Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 07.06.2022 nr 11-3.1/4968-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 17. juuni 2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil – 9 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja juuni 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a
istungil:
Eurorühm
1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmetega jätkamine
- Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks. Arvestades Euroopa
Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid,
nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale.
- Nõustume süvendatud järelevalve lõpetamisega ning Kreeka järelevalve jätkamisega
tavapärase programmijärgse seire raames.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu:
2. Euroopa Keskpanga/Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: euroala
liikmesriikide soovitus Horvaatia taotluse kohta euroalaga liitumiseks
- Nõustume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga Horvaatia
valmisolekule euroalaga liitumiseks ja toetame Horvaatia liitumist euroalaga.
3. Majanduse taastumine: nõukogu rakendusotsus Poola taastekava
heakskiitmiseks
- Toetame rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Poola taastekava.
4. Euroopa poolaasta 2022: riigipõhised soovitused
- Nõustume üldise soovitusega hoida eelarvelist valmisolekut, et vajadusel
eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele.
- Oleme valmis pikendama vabastusklausli kehtimist 2024. aastani. Kuna liikmesriike
erisuunaliselt mõjutava välisšoki olemus on muutunud, peavad kohanema ka riiklikud
toetusmeetmed. Need peavad olema ajutised ja hästi sihistatud.
- Nõustume Eestile antud soovitustega, mis arvestavad hetke majanduslikku ning
energiajulgeoleku olukorda ja toetavad meie Euroopa Liidu vahendite arvelt
elluviidavaid investeeringute kavasid.
5. Stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine: soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse raames
- Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega mitte algatada valitsevas ebakindluses
praegu uusi ülemäärase defitsiidi menetlusi ning hinnata liikmesriikide eelarveseisundit
uuesti 2022. a sügisel.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 6. juuni 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa
Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a
istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühmas arutatakse üldist majanduse olukorda, euro kasutuselevõttu Horvaatias. Euroopa
Komisjon tutvustab finantsabi saanud euroala riikide programmijärgseid ülevaateid ning
Kreeka süvendatud järelevalve aruannet. Eurorühma juht tutvustab eurorühma II poolaasta
töökava. Eurorühma kaasavas formaadis tehakse uus katse kokku leppida pangandusliiduga
edasimineku teekaart.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet Euroopa Liidu
direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka
Euroopa Liidu omavahendeid ning saab ülevaate energia maksustamise direktiivi ning rahapesu
tõkestamise paketi läbirääkimiste käigust. Kavas on heaks kiita liikmesriikide stabiilsuse- või
lähenemisprogrammide kohta tehtud soovitused Euroopa poolaasta raames ning Stabiilsuse ja
kasvu pakti rakendamise soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta. Nõukogult oodatakse
heakskiitu soovitusele Horvaatia euroalasse võtmiseks. Käsitletakse ka majanduse olukorda
ning sõja mõjusid.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on
kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected],
611 3195).
Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja EL
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu
juures, suursaadik Aivo Orav.
1
EURORÜHM
1) Euroala laienemine – lähenemisraportid ja soovitus euro käibelevõtuks Horvaatias
Ministrid arutavad Horvaatia vastu võtmist euroala liikmeks. Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Keskpanga 1.06 avaldatud lähenemisaruannete järgi on riigil kõik viis liitumiskriteeriumi
täidetud (lähemalt vt seletuskirja Ecofini osas).
2) Kreeka süvendatud järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmetega jätkamine
Ministritele esitatakse neljateistkümnes tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta. Aruanne
põhineb 6. aprillil 2022. a Ateenas toimunud missiooni tulemustel ja korrapärasel dialoogil
Kreeka ametivõimudega. Missiooni viis läbi Euroopa Komisjon koostöös Euroopa
Keskpangaga; kaasatud oli ka Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa stabiilsusmehhanism
(ESM) osales varajase hoiatamise süsteemi raames. Tõhustatud järelevalve võimaldab
korrapäraselt hinnata hiljutisi majandus- ja finantsarenguid Kreekas, samuti jälgida riigi
rahastamistingimusi ja ajakohastada võla jätkusuutlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve
loob ka raamistiku, et hinnata Kreeka poolt 22. juunil 2018 eurorühmas antud üldist kohustust
jätkata ja viia lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi reforme ning tagada, et
finantsabiprogrammide alusel vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Sellega
seoses jälgitakse tõhustatud järelevalve abil konkreetsete kohustuste täitmist, et viia lõpule
programmi raames alustatud peamised struktuurireformid kuues võtmevaldkonnas
kokkulepitud tähtaegadeks kuni 2022. aasta keskpaigani, nimelt: i) fiskaal- ja
struktuuripoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne, iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja kaubaturud,
v) erastamine ning vi) avaliku halduse moderniseerimine.
Käesolevas aruandes hinnatakse 2021. aasta keskpaiga seisuga Kreeka võetud kohustuste
täitmist/reformide elluviimist. Komisjoni hinnangul on Kreeka piisavalt teinud, näiteks riigi
finantsjuhtimise arendamine, erastamine, riigiäriühingute juhtimise tugevdamine,
investeeringute litsentseerimise lihtsustamine. Aruande lisas on märgitud ka veel mõned
täiendavad tegevused, mille tulemuslikku lõpetamist oodatakse 2022. aasta sügisel.
Kreeka majanduse pandeemiajärgne taastumine oli 2021. aastal hea ning peaks ka 2022. aastal
jätkuma. Seda siiski mõnevõrra nõrgemas tempos nii kõrgete energiahindade kui ka sõja
mõjude tõttu. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks 2022. aastal majanduskasv
ulatuma 3,5%-ni ja 2023. aastal 3,1%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognooside
kohaselt on kasvu peamiseks tõukejõuks investeeringud, aga ka tugev eratarbimine ja
netoeksport aitavad kasvule kaasa.
Tõhustatud järelevalve raames jälgitav valitsemissektori esmane puudujääk jõudis 2021. aastal
5,5%ni SKPst, mis on 2,1 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta sügisel oodati.
Positiivsem tulemus tuleneb peamiselt kiirest majanduse taastumisest. Eelarvepoliitika on
2022. aastal toetav, kuna mõned pandeemiaga seotud probleemide leevendamiseks
rakendatavad erakorralised ja toetusmeetmed on endiselt jõus. Kuigi 2022. aastal on
energiahindade tõusu mõju leevendamiseks rakendatud ajutisi eelarvemeetmeid, siis
2022. aasta stabiilsusprogrammi raames plaanib valitsus saavutada 1,1% esmase ülejäägi SKPst
2023. aastaks ja veelgi vähendada kõrget riigivõla suhet.
Enamik kõrgete energiahindade või pandeemia mõjude toetusmeetmeid lõpetatakse järk-järgult
2023. aastaks. Majanduskasvu toetamiseks plaanib valitsus solidaarsusmaksu ja
sotsiaalkindlustusmaksu kriisi käigus tehtud vähendamise muuta püsivaks. Tänu majanduse
2
jõudsale taastumisele vähenes töötuse määr 2021. aastal 14,7%ni (võrdluseks 2013. a 27,8%)
ja peaks jätkama vähenemist.
Euroopa Komisjoni jõuab aruandes järeldusele, et Kreeka on oma eesmärgi saavutamiseks
võtnud vastu ja rakendanud vajalikke meetmed reformieesmärkide täitmiseks ning ellu viinud
struktuurseid reforme majanduse ja riigirahanduse tugevdamiseks ning finantsstabiilsuse
tagamiseks. Ametiasutused on täitnud mitmeid konkreetseid kohustusi nagu riigi
finantsjuhtimine, kinnisvara maksustamine, puudetoetused, tervishoiu rahastamine,
toimetulekutoetuste reform, keskkonnakontrollide ja õigusemõistmise tõhustamine,
riigihangete reform jpm.
Seekordne aruanne on viimane süvendatud järelevalve aruanne ning komisjoni soovitusel võiks
Kreeka puhul liikuda tavapäraste programmijärgsete ülevaatuste juurde, st riigi olukorda
hinnatakse 6-kuuliste perioodide kaupa ja põhilise rõhuga sellel, kuidas riigi sammud
kindlustavad võimet toetuslaenusid tagasi maksta. Käesoleva aruande põhjal peavad euroala
riigid otsustama ka tingimuslike Kreeka võlaleevendusmeetmete jätkamise üle. Tingimused
nende 2018. aastal kokkulepitud meetmete (intressileevendus ja võlakirjaprogrammi
arvestusliku tulu tagastamine) järgmise osa eraldamiseks on täidetud. Seekordse võlaleevendus
meetmete väärtus oleks 748 miljonit eurot ning nende Kreekale eraldamine võiks toimuda
2022. aasta lõpuks.
Seisukoht:
- Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks. Arvestades Euroopa Komisjoni
hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid, nõustume järgmise
osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale.
- Nõustume süvendatud järelevalve lõpetamisega ning Kreeka järelevalve jätkamisega
tavapärase programmijärgse seire raames.
3) Programmijärgse järelevalve aruanded: Iirimaa, Küpros, Hispaania, Portugal
Kõikide vaadeldud riikide puhul oli COVID-19 kriisist taastumine hea või väga hea.
Samamoodi mõjutab kõiki kiire hinnatõus, eriti energiakandjate hinnakasv ning erineval määral
ka sõjast tulenev. Riigirahandus ning finantssektor on neis riikides piisavalt heas korras. ESM
on eraldi hinnanud ka nende riikide võimet ESMi/EFSFi laene teenindada ning teeb järelduse,
et hetkel üheski programmijärges ülevaatuses olevas riigis selliseid riske ei ole, mis seaksid
ohtu nende laenu tagasimaksmise võime.
EURORÜHM LAIENDATUD KOOSSEISUS
1) Pangandusliit
Eurorühma juht püüab jõuda kokkuleppele pangandusliidu valmis ehitamise teekaardis. Selleks
on vajalikud sammud teekaardi kavandis jaotatud kahte etappi, mille vahele jääb poliitilise
otsustamise koht, kas esimese etapi eesmärgid on teise etappi edasi liikumiseks saavutatud.
Ministrite tasandil toimus arutelu ka maikuu laiendatud Eurorühma kohtumisel. Sealt edasi on
kokkuleppe otsimine jätkunud taas töögruppides, et kavandi sõnastus oleks kõigile vastuvõetav.
Keeruliseks teeb kokkuleppe saavutamise see, et riikide punased jooned on tihti samades
teemades, kuid vastupidise taotlusega, sh pangagruppide peakontorite versus pangagruppide
tütarettevõtete asukohariikide vastakad huvid.
Aruteludes lähtume varasemalt kinnitatud seisukohtadest pangandusliidu küsimustes, viimati
Vabariigi Valitsuse poolt 10. märtsil 2022 kinnitatud „Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi
3
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi
2022. a istungil“ raames. Meie seisukohtade keskmes on vajadus tagada finantsstabiilsus ka
liikmesriigi tasandil.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
Ilma täiendava aruteluta (nn A punktidena) on kavas kinnitada:
Nõukogu üldine lähenemine direktiivis alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate
kohta (AIFMD), et jätkata järgmise eesistujariigi ajal kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa
Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Alternatiivfondid on reeglina kutselistele investoritele
suunatud fondid (ehk fondid, mis ei ole jaeinvestoritele suunatud eurofond või pensionifond).
Käesolev AIFMD muudatuste pakett täiendab 2011. a vastuvõetud direktiivi ja koosneb viiest
peamisest muudatusest, millega mh reguleeritakse laene väljastavaid fonde, ühtlustatakse
fondide likviidsusjuhtimise vahendeid ja laiendatakse depooteenuse pakkujate ringi. Eesti
toetab Nõukogu lähenemist, mis on kooskõlas 10. märtsil 2022 kinnitatud Eesti seisukohtadega.
Nõukogu üldine lähenemine direktiivis kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise
ja jätkamise kohta (Solventsus II), mille eesmärk on parandada kindlustusregulatsioonis
järelevalve kvaliteeti, motiveerida kindlustusandjaid rohkem panustama pikaajalisse majanduse
rahastamisesse, parandada riskitundlikkust ja tegeleda süsteemse riski võimaliku tekkimisega
kindlustusregulatsioonis. Lisaks on siht vähendada väikeste ja mittekeeruliste kindlustusandjate
halduskoormust. Eesti toetab nõukogu lähenemist, mis on kooskõlas 23. detsembril 2021
kinnitatud Eesti seisukohtadega.
1. Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
- Arutelu
Vastavalt 2021–2027 EL pikaajalise eelarvega kaasnenud institutsioonidevahelisele
kokkuleppele esitas Euroopa Komisjon 22. detsembril 2021 ettepaneku kolme uue EL eelarve
tuluallika (omavahendi) kasutuselevõtmiseks. Ettepaneku kohaselt suunaks liikmesriigid EL
eelarvesse 25% EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi raames kogutud
tuludest, 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist
saadavast tulust ning 15% tulust, mis põhineb suurimate ja kasumlikemate hargmaiste
ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi
ümberpaigutamise vastase kaasava raamistiku kokkuleppe alusel maksustamiseks ümber
liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahelises
institutsioonidevahelises kokkuleppes oli kirjas ka kohustus nõukogule arutada komisjoni
esitatud ettepanekuid enne 1. juulit 2022. Seetõttu on teema majandus- ja rahandusministrite
aruteluks päevakorras.
Samas arutelud uute omavahendite tulubaaside alusmääruste üle alles kestavad, mis teeks
sisulised arutelud omavahendite teemal praegu ennatlikuks. Seetõttu annab eesistujariik
Prantsusmaa ülevaate tehtud tehnilisest tööst ja sisulist arutelu ega kompromissettepanekuid
oodata ei ole.
Aruteludes lähtub Eesti 7. aprillil 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud ja Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt 22. aprillil heakskiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa
Liidu uute omavahendite paketi kohta.
4
2. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta
- Üldine lähenemine
Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine EL miinimummaksu direktiivi eelnõus, mida
on püütud teha nii märtsi, aprilli kui ka mai nõukogu istungitel. Eesti sai aprilli kohtumisel
kompromisstekstiga nõustuda. Hetkel ei ole ainsana nõustunud Poola. Direktiivis kokkuleppe
saavutamiseks on vaja kõikide liikmesriikide nõusolekut.
Eesti vastavad seisukohad on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt:
- 7. oktoobril 2021. a OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepaneku kohta;
- 3. märtsil 2022. a EL miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta;
- 31. märtsil 2022. a eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungiks.
3. (võimalik) Energia maksustamise direktiivi läbivaatus
- Eduraport
Ministritele tutvustatakse energia maksustamise direktiivi arutelude kohta koostatud
eduaruannet. Ambitsioon on koos Komisjoni teiste algatustega nagu REPowerEU kujundada
parem süsteem, vabaneda Venemaa energiasõltuvusest ning suurendada oma vastupanuvõimet
kriisides. Sisulised arutelud jätkuvad Tšehhi EL Nõukogu eesistumise ajal.
4. EL rahapesu vastase võitluse pakett (AML)
- Ülevaade asjade seisust
Ministrid saavad valminud eduraporti põhjal ülevaate, kuidas (20.07.2021) Komisjoni esitatud
eelnõude paketiga on edenetud.
Lisaks eduaruandele võivad arutusele tulla rahaülekannete kohta kogutava teabe määruse
muudatused (viib EL õiguse kooskõlla FATFi1 uuendatud standardiga, mille kohaselt tuleb
pangaülekannetega sarnast infot koguda ka krüptovääringuga tehtud ülekannete kohta), milles
võidakse kolmepoolsete kõneluste järel jõuda lõplikule kokkuleppele. Eesti toetab määruse
muudatust. Arengud tekstiga ja läbirääkimised on olnud positiivsed ja kooskõlas 2.12.2021 VV
kinnitatud seisukohtadega.
Arutelule võib tulla ka üldise lähenemise saavutamine rahapesutõkestamise asutuse määruse
(Anti-Money Laundering Authority – AMLA), millega luuakse uus iseseisev EL institutsioon,
mille ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse õigusaktide täitmise
järelevalve. Eestile olulistest teemadest ja kooskõlas VV seisukohtadega, on tõhustunud eriti
AMLA kui rahapesu andmebüroode koostöömehhanismi roll. Teisest küljest on laienenud
potentsiaalselt esimeses faasis AMLA otsese järelevalve alla kuuluvate finantsasutuste ring,
mis võiks ka Eestile olla kompromissina vastuvõetav. Arvestades olulisi muudatusi – AMLA
järelevalve alla sattumise kriteeriume on tunduvalt täpsustatud, ja vähendatud seost kõrge riski
ja AMLA järelevalve vahel, samal ajal suurendades suurte tegevusmahtude ja piiriülese
tegutsemise tähendust. Sellega on vähendatud ka AMLA järelevalve võimalikku
stigmatiseerivat mõju. Lisaks on saavutatud kompromisse AMLA ja riiklike pädevate asutuste
vahelise rollijaotuse ja õiguste vahel, mis on eesistuja pakutud tekstis oluliselt selgemalt välja
toodud. Kokkuleppe saavutamist võib edasi lükata AMLA peakorteri asukoha valik, kuna
sellest oleksid huvitatud mitu liikmesriiki.
1
Financial Action Task Force ehk rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ,
mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid ja
edendab sellealast poliitikat
5
5. Euroopa Keskpanga/Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: euroala liikmesriikide
soovitus Horvaatia taotluse kohta euroalaga liitumiseks
- Heakskiitmine
Ministrid arutavad Horvaatia vastu võtmist euroala liikmeks. Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Keskpanga 1.06 avaldatud lähenemisaruannete järgi on riigil kõik viis liitumiskriteeriumi
täidetud.
1) Inflatsioonikriteerium: Horvaatia ühe aasta keskmine inflatsioon tasemel 4,7% on
madalamal referentsväärtusest 4,9% tasemel (arvutatud kolme madalaima
hinnatõusutempoga euroala riigi – Soome, Prantsusmaa, Kreeka – ühe aasta keskmise
hinnatõusutempo alusel, millele on liidetud 1,5 pp). Prognoosi järgi jääb inflatsioonitase
eelolevatel kuudel alla referentsväärtust ning euroala keskmise lähedale nii 2022. kui ka
2023. aastal.
2) Eelarvekriteerium: Horvaatia vastu ei ole algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi
menetlust. Keskvalitsuse eelarvedefitsiit oli 2021. a 2,9% ning lähenemisraportis
prognoositakse 2022. a ja 2023. a defitsiidi alanemist vastavalt 2,8% ja 1,6%-le SKPst.
Eruroopa Komisjoni kevadprognoosis nähakse defitsiidi alanemist tuleval aastal 2,3%-
le ja järgneval aastal 1,8%-le. Sellega alaneb võlatase Komisjoni prognoosi järgi
2023. aastal hinnanguliselt 73,1%-le SKPst ja jätkab langustrendis.
3) Valuutakursi stabiilsuse kriteerium: Horvaatia on olnud Euroopa vahetuskursi
mehhanismis ERM II alates 2020. a juulist ja püsinud selle aja jooksul stabiilsena.
4) Intressimäära kriteerium: Keskmine pikaajaline intressimäär enam kui ühe aasta
pikkustel laenudel on 0,8%, mis jääb allapoole referentsväärtust 2,6% tasemel
(arvutatud kolme madalaima inflatsiooniga euroala riigi järgi, millele lisandub 2 pp).
5) Juriidiline kriteerium: Horvaatia keskpanga seadus on kooskõlas ELi õigusaktidega, mis
reguleerivad Euroala keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanka.
6) Muud tegurid: Horvaatia majandus on hästi integreeritud Euroopa Liidu majandusega.
2021. a tehti süvaanalüüs makromajanduslike tendentside analüüsimiseks, mis võivad
tekitada ebastabiilsust (tööjõukulud, elukondliku kinnisvara hinnatõus, investeeringud,
keskvalitsuse võlatase). Analüüs lõppes järeldusega, et negatiivsed tendentsid on
taandumas. Horvaatia on tugevdanud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase
võitluse raamistikku.
Kui rahandusministrid annavad soovituse Horvaatia euroalasse vastu võtta, peab liitumise
heaks kiitma Euroopa Ülemkogu. Seejärel saavad rahandusministrid oma juuli kohtumisel
langetada lõpliku otsuse ja kinnitada ka eurole ülemineku vahetuskurss.
Positiivse otsuse korral saaks Horvaatiast rahaliidu 20. liige.
Kõik euroala välised riigid peaksid perspektiivis euroga liituma, erand on ainult Taanil.
Praegu ükski teine euroala väline riik ühisrahaga liitumise tingimusi ei täida. Bulgaaria, mis
liitus ERM II mehhanismiga koos Horvaatiaga, loodab euro käibele võtta 2024. aastast. Praegu
on Bulgaariale takistuseks referentsväärtusest kõrgem inflatsioon ning ka seadused ei ole veel
kooskõlas ELi seadustega.
Seisukoht:
- Nõustume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga Horvaatia valmisolekule
euroalaga liitumiseks ja toetame Horvaatia liitumist euroalaga.
6
6. Majanduse taastumine: nõukogu rakendusotsus Poola taastekava heakskiitmiseks
- Vastuvõtmine
Ministritele tutvustatakse Poola taastekava ning komisjoni poolt esitatud eelnõu selle
heakskiitmiseks. Komisjon on Poola esitatud taastekava põhjalikult analüüsinud ja pidanud
läbirääkimisi selle sisu üle.
Komisjoni hinnangul täidab esitatud taastekava digi- ja kliimapanuse miinimumnõuded,
lahendavad piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldavad ka piisavalt
reforme ning mõlema liikmesriigi puhul on kokku lepitud rakendamise korras, et tagada piisav
Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on läbivalt tõdenud, et seatud verstapostid ja
sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on piisavalt konkreetsed ja mõõdetavad ning
hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja usaldusväärsed, kuigi osade planeeritavate
meetmete puhul on kulude hindamine etteulatuvalt olnud keeruline. Taastekavad ja
rakendusotsused on vaadatud üle majandus-rahanduskomitee ning finantsnõunike poolt ning on
leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning seega mõlemad taastekavad täidavad nendele
esitatud nõuded.
Kokkuvõte Poola taastekavast:
Riik Toetus (EUR) Laen (EUR) Digi Rohe Reformid/ Kava eeldatav
(min (min investeeringud mõju (%
20%) 37%) (tk) SKPst 2021-
2026)
Poola 23 851 681 924 11 506 500 000 21,3 42,7 1,0-1,8
Olulisemad reformid - Maismaa tuuleenergia võimsuste loomise regulatiivsete takistustuste
kõrvaldamine, elektrituru tõkete kaotamne elektri impordil.
- Kvaliteetsem õigusloome.
- Kohtusüsteemi tugevdamine.
- Tööturul osalemise parandamine ja lastehoiule juurdepääsu
suurendamine ja kvaliteedi parandamine: suuremahulised investeeringud
lasteasutustesse.
- Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine.
Olulisemad - Taastuvad energiaallikad: avamere tuuleparkide rahastamine,
investeeringud investeeringud taastuvenergia energiapaigaldistesse ja
energiasalvestusvõimsustesse, uute vähese CO2-heitega tootmise
toetamine, vesinikutehnoloogiad.
- Säästev liikuvus: heitmevabade sõidukite arvu kahekordistamine aastaks
2026, 478 km raudteeliinide moderniseerimine, puhtam linna transport,
transpordi üleviimine maanteelt raudteele, liiklusohutuse parandamine.
- Õhukvaliteedi parandamine: suuremahulise energiatõhususe toetamine,
elamute ja avalike hoonete renoveerimine.
- Lairiba ühenduste viimine maapiirkondadesse, 5G võrgu arendamine,
investeeringud digioskustesse, avalike e-teenuste arendamine,
küberturvalisuse tagamine.
Seisukoht:
- Toetame rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Poola taastekava.
7
7. Euroopa poolaasta 2022: riigipõhised soovitused
- Heakskiitmine
Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes antakse liikmesriikidele suuniseid,
kuidas asjakohaselt reageerida senistele ja uutele probleemidele ning täita peamisi poliitilisi
ühiseesmärke. Sel aastal sisaldavad need soovitusi reformide ja investeeringute kohta, mida
tuleks teha fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks kooskõlas REPowerEU prioriteetide ja
Euroopa rohelise kokkuleppega.
Kõikidele liikmesriikidele on soovitus hoida valmisolekut, et vajadusel eelarvevahenditega
kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele, sh neile, mis on tingitud Venemaa kallaletungist
Ukrainale. Kuna sõja mõjud on riigiti erinevad, on põhjendatud diferentseeritud lähenemine.
Soovitus on hoida riigi poolt rahastatavate jooksvate kulude kasv kontrolli all ning lasta
maksimaalselt toimida automaatsetel stabilisaatoritel. Toetused tuleks suunata ühiskonnas enim
abi vajavatele leibkondadele ja ettevõtetele. Kõrgema võlatasemega riikidele on soovitus asuda
riigirahandust korrastama.
Eestile antud soovitused:
1. Tagada 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt
neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust
kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad,
ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Olla valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt
muutuvale olukorrale. Suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning
energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut, kava „RePowerEU“
ja muid ELi vahendeid. Järgida pärast 2023. aastat eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada
usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon.
2. Jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamist kooskõlas nõukogu 29. oktoobri
2021. aasta rakendusotsuses esitatud eesmärkide ja sihtidega. Esitada 2021.–2027. aasta
ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid, et viia lõpule läbirääkimised komisjoniga ja
seejärel alustada nende dokumentide rakendamist.
3. Tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust, hõlmates eelkõige
lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes olevad inimesed. Parandada pikaajalise
hoolduse taskukohasust ja kvaliteeti, eelkõige tagades pikaajalise hoolduse kestliku rahastamise
ning integreerides tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
4. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada fossiilkütuste importi,
kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lihtsustades veelgi
loamenetlusi, tagades piisava ühendusvõimsuse ja tugevdades riigisisest elektrivõrku.
Suurendada energiatõhusust, sealhulgas hoonete puhul, et vähendada energiatarbimist.
Suurendada jõupingutusi transpordisüsteemi kestlikkuse parandamiseks, sealhulgas
raudteevõrgu elektrifitseerimise kaudu ja suurendades stiimuleid kestliku ja vähem saastava
transpordi edendamiseks, sealhulgas maanteesõidukipargi uuendamiseks.
Ühtlasi on paketis soovitus pikendada pandeemiakriisi puhkemisel käivitatud stabiilsus- ja
kasvupakti vabastusklausli kehtimist veel aasta võrra kuni 2024.a, st et vabastusklausel
kehtiks ka 2023. aasta eelarve kohta. Põhjendus selleks ja sisu on erinev senisest, kuna Ukraina
sõja olukorrast johtuvad väljakutsed vajavad pandeemiakriisist erinevaid lahendusi. Meetmed
peavad olema ajutised ning suunatud täpsemalt ja piiratumalt eelkõige ühiskonna kõige
haavatavamatele gruppidele.
8
Seisukohad:
- Nõustume üldise soovitusega hoida eelarvelist valmisolekut, et vajadusel
eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele.
- Oleme valmis pikendama vabastusklausli kehtimist 2024. aastani. Kuna liikmesriike
erisuunaliselt mõjutava välisšoki olemus on muutunud, peavad kohanema ka riiklikud
toetusmeetmed. Need peavad olema ajutised ja hästi sihistatud.
- Nõustume Eestile antud soovitustega, mis arvestavad hetke majanduslikku ning
energiajulgeoleku olukorda ja toetavad meie Euroopa Liidu vahendite arvelt
elluviidavaid investeeringute kavasid.
7. Stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine: soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse raames
- Vastuvõtmine
Pandeemiakriisi puhkedes otsustati 2020. a märtsis käivitada stabiilsus- ja kasvupakti
vabastusklausel, et võimaldada kõigil liikmesriikidel tervisekriisis oma majandust toetada.
Sellistes erakorralistes oludes tegi komisjon ettepaneku mitte teha uusi otsuseid liikmesriikide
võimaliku suunamise kohta ülemäärase puudujäägi menetlusse.
Sarnaselt käituti 2021. aastal. 2022. a märtsis tegi Komisjon Ukraina sõjast tingitud uue
välisšoki tõttu ettepaneku vabastusklausli kehtivusaega veel aasta võrra pikendada, kuna
pandeemiast veel püsivatele mõjudele lisaks on sõja tõttu järsult kallinenud energia hinnad,
veelgi viibinud tarnekanalite taastumine ning lisandunud uued kulud seoses sõjapõgenike
vastuvõtmise ja muutunud julgeolekuolukorraga. Olukord on täpsete eelarvekavade tegemiseks
liiga määramatu, nii on ka tänavu ettepanek mitte algatada uusi ülemäärase puudujäägi
menetlusi (erandiks on Rumeenia, millel on menetlus algatatud juba varasemast ajast).
Kehtivate kriteeriumide järgi ei täida eelarvekriteeriumi Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa,
Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola,
Sloveenia ja Slovakkia. Võlakriteeriumi ei täida Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Soome.
Komisjon hindab liikmesriikide eelarveseisundit uuesti 2022. aasta sügisel. 2023. aasta kevadel
hindab komisjon 2022. aasta eelarve täitmise andmete põhjal ülemäärase eelarvepuudujäägi
menetluse algatamise ettepaneku asjakohasust, võttes eelkõige arvesse riigipõhiste
eelarvesoovituste järgimist.
Liikmesriikidest on ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus juba varasemalt avatud Rumeenia
suhtes, kus on risk defitsiidi kohandamise kursilt kõrvale kalduda. Komisjon soovitab
Rumeenial jätkata jõupingutusi vastavalt 2021. a antud soovitustele.
Seisukoht
- Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega mitte algatada valitsevas ebakindluses
praegu uusi ülemäärase defitsiidi menetlusi ning hinnata liikmesriikide eelarveseisundit
uuesti 2022. a sügisel.
Muude küsimuste all edastatakse ülemkogule aruanne erinevate maksuettepanekute
menetlemise seisust ning kinnitatakse äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töögrupi
aruanne. Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjon annavad ülevaate finantsteenuste erinevate
ettepanekute menetlemise seisust nõukogu töögruppides ja läbirääkimistel Euroopa
Parlamendiga.
9