SIHTASUTUS EESTI MAAELUMUUSEUMID
1. Sihtasutuse eesmärk
Sihtasutuse missiooniks on aidata kaasa põllumajanduse ja maaelu ning sellega seotud
kultuuripärandi väärtustamisele ühiskonnas. Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid järgib oma
töös arengukava eesmärke.
2. Ülevaade eesmärkide täitmisest
Arengukava eesmärk nr 1 - haarab enda alla põhiliselt haridustegevust. See valdkond on läbi
aastate olnud Sihtasutuses Eesti Maaelumuuseumid üks tähtsamaid ja külastajarohkemaid.
Tööplaani täitmise indikaatorid näitavad, milline külastatavuse langus on toimunud võrreldes
2019. aastaga, samas on rõõmustav, et võrreldes esimese COVID-19 aastaga on tulemused palju
paremad (Tabel 1).
Tabel 1
Täitmine Täitmine Plaan Täitmine
2019 2020 2021 2021
Haridusprogrammides osalenud lapsed 14060 6444 12113 7984
Haridusprogrammides osalenud
täiskasvanud
622 302 535 1235
Läbiviidud haridusprogrammide arv 834 255 480 453
Haridusprogrammides osalenud koolid 251 92 227 179
Haridusvõrgustikus osalevate õpetajate arv 844 433 830 1032
Arengukava eesmärk nr 2 - näituste külastatavus, ürituskorralduse ja uute näituste loomine.
Valdkonna tulemustele avaldas otsest mõju COVID-19 seotud piirangud.
Tabel 2
Täitmine Täitmine Plaan Täitmine
2019 2020 2021 2021
Tasulise piletiga külastajate koguarv 17 731 10 744 12 100 10 568
Tasuta piletiga külastajate koguarv 7 152 5 807 4 200 9 034
Kokku külastajate arv
+ haridusprogrammide lapsed,
täiskasvanud 39 565 20 924 29 778 37 661
Kogutulu teenuste osutamisest 213 000 160 832 125 342 174 113
Vastavalt tabelis 2 viidatud tulemustele nähtub, et 2021. aastal on tasuliste piletitega
külastatavuse arv jäänud planeeritust vähemaks, samas tasuta külastuste arv on planeeritust
suurenenud. Sellest tulenevalt on ka 2021. aastal langenud omatulu osakaal.
2021. aastal oli planeeritud suurürituste omatuluks 45 231 eurot, korrigeeritud eelarvesse
planeeriti 25 800 eurot, tulemus oli 17 347 eurot.
Arengukava eesmärk nr 3 - on seotud museoloogilise hoide- kogumis- ja teadustööga.
Muuseumi töötajad keskendusid 2021 aastal kogude inventuuri lõpetamisele ja andmete
muuseumide infosüsteemi (MuIS) sisestusele.
Tabel 3
Täitmine Plaan Täitmine
2020 2021 2021
Nõuetekohaselt hoiustatud museaalide
osakaal 70% 84% 84%
Digiteeritud kogude osakaal 66,1% 75% 67,2%
Teaduslikult kirjeldatud kogude osakaal 71,5% 80% 76%
Arengukava eesmärk nr 4 - on seotud organisatsiooni arendamisega. 2020. a käivitatud uus
struktuur muutus harjumuspäraseks ja kinnistus muuseumi organisatsioonikultuuris.
3. Majandusnäitajad
2021 2020
Käibevara 1 362 280 2 693 774
Kohustised 200 017 1 649 109
Lühiajalised kohustised 200 017 1 649 109
Netovara 8 721 925 6 395 603
Varad 8 921 942 8 044 712
Müügitulu 161 495 164 058
Tulud 3 429 500 4 933 818
Tulem 1 178 322 2 977 617
4. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Kokkuvõttes võib Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid tegevust 2021. a erakorralistes
tingimustes lugeda edukaks ja paindlikuks. Tulud ja kulud olid kontrollitud ning ületati nii
2021. a omatulu prognoos kui ka 2020. a omatulu tulemus.
MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUS
1. Sihtasutuse eesmärk
Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse
tegevuse eesmärgid on toetada ja elavdada Eesti maapiirkondade ettevõtlust, luua paremaid
võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõimet.
Eesmärkide täitmiseks mitmekesistab sihtasutus finantseerimisvõimalusi ettevõtluse
arendamiseks, toetab maapiirkonna tasakaalustatud arengut, kujundab maaelu mainet ja aitab
seeläbi luua maal paremaid elutingimusi. Maaelu Edendamise Sihtasutuse 2021. aasta tegevus
toimus nõukogu poolt kinnitatud eesmärkide ja eelarve alusel.
2. Ülevaade eesmärkide täitmisest
2.1. Käendustegevus
Sihtasutuse käenduste eesmärk on sihtasutuse kapitali toel lihtsustada väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele.
Lisaks tavapärasele käendustegevusele jätkati 2021. aastal 2020. aasta alguses puhkenud
Covid-19 pandeemia tõttu kannatanud ettevõtjate pangalaenude käendamisega.
Kokku sõlmiti 2021. aastal 372 käenduslepingut, millest 62 olid Covid-19 käenduslepingud.
Finantseerimisasutustele anti uusi käendusi 57,39 miljoni euro väärtuses. Sihtasutus langetas
tasusid 52 käenduslepingul, taotlejad said riigiabi või vähese tähtsusega abi kokku 5,82 miljonit
eurot. Riigiabi anti 5,61 miljonit eurot, vähese tähtsusega abi 0,21 miljonit eurot.
Käendusportfelli suurus seisuga 31.12.2021 oli 103,8 miljonit eurot. Sihtasutuse poolt
käendatud laenude 175,7 miljoni euro suurune jääkväärtus suurenes aastaga 0,2%.
Käendusportfelli suhe tagatud laenude jääki oli 2021. aastal 59,0%.
Kokku väljastati käendusi 2021. aastal 280 ettevõttele, kus kokku töötas ligikaudu 3700
inimest. Ettevõtjatest 188 olid mikroettevõtjad, 74 väikeettevõtjad ja 18 keskmise suurusega
ettevõtjad. Finantseerimisasutustele anti uusi käendusi 57,39 miljoni euro väärtuses, mis on
18% vähem kui 2020. aastal (70,18 miljonit eurot). Keskmine käendusportfelli tootlus oli 2021.
aastal 3,93% (2020. aastal 2,93%). Tootluse tõus on tingitud COVID-19 käenduslepingutele
kehtestatud kõrgematest tasumääradest.
Sihtasutuse käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 2021. aastal saada krediidiasutustelt laene
summas 92,9 miljonit eurot (2020. aastal 111,4 miljonit eurot). Käenduste osakaal 2021. aastal
väljastatud laenude mahust moodustas 61,8% (2020. aastal 63,0%). Käenduse keskmine suurus
lepingu kohta oli 154,3 tuhat eurot ning vähenes aastaga 9% (2020. aastal 169,5 tuhat eurot).
2.2. Laenutegevus
Laenutegevuse eesmärgiks on hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele
ligipääsu kapitalile.
Sihtasutus väljastas laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest.
Kokku anti 2021. aastal laene summas 30,50 miljonit eurot ning sõlmiti 154 uut laenulepingut.
Laenuportfell kasvas aastaga 8,7%, 144,2 miljoni euroni. Laenuportfelli kasvu võimaldas
sihtkapitali suurendamine ning Maaeluministeeriumiga sõlmitud rahastamislepingu nr 121
alusel Covid-19 laenuressursi saamine 2020. aastal. Lepinguga antud haldusülesande täitmist
jätkas sihtasutus ka 2021. aastal, rakendades koroonaviiruse levikuga seotud kriisileevendamise
meetmeid.
Sihtasutuse omakapitalist laenati 2021. aastal 15,93 miljonit eurot. Krediidi- ja
finantseerimisasutuste kaudu laenati 5,76 miljonit eurot. Ettevõtjatele ja MTÜdele laenati
omakapitalist 10,17 miljonit eurot, millest põllumajandusettevõtjatele 9,20 miljonit eurot.
Maakondade lõikes laenati 2021. aastal kõige enam Saaremaal ja Tartumaal asuvatele
ettevõtetele.
2.3. Sihtfondide haldamine
Sihtasutus on sõlminud Maaeluministeeriumiga sihtfondide haldamiseks rahastamislepingud.
Sihtasutus valitseb kuut kalanduse sihtfondi. Seisuga 31. detsember 2021 oli kalanduse
sihtfondide laenuportfelli suuruseks 8,83 miljonit eurot, kehtivaid laenulepinguid 38. Aasta
jooksul sõlmiti 3 uut laenulepingut summas 0,55 miljonit eurot.
9. aprillil 2021 suurendati Maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 sihtfondi eelarvet Euroopa
Taastekava vahenditest 15 miljoni euro võrra 54,46 miljoni euroni. MAK rahastamisvahendist
sõlmiti 2021. aastal 32 laenulepingut kokku summas 3,66 miljonit eurot. MAK-i sihtfondist on
kokku väljastatud laene summas 44,9 miljonit eurot, sealhulgas anti fondi tagasilaekunud
summadest laene 2,06 miljonit eurot ja taastekava vahenditest 2,68 miljonit eurot.
Sihtasutus jätkas 2021. aastal COVID-19 kriisimeetmete rakendamist, lähtudes
rahastamislepingust nr 121 ja Maaeluministeeriumi juhistest, mille alusel eraldati
käibelaenudeks 2 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2021 esitati biomajandusettevõtjatele
suunatud Covid-19 käibelaenu taotlusi summas 3,29 miljonit eurot. Sihtasutus tegi positiivseid
laenuotsuseid 1,83 miljoni euro ulatuses ning samas summas sõlmiti seisuga 31. detsember
2021 laenulepinguid ja väljastati laene.
MES-i nõukogu otsusega kinnitati 2021. aastal meetme „Põllumaa kapitalirendi (sale-and lease-
back) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele“ tingimused. 2021. aastal sõlmiti 14 põllumaa
kapitalirendi lepingut kokku summas 2,46 miljonit eurot. 31.12.2021 seisuga oli kapitalirendi
lepingute alusel renditud 1817 hektarit põllumaad.
2.4. Nõuandeteenuse pakkumine
Alates 2015. aasta juulist töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse osana põllu- ja maamajanduse
nõuandesüsteem, mis pakub maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele nõustamisteenuseid
neile olulistes valdkondades. Nõuandeteenistust käsitletakse eraldiseisva majandusüksusena,
millel on oma eelarve. Nõuandeteenistuse tegevust planeerib ja nõustab nõuandev nõukoda,
kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, põllumajandustootjate, teadusasutuste, jt huvitatud
osapoolte esindajad.
2021. aastal pikendati käsunduslepingu nr 180 kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2023.
Nõuandeteenistuses on juurutatud ja AS Metrosert poolt sertifitseeritud ISO 9001:2015
standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem.
Nõuandeteenuste osutamiseks töötas seisuga 31. detsember 2021 nõuandeteenistuses
töölepingu alusel 12 konsulenti, käsunduslepingu alusel 35 konsulenti ja raamlepingute alusel
17 konsulenti.
2021. aastal osutati käsunduslepingu nr 180 alusel nõuandeteenuseid 3182 kliendile, kellega
sõlmiti 3681 nõustamislepingut. Enim osutati nõuandeteenuseid toetuste taotlemise,
loomakasvatuse ja taimekasvatuse valdkonnas.
Nõuandeteenustest saadud müügitulu moodustas 2021. aastal 1 303 459 eurot.
2.5. Sihtasutuse tegevus riigi poolt antavate ülesannete täitjana
Vabariigi Valitsuse 7. mai 2020. aasta korraldusega „Maaelu Edendamise Sihtasutuse
sihtkapitali suurendamine ja halduslepingu sõlmimine“ volitati maaeluministrit otsustama
Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamine 80 miljoni euro võrra bio- ja
maamajanduse edendamiseks laenukäenduste ja põllumajandusmaa kapitalirendi vormis ning
sõlmima Maaelu Edendamise Sihtasutusega haldusleping koroonaviiruse levikuga seotud
kriisileevendamise meetmete (laen, laenukäenduse reserv ja käendustasude alandamine bio- ja
maamajanduse edendamiseks) rakendamiseks 120 miljoni euro ulatuses.
Kriisimeetmeid rakendati Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020 määruse nr 31 „Covid-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel.
2020. aastal kinnitas maaeluminister Maaelu Edendamise Sihtasutuse
sihtkapitali suurendamise 80 000 000 euro võrra. 15. mail 2020 jõustus Maaeluministeeriumi
ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vaheline rahastamisleping nr 121. Lepingu alusel pakkus
sihtasutus COVID-19 laenu bio- ja maamajandusettevõtjatele 100 000 000 euro ulatuses ning
moodustas 5 000 000 euro suuruse käendustasude alandamise reservi ja 15 000 000 euro
suuruse laenukäenduse reservi ehk käenduskahjude reservi. Maaeluminister edastas
26.oktoobril 2020 juhised laenutaotluste vastuvõtmise lõpetamise kohta alates samast
kuupäevast.
Aprillis 2021 jõustus rahastamislepingu nr 121 muutmise leping, mille alusel COVID-19 laen
bio- ja maamajanduse ettevõtjatele taasavati mahus 2 miljonit eurot. Finantstoode oli avatud
kuni 30. juunini 2021.
Maaeluministri suunise alusel eraldati 2021. aastal 3,8 miljonit eurot sihtasutuse
omavahenditest lihatõugu veiste (2,2 miljonit eurot), mahemunakanade (0,1 miljonit eurot) ja
maheteravilja (1,5 miljonit eurot) tegevusvaldkonna erakorraliseks toetamiseks.
Riigikontroll viis läbi auditi „Koroonakriisiga seotud laenutaotluste menetlus Maaelu
Edendamise Sihtasutuses ja KredExis“, milles analüüsiti bio- ja maamajanduse ettevõtjatele
mõeldud COVID-19 laenu taotluste menetlusprotsessi ning hinnati, kas töökorraldusega oli
piisavalt tagatud protsessi läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Samuti koostati
ülevaade laenu saanud ja mittesaanud ettevõtjatest, nende põhilistest erinevustest, antud
laenude tingimustest ja laenust keeldumise asjaoludest. Riigikontroll avalikustas 15. juunil
2021 kontrolliaruande „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, milles on
esitatud Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse seisukohad.
Võttes aluseks Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi „Kriisilaenude menetlus Maaelu
Edendamise Sihtasutuses“ kontrolliaruandes esitatud tähelepanekuid, otsustas nõukogu
koostada tegevuskava parendustegevuste kohta ning parendusprotsessi rakendamise kohta ja
andis 7. juulil 2021 sihtasutuse juhatusele vastava suunise. Tegevuskava planeeritud
parendustegevustega edastati Maaeluministeeriumile 9. august 2021.
Oktoobris 2021 kiitis nõukogu heaks ettepaneku laenumeetme „Covid-19 laenud bio- ja
maamajandusettevõtjatele“ rakendamistegevuste vastavuse täiendavaks auditeerimiseks.
Audiitorteenuse osutaja, Advokaadibüroo Triniti OÜ, alustas laenumeetme
rakendamistegevuste vastavuse auditeerimist 2022. aasta jaanuarikuus ning esitas auditi
tulemused raportis Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuste vastavuse kohta meetme „Covid-
19 laenud bio- ja maamajandusettevõtjatele“ rakendamisel 2022. aasta märtsikuus.
2.6. Maaelu maine kujundamine
Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas 2021. aastal maapiirkondade ettevõtjaid ja inimesi,
kes on andnud tähelepanuväärse panuse põllumajanduse arendamiseks ning on olnud oma
tegevusega teistele eeskujuks. Välja anti parima lihaveisekarjakasvataja, parima
piimakarjakasvataja, parima taimekasvataja ning maamajanduserialade parima õpetaja ja
õpilase aunimetused.
Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade
üliõpilastele ühekordse õppetoetuse määramise raames maksti toetust kahele Eesti Maaülikooli
üliõpilasele 1000 eurot.
Maapiirkonna ettevõtluse elavdamise ja maaelu maine tõstmiseks osaleb sihtasutus
koostööprojektides, mis aitavad parandada maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.
2.7. Arendustegevus
Vastavalt maaeluministri suunistele töötas sihtasutus välja Maaelu Edendamise Sihtasutuse
strateegia aastateks 2020-2030. Strateegia kinnitati 2020. aastal nõukogu otsusega. Strateegia
on aluseks sihtasutuse aastapõhiste tegevuskavade ja eelarvete koostamisel.
Maale elama asumist soodustav pilootprogramm käivitati 2021. aastal, nõukogu otsusega
kinnitati meetme „Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega“ tingimused. Koostöös pankadega
antakse kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas, Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-
Virumaal. Laenu sihtgrupp on maal elavad ja maale elama asuvad inimesed. Sihtpiirkonnaks
on kuni 1000 elanikuga asustusüksused. Seisuga 31. detsember 2021 oli esitatud 3 laenutaotlust,
kokku 161 975 euro ulatuses.
Sihtasutus on välja töötanud tegevuspõhimõtted sihtfondi Merekapital loomiseks. Sihtfondi
eesmärk on toetada uute laevade ehitust ja selle loomise eelduseks on sihtasutuse asutajaõiguste
teostaja suunis ja nõukogu heakskiit. 2021. aastal planeeritud tegevusi ei rakendatud.
Maaettevõtlusfondi peamine eesmärk on hõlbustada Eesti Vabariigi primaar-, metsandus- ja
kalandussektori ning toiduainete ümbertöötlemisega tegelevatele väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate juurdepääsu omakapitalile, omakapitalilaadsele kapitalile ja
võlainstrumentidele ning edendada kapitaliturgu. 2021. aastal fond ei käivitunud, kuna ei leitud
kaasinvestorit. Fondihalduri MJP Investment OÜ tegevusplaani kohaselt käivitatakse fond kahe
rahastusvooruga 2022. aastal.
2021. aastal valmistati ette kliendiportaali loomist.
3. Erikontrollid
Riigikontroll viis läbi auditi „Koroonakriisiga seotud laenutaotluste menetlus Maaelu
Edendamise Sihtasutuses ja KredExis“, milles analüüsiti bio- ja maamajanduse ettevõtjatele
mõeldud COVID-19 laenu taotluste menetlusprotsessi ning hinnati, kas töökorraldusega oli
piisavalt tagatud protsessi läbipaistvus ja taotlejate võrdne kohtlemine. Samuti koostati
ülevaade laenu saanud ja mittesaanud ettevõtjatest, nende põhilistest erinevustest, antud
laenude tingimustest ja laenust keeldumise asjaoludest. Riigikontroll avalikustas 15. juunil
2021. a kontrolliaruande „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“, milles on
esitatud Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse seisukohad.
4. Hinnang sihtasutuse tegevusele
Ministeerium hindab sihtasutuse tööd eelmisel majandusaastal põhikirjas seatud eesmärkide
saavutamisel heaks. Sihtasutuse tegevus vastab sihtasutuse põhikirjale, tegevuseesmärkidele,
eelarvele ja kehtivatele kordadele.
AS VIREEN
1. Äriühingu eesmärk
AS Vireen on 100% riigi omanduses olev äriühing. AS Vireen loodi 2001. aastal eesmärgiga
rajada Euroopa Liidu nõuetele vastav loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ja kahjutustamise
tehas Väike-Maarjasse, et pärast valmimist alustada loomsete kõrvalsaaduste kokkuveo ning
kahjutustamise teenuse pakkumisega.
2. Omaniku ootused
Minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid;
jätkata lihakondijahu ja tehnilise rasva tootmisega ning müügiga;
jätkata amortiseerinud tehnoloogiliste seadmete välja vahetamist ja uute tehnoloogiliste
lahenduste juurutamist (eesmärgiks energiatõhusus ja kuluefektiivsus);
leida võimalused loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel tekkiva energia majanduslikult
tasuvaks kasutamiseks, tekitades sellega võimaluse luua kohalikke töökohti.
3. Ülevaade eesmärkide täitmisest
viidi lõpule tahkekütte aurukatlamaja ehitustööd;
soetati dekanteri trummel;
soetati lisaseadmetega traktor;
rajati asfaltplatsid;
teostati tehases ulatuslik torustike remonttöö;
jätkus tehnilisele rasvale kõrgema müügihinnaga turu otsimine ja transpordikulude
optimeerimine;
jätkus koostöö Põllumajandus- ja Toiduametiga teenuste osutamise sigade Aafrika katku
nakatunud mets- ja kodusigade kokkuveol ja kahjutustamisel.
4. Majandusnäitajad
Ettevõtja müügitulu 2021. aastal oli 3 036 700 eurot, mis võrreldes 2020. aastaga suurenes 232
647 euro ehk 8% võrra. Aruandeaasta müügitulust moodustab tulu loomsete kõrvalsaaduste
kokkuveost ja kahjutustamisest 2 264 376 eurot ehk 75%. Võrreldes 2020. aastaga suurenes
müügitulu loomsete kõrvalsaaduste kokkuveost ja kahjutustamisest 63 704 euro ehk 3% võrra
käideldud loomsete kõrvalsaaduste koguse suurenemise tõttu. Tulu tehnilise rasva müügist
moodustab müügitulust 772 324 eurot ehk 25%. Võrreldes 2020. aastaga suurenes kaupade
müügitulu 168 943 eurot ehk 28% müüdud tehnilise rasva müügihinna tõusu tõttu. Ettevõtja
poolt osutatavate loomsete kõrvalsaaduste kokkuveo ja kahjutustamise teenuse tarbijate arv on
püsinud stabiilsena, teenuseid osutati 1141-le kliendile. Võrreldes 2020. aastaga on käideldud
kõrvalsaaduste kogus suurenenud 2% võrra. Aruandeaastal teenis ettevõtja puhaskasumit 333
613 tuhat eurot. Võrreldes 2020. aastaga vähenes puhaskasum 204 895 eurot ehk 38% masinate
ja seadmete suurenenud remondikulude tõttu.
Ettevõtja jätkab tehase tootmistehnoloogia- ja tehniliste seadmete arenduse- ja uuendamise
protsessi, et tagada loomsete kõrvalsaaduste kahjutustamise protsessi töökindlus. Ettevõtja on
pööranud suurt rõhku õhupuhtuse tagamisele ning reovee bioloogilise puhasti
puhastusefektiivsusele. Keskkonnakaitselised kulud aruandeaastal olid 85 101 eurot. 2020.
aastal alustas ettevõtja tehase tootmisprotsesside tarbeks tahkekütte aurukatlamaja ehitamist.
Tahkekütusena kasutatakse tehases toodetavat lihakondijahu (loomsete kõrvalsaaduste
kahjutustamise protsessi tulemusel tekkiv toode). Investeeringu eesmärgiks on minna
aurutootmisel üle taastuvale energiale. Lihakondijahust toodetud aur kataks kogu tehase
tootmisprotsessi auruvajaduse ja ettevõtja saab loobuda seni aurutootmiseks kasutatavast
maagaasist. Aruandeaastal jõuti lõpule tahkekütte aurukatlamaja ehitustöödega.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 6. maist 2021 nr 180 tasus ettevõte 2021. aastal
riigieelarvesse dividende 230 000 eurot ja tulumaksu dividendidelt 37 916 eurot.
5. Hinnang äriühingu tegevusele
AS-le Vireen 2021. aastaks seatud olulised tegevuseesmärgid said täidetud.
EESTI PÕLLUMAJANUSLOOMADE JÕUDLUSKONTROLLI AS
1. Äriühingu eesmärk
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (edaspidi EPJ) on 93,3% riigi omanduses
olev äriühing. Aktsiaseltsi põhitegevuseks on loomakasvatuse abitegevus
(põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine ja nende geneetilise väärtuse hindamine;
piimakvaliteedi sõltumatu kontrollimine; kõrvamärkide väljastamine). Jõudluskontrolli teenust
pakutakse piimaveise-, lihaveise- ja seakasvatajatele. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad peamiselt
loomapidajatele pakutavate teenuste eest võetavatest teenustasudest, lisaks
aretusorganisatsioonidele ja piimatööstustele pakutavate teenuste teenustasudest ning ka
riiklikest toetustest.
EPJ omab rahvusvahelise jõudluskontrolli komitee (ICAR) kvaliteedisertifikaati ’ICAR
Certificate of Quality’ piimaveiste jõudluskontrolli valdkonnas, mis on kinnitus, et piimaveiste
jõudluskontroll on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste reeglite ja kokkulepitud tavade järgi ning
saadud tulemused on usaldusväärsed.
2. Strateegilised eesmärgid
Tagada põllumajandusloomade jõudluskontrolli süsteemi toimimine
Rahvusvaheliselt aktsepteeritav ning ajakohane piima- ja lihaveiste ning sigade
jõudluskontrollisüsteem
Kontroll põllumajandusloomade identifitseerimisvahendite pakkumises
· pakkuda loomapidajatele kvaliteetseid ning nende vajadustest lähtuvaid
märgistamisvahendid
Toorpiima kvaliteedi nõuetekohase määramise süsteemi toimimine
· piimalabori vastavus kehtivatele standarditele ning akrediteerimise tingimustele
· töö vastavus kehtestatud nõuetele
· analüüsitulemuste usaldusväärsuse tagamine
2021. aastal alustati läbirääkimisi Eesti Maaülikooli ning piimaanalüsaatorite tootjaga Foss uue
võimaliku teenuse (rasvhapete määramine piimast) ettevalmistamiseks. Jõudluskontrolli
tarkvarades jätkati piimaveisekasvatajatele mõeldud Vissuke igapäevast arendamist ning
korraldati ka Vissukese kasutajatele koolitusi. Suurematest arendustest jätkati seakasvatajatele
mõeldud tarkvara Possu ümberprogrammeerimisega, mis on plaanis 2022. aastal kasutusse
võtta.
Kui 2020. aastal osaleti rahvusvahelises lihaveiste geneetilise hindamise (Interbeef)
pilootprojektis kahe tõu (aberdiin angus ja limusiin) ja kahe tunnuse (võõrutusmass ja
poegimiskergus) andmetega, siis 2021. aastal osaleti rutiinsel hindamisel kahe tunnusega ja
nelja tõuga (aberdiin angus, šarolee, hereford, limusiin).
Märgistamisvahendite ehk kõrvamärkide müük sõltub otseselt põllumajandusloomade (veised,
lambad, kitsed ja sead) arvust Eestis. Kuna kitsede arv Eestis on väga väike ja sigade
märgistamisel on ka teisi kõrvamärkide pakkujaid turul, siis põhiosa kõrvamärkidest müüakse
veistele ja lammastele. Veiste kõrvamärkide müük 2021. aastal on mõnevõrra vähenenud
võrreldes 2020. aastaga (vastavalt 113 962 ja 116 638 kõrvamärgi paari).
3. Majandusnäitajad
Strateegilised Tegelik Tegelik
eesmärgid 2021 31.12.2021 31.12.2020
Omakapitali
rentaablus 5% 6,5 % 6,7%
Omakapitali
osakaal
kogukapitalist
(mitte alla) >70% 95,5 % 93,8%
Puhaskasumi
marginaal 4 5,2 % 5,5%
Likviidsus ehk
maksevõime >3 12,9 8,2
Omakapitali osakaal kogukapitalist ei tohiks langeda alla 70%. Puhaskasumi marginaali
(puhaskasum/müügitulu) eesmärgiks on, et see oleks igal aastal positiivne, kusjuures
puhaskasumi marginaal võiks läheneda pikas perspektiivis 5%.
Likviidsust ehk maksevõime üldist taset (käibevara/lühiajalised kohustused) peetakse
rahuldavaks, kui see on üle 1,2 ja heaks, kui see on üle 1,6. Soovituslikult peetakse heaks, kui
likviidsus on 1,6 ja 2 vahel, sest suuremad numbrid viitavad käibevarade üleinvesteerimisele.
EPJ puhul on eesmärgiks seatud 3. Eesmärk tuleneb asjaolust, et kui EPJ raha üldse ei ole ja
maksetähtaja ületanud lühiajalisi kohustusi ei ole, siis on maksevõime üldine tase 2,5, sest neil
on varud ja nõuded. Kuna varude realiseerimise aeg ja nõuete laekumise aeg on pikem kui
lühiajaliste kohustuste tasumise aeg, siis on aktsiaseltsil vaja täiendavalt raha kohustuste
õigeaegseks tasumiseks, mistõttu on eesmärk viidud 3 peale.
Dividende tasus ettevõte 2021. aastal riigieelarvesse dividende 16 075 eurot ja tulumaksu
dividendidelt 2 617 eurot.
4. Hinnang äriühingu tegevusele
Üldine hinnang ettevõtte majandustulemustele ning finantsnäitajatele on "väga hea".
Rahandusministeerium
06.06.2022 nr 1.3-1/508
Riigi osaluse valitsemise ning asutaja- ja liikmeõiguste
teostamise 2021. a aruanne
Vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 5 esitame Maaeluministeeriumi osaluse valitsemise ja
asutajaõiguste teostamise 2021. a aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisa: Osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise 2021. a aruanne.
Terje Edur
625 6169
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734