dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Rahandusministeerium · 6. juuni 2022
Viit
14-1/4900-1
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Monika Pihlak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. juuni 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Rahandusministeerium_selgitsutaotlus_DP_lepingud.asice43 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.06.2022 09:26 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus TereKäesolevaga edastame kirja.LugupidamisegaPiret Reinmartsekretä[email protected]&#43;372 60 54 887 center 0 0 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Endla 13 10122 Tallinn [email protected] 06.06.2022 nr 6-4/3726 Selgitustaotlus Palume selgitada, PlanS §-des 130 ja 131 nimetatud halduslepingutega seotud asjaolusid ning seda, millises ulatuses tuleb järgida riigihangete seaduses hankelepingule ettenähtud nõudeid . Täpsemalt soovime vastuseid a lltoodud küsimustele. Haldusleping d etailplaneeringu koostamise ks PlanS § 130 lõike 1 kohaselt on lubatud sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Sama §-i 2. lõikes on loetletud juhud, kus 1. lõikes sätestatud halduslepingu sõlmimine pole lubatud. Sama §-i 1. lõike 2. lause kohaselt ei või omavalitsus sõlmitava halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Praktikas esineb detailplaneeringu algatamisel lepingu sõlmimise vajadus üksnes planeeringu tehnilise koostamisega (seletuskiri ja joonised) seotud kuludega seoses. Kuna enamus detailplaneeringuid algatatakse peamiselt erahuvist lähtuvalt ning omavalitsustel pole kunagi piisavalt eelarvelisi vahendeid , et maaomanike poolt soovitud kujul ja ulatuses omavalitsuse kulul erasektorile planeeringuid koostada. Kuna menetlustoimingute tegemist ei saa halduslepinguga eraõiguslikule isikule üle anda, seisnebki kogu lepingu sõlmimise vajadus üksnes rahaliste kulude katmises kokku leppimises. Olukorras, kus algatatav või juba koostamisel olev detailplaneering vastab PlanS § 130 lg 2 sätestatud tunnustele, sõlmitakse praktikas leping, mille kohaselt omavalitsus tellid detailplaneeringu tehnilise koostamise, planeerimisettevõte kohustub tellimist täitma ja detailplaneeringust huvitatud isik kohustub töövõtjale tehtud töö eest tasuma. Seega ei erine PlanS § 130 lg 1 kohane haldusleping ( detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks ) ja PlanS § 130 lg 2 loetletud juhtudel sõlmitav kokkulepe detailplaneeringu tehnilise koostamise eest tasumise küsimuses omavahel sisuliselt. Mõlemal juhul on lepingu objektiks detailplaneeringu tehnilise koostamise eest tasumises kokku leppimine ning kummalgi juhul ei ole omavalitsusel lubatud anda üle planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist . Kogu erinevaus eelkirjeldatud lepingute vahel tundub olevat asjaolu, et kui üldplaneeringu põhilahendusele vastava detailplaneeringu finantseerimise kokkulepe sõlmimine on PlanS §-s 130 reguleeritud, siis ei näe iseenesest kehtiv seadusandlus ette võimalust sõlmida lepingut, millega omavalitsus annab detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle küll detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohustuse, kuid mitte detailplaneeringu tellimise õigust. Eeltoodust tulenevalt palume vastata järgmistele küsimustele: 1. Kas praktikas üsnagi levinud lepingud, millega omavalitsus annab detailplaneeringust huvitatud isikule üle detailplaneeringu koostamise rahastamise kohustuse, on käsitletavad halduslepingutena HMS § 95 tähenduses ning kas selliste lepingute sõlmimisel tuleb järgida HKTS-s sätestatud nõudeid halduslepingu sõlmimisele või mitte? 2. K ui HKTS § 13 lg 1 1 p 5 sätestab erisuse PlanS § 130 lg 1 kohase halduslepingu sõlmimisel, siis kas samasugune erisus kehtib ka selliste lepingute puhul, millega omavalitsus annab detailplaneeringust huvitatud isikule üle detailplaneeringu k oostamise rahastamise kohustuse või on viimati nimetatud lepingud käsitletavad hankelepingutena riigihangete seaduse mõistes sõltumata asjaolust, kas detailplaneeringu tehnilise koostamise eest tasumiseks kasutatakse omavalitsusele või eraisikule kuuluvaid rahalisi vahendeid? 3 . Kui de tailplaneeringu tellimine (s.t finantseerimine) antakse omavalitsuse poolt PlanS § 130 lg 1 kohase lepinguga üle eraõiguslikule detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule, siis kas detailplaneeringu tellimise õiguse saanud eraõiguslik isik on planeeringu tellimisel käsitletav hankijana riigihangete seaduse tähenduses ja kui, siis millistest hankepiirmääradest tuleb antud juhul juhinduda ning millisel organil on sellisel juhul järelevalve pädevus kui detailplaneeringu tellimise õiguse saanud eraõiguslik isik riigihangete seaduse nõudeid ei täida? Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamine PlanS § 131 lg 2 kohaselt võib omavalitsus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks ka ndmiseks. HKTS § 13 lg 1 1 p 5 kohaselt saab sellise halduslepingu sõlmida ilma riigihanke menetlust läbi viimata. Palume selgita da, k as PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud haldus lepingu al usel endale detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks kohustuse võtnud eraõiguslik isik on selliste kohustuste täitmisel hankija riigihangete seaduse tähenduses ja kui, siis millistest hankepiirmääradest tuleb antud juhul juhinduda ning millisel organil on sellisel juhul järelevalve pädevus kui detailplaneeringu tellimise õiguse saanud eraõiguslik isik riigihangete seaduse nõudeid ei täida? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja v allavanem
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel