dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 16. juuni 2022. a eurorühma kohtumisel ja 17. juuni 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 7. juuni 2022
Viit
11-3.1/4968-1
Registreeritud
7. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.14968-1 07.06.2022 Väljaminev kiri.asice1284 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 07.06.2022 nr 11-3.1/4968-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil – 9 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuni 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil: Eurorühm 1. Kreeka süvendatud järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmetega jätkamine - Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks. Arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid, nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale. - Nõustume süvendatud järelevalve lõpetamisega ning Kreeka järelevalve jätkamisega tavapärase programmijärgse seire raames. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu: 2. Euroopa Keskpanga/Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: euroala liikmesriikide soovitus Horvaatia taotluse kohta euroalaga liitumiseks - Nõustume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga Horvaatia valmisolekule euroalaga liitumiseks ja toetame Horvaatia liitumist euroalaga. 3. Majanduse taastumine: nõukogu rakendusotsus Poola taastekava heakskiitmiseks - Toetame rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Poola taastekava. 4. Euroopa poolaasta 2022: riigipõhised soovitused - Nõustume üldise soovitusega hoida eelarvelist valmisolekut, et vajadusel eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele. - Oleme valmis pikendama vabastusklausli kehtimist 2024. aastani. Kuna liikmesriike erisuunaliselt mõjutava välisšoki olemus on muutunud, peavad kohanema ka riiklikud toetusmeetmed. Need peavad olema ajutised ja hästi sihistatud. - Nõustume Eestile antud soovitustega, mis arvestavad hetke majanduslikku ning energiajulgeoleku olukorda ja toetavad meie Euroopa Liidu vahendite arvelt elluviidavaid investeeringute kavasid. 5. Stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine: soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames - Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega mitte algatada valitsevas ebakindluses praegu uusi ülemäärase defitsiidi menetlusi ning hinnata liikmesriikide eelarveseisundit uuesti 2022. a sügisel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 6. juuni 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 16. juuni 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. juuni 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas arutatakse üldist majanduse olukorda, euro kasutuselevõttu Horvaatias. Euroopa Komisjon tutvustab finantsabi saanud euroala riikide programmijärgseid ülevaateid ning Kreeka süvendatud järelevalve aruannet. Eurorühma juht tutvustab eurorühma II poolaasta töökava. Eurorühma kaasavas formaadis tehakse uus katse kokku leppida pangandusliiduga edasimineku teekaart. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu püüab uuesti saavutada kokkulepet Euroopa Liidu direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka Euroopa Liidu omavahendeid ning saab ülevaate energia maksustamise direktiivi ning rahapesu tõkestamise paketi läbirääkimiste käigust. Kavas on heaks kiita liikmesriikide stabiilsuse- või lähenemisprogrammide kohta tehtud soovitused Euroopa poolaasta raames ning Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta. Nõukogult oodatakse heakskiitu soovitusele Horvaatia euroalasse võtmiseks. Käsitletakse ka majanduse olukorda ning sõja mõjusid. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Aivo Orav. 1 EURORÜHM 1) Euroala laienemine – lähenemisraportid ja soovitus euro käibelevõtuks Horvaatias Ministrid arutavad Horvaatia vastu võtmist euroala liikmeks. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga 1.06 avaldatud lähenemisaruannete järgi on riigil kõik viis liitumiskriteeriumi täidetud (lähemalt vt seletuskirja Ecofini osas). 2) Kreeka süvendatud järelevalve aruanne ja võlaleevendusmeetmetega jätkamine Ministritele esitatakse neljateistkümnes tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta. Aruanne põhineb 6. aprillil 2022. a Ateenas toimunud missiooni tulemustel ja korrapärasel dialoogil Kreeka ametivõimudega. Missiooni viis läbi Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga; kaasatud oli ka Rahvusvaheline Valuutafond ning Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) osales varajase hoiatamise süsteemi raames. Tõhustatud järelevalve võimaldab korrapäraselt hinnata hiljutisi majandus- ja finantsarenguid Kreekas, samuti jälgida riigi rahastamistingimusi ja ajakohastada võla jätkusuutlikkuse analüüsi. Tõhustatud järelevalve loob ka raamistiku, et hinnata Kreeka poolt 22. juunil 2018 eurorühmas antud üldist kohustust jätkata ja viia lõpule Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi reforme ning tagada, et finantsabiprogrammide alusel vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Sellega seoses jälgitakse tõhustatud järelevalve abil konkreetsete kohustuste täitmist, et viia lõpule programmi raames alustatud peamised struktuurireformid kuues võtmevaldkonnas kokkulepitud tähtaegadeks kuni 2022. aasta keskpaigani, nimelt: i) fiskaal- ja struktuuripoliitika, ii) sotsiaalhoolekanne, iii) finantsstabiilsus, iv) töö- ja kaubaturud, v) erastamine ning vi) avaliku halduse moderniseerimine. Käesolevas aruandes hinnatakse 2021. aasta keskpaiga seisuga Kreeka võetud kohustuste täitmist/reformide elluviimist. Komisjoni hinnangul on Kreeka piisavalt teinud, näiteks riigi finantsjuhtimise arendamine, erastamine, riigiäriühingute juhtimise tugevdamine, investeeringute litsentseerimise lihtsustamine. Aruande lisas on märgitud ka veel mõned täiendavad tegevused, mille tulemuslikku lõpetamist oodatakse 2022. aasta sügisel. Kreeka majanduse pandeemiajärgne taastumine oli 2021. aastal hea ning peaks ka 2022. aastal jätkuma. Seda siiski mõnevõrra nõrgemas tempos nii kõrgete energiahindade kui ka sõja mõjude tõttu. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks 2022. aastal majanduskasv ulatuma 3,5%-ni ja 2023. aastal 3,1%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognooside kohaselt on kasvu peamiseks tõukejõuks investeeringud, aga ka tugev eratarbimine ja netoeksport aitavad kasvule kaasa. Tõhustatud järelevalve raames jälgitav valitsemissektori esmane puudujääk jõudis 2021. aastal 5,5%ni SKPst, mis on 2,1 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta sügisel oodati. Positiivsem tulemus tuleneb peamiselt kiirest majanduse taastumisest. Eelarvepoliitika on 2022. aastal toetav, kuna mõned pandeemiaga seotud probleemide leevendamiseks rakendatavad erakorralised ja toetusmeetmed on endiselt jõus. Kuigi 2022. aastal on energiahindade tõusu mõju leevendamiseks rakendatud ajutisi eelarvemeetmeid, siis 2022. aasta stabiilsusprogrammi raames plaanib valitsus saavutada 1,1% esmase ülejäägi SKPst 2023. aastaks ja veelgi vähendada kõrget riigivõla suhet. Enamik kõrgete energiahindade või pandeemia mõjude toetusmeetmeid lõpetatakse järk-järgult 2023. aastaks. Majanduskasvu toetamiseks plaanib valitsus solidaarsusmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu kriisi käigus tehtud vähendamise muuta püsivaks. Tänu majanduse 2 jõudsale taastumisele vähenes töötuse määr 2021. aastal 14,7%ni (võrdluseks 2013. a 27,8%) ja peaks jätkama vähenemist. Euroopa Komisjoni jõuab aruandes järeldusele, et Kreeka on oma eesmärgi saavutamiseks võtnud vastu ja rakendanud vajalikke meetmed reformieesmärkide täitmiseks ning ellu viinud struktuurseid reforme majanduse ja riigirahanduse tugevdamiseks ning finantsstabiilsuse tagamiseks. Ametiasutused on täitnud mitmeid konkreetseid kohustusi nagu riigi finantsjuhtimine, kinnisvara maksustamine, puudetoetused, tervishoiu rahastamine, toimetulekutoetuste reform, keskkonnakontrollide ja õigusemõistmise tõhustamine, riigihangete reform jpm. Seekordne aruanne on viimane süvendatud järelevalve aruanne ning komisjoni soovitusel võiks Kreeka puhul liikuda tavapäraste programmijärgsete ülevaatuste juurde, st riigi olukorda hinnatakse 6-kuuliste perioodide kaupa ja põhilise rõhuga sellel, kuidas riigi sammud kindlustavad võimet toetuslaenusid tagasi maksta. Käesoleva aruande põhjal peavad euroala riigid otsustama ka tingimuslike Kreeka võlaleevendusmeetmete jätkamise üle. Tingimused nende 2018. aastal kokkulepitud meetmete (intressileevendus ja võlakirjaprogrammi arvestusliku tulu tagastamine) järgmise osa eraldamiseks on täidetud. Seekordse võlaleevendus meetmete väärtus oleks 748 miljonit eurot ning nende Kreekale eraldamine võiks toimuda 2022. aasta lõpuks. Seisukoht: - Võtame Kreeka tõhustatud järelevalve aruande teadmiseks. Arvestades Euroopa Komisjoni hinnangut reformilubaduste täitmise kohta ja varasemaid kokkuleppeid, nõustume järgmise osa võlaleevendusmeetmete võimaldamisega Kreekale. - Nõustume süvendatud järelevalve lõpetamisega ning Kreeka järelevalve jätkamisega tavapärase programmijärgse seire raames. 3) Programmijärgse järelevalve aruanded: Iirimaa, Küpros, Hispaania, Portugal Kõikide vaadeldud riikide puhul oli COVID-19 kriisist taastumine hea või väga hea. Samamoodi mõjutab kõiki kiire hinnatõus, eriti energiakandjate hinnakasv ning erineval määral ka sõjast tulenev. Riigirahandus ning finantssektor on neis riikides piisavalt heas korras. ESM on eraldi hinnanud ka nende riikide võimet ESMi/EFSFi laene teenindada ning teeb järelduse, et hetkel üheski programmijärges ülevaatuses olevas riigis selliseid riske ei ole, mis seaksid ohtu nende laenu tagasimaksmise võime. EURORÜHM LAIENDATUD KOOSSEISUS 1) Pangandusliit Eurorühma juht püüab jõuda kokkuleppele pangandusliidu valmis ehitamise teekaardis. Selleks on vajalikud sammud teekaardi kavandis jaotatud kahte etappi, mille vahele jääb poliitilise otsustamise koht, kas esimese etapi eesmärgid on teise etappi edasi liikumiseks saavutatud. Ministrite tasandil toimus arutelu ka maikuu laiendatud Eurorühma kohtumisel. Sealt edasi on kokkuleppe otsimine jätkunud taas töögruppides, et kavandi sõnastus oleks kõigile vastuvõetav. Keeruliseks teeb kokkuleppe saavutamise see, et riikide punased jooned on tihti samades teemades, kuid vastupidise taotlusega, sh pangagruppide peakontorite versus pangagruppide tütarettevõtete asukohariikide vastakad huvid. Aruteludes lähtume varasemalt kinnitatud seisukohtadest pangandusliidu küsimustes, viimati Vabariigi Valitsuse poolt 10. märtsil 2022 kinnitatud „Eesti seisukohad eurorühma 14. märtsi 3 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 15. märtsi 2022. a istungil“ raames. Meie seisukohtade keskmes on vajadus tagada finantsstabiilsus ka liikmesriigi tasandil. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU Ilma täiendava aruteluta (nn A punktidena) on kavas kinnitada: Nõukogu üldine lähenemine direktiivis alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (AIFMD), et jätkata järgmise eesistujariigi ajal kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Alternatiivfondid on reeglina kutselistele investoritele suunatud fondid (ehk fondid, mis ei ole jaeinvestoritele suunatud eurofond või pensionifond). Käesolev AIFMD muudatuste pakett täiendab 2011. a vastuvõetud direktiivi ja koosneb viiest peamisest muudatusest, millega mh reguleeritakse laene väljastavaid fonde, ühtlustatakse fondide likviidsusjuhtimise vahendeid ja laiendatakse depooteenuse pakkujate ringi. Eesti toetab Nõukogu lähenemist, mis on kooskõlas 10. märtsil 2022 kinnitatud Eesti seisukohtadega. Nõukogu üldine lähenemine direktiivis kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), mille eesmärk on parandada kindlustusregulatsioonis järelevalve kvaliteeti, motiveerida kindlustusandjaid rohkem panustama pikaajalisse majanduse rahastamisesse, parandada riskitundlikkust ja tegeleda süsteemse riski võimaliku tekkimisega kindlustusregulatsioonis. Lisaks on siht vähendada väikeste ja mittekeeruliste kindlustusandjate halduskoormust. Eesti toetab nõukogu lähenemist, mis on kooskõlas 23. detsembril 2021 kinnitatud Eesti seisukohtadega. 1. Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi - Arutelu Vastavalt 2021–2027 EL pikaajalise eelarvega kaasnenud institutsioonidevahelisele kokkuleppele esitas Euroopa Komisjon 22. detsembril 2021 ettepaneku kolme uue EL eelarve tuluallika (omavahendi) kasutuselevõtmiseks. Ettepaneku kohaselt suunaks liikmesriigid EL eelarvesse 25% EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi raames kogutud tuludest, 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi sertifikaatide müügist saadavast tulust ning 15% tulust, mis põhineb suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase kaasava raamistiku kokkuleppe alusel maksustamiseks ümber liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahelises institutsioonidevahelises kokkuleppes oli kirjas ka kohustus nõukogule arutada komisjoni esitatud ettepanekuid enne 1. juulit 2022. Seetõttu on teema majandus- ja rahandusministrite aruteluks päevakorras. Samas arutelud uute omavahendite tulubaaside alusmääruste üle alles kestavad, mis teeks sisulised arutelud omavahendite teemal praegu ennatlikuks. Seetõttu annab eesistujariik Prantsusmaa ülevaate tehtud tehnilisest tööst ja sisulist arutelu ega kompromissettepanekuid oodata ei ole. Aruteludes lähtub Eesti 7. aprillil 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt 22. aprillil heakskiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta. 4 2. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta - Üldine lähenemine Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine EL miinimummaksu direktiivi eelnõus, mida on püütud teha nii märtsi, aprilli kui ka mai nõukogu istungitel. Eesti sai aprilli kohtumisel kompromisstekstiga nõustuda. Hetkel ei ole ainsana nõustunud Poola. Direktiivis kokkuleppe saavutamiseks on vaja kõikide liikmesriikide nõusolekut. Eesti vastavad seisukohad on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt: - 7. oktoobril 2021. a OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepaneku kohta; - 3. märtsil 2022. a EL miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta; - 31. märtsil 2022. a eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumiseks ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungiks. 3. (võimalik) Energia maksustamise direktiivi läbivaatus - Eduraport Ministritele tutvustatakse energia maksustamise direktiivi arutelude kohta koostatud eduaruannet. Ambitsioon on koos Komisjoni teiste algatustega nagu REPowerEU kujundada parem süsteem, vabaneda Venemaa energiasõltuvusest ning suurendada oma vastupanuvõimet kriisides. Sisulised arutelud jätkuvad Tšehhi EL Nõukogu eesistumise ajal. 4. EL rahapesu vastase võitluse pakett (AML) - Ülevaade asjade seisust Ministrid saavad valminud eduraporti põhjal ülevaate, kuidas (20.07.2021) Komisjoni esitatud eelnõude paketiga on edenetud. Lisaks eduaruandele võivad arutusele tulla rahaülekannete kohta kogutava teabe määruse muudatused (viib EL õiguse kooskõlla FATFi1 uuendatud standardiga, mille kohaselt tuleb pangaülekannetega sarnast infot koguda ka krüptovääringuga tehtud ülekannete kohta), milles võidakse kolmepoolsete kõneluste järel jõuda lõplikule kokkuleppele. Eesti toetab määruse muudatust. Arengud tekstiga ja läbirääkimised on olnud positiivsed ja kooskõlas 2.12.2021 VV kinnitatud seisukohtadega. Arutelule võib tulla ka üldise lähenemise saavutamine rahapesutõkestamise asutuse määruse (Anti-Money Laundering Authority – AMLA), millega luuakse uus iseseisev EL institutsioon, mille ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse õigusaktide täitmise järelevalve. Eestile olulistest teemadest ja kooskõlas VV seisukohtadega, on tõhustunud eriti AMLA kui rahapesu andmebüroode koostöömehhanismi roll. Teisest küljest on laienenud potentsiaalselt esimeses faasis AMLA otsese järelevalve alla kuuluvate finantsasutuste ring, mis võiks ka Eestile olla kompromissina vastuvõetav. Arvestades olulisi muudatusi – AMLA järelevalve alla sattumise kriteeriume on tunduvalt täpsustatud, ja vähendatud seost kõrge riski ja AMLA järelevalve vahel, samal ajal suurendades suurte tegevusmahtude ja piiriülese tegutsemise tähendust. Sellega on vähendatud ka AMLA järelevalve võimalikku stigmatiseerivat mõju. Lisaks on saavutatud kompromisse AMLA ja riiklike pädevate asutuste vahelise rollijaotuse ja õiguste vahel, mis on eesistuja pakutud tekstis oluliselt selgemalt välja toodud. Kokkuleppe saavutamist võib edasi lükata AMLA peakorteri asukoha valik, kuna sellest oleksid huvitatud mitu liikmesriiki. 1 Financial Action Task Force ehk rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid ja edendab sellealast poliitikat 5 5. Euroopa Keskpanga/Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne: euroala liikmesriikide soovitus Horvaatia taotluse kohta euroalaga liitumiseks - Heakskiitmine Ministrid arutavad Horvaatia vastu võtmist euroala liikmeks. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga 1.06 avaldatud lähenemisaruannete järgi on riigil kõik viis liitumiskriteeriumi täidetud. 1) Inflatsioonikriteerium: Horvaatia ühe aasta keskmine inflatsioon tasemel 4,7% on madalamal referentsväärtusest 4,9% tasemel (arvutatud kolme madalaima hinnatõusutempoga euroala riigi – Soome, Prantsusmaa, Kreeka – ühe aasta keskmise hinnatõusutempo alusel, millele on liidetud 1,5 pp). Prognoosi järgi jääb inflatsioonitase eelolevatel kuudel alla referentsväärtust ning euroala keskmise lähedale nii 2022. kui ka 2023. aastal. 2) Eelarvekriteerium: Horvaatia vastu ei ole algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust. Keskvalitsuse eelarvedefitsiit oli 2021. a 2,9% ning lähenemisraportis prognoositakse 2022. a ja 2023. a defitsiidi alanemist vastavalt 2,8% ja 1,6%-le SKPst. Eruroopa Komisjoni kevadprognoosis nähakse defitsiidi alanemist tuleval aastal 2,3%- le ja järgneval aastal 1,8%-le. Sellega alaneb võlatase Komisjoni prognoosi järgi 2023. aastal hinnanguliselt 73,1%-le SKPst ja jätkab langustrendis. 3) Valuutakursi stabiilsuse kriteerium: Horvaatia on olnud Euroopa vahetuskursi mehhanismis ERM II alates 2020. a juulist ja püsinud selle aja jooksul stabiilsena. 4) Intressimäära kriteerium: Keskmine pikaajaline intressimäär enam kui ühe aasta pikkustel laenudel on 0,8%, mis jääb allapoole referentsväärtust 2,6% tasemel (arvutatud kolme madalaima inflatsiooniga euroala riigi järgi, millele lisandub 2 pp). 5) Juriidiline kriteerium: Horvaatia keskpanga seadus on kooskõlas ELi õigusaktidega, mis reguleerivad Euroala keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanka. 6) Muud tegurid: Horvaatia majandus on hästi integreeritud Euroopa Liidu majandusega. 2021. a tehti süvaanalüüs makromajanduslike tendentside analüüsimiseks, mis võivad tekitada ebastabiilsust (tööjõukulud, elukondliku kinnisvara hinnatõus, investeeringud, keskvalitsuse võlatase). Analüüs lõppes järeldusega, et negatiivsed tendentsid on taandumas. Horvaatia on tugevdanud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikku. Kui rahandusministrid annavad soovituse Horvaatia euroalasse vastu võtta, peab liitumise heaks kiitma Euroopa Ülemkogu. Seejärel saavad rahandusministrid oma juuli kohtumisel langetada lõpliku otsuse ja kinnitada ka eurole ülemineku vahetuskurss. Positiivse otsuse korral saaks Horvaatiast rahaliidu 20. liige. Kõik euroala välised riigid peaksid perspektiivis euroga liituma, erand on ainult Taanil. Praegu ükski teine euroala väline riik ühisrahaga liitumise tingimusi ei täida. Bulgaaria, mis liitus ERM II mehhanismiga koos Horvaatiaga, loodab euro käibele võtta 2024. aastast. Praegu on Bulgaariale takistuseks referentsväärtusest kõrgem inflatsioon ning ka seadused ei ole veel kooskõlas ELi seadustega. Seisukoht: - Nõustume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga Horvaatia valmisolekule euroalaga liitumiseks ja toetame Horvaatia liitumist euroalaga. 6 6. Majanduse taastumine: nõukogu rakendusotsus Poola taastekava heakskiitmiseks - Vastuvõtmine Ministritele tutvustatakse Poola taastekava ning komisjoni poolt esitatud eelnõu selle heakskiitmiseks. Komisjon on Poola esitatud taastekava põhjalikult analüüsinud ja pidanud läbirääkimisi selle sisu üle. Komisjoni hinnangul täidab esitatud taastekava digi- ja kliimapanuse miinimumnõuded, lahendavad piisaval määral olulist osa riigipõhistest soovitustest, sisaldavad ka piisavalt reforme ning mõlema liikmesriigi puhul on kokku lepitud rakendamise korras, et tagada piisav Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Komisjon on läbivalt tõdenud, et seatud verstapostid ja sihid, mille alusel hiljem makseid tehakse, on piisavalt konkreetsed ja mõõdetavad ning hinnangud kulude mahule on piisavalt usutavad ja usaldusväärsed, kuigi osade planeeritavate meetmete puhul on kulude hindamine etteulatuvalt olnud keeruline. Taastekavad ja rakendusotsused on vaadatud üle majandus-rahanduskomitee ning finantsnõunike poolt ning on leitud, et komisjoni hinnang on õigustatud ning seega mõlemad taastekavad täidavad nendele esitatud nõuded. Kokkuvõte Poola taastekavast: Riik Toetus (EUR) Laen (EUR) Digi Rohe Reformid/ Kava eeldatav (min (min investeeringud mõju (% 20%) 37%) (tk) SKPst 2021- 2026) Poola 23 851 681 924 11 506 500 000 21,3 42,7 1,0-1,8 Olulisemad reformid - Maismaa tuuleenergia võimsuste loomise regulatiivsete takistustuste kõrvaldamine, elektrituru tõkete kaotamne elektri impordil. - Kvaliteetsem õigusloome. - Kohtusüsteemi tugevdamine. - Tööturul osalemise parandamine ja lastehoiule juurdepääsu suurendamine ja kvaliteedi parandamine: suuremahulised investeeringud lasteasutustesse. - Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Olulisemad - Taastuvad energiaallikad: avamere tuuleparkide rahastamine, investeeringud investeeringud taastuvenergia energiapaigaldistesse ja energiasalvestusvõimsustesse, uute vähese CO2-heitega tootmise toetamine, vesinikutehnoloogiad. - Säästev liikuvus: heitmevabade sõidukite arvu kahekordistamine aastaks 2026, 478 km raudteeliinide moderniseerimine, puhtam linna transport, transpordi üleviimine maanteelt raudteele, liiklusohutuse parandamine. - Õhukvaliteedi parandamine: suuremahulise energiatõhususe toetamine, elamute ja avalike hoonete renoveerimine. - Lairiba ühenduste viimine maapiirkondadesse, 5G võrgu arendamine, investeeringud digioskustesse, avalike e-teenuste arendamine, küberturvalisuse tagamine. Seisukoht: - Toetame rakendusotsuse vastuvõtmist, millega kiidetakse heaks Poola taastekava. 7 7. Euroopa poolaasta 2022: riigipõhised soovitused - Heakskiitmine Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes antakse liikmesriikidele suuniseid, kuidas asjakohaselt reageerida senistele ja uutele probleemidele ning täita peamisi poliitilisi ühiseesmärke. Sel aastal sisaldavad need soovitusi reformide ja investeeringute kohta, mida tuleks teha fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks kooskõlas REPowerEU prioriteetide ja Euroopa rohelise kokkuleppega. Kõikidele liikmesriikidele on soovitus hoida valmisolekut, et vajadusel eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele, sh neile, mis on tingitud Venemaa kallaletungist Ukrainale. Kuna sõja mõjud on riigiti erinevad, on põhjendatud diferentseeritud lähenemine. Soovitus on hoida riigi poolt rahastatavate jooksvate kulude kasv kontrolli all ning lasta maksimaalselt toimida automaatsetel stabilisaatoritel. Toetused tuleks suunata ühiskonnas enim abi vajavatele leibkondadele ja ettevõtetele. Kõrgema võlatasemega riikidele on soovitus asuda riigirahandust korrastama. Eestile antud soovitused: 1. Tagada 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasv oleks kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, võttes arvesse jätkuvat ajutist ja suunatud toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, mis on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Olla valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, sealhulgas kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut, kava „RePowerEU“ ja muid ELi vahendeid. Järgida pärast 2023. aastat eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon. 2. Jätkata oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamist kooskõlas nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsuses esitatud eesmärkide ja sihtidega. Esitada 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid, et viia lõpule läbirääkimised komisjoniga ja seejärel alustada nende dokumentide rakendamist. 3. Tugevdada sotsiaalkaitset, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust, hõlmates eelkõige lühiajalist tööd tegevad ja ebatüüpilises töösuhtes olevad inimesed. Parandada pikaajalise hoolduse taskukohasust ja kvaliteeti, eelkõige tagades pikaajalise hoolduse kestliku rahastamise ning integreerides tervishoiu- ja sotsiaalteenused. 4. Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja mitmekesistada fossiilkütuste importi, kiirendades taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi, tagades piisava ühendusvõimsuse ja tugevdades riigisisest elektrivõrku. Suurendada energiatõhusust, sealhulgas hoonete puhul, et vähendada energiatarbimist. Suurendada jõupingutusi transpordisüsteemi kestlikkuse parandamiseks, sealhulgas raudteevõrgu elektrifitseerimise kaudu ja suurendades stiimuleid kestliku ja vähem saastava transpordi edendamiseks, sealhulgas maanteesõidukipargi uuendamiseks. Ühtlasi on paketis soovitus pikendada pandeemiakriisi puhkemisel käivitatud stabiilsus- ja kasvupakti vabastusklausli kehtimist veel aasta võrra kuni 2024.a, st et vabastusklausel kehtiks ka 2023. aasta eelarve kohta. Põhjendus selleks ja sisu on erinev senisest, kuna Ukraina sõja olukorrast johtuvad väljakutsed vajavad pandeemiakriisist erinevaid lahendusi. Meetmed peavad olema ajutised ning suunatud täpsemalt ja piiratumalt eelkõige ühiskonna kõige haavatavamatele gruppidele. 8 Seisukohad: - Nõustume üldise soovitusega hoida eelarvelist valmisolekut, et vajadusel eelarvevahenditega kiiresti reageerida realiseeruvatele riskidele. - Oleme valmis pikendama vabastusklausli kehtimist 2024. aastani. Kuna liikmesriike erisuunaliselt mõjutava välisšoki olemus on muutunud, peavad kohanema ka riiklikud toetusmeetmed. Need peavad olema ajutised ja hästi sihistatud. - Nõustume Eestile antud soovitustega, mis arvestavad hetke majanduslikku ning energiajulgeoleku olukorda ja toetavad meie Euroopa Liidu vahendite arvelt elluviidavaid investeeringute kavasid. 7. Stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine: soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames - Vastuvõtmine Pandeemiakriisi puhkedes otsustati 2020. a märtsis käivitada stabiilsus- ja kasvupakti vabastusklausel, et võimaldada kõigil liikmesriikidel tervisekriisis oma majandust toetada. Sellistes erakorralistes oludes tegi komisjon ettepaneku mitte teha uusi otsuseid liikmesriikide võimaliku suunamise kohta ülemäärase puudujäägi menetlusse. Sarnaselt käituti 2021. aastal. 2022. a märtsis tegi Komisjon Ukraina sõjast tingitud uue välisšoki tõttu ettepaneku vabastusklausli kehtivusaega veel aasta võrra pikendada, kuna pandeemiast veel püsivatele mõjudele lisaks on sõja tõttu järsult kallinenud energia hinnad, veelgi viibinud tarnekanalite taastumine ning lisandunud uued kulud seoses sõjapõgenike vastuvõtmise ja muutunud julgeolekuolukorraga. Olukord on täpsete eelarvekavade tegemiseks liiga määramatu, nii on ka tänavu ettepanek mitte algatada uusi ülemäärase puudujäägi menetlusi (erandiks on Rumeenia, millel on menetlus algatatud juba varasemast ajast). Kehtivate kriteeriumide järgi ei täida eelarvekriteeriumi Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia ja Slovakkia. Võlakriteeriumi ei täida Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari ja Soome. Komisjon hindab liikmesriikide eelarveseisundit uuesti 2022. aasta sügisel. 2023. aasta kevadel hindab komisjon 2022. aasta eelarve täitmise andmete põhjal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise ettepaneku asjakohasust, võttes eelkõige arvesse riigipõhiste eelarvesoovituste järgimist. Liikmesriikidest on ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus juba varasemalt avatud Rumeenia suhtes, kus on risk defitsiidi kohandamise kursilt kõrvale kalduda. Komisjon soovitab Rumeenial jätkata jõupingutusi vastavalt 2021. a antud soovitustele. Seisukoht - Nõustume Euroopa Komisjoni soovitusega mitte algatada valitsevas ebakindluses praegu uusi ülemäärase defitsiidi menetlusi ning hinnata liikmesriikide eelarveseisundit uuesti 2022. a sügisel. Muude küsimuste all edastatakse ülemkogule aruanne erinevate maksuettepanekute menetlemise seisust ning kinnitatakse äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töögrupi aruanne. Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjon annavad ülevaate finantsteenuste erinevate ettepanekute menetlemise seisust nõukogu töögruppides ja läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga. 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel