitseerimisasutuse ülesandeid3.
Siseauditi üksus on üldiselt vastavuses siseauditeerimise definitsiooni, eetikakoodeksi ja
standarditega alates 2010. a. Viimane väline hindamine (sõltumatu väline kinnitus
enesehindamisele) viidi läbi 2021. a4.
1
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 131 ja § 73 lg 1 p 21
2
Maaeluministri käskkiri nr 30, 16.02.2016, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmist korraldavate
asutuste töökord.
3
Maaeluministri 14.06.2018. a käskkirja nr 83 „Siseauditi osakonna põhimäärus“ p 8 alapunkt 7.
4
Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne, allkirjastatud 12.05.2021. a; KPMG Baltics OÜ
riskinõustamise ja siseauditi valdkonna juhi Viljar Alneku (CIA, CGAP, CFSA, CRMA, CFE) poolt läbi viidud
välishindamise aruanne „Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine“,
allkirjastatud 07.10 2021. a.
3
2. Arvamuse ulatus on seotud järgmiste valdkondadega ja nendes läbiviidud
audititega
2.1 Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis
Toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu ning taimetervise ja kvaliteetsete tootmissisendite
tegevusvaldkond hõlmab toiduohutust, loomatervist, loomseid kõrvalsaaduseid ja nende käitlemist,
loomakaitset ja -heaolu, põllumajandusloomade aretust, taimetervist, taimekaitset,
mahepõllumajandust, turukorraldusmeetmete rakendamist, geneetiliselt muundatud organismide
tahtlikku keskkonda viimist toidu ja sööda eesmärgil, sortide registreerimist ja sordikaitset, seemne
ja taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist, väetiste ja sööda käitlemist ning nende nõuetele
vastavuse riikliku järelevalve teostamist.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 1):
elusloomades ja loomsetes saadustes esinevate jääkide ja saasteainete seire korralduse audit
(läbiviija: Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE));
mitteloomse toidu mikrobioloogilise ohutuse ametliku kontrollisüsteemi audit (läbiviija:
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE));
laboratooriumite kvaliteedijuhtimissüsteemi auditid/nõuetele vastavuse kontrollid
(läbiviijad: PMK ja VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajad, Eesti
Akrediteerimiskeskus, AS Metrosert, Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsioon
(ISTA), Euroopa Ühenduse Sordiamet (CPVO)).
2.2 Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus
Tegevusvaldkond hõlmab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja selle tulevikuotsuste
kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavate meetmete
väljatöötamist ja rakendamist, teadus- ja arendustegevuse suunamist, põllumajandussaaduste
tootmise, töötlemise ja kaubanduse reguleerimist, mahepõllumajandust ja aiandustoodete kvaliteeti,
maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamist,
keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse ja elukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja
tõuaretust.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 2):
makseasutuse (PRIA) 2021. eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i sertifitseerimisaudit
(läbiviijad: MeM siseauditi osakond; KPMG Baltics OÜ);
põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse audit (MAK 2014-
2020 meede 4.2.1); väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse audit (MAK 2014-
2020 meede 6.3), määruse (EL) nr 640/2014 art 35 ja määruse (EL) nr 809/2014 art 63
kohaste vähenduste rakendamise audit (läbiviija: PRIA siseauditi osakond);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 47 kohane nõuetele
vastavuse (cross-compliance) süsteemi audit (läbiviija: Euroopa Komisjoni põllumajanduse
ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI)).
2.3 Kalandus
Tegevusvaldkond hõlmab kala- ja vesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise
koordineerimist, kutselise kalapüügi korraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika
rakendamist (sh Eesti kalanduse strateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja
rakendamist).
4
Arvamuse andmisel on tuginetud EMKF Auditeerimisasutuse kindlustandvatele töödele (vt
täpsemalt lisa 3):
EMKF tegevusauditid, kokku 30 auditit (läbiviijad: MeM siseauditi osakond, KPMG Baltics
OÜ);
EMKF 2014-2020 Eesti rakenduskava iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus.
2.4 Tugifunktsioonid
Tegevusvaldkond jaguneb kolmeks meetmeks: strateegiline juhtimine, teenistujate rahulolu ja areng
ning tõhus õigusloome, hea koostöö ja kommunikatsioon. Valdkond hõlmab strateegilist
planeerimist ja arendustegevust, siseauditeerimist, finants- ja raamatupidamisarvestust,
infotehnoloogiat, õigusloomet, personalijuhtimist, sise- ja väliskommunikatsiooni, varade- ja
dokumendihaldust.
Arvamuse andmisel on tuginetud järgmistele audititele (vt täpsemalt lisa 4):
arendusprotsesside ressursside audit (läbiviija: PRIA siseauditi osakond);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohane vastavusaudit
hindamaks sertifitseerimisasutuse tööd (läbiviija: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja
maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI));
Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna enesehindamise tulemuste väline kinnitamine
(läbiviija: Viljar Alnek; CIA, CGAP, CFSA, CRMA, CFE; KPMG Baltics OÜ).
5
3. Siseauditi juhi arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta
Siseauditi juhina olen seisukohal, et läbiviidud toimingutega on tagatud piisav tõendusmaterjal
aruande peatükis 2 kirjeldatud ulatuses järgmise arvamuse avaldamiseks:
ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteem on parandamist vajav5.
5
Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused. Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
6
4. Arvamuse andmisega seotud põhimõtted ja kaalutlused
4.1 Arvamuse andmisega seotud periood
Arvamus antakse 2021. a. kohta.
4.2 Arvamuse ulatusega seotud piirangud
Arvamuse ulatus on piiratud Maaeluministeeriumi ja tema valitsemisala 2021. a tööplaani kohaselt
läbiviidud audititega ning teiste kindlustandvate töödega võttes arvesse meile kättesaadavaks tehtud
ja teadaolevat informatsiooni (Lisad 1 - 4). Samuti on tuginetud:
EMKF Auditeerimisasutuse arvamusele ja kontrolliaruandele;
PRIA siseauditi osakonna juhataja arvamusele sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta PRIA-s, mille kohaselt on organisatsiooni sisekontrollisüsteem mõjus;
Maaeluministeeriumi siseauditi üksuse 2021. a tegevusaruandes välja toodud kokkuvõttele
auditi aruannetes kajastatud soovituste rakendamisest ministeeriumis ja tema valitsemisala
asutustes.
Kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus aruandeaastal rakendamisele 32 soovitust.
Järeltoimingute käigus hinnati 32 soovituse rakendamist, millest oli rakendatud 24 ja
osaliselt rakendatud 8 soovitust.
Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite
järeldused võinud olla teistsugused.
Riigieelarve seaduse § 45 lg 2 kohaselt teostab Maaeluministeeriumi kui
riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande auditi ja tehingute seaduslikkuse
kontrolli Riigikontroll. Riigikontroll lõpetab kontrolli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta
30. juuniks. Seetõttu ei ole olnud võimalik eelpool nimetatud auditi tulemustega arvamuse
koostamisel arvestada.
4.3 Sisekontrollisüsteemi hindamisel aluseks võetud põhimõtted
Maaeluministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse
hindamisel on lähtutud:
Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92¹ fikseeritud sisekontrollisüsteemi põhimõtetest6;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013, ühise
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta;
Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste
finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro
kasutamise osas;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
6
Sisekontrollisüsteem võimaldab tagada:
1) õigusaktidest kinnipidamise;
2) vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud
kahju eest;
3) asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel;
4) asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.
7
Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta
ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/625, mis käsitleb ametlikku
kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja
söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja
taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr
1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja
(EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu
direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr
854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,
90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus
92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)
Hinnang sisekontrollisüsteemile antakse neljaastmelisel skaalal, mille kirjeldus on toodud järgnevas
tabelis.
Hinnangu skaala Selgitus
Tulemuslik (mõjus) Hinnatud sisekontrollimeetmed on adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on
juhitud ning eesmärgid saavutatakse.
Parandamist vajav Välja on toodud üksikud konkreetsed kontrollinõrkused.
Üldiselt on aga hinnatud sisekontrollimeetmed adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad andmaks põhjendatud kindlustunde, et
riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Oluliselt parandamist vajav Välja on toodud mitmed konkreetsed kontrollinõrkused.
Hinnatud sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud
kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Nõuetele mittevastav Hinnatud sisekontrollimeetmed ei ole adekvaatsed, sobivad ja
mõjusad, et tagada põhjendatud kindlustunnet, et riskid on
juhitud ja eesmärgid saavutatakse.
Margit Krieger
Siseauditi osakonna juhataja
Avaliku sektori üksuse siseaudiitor (CGAP), CIA
/allkirjastatud digitaalselt/ /kuupäev digiallkirjas/
8
Lisa 1: Toiduohutus, loomatervis ja loomade heaolu ning taimetervis
Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või tehtud
Tulemuslik
parandamist vajav on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) poolt läbiviidud auditid
Elusloomades ja loomsetes saadustes Hinnata elusloomades ja loomsetes saadustes Üldiselt on Eestis kehtiv jääkide kontrolli kavandamise,
esinevate jääkide ja saasteainete seire esinevate veterinaarravimijääkide ja rakendamise ja järelmeetmete võtmise kord enamjaolt
korralduse audit saasteainete seiret inimestele ja loomadele kooskõlas õiguslike nõuetega ning annab rahuldava
kas otse või keskkonna kaudu tekkiva riski kindluse inimestele ja loomadele kas otse või keskkonna
ennetamise, kõrvaldamise või vastuvõetava kaudu tekkivate riskide ennetamise, kõrvaldamise või
tasemeni vähendamise kontekstis. vastuvõetava tasemeni vähendamise suhtes.
Sellegipoolest on mitu tegurit, mis nõrgendavad jääkide
seire kava tõhusust. Need on muu hulgas järgmised: i)
ebajärjekindlus seoses põllumajandusettevõtete
teavitamisega proovide võtmiseks tehtavatest
kontrollkäikudest; ii) viivitused proovide laboritesse
saatmisel ning iii) vesiviljeluses kõikides tootmise
etappides proovide võtmise tagamiseks ja muude
kaupade puhul samalt tootjalt korduvate proovide
võtmise vältimiseks vajaliku pädevate kesk- ja
piirkondlike asutuste poolse järelevalve puudumine.
Mis puudutab laboratoorset suutlikkust, siis kuigi kõik
kasutatavad analüüsimeetodid on akrediteeritud,
vähendavad usaldust ebapiisavad meetodite
valideerimise ja sisemise kvaliteedikontrolli menetlused
ning asjaolu, et alltöövõttu tegevaid laboreid ei ole
kantud ametlike laborite loetellu.
9
Mitteloomse toidu mikrobioloogilise Hinnata toiduhügieeni valdkonna ametlikku Pädev asutus on kontrollisüsteemi vastavalt mitteloomse
ohutuse ametliku kontrollisüsteemi kontrollisüsteemi, mille eesmärk on vältida toidu sektori suurusele ja olulisusele kohandanud ning
audit mitteloomse toidu mikrobioloogilist see on üldiselt ametliku kontrolli eesmärkide
saastumist toodangu kogumise teel, ajal ja saavutamiseks tõhus, kuigi ettevõtjatele riskitaseme
järel. määramise kord ei ole piisavalt paindlik, et teatavat liiki
toidukäitlejate eripärasid asjakohaselt arvesse võtta.
Hinnata idandite ja idandamiseks ettenähtud
seemnete jälgitavuse valdkonna ametliku Ametliku kontrolli süsteem suudab tuvastada ja
kontrolli süsteemi, sealhulgas kohaldatavaid kõrvaldada mitteloomse toidu esmatootjate ja töötlejate
mikrobioloogilisi kriteeriume ja idandeid juures esinevad puudused. Mitteloomse toidu
tootvatele ettevõtetele tegevuslubade esmatootjate juures ametliku kontrolli tegemisel ei ole
andmist. pädev asutus siiski kasutusele võtnud süstemaatilist
lähenemisviisi, et tagada järjepidevat kontrolli nende
meetmete üle, mida ettevõtjad võtavad, et ohjata õhust,
pinnasest, veest ja väetistest tulenevat mikroobset
saastumist.
Pädev asutus on rakendanud Listeria’ga saastumise
tuvastamiseks mitteloomse toidu töötlejate ulatusliku
seirekava, sealhulgas keskkonnaproovide võtmise. 2021.
aasta kavasse on esimest korda lisatud noroviiruse ja A-
hepatiidi viiruse analüüs. See süsteem aitas tõhusalt
avastada saastumist toidukäitlejate juures. Pädeva
asutuse poolt pärast Listeria tuvastamist nõutud
parandusmeetmed ei taga siiski piisavalt, et ettevõtjad
võtavad tuvastatud saastumise suhtes selle kordumise
vältimise tagamiseks põhjalikke järelmeetmeid.
Olemas on asjakohase võimekuse ja suutlikkusega
ametlike laboratooriumide võrgustik, välja arvatud
noroviiruse ja A-hepatiidi viiruse jaoks, kuid nende
puhul oli ametliku laboratooriumi määramine auditi ajal
pooleli.
10
VTL-i Tartu laboratooriumi laboratoorse suutlikkuse
osas toodi mh välja, et kuna proovide vastuvõtmisel ei
kontrollita temperatuuri, esineb puudusi proovide
temperatuurihalduses, mis võib kahjustada tulemuste
usaldusväärsust. Parandusmeetmena mõõdetakse VTL
laborites alates 01.10.2021 saabunud proovide
temperatuure.
Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
VTL-i korraline järelevalveaudit Kontrollida vastavust EVS-EN ISO/IEC Kokku tuvastati 18 mittevastavust, kriitilisi
standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele. mittevastavusi ei leitud. Enim mittevastavusi leiti
17025:2017 nõuetele vastavuse protsesside ja ressursside nõuetele vastavuse osas (kokku
kontrollimiseks 16). Kõik mittevastavused menetleti tähtaegselt, VTL
vastab akrediteerimisnõuetele (akrediteering kehtib kuni
4.06.2025; VTL akrediteerimisulatuses on 272
analüüsimetoodikat).
Erakorraline järelevalvevisiit PMK-s Veenduda laborite vastavuses standardi EVS- Mittevastavusi ei tuvastatud. PMK laborid on
peale jääkide ja söötade labori kolimist EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele. akrediteeritud vastavalt standardi EVS-EN ISO/IEC
labori asenduspindadele Väike-Paala 3, 17025:2017 nõuetele.
Tallinn
Akrediteerimise uushindamine PMK-s Kontrollida laborite vastavust standardi EVS- EAK tuvastas 10 mittevastavust. Kriitilisi mittevastavusi
– standardi EVS-EN ISO/IEC EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele. ei leitud. Mittevastavused olid seotud kemikaalide
17025:2017 nõuetele vastavuse kontrolliga, dokumentide versioneerimisega,
kontrolli audit valideerimisandmete vormistamisega. Leitud
mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. PMK laborid on
akrediteeritud vastavalt standardi EVS-EN ISO/IEC
17025:2017 nõuetele.
AS Metrosert poolt läbiviidud auditid/standarditele vastavuse kontrollid
PMK-s läbiviidud sertifitseerimis- AS Metrosert järelevalvevisiidi eesmärgiks Mittevastavusi ei tuvastatud. PMK juhtimissüsteem
auditi järelevalvevisiit järgimaks oli hinnata PMK katsekeskuste vastavust vastab standardis ISO 9001:2015 esitatud nõuetele.
katsekeskuste vastavust standardile standardi ISO 9001:2015 nõuetele.
ISO 9001:2015 (põldkatsete
läbiviimise tegevusvaldkond)
11
Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) poolt läbi viidud auditid
Seemnete laboratoorse analüüsimise Hinnata labori tegevuse vastavust ISTA Auditi tulemusena tuvastati 14 mittevastavust. Kriitilisi
valdkonna audit kehtestatud nõuetele. mittevastavusi ei leitud. Mittevastavused olid seotud
tööjuhendite vormistamise, versioniseerimise ja
sertifikaadi vormistamisega. Kõik mittevastavused
kõrvaldati tähtaegselt, labor vastab ISTA akrediteeritud
labori esitatud nõuetele.
Euroopa Ühenduse Sordiameti (CPVO) poolt läbiviidud auditid
CPVO tunnustatud asutuste nõuetele Hinnata PMK vastavust CPVO tunnustatud Tuvastati kaks mittevastavust, kriitilisi mittevastavusi ei
vastavuse audit PMK-s (põldkatsete asutuste nõuetele. leitud. Mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt ning PMK
läbiviimise tegevusvaldkond) on jätkuvalt Ühenduse Sordiameti tunnustatud asutus.
VTL kvaliteedi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid
Plaanilised siseauditid VTL Kontrollida VTL-i juhtimissüsteemi Kokku tuvastati 3 mittevastavust, kõik
kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavuse kirjeldavates juhenddokumentides toodud parendusmeetmed on rakendatud. Kriitilisi
kontrollimiseks vastavalt standardi nõuete täitmist ja standardi EVS-EN ISO/IEC mittevastavusi ei tuvastatud.
EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 17025:2017 nõuetele vastavust.
nõuetele (10 vertikaalauditit ja 3
horisontaalauditit)
PMK kvaliteedijuhtimissüsteemi eest vastutajate poolt läbiviidud standarditele vastavuse kontrollid
Laborite kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda laborite Auditite käigus tuvastati 7 mittevastavust, kriitilisi
standardi EVS-EN ISO/IEC kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavuses mittevastavusi ei leitud. Mittevastavused olid seotud
17025:2017 vastavusauditid (30 standardile, juhenditele ja dokumentide ajakohastamisega, kemikaalide
auditit) normdokumentidele. märgistusega, tööjuhendite täpsustamisega. Kõik
mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
Katsekeskuste kvaliteedikäsiraamatu ja Veenduda PMK vastavuses standardi EVS- Auditite käigus tuvastati 4 mittevastavust. Kriitilisi
standardi EVS-EN ISO 9001 EN ISO 9001 ja katsekeskuste mittevastavusi ei leitud. Mittevastavused olid seotud
vastavusauditid (põldkatsete kvaliteedikäsiraamatu nõuetele. dokumentide vormistamisega. Kõik leitud
läbiviimise tegevusvaldkond, 11 mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt.
auditit)
12
Lisa 2: Põllumajandus, maaelu ja toiduainetööstus
Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või tehtud
Tulemuslik
parandamist vajav on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
MeM siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo poolt läbiviidud auditid (KPMG Baltics OÜ)
Makseasutuse (PRIA) 2021. Sertifitseerimisauditi käigus kontrollitakse Üldhinnang sisekontrollisüsteemi akrediteerimis-
eelarveaasta EAGF-i ja EAFRD-i makseasutuse valmisolekut tagada, et enne kriteeriumidele vastavuse kohta:
sertifitseerimisaudit maksete tegemist on kontrollitud nende - EAGF: toimib hästi;
vastavust ühenduse eeskirjadele. - EAFRD: toimib hästi.
Arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta –
märkusteta (mõlemad fondid).
PRIA siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid
Põllumajandustoodete töötlemise ning Hinnata ja analüüsida: MAK meetme 4.2.1 „Põllumajandustoodete töötlemise
turustamise investeeringutoetuse audit - topeltrahastamise kontrolli; ja turustamise investeeringutoetuse“ menetlemine on
(MAK 2014-2020 meede 4.2.1) - punasesse koridori suunatud taotluste parandamist vajav, eelkõige seoses järgnevaga:
osas tehtavate kontrollitoimingute - kehtiva protseduuri kohaselt täidetud kontroll-
asjakohasust; lehel ei ole topeltrahastamise kontroll piisavalt
- muudatustaotluste põhjuseid ja dokumenteeritud, kuna kajastatakse ainult
menetlemist. kuupäev ja ei kajastata kõikide kontrollide
juures süsteemi nimetust, kus on kontroll
Võrrelda punase koridori riske Arachne teostatud.
riskidega.
Väikeste põllumajandusettevõtete Hinnata meetme 6.3 menetlemise vastavust Meetme 6.3 menetlemise protsess on oluliselt
arendamise toetuse audit (MAK 2014- õigusaktidele, protseduuridele ning parandamist vajav. Välja on toodud mitmed
2020 meede 6.3) efektiivsust, sh: konkreetsed kontrollinõrkused. Hinnatud
- administratiivsete kontrollide piisavust sisekontrollimeetmed ei taga põhjendatud
4-silma printsiibi rakendamisel; kindlustunnet, et riskid on juhitud ja eesmärgid
- müügitulu andmete kontrolli; saavutatakse.
13
-muudatustaotluste menetlemise
efektiivsust;
- kohapealsete kontrollide ja
kvaliteedikontrollide vastavust ning
efektiivsust.
Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 ja Hinnata menetluse (sh protseduuride) Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 ning määruse (EL) nr
määruse (EL) nr 809/2014 art 63 vastavust määruse (EL) nr 640/2014 art 35 ja 809/2014 art 63 rakendamine on oluliselt parendamist
kohaste vähenduste rakendamise audit määruse (EL) nr 809/2014 art 63 ettenähtud vajav. Välja on toodud mitmed konkreetsed
vähenduste rakendamisel. kontrollinõrkused. Hinnatud sisekontrollimeetmed ei
taga põhjendatud kindlustunnet, et riskid on juhitud ja
eesmärgid saavutatakse.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) poolt läbiviidud auditid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Teha kindlaks, kas nõuetele vastavuse (cross- Nõuetele vastavuse süsteemi rakendamine ei ole olnud
määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 47 compliance) süsteemiga seoses Eestis Eestis alates taotlusaastast 2019 Euroopa Liidu
kohane nõuetele vastavuse (cross- rakendatavad haldus-, kontrolli- ja eeskirjadega täielikult vastavuses mistõttu kohaldatakse
compliance) süsteemi audit. karistussüsteemid on kooskõlas asjaomaste finantskorrektsiooni.
Euroopa Liidu õigusaktide sätetega.
14
Lisa 3: Kalandus
Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või tehtud
Tulemuslik
parandamist vajav on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
MeM siseauditi osakonna ja välise audiitorbüroo (KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud auditid
„Euroopa Merendus ja Anda hinnang Euroopa Merendus ja Vt täpsemalt lisa 3.1
Kalandusfondi 2014-2020 Kalandusfondi (EMKF) meetmete
rakenduskava“ tegevusauditid toetuse ja omafinantseeringu eesmärgi-
(väljamaksed perioodil 01.07.2020- ja õiguspärasele kasutamisele.
30.06.2021), kokku 30 väljamakset
(30 auditit)
EMKF Auditeerimisasutuse (MeM siseauditi osakond) iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus Euroopa Komisjonile
EMKF Auditeerimisasutuse iga- Anda hinnang, kas raamatupidamise Märkusteta arvamus: raamatupidamise aastaaruanne annab
aastane kontrolliaruanne ja aastaaruanne annab õige ja õiglase määruse (EL) nr 480/2014 artikli 29 lõike 5 kohase õige ja
arvamus Euroopa Komisjonile ülevaate, kas kulud, mille hüvitamist õiglase ülevaate; raamatupidamise aastaaruandes esitatud kulud,
perioodi 01.07.2020-30.06.2021 komisjonilt on taotletud, on seaduslikud mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on õiguspärased ja
kohta ja korrektsed, ning kas kehtestatud nõuetekohased; kehtiv juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib
kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt.
nõuetekohaselt.
15
Lisa 3.1: EMKF tegevusauditid
Category
Identification (Classification of Audit report reg
No Measure Beneficiary findings) Results7 Type Auditor nr
5.1: Missing or
incorrect
supporting
8.1: integreeritud mereseire TRANSPORDIAMET, information or KPMG
881018790001 arendamise toetus VEETEEDE AMET documentation unqualified minor Baltics OÜ 6.11-3/213
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia LÄÄNERANNA KPMG
833019560845 rakendamine VALLAVALITSUS 1.24: Others unqualified minor Baltic OÜ 6.11-3/236
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia MITTETULUNDUSÜHING KPMG 6.11-3/205
833018500543 rakendamine PEIPSI ÄÄRE SELTS - qualified - Baltics OÜ
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia TURJA KALASTAJATE KPMG
833019740895 rakendamine SELTS - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/226
4.44: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks AKTSIASELTS DGM - KPMG
84441900011 muutmise toetus SHIPPING qualified - Baltics OÜ 6.11-3/225
1.15: püügivahendi - KPMG
811519790088 parendamise toetus OÜ KALMA KAUBANDUS qualified - Baltics OÜ 6.11-3/204
8.3:merekeskkonnaalaste
teadmiste parendamise 6.11-3/206
883017780005 toetus KESKKONNAMINISTEERIUM - qualified - AA
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia KPMG
83302000007 rakendamine ALREY OÜ - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/180
7
qualified - märkusteta, unqualified - märkustega
16
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia 16: MA/IB work KPMG
83301900312 rakendamine KALLE KREIS related finding unqualified minor Baltics OÜ 6.11-3/242
4.45: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemisega tegeleva
ettevõtja müügikäibe
vähenemise osalise AKTSIASELTS LÄÄTSA
84452000006 hüvitamise toetus KALATÖÖSTUS - qualified - AA 6.11-3/233
2.11: vesiviljelusettevõtja
müügikäibe vähenemise
82112000005 osalise hüvitamise toetus OSAÜHING ÖSEL HARVEST - qualified AA 6.11-3/235
6.2: kalandusandmete KPMG
862019370004 kogumise toetus KESKKONNAMINISTEERIUM - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/214
4.44: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks -
84441900022 muutmise toetus AKTSIASELTS M.V.WOOL qualified - AA 6.11-3/179
4.41: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemise EESTI KALATOOTJATE KPMG
844119790002 ühisinvesteeringute toetus KESKÜHISTU - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/229
1.23: kalandusandmete SADAMATE HALDAMISE KPMG
812319790001 investeeringutoetus MITTETULUNDUSÜHING - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/228
2.11: vesiviljelusettevõtja
müügikäibe vähenemise
82192100005 osalise hüvitamise toetus OSAÜHING SIMUNA IVAX - qualified - AA 6.11-3/393
4.45: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemisega tegeleva
ettevõtja müügikäibe
vähenemise osalise
84452100004 hüvitamise toetus HEIMON KALA OÜ - qualified - AA 6.11-3/401
17
1.15: püügivahendi KPMG
811520790172 parendamise toetus OÜ TSITRE - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/420
1.18: merekeskkonna
bioloogilise mitmekesisuse
ja ökosüsteemide kaitse KPMG
811819790022 ning taastamise toetus KESKKONNAAMET - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/409
2.1: vesiviljeluse KPMG
821020790008 innovatsioonitoetus TARTU ÜLIKOOL - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/410
2.3: vesiviljelusettevõtte
negatiivse keskkonnamõju KPMG
823019790006 vähendamise toetus LAPAVIRA OÜ - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/411
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia KPMG
83302000247 rakendamine ELKA OÜ - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/396
3.3: kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia AKTSIASELTS PÜRAMIID KPMG
83302000160 rakendamine GRUPP - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/395
1.3: Lack of
justification for not
subdividing a
contract into lots
1.24: Others
1.4: Non-
compliance with -
time limits for
receipt of tenders;
or - time limits for
receipt of requests
to participate; or
failure to extend
3.3: kalanduspiirkonna time limits for
kohaliku arengu strateegia receipt of tenders 5 major KPMG
83302000026 rakendamine MUSTVEE VALLAVALITSUS where significant unqualified 3 minor Baltics OÜ 6.11-3/29
18
changes are made
to the procurement
documents
16: MA/IB work
related finding
4.1: tootmis- ja KPMG
84102000004 turustamiskavade toetus EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/412
4.2: kalapüügitoodete EESTI KUTSELISTE KPMG
842020560005 ladustamisabi KALURITE ÜHISTU - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/413
4.44: kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete
töötlemise energia- ja
ressursisäästlikumaks AKTSIASELTS DGM 11.2: Lack of KPMG
84441900011 muutmise toetus SHIPPING billboard unqualified minor Baltics OÜ 6.11-3/399
6.2: kalandusandmete KPMG
862019370004 kogumise toetus KESKKONNAMINISTEERIUM - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/394
7.1: Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi PÕLLUMAJANDUSE
rakenduskava 2014-2020 REGISTRITE JA KPMG
871019790015 tehnilise abi toetus INFORMATSIOONI AMET - qualified - Baltics OÜ 6.11-3/397
5.1: Missing or
incorrect
supporting
8.1:integreeritud mereseire information or KPMG
881018790001 arendamise toetus TRANSPORDIAMET documentation unqualified minor Baltics OÜ 6.11-3/398
19
Lisa 4: Tugifunktsioonid
Parandamist vajav või oluliselt Nõuetele mittevastav ja/või tehtud
Tulemuslik
parandamist vajav on finantskorrektsioon
Auditi objekt Auditi eesmärk Hinnang sisekontrollisüsteemile
PRIA siseauditi osakonna poolt läbiviidud auditid
Arendusprotsesside ressursside audit Selgitada välja: Arendusprojektide ressursside arvestamine on
- kas arendusprojektid püsivad planeeritud parandamist vajav, eelkõige järgmistes osades:
ajakavas ja eelarves (sh selgitada välja, - projekti käigus teostatavate tööde mahu ja
arendusprojektide finantsarvestuse vajamineva ressursi hindamine;
põhimõtted); - projekti tööde teostamine hankelepingus toodud
- arendusprojektide valiku meetodid ja tähtajal.
ajastamine.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) poolt läbiviidud auditid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Hinnata sertifitseerimisasutuse tööd lähtudes Sertifitseerimisasutuse 2021. eelarveaasta
määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse auditistrateegia on DG AGRI suunistega üldiselt
kohane vastavusaudit hindamaks (EL) nr 1306/2013 artikli 9 lõikes 1 ja artikli kooskõlas. Sertifitseerimisasutuse poolt 2021.
sertifitseerimisasutuse tööd. 47 lõikes 1 ning komisjoni rakendusmääruse eelarveaasta suhtes tehtud audititööle võib tugineda
(EL) nr 908/2014 artiklites 5-7 sätestatust. kõigi andmekogumite puhul.
Hindamise ulatuses oli 2021. eelarveaasta Sertifitseerimisasutuse töö täiustamiseks tehti 4
auditistrateegia kõigi andmekogudega soovitust, mida tuleks arvesse võtta jooksva aasta
seonduvalt. finantsaruandluses ja järgmiste eelarveaastate auditites.
Sõltumatu välishindaja (Viljar Alnek; CIA, CGAP, CFSA, CRMA, CFE; KPMG Baltics OÜ) poolt läbiviidud Standardi 1312 kohane siseauditi
üksuse kvaliteedi hindamine
Maaeluministeeriumi siseauditi Sõltumatult hinnata siseauditi osakonna Välishindaja nõustub enesehindamise järeldustega, mis
osakonna enesehindamise tulemuste enesehindamist ning vaadelda siseauditi on ära toodud Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna
väline kinnitamine8. osakonna tegevust ja juhtimist, sealhulgas
8
Maaeluministeeriumi siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise aruanne allkirjastati 12.05.2021.
20
vastavust siseauditeerimise definitsioonile, enesehindamise aruandes ja kinnitab, et osakonna töö
eetikakoodeksile ja standarditele. on standarditega üldises vastavuses.
Hindamisse oli kaasatud Euroopa Parlamendi Seejuures jõuti hindamise tulemusena järeldusele, et
ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 6 siseauditi üksuse tegevus on üldiselt tulemuslik
kohane auditiprotsessi sõltumatu kontroll Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
(independent scrutiny). 2017/625 artiklis 6 sätestatud eesmärkide saavutamisel.
21
Merike Saks
Rahandusministeerium Meie: 31.05.2022 nr 1.5-3/477
Siseaudiitori aruande edastamine
Austatud proua Merike Saks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. oktoobri 2012. a määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri“ § 14 lõikele 1 koostab siseauditi juht siseaudiitori aruande
sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori
aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõike 4 mõistes ning esitab selle
Rahandusministeeriumile 1. juuniks.
Sellest tulenevalt edastame Teile siseaudiitori aruande 2021. aasta kohta.
Siseaudiitori aruanne sisaldab siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja
selle tulemuslikkuse kohta Maaeluministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes ning sellele
lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde tulemustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa: Siseaudiitori 2021. a aruanne – arvamus sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle
tulemuslikkuse kohta Maaeluministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Agnes Samberk
625 6552
[email protected]
2 (2)