dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teade Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu avalikule arutelule / kaasatavad, koostöötegijad

Rahandusministeerium · 8. juuni 2022
Viit
15-3/4986-1
Registreeritud
8. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
8. juuli 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Teade_Mai_tn_73_dp_avalik_arutelu_naabrid_ametid.asice669 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.06.2022 13:50 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 8-4/9610/2022-18 Teade Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu avalikule arutelule / kaasatavad, koostöötegijad Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Teade Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu avalikule arutelule 8-4/9610/2022-18.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 | Kaasatavad, koostöötegijad 08.06.2022 nr 8-4/9610-18 Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneering Teade Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 260 ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 05.05. – 18.05.2022. Avaliku väljapaneku käigus esitati planeeringulahenduse osas arvamusi ja vastuväiteid (Fund Ehitus OÜ, Mai tn 105 KÜ, Ljudmila Tamar). Mai tn 73 kinnistu (pindala 1661 m2) paikneb Pärnu linnas Mai elamurajooni vahetus läheduses. Huvitatud isiku eesmärgiks on Mai tn 73 kinnistule 3-korruselise korterelamu ehitamine, krundile täiendava ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine ning haljastus-, liiklus ja parkimislahenduse, vajadusel kommunikatsioonide kavandamine. Kinnistu piire ei muudeta. Krundi kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette korterelamumaa (EK). Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse 2025+ üldplaneeringu kohasena. Käesolevaga kutsume Teid detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule, mis toimub 27. juunil 2022 kell 14.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur-Sepa tn 16, I korruse saalis nr 103. Mai tn 73 detailplaneering Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Nigul planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja planeerimisosakonna juhataja ülesannetes Janno Poopuu 444 8346, [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee Fund Ehitus OÜ Teie 11.05.2022 Kris Tammistu [email protected] Meie 08.06.2022 nr 8-4/961016 Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamus Austatud Kris Tammistu Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 260 ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 05.05. – 18.05.2022. Olete esitanud Fund Ehitus OÜ nimel avaliku väljapaneku käigus vastuväited planeeringulahenduse osas. Mai tn 73 kinnistu (pindala 1661 m2) paikneb Pärnu linnas Mai elamurajooni vahetus läheduses. Huvitatud isiku eesmärgiks on Mai tn 73 kinnistu osas viia ellu üldplaneeringut, sh rajada kinnistule üldplaneeringukohane korruselamu, leida krundile sobivehitusõigus ja arhitektuursed tingimused ning haljastus-, liiklus ja parkimislahendus. Kinnistu piire ei muudeta. Krundi kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette korterelamumaa (EK). Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse 2025+ üldplaneeringu kohasena. Alljärgnevalt esitame vastused Teie vastuväidetele, mis on ette valmistatud koostöös planeeringu koostajaga: 1) PlanS ei võimalda ühel ja samal alal kahte detailplaneeringut. Mai tn 73 suhtes on olemas kehtiv DP, mille järgi toimub hetkel planeeringuala arendamine ja elluviimine. Detailplaneeringut on võimalik täpsustada projekteerimistingimustega, muutmata detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahendust olemuslikult (EhS § 27 lg 4), ja seda on ka varasemalt tehtud. Mai 73 suhtes väljastatud projekteerimistingimused toovad eraldi esile, et „ala areng kulgeb Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringu kohaselt“. Vastus: Nõustume, et alal kehtib Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering, mis aga ei välista uue detailplaneeringu koostamise kaudu alale varasemast erineva lahenduse kavandamist. Kui kehtestatakse uus detailplaneering, siis selles osas kaotab kehtivuse eelmine detailplaneering (planeerimisseaduse § 140 lg 8). 2) Fund nõustub, et Mai 73 kinnistule hoonestusala ei võimalda väga head ridaelamu lahendust ning on seetõttu ka nõustunud, et projekteerimistingimused võimaldavad kuni Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee 2-korruselise korterelamu ehitamist. Küll aga ei nõustu Fund katsega hoonestusmahtu veelgi suurendada ja Kehtiva DP ala arengu kulgemist ega kontseptsiooni muuta – hoonestuskõrguse langemine mere suunas ja tsoonidena hoonestus ongi kaks põhilist Kehtiva DP ruumilist ja linnaehituslikku kontseptsiooni, ning nende muutmine muudaks planeeringulahendust olemuslikult. Vastus: Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering kehtib aastast 2004. Linn on arenev keskkond ja ei saa mõistlikult oodata ega eeldada, et piirkonnas või kohaliku omavalitsuse nägemuses piirkonna arengust ei võiks selle ajaga mingeid muudatusi toimuda. Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering kehtestati kolm aastat peale eelmise üldplaneeringu kehtestamist. Täna kehtib Pärnu linna asustusüksusel uus üldplaneering, mis kehtestati 20.05.2021 ja millega nähakse alale ette 3 ja enamakorruseliste (kuni 8 korruseliste) korterelamute rajamine. Planeeritav kinnistu paikneb üldplaneeringuga määratult korruselamute maa-alal (Ek). Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringust lähtuvalt, selle suundumusi ja eesmärke arvestades, kuivõrd detailplaneering ongi kõige vahetum tööriist üldplaneeringu elluviimiseks (planeerimisseaduse § 124 lg 2). Seeläbi ongi koostatavas planeeringulahenduses lähtutud nii üldplaneeringu suunistest kui ka 2004. aastast kehtiva detailplaneeringust ja jõutud tulemuseni, kus on arvestatud kõikide isikute õiguste ja huvidega. Mai tn 73 kinnistule korruse lisandumine võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei avalda naaberkinnistutele ülemääraseid kahjulikke mõjutusi ja on seega üldplaneeringu elluviimiseks võimalik. 3) Samuti näeb Mai 73 DP seletuskiri ette, et planeeringu koostamisel tuleb lähtuda ka Kehtivast DPst, st tegelikult samal alal juba kehtivast detailplaneeringust. Kehtiv DP aga lahendab kogu ala ühtse tervikuna ning näeb ette, et hoonete kõrgusjoon mere suunas on langev. Seda on Fund ka oma arenduses järginud ning selle piiranguga arvestavad ka Fundile väljastatud projekteerimistingimused. Ettevõtjaid ja isikuid tuleb kohelda võrdselt, ja samal arendusalal samadel tingimusel. Vastus: Mai tn 73 detailplaneeringu seletuskiri ei näe ette, et tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Detailplaneeringu seletuskirja punktides 3 ja 4 on selgitatud koostatava detailplaneeringu suhet nii üldplaneeringu kui ka kehtiva detailplaneeringuga. Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktis 3 on kirjas järgnev: „Detailplaneeringu kohaselt on ala jaotatud tsoonideks, kuhu on planeeritud eritüüpi hooned. Mai tn 73 kinnistu on planeeritud ridaelamute tsooni. Samas on tegemist ridaelamutest eraldi seisva kinnistuga, millele kavandatud hoonestusala ei võimalda klassikalise ridaelamu ehitamist.“ Seletuskirja punktis 4 on kirjas järgnev: „Üldplaneeringuga on määratud ala korruselamute maa-alaks, mis võimaldab sinna kavandada kolme- ja enamakorruselisi korterelamuid. Kehtiva detailplaneeringu kontseptsioon – hoonestuse langemine mere suunas, ei ole üldplaneeringu eesmärke arvestades kehtiva detailplaneeringu alal seetõttu lõpuni järgitav. Üldplaneeringuga on loodud eeldused varasemast erineva ruumilise lahenduse tekkeks.“ Kui rääkida tervikust, siis ei ole kehtiva detailplaneeringu lahendus kindlasti ainus võimalus piirkonnas tervikliku hoonestuse planeerimiseks. Varasema detailplaneeringuga planeeritud lahendus on kindlasti terviklik ning selle muutmist ei taotle ka kõnealune detailplaneeringulahendus. Kui Mai tn 73 kinnistul on 3-korruseline hoone ja naaberkinnistutel samuti, siis ei saa väita, et ala oleks kuidagi vähem terviklikult hoonestatud. Kehtivast 2 detailplaneeringust lähtumist saab nõuda seni, kuni see kehtib. Uue detailplaneeringu kehtestamisel hakkavad kehtima uued tingimused sellel maa-alal, kus uus planeering kehtestatakse. Oleme seisukohal, et koostatav planeering arvestab ümbruskonna hoonestusega ja sellega seotud puudutatud isikute õiguste ja huvidega. Planeeringuga soovitakse rajada 3-korruselist hoonet, mis ei erine naabruses olevatest ja järgib üldplaneeringuga kavandatut väikseimas võimalikus mahus. Tegemist on optimaalse lahendusega. Arvestada tuleb ka asjaolu, et huvitatud isik soovib ellu viia eesmärke, mis on üldplaneeringu koostamise ajal üldsusega varem kokkulepitud. Tagatud on ettevõtjate ja isikute võrdne kohtlemine samal arendusalal ja samadel tingimusel. 4) Kolmekorruselise korterelamu lubamine tekitab edaspidi võimaluse suurendada kogu ala hoonestuse mahtu veelgi, ning ridaelamute asemel lubada korterelamud või langevat kõrgusjoont mitte arvestavad ehitised. Vastavalt kehtivale DPle (p.1.5) on hoonestuspiirangute rakendamine hädavajalik, et hoida projekteeritav ja arendatav piirkond ühtlasena. Kehtiva DP p. 1.3 kohaselt on linnaehituslikult planeeringu ala jaotatud eriilmelisteks lõikudeks, milliste hoonestustüüp on varieeriv ja hoonestuskõrgus laskub mere suunas. St hoonestuskõrguse laskumine on selge linnaehituslik põhimõte, mis on kehtestatud detailplaneeringuga. Vastus: Nagu eelpool kirjeldatud, siis ei ole kehtiva detailplaneeringu lahendus ainus võimalus ala terviklikuks hoonestamiseks ja 3-korruselise hoonestuse kavandamine üldjoontes ka kehtiva detailplaneeringu kontseptsiooni tagab, kuivõrd tegemist on konservatiivse muudatusega mahu osas: 2 korruse asemel nähakse ette 3 korrust, mitte 4,5 või koguni 8. 5) Varasemast erineva ruumilahenduse tekkeks annaks üldplaneering võimalused, kui ala suhtes ei oleks juba alustatud Kehtiva DP elluviimist. Mai 73 DP seletuskirjas on märgitud, et „peamise ruumilise arengu suuna seab alal Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering“ – juhime tähelepanu, et olukorras, kus kogu ala hõlmav detailplaneering on kehtestatud ja see on ka aktiivselt realiseerimises, osad hooned on valmis ning osad valmivad käesoleva aasta jooksul, samuti on rajatud kõik uued teede võrgud ja tehnorajatised, on peamise ruumilise arengu suunajaks siiski juba detailplaneeringuga väljatöötatud kontseptsioon. Vastasel korral oleks võimalik ehitustegevuse kestel ükskõik millise detailplaneeringu ala kontseptsiooni ja arengusuunda muuta, riivates sellega ebaproportsionaalselt sama ala arendajate õigusi ning rikkudes õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Niisuguses olukorras, ja arvestades võrdse kohtlemise printsiipi, võiks ka Fund tänase ehitustegevuse peatada ning taotleda pooleliolevate elamute osas hoonestuskõrguse suurendamist ning mitte järgida langevat hoonestusjoont. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt, ning Fundi hinnangul oleks Mai tn 73 DP kehtestamisel ja kolmekorruselise hoone realiseerimisvõimaluse andmisel tegemist just sellise võrdse kohtlemise rikkumise olukorraga. Vastus: Linna piirkondade terviklik areng on kohaliku omavalitsuse vastutusala, kuid nagu eelpool öeldud, siis ei ole antud lõiku Mai tn 73-st kuni Mai tn 101-ni hakatud realiseerima, mis annab 3 võimaluse antud kohale planeerida varasemaga kavandatust teistlaadi hoonestust, kuid mitte midagi sellist, mida piirkonnas juba ei leidu või oleks olemasolevast üleliia erinev, ning mida toetab üldplaneering. Ehk siis üldpilt muutub, aga mitte sellisel määral, et piirkonda kavandataks hoonestust, mis olemasoleva keskkonnaga või varasemate kokkulepetega või põhimõtetega üldse ei haaku. Arvestades linnakeskkonna kujunemist üldiselt, ei saa väita, et antud muutus terviklikkust üleliia kahjustaks. Varasem „ridaelamuruum“ on sobivam pigem aedlinna, kus on pereelamud ja privaatsem elukeskkond, mille kujunemist piirkonna elukeskkond ei soosi – seda kinnitab asjaolu, et Mai tn 73 kinnistu hoonestamist on korduvalt üritatud, kuid selleni ei ole pea 20 aasta jooksul jõutud Planeering ei tekita ega saagi isikutele tekitada abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Kõnealusel alal on üldplaneering näinud ette arengu ja seda alates ajast, mil üldplaneeringu koostamisel tehti ettepanek kavandada alale korruselamumaale omaseid hooneid. Võttes arvesse, et kinnistud asuvad linnaruumis erinevate kohtade peal ja on avatud erinevatele tingimustele, ei ole käesolevast kontekstis põhjust väita nagu oleks Mai tn 73 kinnistule 3- korruselise hoone kavandamine naaberkinnistul kinnisvara arendava ette suhtes „ebavõrdne kohtlemine“. Esiteks ei muudeta tingimusi sedavõrd, et see põhjustaks naaberkinnistutele ülemääraselt kahjulikku mõjutust. Teiseks ei saa ühel kinnistul toimuval olla põhjuslikku seost teise kinnistu ehitustingimustega ehk ühe korruse lisandumine Mai tn 73 kinnistul ei ole eelduseks sama kordamiseks kuskil mujal. See tähendab, et OÜ Fund Ehitusel puudub eeldus Mai tn 73 kinnistul toimuva alusel ehitustingimuste muutmiseks oma kinnistul. 6) Detailplaneering täpsustab üldplaneeringut ning asjaolu, et hoonestuskõrguse laskumine mere suunas ei ole tänases üldplaneeringus selgesõnaliselt kirjas, ei tähenda, et detailplaneeringust tulenevad nõuet kogu arendusala suhtes ei peaks enam rakendama. Üldplaneering ei tühista ega muuda olemasolevat kehtivat detailplaneeringut. Kehtiva planeeringu muutmine selliselt, et loobutakse linnaehituslikest ja ruumilise terviklikkuse ja ühtsuse nõuetest peab olema põhjendatud enamaga, kui asjaolu, et tänane üldplaneering langeva hoonestuskõrguse nõuet ei selgesõnaliselt ei esita. Lisaks on korra juba projekteerimistingimustega Mai tn 73 ala täpsustatud ning vajadusel võib neid projekteerimistingimusi uuendada, aga mitte selliselt, et eirata kogu ala suhtes ette nähtud langeva hoonestuskõrguse nõuet. Vastus: Üldplaneering näeb piirkonnas ette korterelamumaa, mis võimaldab alale kavandada kolme- ja enamakorruselisi kortermaju. Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu koostatakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga kooskõlas olevana. Selle alusel puudub igasugune põhjendus nõuda kahekorruselist hoonet – tegemist oleks seega üldplaneeringut muutvat lahendusega. Üldplaneering on detailplaneeringu koostamisel alusdokumendiks ja just sellest kõrvalekaldumiseks tuleb esitada põhjendusi. Seega, kuivõrd üldplaneering langeva hoonestuskõrguse nõuet sõnaselgelt ei esita, tuleks just niisuguse nõude seadmisel esitada olulised põhjendused ja selgitused, miks tuleb Mai tn 73 omaniku õigusi ja üldplaneeringust ilmnevat huvi piirata. 7) Hoonestusmahu suurendamine toob kaasa ka liikluskoormuse ja saaste kasvu Mai tn T1 kinnistutel ja kogu arendusalal, samuti kasvab koormus Fundi poolt rajatud ja rajatavatele avalikele mänguväljakutele, puhkealadele. Kolmekordne hoonestus (sõltumata tagasiastest) mõjutab planeeringukohaseid vaateid negatiivselt. 4 Vastus: Üldiselt peetakse looduskeskkonna suhtes säästlikumaks seda, et inimesed elavad kompaktselt linnas ning kasutavad juba olemasolevat taristut, mistõttu võib ehitusõiguse suurendamist kompaktselt hoonestatud linnaruumis lugeda pigem säästlikkust toetavaks, kuivõrd võimaldab kogu piirkonnas säästa liikluskoormust ning saastet. Läheduses on palju erinevaid teenuseid ja transpordivõimalusi, mis samuti loob eelduse, et inimestel on võimalus valida autoga liikumisele alternatiivne lahendus. Mai tn 73 kinnistu kõrvale on planeeritud suur roheala, lisaks on tänu mere lähedusele ka hulgaliselt rohealasid ja rekreatsioonivõimalusi. Samuti tuleb mõista, et avalikes huvides ei ole linnaruumi kompaktsuse hajumine ja valglinnastumine, mille vältimisülesande panevad detailplaneeringule kõik kõrgemalseisvad planeeringud. Niisuguse inimtühja elukeskkonna planeerimine ei ole selgelt ka piirkonda arendavate isikute huvides, kuivõrd elanike vähenemine piirkonnas toob paratamatult kaasa teenuste kadumise ja transpordivõimaluste vähenemise. Puudutatud isikutel on õigus kompaktse linnakeskkonna planeerimisel nõuda üksnes asjakohaste oludega arvestamist ja võimalike mõjude lahendamist, mida on käesoleva detailplaneeringuga ka tehtud. 8) Fundile jääb ka ebaselgeks, mille alusel on väljastatud ehitusluba kaugküttevõrgu ehitamiseks, kui koostamisel on uus detailplaneering, mida aga ei ole veel kehtestatud. PlanS regulatsiooniga ei ole kooskõlas väljastada hoone teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ehitusluba erinevate detailplaneeringute alusel, liiati kui selleks, et kehtestada eraldi planeering Mai tn 73 kinnistule (mis on Fundi hinnangul põhjendamatu ja õiguspäratu), tuleks olemasolev vähemalt osaliselt kehtetuks tunnistada. Vastus: Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 28.04.2022 otsusega nr 3-5.4/242 on välja antud ehitusluba Mai tn 73 ja Mai tänav T1 kinnistutele kaugküttetorustiku (ehitisregistri kood 221388765) rajamiseks. 25.03.2022 esitati Mai tn 73 elamu kaugküttetorustiku ühenduse tarbeks rajatava kaugküttetorustiku tööprojekt ja ehitusseadustik § 40 kohane ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga ning tasuti riigilõiv. Ehitusseadustik ei näe ehitusloa andmisest keeldumise alusena ette asjaolu, et alal on koostamisel uus detailplaneering. Ehitusluba on antud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Käesolevaga Kutsume Teid detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule, mis toimub 27. juunil 2022 kell 14.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur-Sepa tn 16, I korruse saalis nr 103. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Nigul planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja planeerimisosakonna juhataja ülesannetes Taavi Käärid 444 8305, [email protected] Janno Poopuu 444 8346, [email protected] 5 Mai tn 105 KÜ Teie 16.05.2022 MaiLjudmila Tamar [email protected] Meie 08.06.2022 nr 8-4/9610-17 Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamus Austatud Ljudmila Tamar Pärnu linnas Mai tn 73 kinnistu detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2022 korraldusega nr 260 ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 05.05. – 18.05.2022. Olete esitanud avaliku väljapaneku käigus vastuväited planeeringulahenduse osas. Mai tn 73 kinnistu (pindala 1661 m2) paikneb Pärnu linnas Mai elamurajooni vahetus läheduses. Huvitatud isiku eesmärgiks on Mai tn 73 kinnistule 3-korruselise korterelamu ehitamine, krundile täiendava ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine ning haljastus-, liiklus ja parkimislahenduse, vajadusel kommunikatsioonide kavandamine. Kinnistu piire ei muudeta. Krundi kasutamise sihtotstarbeks nähakse ette korterelamumaa (EK). Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse 2025+ üldplaneeringu kohasena. Alljärgnevalt esitame vastused Teie vastuväidetele, mis on ette valmistatud koostöös planeeringu koostajaga: 1) Kehtiv DP aga lahendab kogu ala ühtse tervikuna. Vastavalt kehtiva detailplaneeringu p.1.5 hoonestuspiirangute rakendamine on hädavajalik, et hoida projekteeritav ja arendatav piirkond ühtlasena. Tänaseks on Papiniidu tn-Mai tn- Raja tn- merekaldaga piiratud ala on sisuliselt täis ehitatud/ehitatakse (hoonestamata veel Mai tn 73 ja Mai tn 75) kehtivat detailplaneeringut järgides ning puudub mõistlik põhjendus, miks kahe viimase krundi osas tuleb seda muuta (Mai tn 75 osas muudatuste taotlemine Mai tn 73 saavutatu järgi on ilmselge). Arusaamatu on seletuskirjas toodud põhjus, et justkui krundi senine hoonestusala ei võimalda klassikalise ridaelamu ehitamist, mis peeti võimalikuks 2004 aastal, samuti ka 2017 aastal peeti jätkuvalt võimalikuks kahekorruselise hoone ehitamist. Enamgi veel – hoonestuskõrguse suurendamist põhjendatakse seletuskirjas veel sellega, et Mai tn 73 krunt on eraldiseisev (millest eraldiseisev ?) suurem krunt, mis on tavakodanikule täiesti arusaamatu põhjus. Vastus: Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering kehtib aastast 2004. Linn on arenev keskkond ja ei saa oodata ega eeldada, et piirkonnas või kohaliku omavalitsuse nägemuses Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee piirkonna arengust ei võiks selle ajaga mingeid muudatusi toimuda. Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering kehtestati kolm aastat peale eelmise üldplaneeringu kehtestamist. Täna kehtib Pärnu linna asustusüksusel uus üldplaneering, mis kehtestati 20.05.2021 ja millega nähakse alale ette 3 ja enamakorruseliste (kuni 8 korruseliste) korterelamute rajamine. Planeeritav kinnistu paikneb üldplaneeringuga määratult korruselamute maa-alal (Ek). Mai tn 73 kinnistule on algatatud uue detailplaneeringu koostamine, mille kaudu soovitakse ellu viia üldplaneeringuga seatud eesmärke ja selle suundumusi, kuivõrd detailplaneering ongi kõige vahetum tööriist üldplaneeringu elluviimiseks (planeerimisseaduse § 124 lg 2). Seeläbi ongi koostatavas planeeringulahenduses lähtutud nii üldplaneeringu suunistest kui ka 2004. aastast kehtiva detailplaneeringust ja jõutud tulemuseni, kus on arvestatud kõikide isikute õiguste ja huvidega. Mai tn 73 kinnistule korruse lisandumine võrreldes kehtiva detailplaneeringuga ei avalda naaberkinnistutele ülemääraseid kahjulikke mõjutusi ja on seega üldplaneeringu elluviimiseks võimalik. Mai tn 73 on eraldi seisevkõrval olevatest planeeritud hoonestusaladest Mai tn 75-101 kruntidel (vt joonis). Mai tn 73 krunt on teise kujuga, hoonestusala on planeeritud kõrval olevate kruntidega võrreldes ca 10 m mere suunas ja kõrval olevate kruntide hoonestusaladega on jäetud 10 m vahe. Koostatava Mai tn 73 detailplaneeringuga seda asetust oluliselt ei muudeta, kuid materjalidest nähtub, et Mai tn 73 kinnistu oli 2004. aastal kehtestatud detailplaneeringus eelkõige kavandatud teistest eraldiseisvana ning seeläbi on asjakohane samaväärsest asjaolust lähtuda ka koostatavas detailplaneeringust. Joonis. Väljavõte Mai tn 59 krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringu joonisest (Mai tn 73 ümbritsetud punase kontuuriga) 2) Üldplaneering ei tühista ega muuda olemasolevat kehtivat detailplaneeringut ning üldplaneeringu põhimõtted ei saa olla pelgalt aluseks uue planeeringulahenduse pealesurumiseks. Vastus: Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste, ehitusteatiste, ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel, ehitusloakohustusega kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel, maakorralduslike toimingute teostamisel, et tagada linna arengueesmärkide saavutamine ja linnaruumi arengus hea tava järgimine, ning olukorras, kus huvitatud isik soovib detailplaneeringu menetluse kaudu üldplaneeringuga võetud eesmärke ellu viia, ei saa olla tegemist üldplaneeringu põhimõtete pealesurumisega. 2 Avalikkust on üldplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Ettepanekute ja vastuväidete arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Sama saavad teha puudutatud isikud ka käesolevas detailplaneeringu koostamise menetluses, kuid asjakohaseks ei saa pidada arvamust, et käesoleva detailplaneeringu koostamisel ei tule lähtuda kõrgemalseisvatest planeeringutest. 3) Haljastus. Seletuskirja kohaselt ja vastavalt Pärnu linnas kehtivale nõudele haljastuse kohta 30% krundi ulatuses seletuskirjale lisatud eskiisidelt seda mahtu ei nähtu, eriti kõrghaljastuse osas. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et haljastus lahendatakse projektiga, peavad linna nõudmised selles osas olema nähtavad ka kodanikele tutvustavatel eskiisidel. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringuga määratult on väikseim lubatud haljastuse osakaal: 3-5 korrust - 30%. Krundile nähakse ette kompaktne haljasala, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks, samuti laste mänguväljak arvestades erinevas vanusegrupis laste vajadustega. Välialade täpsem lahendus antakse haljastusprojektiga. Ei ole mõeldav ega ka asjakohane kajastada välilade haljastusprojekti planeeringu eskiisidel. Detailplaneeringuga määratakse üldine raamistik, millest tuleb kinnistu omanikul kui ka projekteerijal lähtuda. 4) -kavandatav hoonestus krundil ei vasta samuti piirkonna hoonestuslaadile: piirkond on hoonestatud nn „betoonkarpidega“ sirgete fassaadidega, Mai tn 73 kavandatud hoonel on tuulekoda eest poolt ja 3.korrus tagasiastmega 2,5 m. Vastused: Planeeritava hoone näol on tegemist on lamekatusega modernistliku hoonega, mis on oma välimuselt piirkonna hoonestuslaadiga kooskõlas. Teatud määral tuleb eristumist soosida, et igal hoonel oleks oma erijooned, et vältida nn „Lasnamäe“ efekti, kus majad on nii sarnased ja anonüümsed, et keskkonda vähe tundev inimene ei pruugi õiget kohta üles leida. - krundile on ette nähtud eraldiseisev abihoone/varjualune, mida teistel kruntidel ei ole; Mai tn 62 kinnistul on abihoone/varjualune, Mai tn 105 korteriühistu territooriumil asub prügimaja. Ka Mai tn 73 kinnistule planeeritakse abihoone, mis projekteeritakse koos eluhoonega selliselt, et need sobiksid nii omavahel kui ka naaberhoonestusega. Tegemist on ka lahendusega, mis loob hoones elavatele inimestele paremad elutingimused ja ruumikasutuse. - krundile on ette nähtud 1,2 m kõrge piirdeaed, mida teistel kruntidel ei ole ja mis korterelamute piirkonda ei sobi; Piirdeaia puudumise väide teistel kruntidel ei vasta tõele. Piirkonnas on mitmeid kinnistuid, mis on piirdeaiaga piiratud. Lisaks on 1,2 m kõrgune piire piisavalt madal, et mitte mõjuda häirivalt. Piirde olemasolu on vajalik kasvõi selleks, et kuna Mai tn 73 kinnistu kõrval asub haljasala, oleks selge eristus ühiskondliku ala ja korterelamule kuuluva maa vahel. 3 - seletuskirjas ei ole midagi räägitud hoone ventilatsioonilahendusest, arusaamatu on elektrisüsteem (kas kohe päikesepaneelid). Põhjendatakse, et katusele võib paigaldada päikesepaneele, paneelid paigaldatakse nii, et need ei ole maapinnalt nähtavad, kuid unustatakse, et kõrval on kaheksa-ja kümnekorruselised majad, mille korrustelt on neid paneele niikuinii näha. Elektri- ja ventilatsioonisüsteem lahendatakse hoone projektiga. Päikesepaneelid on üks võimalus toota säästlikult elektrit ja nende paigutamine katusele on igati mõistlik. Ka Raja tn 7 kinnistul asuva lasteaia ja ujula katusel on päikesepaneelid, mille tulemusel on saavutatud energiatõhusa hoone rajamine. Energiasääst on avalikes huvides ja selle juures on üks peamisi ja lihtsamaid meetmeid paigaldada elektritootmist võimaldavad päikesepaneelid. Selge on, et kaheksa- ja kümnekorruselised majad ei saa enda kõrguse tõttu vetostada piirkonna arengut, st kõrgetes hoonetes elades tuleb aktsepteerida, et selle akendest võivad olla näha läheduses asuvate hoonete katustele paigutatud tehnoseadmed. Ei ole realistlik, et see võiks kuidagi kahjustada Mai tn 105 KÜ omanike huve, sh ei saa päikesepaneelide mittepaigaldamisel olla põhjuseks asjaolu, et neid on näha Mai tn 105 kortermaja akendest vms. - arusaamatu on ka kolmekorruselise hoone kavandatud kõrguseks 12,5 m, mis on tavalisest kõrgusest 1 m -1,5 m kõrgem (mis on selle põhjuseks ?). Üle kolmekordse tavakõrguse hoonestus (sõltumata tagasiastmest) mõjutab planeeringukohaseid vaateid negatiivselt. Tegemist on suhteliselt madala mere poole jääva alaga, mille absoluutkõrgus (kõrgus merepinnast) on 2 – 2.5 m abs. Hoone 1. korruse põranda kõrgus peab olema 3.20 m merepinnast, mis tähendab, et hoone sokli kõrguseks on ca 1 m. Hoone iga korruse kõrguseks on minimaalselt 3 m (ruumi kõrgus + vahelae paksus). Lisaks soojustatud katuskonstruktsioon (ca 0,8 m) ja parapet (lamekatust ümbritsev kõrgem ääris). Nii tuleb hoone kõrguseks kokku ca 11 – 12 m. Planeeringuga on jäetud ka veidi „mänguruumi“, kui seoses päikesepaneelidega on vaja nt parapet tavapärasest kõrgem teha. Samas on huvitatud isik nõus kaaluma hoone kõrguse langetamist ühe meetri võrra (11,5 m). 5) Hoonestusmahu suurendamine toob kaasa ka liikluskoormuse ja saaste kasvu Mai tn T1 ümbritsevatel kinnistutel ja kogu arendusalal, samuti kasvab koormus kõrvalmajade mänguväljakutele ja puhkealadele. Sellega halvendatakse elanike keskkond. Vastus: Vastuväide on paljusõnaline ning ei toetu asjakohasele analüüsile või mõjuhinnangule. 21.12.2017 on Pärnu linnavolikogu otsusega nr 39 välja antud täpsustavad projekteerimistingimused, millega on lubatud kahepereelamu asemel kavandada kahekorruseline kuni 8-korteriga korterelamu. Koostatava planeeringuga kavandatakse krundi ehitusõiguse suurendamist 2 korteri võrra! Kahe korteri lisandumine ei saa usutavalt avaldada ümbritsevale linnaruumile nimetatud halvendavat mõju olukorras, kus piirkonnas asub mitmeid mitmekorruselisi (sh 8-korruselisi) korruselamuid. Üldiselt peetakse looduskeskkonna suhtes säästlikumaks seda, et inimesed elavad kompaktselt linnas ning kasutavad juba olemasolevat taristut, mistõttu võib ehitusõiguse suurendamist kompaktselt hoonestatud linnaruumis lugeda pigem säästlikkust toetavaks. Läheduses on palju erinevaid teenuseid ja transpordivõimalusi, mis samuti loob eelduse, et inimestel on võimalus valida autoga liikumisele alternatiivne lahendus. Mai tn 73 kinnistu kõrvale on planeeritud suur roheala, lisaks on tänu mere lähedusele ka hulgaliselt rohealasid ja rekreatsioonivõimalusi. 4 6) Palume selline planeeringulahendus mitte kehtestada. Oleme seisukohal, et kolme korrust lubav Mai tn 73 kinnistu detailplaneeringu ehitusõigus on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas ning ei kahjusta piirkonna terviklikkust. Kinnistu ja sellele planeeritav hoonestus ei avalda ka ülemäärast kahjulikku mõju naaberkinnistutele ega avalikule taristule. Asjaoludest nähtub, et koostatava planeeringuga ei kaasne Mai tn 105 korterelamule halvendavaid mõjutusi, ei ole tuvastatav selle subjektiivsete õiguste riive ning ei ilmne oluline ja tungiv avalik huvi, mis tingiks planeeringuahendusest loobumist. Kutsume Teid detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule, mis toimub 27. juunil 2022 kell 14.00 – 16.00 Pärnu Linnavalitsuses, aadressil Suur-Sepa tn 16, I korruse saalis nr 103. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Nigul planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja planeerimisosakonna juhataja ülesannetes Taavi Käärid 444 8305, [email protected] Janno Poopuu 444 8346, [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel