dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Rahandusministeerium · 7. juuni 2022
Viit
4-1/4948-1
Registreeritud
7. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2022

Failid

  • 📎33 06.06.2022 Käskkiri.bdoc1666 KB

Sisu (failidest)

06.06.2022 nr 33 MINISTRI KÄSKKIRI Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 14, § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ja punkti 19 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Justiitsministeeriumi 2021. aasta tulemusaruande vastavalt käskkirja lisas 1 „Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne“ toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister Justiitsministri … 2022 käskkirjaga nr … kinnitatud „Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande kinnitamine“ Lisa 1 Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne Tallinn 2022 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3 1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine ........................... 3 1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed ...................................................... 4 2. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 5 2.1. Programmi eelarve jagunemine meetmete lõikes ............................................................... 5 2.2. Programmi mõõdikud ............................................................................................................. 6 2.3. Programmi eesmärkide saavutamise lühianalüüs: arengud ja väljakutsed ......................... 6 2.4. Programmi meetmed, tegevused ja mõõdikud ..................................................................... 9 2.4.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine ................................................................ 9 2.4.1.1. Tegevus 1.1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas 10 2.4.1.2. Tegevus 1.2: Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine .......................... 10 2.4.1.3. Tegevus 1.3: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine eraõiguse valdkonnas ....... 11 2.4.1.4. Tegevus 1.4: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas ...................................................................................................... 12 2.4.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine .................................................. 13 2.4.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine ............. 13 2.4.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine ............................................................... 16 2.4.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine ............................................................... 17 2.4.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine .................................................. 17 2.4.4. Meede 4: Õiguste jõustamine ........................................................................................... 19 2.4.4.1. Tegevus 4.1: Tõhus kohtupidamine, sh hästitoimivad kohturegistrid ...................... 19 2.4.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine ..................... 21 2.4.5. Meede 5: Toetavad teenused ........................................................................................... 22 2.4.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ................................... 22 2.4.5.2. Tegevus 5.2: Toetuste vahendamine ........................................................................ 23 3. Aruandeaasta eelarve täitmine ..................................................................................................... 23 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse eesmärk justiitssüsteemiga riik Valdkonna Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301 strateegilised Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302 dokumendid Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-20233 Eesti 2035 sihid (alasihi Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik, täpsusega) vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagama Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja ettevõtjaid toetava ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse panustab oluliselt õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem tervikuna peab olema tõhus ning toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh õiguskonfliktide või õiguslike probleemide, lahendamisel. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid - Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-2023. Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest antakse ülevaade Justiitsministeeriumi ja valitsemisala 2021. aasta eesmärkide ja mõõdikute saavutamise kohta peatükis „Programmi eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs“. 1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (tuhat €) (tuhat €) (tuhat €) Kulud 174 590 194 687 182 457 Investeeringud 295 2 461 1 642 2021. a esialgne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses. 2021. a lõplik eelarve sisaldab Vabariigi Valitsuse reservist ja sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2020. aastast 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 3 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem 3 ülekantud vahendeid, 2021. a riigieelarve seaduse muudatusi, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi. 2021. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli ca 175 mln eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes ca 195 mln eurot ehk suurenemine oli 20 mln eurot. Suurenemist mõjutasid 2020. a ülekantud vahendid summas 7,7 mln eurot, mille kasutamist omakorda mõjutas suuresti pandeemiast tingitud olukord (mitmed projektid on tulnud teostada osaliselt või on nende täitmine edasi lükkunud). Reservidest eraldati 2021. aastal ca 5,2 mln eurot. 7,1 mln eurot suurenes eelarve välisvahendite, omatulu ja muude laekumiste arvelt. Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2021. aastal 182 mln eurot ehk 93,7% lõpliku eelarve mahust. 1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed Justiitsministeerium püstitas 2021. aastaks kolm strateegilist prioriteeti, mis olid suunatud justiitssüsteemi arendamisele ja tõhusa valitsemise tagamisele. Esmalt keskenduti õiguskaare digitaliseerimisele, s.o arendades justiitssüsteemi infosüsteeme selliselt, et kogu protsess on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B). Olulisi edusamme on eesmärgi suunas tehtud, kuid on veel mitmeid süsteemi osasid, mis vajavad edasiarendamist (nt ei ole alati tagatud andmete ühekordse esitamise printsiip, andmete vahetus erinevate süsteemide vahel on aeglane ja kohmakas jne). Õiguskaare digitaliseerimise projekti raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse nii süsteemi sees kui väljaspool. 2022. aastal ja järgnevatel aastatel jätkatakse erinevate infosüsteemide (prokuratuur, kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnistusraamat, täitmisregister jne) arendustega. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele kui kohtuvõrgustiku ja erinevate kohtulike registrite kaasajastamisele. Samuti oli eesmärgiks keskenduda tõhusama esmatasandi õigusabile ja kodaniku teenustele, tagamaks õigusnõu kättesaadavus seda vajavatele Eesti inimestele, mis omakorda annab panuse sidusa ühiskonna loomisele. Kiire, kvaliteetne ja õigeaegne õigusnõu aitab ennetada mitmeid probleeme või vältida nende süvenemist. 2021. aastal kuulutas justiitsministeerium välja konkursi riigi toetatava õigusnõustaja leidmiseks ning sõlmis konkursi võitjaga lepingu. Tehti ettevalmistusi riigi õigusvõrgu projekti käivitamiseks, mille arendamine jätkub 2022. ja 2023. aastal. Ühtlasi oli prioriteediks kompetentsi kasv ja motivatsiooni tõstmine, keskendudes eelkõige rakendusasutuste võimekuse, aga ka siseturvalisuse valdkonna ja kohtuteenistujate kompetentside suurendamisele. Kasu ei ole üksnes valdkonna ühele ahelale keskendumisest, vaid oluline on selle terviklikkus. See tähendab, et näiteks küberkuritegevuse menetlusvõimekuse tõstmise puhul on lisaks politsei ressursile oluline tähelepanu pöörata justiitssüsteemi lülidele – nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, prokuratuurile kui kohtutele. 2022. aastal ja järgnevatel aastatel on jätkuvalt oluline ekspertteadmiste arendamine ja kaasaegsete töömeetodite juurutamine. Erilist tähelepanu on vajalik pöörata rahapesu, narko- ja küberkuritegevuse menetlustele ning just täiendõppe, kaasaegsete meetodite ja tehnoloogia võimaluste kasutamisele. 4 Eelmainitu kõrval on justiitsministeeriumi prioriteetideks tõhus ärikeskkond ja vägivallaennetus. Esimese tagamiseks püüdleb õiguspoliitiline suund selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). Vägivaldsete kuritegude vähendamise raames viiakse justiitsministeeriumi juhtimisel ellu 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ inimese sihi muutus C; elukeskkonna sihi muutus B). Ei saa jätta esile toomata vajadust reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele ja vajadustele paindlikult ja kiiresti. Kõrge ühiskondliku huvi saatel valmisid eelmisel aastal seadusemuudatused, millega muudetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri seniselt 14-aastalt 16-aastale. Samuti algatati diskussioon dekriminaliseerimise vajadusest, arutelud jätkuvad ka sel aastal. Euroopa Kohtu märgilisest otsusest tõusetus arutelu, kuidas ja millistel tingimustel tuleb sideandmeid koguda ja missugustel eesmärkidel kasutada. 2020. aastal alanud koroonakriis jätkus paraku ka 2021. aastal, mistõttu oli vajalik taas panustada Riigikantselei ja teiste ministeeriumide koroonakriisi lahendamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisse. 2. Programmi üldinfo Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju Eesti 2035 sihid Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik, (alasihtide täpsusega) vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond Peavastutaja Justiitsministeerium Kaasatud asutused Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, esimese ja teise astme kohtud, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda 2.1. Programmi eelarve jagunemine meetmete lõikes 5 2.2. Programmi mõõdikud Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse Eesmärk: tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Koht maailma vabaduse edetabelis Allikas: Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom- „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ world/2021 Eesti konkurentsivõime positsioon 31 - 26 29 28 Allikas: World Economic Forum Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt 76% 74% 74% >77% >79% Allikas: Justiitsministeerium 2.3. Programmi eesmärkide saavutamise lühianalüüs: arengud ja väljakutsed Õiguskeskkond peab olema nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline, seda nii avaliku õiguse, eraõiguse kui intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Riigi valitsemisel tuleb järgida õigusriigi põhimõtteid ning tagada tuleb inimeste põhiõigused ja vabadused („Eesti 2035“). 2021. aastal võeti vastu mitmed olulised seadusmuudatused, mis kõik toetavad eri moel ühiskonna üldist toimimist – muutus miinimumelatise suurus, digisisu ostmisel kaitstakse paremini tarbija õigusi, monopolid hakkavad maksma järelevalvetasu, muutusid kohtulõivud, tsiviilkohtupidamises laienes liht-, kirjaliku ja maksekäsu kiirmenetluse kasutamine ning lihtsustusid kohtudokumentide kättetoimetamise reeglid, suureneb avaandmete taaskasutatavus ja kättesaadavus. Jätkub haldusmenetlusõiguse pidev ajakohastamine ja hea seismine selle eest, et innovaatiliste lahenduste loomisel leitakse kohane tasakaal inimeste põhiõigusi silmas pidades. 2021. aastal valmis eelnõu tehisintellekti avalikus halduses kasutamiseks, mille menetlemine viiakse sel aastal lõpule. Lähemate aastate eesmärgiks on teabe ja andmete kasutamise põhimõtete osas suurema selguse tekitamine. Sealjuures peab analüüsima, milliseid andmeid tohib kasutada, milliseid mitte. Läbi tuleb vaadata teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise alused ja tähtajad. Panustada tuleb digiteenuste kvaliteedi parandamisse, et digiteenuste pakkumisel oleks tagatud usaldusväärsus ning inimeste põhiõiguste, sh isikuandmete kõrgetasemeline kaitse. Justiitsministeerium peab hea õigusloome eest seisjana tagama õigusloome paindlikkuse, et riik saaks tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Teisalt peab õigusloome olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, säilitamaks ning suurendamaks inimeste usaldust riigi tegevuse vastu. 2021. aastal uuendati mõjude hindamise metoodikat ja kontrollküsimustikku, töötati välja järelhindamiste planeerimiseks täpsem juhis ning korraldati õigusloomejuristide arendamiseks erinevaid koolitusi. Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks on arendamisel riigi koosloome keskkond, mis jõudis 2021. aastal esimese etapiga katsetamise faasi. 2022. aastal täiustatakse esimese etapi lahendusi ning alustatakse projekti järgmiste etappidega. 6 Järgmise aasta õigusloome väljakutseteks on eelnõu põhiseaduspärasuse analüüside arvu tõstmine, samuti tuleb otsida võimalusi, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusi koostataks senisest enam. Jätkuvalt on oluline rõhutada selge ja arusaadava õiguskeele olulisust. Justiitsministeerium peab jätkama ühiskondliku diskussiooni eestvedaja rollis, sealjuures tuleb käivitada laialdane põhiõiguste diskussioon, tõstmaks teadlikkust nii sellest, millised põhiõigused on olemas kui ka sellest, millal on põhiõiguste riived põhjendatud. Tähelepanuta ei saa jätta aasta-aastalt kasvavat Euroopa Liidu õigusloome mahtu, mis on toonud endaga kaasa märkimisväärse töökoormuse kasvu. Lähiaastad ei näita EL õigusaktide mahu vähenemist. EL õigusaktide eelnõudega kaasnevaid mõjusid (sotsiaalsed, julgeoleku, majanduslikud, keskkonna, avalikule sektorile jne) tuleb väga põhjalikult hinnata juba seisukohtade kujundamise faasis. Probleemidele tuleb algatuste menetluse käigus otsesõnu tähelepanu pöörata. EL õigusakti eelnõu puhul tuleb hinnata, mida see tehnoloogiliselt muudab või mida oleks selle eelnõuga võimalik tehnoloogiliselt muuta ja see EL õigusakti eelnõu menetluses välja pakkuda. Inimestele tuleb pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Eesti on aastaid püsinud kohtumenetluse kestuse ja pooleliolevate kohtuasjade poolest Euroopa Liidu liikmesriikide eesotsas. Kohtumenetluse pikkus tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades on ELi keskmisest lühem (otsusele jõudmiseks kuluva aja järgi) ja pooleliolevate kohtuasjade arv on sageli ELi väikseim.4 Teisalt tuleb silmas pidada, et kohtupidamises „pudelikaelte“ leidmine ja kõrvaldamine on pidev töö ning tõrkeid võib tekkida nii menetlusõiguses, töökorralduses, infosüsteemide kui ressursside vähesuses. Jälgida tuleb nii Eesti kui EL õigusloomeliste algatuste mõju kohtute koormusele. Järgnevatel aastatel on plaanis suurendada kohtusüsteemi siseseid võimalusi töökoormuse ühtlustamiseks, tsentraliseerida õigusemõistmise tugiteenused, arendada kohtupidamist toetavaid digilahendusi ning parandada õigusemõistmise läbipaistvust. Erilist tähelepanu pööratakse enam abi ja kaitset vajavatele isikugruppidele (eeskätt alaealised, puuetega menetlusosalised). Tõhusamate ja kiiremate menetluste tagamiseks käivad ettevalmistused haldus- ja kohtudokumentide keskse kättetoimetamisteenuse loomiseks ja õigusnormide ühtlustamiseks. Kohtupidamise läbipaistvusse panustavad ka õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad. 2021. aasta septembris alustas tööd uus e-äriregistri portaal, mis koondab mugavalt kõik äriregistri teenused ühte keskkonda. Tõhusama ärikeskkonna tagamise suunas on vajalik jätkata pingutusi, sealjuures tuleb arendada kohturegistrite infosüsteeme ja teenuseid, sh lõimida neid teiste avaliku sektori teenustega. Ühtlasi on plaanis analüüsida äriregistri järelevalvevõimekuse tõstmist. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks, sealjuures peab kasvama inimeste teadlikkus neile kättesaadaval olevatest avalikest teenustest. Sama on väljendatud „Eesti 2035“ sihtides – avalikud teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendama inimeste heaolu ja turvalisust. Kodanikele on loodud võimalus saada tasuta ja soodustingimustel õigusnõu, samas teadlikkus selle teenuse kättesaadavusest ei ole piisav. Seetõttu on inimestel keeruline suhelda kohtutäituriga, mõista kohtumenetluses toimuvat ja õiguskeskkonda üldiselt. 2021. aastal alustati riigi õigusvõrgu projektiga, mille tulemusena valmib e-keskkond, kus inimestele pakutakse õigusalast teavet ja mugavaid lahendusi juurdepääsuks õigusmenetlustele ja õigusabile. E-keskkonnas pakutavate võimaluste laiema kättesaadavuse tagamiseks avatakse maakondlikes riigimajades justiitspunktid. Lisaks kättesaadavusele peab pakutav õigusnõu olema kvaliteetne. 2022. aastal jätkatakse tööd ühtse juristieksami väljatöötamiseks ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal. Samuti 4 Allikas: 2021. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel. 7 tuleb jätkuvalt teha pingutusi vabade õiguselukutsete (advokaadid, kohtutäiturid, notarid, pankrotihaldurid) süsteemse arendamise nimel. Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus, seetõttu on vajalik jätkata olulise õigusteabe koondamisega Riigi Teatajasse ning kaasajastada õigusteabe kättesaadavust lähtuvalt kasutajate vajadustest. Samuti jätkatakse Ametlikes Teadaannetes avaldatavate teadannete hulga laiendamisega. Tähelepanu tuleb pöörata rakendus- ja järelevalveasutuste – Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet – teenuste edasi arendamisele ning võimekuse tõstmisele. 2021. aastal alustati ning sel aastal viiakse lõpule eelnimetatud kolme asutuse tugiteenuste konsolideerimine. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ennetada ning reageerida õigusrikkumistele mõjusalt. Kriminaaljustiitssüsteem peab olema tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik, ka „Eesti 2035“ rõhutab turvalise elukeskkonna olulisust. Kuritegevus on Eestis aasta-aastalt vähenenud, sealjuures on langemas nii vägivallakuritegude arv kui alaealiste kuritegevus. Uuringud kinnitavad Eesti õigusruumi turvalisust, sõltumatust ja professionaalsust. Samas on probleeme, millele on jätkuvalt vajalik tähelepanu pöörata. Õiguskaitseasutused ja kohtud peavad omalt poolt tegema kõik, et ohvritele pakutaks kogu menetluse kestel vajalikku tuge. Ohvriabis tervikuna on viimasel ajal toimunud palju positiivseid muudatusi ning jätkuvad pingutused olukorra veelgi paremaks muutmiseks. 2021. aastal valmis taastava õiguse põhimõtete kogum, mille laialdasema rakendamise tulemusel väheneb pöördumiste arv politseisse või kohtusse. Samuti alustati eelmisel aastal koostöös Euroopa kuriteoohvrite abistamise organisatsiooniga kuriteoohvrite abistamise pilootprojekti, mille käigus töötatakse välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ning ohvrite paremaks informeerimiseks. Süüteomenetluse tõhusamaks muutmisel on oluline roll digitaalsetel lahendustel. 2021. aastal leppisid justiitsminister ja siseminister kokku eesmärgis digitaliseerida 2025. aastaks suur osa süütemenetlusest, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaalne menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Eesmärgiks on jõuda esimeste paberivabade kriminaalmenetlusteni juba 2023. aastal. Rahvusvahelise õigusriigi indeks, mis hindab kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, kiirust, erapooletust ja läbipaistvust, paigutas Eesti 2021. aastal maailmas 15. kohale, nn roheliste riikide hulka5. Üheks suurimaks probleemiks on jätkuvalt menetluste pikkus – üks kriminaalmenetlus kestab keskmiselt veidi alla aasta, kuid üldmenetlus on keskmiselt 14 kuud pikk. Seega on üheks eesmärgiks lähiaastatel analüüsida ja pakkuda lahendusi kriminaalasja üldmenetluse läbiviimise tõhustamiseks. Ühtlasi peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) võimekuse kasvu. 2022. aastaks eraldatud lisaressurss võimaldab prokuratuuril enam suunata tähelepanu majandus- ja küberkuritegude avastamisele ja menetlemisele. Edukas kriminaalpoliitika eeldab nii tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- kui spordisüsteemide omavahelist koostööd. See tähendab, et ennetustegevus peab olema riiklikult juhitud ning koostöös partneritega. 2021. aastal lepiti eelnimetatud valdkondasid esindavate ministrite poolt kokku ühistes valdkondade ülese ennetuse põhimõtetes. Lähiaastate eesmärgiks on valdkonnaülese koordinatsiooni 5 Allikas: World Justice Project. https://worldjusticeproject.org/rule-of-law- index/global/2021/Estonia/Criminal%20Justice/ 8 toimimise tagamine. Eelmisel aastal kinnitas valitsus ka vägivallaennetuse kokkuleppe, mis hõlmab eri liiki inimestevahelise vägivalla ennetamist ja tõkestamist. Aina vähem lapsi ja noori satub kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, samas tuleb selles valdkonnas tegutseda järjepidevalt ning otsida veel enam lahendusi, kuidas noorte õigusrikkumistele paremini ja tõhusamalt reageerida. Väga oluline on jätkata tööd korruptsiooniennetuses ja riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamisel, nagu on rõhutatud ka „Eesti 2035“ sihtides – riigi valitsemine peab olema avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eelmisel aastal kiideti valitsuses heaks korruptsioonivastane tegevuskava ning alates sama aasta kevadest avalikustavad kõrged ametiisikud oma kohtumised lobistidega. Lähiaastatel jätkatakse korruptsioonivastases tegevuskavas kokkulepitud tegevustega, samuti on 2022. aastal valmimas korruptsioonivastase seaduse analüüs. Kriminaalpoliitikas on oluline leida tasakaal karistamise ja taasühiskonnastamise vahel. Eestis on endiselt suhteliselt palju vange võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega. Samas ei saa vangide arvu vähendamine olla eesmärk iseeneses, vaid selle saavutamiseks tuleb esmajoones tegeleda vanglasse sattumise põhjustega. Olulist rolli mängib siinkohal taasühiskonnastamist võimaldavate teenuste kättesaadavus. Samuti tuleks enam kasutada vanglakaristuse alternatiive – laiendada nii elektroonilise vangistuse kui kriminaalhoolduse võimalusi. Keskenduda tuleks vanglates olevate töökohtade mitmekesistamisele, riigikeele õpingute tagamisele ning kuritegevust soodustavate haiguste ravile. Tähelepanu tuleb pöörata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele. Korduvkuritegevusel on keeruline põhjuste jada, kus oma rolli mängivad nii psühholoogilised kui ka sotsiaal-majanduslikud tegurid. Selleks, et retsidiivsuse probleemiga tegeleda, tuleb tegeleda vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega. Lähiaastatel on plaanis välja töötada retsidiivsuse mõõtmise süsteem. 2.4. Programmi meetmed, tegevused ja mõõdikud 2.4.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine Eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine väärtustab põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust, õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Meetme kirjeldus: Õiguspoliitika kujundamine avaliku ja eraõiguse ning intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas, pidades silmas põhiõigusi ja kehtivat õiguskorda. Kvaliteetse õigusloome tagamine ja koosloome arendamine. Valitud tegevuste komplekt katab riigi toimimiseks olulisi õigusvaldkondi, mis vajavad järjepidevat õiguspoliitilist kujundamist ja edendamist. Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttase 2019 2020 2021 2021 2022 World Justice Project õigusriigi 0,81 0,81 0,81 >0,81 >0,81 indeks6 Eesti positsioon konkurentsivõime raportis avaliku 31 - - 28 27 sektori soorituse osas 6 https://worldjusticeproject.org/our-work/research-and-data/wjp-rule-law-index-2021 9 Õigusloome toimub Süsteemi I etapi raames õiguse koosloome üldine valminud Valmib mõjude keskkonnas Valmis struktuur I süsteemi üldine Liidestatakse hindamise Allikas: prototüüp etapi (MVP) struktuur (MVP) Riigikantseleiga moodul Justiitsministeerium raames ja alustatud MVP valminud piloteerimist Koht Doing Business 7 18 18 - 15 - tabelis: üldine 2.4.1.1. Tegevus 1.1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas Eesmärk: Õiguspoliitika avaliku õiguse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Tegevuse kirjeldus: Riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste ja andmekaitse valdkonnas. Analüüsitakse õigusaktide mõjusid, töötatakse välja eelnõusid ning tehakse nimetatud küsimustes koostööd teiste valdkondade esindajate ja osapooltega. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 Õiguspoliitika avaliku Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja õiguse valdkonnas elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud Allikas: Justiitsministeerium Vastu võeti koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud seaduseelnõu avaandmete direktiivist tulenevate nõuete jõustamiseks, mille peamiseks eesmärgiks on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks. Riigikogule esitati riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, millesse on koondatud viimaste aastate vältel eri riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlejate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud küsimused, mille lahendamiseks ei piisa riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra või seaduse rakenduspraktika muutmisest. Eelmisel aastal käisid kooskõlastusel ning sel aastal kiideti valitsuses heaks nii avaliku teenistuse seaduse kui Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused. Esimese eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusena muutub lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks ametiasutuste sisene ja vaheline värbamine. Teise eelnõu muudatustega seatakse valitsuse liikmele volituste lõppemise järgselt tegevuspiirang ning korrastatakse volituste lõppemisel makstava hüvitise regulatsioon. Arvamuse avaldamiseks esitati väljatöötamiskavatsus, mille alusel asutakse muutma erakonnaseadust, keskendudes sealjuures nii avaliku raha kasutusele, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni võimalustele oma järelevalvet teostada kui ka riigieelarvest makstava toetuse vähendamise meetmele. Kooskõlastusringile esitati haldusmenetluse seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse avaliku sektori teenustes digiriigi võimaluste kasutamist. Eelnõuga nähakse ette, millisel juhul on võimalik genereerida automaatseid otsuseid või pakkuda teenuseid proaktiivselt. Valmis analüüs andmekogude regulatsioonist ja isikuandmete kogumise, töötlemise ja säilitamisega seotud õiguslikest probleemidest. 2.4.1.2. Tegevus 1.2: Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine 7 2021. aastal lõpetati Maailmapanga Doing Business edetabeli koostamine. 10 Eesmärk: Õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase ühtlustatud. Tegevuse kirjeldus: kõikides õiguspoliitika osakonna vastutusvaldkondades õigusloome koordineerimine ja edendamine, õigusloome kvaliteedi tõstmine ja tagamine, eesti õiguskeele arendamine ja kaitse, õigusterminoloogia kujundamine ja korrastamine. Tegelik täitmine Sihttase Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Õigusloome kesksete koolituste arv 2 teemal 5 teemal 4 teemal aastas (teemakoolituste arv) kokku 6 kokku 7 kokku 5 1 1 Allikas: Justiitsministeerium koolitust koolitust koolitust Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK) 28% 30% 34% 70% 70% Allikas: Justiitsministeerium Justiitsministeeriumis kontrollitud8 VTKde arv 21 35 27 >26 >26 Allikas: Justiitsministeerium 2021. aastal juhinduti õigusloomes esmakordselt „Õigusloomepoliitika põhialustest aastani 2030“ (ÕPPA). ÕPPA täitmise raames toimusid 2021. aastal erinevad arendustegevused – uuendati mõjude hindamise metoodikat ja mõjude hindamist hõlbustavat kontrollküsimustikku; töötati välja järelhindamiste planeerimiseks ja korraldamiseks täpsem juhis; Õigusloomeakadeemia raames korraldati õigusloomejuristide arendamiseks erinevaid koolitusi. Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks ja tagamiseks arendab Justiitsministeerium koostöös Riigikantselei ja Riigikogu Kantseleiga riigi koosloome keskkonda. Tegemist on IT-lahendusega, mis koondab ja esitab kogu õigusloomealase teabe alates eelnõu väljatöötamisest kuni õigusakti avaldamiseni Riigi Teatajas, võimaldades senisest paremat kaasarääkimise võimalust õigusloomeprotsessis. 2021. aastal jõuti arenduse esimese etapiga katsetamise faasi. 2.4.1.3. Tegevus 1.3: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine eraõiguse valdkonnas Eesmärk: Perekonna- ja eraelu puutumatust, au ja väärikust, vaba eneseteostust ja teisi inimõiguseid kaitsev õiguskeskkond on eraõiguslike vahenditega tagatud ning kindlustab tarbijate ja ettevõtjate õiguste tasakaalustatud kaitse. Tegevuse kirjeldus: riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse, tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes, pidades silmas inim- ja põhiõiguste kaitse tagamist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Tegelik täitmine Sihttase Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Eraõigust puudutavad vajalikud seaduseelnõud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud ja analüüsid9 Allikas: Justiitsministeerium Koht Doing Business 14 14 -10 15 - tabelis: 8 Hõlmab nii Justiitsministeeriumis ettevalmistatud kui ka teiste ministeeriumide koostatud algatusi. Ei hõlma Riigikogu algatatud seaduseelnõusid. 9 Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid seadvatest dokumentidest. 10 2021. aastal lõpetati Maailmapanga Doing Business edetabeli koostamine. 11 ettevõtlusega alustamine Koht Doing Business tabelis: vähemus- 79 79 - 60 - investorite kaitse Koht Doing Business tabelis: 54 54 - 37 - maksejõuetuse lahendamine 2021. aastal võeti vastu ning 01.01.2022 jõustusid seadusemuudatused, mis võimaldavad elatise summat arvutada paindlikumalt ning vastavalt lapse tegelikele vajadustele. Paindlikum elatissüsteem loob õiglasema lahenduse lapsevanematele ning suurendab tõenäosust, et seniste võlglaste lapsed hakkavad ka tegelikult neile välja mõistetud elatist saama. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu väljatöötamiskavatsus, lahendamaks kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel seni üles kerkinud probleeme. VTK hõlmab korteriomandi jagamist ning selleks vajalikke nõusolekuid, korteriühistu nime ja aadressi nõudeid, eelkõige korteriühistu täiendava nime kriteeriume ning korteriühistute registrisse kantavat aadressi. Kooskõlastamisel käisid ning 2022. aasta kevadel kiideti heaks seadusemuudatused, mille jõustamisel muutuvad füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele osapooltele vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ning kaasaegsemaks. Makseraskustesse sattunud inimeste jaoks lisandub tõhusamaid võimalusi oma võlgade ümberkujundamiseks või nendest vabanemiseks. 2021. aasta detsembris kiitis valitsus heaks ning 2022. aasta kevadel võeti Riigikogus vastu juriidiliste isikute registrimenetlust ühtlustava äriregistri seaduse eelnõu, mis annab registripidajale uued vahendid aruandlusdistsipliini parandamiseks. Registripidajal tekib võimalus teha e-äriregistrisse märge selle kohta, kui ettevõttega seotud füüsilisel isikul on rohkelt äriregistriga seotud trahve või esineb raskusi nendega kontakteerumisel. Samuti lisandub võimalus trahvida aruande esitamata jätmise eest sellise osaühingu enamus- või ainuosanikke, kus juhatus puudub ning juhul kui juriidiline isik ei esita tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib teatud juhtudel selle juriidilise isiku registrist senisest kiiremini kustutada. Lisaks hakatakse alates 2023. aasta 1. septembrist äriregistris pidama osaühingu osanike nimekirja. Vastu võeti ning 2022. aasta 1. jaanuarist jõustusid muudatused kehtivas tarbijale müügi regulatsioonis ja uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel. Nähakse ette kindlad kriteeriumid, millele asjad, sh nutikad asjad, digitaalne sisu või teenus peavad vastama ning sätestatakse ettevõtja vastutus ja tarbija õigused juhuks kui mõni puudus ilmneb. 2.4.1.4. Tegevus 1.4: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas Eesmärk: Õiguspoliitika intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Tegevuse kirjeldus: riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine autoriõiguse ja tööstusomandiõiguse ning konkurentsiõiguse valdkonnas, tagamaks õigusvaldkondade kvaliteedi ja arendamise. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 Õiguspoliitika IO ja Kujundatud Kujundatud Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja konkurentsiõiguse ja ja elluviidud elluviidud elluviidud valdkonnas elluviidud elluviidud 12 Allikas: Justiitsministeerium Autoriõiguse valdkonnas võttis valitsus 2021. aasta aprillis vastu justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud määruse eelnõu, mille alusel rakendub uus tühja kasseti tasu kogumise kord ja määrad, tagamaks seadusega ettenähtud õiglast hüvitist autoritele ja teistele õiguste omajatele muusika ja filmide kopeerimise eest, mis on füüsilistel isikutel omatarbeks lubatud. Riigikogus võeti vastu EL autoriõiguse direktiivide ülevõtmiseks koostatud seadusmuudatused, millega saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel. Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud. Konkurentsiõiguse valdkonnas valmis 2021. aastal ning esitati kooskõlastamisele eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestatakse muutmisseadusega uus valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsioon. Eelnõu esitatakse valitsusele 2022 esimesel poolaastal. Eelmise aasta esimesest aprillist jõustusid muudatused, millega läksid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas osa ülesandeid justiitsministeeriumilt üle Patendiametile. Esmajärjekorras asub amet kureerima ja korrastama autoriõiguse komisjoni tööd, mille raames vaadatakse üle nii komisjoni ülesanded, ülesehitus kui ka menetluskord, mida vajadusel ajakohastatakse. Teine olulisem ülesanne on orbteoste valdkonna edendamine, et avalikud mäluasutused ja ERR oleks oma kogus olevate teoste orbteoseks tunnistamise ja orbteoste vaba kasutamise võimalustest teadlikud ning kasutaks neid senisest tõhusamalt ära. Samuti asub Patendiamet teostama järelevalvet õiguste omajaid kollektiivselt esindavate organisatsioonide tegevuse seaduse nõuetele vastavuse üle. 2.4.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Eesmärk: Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust. Meetme kirjeldus: Riigi kriminaalpoliitika strateegiline kujundamine, kuritegevuse ennetamine ja kriminaalpoliitika elluviimine. Meede hõlmab riigi kriminaalpoliitiliste eesmärkide väljatöötamist ning nende elluviimist. Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2019 2020 2021 2021 2022 Justiitssüsteemi 5,7 - - >5,7 >5,7 sõltumatus Kuritegude arv Allikas: 27169 25817 25982 <26000 <26000 Justiitsministeerium 2.4.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine Eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. 13 Tegevuse kirjeldus: Tagatakse vajalik seaduslik raamistik ning kvaliteetsed andmed ja analüüsid, mis võimaldavad kriminaalpoliitika eesmärke saavutada. Ennetatakse noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Koostöös kogukondade ja erasektoriga leitakse nutikaid lahendusi inimeste õiguskuuleka käitumise soodustamiseks. Keskendutakse ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele. Süüteomenetlus muudetakse digitaalseks, personaalseks ja asjatut bürokraatiat vältivaks. Süüteomenetluse käigus keskendutakse õigusrikkumisele eelnenud olukorra ja ohvri turvatunde taastamisele ning kahju heastamisele. Tehakse rahvusvahelist koostööd ning süütegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, sealhulgas ekspertiisides, kasutatakse tehnoloogiat. Menetluses lähtutakse süütuse presumptsiooni põhimõttest ja tagatakse kõigi menetlusosaliste põhiõigused. Õiguskaitsetöötajaid valmistatakse ette selliselt, et see soodustaks tehnoloogia kasutamist, kogukondliku sekkumise ja taastava õiguse rakendamist ning seavad keskmeks ohvri õigused. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Kriminaalõigust puudutavad vajalikud seaduseelnõud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud ja analüüsid Allikas: Justiitsministeerium Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 5% 5% 5% <6% <6% Allikas: Justiitsministeerium Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute 23 40 19 <19 <15 arv) Allikas: Justiitsministeerium Korduvkuritegevus (vanglakaristuse saanute retsidiivsus) 37% 29% 25% <37% <35% Allikas: Justiitsministeerium Reaalse vangistuse saanud isikute osakaal karistuse saanutest - - - <20% <20% Allikas: Justiitsministeerium Vangide arv 100 000 elaniku kohta 187 178 168 <190 <180 Allikas: Justiitsministeerium Alaealiste vangide arv 15 5 3 <10 <10 Täitus 2021. aasta eesmärk hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo, sealjuures on langenud nii vägivallakuritegude arv kui vähenenud on alaealiste kuritegevus. 2022. aastal avaldati kuritegevuse statistikat, lisaks valmisid justiitsandmete- ja analüüsi andmelao (JAAK) esimesed arendused, mille põhjal koostatud juhtimislauad võimaldavad tulevikus kvaliteetsemat kriminaalpoliitikat puudutavate andmete analüüsi ja kujundada lõpuks kriminaalpoliitika otsuseid. Kuritegude tulemuslikumaks ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seadsid justiits- ja siseminister 2021. aasta kevadel kuritegevusvastases võitluses politseile ja prokuratuurile prioriteedid ja edendamist vajavad valdkonnad. Jätkuvalt on prioriteediks organiseeritud narkokuritegude, 14 inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Täiendavalt vajavad keskendumist vägivallakuriteod, eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime pandud vägivallakuriteod, küberkuriteod, rahvusvaheline finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuriteod ning raske korruptsioon. Valitsuses kinnitati vägivallaennetuse kokkulepe, millega jätkatakse vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihipäraselt ja kindlate kokkulepete alusel. Fookuses on muu hulgas noortega seotud vägivald, vägivalda taunivate hoiakute kujundamine, vägivald digimaailmas ja perekonnas. Samuti eesmärgistab kokkulepe inimkaubanduse ja seksuaalvägivalla ennetamise ning ohvrite igakülgset toetamist. 21. aprillil 2021 kinnitasid ministrid mh valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe, mille järgi on ennetuse eesmärk ja vajadus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimiseks moodustatakse ühine ennetusnõukogu, mis tekib kolme praeguse valitsuskomisjoni (lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu, uimastiennetuse valitsuskomisjon) ühendamise teel. Vastav eelnõu kiideti valitsuses heaks 2022. aasta aprillis. Keskenduti sellele, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik. 2021. aastal valmis ning on kasutusele võetud taastava õiguse põhimõtete kogum. Taastava õiguse põhimõte on asjaosaliste omavaheline leppimine ja algse olukorra taastamine ning seda kasutatakse ennekõike kergemate vägivallakuritegude korral. Koostöös Euroopa kuriteoohvrite abistamise organisatsiooniga algatati projekt, mille käigus justiitsministeerium, politsei, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötavad välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks, ohvrite paremaks informeerimiseks ning ka protsessid, et kuriteoohvritele senisest paremini tuge ja kaitset pakkuda. Kriminaalmenetluse lõpetamisel avaliku menetlushuvi puudumise korral toetatakse ja laiendatakse praktikat määrata kohustus maksta kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides ehk MTÜ-dele. Alustati ettevalmistusi sellist lähenemist lihtsustava IT-lahenduse loomiseks. Tehti mitmeid olulisi samme korruptsiooni ennetamiseks ja riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks. Valitsus kiitis heaks korruptsioonivastase tegevuskava aastani 2025, milles sisalduvate tegevuste elluviimine aitab kaasa korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisele, suurendab otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning toetab uurimisasutuste võimekust. Samuti võttis valitsus vastu justiitsministeeriumis välja töötatud huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava. Alates 2021. aasta kevadest avalikustavad kõrged ametiisikud oma kohtumised lobistidega – kohtumiste jälgimiseks loodi ka vastavad juhtimislauad (dünaamilised graafikud). Aasta lõpus kiitis valitsus heaks rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis annab tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitajale kaitse tööl diskrimineerimise eest. Valmistati ette korruptsioonivastase seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mis aitab muuta korruptsiooni ennetust selgemaks. Noorte õigusrikkumiste ennetamiseks jätkati nn Norra projekti elluviimist, mille eesmärk on toetada alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi. Sealjuures valmisid mitmed uuringud (vt loetelu ka allpool), mis analüüsisid läbiviidud reformi mõjusid. Korduvkuritegevuse ennetamiseks jätkati vanglast vabanenute jätkutoe projektiga, mis aitab kaasa korduvkuritegevuse vähendamisele ning vanglast vabanenutel järk-järgult ühiskonda integreeruda. 2022. aastal loodi majutusteenus noortele vanuses kuni 26 ja käivitamisel on koolitusprogramm, mille 15 eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele kuni 8 kuud enne nende vabanemist uusi tööoskusi, et parandada nende konkurentsivõimet tööturul. 2021 ja 2022 valmisid mitmed olulised kriminaalpoliitika valdkonna analüüsid, sh: Ärieetika, korruptsiooni ja majanduskuritegude käsitlemine ettevõtluserialade õppekavades; Prokuratuuri praktika vägivallakuritegudes (KarS § 121) kriminaalmenetluse lõpetamisel oportuniteediga ning selle mõju süüdlaste hilisemale retsidiivsusele; Õigusrikkujate taasühiskonnastamise tõhustamine (analüüsi tutvustati 05.2022 valitsuses); Laps perevägivalla pealtnägijana; Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele; Noorte õigusrikkujate uuring; Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs; Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs; Väike ohvriuuring; Soovitused lapsesõbraliku keskkonna loomiseks õiguskaitses; Vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs. 2.4.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine Eesmärk: Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika elluviimine seisneb sisulistes ja praktilistes tegevustes, millega saavutatakse kriminaalpoliitika eesmärke. Kriminaalpoliitika elluviimisel on peamised seotud asutused prokuratuur, kohus, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Siseministeerium ning teised seotud ministeeriumid vastavalt valdkonnale. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Menetluses osalenute rahulolu 32% 41% 43% >70% >75% Allikas: Justiitsministeerium Lahendatud kuritegude osakaal 62% 65% 64% >70% >70% Allikas: Justiitsministeerium Üle kahe aasta menetluses olnud kahtlustatavate arv 290 303 308 <227 <187 Allikas: Justiitsministeerium Kohtueelse menetluse pikkus kriminaalasjades kahtlustatava alaealise 3,0 kuud 3,1 kuud Kuni 3 kuud Kuni 3 kuud Kuni 2 kuud suhtes Allikas: Justiitsministeerium Vahistatute arv aasta lõpu seisuga 493 466 407 <430 <400 Allikas: Justiitsministeerium Kohtusse saadetud küberkuritegusid puudutavate kriminaalasjade % 7% 6% 5% >12% >12% alustatud asjadest Allikas: Justiitsministeerium 16 Kriminaalmenetluses panustati digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide kaasajastamisele. Digitaalne menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Sealjuures leppisid justiits- ja siseminister 2021. aasta sügisel kokku digitaliseerida 2025. aastaks suurem osa süüteomenetlusest. Riigikogu menetluses on 2021. aasta kevadel valitsuses heaks kiidetud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega võimaldatakse üleminek täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele ning millega tõhustatakse kohtueelse menetluse läbiviimise korda. Valmis IT-lahendus, mis võimaldab mugavamalt kontrollida lastega töötavate inimeste tausta, välistamaks lastele ohtu kujutavate inimeste töötamise lastekaitsetöötajana või lastega töötava isikuna. Ühtlasi saadeti 2021. aasta sügisel kooskõlastamisele eelnõu, millega saab edaspidi tõhusamalt kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see on keelatud nende varasema karistatuse tõttu. Eelnõu kinnitati valitsuses 2022. aasta kevadel. Samuti kiitis valitsus 2021. aastal heaks eelnõu, mis tõstab seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 eluaastalt 16 eluaastale, eesmärgiks kaitsta lapsi täisealiste seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise eest. Globaliseeruvas maailmas on üha olulisem rahvusvaheline, sh Euroopa Liidu tasandi, koostöö, sealjuures kriminaalasjade menetlemisel. 2021. aasta 1. juunist alustas tööd Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus. Eestis toime pandud ja EPPO pädevusse kuuluvate kuritegude menetlemiseks nimetati Eestis ametisse kaks delegaatprokuröri. 2.4.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine 2.4.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine Eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuse kirjeldus: praktilised tegevused, et karistuste täideviimine vastaks tänapäevastele nõuetele ning väheneks korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu 0 0 0 0 0 Allikas: Justiitsministeerium Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust samal teenustasemel kui vabaduses. Seetõttu suurendati läbi Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde mitmekesisust ning vangide tööhõivet. Samuti panustati vanglates olulisel määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni C1 tasemetel, tagades õppimiseks ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid. Tervishoiuteenus vanglates peab olema osutatud samal tasemel kui tsiviilmeditsiinis. Hetkel kehtiva süsteemi puhul, kus vanglas osutatav riiklik tervishoiuteenus on administreeritud ja rahastatud ravikindlustatud isikutele osutatava meditsiiniteenusega võrreldes erinevast allikast, on mitmeid süsteemi killustatusest tulenevaid probleeme. 2021. aastal valmis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ettepanekuga liita vanglameditsiin üldise tervishoiusüsteemiga, kooskõlastusele saatmine lükkus 2022. aastasse. Samuti on 2022. aastal valmimas seaduseelnõu. Dubleerimise vähendamisest tulenevat kokkuhoidu on võimalik saavutada eelkõige juhtimisfunktsioonides (eelarve planeerimine, personali värbamine ja koolitamine, ravimite ja 17 meditsiintehnika soetamine, apteegiteenuse korraldamine). Süsteemide ühendamisel on võimalik tagada parem info liikumine, vanglate erisuste arvestamine õigusloomes, parimate ravipraktikate kiire juurutamine, eraldiseisev järelevalve meditsiiniteenuse kvaliteedi üle ning ravijärjekordade ja kvaliteedi juhtimine ühtsetel alustel. Oluline on tagada vanglates erinevate õigusrikkujate hulgas levinud haiguste ravi. Vanglates toimub HIV testimine ja nõustamine ning olemasolev testimise süsteem võimaldab tulemuslikult jälgida HIV levikut vanglas. Testitakse vanglasse saabumisel, ühe aasta möödumisel viimasest testimisest ning meditsiinilise näidustuse korral ka sagedamini. HIV ravi saavad kõik kinnipeetavad, kes sellest ei keeldu (eelmisel aastal oli raviga nõustujaid üle 96.7%). 2021. aastal tehti 2589 HIV testi. Hepatiit B ja C osas toimub testimine ja nõustamine ainult riskirühmadele (süstivad narkomaanid, HIV positiivsed jm) või arsti poolt määratuna meditsiinilisel näidustusel. 2021. aastal viidi B-hepatiidi teste läbi 496 korral ning avastati kaheksa positiivse testi tulemusega kinnipeetavat. 2021. aastal viidi C-hepatiidi teste läbi 1003 korral ning avastati 189 positiivse testi tulemusega kinnipeetavat, kellele määrati ravi vastavalt riiklikule ravijuhisele. Noorte retsidiivsuse mõõtmise süsteemi arendamisel jätkus 2021. aastal koostöö Tartu Ülikooli teadlastega, kes vastavalt sõlmitud lepingule analüüsivad teiste riikide praktikat ja töötavad välja monitooringu mudeli 2022. aasta jooksul. Mudel võimaldab hinnata noorte õigusrikkujate retsidiivsuse kujunemise põhjuseid, arvestades noore sotsiaalset, hariduslikku ja tööalast toimetulekut peale vanglast või kriminaalhooldusest lahkumisest. 2021. aastal analüüsiti rinnakaamerate kasutuselevõtu võimalust kriminaalhoolduses ning esitati sellesisulised muudatusettepanekud õigusaktidesse. Tartu Ülikooli Mobiilsusuuringute labor viis 2021. aastal läbi teadusuuringu „Kriminaalhooldusaluste asukoha ning suhtlemispiirangute kontrollnõuete ja kohustuste täitmist jälgiva mobiilirakenduse algoritmide arendus ja testimine“, mille eesmärgiks oli selgitada välja, kas hooldusaluste kontrollimine nutirakenduse abil oleks võimalik, milliste kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrollimine tuleks kõne alla ning mil moel seda tegema peaks. Uuringu lõppraporti kohaselt ei ole hetkel välja tuua otseseid eeskujusid teistest riikidest, mida Eestis oleks võimalik koheselt rakendada. Küll on mobiilirakendusega tehniliselt võimalik kontrollida nii kontrollnõuetest kinnipidamist kui suure osa kohustute täitmist. 2022. aastal jätkame õigusliku analüüsiga ning alustame rakenduse väljatöötamist agiilse arenduse vormis osade kaupa alustades baasvõimekuste loomisest ning piloteerimisest konkreetsete sihtrühmade puhul. 2021. aastal pöörati enam tähelepanu vanglateenistuse personalile, et tagada motiveeriv töötasu ja vähendada voolavust. Vaadati üle võimalused konsolideerida vanglateenistuse põhi- ja tugiteenuseid, eesmärgiga tegevusi tõhustada ning parandada juhtimiskvaliteeti. Valmis vastav seaduseelnõu, millega täpsustatakse vanglateenistuse töökorralduslikke sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. Eelarvepiirangute juures on võimalik teenuste konsolideerimisel jätkata tegevusi suhteliselt suuremas mahus võrreldes olukorraga, kus konsolideeritud lahendust ei kasutata. Ühtlasi muudetakse teenistusõigust puudutavaid sätteid nendes küsimustes, mille puhul on otstarbekas lähtuda sarnastest põhimõtetest, nagu on sätestatud teiste avaliku teenistuse eriliike tegevust korraldavates seadustes. See on seotud eriteenistuste ühtlustamise eesmärgiga muuta ametnike töötingimused sarnastes olukordades sarnasemaks ning kaotada eriteenistuste vahel erinevused, mis ei ole vajalikud. Eelnõu kinnitamine valitsuses lükkus 2022. aastasse. Samuti otsiti paremaid digitaalseid lahendusi ning digitaliseeriti tööprotsesse, võimaldamaks ametnikel suunata rohkem aega inimestele ning kulutada vähem aega andmete kätte saamisele ning nende kokku panemisele. Alustati paberivaba avaliku e-toimiku rakenduse arendamise projektiga, mille valmimisel tutvustatakse vangidele kohtudokumente edaspidi digitaalselt. 18 Võeti vastu vajalikud seadusmuudatused, mille tulemusena hakati alates 11. jaanuarist 2021 Tartu ja Viru vanglates lisaks süüdimõistetule ja vahistatutele kinni pidama ka arestialuseid, kuni 48 tunniks kinnipeetuid ja kainenema toimetatuid inimesi. Seni arestimajade kasutatud hooneid vanglad üle ei võtnud, vaid vanglate olemasolevaid ruume täiendati lisaseadmetega. Samuti loodi vanglatesse lisatöökohad öisel ajal ja nädalavahetuseti inimeste vastuvõtmiseks ning täiendav ressurss meditsiiniabi andmiseks arestialustele ja kainenema toodud isikutele, täiendati ka vangide ja kriminaalhooldusaluste infosüsteemi. Muudatuse tulemusena paranes varem Tartu ja Jõhvi arestimajas kinni peetud isikute õiguste kaitse ja meditsiiniabi, mida arestimajades kohapeal ei suudetud enne tagada. 2.4.4. Meede 4: Õiguste jõustamine Eesmärk: Inimesed ja ettevõtjad saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Meetme kirjeldus: Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Selleks arendame riigi õigusabi ja tasuta õigusnõustamise süsteemi, tegeleme kõikides kohtutes normaalse töökoormuse saavutamisega, tsentraliseerime tugiteenuseid ning arendame valdkonna infosüsteeme. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: HMK – 99,5%; HMK- 99,3%; HMK- 95,2%; PMK – 97,3%; PMK – 94,6%; PMK – 91,9%; TMK – 99,2%; TMK – 99,9; TMK – 96,0; VMK –99,4%; VMK – 100,2%; VMK – 97,0%; TlnRKK – Kohtuasjade Kohtuasjade TlnRKK – TlnRKK – 94,8%; 90,7%; TrtRKK lahendamise lahendamise 102,5%; TrtRKK TrtRKK – 99,9; –94,0%; jõudlus on jõudlus on – 95,8%; Positiivne jõudlus Kriminaalasjad: Kriminaalasjad: kõikides kõikides Kriminaalasjad: kohtuasjade HMK- 100,7%; HMK – 98,6%; menetlus- menetlus- HMK- 99,2%; lahendamisel PMK – 101,3%; PMK – 101,4%; liikides ja liikides ja PMK – 99,5%; Allikas: TMK – 97,9%; TMK – 99,7%; kohtutes kohtutes TMK – 101,6%; Justiitsministeerium VMK – 101,3%; VMK – 100,2%; kolme kolme VMK – 100,6%; TlnRKK – 99,9%; TlnRKK – järjestikkuse järjestikkuse TlnRKK – TrtRKK – 98,6%; 99,1%; TrtRKK aasta aasta 100,3%; TrtRKK Haldusasjad: –100,0%; arvestuses arvestuses – 98,1%; TlnHK – 92,1%; Haldusasjad: positiivne positiivne Haldusasjad: TrtHK – 96,8%; TlnHK –88,6%; TlnHK – 90,5%; TlnRKK – TrtHK – 91,3%; TrtHK – 95,2%; 109,7%; TrtRKK TlnRKK – TlnRKK – 87,0%; – 94,7% 89,6%; TrtRKK – 106,7% TrtRKK –96,1% Rahulolu vähemalt vähemalt esmatasandi vähemalt 91% vähemalt 91% Vähemalt 90% 90% 90% õigusabi teenusega abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest Allikas: rahul või pigem rahul või pigem rahul või rahul või rahul või Justiitsministeerium rahul rahul pigem rahul pigem rahul pigem rahul 2.4.4.1. Tegevus 4.1: Tõhus kohtupidamine, sh hästitoimivad kohturegistrid 19 Eesmärk: Kohtupidamine on tõhus. Tegevuse kirjeldus: Kohtute infosüsteemi, digitoimiku ja E-toimiku arendustegevused, kohtute tugiteenuste tsentraliseerimine, kohtute seaduse muutmine kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks ja kohtujuhtimise tõhustamiseks, mis loob eeldused tõhusamate tööprotsesside juurutamisele ja kohtuteenistujate rahulolu kasvule, mis omakorda viib kvaliteetsema menetluseni ja tõstab menetlusosaliste rahulolu. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2019 2020 2021 2021 2022 Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: HMK- 15,3%; HMK- 19,1%; HMK19,5%; Rohkem kui Rohkem kui PMK – 9,1%; PMK – 12,0%; PMK –13,9%; aasta vanuseid aasta vanuseid TMK – 8,1%; TMK – 10,9%; TMK –10,4%; tsiviil- ja tsiviil- ja Pikkade VMK – 10,3%; VMK – 13,1%; VMK – 15,2%; haldus-asju haldus-asju menetluste Üldmenetluses Üldmenetluses Üldmenetluses ning ning osakaal kohtutes kriminaalasjad: kriminaalasjad: kriminaalasjad: üldmenetluses üldmenetluses Allikas: HMK- 21,9%; HMK- 12,3%; HMK – 16,1%; kriminaalasju kriminaalasju Justiitsministeeriu PMK – 10,0%; PMK – 5,3%; PMK – 0,0%; ei ole kohtutes ei ole kohtutes m TMK – 16,9%; TMK – 12,7%; TMK – 18,2%; menetluses menetluses VMK – 11,0%; VMK – 12,4%; VMK – 13,0%; rohkem kui 10 rohkem kui 10 Haldusasja: Haldusasja: Haldusasjad: % % TlnHK – 5,7%; TlnHK – 7,7%; TlnHK – 6,5%; TrtHK – 8,9% TrtHK – 10,8% TrtHK – 14,2% Menetlusosaliste rahulolu hinnang Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis kohtute tööle te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu on te rahulolu on Allikas: kõrge kõrge kõrge kõrge kõrge Justiitsministeeriu m Kohtulike registrite Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike menetluste registrite registrite registrite registrite registrite läbiviimine menetlused menetlused menetlused menetlused menetlused seaduses viidi läbi viidi läbi viiakse läbi viiakse läbi viiakse läbi sätestatud seaduses seaduses seaduses seaduses seaduses tähtaja jooksul sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud Allikas: Registrite tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul ja Infosüsteemide Keskus Tõhususe tõstmine kohtupidamises, eelkõige esimeses kohtuastmes aitab kaasa menetlusosaliste rahulolu kasvule. 2021. aasta märksõnaks olid kaasaegsed infotehnoloogilised lahendused, mis lisaks lihtsate ja ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimisele aitavad ka läbi registrite vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti loovad need soodsa pinnase kohtu tööprotsesside optimeerimiseks ja tugiteenuste edasiseks konsolideerimiseks. 2021. aastal valmis ning anti kohtutele kasutamiseks kohtuistungite salvestamise tarkvara versioon, mis sisaldab kõnetuvastuse tarkvara. Kõnetuvastuse tarkvara on loodud spetsiaalselt kohtuistungitel kasutatavat sõnavara arvestades ning kohtuistungi salvestisele tekib istungil kõneldu kohta transkriptsioon. 2021. aasta septembris alustas tööd uus e-äriregistri portaal, mis koondab mugavalt kõik äriregistri teenused ühte keskkonda, aidates seeläbi lihtsustada ettevõtluskeskkonda ja parandada andmekvaliteeti. Aasta lõpus jõustus muudatus, mille järel hakatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist 20 kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Ühtlasi muutus välismaa äriühingu filiaali Eestis registreerimine senisest mugavamaks, sest sarnaselt osaühingu asutamisele saab seda edaspidi teha elektrooniliselt, e-äriregistri kaudu. Riigikogus võeti vastu seadusmuudatused, mille tulemusel saavad kohtud tsiviilasjades kasutada rohkem inimestele kiirema lahenduse toovaid lihtsustatud menetlusi ning kohtudokumentide kättetoimetamine muutub tõhusamaks. Samuti tõsteti maksekäsu kiirmenetluse piirmäära, mis suunab rohkem menetlusi maksekäsu kiirmenetlusse. Selleks, et seda niigi kiiret menetlust veelgi parandada on alustatud uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomist. Kooskõlastusringile esitati eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks juba enne nende jõustumist. Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust, samal ajal tagades süütuse presumptsiooni ja juurdepääsupiiranguga andmete ning füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse. Valitsus kinnitas eelnõu 2022. aasta märtsis ja Riigikogus on lõppenud eelnõu esimene lugemine. 2021. aastal läbis paberivaba kohtumenetluse eelnõu kooskõlastusringi ning valmis digitoimiku infosüsteemi uus täiendatud versioon. Kohtutes kasutatakse digitoimikut laialdaselt ja mitmed kohtunikud on loobunud täiendavalt pabertoimiku pidamisest üldse. Eelnõu, mis teeb nii tsiviil- kui halduskohtumenetluses digitoimiku pidamise kohustuslikuks saadetakse 2022. aasta sügisel Vabariigi Valitsusse, seni täiendatakse digitoimiku tarkvara veelgi. Samuti jätkuvad kohtute infosüsteemi arendused selleks, et luua eeldused andmepõhise kohtumenetluse jaoks. Esimese ja teise astme kohtutes töötab alates 2022. algusest tõlketeenistus ja arhiiviteenistus, mis pakuvad teenust kõigile kohtutele. Samuti on ümber korraldatud infotelefonile vastamine selliselt, et kõikidel kohtutel on üks infonumber, millele helistajad saavad oma küsimustele vastused kas infotelefonile vastajalt või suunatakse kõne kohtu menetlusgrupile, vajadusel võetakse teade ja helistatakse pöördujale tagasi. Majandusaasta aruannete kontroll oli 2021. aastal efektiivne – vaadati läbi üle 200 000 majandusaasta aruande ning viidi läbi üle 50 000 järelevalvemenetluse. Lisaks esitati Riigikogule äriregistri seaduse eelnõu, mis reguleerib ka aruandlusega seotud küsimusi ja loob võimalused parandada aruandlusdistsipliini veelgi enam. Uue seaduse rakendamise järgselt on registripidajal võimalik lihtsamini kustutada teatud kriteeriumidele vastavaid juriidilisi isikuid, kes ei ole majandusaasta aruannet tähtaegselt esitanud. Registripidajale luuakse paindlikumad võimalused aruande mitteesitamise korral trahvimiseks (sh osanike trahvimise võimalus). Edaspidi on juriidilisel isikul võimalus taotleda enda registrist kustutamist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata. 2.4.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine Eesmärk: Õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad. Tegevuse kirjeldus: Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamisega seotud teenuste süsteemne arendamine, et pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja lihtsad Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 Õigusteenused ja Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav õigusteave 21 Allikas: Justiitsministeerium.11 Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendati edasi vabade õiguselukutsete teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, patendivolinikud). Riigikogus võeti 2021. aasta märtsis vastu täitemenetluse muudatused, millega muutub täitemenetlus efektiivsemaks ja kohtutäiturid peavad alates 2023. aastast võtma kasutusele keskse infosüsteemi. 2021. aasta aprillis saabus täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne 2011. aasta aprilli. Vältimaks nende täitemenetluste lõpetamisega kaasnevat survet kohtusüsteemile, võeti vastu eelnõu, mis lubab lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu senisest kiiremini ja väiksemate kuludega. Arvamuse avaldamiseks esitati kontseptsioon, mille eesmärgiks on parandada väiksemate piirkondade notarite toimetulekut, et tagada notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ka edaspidi. Õigeaegse ja kvaliteetse õigusabi tagamiseks arendati riigiõigusabi süsteemi, mille võtmesõnadeks on tõhusus, jätkusuutlikkus ja läbipaistvus. Samuti kuulutati 2021. aastal välja konkurss riigi toetatava õigusnõustaja leidmiseks ning sõlmiti konkursi võitjaga leping. Tehti ettevalmistusi riigi õigusvõrgu projekti käivitamiseks. 2022. aasta alguses jõustus eelmisel aastal vastu võetud oluline seadusmuudatus, millega hakatakse Konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest. Sellisteks ettevõteteks on kaugkütte-, elektri-, vee-, maagaasi- ja postivõrguteenuse pakkujad ning sadamad ja lennujaamad. Täiendava rahastamisega tagatakse paremini ameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet, võimaldamaks tarbijatel saada põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. 2.4.5. Meede 5: Toetavad teenused Eesmärk: Sisuprogrammide tegevused on toetatud. Meetme kirjeldus: valdkonna sisutegevuste toetamine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 Sisuprogrammide tegevused - On toetatud On toetatud On toetatud On toetatud Allikas: Justiitsministeerium 2.4.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022 11 Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid seadvatest dokumentidest. 22 Vastavus teenus- taseme lepingule Vastab Vastab Vastab Vastab lepingus Vastab lepingus Allikas: Registrite lepingus lepingus lepingus kokkulepitud kokkulepitud ja Infosüsteemide kokkulepitule kokkulepitule kokkulepitule tingimustele tingimustele Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas keskseid IT-teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele. IT-teenused sisaldasid erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, sh arvutitöökoha haldus, sise- ja välisveebi haldus, dokumendihaldussüsteemi haldamine ning arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine jms. 2.4.5.2. Tegevus 5.2: Toetuste vahendamine Eesmärk: toetused on vahendatud. Tegevuse kirjeldus: riigieelarveliste toetuste vahendamine toetuse saajatele. Justiitsministeerium vahendas 2021. aastal erinevaid riigieelarvelisi toetusi mitmetele MTÜ-dele ning sihtasutustele. Peamiselt anti tegevustoetusi (sh SA Eesti Mälu Instituut, Tartu Ülikool, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Riigiõiguse Sihtkapital, SA Iuridicum), kuid panustati ka konkreetsematesse tegevustesse (nt läbi Advokatuuri riigi õigusabi osutamine, esmatasandi õigusabi). 3. Aruandeaasta eelarve täitmine Aruandeaasta eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik Täitmine (tuhat €) eelarve (tuhat €) (tuhat €) Programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“ Kulud 174 590 194 687 182 457 Investeeringud 295 2 461 1 642 Meede „Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine“ Kulud 10 086 12 851 9 835 Investeeringud 42 98 53 Meede „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine“ Kulud 28 330 31 823 27 980 Investeeringud 52 1 235 746 Meede „Karistuste täideviimise korraldamine“ Kulud 67 395 71 306 68 626 Investeeringud 83 189 170 Meede „Õiguste jõustamine“ Kulud 65 118 69 157 68 236 Investeeringud 118 494 608 Meede „Toetavad teenused“ Kulud 3 661 9 550 7 780 Investeeringud 0 445 65 23
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel