Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 07.06.2022
nr 7-5.4/22-01176-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Keskkonnaühenduste Koja pöördumise kliimakriisi
leevendamise ja elurikkuse kaitse teemal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Peaministrile pr Kaja Kallasele
Riigikogu esimehele hr Jüri Ratasele
AVALIK PÖÖRDUMINE
1.06.2022
Ootame Eesti riigi juhtidelt kliimakriisi leevendamist ja elurikkuse tõhusat kaitset
Austatud peaminister Kaja Kallas ja riigikogu esimees Jüri Ratas
Autoriteetsete raportite ja EL dokumentide kohaselt nii kliima- kui ka elurikkuse kriis
süvenevad ning nende mõju leevendamisega on väga kiire. Keskkonnaühendustena oleme
mures, nähes probleemide lahendamise asemel olukorda veelgi halvendavaid otsuseid,
nagu tegi hiljuti keskkonnaminister Erki Savisaar, lubades riigimetsades varem kavandatust
suuremaid raiemahtusid.
Ootame teilt kui Eesti riigi juhtidelt nõudlikkust Eesti riigi ja rahvusvaheliste kliima- ja
elurikkuse eesmärkide täitmisel, sealhulgas otsuseid ja tegusid järgnevas:
1) Raiemahtude vähendamine Eesti metsades. EMÜ ja KAUR analüüsi “Maakasutuse,
maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050”
kohaselt tuleks metsade süsinikutalletamise potentsiaali võimalikult kiireks realiseerimiseks
langetada raiemahtusid ligikaudu kolmandiku võrra (stsenaarium R4).
Keskkonnaministeeriumi 2022. aastal avaldatud andmete kohaselt on Eesti
metsandussektor juba aastal 2020 muutunud süsiniku sidujast emiteerijaks, mis on selge
viide üleraiele ning sektori potentsiaali kasutamata jätmisele. Värske Turu-uuringute AS
arvamusuuring näitab, et toetus raiemahtude vähendamisele ning raiete senisest
tõhusamale reguleerimisele on Eesti ühiskonnas ülekaalukas.
2) Kõrgendatud avaliku huviga metsade (nn KAH-alade) tõhus kaitse; selle tagaks
näiteks üleminek püsimetsana majandamisele neil aladel. Menetluses olev metsaseaduse ja
planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu võtab kohalikelt kogukondadelt raieotsuste
tegemisel otsese kaasa rääkimise võimaluse ega ole seetõttu sobiv lahendus. Kodumetsad
on just kohalikele elanikele väga olulised, nende hävitamine kasvatab rahulolematust
ühiskonnas ning usaldamatust poliitikute suhtes, samas ei ole riigimetsa praeguse raiemahu
hoidmine neid alasid lageraiesse määramata võimalik.
3) Uuendusraiete osakaalu vähendamine ja püsimetsanduse laialdasem kasutusele
võtmine. Uuendusraied tuleb püsimetsandusega asendada vähemalt looduskaitsealade
piiranguvööndites ja teistel tundlikel aladel nagu näiteks veekaitsevööndid, märgalad.
Üraskikahjude ennetamisel on oluline eelkõige segapuistute kujundamine, ka puhtpuistutes
soovitab Keskkonnaamet teisi võtteid kui uuendusraiete hulka kuuluv lageraie. Lageraiete
osakaalu olulist vähendamist näeb ette ka Euroopa Liidu uus metsastrateegia aastani 2030.
4) Õiglase ülemineku protsessi algatamine metsandus- ja puidutööstussektoris.
Sarnaselt põlevkivisektoriga vajab metsandus ja puidutööstus juhitud üleminekut
mitmekesisemale ja jätkusuutlikule majandusmudelile, sest ümberkorraldused on
paratamatud. Seniseid raiemahte ei ole võimalik pikalt säilitada, praegusele üleraiele on
peagi järgnemas periood, kus kodumaist puitu on meil kasutada väga vähe. Puidutööstuse
tarvis lisatoorme hankimine autokraatlikest lähiriikidest läheb aga selgelt vastuollu Eesti ja
EL väärtuspõhise poliitikaga.
Nimetatud otsused ja tegevused peaksid lähtuma Keskkonnaministeeriumist, kuid
kahetsusväärselt liigub Keskkonnaministeerium oma otsustes risti vastupidises suunas.
Seetõttu pöördume teie poole, et keskkonnaministeeriumi ja -ministri tegevus saaks
kooskõlla Eesti elanike huvide ning nii Eesti riigi kui ka rahvusvaheliste kliima- ja elurikkuse
eesmärkidega.
Raportid ja ülevaated, mis viitavad elurikkuse ja kliimakriisi tõsidusele, sh Eestis:
• IPCC raport, mis annab soovituse võtta kaitse alla pool maismaa- ja merealadest;
• EL metsastrateegia aastani 2030
• EL elurikkuse strateegia aastani 2030
• Eesti ökosüsteemide seisund
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
From: EKO koordinaator <
[email protected]>
Sent: Wednesday, June 1, 2022 9:51 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Avalik pöördumine: Ootame Eesti riigi juhtidelt kliimakriisi leevendamist ja elurikkuse tõhusat
kaitset
Austatud peaminister Kaja Kallas ja riigikogu esimees Jüri Ratas
Autoriteetsete raportite ja EL dokumentide kohaselt nii kliima- kui ka elurikkuse kriis süvenevad ning
nende mõju leevendamisega on väga kiire. Keskkonnaühendustena oleme mures, nähes probleemide
lahendamise asemel olukorda veelgi halvendavaid otsuseid, nagu tegi hiljuti keskkonnaminister Erki
Savisaar, lubades riigimetsades varem kavandatust suuremaid raiemahtusid.
Ootame teilt kui Eesti riigi juhtidelt nõudlikkust Eesti riigi ja rahvusvaheliste kliima- ja
elurikkuse eesmärkide täitmisel, sealhulgas otsuseid ja tegusid järgnevas:
1) Raiemahtude vähendamine Eesti metsades. EMÜ ja KAUR analüüsi “Maakasutuse,
maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050” kohaselt
tuleks metsade süsinikutalletamise potentsiaali võimalikult kiireks realiseerimiseks langetada
raiemahtusid ligikaudu kolmandiku võrra (stsenaarium R4). Keskkonnaministeeriumi 2022. aastal
avaldatud andmete kohaselt on Eesti metsandussektor juba aastal 2020 muutunud süsiniku sidujast
emiteerijaks, mis on selge viide üleraiele ning sektori potentsiaali kasutamata jätmisele. Värske Turu-
uuringute AS arvamusuuring näitab, et toetus raiemahtude vähendamisele ning raiete senisest
tõhusamale reguleerimisele on Eesti ühiskonnas ülekaalukas.
2) Kõrgendatud avaliku huviga metsade (nn KAH-alade) tõhus kaitse; selle tagaks näiteks
üleminek püsimetsana majandamisele neil aladel. Menetluses olev metsaseaduse ja
planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu võtab kohalikelt kogukondadelt raieotsuste
tegemisel otsese kaasa rääkimise võimaluse ega ole seetõttu sobiv lahendus. Kodumetsad on just
kohalikele elanikele väga olulised, nende hävitamine kasvatab rahulolematust ühiskonnas ning
usaldamatust poliitikute suhtes, samas ei ole riigimetsa praeguse raiemahu hoidmine neid alasid
lageraiesse määramata võimalik.
3) Uuendusraiete osakaalu vähendamine ja püsimetsanduse laialdasem kasutusele võtmine.
Uuendusraied tuleb püsimetsandusega asendada vähemalt looduskaitsealade piiranguvööndites ja
teistel tundlikel aladel nagu näiteks veekaitsevööndid, märgalad. Üraskikahjude ennetamisel on oluline
eelkõige segapuistute kujundamine, ka puhtpuistutes soovitab Keskkonnaamet teisi võtteid kui
uuendusraiete hulka kuuluv lageraie. Lageraiete osakaalu olulist vähendamist näeb ette ka Euroopa
Liidu uus metsastrateegia aastani 2030.
4) Õiglase ülemineku protsessi algatamine metsandus- ja puidutööstussektoris. Sarnaselt
põlevkivisektoriga vajab metsandus ja puidutööstus juhitud üleminekut mitmekesisemale ja
jätkusuutlikule majandusmudelile, sest ümberkorraldused on paratamatud. Seniseid raiemahte ei ole
võimalik pikalt säilitada, praegusele üleraiele on peagi järgnemas periood, kus kodumaist puitu on meil
kasutada väga vähe. Puidutööstuse tarvis lisatoorme hankimine autokraatlikest lähiriikidest läheb aga
selgelt vastuollu Eesti ja EL väärtuspõhise poliitikaga.
Nimetatud otsused ja tegevused peaksid lähtuma Keskkonnaministeeriumist, kuid kahetsusväärselt
liigub Keskkonnaministeerium oma otsustes risti vastupidises suunas. Seetõttu pöördume teie poole,
et keskkonnaministeeriumi ja -ministri tegevus saaks kooskõlla Eesti elanike huvide ning nii Eesti riigi
kui ka rahvusvaheliste kliima- ja elurikkuse eesmärkidega.
Raportid ja ülevaated, mis viitavad elurikkuse ja kliimakriisi tõsidusele, sh Eestis:
• IPCC raport, mis annab soovituse võtta kaitse alla pool maismaa- ja merealadest;
• EL metsastrateegia aastani 2030
• EL elurikkuse strateegia aastani 2030
• Eesti ökosüsteemide seisund
Lugupidamisega
Laura Uibopuu
Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator
[email protected]
http://www.eko.org.ee/kontakt
5438_avalik pöördumine_kliimakriis_elurikkus.asice