Rahandusministeerium · 7. juuni 2022
Sisu (failidest)
06.06.2022 nr 33
MINISTRI KÄSKKIRI
Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 14, § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996
määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi
põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ja punkti 19 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse
nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
kord“ § 16 lõike 1 alusel:
Kinnitan Justiitsministeeriumi 2021. aasta tulemusaruande vastavalt käskkirja lisas 1 „Õigusriigi
tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne“ toodule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
Justiitsminister
Justiitsministri … 2022
käskkirjaga nr … kinnitatud
„Õigusriigi tulemusvaldkonna
2021. aasta aruande kinnitamine“
Lisa 1
Õigusriigi tulemusvaldkonna 2021. aasta aruanne
Tallinn 2022
Sisukord
1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3
1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine ........................... 3
1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed ...................................................... 4
2. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 5
2.1. Programmi eelarve jagunemine meetmete lõikes ............................................................... 5
2.2. Programmi mõõdikud ............................................................................................................. 6
2.3. Programmi eesmärkide saavutamise lühianalüüs: arengud ja väljakutsed ......................... 6
2.4. Programmi meetmed, tegevused ja mõõdikud ..................................................................... 9
2.4.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine ................................................................ 9
2.4.1.1. Tegevus 1.1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas 10
2.4.1.2. Tegevus 1.2: Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine .......................... 10
2.4.1.3. Tegevus 1.3: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine eraõiguse valdkonnas ....... 11
2.4.1.4. Tegevus 1.4: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja
konkurentsiõiguse valdkonnas ...................................................................................................... 12
2.4.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine .................................................. 13
2.4.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine ............. 13
2.4.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine ............................................................... 16
2.4.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine ............................................................... 17
2.4.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine .................................................. 17
2.4.4. Meede 4: Õiguste jõustamine ........................................................................................... 19
2.4.4.1. Tegevus 4.1: Tõhus kohtupidamine, sh hästitoimivad kohturegistrid ...................... 19
2.4.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine ..................... 21
2.4.5. Meede 5: Toetavad teenused ........................................................................................... 22
2.4.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ................................... 22
2.4.5.2. Tegevus 5.2: Toetuste vahendamine ........................................................................ 23
3. Aruandeaasta eelarve täitmine ..................................................................................................... 23
2
1. Tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkond Õigusriik
Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse
eesmärk justiitssüsteemiga riik
Valdkonna Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301
strateegilised Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302
dokumendid Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-20233
Eesti 2035 sihid (alasihi Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik,
täpsusega) vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond
Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste
tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja
nende läbi tekitatud kahju
Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla ning
toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus
inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on
vähe.
Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja
läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagama Eesti
majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja ettevõtjaid toetava
ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse panustab oluliselt
õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste ennetamine, neile
reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem tervikuna peab olema tõhus ning
toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh õiguskonfliktide või õiguslike probleemide,
lahendamisel.
Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid -
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Esimese ja
teise astme kohtute arengukava 2020-2023.
Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest antakse
ülevaade Justiitsministeeriumi ja valitsemisala 2021. aasta eesmärkide ja mõõdikute saavutamise
kohta peatükis „Programmi eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs“.
1.1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmi lõikes ja eelarve täitmine
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine
(tuhat €) (tuhat €) (tuhat €)
Kulud 174 590 194 687 182 457
Investeeringud 295 2 461 1 642
2021. a esialgne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses. 2021. a lõplik eelarve
sisaldab Vabariigi Valitsuse reservist ja sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, 2020. aastast
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006
3
https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem
3
ülekantud vahendeid, 2021. a riigieelarve seaduse muudatusi, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve
muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi.
2021. aasta kinnitatud programmi kulude eelarve oli ca 175 mln eurot. Lõplikuks eelarveks kujunes ca
195 mln eurot ehk suurenemine oli 20 mln eurot. Suurenemist mõjutasid 2020. a ülekantud vahendid
summas 7,7 mln eurot, mille kasutamist omakorda mõjutas suuresti pandeemiast tingitud olukord
(mitmed projektid on tulnud teostada osaliselt või on nende täitmine edasi lükkunud). Reservidest
eraldati 2021. aastal ca 5,2 mln eurot. 7,1 mln eurot suurenes eelarve välisvahendite, omatulu ja
muude laekumiste arvelt.
Programmi teenuste elluviimiseks kulutati 2021. aastal 182 mln eurot ehk 93,7% lõpliku eelarve
mahust.
1.2. Tulemusvaldkonna lühianalüüs: arengud ja väljakutsed
Justiitsministeerium püstitas 2021. aastaks kolm strateegilist prioriteeti, mis olid suunatud
justiitssüsteemi arendamisele ja tõhusa valitsemise tagamisele. Esmalt keskenduti õiguskaare
digitaliseerimisele, s.o arendades justiitssüsteemi infosüsteeme selliselt, et kogu protsess on terve
elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B). Olulisi edusamme
on eesmärgi suunas tehtud, kuid on veel mitmeid süsteemi osasid, mis vajavad edasiarendamist (nt ei
ole alati tagatud andmete ühekordse esitamise printsiip, andmete vahetus erinevate süsteemide vahel
on aeglane ja kohmakas jne).
Õiguskaare digitaliseerimise projekti raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi,
mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse nii süsteemi sees kui
väljaspool. 2022. aastal ja järgnevatel aastatel jätkatakse erinevate infosüsteemide (prokuratuur,
kohtuekspertiis, e-toimik, äriregister, kinnistusraamat, täitmisregister jne) arendustega.
Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii kriminaalmenetluste
tõhustamisele, intellektuaalse omandi õiguste tagamisele, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside
digitaliseerimisele kui kohtuvõrgustiku ja erinevate kohtulike registrite kaasajastamisele.
Samuti oli eesmärgiks keskenduda tõhusama esmatasandi õigusabile ja kodaniku teenustele, tagamaks
õigusnõu kättesaadavus seda vajavatele Eesti inimestele, mis omakorda annab panuse sidusa
ühiskonna loomisele. Kiire, kvaliteetne ja õigeaegne õigusnõu aitab ennetada mitmeid probleeme või
vältida nende süvenemist. 2021. aastal kuulutas justiitsministeerium välja konkursi riigi toetatava
õigusnõustaja leidmiseks ning sõlmis konkursi võitjaga lepingu. Tehti ettevalmistusi riigi õigusvõrgu
projekti käivitamiseks, mille arendamine jätkub 2022. ja 2023. aastal.
Ühtlasi oli prioriteediks kompetentsi kasv ja motivatsiooni tõstmine, keskendudes eelkõige
rakendusasutuste võimekuse, aga ka siseturvalisuse valdkonna ja kohtuteenistujate kompetentside
suurendamisele. Kasu ei ole üksnes valdkonna ühele ahelale keskendumisest, vaid oluline on selle
terviklikkus. See tähendab, et näiteks küberkuritegevuse menetlusvõimekuse tõstmise puhul on lisaks
politsei ressursile oluline tähelepanu pöörata justiitssüsteemi lülidele – nii Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudile, prokuratuurile kui kohtutele. 2022. aastal ja järgnevatel aastatel on jätkuvalt oluline
ekspertteadmiste arendamine ja kaasaegsete töömeetodite juurutamine. Erilist tähelepanu on vajalik
pöörata rahapesu, narko- ja küberkuritegevuse menetlustele ning just täiendõppe, kaasaegsete
meetodite ja tehnoloogia võimaluste kasutamisele.
4
Eelmainitu kõrval on justiitsministeeriumi prioriteetideks tõhus ärikeskkond ja vägivallaennetus.
Esimese tagamiseks püüdleb õiguspoliitiline suund selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks
nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“
majanduse sihi muutus C). Vägivaldsete kuritegude vähendamise raames viiakse justiitsministeeriumi
juhtimisel ellu 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi
taasühiskonnastamise tõhustamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu
monitooringu süsteem („Eesti 2035“ inimese sihi muutus C; elukeskkonna sihi muutus B).
Ei saa jätta esile toomata vajadust reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele ja vajadustele
paindlikult ja kiiresti. Kõrge ühiskondliku huvi saatel valmisid eelmisel aastal seadusemuudatused,
millega muudetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri seniselt 14-aastalt 16-aastale. Samuti algatati
diskussioon dekriminaliseerimise vajadusest, arutelud jätkuvad ka sel aastal. Euroopa Kohtu
märgilisest otsusest tõusetus arutelu, kuidas ja millistel tingimustel tuleb sideandmeid koguda ja
missugustel eesmärkidel kasutada. 2020. aastal alanud koroonakriis jätkus paraku ka 2021. aastal,
mistõttu oli vajalik taas panustada Riigikantselei ja teiste ministeeriumide koroonakriisi lahendamiseks
vajalike õigusaktide väljatöötamisse.
2. Programmi üldinfo
Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste
tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja
nende läbi tekitatud kahju
Eesti 2035 sihid Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik,
(alasihtide täpsusega) vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond
Peavastutaja Justiitsministeerium
Kaasatud asutused Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut, Patendiamet, Andmekaitse Inspektsioon, vanglad, esimese ja
teise astme kohtud, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda
2.1. Programmi eelarve jagunemine meetmete lõikes
5
2.2. Programmi mõõdikud
Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks
toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse
Eesmärk:
tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende
läbi tekitatud kahju.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Programmi mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Koht maailma vabaduse edetabelis
Allikas: Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus
https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom- „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“
world/2021
Eesti konkurentsivõime positsioon
31 - 26 29 28
Allikas: World Economic Forum
Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis
pärast pimeda saabumist turvaliselt 76% 74% 74% >77% >79%
Allikas: Justiitsministeerium
2.3. Programmi eesmärkide saavutamise lühianalüüs: arengud ja väljakutsed
Õiguskeskkond peab olema nüüdisaegne, atraktiivne ja konkurentsivõimeline, seda nii avaliku õiguse,
eraõiguse kui intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas. Riigi valitsemisel tuleb järgida
õigusriigi põhimõtteid ning tagada tuleb inimeste põhiõigused ja vabadused („Eesti 2035“).
2021. aastal võeti vastu mitmed olulised seadusmuudatused, mis kõik toetavad eri moel ühiskonna
üldist toimimist – muutus miinimumelatise suurus, digisisu ostmisel kaitstakse paremini tarbija õigusi,
monopolid hakkavad maksma järelevalvetasu, muutusid kohtulõivud, tsiviilkohtupidamises laienes
liht-, kirjaliku ja maksekäsu kiirmenetluse kasutamine ning lihtsustusid kohtudokumentide
kättetoimetamise reeglid, suureneb avaandmete taaskasutatavus ja kättesaadavus.
Jätkub haldusmenetlusõiguse pidev ajakohastamine ja hea seismine selle eest, et innovaatiliste
lahenduste loomisel leitakse kohane tasakaal inimeste põhiõigusi silmas pidades. 2021. aastal valmis
eelnõu tehisintellekti avalikus halduses kasutamiseks, mille menetlemine viiakse sel aastal lõpule.
Lähemate aastate eesmärgiks on teabe ja andmete kasutamise põhimõtete osas suurema selguse
tekitamine. Sealjuures peab analüüsima, milliseid andmeid tohib kasutada, milliseid mitte. Läbi tuleb
vaadata teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise alused ja tähtajad. Panustada tuleb
digiteenuste kvaliteedi parandamisse, et digiteenuste pakkumisel oleks tagatud usaldusväärsus ning
inimeste põhiõiguste, sh isikuandmete kõrgetasemeline kaitse.
Justiitsministeerium peab hea õigusloome eest seisjana tagama õigusloome paindlikkuse, et riik saaks
tõhusalt reageerida ühiskonnaelus või väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Teisalt peab
õigusloome olema piisavalt ettenähtav ja stabiilne, säilitamaks ning suurendamaks inimeste usaldust
riigi tegevuse vastu.
2021. aastal uuendati mõjude hindamise metoodikat ja kontrollküsimustikku, töötati välja
järelhindamiste planeerimiseks täpsem juhis ning korraldati õigusloomejuristide arendamiseks
erinevaid koolitusi. Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks on arendamisel riigi koosloome keskkond, mis
jõudis 2021. aastal esimese etapiga katsetamise faasi. 2022. aastal täiustatakse esimese etapi
lahendusi ning alustatakse projekti järgmiste etappidega.
6
Järgmise aasta õigusloome väljakutseteks on eelnõu põhiseaduspärasuse analüüside arvu tõstmine,
samuti tuleb otsida võimalusi, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusi koostataks senisest enam.
Jätkuvalt on oluline rõhutada selge ja arusaadava õiguskeele olulisust.
Justiitsministeerium peab jätkama ühiskondliku diskussiooni eestvedaja rollis, sealjuures tuleb
käivitada laialdane põhiõiguste diskussioon, tõstmaks teadlikkust nii sellest, millised põhiõigused on
olemas kui ka sellest, millal on põhiõiguste riived põhjendatud.
Tähelepanuta ei saa jätta aasta-aastalt kasvavat Euroopa Liidu õigusloome mahtu, mis on toonud
endaga kaasa märkimisväärse töökoormuse kasvu. Lähiaastad ei näita EL õigusaktide mahu
vähenemist. EL õigusaktide eelnõudega kaasnevaid mõjusid (sotsiaalsed, julgeoleku, majanduslikud,
keskkonna, avalikule sektorile jne) tuleb väga põhjalikult hinnata juba seisukohtade kujundamise
faasis. Probleemidele tuleb algatuste menetluse käigus otsesõnu tähelepanu pöörata. EL õigusakti
eelnõu puhul tuleb hinnata, mida see tehnoloogiliselt muudab või mida oleks selle eelnõuga võimalik
tehnoloogiliselt muuta ja see EL õigusakti eelnõu menetluses välja pakkuda.
Inimestele tuleb pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Eesti on aastaid
püsinud kohtumenetluse kestuse ja pooleliolevate kohtuasjade poolest Euroopa Liidu liikmesriikide
eesotsas. Kohtumenetluse pikkus tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades on ELi keskmisest lühem
(otsusele jõudmiseks kuluva aja järgi) ja pooleliolevate kohtuasjade arv on sageli ELi väikseim.4 Teisalt
tuleb silmas pidada, et kohtupidamises „pudelikaelte“ leidmine ja kõrvaldamine on pidev töö ning
tõrkeid võib tekkida nii menetlusõiguses, töökorralduses, infosüsteemide kui ressursside vähesuses.
Jälgida tuleb nii Eesti kui EL õigusloomeliste algatuste mõju kohtute koormusele.
Järgnevatel aastatel on plaanis suurendada kohtusüsteemi siseseid võimalusi töökoormuse
ühtlustamiseks, tsentraliseerida õigusemõistmise tugiteenused, arendada kohtupidamist toetavaid
digilahendusi ning parandada õigusemõistmise läbipaistvust. Erilist tähelepanu pööratakse enam abi
ja kaitset vajavatele isikugruppidele (eeskätt alaealised, puuetega menetlusosalised). Tõhusamate ja
kiiremate menetluste tagamiseks käivad ettevalmistused haldus- ja kohtudokumentide keskse
kättetoimetamisteenuse loomiseks ja õigusnormide ühtlustamiseks.
Kohtupidamise läbipaistvusse panustavad ka õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on
kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad. 2021. aasta
septembris alustas tööd uus e-äriregistri portaal, mis koondab mugavalt kõik äriregistri teenused ühte
keskkonda. Tõhusama ärikeskkonna tagamise suunas on vajalik jätkata pingutusi, sealjuures tuleb
arendada kohturegistrite infosüsteeme ja teenuseid, sh lõimida neid teiste avaliku sektori teenustega.
Ühtlasi on plaanis analüüsida äriregistri järelevalvevõimekuse tõstmist.
Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks, sealjuures peab kasvama inimeste
teadlikkus neile kättesaadaval olevatest avalikest teenustest. Sama on väljendatud „Eesti 2035“
sihtides – avalikud teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning
suurendama inimeste heaolu ja turvalisust. Kodanikele on loodud võimalus saada tasuta ja
soodustingimustel õigusnõu, samas teadlikkus selle teenuse kättesaadavusest ei ole piisav. Seetõttu
on inimestel keeruline suhelda kohtutäituriga, mõista kohtumenetluses toimuvat ja õiguskeskkonda
üldiselt. 2021. aastal alustati riigi õigusvõrgu projektiga, mille tulemusena valmib e-keskkond, kus
inimestele pakutakse õigusalast teavet ja mugavaid lahendusi juurdepääsuks õigusmenetlustele ja
õigusabile. E-keskkonnas pakutavate võimaluste laiema kättesaadavuse tagamiseks avatakse
maakondlikes riigimajades justiitspunktid.
Lisaks kättesaadavusele peab pakutav õigusnõu olema kvaliteetne. 2022. aastal jätkatakse tööd ühtse
juristieksami väljatöötamiseks ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal. Samuti
4
Allikas: 2021. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel.
7
tuleb jätkuvalt teha pingutusi vabade õiguselukutsete (advokaadid, kohtutäiturid, notarid,
pankrotihaldurid) süsteemse arendamise nimel.
Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus, seetõttu on vajalik jätkata
olulise õigusteabe koondamisega Riigi Teatajasse ning kaasajastada õigusteabe kättesaadavust
lähtuvalt kasutajate vajadustest. Samuti jätkatakse Ametlikes Teadaannetes avaldatavate teadannete
hulga laiendamisega.
Tähelepanu tuleb pöörata rakendus- ja järelevalveasutuste – Andmekaitse Inspektsioon,
Konkurentsiamet, Patendiamet – teenuste edasi arendamisele ning võimekuse tõstmisele. 2021. aastal
alustati ning sel aastal viiakse lõpule eelnimetatud kolme asutuse tugiteenuste konsolideerimine.
Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ennetada ning reageerida õigusrikkumistele mõjusalt.
Kriminaaljustiitssüsteem peab olema tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik, ka „Eesti
2035“ rõhutab turvalise elukeskkonna olulisust. Kuritegevus on Eestis aasta-aastalt vähenenud,
sealjuures on langemas nii vägivallakuritegude arv kui alaealiste kuritegevus. Uuringud kinnitavad Eesti
õigusruumi turvalisust, sõltumatust ja professionaalsust.
Samas on probleeme, millele on jätkuvalt vajalik tähelepanu pöörata. Õiguskaitseasutused ja kohtud
peavad omalt poolt tegema kõik, et ohvritele pakutaks kogu menetluse kestel vajalikku tuge. Ohvriabis
tervikuna on viimasel ajal toimunud palju positiivseid muudatusi ning jätkuvad pingutused olukorra
veelgi paremaks muutmiseks. 2021. aastal valmis taastava õiguse põhimõtete kogum, mille
laialdasema rakendamise tulemusel väheneb pöördumiste arv politseisse või kohtusse. Samuti alustati
eelmisel aastal koostöös Euroopa kuriteoohvrite abistamise organisatsiooniga kuriteoohvrite
abistamise pilootprojekti, mille käigus töötatakse välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste
hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks ning ohvrite paremaks informeerimiseks.
Süüteomenetluse tõhusamaks muutmisel on oluline roll digitaalsetel lahendustel. 2021. aastal leppisid
justiitsminister ja siseminister kokku eesmärgis digitaliseerida 2025. aastaks suur osa
süütemenetlusest, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaalne
menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning
lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab
kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Eesmärgiks on
jõuda esimeste paberivabade kriminaalmenetlusteni juba 2023. aastal.
Rahvusvahelise õigusriigi indeks, mis hindab kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, kiirust, erapooletust
ja läbipaistvust, paigutas Eesti 2021. aastal maailmas 15. kohale, nn roheliste riikide hulka5. Üheks
suurimaks probleemiks on jätkuvalt menetluste pikkus – üks kriminaalmenetlus kestab keskmiselt veidi
alla aasta, kuid üldmenetlus on keskmiselt 14 kuud pikk. Seega on üheks eesmärgiks lähiaastatel
analüüsida ja pakkuda lahendusi kriminaalasja üldmenetluse läbiviimise tõhustamiseks. Ühtlasi peab
kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut) võimekuse kasvu. 2022. aastaks eraldatud lisaressurss võimaldab prokuratuuril enam
suunata tähelepanu majandus- ja küberkuritegude avastamisele ja menetlemisele.
Edukas kriminaalpoliitika eeldab nii tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- kui spordisüsteemide
omavahelist koostööd. See tähendab, et ennetustegevus peab olema riiklikult juhitud ning koostöös
partneritega. 2021. aastal lepiti eelnimetatud valdkondasid esindavate ministrite poolt kokku ühistes
valdkondade ülese ennetuse põhimõtetes. Lähiaastate eesmärgiks on valdkonnaülese koordinatsiooni
5
Allikas: World Justice Project. https://worldjusticeproject.org/rule-of-law-
index/global/2021/Estonia/Criminal%20Justice/
8
toimimise tagamine. Eelmisel aastal kinnitas valitsus ka vägivallaennetuse kokkuleppe, mis hõlmab eri
liiki inimestevahelise vägivalla ennetamist ja tõkestamist.
Aina vähem lapsi ja noori satub kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, samas tuleb selles valdkonnas
tegutseda järjepidevalt ning otsida veel enam lahendusi, kuidas noorte õigusrikkumistele paremini ja
tõhusamalt reageerida.
Väga oluline on jätkata tööd korruptsiooniennetuses ja riigi tegevuse läbipaistvuse suurendamisel,
nagu on rõhutatud ka „Eesti 2035“ sihtides – riigi valitsemine peab olema avatud ehk võimu
teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eelmisel aastal kiideti valitsuses heaks
korruptsioonivastane tegevuskava ning alates sama aasta kevadest avalikustavad kõrged ametiisikud
oma kohtumised lobistidega. Lähiaastatel jätkatakse korruptsioonivastases tegevuskavas kokkulepitud
tegevustega, samuti on 2022. aastal valmimas korruptsioonivastase seaduse analüüs.
Kriminaalpoliitikas on oluline leida tasakaal karistamise ja taasühiskonnastamise vahel. Eestis on
endiselt suhteliselt palju vange võrreldes Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega. Samas ei saa vangide
arvu vähendamine olla eesmärk iseeneses, vaid selle saavutamiseks tuleb esmajoones tegeleda
vanglasse sattumise põhjustega. Olulist rolli mängib siinkohal taasühiskonnastamist võimaldavate
teenuste kättesaadavus. Samuti tuleks enam kasutada vanglakaristuse alternatiive – laiendada nii
elektroonilise vangistuse kui kriminaalhoolduse võimalusi. Keskenduda tuleks vanglates olevate
töökohtade mitmekesistamisele, riigikeele õpingute tagamisele ning kuritegevust soodustavate
haiguste ravile.
Tähelepanu tuleb pöörata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele.
Korduvkuritegevusel on keeruline põhjuste jada, kus oma rolli mängivad nii psühholoogilised kui ka
sotsiaal-majanduslikud tegurid. Selleks, et retsidiivsuse probleemiga tegeleda, tuleb tegeleda vaimse
tervise ja sõltuvusprobleemidega. Lähiaastatel on plaanis välja töötada retsidiivsuse mõõtmise
süsteem.
2.4. Programmi meetmed, tegevused ja mõõdikud
2.4.1. Meede 1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine
Eesmärk: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine väärtustab põhiõigusi, riigisisese õiguskorra süsteemsust,
õigusloome kvaliteeti ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.
Meetme kirjeldus: Õiguspoliitika kujundamine avaliku ja eraõiguse ning intellektuaalse omandi ja
konkurentsiõiguse valdkonnas, pidades silmas põhiõigusi ja kehtivat õiguskorda. Kvaliteetse õigusloome
tagamine ja koosloome arendamine. Valitud tegevuste komplekt katab riigi toimimiseks olulisi õigusvaldkondi,
mis vajavad järjepidevat õiguspoliitilist kujundamist ja edendamist.
Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttase
2019 2020 2021 2021 2022
World Justice
Project õigusriigi 0,81 0,81 0,81 >0,81 >0,81
indeks6
Eesti positsioon
konkurentsivõime
raportis avaliku 31 - - 28 27
sektori soorituse
osas
6
https://worldjusticeproject.org/our-work/research-and-data/wjp-rule-law-index-2021
9
Õigusloome toimub Süsteemi I etapi raames
õiguse koosloome üldine valminud
Valmib mõjude
keskkonnas Valmis struktuur I süsteemi üldine Liidestatakse
hindamise
Allikas: prototüüp etapi (MVP) struktuur (MVP) Riigikantseleiga
moodul
Justiitsministeerium raames ja alustatud MVP
valminud piloteerimist
Koht Doing Business 7
18 18 - 15 -
tabelis: üldine
2.4.1.1. Tegevus 1.1: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine avaliku õiguse valdkonnas
Eesmärk: Õiguspoliitika avaliku õiguse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud.
Tegevuse kirjeldus: Riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome analüüs riigiõiguse,
haldusõiguse üldküsimuste ja andmekaitse valdkonnas. Analüüsitakse õigusaktide mõjusid, töötatakse välja
eelnõusid ning tehakse nimetatud küsimustes koostööd teiste valdkondade esindajate ja osapooltega.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
Õiguspoliitika avaliku Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja
õiguse valdkonnas elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud elluviidud
Allikas:
Justiitsministeerium
Vastu võeti koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud seaduseelnõu
avaandmete direktiivist tulenevate nõuete jõustamiseks, mille peamiseks eesmärgiks on avaandmete
kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks.
Riigikogule esitati riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise
seaduse eelnõu, millesse on koondatud viimaste aastate vältel eri riigisaladuse ja salastatud välisteabe
töötlejate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud küsimused, mille
lahendamiseks ei piisa riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra või seaduse rakenduspraktika
muutmisest.
Eelmisel aastal käisid kooskõlastusel ning sel aastal kiideti valitsuses heaks nii avaliku teenistuse
seaduse kui Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused. Esimese eelnõu seadusena vastuvõtmise
tulemusena muutub lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks ametiasutuste sisene ja vaheline värbamine.
Teise eelnõu muudatustega seatakse valitsuse liikmele volituste lõppemise järgselt tegevuspiirang ning
korrastatakse volituste lõppemisel makstava hüvitise regulatsioon.
Arvamuse avaldamiseks esitati väljatöötamiskavatsus, mille alusel asutakse muutma erakonnaseadust,
keskendudes sealjuures nii avaliku raha kasutusele, erakondade rahastamise järelevalve komisjoni
võimalustele oma järelevalvet teostada kui ka riigieelarvest makstava toetuse vähendamise meetmele.
Kooskõlastusringile esitati haldusmenetluse seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse avaliku
sektori teenustes digiriigi võimaluste kasutamist. Eelnõuga nähakse ette, millisel juhul on võimalik
genereerida automaatseid otsuseid või pakkuda teenuseid proaktiivselt.
Valmis analüüs andmekogude regulatsioonist ja isikuandmete kogumise, töötlemise ja säilitamisega
seotud õiguslikest probleemidest.
2.4.1.2. Tegevus 1.2: Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine
7
2021. aastal lõpetati Maailmapanga Doing Business edetabeli koostamine.
10
Eesmärk: Õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase ühtlustatud.
Tegevuse kirjeldus: kõikides õiguspoliitika osakonna vastutusvaldkondades õigusloome koordineerimine ja
edendamine, õigusloome kvaliteedi tõstmine ja tagamine, eesti õiguskeele arendamine ja kaitse,
õigusterminoloogia kujundamine ja korrastamine.
Tegelik täitmine Sihttase
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Õigusloome kesksete koolituste arv 2 teemal 5 teemal 4 teemal
aastas (teemakoolituste arv) kokku 6 kokku 7 kokku 5 1 1
Allikas: Justiitsministeerium koolitust koolitust koolitust
Seaduseelnõu koostamisele eelneb
väljatöötamiskavatsus (VTK) 28% 30% 34% 70% 70%
Allikas: Justiitsministeerium
Justiitsministeeriumis kontrollitud8
VTKde arv 21 35 27 >26 >26
Allikas: Justiitsministeerium
2021. aastal juhinduti õigusloomes esmakordselt „Õigusloomepoliitika põhialustest aastani 2030“
(ÕPPA). ÕPPA täitmise raames toimusid 2021. aastal erinevad arendustegevused – uuendati mõjude
hindamise metoodikat ja mõjude hindamist hõlbustavat kontrollküsimustikku; töötati välja
järelhindamiste planeerimiseks ja korraldamiseks täpsem juhis; Õigusloomeakadeemia raames
korraldati õigusloomejuristide arendamiseks erinevaid koolitusi.
Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks ja tagamiseks arendab Justiitsministeerium koostöös Riigikantselei
ja Riigikogu Kantseleiga riigi koosloome keskkonda. Tegemist on IT-lahendusega, mis koondab ja esitab
kogu õigusloomealase teabe alates eelnõu väljatöötamisest kuni õigusakti avaldamiseni Riigi Teatajas,
võimaldades senisest paremat kaasarääkimise võimalust õigusloomeprotsessis. 2021. aastal jõuti
arenduse esimese etapiga katsetamise faasi.
2.4.1.3. Tegevus 1.3: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine eraõiguse valdkonnas
Eesmärk: Perekonna- ja eraelu puutumatust, au ja väärikust, vaba eneseteostust ja teisi inimõiguseid kaitsev
õiguskeskkond on eraõiguslike vahenditega tagatud ning kindlustab tarbijate ja ettevõtjate õiguste
tasakaalustatud kaitse.
Tegevuse kirjeldus: riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse,
tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes,
pidades silmas inim- ja põhiõiguste kaitse tagamist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda.
Tegelik täitmine Sihttase
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Eraõigust
puudutavad
vajalikud
seaduseelnõud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud
ja analüüsid9
Allikas:
Justiitsministeerium
Koht Doing Business
14 14 -10 15 -
tabelis:
8 Hõlmab nii Justiitsministeeriumis ettevalmistatud kui ka teiste ministeeriumide koostatud algatusi. Ei hõlma Riigikogu
algatatud seaduseelnõusid.
9 Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid
seadvatest dokumentidest.
10 2021. aastal lõpetati Maailmapanga Doing Business edetabeli koostamine.
11
ettevõtlusega
alustamine
Koht Doing Business
tabelis: vähemus- 79 79 - 60 -
investorite kaitse
Koht Doing Business
tabelis:
54 54 - 37 -
maksejõuetuse
lahendamine
2021. aastal võeti vastu ning 01.01.2022 jõustusid seadusemuudatused, mis võimaldavad elatise
summat arvutada paindlikumalt ning vastavalt lapse tegelikele vajadustele. Paindlikum elatissüsteem
loob õiglasema lahenduse lapsevanematele ning suurendab tõenäosust, et seniste võlglaste lapsed
hakkavad ka tegelikult neile välja mõistetud elatist saama.
Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu väljatöötamiskavatsus, lahendamaks kehtiva korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse rakendamisel seni üles kerkinud probleeme. VTK hõlmab korteriomandi jagamist
ning selleks vajalikke nõusolekuid, korteriühistu nime ja aadressi nõudeid, eelkõige korteriühistu
täiendava nime kriteeriume ning korteriühistute registrisse kantavat aadressi.
Kooskõlastamisel käisid ning 2022. aasta kevadel kiideti heaks seadusemuudatused, mille jõustamisel
muutuvad füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks, kõikidele osapooltele
vähem kulukaks, füüsilisest isikust võlgnikule sobivamaks ning kaasaegsemaks. Makseraskustesse
sattunud inimeste jaoks lisandub tõhusamaid võimalusi oma võlgade ümberkujundamiseks või
nendest vabanemiseks.
2021. aasta detsembris kiitis valitsus heaks ning 2022. aasta kevadel võeti Riigikogus vastu juriidiliste
isikute registrimenetlust ühtlustava äriregistri seaduse eelnõu, mis annab registripidajale uued
vahendid aruandlusdistsipliini parandamiseks. Registripidajal tekib võimalus teha e-äriregistrisse
märge selle kohta, kui ettevõttega seotud füüsilisel isikul on rohkelt äriregistriga seotud trahve või
esineb raskusi nendega kontakteerumisel. Samuti lisandub võimalus trahvida aruande esitamata
jätmise eest sellise osaühingu enamus- või ainuosanikke, kus juhatus puudub ning juhul kui juriidiline
isik ei esita tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib teatud juhtudel selle juriidilise isiku registrist
senisest kiiremini kustutada. Lisaks hakatakse alates 2023. aasta 1. septembrist äriregistris pidama
osaühingu osanike nimekirja.
Vastu võeti ning 2022. aasta 1. jaanuarist jõustusid muudatused kehtivas tarbijale müügi regulatsioonis
ja uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel. Nähakse ette kindlad kriteeriumid, millele
asjad, sh nutikad asjad, digitaalne sisu või teenus peavad vastama ning sätestatakse ettevõtja vastutus
ja tarbija õigused juhuks kui mõni puudus ilmneb.
2.4.1.4. Tegevus 1.4: Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine intellektuaalse omandi ja
konkurentsiõiguse valdkonnas
Eesmärk: Õiguspoliitika intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud.
Tegevuse kirjeldus: riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine autoriõiguse ja tööstusomandiõiguse ning
konkurentsiõiguse valdkonnas, tagamaks õigusvaldkondade kvaliteedi ja arendamise.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
Õiguspoliitika IO ja Kujundatud Kujundatud
Kujundatud ja Kujundatud ja Kujundatud ja
konkurentsiõiguse ja ja
elluviidud elluviidud elluviidud
valdkonnas elluviidud elluviidud
12
Allikas: Justiitsministeerium
Autoriõiguse valdkonnas võttis valitsus 2021. aasta aprillis vastu justiitsministeeriumi poolt
ettevalmistatud määruse eelnõu, mille alusel rakendub uus tühja kasseti tasu kogumise kord ja
määrad, tagamaks seadusega ettenähtud õiglast hüvitist autoritele ja teistele õiguste omajatele
muusika ja filmide kopeerimise eest, mis on füüsilistel isikutel omatarbeks lubatud.
Riigikogus võeti vastu EL autoriõiguse direktiivide ülevõtmiseks koostatud seadusmuudatused, millega
saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas
vääriliselt ka õiguste omajate panust. Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja
esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel. Veel reguleeritakse täpsemalt
veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist
pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud.
Konkurentsiõiguse valdkonnas valmis 2021. aastal ning esitati kooskõlastamisele eelnõu, millega
võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv),
mille eesmärk on anda ELi liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse
tagatised. ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestatakse muutmisseadusega uus
valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsioon.
Eelnõu esitatakse valitsusele 2022 esimesel poolaastal.
Eelmise aasta esimesest aprillist jõustusid muudatused, millega läksid autoriõiguse ja autoriõigusega
kaasnevate õiguste valdkonnas osa ülesandeid justiitsministeeriumilt üle Patendiametile.
Esmajärjekorras asub amet kureerima ja korrastama autoriõiguse komisjoni tööd, mille raames
vaadatakse üle nii komisjoni ülesanded, ülesehitus kui ka menetluskord, mida vajadusel
ajakohastatakse. Teine olulisem ülesanne on orbteoste valdkonna edendamine, et avalikud
mäluasutused ja ERR oleks oma kogus olevate teoste orbteoseks tunnistamise ja orbteoste vaba
kasutamise võimalustest teadlikud ning kasutaks neid senisest tõhusamalt ära. Samuti asub
Patendiamet teostama järelevalvet õiguste omajaid kollektiivselt esindavate organisatsioonide
tegevuse seaduse nõuetele vastavuse üle.
2.4.2. Meede 2: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine
Eesmärk: Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute,
kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust.
Meetme kirjeldus: Riigi kriminaalpoliitika strateegiline kujundamine, kuritegevuse ennetamine ja
kriminaalpoliitika elluviimine. Meede hõlmab riigi kriminaalpoliitiliste eesmärkide väljatöötamist ning nende
elluviimist.
Mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed
2019 2020 2021 2021 2022
Justiitssüsteemi
5,7 - - >5,7 >5,7
sõltumatus
Kuritegude arv
Allikas: 27169 25817 25982 <26000 <26000
Justiitsministeerium
2.4.2.1. Tegevus 2.1: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine
Eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge.
13
Tegevuse kirjeldus: Tagatakse vajalik seaduslik raamistik ning kvaliteetsed andmed ja analüüsid, mis
võimaldavad kriminaalpoliitika eesmärke saavutada.
Ennetatakse noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Koostöös kogukondade ja erasektoriga leitakse
nutikaid lahendusi inimeste õiguskuuleka käitumise soodustamiseks. Keskendutakse ühiskonda enim
kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele.
Süüteomenetlus muudetakse digitaalseks, personaalseks ja asjatut bürokraatiat vältivaks. Süüteomenetluse
käigus keskendutakse õigusrikkumisele eelnenud olukorra ja ohvri turvatunde taastamisele ning kahju
heastamisele. Tehakse rahvusvahelist koostööd ning süütegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja
menetlemisel, sealhulgas ekspertiisides, kasutatakse tehnoloogiat.
Menetluses lähtutakse süütuse presumptsiooni põhimõttest ja tagatakse kõigi menetlusosaliste põhiõigused.
Õiguskaitsetöötajaid valmistatakse ette selliselt, et see soodustaks tehnoloogia kasutamist, kogukondliku
sekkumise ja taastava õiguse rakendamist ning seavad keskmeks ohvri õigused.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Kriminaalõigust
puudutavad vajalikud
seaduseelnõud
Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud Koostatud
ja analüüsid
Allikas:
Justiitsministeerium
Õigusrikkumistega
kokku puutunud
inimeste (ohvrite) arv 5% 5% 5% <6% <6%
Allikas:
Justiitsministeerium
Vägivaldsete surmade
arv (tapmiste ja mõrva
tagajärjel hukkunute
23 40 19 <19 <15
arv)
Allikas:
Justiitsministeerium
Korduvkuritegevus
(vanglakaristuse
saanute retsidiivsus) 37% 29% 25% <37% <35%
Allikas:
Justiitsministeerium
Reaalse vangistuse
saanud isikute osakaal
karistuse saanutest - - - <20% <20%
Allikas:
Justiitsministeerium
Vangide arv 100 000
elaniku kohta
187 178 168 <190 <180
Allikas:
Justiitsministeerium
Alaealiste vangide arv 15 5 3 <10 <10
Täitus 2021. aasta eesmärk hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo, sealjuures on langenud nii
vägivallakuritegude arv kui vähenenud on alaealiste kuritegevus. 2022. aastal avaldati kuritegevuse
statistikat, lisaks valmisid justiitsandmete- ja analüüsi andmelao (JAAK) esimesed arendused, mille
põhjal koostatud juhtimislauad võimaldavad tulevikus kvaliteetsemat kriminaalpoliitikat puudutavate
andmete analüüsi ja kujundada lõpuks kriminaalpoliitika otsuseid.
Kuritegude tulemuslikumaks ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks seadsid justiits- ja
siseminister 2021. aasta kevadel kuritegevusvastases võitluses politseile ja prokuratuurile prioriteedid
ja edendamist vajavad valdkonnad. Jätkuvalt on prioriteediks organiseeritud narkokuritegude,
14
inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Täiendavalt vajavad keskendumist
vägivallakuriteod, eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime
pandud vägivallakuriteod, küberkuriteod, rahvusvaheline finantssektori rahapesu ja suure kahjuga
majanduskuriteod ning raske korruptsioon.
Valitsuses kinnitati vägivallaennetuse kokkulepe, millega jätkatakse vägivallavastase poliitika
kujundamist valdkondade üleselt, sihipäraselt ja kindlate kokkulepete alusel. Fookuses on muu hulgas
noortega seotud vägivald, vägivalda taunivate hoiakute kujundamine, vägivald digimaailmas ja
perekonnas. Samuti eesmärgistab kokkulepe inimkaubanduse ja seksuaalvägivalla ennetamise ning
ohvrite igakülgset toetamist.
21. aprillil 2021 kinnitasid ministrid mh valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe, mille järgi
on ennetuse eesmärk ja vajadus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut,
elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimiseks
moodustatakse ühine ennetusnõukogu, mis tekib kolme praeguse valitsuskomisjoni (lastekaitse
nõukogu, süüteoennetuse nõukogu, uimastiennetuse valitsuskomisjon) ühendamise teel. Vastav
eelnõu kiideti valitsuses heaks 2022. aasta aprillis.
Keskenduti sellele, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, kiire, sõltumatu, inimkeskne ja
ohvrisõbralik.
2021. aastal valmis ning on kasutusele võetud taastava õiguse põhimõtete kogum. Taastava õiguse
põhimõte on asjaosaliste omavaheline leppimine ja algse olukorra taastamine ning seda kasutatakse
ennekõike kergemate vägivallakuritegude korral. Koostöös Euroopa kuriteoohvrite abistamise
organisatsiooniga algatati projekt, mille käigus justiitsministeerium, politsei, sotsiaalkindlustusamet,
tervishoiusektor ja muud sidusrühmad töötavad välja spetsiaalsed vahendid kuriteoohvri vajaduste
hindamiseks, ühelt teenuselt teisele suunamiseks, ohvrite paremaks informeerimiseks ning ka
protsessid, et kuriteoohvritele senisest paremini tuge ja kaitset pakkuda.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel avaliku menetlushuvi puudumise korral toetatakse ja laiendatakse
praktikat määrata kohustus maksta kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides ehk
MTÜ-dele. Alustati ettevalmistusi sellist lähenemist lihtsustava IT-lahenduse loomiseks.
Tehti mitmeid olulisi samme korruptsiooni ennetamiseks ja riigi tegevuse läbipaistvuse
suurendamiseks. Valitsus kiitis heaks korruptsioonivastase tegevuskava aastani 2025, milles
sisalduvate tegevuste elluviimine aitab kaasa korruptsioonialase teadlikkuse tõstmisele, suurendab
otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning toetab uurimisasutuste võimekust. Samuti võttis valitsus vastu
justiitsministeeriumis välja töötatud huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele
ning lobistidega suhtlemise hea tava. Alates 2021. aasta kevadest avalikustavad kõrged ametiisikud
oma kohtumised lobistidega – kohtumiste jälgimiseks loodi ka vastavad juhtimislauad (dünaamilised
graafikud). Aasta lõpus kiitis valitsus heaks rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis annab
tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitajale kaitse tööl diskrimineerimise eest.
Valmistati ette korruptsioonivastase seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mis aitab muuta
korruptsiooni ennetust selgemaks.
Noorte õigusrikkumiste ennetamiseks jätkati nn Norra projekti elluviimist, mille eesmärk on toetada
alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi. Sealjuures valmisid mitmed uuringud (vt loetelu ka
allpool), mis analüüsisid läbiviidud reformi mõjusid.
Korduvkuritegevuse ennetamiseks jätkati vanglast vabanenute jätkutoe projektiga, mis aitab kaasa
korduvkuritegevuse vähendamisele ning vanglast vabanenutel järk-järgult ühiskonda integreeruda.
2022. aastal loodi majutusteenus noortele vanuses kuni 26 ja käivitamisel on koolitusprogramm, mille
15
eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele kuni 8 kuud enne nende vabanemist uusi tööoskusi, et
parandada nende konkurentsivõimet tööturul.
2021 ja 2022 valmisid mitmed olulised kriminaalpoliitika valdkonna analüüsid, sh: Ärieetika,
korruptsiooni ja majanduskuritegude käsitlemine ettevõtluserialade õppekavades; Prokuratuuri
praktika vägivallakuritegudes (KarS § 121) kriminaalmenetluse lõpetamisel oportuniteediga ning selle
mõju süüdlaste hilisemale retsidiivsusele; Õigusrikkujate taasühiskonnastamise tõhustamine (analüüsi
tutvustati 05.2022 valitsuses); Laps perevägivalla pealtnägijana; Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele;
Noorte õigusrikkujate uuring; Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs; Alaealise
õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs; Väike ohvriuuring; Soovitused lapsesõbraliku
keskkonna loomiseks õiguskaitses; Vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs.
2.4.2.2. Tegevus 2.2: Kriminaalpoliitika elluviimine
Eesmärk: Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab
võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud
ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest.
Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika elluviimine seisneb sisulistes ja praktilistes tegevustes, millega
saavutatakse kriminaalpoliitika eesmärke. Kriminaalpoliitika elluviimisel on peamised seotud asutused
prokuratuur, kohus, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Siseministeerium ning teised seotud
ministeeriumid vastavalt valdkonnale.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Menetluses osalenute
rahulolu
32% 41% 43% >70% >75%
Allikas:
Justiitsministeerium
Lahendatud kuritegude
osakaal
62% 65% 64% >70% >70%
Allikas:
Justiitsministeerium
Üle kahe aasta
menetluses olnud
kahtlustatavate arv 290 303 308 <227 <187
Allikas:
Justiitsministeerium
Kohtueelse menetluse
pikkus kriminaalasjades
kahtlustatava alaealise
3,0 kuud 3,1 kuud Kuni 3 kuud Kuni 3 kuud Kuni 2 kuud
suhtes
Allikas:
Justiitsministeerium
Vahistatute arv aasta lõpu
seisuga
493 466 407 <430 <400
Allikas:
Justiitsministeerium
Kohtusse saadetud
küberkuritegusid
puudutavate
kriminaalasjade % 7% 6% 5% >12% >12%
alustatud asjadest
Allikas:
Justiitsministeerium
16
Kriminaalmenetluses panustati digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide kaasajastamisele.
Digitaalne menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi
ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine
hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega.
Sealjuures leppisid justiits- ja siseminister 2021. aasta sügisel kokku digitaliseerida 2025. aastaks
suurem osa süüteomenetlusest. Riigikogu menetluses on 2021. aasta kevadel valitsuses heaks kiidetud
kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega võimaldatakse üleminek täisdigitaalsele
kriminaalmenetlusele ning millega tõhustatakse kohtueelse menetluse läbiviimise korda.
Valmis IT-lahendus, mis võimaldab mugavamalt kontrollida lastega töötavate inimeste tausta,
välistamaks lastele ohtu kujutavate inimeste töötamise lastekaitsetöötajana või lastega töötava
isikuna. Ühtlasi saadeti 2021. aasta sügisel kooskõlastamisele eelnõu, millega saab edaspidi tõhusamalt
kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see on keelatud nende varasema karistatuse
tõttu. Eelnõu kinnitati valitsuses 2022. aasta kevadel. Samuti kiitis valitsus 2021. aastal heaks eelnõu,
mis tõstab seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 eluaastalt 16 eluaastale, eesmärgiks kaitsta lapsi
täisealiste seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise eest.
Globaliseeruvas maailmas on üha olulisem rahvusvaheline, sh Euroopa Liidu tasandi, koostöö,
sealjuures kriminaalasjade menetlemisel. 2021. aasta 1. juunist alustas tööd Euroopa Prokuratuur
(EPPO), mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam
menetlus. Eestis toime pandud ja EPPO pädevusse kuuluvate kuritegude menetlemiseks nimetati
Eestis ametisse kaks delegaatprokuröri.
2.4.3. Meede 3: Karistuste täideviimise korraldamine
2.4.3.1. Tegevus 3.1: Karistuste täideviimise korraldamine
Eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja
kinnipeetavate arv.
Tegevuse kirjeldus: praktilised tegevused, et karistuste täideviimine vastaks tänapäevastele nõuetele ning
väheneks korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
Ametniku poolt süütegude
toimepanemine vangi vastu 0 0 0 0 0
Allikas: Justiitsministeerium
Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine. Vangla peab olema
koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust samal teenustasemel
kui vabaduses. Seetõttu suurendati läbi Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde mitmekesisust ning
vangide tööhõivet. Samuti panustati vanglates olulisel määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni
C1 tasemetel, tagades õppimiseks ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid.
Tervishoiuteenus vanglates peab olema osutatud samal tasemel kui tsiviilmeditsiinis. Hetkel kehtiva
süsteemi puhul, kus vanglas osutatav riiklik tervishoiuteenus on administreeritud ja rahastatud
ravikindlustatud isikutele osutatava meditsiiniteenusega võrreldes erinevast allikast, on mitmeid
süsteemi killustatusest tulenevaid probleeme. 2021. aastal valmis seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus ettepanekuga liita vanglameditsiin üldise tervishoiusüsteemiga,
kooskõlastusele saatmine lükkus 2022. aastasse. Samuti on 2022. aastal valmimas seaduseelnõu.
Dubleerimise vähendamisest tulenevat kokkuhoidu on võimalik saavutada eelkõige
juhtimisfunktsioonides (eelarve planeerimine, personali värbamine ja koolitamine, ravimite ja
17
meditsiintehnika soetamine, apteegiteenuse korraldamine). Süsteemide ühendamisel on võimalik
tagada parem info liikumine, vanglate erisuste arvestamine õigusloomes, parimate ravipraktikate kiire
juurutamine, eraldiseisev järelevalve meditsiiniteenuse kvaliteedi üle ning ravijärjekordade ja
kvaliteedi juhtimine ühtsetel alustel.
Oluline on tagada vanglates erinevate õigusrikkujate hulgas levinud haiguste ravi. Vanglates toimub
HIV testimine ja nõustamine ning olemasolev testimise süsteem võimaldab tulemuslikult jälgida HIV
levikut vanglas. Testitakse vanglasse saabumisel, ühe aasta möödumisel viimasest testimisest ning
meditsiinilise näidustuse korral ka sagedamini. HIV ravi saavad kõik kinnipeetavad, kes sellest ei keeldu
(eelmisel aastal oli raviga nõustujaid üle 96.7%). 2021. aastal tehti 2589 HIV testi. Hepatiit B ja C osas
toimub testimine ja nõustamine ainult riskirühmadele (süstivad narkomaanid, HIV positiivsed jm) või
arsti poolt määratuna meditsiinilisel näidustusel. 2021. aastal viidi B-hepatiidi teste läbi 496 korral ning
avastati kaheksa positiivse testi tulemusega kinnipeetavat. 2021. aastal viidi C-hepatiidi teste läbi 1003
korral ning avastati 189 positiivse testi tulemusega kinnipeetavat, kellele määrati ravi vastavalt
riiklikule ravijuhisele.
Noorte retsidiivsuse mõõtmise süsteemi arendamisel jätkus 2021. aastal koostöö Tartu Ülikooli
teadlastega, kes vastavalt sõlmitud lepingule analüüsivad teiste riikide praktikat ja töötavad välja
monitooringu mudeli 2022. aasta jooksul. Mudel võimaldab hinnata noorte õigusrikkujate retsidiivsuse
kujunemise põhjuseid, arvestades noore sotsiaalset, hariduslikku ja tööalast toimetulekut peale
vanglast või kriminaalhooldusest lahkumisest.
2021. aastal analüüsiti rinnakaamerate kasutuselevõtu võimalust kriminaalhoolduses ning esitati
sellesisulised muudatusettepanekud õigusaktidesse.
Tartu Ülikooli Mobiilsusuuringute labor viis 2021. aastal läbi teadusuuringu „Kriminaalhooldusaluste
asukoha ning suhtlemispiirangute kontrollnõuete ja kohustuste täitmist jälgiva mobiilirakenduse
algoritmide arendus ja testimine“, mille eesmärgiks oli selgitada välja, kas hooldusaluste kontrollimine
nutirakenduse abil oleks võimalik, milliste kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kontrollimine tuleks
kõne alla ning mil moel seda tegema peaks. Uuringu lõppraporti kohaselt ei ole hetkel välja tuua
otseseid eeskujusid teistest riikidest, mida Eestis oleks võimalik koheselt rakendada. Küll on
mobiilirakendusega tehniliselt võimalik kontrollida nii kontrollnõuetest kinnipidamist kui suure osa
kohustute täitmist. 2022. aastal jätkame õigusliku analüüsiga ning alustame rakenduse väljatöötamist
agiilse arenduse vormis osade kaupa alustades baasvõimekuste loomisest ning piloteerimisest
konkreetsete sihtrühmade puhul.
2021. aastal pöörati enam tähelepanu vanglateenistuse personalile, et tagada motiveeriv töötasu ja
vähendada voolavust. Vaadati üle võimalused konsolideerida vanglateenistuse põhi- ja tugiteenuseid,
eesmärgiga tegevusi tõhustada ning parandada juhtimiskvaliteeti. Valmis vastav seaduseelnõu, millega
täpsustatakse vanglateenistuse töökorralduslikke sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel
säästlikumalt korraldada. Eelarvepiirangute juures on võimalik teenuste konsolideerimisel jätkata
tegevusi suhteliselt suuremas mahus võrreldes olukorraga, kus konsolideeritud lahendust ei kasutata.
Ühtlasi muudetakse teenistusõigust puudutavaid sätteid nendes küsimustes, mille puhul on
otstarbekas lähtuda sarnastest põhimõtetest, nagu on sätestatud teiste avaliku teenistuse eriliike
tegevust korraldavates seadustes. See on seotud eriteenistuste ühtlustamise eesmärgiga muuta
ametnike töötingimused sarnastes olukordades sarnasemaks ning kaotada eriteenistuste vahel
erinevused, mis ei ole vajalikud. Eelnõu kinnitamine valitsuses lükkus 2022. aastasse.
Samuti otsiti paremaid digitaalseid lahendusi ning digitaliseeriti tööprotsesse, võimaldamaks
ametnikel suunata rohkem aega inimestele ning kulutada vähem aega andmete kätte saamisele ning
nende kokku panemisele. Alustati paberivaba avaliku e-toimiku rakenduse arendamise projektiga,
mille valmimisel tutvustatakse vangidele kohtudokumente edaspidi digitaalselt.
18
Võeti vastu vajalikud seadusmuudatused, mille tulemusena hakati alates 11. jaanuarist 2021 Tartu ja
Viru vanglates lisaks süüdimõistetule ja vahistatutele kinni pidama ka arestialuseid, kuni 48 tunniks
kinnipeetuid ja kainenema toimetatuid inimesi. Seni arestimajade kasutatud hooneid vanglad üle ei
võtnud, vaid vanglate olemasolevaid ruume täiendati lisaseadmetega. Samuti loodi vanglatesse
lisatöökohad öisel ajal ja nädalavahetuseti inimeste vastuvõtmiseks ning täiendav ressurss
meditsiiniabi andmiseks arestialustele ja kainenema toodud isikutele, täiendati ka vangide ja
kriminaalhooldusaluste infosüsteemi. Muudatuse tulemusena paranes varem Tartu ja Jõhvi
arestimajas kinni peetud isikute õiguste kaitse ja meditsiiniabi, mida arestimajades kohapeal ei
suudetud enne tagada.
2.4.4. Meede 4: Õiguste jõustamine
Eesmärk: Inimesed ja ettevõtjad saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.
Meetme kirjeldus: Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja
kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse. Kui juba õigusvaidlus või
õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret
õigusemõistmist. Selleks arendame riigi õigusabi ja tasuta õigusnõustamise süsteemi, tegeleme kõikides
kohtutes normaalse töökoormuse saavutamisega, tsentraliseerime tugiteenuseid ning arendame valdkonna
infosüsteeme.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Tsiviilasjad:
Tsiviilasjad:
Tsiviilasjad: HMK – 99,5%;
HMK- 99,3%;
HMK- 95,2%; PMK – 97,3%;
PMK – 94,6%;
PMK – 91,9%; TMK – 99,2%;
TMK – 99,9;
TMK – 96,0; VMK –99,4%;
VMK – 100,2%;
VMK – 97,0%; TlnRKK – Kohtuasjade Kohtuasjade
TlnRKK –
TlnRKK – 94,8%; 90,7%; TrtRKK lahendamise lahendamise
102,5%; TrtRKK
TrtRKK – 99,9; –94,0%; jõudlus on jõudlus on
– 95,8%;
Positiivne jõudlus Kriminaalasjad: Kriminaalasjad: kõikides kõikides
Kriminaalasjad:
kohtuasjade HMK- 100,7%; HMK – 98,6%; menetlus- menetlus-
HMK- 99,2%;
lahendamisel PMK – 101,3%; PMK – 101,4%; liikides ja liikides ja
PMK – 99,5%;
Allikas: TMK – 97,9%; TMK – 99,7%; kohtutes kohtutes
TMK – 101,6%;
Justiitsministeerium VMK – 101,3%; VMK – 100,2%; kolme kolme
VMK – 100,6%;
TlnRKK – 99,9%; TlnRKK – järjestikkuse järjestikkuse
TlnRKK –
TrtRKK – 98,6%; 99,1%; TrtRKK aasta aasta
100,3%; TrtRKK
Haldusasjad: –100,0%; arvestuses arvestuses
– 98,1%;
TlnHK – 92,1%; Haldusasjad: positiivne positiivne
Haldusasjad:
TrtHK – 96,8%; TlnHK –88,6%;
TlnHK – 90,5%;
TlnRKK – TrtHK – 91,3%;
TrtHK – 95,2%;
109,7%; TrtRKK TlnRKK –
TlnRKK – 87,0%;
– 94,7% 89,6%;
TrtRKK – 106,7%
TrtRKK –96,1%
Rahulolu
vähemalt vähemalt
esmatasandi vähemalt 91% vähemalt 91% Vähemalt 90%
90% 90%
õigusabi teenusega abisaajatest abisaajatest abisaajatest
abisaajatest abisaajatest
Allikas: rahul või pigem rahul või pigem rahul või
rahul või rahul või
Justiitsministeerium rahul rahul pigem rahul
pigem rahul pigem rahul
2.4.4.1. Tegevus 4.1: Tõhus kohtupidamine, sh hästitoimivad kohturegistrid
19
Eesmärk: Kohtupidamine on tõhus.
Tegevuse kirjeldus: Kohtute infosüsteemi, digitoimiku ja E-toimiku arendustegevused, kohtute tugiteenuste
tsentraliseerimine, kohtute seaduse muutmine kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks ja kohtujuhtimise
tõhustamiseks, mis loob eeldused tõhusamate tööprotsesside juurutamisele ja kohtuteenistujate rahulolu
kasvule, mis omakorda viib kvaliteetsema menetluseni ja tõstab menetlusosaliste rahulolu.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: Tsiviilasjad:
HMK- 15,3%; HMK- 19,1%; HMK19,5%;
Rohkem kui Rohkem kui
PMK – 9,1%; PMK – 12,0%; PMK –13,9%;
aasta vanuseid aasta vanuseid
TMK – 8,1%; TMK – 10,9%; TMK –10,4%;
tsiviil- ja tsiviil- ja
Pikkade VMK – 10,3%; VMK – 13,1%; VMK – 15,2%;
haldus-asju haldus-asju
menetluste Üldmenetluses Üldmenetluses Üldmenetluses
ning ning
osakaal kohtutes kriminaalasjad: kriminaalasjad: kriminaalasjad:
üldmenetluses üldmenetluses
Allikas: HMK- 21,9%; HMK- 12,3%; HMK – 16,1%;
kriminaalasju kriminaalasju
Justiitsministeeriu PMK – 10,0%; PMK – 5,3%; PMK – 0,0%;
ei ole kohtutes ei ole kohtutes
m TMK – 16,9%; TMK – 12,7%; TMK – 18,2%;
menetluses menetluses
VMK – 11,0%; VMK – 12,4%; VMK – 13,0%;
rohkem kui 10 rohkem kui 10
Haldusasja: Haldusasja: Haldusasjad:
% %
TlnHK – 5,7%; TlnHK – 7,7%; TlnHK – 6,5%;
TrtHK – 8,9% TrtHK – 10,8% TrtHK – 14,2%
Menetlusosaliste
rahulolu hinnang
Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis Menetlusosalis
kohtute tööle
te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu oli te rahulolu on te rahulolu on
Allikas:
kõrge kõrge kõrge kõrge kõrge
Justiitsministeeriu
m
Kohtulike
registrite
Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike
menetluste
registrite registrite registrite registrite registrite
läbiviimine
menetlused menetlused menetlused menetlused menetlused
seaduses
viidi läbi viidi läbi viiakse läbi viiakse läbi viiakse läbi
sätestatud
seaduses seaduses seaduses seaduses seaduses
tähtaja jooksul
sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud
Allikas: Registrite
tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul tähtaja jooksul
ja Infosüsteemide
Keskus
Tõhususe tõstmine kohtupidamises, eelkõige esimeses kohtuastmes aitab kaasa menetlusosaliste
rahulolu kasvule. 2021. aasta märksõnaks olid kaasaegsed infotehnoloogilised lahendused, mis lisaks
lihtsate ja ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimisele aitavad ka läbi registrite vähendada
ettevõtete halduskoormust. Samuti loovad need soodsa pinnase kohtu tööprotsesside
optimeerimiseks ja tugiteenuste edasiseks konsolideerimiseks.
2021. aastal valmis ning anti kohtutele kasutamiseks kohtuistungite salvestamise tarkvara versioon,
mis sisaldab kõnetuvastuse tarkvara. Kõnetuvastuse tarkvara on loodud spetsiaalselt kohtuistungitel
kasutatavat sõnavara arvestades ning kohtuistungi salvestisele tekib istungil kõneldu kohta
transkriptsioon.
2021. aasta septembris alustas tööd uus e-äriregistri portaal, mis koondab mugavalt kõik äriregistri
teenused ühte keskkonda, aidates seeläbi lihtsustada ettevõtluskeskkonda ja parandada
andmekvaliteeti. Aasta lõpus jõustus muudatus, mille järel hakatakse Euroopa Liidu äriregistrite
sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist
20
kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Ühtlasi muutus välismaa äriühingu filiaali
Eestis registreerimine senisest mugavamaks, sest sarnaselt osaühingu asutamisele saab seda edaspidi
teha elektrooniliselt, e-äriregistri kaudu.
Riigikogus võeti vastu seadusmuudatused, mille tulemusel saavad kohtud tsiviilasjades kasutada
rohkem inimestele kiirema lahenduse toovaid lihtsustatud menetlusi ning kohtudokumentide
kättetoimetamine muutub tõhusamaks. Samuti tõsteti maksekäsu kiirmenetluse piirmäära, mis
suunab rohkem menetlusi maksekäsu kiirmenetlusse. Selleks, et seda niigi kiiret menetlust veelgi
parandada on alustatud uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomist.
Kooskõlastusringile esitati eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks
juba enne nende jõustumist. Eelnõu eesmärgiks on suurendada kohtumenetluse avalikkust ja
kohtupraktika kättesaadavust, samal ajal tagades süütuse presumptsiooni ja juurdepääsupiiranguga
andmete ning füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.
Valitsus kinnitas eelnõu 2022. aasta märtsis ja Riigikogus on lõppenud eelnõu esimene lugemine.
2021. aastal läbis paberivaba kohtumenetluse eelnõu kooskõlastusringi ning valmis digitoimiku
infosüsteemi uus täiendatud versioon. Kohtutes kasutatakse digitoimikut laialdaselt ja mitmed
kohtunikud on loobunud täiendavalt pabertoimiku pidamisest üldse. Eelnõu, mis teeb nii tsiviil- kui
halduskohtumenetluses digitoimiku pidamise kohustuslikuks saadetakse 2022. aasta sügisel Vabariigi
Valitsusse, seni täiendatakse digitoimiku tarkvara veelgi. Samuti jätkuvad kohtute infosüsteemi
arendused selleks, et luua eeldused andmepõhise kohtumenetluse jaoks.
Esimese ja teise astme kohtutes töötab alates 2022. algusest tõlketeenistus ja arhiiviteenistus, mis
pakuvad teenust kõigile kohtutele. Samuti on ümber korraldatud infotelefonile vastamine selliselt, et
kõikidel kohtutel on üks infonumber, millele helistajad saavad oma küsimustele vastused kas
infotelefonile vastajalt või suunatakse kõne kohtu menetlusgrupile, vajadusel võetakse teade ja
helistatakse pöördujale tagasi.
Majandusaasta aruannete kontroll oli 2021. aastal efektiivne – vaadati läbi üle 200 000 majandusaasta
aruande ning viidi läbi üle 50 000 järelevalvemenetluse. Lisaks esitati Riigikogule äriregistri seaduse
eelnõu, mis reguleerib ka aruandlusega seotud küsimusi ja loob võimalused parandada
aruandlusdistsipliini veelgi enam. Uue seaduse rakendamise järgselt on registripidajal võimalik
lihtsamini kustutada teatud kriteeriumidele vastavaid juriidilisi isikuid, kes ei ole majandusaasta
aruannet tähtaegselt esitanud. Registripidajale luuakse paindlikumad võimalused aruande
mitteesitamise korral trahvimiseks (sh osanike trahvimise võimalus). Edaspidi on juriidilisel isikul
võimalus taotleda enda registrist kustutamist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata.
2.4.4.2. Tegevus 4.2: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine
Eesmärk: Õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad.
Tegevuse kirjeldus: Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamisega seotud teenuste
süsteemne arendamine, et pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja lihtsad
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
Õigusteenused ja
Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav Kättesaadav
õigusteave
21
Allikas:
Justiitsministeerium.11
Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendati edasi vabade õiguselukutsete
teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, patendivolinikud).
Riigikogus võeti 2021. aasta märtsis vastu täitemenetluse muudatused, millega muutub täitemenetlus
efektiivsemaks ja kohtutäiturid peavad alates 2023. aastast võtma kasutusele keskse infosüsteemi.
2021. aasta aprillis saabus täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele
eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne 2011. aasta aprilli. Vältimaks nende
täitemenetluste lõpetamisega kaasnevat survet kohtusüsteemile, võeti vastu eelnõu, mis lubab
lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu senisest kiiremini ja väiksemate kuludega.
Arvamuse avaldamiseks esitati kontseptsioon, mille eesmärgiks on parandada väiksemate piirkondade
notarite toimetulekut, et tagada notariteenuse kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ka edaspidi.
Õigeaegse ja kvaliteetse õigusabi tagamiseks arendati riigiõigusabi süsteemi, mille võtmesõnadeks on
tõhusus, jätkusuutlikkus ja läbipaistvus. Samuti kuulutati 2021. aastal välja konkurss riigi toetatava
õigusnõustaja leidmiseks ning sõlmiti konkursi võitjaga leping. Tehti ettevalmistusi riigi õigusvõrgu
projekti käivitamiseks.
2022. aasta alguses jõustus eelmisel aastal vastu võetud oluline seadusmuudatus, millega hakatakse
Konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest.
Sellisteks ettevõteteks on kaugkütte-, elektri-, vee-, maagaasi- ja postivõrguteenuse pakkujad ning
sadamad ja lennujaamad. Täiendava rahastamisega tagatakse paremini ameti võimekus täita
lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet, võimaldamaks tarbijatel saada põhjendatud
hinnaga kvaliteetset teenust.
2.4.5. Meede 5: Toetavad teenused
Eesmärk: Sisuprogrammide tegevused on toetatud.
Meetme kirjeldus: valdkonna sisutegevuste toetamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
Sisuprogrammide tegevused
- On toetatud On toetatud On toetatud On toetatud
Allikas: Justiitsministeerium
2.4.5.1. Tegevus 5.1: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele
Eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.
Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022
11 Hindamine lähtub Justiitsministeeriumi tööplaanist, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning muudest tööülesandeid
seadvatest dokumentidest.
22
Vastavus teenus-
taseme lepingule Vastab Vastab Vastab Vastab lepingus Vastab lepingus
Allikas: Registrite lepingus lepingus lepingus kokkulepitud kokkulepitud
ja Infosüsteemide kokkulepitule kokkulepitule kokkulepitule tingimustele tingimustele
Keskus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas keskseid IT-teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud
tingimustele. IT-teenused sisaldasid erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, sh
arvutitöökoha haldus, sise- ja välisveebi haldus, dokumendihaldussüsteemi haldamine ning
arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine jms.
2.4.5.2. Tegevus 5.2: Toetuste vahendamine
Eesmärk: toetused on vahendatud.
Tegevuse kirjeldus: riigieelarveliste toetuste vahendamine toetuse saajatele.
Justiitsministeerium vahendas 2021. aastal erinevaid riigieelarvelisi toetusi mitmetele MTÜ-dele ning
sihtasutustele. Peamiselt anti tegevustoetusi (sh SA Eesti Mälu Instituut, Tartu Ülikool, SA Eesti
Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Riigiõiguse Sihtkapital, SA Iuridicum),
kuid panustati ka konkreetsematesse tegevustesse (nt läbi Advokatuuri riigi õigusabi osutamine,
esmatasandi õigusabi).
3. Aruandeaasta eelarve täitmine
Aruandeaasta eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik Täitmine
(tuhat €) eelarve (tuhat €)
(tuhat €)
Programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“
Kulud 174 590 194 687 182 457
Investeeringud 295 2 461 1 642
Meede „Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine“
Kulud 10 086 12 851 9 835
Investeeringud 42 98 53
Meede „Kriminaalpoliitika kujundamine ja
elluviimine“
Kulud 28 330 31 823 27 980
Investeeringud 52 1 235 746
Meede „Karistuste täideviimise korraldamine“
Kulud 67 395 71 306 68 626
Investeeringud 83 189 170
Meede „Õiguste jõustamine“
Kulud 65 118 69 157 68 236
Investeeringud 118 494 608
Meede „Toetavad teenused“
Kulud 3 661 9 550 7 780
Investeeringud 0 445 65
23