Eestimaa Looduse Fond
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Ornitoloogiaühing
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Keskkonnaõiguse Keskus
Balti Keskkonnafoorum
SEI Tallinn
Nõmme Tee Selts
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
MTÜ Läänerannik
Päästame Eesti Metsad
Lp. Maris Lauri
Justiitsministeerium
Koopia:
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
07.06.2022 nr 1-2/22/5448
Seisukohad Metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu osas
Keskkonnaministeerium esitas Teile 12.05.2022 kirjaga nr 1-4/21/5067-15 kooskõlastamiseks
metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ning oli kaasatud nimetatud eelnõu esialgse versiooni
kooskõlastamisele oktoobris 2021. EKO ja Päästame Metsad MTÜ esitasid 3.11.21 eelnõule
ka ühised seisukohad.1
Tutvunud eelnõu praeguse versiooniga, oleme seisukohal, et regulatsioon jätab lahendamata
KAH aladel metsade majandamisega seotud tegelikud probleemid ega loo vajalikku
õigusselgust ning palume jätta justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamata.
Järgnevalt põhjendame oma seisukohti.
1. Eelnõu ei täida seatud eesmärke
Metsaseaduse § 43 lg 9 näeb ette, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel
kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna
või elanikud.
1
https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5220_Seisukohad%20metsaseaduse%20ja%20planeerimissead
use%20t%C3%A4iendamise%20seaduse%20eeln%C3%B5ule.pdf
Eelnõu kohaselt täiendatakse metsaseaduse § 43 lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa alad määrab kohaliku omavalitsuse
volikogu üldplaneeringuga või põhjendatud juhul planeeringut koostamata, lähtudes
omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest. Metsaalade määramiseks
planeeringut koostamata viiakse läbi avatud menetlus.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud metsa alade kohta koostab riigimetsa
majandaja metsamajandamiskava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.“
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga Planeerimisseaduse § 75 lõiget 1 punktiga 201 järgmises
sõnastuses:
Üldplaneeringu ülesandeks on:
„201) sellise asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus
riigimetsa majandaja peab metsamajandamistööde planeerimisse kaasama kohaliku
kogukonna ja elanikud;“.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse muudatuse põhjendusena: “Praktikas on ilmnenud, et
taoliselt sõnastatud säte jätab rahuldavate lahenduste leidmiseks liiga laialdase
tõlgendamise võimaluse ning suurema õigusselguse tagamiseks on vaja täpsustada nii
metsaseadust kui ka planeerimisseadust (edaspidi PlanS).”
Seletuskirja kohaselt on “senine praktika näidanud, et puudub ühene arusaam, millised on
need asustusüksuse lähedal asuvad metsad, mis on kohalikule kogukonnale olulised ja kõrge
väärtusega. Riigimetsa majandaja on loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade
arvamiseks n-ö kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid puuduvad täpsemad reeglid,
kuidas ettepanekuid hinnata. Seetõttu on kõige otstarbekam, kui kohalikule kogukonnale
väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku KOVi tasandil.”
Täpsemalt selgitatakse seletuskirja punktis “Seaduse eesmärk”, et “muudatuse eesmärk on
anda kohalikule kogukonnale võimalus kaasa rääkida just nende jaoks oluliste metsaalade
määramisel. Kogukonna jaoks olulised ja suure väärtusega metsaalad tuleks kokku leppida
kohaliku omavalitsuse tasandil.”
Eelnõu eesmärgiks on niisiis a) suurendada õigusselgust ning b) anda kohalikule kogukonnale
suurem kaasarääkimise võimalus. Eelnõuga kavandatud muudatused ei aita paraku kaasa
kummagi eesmärgi saavutamisele – see pigem vähendab õigusselgust ega suurenda
kuidagi kaasarääkimisvõimalust.
1.1. Õigusselgus
1.1.1. MS § 43 lg 9 ebaselgus ja sellest tulenevad probleemid praktikas
2021. a novembris esitas EKO eelnõu avalikul kooskõlastusringil põhjaliku seisukoha, milles
selgitas Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud eelnõu lahenduse problemaatilisust.2
Muuhulgas tõime EKO poolt välja praktikas kinnitust leidnud probleemi, et MS § 43 lg 9
sõnastus on nii üldine, et ei loo osapooltele arusaadavaid õigusi ega kohustusi. Selle täitmist
ei ole võimalik tagada ega kontrollida, mistõttu ei täida selle rakendamine praktikas oma
eesmärki.
EKO novembrikuistes seisukohtades oleme lisaks selgitanud, et MS § 43 lõikes 9 on mitmeid
määratlemata mõisteid või kohustusi, mh: 1) ei ole selge, mida kujutab endast
“asustusüksuse lähedal asuv mets”; 2) mida tähendab kaasamise kohustus, sh milliseid
(sisulisi ja ajalisi) nõudeid peab RMK järgima näiteks avalikkuse teavitamisel, metsatööde
kavade väljapanekul, arutelude korraldamisel või esitatud seisukohtadele vastamisel ja
arutelude tulemustega arvestamisel; 3) mida tähendab mõiste “kohalik kogukond või
elanikud”.
KeM on seisukohtadele formaalselt vastanud3, ent on jätnud need küsimused tegelikult läbi
analüüsimata. KeM on kokkuvõtvalt leidnud, et: 1) asustusüksuse lähedal asuva metsa
mõistet ei ole vaja määratleda, sest selle otsustab kohalik omavalitsus; 2) võib eeldada, et
RMK kaasab kohaliku kogukonna ja elanikud metsatööde planeerimisse ning sisulisi ja ajalisi
nõudeid ei ole eraldi sätestatud, seega peab kaasaja (RMK) kaasamise nõuete osas lähtuma
mõistlikkuse printsiibist (ja kaasamise heast tavast), 3) kohaliku kogukonna või elanike
mõiste täpsustamist ei ole KeM samuti oluliseks pidanud.
Neist vastustest võib järeldada, et KeM arvates on ebaselgused MS § 43 lõike 9 rakendamisel
kõrvaldatavad praktikas. EKO leiab jätkuvalt, et sätte sõnastus on nii ebaselge, et sätte
rakendajatele jääb praktikas liiga suur ruum määratlemata mõistete sisustamiseks.
See probleem on leidnud lausaliselt kinnitust KAH aladel metsatööde planeerimise praktikas.
RMK-l ei ole selgeid kohustusi, keda ja kuidas kaasata või kuidas ja milliseid seisukohti ning
vastuväiteid arvestada, mistõttu kaasamine on paljudel juhtudel osutunud sisutuks.
Eestimaa Looduse Fond on analüüsinud nn KAH aladel kaasamise praktikat ja leidnud, et
RMK on lähenenud kaasamisele pigem formaalselt. 2021. a KAH aladel metsatöödesse
kaasamise praktikast võib välja tuua näiteks selle, et kaasamine ei saa lõppotsuseid sisuliselt
mõjutada, kuna paljudel juhtudel tehakse lõppotsus või koguni raie enne kaasamisprotsessi
lõppu (vt kokkuvõtet KAH alade kaasamisprotsessis tehtud vigadest seisukohtade lisas 1):
2
https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/5220_Seisukohad%20metsaseaduse%20ja%20planeerimissead
use%20t%C3%A4iendamise%20seaduse%20eeln%C3%B5ule.pdf
3
Keskkonnaministeeriumi vastused nähtuvad Justiitsministeeriumile koos eelnõuga seletuskirja lisana saadetud
“Esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabelist” (edaspidi: tagasiside tabel).
EKOle ei ole KeM poolt vastuseid saadetud.
● 17 juhul on metsatööde kava kinnitatud juba enne kaasamisprotsessi lõppu, st enne
seda, kui on avalikustatud kokkuvõtted esitatud ettepanekutest ja/või avalike
koosolekute protokollid;
● 19 metsateatist on kinnitatud enne seda, kui on kinnitatud metsatööde kava;
● 9 juhul olid pärast 01.06.2021 kinnitatud metsatööde kaval metsateatised juba
olemas ja 4 juhul raie juba tehtud enne 2021 aasta lõppu, kuigi RMK koostatud
juhises ‘Kaasamine metsatööde planeerimisse Riigimetsa Majandamise Keskus, 8.
märts 2021 " on nõue, et kaasamine peab olema korraldatud ja lõpetatud järgneva
aasta I poolaastal planeeritud raietööde osas 1. detsembriks ja II poolaasta tööde
osas 1. juuniks."
EKO hinnangul vajaks metsatöödesse kaasamise regulatsioon olulist täpsustamist, et
kaasamine saaks olla sisuline.
Kavandatava eelnõuga ei plaanita aga MS § 43 lõiget 9 muuta, vaid lisatakse §-le 43 veel kaks
lõiget, millega antakse otsustusõigus KAH alade määramisel KOV-dele. See muudab
regulatsiooni tervikuna eriti arusaamatuks, kuna normide sõnastusest ei tule välja, milline
saab olema KOV-de ja RMK pädevuse jaotus KAH aladel tegevuste või piirangute määramisel
(ja sellesse avalikkuse kaasamisel).
1.1.2. KOV otsusega seotud ebaselgus
Eelnõus on pärast eelmist kooskõlastusringi tehtud muudatus, millega KOV-d saavad KAH
alasid määrata lisaks üldplaneeringule „põhjendatud juhul planeeringut koostamata“. See
lahendus jääb samuti täiesti ebaselgeks.
Eelnõuga plaanitud muudatus loob KOV poolt metsaalade kasutuspiirangute seadmiseks
täiesti uue otsustuse liigi, ent menetlusnõuete osas on viidatud üldiselt üksnes avatud
menetluse sätetele. Muud liiki menetlused KOVde poolt seatavate maakasutustingimuste
määramiseks on õigusaktides väga täpselt reguleeritud – planeeringud planeerimisseaduses,
kohaliku tasandi kaitstavad loodusobjektid looduskaitseseaduses. Reguleeritud on nii otsuste
menetlus kui kaalutlused, millest KOV peab lähtuma.
Plaanitud muudatusega loodav uus KOV otsustuse liik – KAH alade määramine – on eelnõus
reguleeritud liiga üldiselt. HÕNTE § 2 lg 2 kohaselt peab seaduseelnõu sisaldama valdkonna
reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja seaduse vahetu kohaldatavuse huvides piisavalt
üksikasjalikke regulatsioone.
Kavandatud muudatuse puhul jääb arusaamatuks, 1) kellel on õigus teha ettepanek
põhjendatud juhul planeeringut koostamata KAH alade määramiseks, 2) millistele
tingimustele peab ettepanek vastama, 3) kuidas seda menetletakse, 4) kas tuleks algatada ka
keskkonnamõju hindamine või kuidas hinnataks selle otsuse mõjusid, 5) millisel kujul
avalikustatakse lõpptulemus, 6) mis vormis KOV peab lõppotsuse tegema ning 7) millistest
kaalutlustest lähtuma, 8) milline õiguslik staatus saab neil aladel olema ning milliseid
piiranguid KOV saab seal kehtestada ning 9) kas ja millisesse avalikku registrisse KOV-de
määratavad KAH alad kantakse (kui neid ei määrata planeeringuga või kaitse alla võtmise
otsusega) või millisest andmeallikast on võimalik avalikkusel KOV-de määratud KAH alade
kohta edaspidi infot saada.
EKO leiab ka, et ainuüksi avatud menetluse sätete kohaldamisest ei piisa. Muuhulgas näeb
HMS avalikustamise miinimumtähtajana ette 2 nädalat, samas kui üldplaneeringuga sama
teema lahendamisel toimuks avalikustamine mitmes etapis, mille raames toimuvad avalikud
väljapanekud kestavad kokku vähemalt 60 päeva; sellega kaasneks keskkonnamõju
strateegiline hindamine jne.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga on plaanis anda KOV-dele otsustusõigus küll KAH
alade piiride määratlemise üle, ent mitte selle üle, milliseid raiepiiranguid alal kehtestada (vt
selles osas seisukohtade p 1.2.1).
EKO on juba 2021 novembris pakkunud ühe lahendusena KAH alade ja neil toimuva
reguleerimiseks, et KAH alad saaksid eraldi õigusliku staatuse ning neis kehtivad peamised
piirangud määrataks ära seaduse tasandil. Üheks võimaluseks oleks ka kaitsemetsa
kategooria taastamine metsaseaduses.
KeM poolt valitud viis eelnõu koostamiseks ei ole paraku võimaldanud nende lahenduste üle
isegi diskuteerida (vt ka käesolevate seisukohtade p 2 ja 3).
1.1.3. Kavandatava regulatsiooni ebaselgus ja rakendussätete puudumine
Lisaks eeltoodule ei ole eelnõuga selgelt lahendatud järgmisi küsimusi:
1) Kuidas toimuks metsade majandamine neil aladel, kus KOV-d ei ole seaduse
jõustumise hetkeks jõudnud MS § 43 lg 9 nimetatud metsi määrata või ei plaanigi
seda teha. Tagasiside tabelis on küll märgitud, et „kuni kohalikule kogukonnale
oluliste metsaalade määramise otsuse vastuvõtmiseni jätkab RMK nendel aladel,
mille suhtes on juba KOViga kokkulepe saavutatud, tänast praktikat, lähtudes enda
koostatud juhendist“ – ent MS praegune tekst ega eelnõu sellist lahendust
selgesõnaliselt ette ei näe.
2) Samuti jääb arusaamatuks, milline staatus saaks olema neil KAH aladel, mis on juba
RMK KAH alade kaardil avalikustatud, kuid mida KOVide üldplaneeringutes ei sisaldu.
Kas need kaotavad oma staatuse ning senise kaasamise kokkulepped muutuvad
tühiseks?
3) Kas metsatööde kava kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega hakkaks asendama
senist RMK kaasamisprotsessi?
Eelnõuga plaanitava muudatuse ebaselgust demonstreerib ka asjaolu, et eelnõu seletuskirjas
on tulnud esitada hulgaliselt selgitusi kavandatavate sätete rakendamise nüansside kohta.
Selline plaanitavate normide nö lahtiseletamine seletuskirjas on nii ulatuslik, et suurem
osa regulatsioonist ei ole saanud kirja normidesse, vaid peitub seletuskirjas.
Seejuures on seletuskirjas ulatuslikult tuginetud ilma õigusmõjuta normidele – heale tavale,
kokkulepetele, RMK juhendile või koguni lihtsalt eeldusele, et RMK ühel või teisel viisil käitub
(!).
Leiame, et olukord, kus regulatsioon ei tulene üheselt õigusnormist, vaid seda peab otsima
peaasjalikult seletuskirjast, ei vasta HÕNTE nõuetele.
1.2. Kohalike kogukondade sisuline kaasarääkimise võimalus
MS § 43 lg 9 kehtib alates 1. septembrist 2017. a ning sätte metsaseadusesse lisamise
põhjendus oli järgmine: “Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et mets on kohalik
elukeskkond mitte ainult elusloodusele vaid ka kohalikele elanikele, kes kasutavad metsa
pakutavaid avalikke hüvesid. Igaühel võiks olla õigus teada, milliseid muutusi tema
kodulähedases riigimetsas kavandatakse. Kaasamise kaudu peaks RMK arvestama
võimalusel kohalike kogukondade seisukohtadega. Antud muudatusettepanek on esimene
samm selleks, et riigimetsa majandajal oleks selge kohustus enne metsatöödega alustamist
suhelda nende kogukondadega, kes igapäevaselt seda metsa kasutavad.”
Põhiline, milles kohalikud kogukonnad õiguslikku lahendust vajavad, on nende jaoks oluliste
metsaalade – nn KAH alade - majandamise viis. Kohalikele omavalitsustele pelgalt
KAH-alade piiride määramise õiguse andmine ei taga nende metsade rekreatiivsete ja
keskkonnakaitseliste (nt elamuid ilmastiku mõju eest kaitsvate) väärtuste säilimist.
EKO leiab, et kavandatav eelnõu ei suurenda, vaid halvendab kaasarääkimise võimalusi KAH
alade metsade majandamise planeerimisel. Eelnõuga antaks RMK-le võimalus nö
delegeerida kaasamisvastutus suures osas KOV-dele, ent ei plaanita anda KOV-dele sisulist
õigust raiepiirangute määramiseks, mistõttu kaasamine võib jääda praegusest veelgi
sisutumaks.
1.2.1. KOV-de võimalus seada raiepiiranguid
Eelnõuga antaks KOV-dele üksnes õigus KAH alade piiride või asukohtade määratlemiseks,
ent KeM ei plaani sellega anda KOV-dele sisulist õigust neil aladel raiepiirangute
määramiseks.
Seega oleks eelnõuga antav kaasarääkimisvõimalus üksnes formaalne ja näilik.
KeM vastustest eelnõule esitatud seisukohtade tagasiside tabelis nähtub selgelt, et:
1) KeM arvates ei saa KOV üldplaneeringuga määrata KAH alade raietingimusi –
„raietingimusi ei seata üldplaneeringuga ning see ei ole ka PlanS mõttes
üldplaneeringu ülesanne“ (tabeli lk 18); „planeeringus ei määrata metsa
majandamist käsitlevaid tingimusi, sest metsa majandatakse lähtuvalt
metsaseadusest“ (tabeli lk 18-19);
2) KeM ei pea KAH aladel raiete planeerimist ka olulise keskkonnamõjuga tegevuseks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
tähenduses (tabeli lk 18);
3) KAH aladel majandamistingimuste seadmine toimuks KeM nägemuses RMK poolt
metsamajandamiskava kaudu, ehkki see „peab ikkagi toimuma koostöös“ ning
„eelnõu kohustab metsamajandamiskava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega“
(tabeli lk 18-19).
Linnade ja valdade liit on esitanud eelnõule väga selge ettepaneku, et KOV-dele tuleb anda
õigus seada planeeringuga piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja paiknemisele ning
lageraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ning raievanusele ja -intensiivsusele (tabeli
lk 23-24). Liit on selgitanud: “Täiendus on vajalik, et lisaks raie regulatsioonile oleks kohalikul
omavalitsusel õigus reguleerida ka puhkamiseks kavandatavate metsade majandamise
reeglistikku.” Selle ettepaneku on KeM selgelt tagasi lükanud, märkides tagasiside tabelis
“mittearvestatud”.
KOV-dele KAH alade piiride määramise volituse andmisega ei lahendata seega baasilist
probleemi, et sellistele metsadele ei ole praegu tagatud nende avalikkuse jaoks olulisi
väärtusi järjepidevalt säilitav majandamisviis. See eeldab KAH metsade defineerimist
metsaseaduses ning nende majandamiseks vastavate tingimuste seadmist. Kui seda ei tehta
üldise regulatsiooniga, tuleks miinimumina anda selline võimalus KOV-le.
Kui KOV ei saa, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest suundumustest ja vajadustest (vt
eelnõu § 43 lg 10), seada üldplaneeringuga nende metsade majandamisele tingimusi, jääb
raieliigi valiku õigus vaid RMK-le. RMK-l puudub pädevus kaalutlusõiguse teostamiseks
kontekstis, kus tuleb arvestada KOV ruumiliste suundumuste ja vajaduste ning kohalike
elanike ja kogukondade vajadustega.
Metsa korraldamise juhendi § 7 lg 7 kohaselt on metsa majandamise kitsenduste aluseks
õigusaktid või planeeringud. Eelnõu § 43 lg 11 antaval kooskõlastusel ei ole võrreldavat
õiguslikku jõudu nende tingimustega, mida saab KOV Planeerimisseaduse § 75 alusel seada
üldplaneeringuga. Kooskõlastus ei ole ka õigusakt.
Kuna RMK ega KeM arvates ei ole RMK metsamajandamiskava haldusakt, puuduks KOV-ga
kooskõlastamise kohustusel ka õiguslik sisu – näiteks juhul, kui KOV ei anna kooskõlastust,
puuduks võimalus lõppakti (metsamajandamiskava) vaidlustada. Samuti on RMK-l lihtne KOV
kooskõlastus arvestamata jätta, kuna arvestamata jätmisel puuduvad sisuliselt õiguslikud
tagajärjed.
Kui võrrelda sarnaseid PlanS § 75 üldplaneeringu ülesandeid, siis kõigi nende puhul on KOVi
pädevusse antud nii erinevate funktsioonidega alade (rohevõrgustiku alad, rohealad, puhke-
ja virgestusalad) ruumiline piiritlemine kui ka funktsiooni täitmiseks vajalike kitsenduste
seadmine. Ka KAH alade osas tuleks järgida sarnast normiloogikat.
Nagu EKO novembrikuistes seisukohtades oleme välja toonud, ei võimalda KAH aladel
raietingimuste määramine RMK poolt ka 1) vajadusel keskkonnamõju hindamise läbiviimist
KeHJS kohaselt ega 2) sisulist kaasamist (vt selles osas seisukohtade järgmist punkti).
1.2.2. RMK poolse kaasamise probleemid ja eelnõus kasutatud valeandmed
Justiitsministeerium on Eestimaa Looduse Fondi selgitustaotlusele 02.12.2020 saadetud vastuses
öelnud, et “RMK kaasamismenetlus, mis on ette nähtud kõrgendatud avaliku huviga alade
juhendis, ei riiva PS §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele, kui RMK
võimaldab selle raames kohalike kogukondade ning elanike sisulise kaasamise metsaseaduse
§ 43 lg 9 tähenduses.”
Sisuline kaasamine tähendab, et kaasatavatele isikutele antakse teatav ruum otsuste
mõjutamiseks olulistes küsimustes. KAH aladel toimuva kaasamise puhul on selle otsustusruumi
olemasolu küsitav, kuna kõige määravamas küsimuses, milleks on raieliigi valik, on RMK juba
eelnevalt ära otsustanud, et selles osas isikud kaasa rääkida ei saa.
RMK juhises “Kaasamine metsatööde planeerimisse”4 tuuakse välja, et ettepanekuid oodatakse
järgmiste teemade kohta:
1) kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paiknemine, 2) metsaalal asuvate objektide
või metsaala kasutusviiside säilitamine (nt jalutamiseks ja sportimiseks kasutatavad rajad), 3)
raiealade sobitamine maastikku, 4) raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta
kava kehtivuse perioodil), 5) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvukohale
sobivad puuliigid), 6) raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja
paiknemine).
Eeltoodud loetelus ei sisaldu diskuteeritava teemana raieviiside valik ning see tekitab praktikas
kõige enam ebaselgust kaasamise eesmärgi ja isikute õiguste kaitstuse osas. Nii käesolevast
seadusemuudatusest kui ka juba käibel olevast RMK praktikast nähtub selge soov käsitleda
kaasatava kogukonna ja elanikena pigem kohalikku täitevvõimu kui üksikisikuid, kogukondi ja
vabaühendusi. Ka eelnõu seletuskirjast nähtub, et “See, kas metsade uuendamise meetodiks on
uuendusraied või valikraied, lepitakse kokku metsamajandamise kooskõlastamise käigus.”
Seejuures on eelnõu taustadokumentides esitatud infot viisil, millest jääb tahtlikult väär mulje,
nagu oleks RMK poolse kaasamisega kõik hästi – tagasiside tabelis kasutatakse väljendeid
„kogukondadega kokku lepitud ja kinnitatud kavad“ ning KeM vastustes tervikuna on rõhutatud,
et metsamajandamiskava on KOKKULEPE. Samuti märgitakse, et „võrrelduna tavapärases
majandusmetsas tehtavate raietega, on selgelt nähtav trend igal võimalikul juhul kogukonnale
tähtsates metsades rakendada peale lageraie muid raieviise“ (tabeli lk 11). Jääb arusaamatuks,
milliste andmete põhjal KeM sellise trendi on tuvastanud, kuna EKOle teadaolevalt on kohalike
kogukondade ettepanekud muude raieviiside või püsimetsanduse võtete kasutamiseks jäetud
RMK poolt üldjuhul arvestamata.
Kohalike kogukondade ettepanekutele mitte teha lageraiet, kasutada muid raieliike (nt valikraiet)
või seada raiepiirangud, on RMK vastanud ühe tüüpvastusena “pole võimalik arvestada”, lisades
põhjendusena „RMK-l on seadusjärgne kohustus tegeleda metsa järjepideva majandamise ja
uuendamisega“.5 Teise tüüpvastusena on ettepanekutele mitte teha lageraiet või kasutada muid
raieliike, RMK küll vastanud “arvestame kava koostamisel” ning lisanud põhjendusena “metsa
4
https://media.rmk.ee/files/Kaasamine%20metsat%C3%B6%C3%B6de%20planeerimisse%202021-03-08.pdf
5
Näiteks RMK vastus Kose kaitse- ja puhkeväärtusega metsa osas esitatud ettepanekutele. Ettepanekute ja
vastuste koond seisuga 17.05.2021 RMK veebilehel:
https://media.rmk.ee/files/Harjumaa_Kose_kaitse-_ja_puhkevaartusega_mets_kava_projekti_ettepanekute_k
oondtabel-2021-05-17.pdf
uuendamiseks valitakse raieliik, mis tagab uue metsa väljakasvatamise raiealal”6, ent
kokkuvõttes on enamjaolt siiski määranud need alad metsatööde kavas uuendusraie alla.7
Eestimaa Looduse Fondi andmetel oli 2021. a KAH aladel esialgsete metsatööde kavade
eelnõude kohaselt plaanitud raieid kokku 633,8 hektaril (neist lageraieid ja aegjärksed raieid
454,4 hektaril), kinnitatud lõplike kavade kohaselt tehakse raieid 605 hektaril (neist lageraieid ja
aegjärkseid raieid 417,1 hektaril). Seega ei ole plaanitavate raiete maht kaasamise tulemusena
väga oluliselt muutunud.
Eelnõu seletuskirjast ja tagasiside tabelist ilmneb seejuures juurprobleem, et eelnõu
põhjenduste loogika põhineb MS sätete vääral tõlgendusel, mille kohaselt on metsa
uuenemiseks vaja see uuendusraiega maha raiuda. Seejuures puudutab suur osa
kogukondade poolt metsatööde kavadele esitatud seisukohtadest just ettepanekut, et
lageraie asemel majandataks ala püsimetsana.
KeM märgib tagasiside tabelis (lk 10): „Selgitame, et need alad on metsamaad, kus maa
valdajal on MSi § 43 lg 7 kohaselt kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku
õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga
pandud kohustusi. Ehk metsa majandades peab kasutama selliseid võtteid, et oleks tagatud
ka metsa uuenemine.“ Eelnõu seletuskirjas (lk 4) on selgitatud: „Selleks, et ka pikas
perspektiivis oleks võimalik neid hüvesid elanikkonnal kasutada, on küpseid metsi vaja ka
uuendada. Kas selle meetodiks on uuendusraied või valikraied, lepitakse kokku
metsamajandamise kooskõlastamise käigus.“ Seega peab KeM raiet metsa uuendamise
meetodiks.
Juhime Justiitsministeeriumi tähelepanu, et metsaseadus ei kohusta metsa uuendamiseks
metsa (uuendusraiega) raiuma ning metsa raie ei ole MS kohaselt metsa uuendamise
meetod. MS § 28 lg 4 p 1 sätestab tõepoolest “uuendusraie” mõiste ning metsa
uuendamisele või uuenemisele võib eelneda uuendusraie, kuid sõnaselget kohustust
uuendusraiet teha MS sätetest ei tulene. Metsa uuendamise mõiste hõlmab MS kontekstis
siiski mitte raiet, vaid selliseid võtteid nagu puuseemnete külvamine, puude istutamine jmt
(MS § 24 lg 2). Metsaomanik on pärast raiet kohustatud neid uuendamise võtteid
rakendama. Uuendamiskohustuse mõte on see, et maharaiutud või hukkunud metsa
asemele kasvaks uus mets. Metsaseadusest ei tulene põhimõttelist kohustust metsa raiuda
üksnes selleks, et tekiks kohustus seda uuendada.8
EKO leiab, et KAH alade metsades on kohane ja oluline kaaluda püsimetsanduse võtete
rakendamist või metsa raiumata jätmist. Sellistes metsades tuleks jälgida kogukondadele
6
Näiteks RMK vastus Põlvamaal Kooraste massiivi osas esitatud ettepanekutele. Ettepanekute ja vastuste
koond seisuga 21.04.21 RMK veebilehel:
https://media.rmk.ee/files/Polvamaa_Kooraste_massiiv_ettepanekute_koondtabel_2021-04-21.pdf
7
Näiteks Kooraste metsamassiivi alal oli lageraie pindala nii RMK avalikustatud metsatööde kava eelnõus kui
kinnitatud metsatööde kavas 19,4 ha.
8
Vt ka SA Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsi „Õiguslik analüüs RMK uuendusraiete kohustuse kohta“ (aprill
2022),
http://media.voog.com/0000/0036/5677/files/RMK%20uuendusraiete%20anal%C3%BC%C3%BCs_K6K_aprill%
202022.pdf
oluliste metsade hoidmise kui riigimetsa avaliku funktsiooni täitmist, mis on üks RMK
ülesannetest.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et RMK ei võimalda metsatööde planeerimisel sisulist kaasamist.
Lähtudes JuM 2.12.2020 seisukohast võib seega järeldada, et RMK kaasamismenetlus riivab PS
§-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele.
2. Vajadus väljatöötamiskavatsuse ja mõjude hindamise järele
Kõik eelloetletud lahendamata küsimused viitavad vajadusele koostada eelnõule esmalt
väljatöötamiskavatsus (VTK), mida antud eelnõu puhul ei peetud teadmata põhjusel
vajalikuks. VTK väljatöötamine võimaldaks selgelt määratleda lahendatava probleemi,
kaaluda erinevaid lahendusi ning hinnata põhjalikumalt kavandatava muudatuse mõjusid.
VTK väljatöötamisel saaks huvigruppidega, sh kohalike omavalitsuste endiga, ent ka
kogukondade ja keskkonnaühendustega arutada läbi nii KAH alade probleemid kui
võimalikud lahendused.
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne
olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Käesoleva eelnõuga kavandatav mõju puudutab
sisuliselt kõiki omavalitsusi, samuti kõiki Eesti elanikke, kes riigimetsa lähedal elavad või seda
kas kodu lähedal või mujal Eestis rekreatiivsel otstarbel kasutavad. Ka eelnõus kinnitatakse,
et mõjutatud sihtrühm on suur, kuna Eesti 79 kohalikust omavalitsusest puudutab muudatus 76
omavalitsust. 9
Vajadust väljatöötamiskavatsuse järele, mis võimaldaks eelnõuga plaanitud lahendused
põhjalikult läbi kaaluda, näitab EKO hinnangul ka eelnõule laekunud seisukohtade hulk.
Teema olulisust kinnitab ka rahvaalgatus “Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks”, mis
kogus 3769 allkirja ning esitati 25.04.22 Riigikogule.10
Samuti leiame, et eelnõuga kavandatavate muudatuste mõjud on sisuliselt hindamata
(sellele ebaselgusele on tähelepanu juhtinud ka Linnade ja Valdade Liit, kelle liikmeid eelnõu
samuti väga otseselt puudutab).
3. Avalikkuse kaasamine eelnõu väljatöötamisse ja kaasamise hea
tava rikkumised
Lisaks eeltoodule leiab EKO, et eelnõu väljatöötamisel on rikutud kaasamise head tava. On
kurioosne, et eelnõule lisatud tagasiside tabelis on viidatud kaasamise heale tavale kui
reeglistikule, mis peab eelnõu koostajate hinnangul tagama kaasamise ka metsatööde
kavandamisel – samas kui KeM ise ei ole suutnud tava nõudeid järgida isegi eelnõu
9
Seletuskirjast ei selgu, mis põhjustel kolmele omavalitsusele seaduse mõju ei kohaldu, kui Planeerimisseadus
rakendub üleriigiliselt kõigi KOV-de suhtes.
10
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/15858243-b867-4b02-b3cd-139427898b45
menetluses. Erinevalt metsatööde kavandamisest on kaasamise hea tava järgimine
seaduseelnõude koostamisel otseselt kohustuslik (HÕNTE § 1 lg 5).
Kaasamise hea tava näeb ette, et:
4.1. Eelnõude väljatöötamise käigus konsulteerib valitsusasutus huvirühmade ja
avalikkusega võimalikult varajases menetlusetapis ja kogu protsessi vältel. Avalik
konsultatsioon tuleb igal juhul läbi viia kahes menetlusetapis: siis, kui eelnõu
väljatöötamiseks alles taotletakse mandaati, ning siis, kui eelnõu on juba välja
töötatud.
4.5. Valitsusasutus edastab huvirühmadele info avaliku konsultatsiooni avamise
kohta. Huvirühmadele ja avalikkusele selgitatakse, milleks otsuse eelnõu on vaja,
milleks kaasamist korraldatakse, ootusi nendelt saadava tagasiside suhtes ning
eelnõu edasist menetluskäiku, sealhulgas:
1) nimetatakse huvirühmad, keda on kaasatud;
2) märgitakse need küsimused, mille kohta oodatakse huvirühmade seisukohti;
3) nimetatakse huvirühmadele tagasiside andmise viisid ja tähtaeg;
4) kirjeldatakse kaasamise edasist käiku ja eelnõu edasist menetlust.
4.6. Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik
konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise
kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu
puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
6.1. Huvirühmadele tuleb anda piisavalt põhjalik tagasiside mõistliku aja jooksul,
üldjuhul 30 päeva jooksul konsultatsiooni lõppemisest. Kui konsultatsioon kestab
kauem kui kolm kuud või toimub mitmes etapis, teeb valitsusasutus vajaduse korral
vahekokkuvõtte konsulteerimise käigus saadud tagasisidest ja sellega arvestamisest,
muudab vajaduse korral konsulteerimise ajakava ning teavitab sellest kõiki kaasatud
huvirühmi.
Kõnealuse eelnõu väljatöötamisel on kõiki loetletud nõudeid rikutud. Eelnõu saadeti EKOle
arvamuse avaldamiseks 13.10.21, seisukohtade esitamiseks oli eelnõude infosüsteemis
antud tähtaeg 3.11.2021 ehk 21 päeva.
EKO esitas oma seisukohad algsele eelnõule 2021. a novembris. Praeguseni ei ole KeM
saatnud EKO seisukohtadele vastuseid ega selgitust, kus või kuidas on ettepanekutega
arvestatud. Selle asemel on KeM esitanud oluliselt muudetud eelnõu 12.05.22 eelnõude
infosüsteemis juba justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks, lisades eelnõule „märkuste ja
ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabeli“. Seejuures on paljud KeM vastused
tabelis asjakohatud või paljasõnalised. Eelnõu menetlus ei ole võimaldanud mingit sisulist
arutelu. Mõne EKO argumendi vastuseks on märgitud, et see on „arusaamatu“ (nt tabeli lk
17) – ometi ei ole KeM teinud ka mingit katset suhtluses EKOga argumendist aru saada.
EKO leiab, et kaasamise ja dialoogi asemel on toimunud pigem ühepoolne informeerimine
kavandatavatest muudatustest. Kaasamise hea tava p 2 eristab informeerimist ja
konsulteerimist ning näeb selgelt ette, et avalik konsulteerimine seisneb „huvirühmadelt ja
avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas
probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste
analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel“. Konsulteerimine eeldab ka tagasiside andmist
ning dialoogi.
Kõnealune eelnõu ei ole oma väikesest mahust hoolimata sugugi vähetähtis. KAH aladel
metsatööde planeerimise küsimus puudutab üle Eesti paljusid kogukondi ja inimesi ning on
seotud kõigi kohalike omavalitsuste kohustustega.
Kõigest eeltoodust tulenevalt palume justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastamata jätta.
Loodame, et nõustute, et õigusloome peab olema kvaliteetne ja vastama õigusaktide
eelnõude väljatöötamiseks ettenähtud korrale. Esitatud eelnõu on näide väga halvast
õigusloomest, millel ei tohiks lasta seaduseks saada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
Koostajad: Liis Keerberg
[email protected], Kärt Vaarmari
[email protected]
LISA 1. Kokkuvõte 2021 KAH alade kaasamisprotsessides tehtud vigadest
SA Eestimaa Looduse Fond
Analüüsisime 2021. aastal RMK poolt läbi viidud 49 KAH ala (sh 40 kinnitatud metsatööde
kava) kaasamisprotsessi ja leidsime palju puudujääke. Järgnevalt näiteid
kaasamisprotsessides tehtud vigadest.
17 juhul on metsatööde kava kinnitatud juba enne, kui on avalikustatud kokkuvõtted
esitatud ettepanekutest ja/või avalike koosolekute protokollid (Kibuna küla KAH ala
Harjumaal; Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega mets KAH ala Harjumaal;
Narva-Jõesuu KAH ala Ida-Virumaal; Kõrgessaare seikluspark KAH ala Järvamaal; Uiakatsi
järve KAH ala Põlvamaal; Vooremäe suusarajad KAH ala Tartumaal; Haanja Puhke- ja
Spordikeskus suusa- ja jooksurajad KAH ala Võrumaal; Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala KAH
ala Võrumaal; Elva Käo Tartumaal; Olustvere raudteejaama ümbrus Viljandimaal; Paunküla
Heaolukeskuse tervise- ja suusarajad Harjumaal; Pootsi Pärnumaal; Praakli küla Saaremaal;
Tootsi ümbrus Pärnumaal; Triigi küla Saaremaal; Turba alevik Harjumaal; Võhma tervisepark
Viljandimaal).
19 metsateatist on kinnitatud enne kui on kinnitatud metsatööde kava (Aarne küla
Põlvamaal 21.05.2021: LR 15.12.2020; 50000441381, HR 02.02.2021 50000467679; Kooraste
massiiv Põlvamaal 14.06.2021: LR 01.03.2021 50000472779; Karujärve Saaremaal
29.06.2021: HR 02.03.2021 50000473053, 50000473055, 50000473057, HR 09.03.2021
50000474435, 50000474437, 50000474439, 50000474441, 50000474443, 50000474445,
50000474447, 50000474449, 50000474451, 50000474453; Saru Valgamaal 27.09.2021: LR
16.07.2021 50000491343, AR 16.07.2021 50000491341, 50000491345).
9 juhul olid pärast 01.06.2021 kinnitatud metsatööde kaval metsateatised juba olemas ja 4
juhul raie juba tehtud enne 2021 aasta lõppu. Kuigi RMK koostatud juhise ‘Kaasamine
metsatööde planeerimisse Riigimetsa Majandamise Keskus, 8. märts 2021 " on nõue, et
kaasamine peab olema korraldatud ja lõpetatud järgneva aasta I poolaastal planeeritud
raietööde osas 1. detsembriks ja II poolaasta tööde osas 1. Juuniks." (Kooraste massiiv,
metsatööde kava on kinnitatud 14.06.2021, metsateatised kinnitatud 22.07.2021 ja peale
seda raied tehtud; Karujärve, metsatööde kava on kinnitatud 29.06.2021, metsateatised
kinnitatud 09.03.2021; Orissaare terviserada, kinnitatud 21.06.2021, metsateatised
kinnitatud 01.10.2021 ja peale seda raied tehtud; Pori küla, metsatööde kava on kinnitatud
22.06.2021, metsateatised kinnitatud 16.07.2021 ja 02.08.2021 ja peale seda raie tehtud;
Saru küla, metsatööde kava on kinnitatud 27.09.2021, metsateatised kinnitatud 16.07.2021;
Tartu maratoni rada, metsatööde kava on kinnitatud 22.06.2021, metsateatised kinnitatud
26.07.2021 ja 09.08.2021; Kärnaküla, metsatööde kava on kinnitatud 14.06.2021,
metsateatised kinnitatud 16.06.2021 ja peale seda raie tehtud; Kose-Uuemõisa kaitse- ja
puhkeväärtusega mets, metsatööde kava on kinnitatud 15.06.2021, metsateatised
kinnitatud 23.09.2021 ja 22.10.2021; Sooru küla Metsa tänava, metsatööde kava on
kinnitatud 15.06.2021, metsateatis kinnitatud 12.10.2021.
20 KAH ala avalikud kaasamiskoosolekuid toimusid tööpäevadel kella 12:00 ja 17:00 vahel,
see tähendab tööajal, mil osalemine on paljude jaoks keeruline.
11 juhul avalikud koosolekud on toimunud aga protokollid puuduvad (Elva Käo,
Kilingi-Nõmme Levalohu, Oissaare küla, Olustvere raudteejaama ümbrus, Paunküla
Heaolukeskuse tervise- ja suusarajad, Pootsi, Praakli küla, Tootsi ümbrus, Triigi küla, Turba
alevik, Võhma tervisepark).
3 KAH ala puhul metsade kirjeldused puuduvad RMK kodulehel (Narva-Jõesuu
Ida-Virumaal, Valgevälja Läänemaal, Apteekrimäe Valgamaal). 2 KAH ala metsatööde kava
projektid puuduvad RMK veebilehel (Suurupi merekindlus Harjumaal, Valgevälja
Läänemaal). Esitatud ettepanekud puuduvad RMK veebilehel (Valgevälja Läänemaal).
Protokoll ei ole allkirjastatud (Narva-Jõesuu Ida-Virumaal).
9 protokolli on allkirjastatud RMK ja kohaliku omavalitsuse esindaja poolt ja kohalike
inimeste esindaja allkirjad puuduvad (Valgevälja Läänemaal, Apteekrimäe Valgamaal, Saru
küla Valgamaal, Tartu maratoni rada Valgamaal, Lõhavere linnus Viljandimaal, Haanja Puhke-
ja Spordikeskus suusa- ja jooksurajad Võrumaal, Kanaküla Pärnumaal, Tammiste küla
Pärnumaal, Oru küla Ida-Virumaal).
12 KAH ala avalikke koosolekuid ei ole korraldatud: Kibuna küla Harjumaal; Kose kaitse- ja
puhkeväärtusega mets Harjumaal; Kõrgessaare seikluspark Järvamaal; Aarna küla Põlvamaal;
Hatiku mets Põlvamaal; Kiidjärve küla Põlvamaal; Uiakatsi järve Põlvamaal; Sutlema
Raplamaal; Karujärve Saaremaal; Vooremäe suusarajad Tartumaal; Kubja-Kose-Meegomäe
puhkeala Võrumaal; Orava Kõvera järv Võrumaal.
Metsatööde kava projektides esineb vigu, järgnevalt mõned näited. Pärast lõppraiet
tegemist, on kaardil endiselt vana mets (Vooremäe suusarajad KAH ala Tartumaal Kooraste).
Kava peal on eraldis küpset metsa, aga LR metsateatis on juba antud 01.03.2021 ja raie on
juba tehtud (Kooraste Põlvamaal). Narva-Jõesuu puudub 2030 “Vanuseline jaotus
protsentides”. Postitee Liiva-Intsupalu, Postitee Voorepalu Joonis 1. (Ala metsade
jagunemine majandamise kategooriatesse (ha)) puudub. Postitee Liiva-Intsupalu, Postitee
Voorepalu Tabel 3. (Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga) puudub. Tartu maratoni rada
KAH-ala piirid ei ole selget nähtav.
Saatja: EKO koordinaator <
[email protected]>
Saadetud: 07.06.2022 21:03
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium
<
[email protected]>
Teema: Seisukohad metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse
eelnõu osas
Tere
Saadan Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohad metsaseaduse ja
planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu osas, fail manuses.
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
--
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator